neljapäev, 10. veebruar 2011

Arutlusi esivanemate piimalembuse üle:)

Allpool  kommentaaris mainiti, et niipalju segadusse ajavat infot. Meile tuli Cornelli kursusel sellest samuti juttu - ameeriklastel tõenäoliselt veel suurem info pealetulek. Aga ma vaatasin, et nad tegid kunagi kõvasti tööd, eriti diabeetikute osas - on direktiiv, mis teeb raviarstile kohustuslikuks teavitada patsienti kõikidest võimalustest, mis on andnud häid ravitulemusi - sealhulgas toitumisest. 
Aga ma siin arutleks niipidi:
Ei maksa kunagi teha midagi sellepärast, et meie vanemad seda tegid. Mitte kunagi – alati tuleb küsida miks ja kuidas ja ise edasi uurida. Tuleb esitada endale küsimusi ja küll siis ka vastuse leiad.


Kui natuke huumorit siia valada siis võiks ju võtta Pottengeri kassieksperimendi aluseks http://www.paikesetoit.ee/pottengeri-kassi-eksperimendi-kokkuvote
 Arvate, et meil läheb teisiti: vaatleme terasemalt – meie vanaemad on haigestunud oma eluea lõpus, meie vanemad on haiged alates keskeast ja meie (meie lapsed) sünnivad haigetena. Ma usun, et kui mõnes perefoorumis natuke lugeda, leiate ka kui raske on täna loomulikul teel rasestuda. Miks? On mitmeid tegureid, mis meid siiani on viinud, kuid üks oluline tegur on ebaloomulik toit. Ja piim sellisel kujul nagu ta on – looma piim. Kujutagem ikka ennast ette olema looduses ilma vangistuses loomadeta. Kas sa saaksid piima kätte ja kas sa üldse tahaksid seda. Sa oled inimene ja sa saad oma piima emalt kui oled väike. Vasikas saab ka oma piimalt kui ta on väike. Kas lehma tasub ikka nii palju lüpsta:). Meie vajadus piima järele ei ole toitaineline vajadus, see on vajadus lohutuse, armastuse järele. See seostub meile emapiimaga.


Kuid ma ei taha praegu heita pastöriseerimisele midagi ette. Pastöriseerimine peab olema! Linn on selle loonud. Me elame linnas ja kaugel piimaandjast. Ma olen vaadanud neid tingimusi laudas – olgu ta talu või eurolaut – kohapeal on toorpiim ok. Kujutage ette, kui igas poes oleks toorpiim. Mõelge, millised nõud, masinad ja tee sa linnani läbib. See on suhteliselt teostamatu. Elusas toidus on omad bakterid ja need elavad oma elu. Ja siit võib tulla päris epideemia. Laps, loomalaps saab piima otse rinnast ja nii ta on mõeldud. Igasugune väljalüps ja ei tea kuhu viimine, kus hoidmine - me olem välja mõelnud imetehnoloogiaid, nippe jm, et teha see toit kõigile kättesaadavaks. Aga tegelikult tuleb välja, et sorry seda ei ole üldse vaja.

Ma ise ei taha teha sama viga, et hakkan ette ütlema mida sa pead sööma. Ei, ei pea. Söö liha-piima kui sulle meeldib aga vaata tähelepanelikult mida sa sööd, kuidas see sulle mõjub, vaata inimesi enda ümber. Kas maal inimesed on terved? Kuigi nad kasvatavad omale liha ja saavad piima – mina olen jälginud ja selle üle ka mõelnud. Kes peavad laudas mitut lehma, kes kasutavad kõiki tänapäeva vahendeid, et piim oleks laual iga päev – nad ei ole terved.

Mina olen esitanud omale sellised küsimused ja ka vastanud:) (küsi alati kõige targema st iseenda käest):

Ma olen 25 aastat vähemalt olnud väga suur liha- ja piimasööja, kas ma olin siis tervem kui praegu? –EI. Ma olen praegu tervem ja tugevam ja energilisem kui eales varem. Ma olen ilma liha-piimata sünnitanud 3 last. Ma olen suuteline õppima, ma usun, et olen suuteline ka arukalt mõtlema.

Kas minu kaks täiskasvanud last, kes kasvasid liha ja piima peal olid tervemad kui nooremad, kes kasvavad ilma? Ei. Minu vanemad lapsed põdesid tavapäraselt (sest see on ju norm, et lapsed talvel ikka haiged on) külmetushaigusi:nohud, köhad, palavikud, kõhulahtisused. Minu nooremad lapsed ei põe.

Kas minu sugulased, kes peavad õigeks lihal-, piimal baseeruvat dieeti on terved ja tugevad?- Ei ole. Ja seetõõtu ma ei kasuta nende nõuandeid.
Kas arstid, kes väidavad, et peab liha-piima sööma, on ise terved? - ei ole ja nad ei oska ka arukaid põhjendusi esitada. Pigem hakatkase karjuma, kätega vehkima, huvitavaid sõnu kasutama

Kas mul on halb olla, kui ma piima ei saa? – Ei ole,

Kas minu lapsed kasvavad? – Kasvavad küll

See, kui joome piima, kuna meie vanaemad seda tegid tekitab tunde – et meie esivanemad lõppevad juba kolmanda põlve pealt ja enne seda olid ahvid. Kuna lehm siin Eestis koduloomaks sai? Kuna kartul meile tuli? Kuna kodusiga, kodukana majja tuli. Ma ütleksin, et just siis algas meie allakäik tervise poolt vaadatuna. Ega antropoloogid ilmaasjata ei märgi, et tule kasutusele võtmisega algas hammaste lagunemine.

Lehmapiim on toitelisuselt inimesele liiga rammus – lapsele seda enam. Vasikake kasvab kiirelt lehmaks. Inimene ei pea kiirelt lehmaks kasvama – aga me oleme seda teinud küll.
Comparing Cow’s Milk and Human Milk


Among other characteristics devastating to the health of nursing children, cow’s milk contains far more protein and calcium than the

                       Süsivesikud                    Valgud                       Rasvad         Kaltsium


                            g/100ml cal/100ml cal%   g/100ml cal/100ml cal%  g/100ml cal/100ml cal%  g/100ml

Inimese piim  6,3   25    37%          1,6    6     10%       4,0     36      53%       45

Lehma piim   4,9   20    29%         3,6    14    21%       3,7     33     50%       194

Norra uuringud laste diabeedi kohta on väga-väga head. Alla 2 aastase lapse toitmine lehmapiimaga põhjustab hüppeliselt 1 tüüpi diabeeti haigestumise. Aga me kleebime plakateid ja kogume raha insuliini süstimiseks, selle asemel ,et vaadata kui hästi ravitakse toortoitumisega diabeeti. Kui hästi halb kolesterool meie kehades väheneb ja kui hästi meie kanged liigesed jälle liikuma hakkavad. Diabeet on põhjustatud Lääne dieedi poolt.

Kui emad muretsevad siis võtke Dr Benjamin Spocki viimased raamatud. Spock oli väga tuntud lastearst, kuid peale selle oli ta ka kirglik toitumishuviline. Ta on küll mõned aastad surnud (ja suri väga kõrges eas), kuid oma viimased 40 aastat oli ta taimetoitlane ja märkis oma raamatus, samuti, et alla 2 aastasele lapsele ei tohiks lehmapiima anda. Ja märkis, et taimetoidule tuleb üle minna nii ruttu kui võimalik.

Jah, me oleme mitu põlvkonda söönud kurnatud-surnud toitu. Ja üleminek ei ole võib-olla paljudele lihtne. Meie ühiskond taunib seda, keskkond ei soosi seda, ümbritsevad asetavad näpu vaikselt meelekohta ja kerutavad seal (vahest neil kiheleb kuskil?). Aga kui te vaatate, mida on kaotada ja mida võita siis minu jaoks on see tuhandekordselt ära tasunud.
Kui arstid ja tuntud inimesed ei pea loobumist õigeks siis nad ise ei tea, mis valikud on olemas. Neile endile meeldib piim-liha ja nad tunnevad meeletut hirmu oma harjumuste muutmise ees ja kardavad seda ka teiste puhul. Neile ei meeldi kaotada kontrolli, neile ei meeldi teha muudatusi, neile ei meeldi loobuda oma halbadest harjumustest. Ja kellele meeldib. Ega see kerge ei ole. The Pleasure Trip loengus oli see väga ilusti ära põhjendatud. Aga sellest ma saan rääkida märtsikoolitusel.

Ma seega ei soovitaks võtta eeskuju kahest eelnevast põlvkonnast. Nende elukeskkond oli teine, nad tegid väga tugevat füüsilist tööd, higistasid ülihappelisuse välja. Nende toidulaud ei olnud nii rikkalik, nad ei kuumutanud oma toitu, nende loomad sõid teisiti, neid hoiti teisiti – kahjuks või õnneks ei saa me neid tingimusi taasluua. Me saame kas veel ettepoole minna ja alustada päris algusest või kustume oma enda süüdatud tule, omaenda loodud prahi sees…

6 kommentaari:

  1. Suurepärane tekst! Ma tunnen vahepeal ebakindlust olles vegan mittetaimetoitlaste keskel, aga leian, et teisiti ma ei saaks.

    VastaKustuta
  2. ja, lisaks kokkamisele võiksid sama hästi ka kirjanik olla, super
    Reelika

    VastaKustuta
  3. Halloo kulla inimesed, lehma piima, kellele süstitakse antibiootikume EI LÜPSTA INIMTOIDUKS! ISEGI VASIKATELE ei joodeta seda vaid utiliseeritakse! IGA kogutav piimaliiter testitakse ravimjääkidele ja seda teevad KÕIK piimatööstused! Mitte et ma ei jagaks muid seisukohti piima suhtes, olen loomaarst ja tean lihtsalt SEDA infot väga täpselt.

    VastaKustuta
  4. Väga hea, et loomaarst. Ma võtaks selle lause oma jutust ära. Tegelikult mind huvitab - on see kindel, et utiliseeritakse? Et ei lähe kellelegi joogiks. Ja kas on kindel, et iga piimaliiter kontrolli läbib? Kas antibiootikumide tasemel on alampiir? Mis siis saab antibiootikume saanud lehmast - kuna see lehmast kaob? Ma olen ise kokku puutunud, et vasikad, kes läkisd lehmade antibiootikumide tõttu tapmisele - nende liha ostsid inimesed omale koju - kuigi see kuulus samuti utiliseerimisele. Ja liha lihakombinaadist, mis ei ole mõeldud inimestele müügiks on soodushinnaga ikkagi inimeste toidulaual. Kui range kontroll on? Ja kui testitakse ravimijääkidele kas on teatud ravimid - kasvuhormoonid käivad sinna juurde?. Ma mõtlen, et meil ju mahe lehmpidamine kogu Eestis ei ole.

    VastaKustuta
  5. Aitäh, väga veenev jutt oli! Teistmoodi olla on meie üshiskonnas huvitav kogemus. Inimesed muudavad enne oma tabletisöömisharjumusi kui toitumisharjumusi.
    Kas Sul raamatut ei ole plaanis kirjutada- Minu tee toortoiduni- hea meelega loeks ja läheks ka karnivoorist omnivooriks üle. Praegu on kodu nagu kasvuhoone- idud vohavad, kuuseokkajoogid tõmbavad laual ja tervis tuleb:)
    Oma lapsi imetasin ka 2aastaseni, jälle vaadati kui imelikku, aga ei lasnud ennast sellest häirida.
    Ilmselt tasub üle võtta ainult väga kõrge eani elanud esivanemate tarkusi, mitte haiguse ajal anda lastele kuuma piima meega:)

    VastaKustuta
  6. Aitäh järjekordselt teadlike argumentide eest:D!

    VastaKustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.