teisipäev, 9. august 2011

Toitaineline tasakaalutus

Enne kui puuviljadest täpsemalt juttu teha - toitaineline tasakaalutus




Cornellis toodi see mõiste peaaegu kõigi õppejõudude poolt sisse, seda tõi välja prof. Colin Cambpell, dr. MacDougall, PhD Doug Lisle, Dr Matt Ledermann. Toitaineline tasakaalutus seetõttu, et me oleme eemaldunud loodulikust elustiilist…et me oleme lasknud endale sisendada ebatäiuslikkuse tunde. See oli väga ilusti öeldud – kõigepealt oleme lasknud endale peale suruda hirmu ja teadmise, et me oleme ebatäiuslikud ja siis tulevad purgid-pudelid-tabletid seda ebatäiust kõrvaldama. See on ilus suur skeem ja äärmiselt hoolikalt kavandatud kampaania.Võtame ühe pikaajalise näite: 20 aastat tagasi öeldi meile, et määrige päikesekaitsekreemi peale, määrige peale. Ja kui kõik olid määrinud, öeldi 20 aastat hiljem – teil kõigil on nüüd D vitamiini defitsiit – kõik hakkame võtma D vitamiini lisandit. Ja mida kallimat, seda parem. Seejärel tuli kreemidest veel nahavähk jm nahahaigused ning ravimite tarbimine laieneb üha.
Tulge linna, tulge linna, linnas teeme tööd ja… lõpuks jõudsime sinna, kuidas selle salmiga oli, mäletate: „…kõndisid ringi, kandsid kingi pastelde asemel nad. Otsisid õnne avali silmi, õnn jäi neil leidmata…”.

Mingil hetkel ma ei saanud aru, mis mind selle meeletu vitamiini-mineraalainete topside pealetungiga valesti on. Miski nagu häiris. Ja tõepoolest – saage aru, vitamiinidest ja mineraalidest ei ole kellelgi puudus. Kaloritest on. Aga kaloreid ei saa tabletiga müüa. Kui üks nurmenuku leheke sisaldab päevase C vitamiini koguse… sa tead ju seda, kas pole. Palju neid avastatud vitamiine on…20 ringis, mineraalid, ühendvitamiinid. Mikrokogustes, tuhandikgrammid annavad vajamineva koguse. Vitamiine-mineraale on täis kõik elusad taimed, viljad, lehed, juured, okkad, urvad, koor, seemned. Ühes väikeses peotäies on kõik vitamiinid-mineraalid olemas. Kõik mida inimene vajab. Mine talvel välja, söö veidi kuuseokkaid või lepaurbasid. Ei ole sul vaja Alaska mustikat või macat või noni mahla. Võta kotist suvel korjatud ja kuivatatud rohelist või marju. Seal on kõik olemas. Mis puudu jääb – kalorid.  Igas artiklis mis surve all peale tuleb, igal purgil, pakendil on kirjas kui palju seal on vitamiine-mineraale. See on absurdne.Kohe 100% ja 200% ja ime et ei märgita, et 1000%. Päevane kogus ja pool päeva vajadusest ja nii palju mg. Ja iga potsiku, purgi ja karbiga saad sa aina enam juurde – seda on palju rohkem kui sa vajad. Ja arvata on, et meie väljaheited on juba üsna vitamiinirikkad. Kuhu mujale see liigne kogus panna, kui see saadetakse kohe välja ka. Ei ole need tervemad, kes purkidest lisa sisse võtavad; ei ole terved need kes üldse ei võta. Miks inimesed paastudes tervenevad, üldse mitte midagi süües. Keha saab ometi ülearuse kaelast visata ja edasi toimida. Kõiki vitamiine-mineraale süüakse iga päev sisse kordi – sadu kordi enam kui vaja läheb. Aga tablett ei anna kalorit, sa jooksed, sõidad, võimled, tantsid, tormad ühest kohast teise. Sa vajad kalorit. Jah, india joogid võivad elada peotäiest riisist. Nad mediteerivad enamuse päevast-ööst. Istudes paigal, ei vaja nad kaloreid – nad ei sahmi ringi. Metsasügavustes elavad imelised ei tormle metsikult ringi, vaikselt ja rahulikult saadavad oma aega mööda. Ei tea ma samas, et mõni praanatoiduline oleks sportlane või tantsija. Mida rohkem kulutad, seda rohkem vajad kaloreid. Kas sel juhul vajad ka rohkem vitamiine – mitte eriti. Süües toitu, mis oma olemuselt vitamiinirikas ja sööd sea rohkem, tuleb ka rohkem vitamiine. Sestap on meile tulnud ka üledooside mõisted – niipea kui vitamiini tuleb üledoosis, pöördub see keha vastu ja asub hävitama seda, mida enne üles ehitas. Võtke D vitamiini lisaks, meil pole päikest. Võtke aga, mida rohkem seda uhkem. Üledoosi pole, pole teada. Kas tõesti??? Miks siis mujal D vitamiini üledoos teada on? D vitamiini üledoos hakkab kehas hävitama neeru, maksa ja luukudet. Mis näitab üledoosi – päikese puhul näitab üledoosi punetav, valus nahk. Punetav või kõrbema läinud nahk näitab toksilist D vitamiini üledoosi taset. Sa oled sunnitud päikese käest ära minema. Mis näitab kunstlike D vitamiini dooside puhul üledoosi? Ei ole näitajat – ei ole looduslik valik ja looduslikku näitajat ei ole. Kui neerud, maks ja luud vaiskelt hakkavad häda tegema – võib olla nii üle kui aladoos.

Meil tuleb tagasi minna ikka üle 10000 aasta tagasi. 10000 aastat tagasi hakkasime aeglaselt, kuid kindlalt võtma menüüsse selliseid toite, mis meie liigile kohased ei ole. St võtsime menüüsse toite, mida toorelt süüa ei sünni. Ja kui evolutsioonilist arengut jälgida – siis niipea kui me võõra toidu ja küpsetamisega alustasime, nii me ka nõrgenema hakkasime. Miks viimasel ajal keha eriti kiire degeneratsioon on toimunud – viimase saja aasta jooksul oleme kolinud väljast sisse (loobunud päikesest, hirm on meil päikese ees), viimase saja aasta jooksul oleme eraldanud igast asjast rasva ja lisanud seda igale viimasele kui töödeldud toidule eraldi koos samuti eraldatud soola ja/või suhkruga. Oleme löönud tükkideks kõik loodusliku toidud – teinud nad mahlaks, jahuks, pudruks, isleeritud toitaineteks – seganud seejärel kokku, lisanud veel rasva ja suhkrut-soola, keetnud igaks juhuks läbi, veel igaks juhuks lisanud säilitusaineid jm kemikaale, mida kuhugi mujale ohtlik panna on, ja seejärel kuna see mögin ona kaotanud nii värvi kui maitse kui lõhna lisanud sellele tugevaid värve, maitseid ja lõhnu, pannud purki, kleepinud sildi peale ja riiulisse. See võib seal seista aastaid ja oodata oma korda, kui ta jõuab sinu seedesüsteemi, mis sellisest jubedusest hullub. Toitaineline tasakaalutus on inimese juures ajast, mil ta liigile omasest toitumisest taganes.

Meile on teada, et inimene toimis varasemalt troopilises soojas viljakas kliimas. Tema seedesüsteem, hambad, küüned, keha ehitus on disainitud sööma puuvilja ja pehmeid rohelisi lehti, õisi. Ja me ei ole seda unustanud. Võta lammas või talleke, võta suur kausitäis nisuorast, või kuhi teravilja, võta puuviljad – millise toidu värv, lõhn, maitse sind enda poole tõmbab eelkõige. Karvane loom elusa ja kepslevana? On sul hambaid-küüsi tema rebimiseks, isutab sind värske vere lõhn, on sul hambaid kõõluste närimiseks.

Kui sa oled veel Inimene, peaks see sul südame pahaks ajama! Meeldib sulle närida teri, kuivanud kõvu teri. Meeldib sulle neid süüa nii palju et kõht oleks täis. Meeldib sulle mäluda heina, mäluda kohe palju ja kaua ja iga päev. Või meeldib sulle puuviljade-marjade värv, lõhn, nende mahlasus ja maitse. Kui sa ise oled kaotanud sideme loodusega siis vaata väiksemaid lapsi, kuidas nad sirutavad värvilise ja magusa järgi käe. Selles keskkonnas - aias, mis ei ole muudetud purkide-karpide poeks. Jah, me oleme reisinud – lahkunud oma troopikast. Liikunud põhja, oleme kohanenud karmis külmas. Õppinud sööma, mida kätte saab. Kuid igatsus ja mälestus soojuse järele on jäänud. Me ehitame enda ümber soojad elamud, paneme selga soojad riided. Igatseme päikest ja lilli. Igatseme ka magusat ja mahlast toitu. Oleme püüdnud seda asendada – aretades magusad juurviljad, aretades neid järjest värvilisemaid – porgandid on juba vikerkaarevärvi ja järjest magusamad, mahlasemad. Oleme leidnud, et külmas kliimas on tore süüa loomi. Me oleme ka need oma menüüsse võtnud. Aga kunagisest vähesest tarbimisest on saanud terveid looma- ja taimeliike hävitav intensiivpõllumajandus. Me oleme loomad surunud julmadesse ja hävitavatesse tingimustesse. Me tapame loomade lapsed, et saada endale nende piim. Me tapame isased kitsetalled, et teha kitsepiimast suurtoode. Mis vahet on isase talle tapmisel või Spartas tüdruklapse kaljult allaviskamises. Inimese julmus on arenenud koos tema suutlikkusega. Loomi hävitades ei saa inimene kunagi olla terve, mitte kunagi.

Looma tappes, alandame looma. Looma alandades, ei saa inimene ennast ülendada – kirjutas Luule Viilma. Ja looma tappes inimene ennast ei ülenda vaid alandab. Alandab oma tervist, oma olemust, kogu Maad.

Kuid olles küll õppinud karmis kliimas toime tulema, sundinud keha kohanduma – on toitaineline tasakaalutus ometi tekkinud ja järjest süvenev. Sest tuues elevandi –tiigri-ahvi-mao siia loomaaeda – nad jäävad haigeks kui me ei anna neile liigile vastavat toitu. Ja me anname. Toome neile troopikast nende toitu. Õnnetuks jäävad nad sellegi poolest – inimene on ehitanud vanglad nii inimeste kui loomade jaoks.

Seega kui toitaineline tasakaalutus olemas – oleme ka sellest aru saanud ja hakanud otsima siis teed oma tervise säilitamiseks. Kuid oleme ikkagi lõpuks läbi kukkumas. Sest me alustame kuskilt keskelt, analüüside vastustest, laboratooriumide testide vastustest. Mida iganes ei näita sulle analüüsi vastus – see ei saa sulle kunagi näidata täiuslikku absoluutset tervist, kui sa oled unusatnud oma liigile vastava toitumise, liikumise, käitumise. Kui sa oled küpsetanud oma toitu – oled sa tasakaalutuses, kui sa sööd loomset oled sa tasakaalutuses, kui sa ei ole päikese käes oled tasakaalutuses, kui sa ei kasuta oma keha liikumiseks oled tasakaalutuses, kui sa sõdid teiste liikidega oled tasakaalutses, kui sa hävitad massiliselt teisi taimeliike-loomaliike oled tasakaalutuses.

Mida rohkem on riigis arste ja ravitsejaid ja selgeltnägijaid seda haigem ja tasakaalutum on rahvas. Sest tasakaalu püüab loodus igal juhul säilitada. Me kiitleme sellega,et meil on palju ravitsejaid? See on naeruväärne – sellega kiitleme, kui palju haigeid meil on. Ja kuidas me saame kiidelda ja uhked olla selle üle, mis igale inimesel antud on. Igas ühes on selgeltnägija, igas ühes on tervendaja, igasühes on arst. Leia ta üles, otsi endast, õpi tundma oma jõudu – selle asemel, et olla kindel – minu keha, minu vaimu, minu hinge teeb terveks KEEGI TEINE. Ei ole kedagi teist, kes saab sinu tasakaalutuse tervendada. Ei ole kedagi teist peale sinu. Sina oled oma tasakaalutuse tekitanud, sina – ainult sina saad selle eemaldada. Toit ei ravi sind, keha teeb seda. Toit annab kehale materjali, millega üles ehitada ja keha teeb sellest vastava ehitise.

Kui sa oled näiteks traktorist, kes suurt kümnetesse või sadadesse hektaritesse ulatuvat põldu pritsib pestitsiide-herbitsiidega. Siis varem või hiljem hakkab sind kimbutama haigus. Haigus tuleb sulle märku andma, et sa teed midagi valesti. Ja kui sina pritsid suurele maa alale vahendit, mis hävitab teisi taime- ja putukaliike, sunnib suurt maa ala kandma vaid ühte taimeliiki, mürgitab põhajavett – oled sina püüdnud loodust ümber teha, püüad Maad endale allutada jõuga. Hävitades Maad, vett, looduses olevaid liike – ei saa sinu tervis mitte kunagi olla tasakaalus. Sest sa hävitad tasakaalu. Ja kui sa siis lähed ravitseja juurde ja tema võtab sinu haiguse või valu ära. Siis on ta teinud suure vea, sest mingil hetkel on ta jõuga astunud sinu ja looduse vahelise jutuajamise vahele. Sa ei mõista oma haiguse põhjust ja jääd uuesti haigeks, ja võimalik et juba nii, et sa ei suuda mõista ega taibata, miks selline haigus sind külastab. Kui sa töötad suures kanalas, mis hävitab elu, siis ei pane sind tasakaalu mitte ükski purk vitamiine ja asjatu on joosta mööda spetsialiste ja vaadata oma analüüse – need ei tasakaalustugi – kuna siin Maa peal on kõik omavahel seotud. Sa võid olla sõjaväelane ja käia rahu valvamas, kuid sul on käes relv ja sa hävitad elu. Mitte asjata ei ole kõikidel uuritud sõduritel südameveresooned umbes – mitte ainult rasvasest toidust. Kui sul on saag käes ja hävitad metsa, puud – temalt küsimata, küsimata kas see on hädavajalik – oled sa tasakaalust väljas.

Nii et toitaineline tasakaalutus on loonud kõik need tuhanded dieedid, purgi-potsikud-karbikesed, sajad tuhanded spetsialistid, isoleeritud toitained. Ja ma pean ütlema, et kahjuks on need kõik õiged. Just nimelt, iga viimane kui dieet on õige. Ja, miks ma nii arvan. Toitaineline tasakaalutus ühe inimese puhul on nii individuaalne, kui veel olla annab. Keha püüab kohaneda, samas märku anda, samas säilitada ellujäämine ja taastootmine. Keha püüab kohutavalt ja see on imeline kuidas ta küll suudab. Ja see, mida sa teed, mõtled, sööd, hingad, jood, liigud jne ühesõnaga kuidas käitud, milline on sinu elustiil – kuivõrd on see esialgselt inimesele mõeldud stiililt hälbinud – selline on ka tasakaalutus. Tuhandeid erinevaid tasakaaltuse kombinatsioone. Süsteem muutub tasakaalutuks ja püüab tasakaalutust parandada. Ja siit hakavad erinevad arstid, teadlased leiutama tasakaalustavaid preparaate. Kuid kuna nad on mikroskoobis kinni, ei näe nad asja laiemas plaanis ehk uurides mikrosüsteemi, jätavad tähelepanuta makrosüsteemi.

Ja esialgu see aitabki – jah just nimelt – mingi vitamiin, mingi mineraal, mingi rasvhape, mingi oomega, mingi hormoon – püüame ühe tükikese puslet panna analüüsi tulemuste põhjal tervikpilti. Alguses tundub, et see õnnestub. Rõõm suur – tekib kohe terve koolkond. Tekib kohe terve tööstus, turule paisatakse niivõrd suur valik tabeltikesi, vedelikke, raamatuid just selle haiguse, korratuse, hälbe puhuks. Kuid… läheb aeg ja ikka tekivad haigusnähud, sünnivad haiged inimesed. Mingil hetkel tabletid enam ei mõju, keha tõrjub neid, tekivad autoimmuunhaigused, tekivad antikehad, mis hävitavad hoopis midagi muud. Tekib nõrkus, suutmatus-võimetus terve ja rõõmsana elada. Tasakaalutus on tagasi, tugevamana kui eales varem.  Nagu kaardimajake,


pruugib vaid aevastada:), ja lendab laiali. Toppides majakesele ainult ühte tükki korraga, on võimatu seda püsti seada - kuna tükke on laiali lennanud rohkem. Raske on ka maja uuesti ülesehitamine, kuid võimalik.



Pusle tükke, mida asendada on seega vaja veidi rohkem. Võtame tableti asemel kaks jne, jne. Ja jälle tuleb uus teadlane, uus spetsialist uue avastuse, uue purgiga, uue oomegakapsliga. Suur rõõm, tööstus peale, purke-pudeleid veidi rohkem ja ring otsast peale. Kuid alati on toode - iga korraga veidi looduslikum, veidi puhtam, veidi mahedam - kuid ikkagi on see ülimalt looduslik purgis, pudelis, tabletis, pulbrina. Aga loodus ei kasva puu otsas pudelina, pulbrina - saab eales tabeltt olla looduslik või mahe - läbinud kümneid masinaid, töötlusi. Kas masinad üldse on mahedad?  Kas mahejahu jahvatid, kuivatid, pakendajad, kombainid on mahedad?
Kuna me oma elustiili ei muuda, oma käitumist ei korrigeeri – oleme jätkuvat tasakaalutust loomas. Ja nii edasi kuni vaktsiine saab 100 ja vitamiine saab 100 ja mineraale saab 100 ja kapsleid saab 100 – siis püüame geene hakata ümber tegema. Aga algallika juurde ei lähe keegi tagasi. Ja geenide muutmine või sunniviisiline sisse- ja väljalülitamine toob kaasa veel raskemad tagajärjed – seda on lihtne ette näha. Maa ja looduse tasakaalu ei saa sunniviisiliselt muuta. Lihtsalt ei saa. See annab tulemuseks Maa hävimise ja Maa hoiab oma tasakaalu iga hinnaga. Ka keha hoiab – ja saadab hullunult märguandeid, mida meie siis tabelttidega alla surume. Või teiselt poolt läheme ravitseja juurde ja laseme teistmoodi maha suruda, valu eemaldada, võtta tinktuure, imejooke. Ka need ei aita – kui oled tasakaalust väljas. Ravitseja võib sind selles hetkes tasakaalu panna. Selles hetkes, kuid kuidas sa edasi toimid. Sööd edasi palju liha, suitsetad edasi, tarbid alkoholi, hävitad loodust, ostad Arieli pesupulbrit…no mida iganes. Tasakaalutus tuleb kohe uuesti. Looduse rütmid, keha tasakaal, Maa toimimine – seda kõike tuleb tähele panna. Ja sa suudad seda väga hästi. Sinus on palju lüliteid ja retsptoreid ja vastusmehhanisme, mis sulle teed näitavad. Sa tead väga hästi, mida teha aga ei usu või surud selle maha…

Ütled, et oled terve. Inimene ei teagi enam, mis on tervis. Kuidas on terve olla. Enamasti peetakse terviseks seda, kui suudetakse hommikul tõusta ja tööle minna, õhtul koju tulla. Süüa mida iganes, juua mida iganes. See ei ole tervis. Tervis on midagi enamat – rõõm, jõud, teadmine, tugevus, soov jagada, elu alalhoidmine. Ja seda kõike väga pikka aega. Joosta, hüpata ka 70 aastaselt, olla arukas ja suuta mõelda, vastu võtta uut ja suutlikkus vanal minna lasta – see on tervis ja terve kehas terve vaim:). Ja kuidas sa leiad oma tasakaalu, kes pakub õiget dieeti. Kas pole neid mitte liiga palju. Eks sa vaata, keda kuulad. Mida soovid saavutada. Soovid olla ühiskonnas aktsepteeritud, lugupeetud, massi poolt õlale patsutatav - siis korv kätte ja järgid..eestlane on grillirahvas, mis-kes eestlane veel on: Ma olen Eesti ja ma olen alkohoolik, eestlaste hulgas on nii palju südamehaigeid, et tundub nagu oleks sõda, Eestis on Aidsi haigestunud arvult teisel kohal Euroopas, Eestis on koolivägivald teisel kohal jne, jne, jne (need on erinevate spetsialistide poolt lausutud laused). Või vaatad, kui terve on see inimene kes räägib - pakub sulle erinevaid variante. Kas ta ise järgib seda elustiili, millest kõneleb. Kuidas see talle mõjub, kuidas on kogu komplekt – vaim ja keha ja hing. Proovi järele.

Tekib siis küsimus – kas me pole kõik erinevad inimesed. Kas meil pole erinevad veregrupid, mis määravad meid lihatoidulisteks, kas ayurveda või hiina meditsiini tüüp ei tee meist küpsetatud toidu sööjaid? Aga kas sa leiad loodusest imetajate liike, kelle individuaalsed liikmed söövad liigist erinevalt, kuna neil on erinev veregrupp või sünnikuu? Kujutad sa ette „kapha” karu, kes sööb rohkem kui „pitta” karu. Või kiire oksüdeerija ahvi, kes väldib banaane, kuna need on liiga kõrge suhkrusisaldusega. Kas üks lehm jookseb liha järele, kuna ta veregrupp on teine – kütt lehm näiteks. Inimesed on küll erinevad aga see ei tähenda,et inimene kui liik peaks sööma erinevate liikide toitu. Loodus on loonud igale liigile oma toidulaua ja see on sellele liigile ideaalne. Ei ole inimene erand. Ta on osake loodusest – jah me oleme püüdnud seda eirata, muuta ja allutada. Aga tulemus ei ole just hea. Haiguste statistika, meie mornid näod tänaval on vastuseks sellele.

Kui ma rääkisin PhD Doug Lisle poolt välja toodud evolutsioonilist tõmmet ja dopamiini tootmisega seonduvat. Ja alustasin lauset:” Ja siis te lähete poodi ja teid tõmbab koheselt-automaatselt… ning kuulajaskonnast ütles hääl selgelt:…kõige odavama toidu poole:). Nii ta tundub olevat

Tegelikult odavamat ja kallimat ei ole. Kõik maksab ühe palju. Kõik siin elus maksab ühepalju, nii poes kui mujal. Hetkeline odavus toob hilisemad suurenenud kulud. Kui ma vaatan poes olevate lettide jagunemise% ja võtan alkoholi leti, suitsude läbimüügi, terviseleti purgid vitamiinidega siis ma ei näe et kokkuvõttes tuleb värske ja isegi mahe toit kallis. Tavainimese eelisostukorv allahinnatud ja täiesti toiteväärtuseta vorstist, margariinist, valgest jahust toodete, valge suhkruga sisaldab väga sageli nii alkoholi, suitse, vitamiine, ravimeid. Kogu see alkoholikogus viiakse poest pidevalt kaasa, me oleme ju uhked oma õlle ja viinatööstuse heade majandustulemuste üle. Hoides kokku toidu pealt on võimalus kaasa võtta alkohol jm lisandid, mis omakorda tekitavad vajaduse ravimite ja muude turgutite-ergutite järele. Tundub, et juba kuu plaanis pannakse stimulantide-ergutite-ravimite alla üsna suur summa.

Puuviljadele ja nendega seotud müütidele pühendame eraldi kirjutise. Järjejutt läheb edasi:) ja siis tuleb retsepte ja toite ikka ka. Süüa on jätkuvalt palju:)



2 kommentaari:

  1. Inimese areng paraku on tähendanud seda, et oma arengu käigus on ta kogu aeg otsinud uusi tegevusi. Ajal 10000 aastat tagasi kulus tal kogu aur toidu otsimisele ja ellujäämisele, mida aeg edasi, seda enam lisandus muid tegevusi. Sellest ka need tänapäevased purgid ja totsikud (ei kiida minagi heaks kõikvõimalike vitamiinide ja toidulisandite sissekühveldamist, kui toidust on neidsamu asju ka võimalik saada).
    Tagatipuks viis vilja ja lihasöömiseni ju kolimine puuviljaparadiisist kaugemale põhja poole. Ehk on sinu lohutuseks seegi, et oleme ju (vähemalt väikese) jääaja lävel, mis toob kaasa selle, et elu koondub järk-järgult taas lõuna poole, kuna põhjamaades muutub elamine külma tõttu võimatuks. Loodus ise reguleerib oma käike. Arheoloogia abil oleme näinud seda ju paljudes kohtades.

    VastaKustuta
  2. 10000 aastat tagasi ei kulunud inimesel üldse aega toidu otsimiseks, sest toit kukkus ise suhu:). See on ajaloo moonutatud fakt. Ja meile on see sisse söödetud ja mõtlematult oleme ka seda edasi rääkinud. Inimene elas 20000 aastat tagasi ja tegi palju rohkem kui meie praegu ja ei kulutanud aega toidu otsimisele.

    VastaKustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.