reede, 22. juuli 2011

Kas toortoitumine on kallim kui tavatoitumine - ehk mis see kõik maksab

Küsimusele vastata ei olegi nii kerge. Esmapilgul tundub mahe ja taimne ja tervislik toitumine olevat üsna kallis. Aga lähemalt, vaadakem lähemalt:
Korraks uuesti - millist toitu doteerib riik, ehk toit, mille riik osaliselt kinni maksab ehk millele maksad sina oma maksuraha
Vsakpoolne püramiid näitab riigi dotatsioone ja parempoolne riigi toitumissoovitusi




Täpsemalt numbrites:
Tähendab ma püüdsin, seda tabelit siia ilusti kopeerida aga salvestudes tõmbab need numbrid ikka kõveriti - ilma dollari märgita on toetust saajate arv ja dollaritaga kohe rahasumma, mis toetusteks läheb
USA on väga hea näitlik õppematerjal, sest neil on kõik tabelikesed ja arvud selgelt ja kergelt leitavalt üleval ( http://farm.ewg.org/region.php?fips=00000&progcode=total)
Program               Number of Recipients 1995-2010          Subsidy Total 1995-2010

1 Corn Subsidies**                 1,641,611**                        $77,123,770,222

2 Wheat Subsidies**              1,375,746**                         $32,373,080,169

3 Cotton Subsidies**               264,947**                          $31,009,614,843

4 Conservation Reserve Program 879,641                            $27,885,392,216

5 Soybean Subsidies**             1,044,933**                       $24,285,436,252

6 Disaster Payments                    1,362,757                          $20,462,782,856

7 Rice Subsidies**                      70,033**                 $12,920,657,299

8 Sorghum Subsidies**             615,807**                   $6,135,328,053

9 Dairy Program Subsidies        158,719**                  $4,886,592,587

10 Env. Quality Incentive Program  272,196                $4,051,373,024

11 Livestock Subsidies              802,657**                $3,697,720,573

12 Peanut Subsidies                  91,568**                $3,483,315,596

13 Barley Subsidies**             353,027**                 $2,546,484,394

14 Tobacco Subsidies            396,354**                   $1,138,558,705

Ärge laske ennast esmapilgul petta:) lootusest, et lihatööstuse pealemaksmise koht on alles 11. Ca 90% teraviljast läheb teadupärast loomasöödaks - nii et kokku läheb neil sinna meeletu raha. Ja see ei tee tervislikule toitujale asja mitte kergemaks:). Sestap on olemas raha, et teha sellele tööstusele suuri reklaamikampaaniaid ja sobivaid uuringuid. Mis mind üllatas, et jätkuvalt saab tubakatööstus nii palju raha. Noh, mis seal ikka...

Eesti kohta ma ei leia nii täpseid andmeid - on keegi sel alal rohkem kodus, andke teada. Aga selline märkus internetist :
Eesti võtab WTO liitumislepingus endale kohustuse piirata põllumajanduses tootjasubsiidiume 5%-ga üldtoetuste osas ja 5%-ga spetsiaalsete toetuste osas. Kokku on riiklike subsiidiumite laeks seega maksimaalselt 10% tootmiskuludest. Eesti peamine kaubanduspartner Euroopa Liit toetab põllumajandustootjaid aga keskmiselt enam kui 40%-ga tootmiskuludest, s.t. neli korda enam (vt. tabel 5). Euroopa Liidu põllumajandussaadustega ja toiduainetega konkureerimiseks peaks Eestis vastav tootmine olema vähemalt kolmandiku võrra efektiivsem – see on aga põhimõtteliselt võimatu.   
Ja kui arvate, et meil on asi parem, siis veel üks märkus: ...Põhjuseks on see, et Eesti on tegelikult liha netoimportija (oma tootmine katab vaid 60% siseturu vajadusest), - seega me toome teiste riikide poolt ülisubsideeritud liha sisse 40%. Huvitav samas, sest siltidel leiab ikka põhiliselt märke "Eesti liha" jne:)

Põllumajndusministeeriumi eelarve (http://www.agri.ee/index.php?id=10513) näitab meile samas väga head pilti, kuidas riik doteerib ja maksab peale, et meie lapsed sööksid toitu, mis teeb nad vähi, diabeedi ja südamehaigeks - lagundab nende hambad-luud ja aitab tõsta ülekaalu. Ja kes maksab riigile selle jaoks - SINA! Sinu osalus on suur. Iga kuu, aastast-aastasse ja siis soovime omakorda arstilt abi - kõigepealt maksame peale, et haigeks jääda, siis maksame peale, et terveks saada:
Koolipiima toetus 19,9 miljonit

koolipuuvilja toetus 1,5 miljonit

Loomsete jäätmete käitlemise As 11,8 miljonit
Kalanduse rakenduskava 284, 58 miljonit

jne, jne - võid ise ühe ministeeriumi ridade vahelt kokku lüüa - kui palju annaks toetada värske puu- ja aedvilja tootmist, toomist meie turule.
Kas me ei leiaks siit ka protsendi, kui palju on väärt meie laste tervis. Kui palju on väärt ühe ühiskonnaliikme tervis.

Ma vaatsin üks päev netis Ali Baba portaali - see meeletu suur hulgimüüjate koht, kus müüakse enamjaolt ikka 1000 tonni kaupa. Orgaaniline-mahe kollane mango 1 karp (4-5 tükki sees) maksab 1 euro, kui osta vähemalt 100 karpi. Isegi doteerimatult ei ole puuvili nii kallis - muidugi tuleks siia juurde kulu aga kui meie rahvas ostaks seda palju ja palju seda läheb, siis oleks ka mahepuuvili täiesti vastuvõetava hinnaga. Me sööme puuvilja vähe. Me sööme seda, mida meil kästakse süüa, mis on meile kunstlikult esmapilgul odavaks tehtud ja poodi välja pandud.
Puuvili kurnab maad vähem ja annab saaki rohekm kui teravili (need numbrid olid kuskil G. Cousens raamatus olemas). Ja see maitseb palju paremini sinu kehale, kes soovib olla terve.

Nüüd järgmine aspekt. Vaatame poe järgi, kuidas asjad paiknevad: liha-piima-rasva-rafineeritud suhkru-jahu söömisest oleme suures toitainelises tasakaalutuses ja puudujäägis ja lisaks veel: MIKS ME NII HAISEME?
Inimene ei ole mõeldud-loodud haisema! Selle ebameeldiva lõhnaga tahab keha meile öelda, et midagi mäda on sinu seedesüsteemis - midagi jälki on sinu soolestikus pahaks läinud. Aga ei, me surume sellele peale: deodorante, antiperspirante, lõhnavett, ihupiima, parfüüme, lõhnaseepe jne, jne. Kassa juurde jõudes märkan, et ka meie suust tuleb ikka ka väga paha haisu, sest need suuvärskendajad on ikka sellises külluses, variatsioonis ja kanguses, et tundub, et komposteerumine meie sees hakkab juba lõpule jõudma. Ega see kanage keemiakomm sinu suus ju ei aita.

Saad poest välja ja seal kohe apteek ka. Ja "tervislikematele" ka mõni tervisetoodete pood. Mõlemas müüakse purke-pudelikesi-tabletikesi, määrdeid, et kogu see mass ikka ohutumalt meist välja saada ja selle väljatulekut kiirendada. Meie südant ikka töötama sundimaks, maole aga tuld takka andmaks. Ja kogu selle segasöömise tulemusena tekkinud toitainelise tasakaalutuse vitamiinide-mineraalide puudujääki kompenseerivad siis riiulite kaupa isoleeritud vitamiine apteegis ja nö looduslikke preparaate tervisepoes/riiulil. Uusim trend RAW märkega superfood.

Mida aeg edasi, seda suuremaks ravimi/lisandi kulud kasvavad. MA võiks tuua need kulud, mida minul enam ei ole või on peaaegu täiesti kadumas:
Ei ole:
ravimid
toidulisandid
vitamiinid-mineraalid
lõhnaveed
nõudepesuvahend
nahakreemid
ihupiimad
juuksevärvid
kosmeetika -  mis mõeldud naha puhastamiseks, toniseerimiseks, silendamiseks, punnikeste peitmiseks, niisutamiseks
juuste taastusvahendid, elustamisvahendid, läikevahendid
arsti külastamine, eriarsti külastamine:)
hambapasta
hambaravi
potid
pannid
poti-panni küürimisvahendid
pliidi puhastusvahendid
poti-panni lusikad, kaabitsad
küpsetatud toidu lõhn toas
õhuvärskendid
suuvärskendajad

vähenenud:
seep
WC paber
hügieenisidemed


Kui mul meelde tuleb, siis saab siia üht teist lisada:). Nii et võtta üheselt, kas toortoit on kallis ei saa. Võimalik, et mõni kilohind on lihast-piimast-poeleivast kõrgem. Aga lisakulud ja tulevikku siis arvestatud lisanduvad kulud on samuti oluline väärtus.

Nüüd kui olla veel loodusle lähemal, siis tulevad veel mõned toredad kokkuhoiud. Sellest veidi hiljem

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.