E.coli jt pahad ning samas head bakterid

Söödud toitu mõjutab seedekulgla läbimise aeg. Mida lühem on see aeg, seda vähem toit roiskub ja seda vähem tekib autointoksikatsiooni (autointoksikatsioon on protsess, kui keha sõna otseses mõttes toodab endale ise mürke. Jämesooles tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mürgised ained). Läänesivilisatsiooni inimestel on toidu keskmine seedesüsteemi läbimise aeg 65-100 tundi. See on märk jämesoole limasest seisundist ja tähendab, et kuna kiht kihi haaval on jämesoole limastele seintele kogunenud toksiinid, on toidu sedekulgla läbimise aeg tunduvalt aeglustunud. Sellega aeglustub ka jääkide väljaheiteaeg, mis tegelikult peaks olema tunduvalt kiirem. Kiiresti mädanevad toidud nagu liha, kala, munad ja pastöriseeritud piimatooted toodavad samas ka aktiivselt ja rohkelt lima. Kuigi need toidud lähevad kiirelt mädanema ja oleks tarvis, et nad läbiksid keha kiiresti, on nad tegelikult soolestikus väga kaua aega tänu suuremale lima tootmisele ja pakkudes sellega ka head arenguvõimalust kõikvõimalikele bakteritele.


Roisubakterite (i.k. putrefactive bacteria) kõige levinum liik on Escherichia coli (E.coli).

Bernard Jensen märgib, et “E. coli´le meeldivad valgud hommiku-, lõuna-ja õhtusöögiks." Arvestades suurt valkude hulka keskmise lääne inimese toitumises on lihtne mõista, miks soolestiku mikrofloora tasakaal nii korrast ära on. Kõik "kolibakteri" bakterid toodavad soolestikus aluselist keskkonda ehk dekarboksüülivad organismi, kõrvaldades (n.ö. ära süües) aminohapetest lämmastiku ja luues amiine. Need mürgised ained, s.h. indool, skatool ja kadaveriin (eksisteerib laipades) on vastiku lõhnaga ja annavad iseloomuliku lõhna ka väljaheidetele. Samuti vabaneb soolestikus dekarboksüülimisprotsessi tulemusel süsihappegaas, mis ei ole samuti meeldiv, kuna tekitab nii valu kui ebameeldivat lõhna. Mõnedes raamatutes väidetakse, et jämesooles on aluseline keskkond ja seda tänu kolibakteri suurele hulgale. Tegelikult ei peaks see nii olema.

Terve jämesool on kergelt happeline. Väike kogus „halba” bakterit ja suurem kogus piimhappebakterit Lactobacteria acidophilus
võimaldavad jämesoolel toimida nii, et kõht käib läbi kaks kuni kolm korda päevas. Kui hapet tootvad bakterid on ülekaalus, takistavad nad tegelikult E. coli laadsete baktereid vohama hakkamast.

Lactobacteria ja roisubakterid on soolestikus mitmel moel vastasseisus. Lactobacteria bakterid toituvad süsivesikutest, samas kui roisubakterid toituvad valkudest. Roisubakterid ei kasva piimhappebakterite toodetud happelises keskkonnas kuigi hästi. Süües põhiliselt süsivesikuid, on vähesel määral tarvis süüa ka valku. Valgumetabolism (deamineerimine) neutraliseerib liigse happesuse Lactobacteria abil. Lactobacteria kiire kasv jällegi hoiab kolibakterite kasvu kontrolli all.

Happeline keskkond tekib jämesoolde üldjuhul pärast sündi. Ema rinnapiim annab lapsele olulise Bifidobacteria piimhappebakteri (teise tüvega happeid moodustavad piimhappebakterid), mida on tavaliselt leitud rinnanibu ümbert ja loodetavasti ka piimast. Loodetavasti seepärast, et tänapäevane loodusvastane elu on häid baktereid ema piimas tõsiselt vähendanud. Seega on rasedusaegne hoolikas toiduvalik on väga oluline. Rinnapiimatoidul olevatel imikutel on heaks terviseks kindlasti paremad võimalused, kuna nad saavad ka soolestiku jaoks vajaliku bakteritekogumi. Bifidobacteria on kõige tähtsam esimese viie eluaasta jooksul. Vanuses 5-7 aastat asenduvad bifidobakterid suuresti lactobacillus’ bakteritega. Kui laps on pudelitoidul, valitsevad soolestikus Lactobacillus acidophilus’ bakterid ja laps on sunnitud omaks võtma täiskasvanute soolestiku seisundi. Selle tagajärjel tekivad aga teatud probleemid - ekseem ja koolikud on eelkõige seotud pudelitoidul olevate imikutega. Kuna loomulik toitumine on hälbinud, hälbib ka väikelapse terviklik soolestiku mikrofloora ja alguse saab pikk tervishäirete rida. Nüüd, kus oleme selgitanud, kuidas säilitada soolestikus normaalset mikrofloorat, oleks hea teada, miks on see nii esmase tähtsusega. Oluline pole mitte tagada toidule vaid kiirem soolestiku läbimise aeg ja pakkuda seetõttu vähem võimalusi autointoksikatsiooniks - meie bakteriaalne floora on ka ise toitainete tootja. Tänu oma tegevusele mängib see olulist rolli B-vitamiinide sünteesis, eriti tiamiini (B1), riboflaviin (B2) ja nikotiinhape (B3) tootmises, samuti vähendades meie poolt söödava toidu kogust (vajame vähem, kuna imendumine ja tootmine on intensiivsem). On tõendeid, et seal sünteesitakse ka biotiini ja foolhapet, samuti B6-vitamiini (kuigi see pole veel kinnitust leidnud). Ka sünteesitakse seal K-vitamiini, mis vastutab vere hüübivuse eest. Nii et soolestiku terve mikrofloora on väga oluline ka mitmetes teistes aspektides.

Veel 1930ndatel peeti jämesoolt toksiliseks, seega põhimõtteliselt tarbetuks, organiks, mille puhul ei juhtu midagi kui ta eemaldada. Nüüdseks teame me muidugi, et meie kehas on vajalikud kõik organid, igal on täita oma oluline funktsioon ja jämesool ei ole siin mingi erand. Selle abil taastatakse keha veesisaldus, seedeprotsessi ajal toodetakse kehas iga 24 tunni jooksul 8200 ml sisemisi vedelikke.

Normaalne ja terve bakterite kogukond teenib meid hästi: nad mõjutavad toitainete imendumist, lagundavad toidujäägid, kontrollivad väljaheidete liikumist. E.coli tüüpi roisubakterite suure hulga korral imenduvad meie kehasse toksilised ained ja see ei mõjuta meid mitte ainult füüsilisel tasandil, vaid ka energeetiliselt. Mõjutatud saab kogu meie eluenergia.
Antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid, steroidid ja kõik immunosupressiivsed narkootikumid on tegurid, mis panevad E.coli laadsed bakterid vohama. Kergelt happeline jämesool toetab aluselisust keha teistes kudedes ja vastupidi – aluseline, kolibaktereid täis jämesool toetab happelisuse tekkimist teistes kudedes.
Terve soolestiku mikrofloora jaoks on toitumisjuhised järgmised: süüa peamiselt süsivesikuid, vähe rasva ja valku, eriti viimaseid, sest see on toit E.coli bakteritele, mis mõjutavad happesuse taset käärsooles ja on ka väga suured limatootjad. Köögi-ja puuviljad ei tekita praktiliselt mingit lima - need on looduse puhtaimad toidud. Mitte tarbida pärmi, suhrut, piimatooteid, valget jahu, praetud toite, liha jne. Teed, kohvi ja šokolaadi tuleks vältida, sest nad on demineraliseeriva mõjuga.

Veel teistest allikatest, David Klein, PhD
...jämesool töötab bakteritega sümbiootiliselt. Soolestikus olevaid baktereid jagatakse kõige enam kaheks: tervislikud "head" bakterid (sh lactobacillus bifidus ja coli bakter) ning "halvad" bakterid (sh E.coli). Nö halbu baktereid on suures osas valesti mõistetud. Juba 19. sajandi keskpaigas selgitas bioloog Antoine Bechamp, et nö "halvad" bakterid on tegelikult "head" bakterid, mis on muteerunud suure koguse toksilise materjali olemasolul ja nö tegutsevad abistavana - süües ära tekkinud mürgised jäägid (ehk puhastades soolt toksiinidest). "Halbu" baktereid on alusetult süüdistatud haiguse põhjustamises. Iga juhul on kindel, et bakterid EI OLE haiguste põhjustajateks. Bakterid lihtsalt täidavad koristaja ja lagundaja funktsiooni nii kehas sees kui väljas (näit. nahapinnal). Nende inimeste soolestikus, kes elavad 100% naturaalse toidu dieedil (puu- ja aedviljad), on bakterite kogus minimaalne. Tavapärasel ameerikadieedil olevate inimeste soolestikus on 400 liiki erinevaid baktereid ja 60% väljaheitemassist võib koosneda bakteritest. Ameerikadieedil olevate inimeste jämesooles on baktereid rohkem kui kehas rakke ja nendest bakteritest suur osa on roidubakterid (i.k. putrefactive bacteria).

Seega on kolibakteri eesmärk suurepärane - püüda kehas taastada aluseline keskkond, süües toksilist materjali. Kui toksilist massi on liiga palju, väljub kolibakter soolestikust ja hakkab tegema oma tööd seal, kus toksiline materjal on. Seega, kui tappa baktereid antibiootikumiga, jääb alles toksiline materjal ja ravimiga lisandub nii mõndagi. Kui bakteril tekib võimalus, hakkab ta jälle vohama. Kui teda aga pidevalt tablettidega "ravitakse", siis mingi aja jooksul läheb asi üle piiri - vohamine kandub üle kogu keha ja bakter ei ole suuteline enam pika aja jooksul kogunenud toksilist materjali ära puhastama.


Kolibakter lihal - tumedam koht toorel lihal näitab, et sealt hakkab kolibakter usinasti paljunema

koolitoidu blogi

Kessul selline tore blogi http://koolitoiteestis.blogspot.com/view/flipcard

USA kohta on muidugi materjali palju aga Eesti ei astu kõrvale arenenud riikide sissetallatud rajalt:

Lihatööstus on võimas majanduslik ja poliitiline jõud, ja kulutab miljoneid dollareid, et suurendada liha söömist, kusjuures neil on ka õnnestunud haarata teatud osa meie maksudest. Liha tootmisprotsess on nii mõttetu ja kulukas, et tööstus peab ellu jäämiseks olema subsideeritud. Enamik inimesi ei tea kui palju riikide valitsused toetavad lihatööstust kas otseste rahasüstide või soodsate laenutagatistega, samuti ostetakse üles toote jäägid, mis sageli hävitatakse. Valitsuse subsiidiumide tegelik hind on näha laste tervises. Aastal 2003 USA Rahvusliku koolilõuna programm andis koolidele rohkem kui 6 miljardit dollarit, et pakkuda odavat sööki õpilastele. See kõlab nagu heategevus, kuid rahvusliku koolilõuna programm oli algselt mõeldud teenima kahte eesmärki: pakkuda tervislikku toitu lastele sõltumata inimese sissetulekust ja subsideerida põllumajandustööstust : "tugevdama nõudlust veiselihale". Võttes arvesse kõiki terviseriske, mida toob endaga kaasa lihapõhine toitumine siis võib küsida, kuidas mõjub see meie lastele ja peredele, kellel ei ole muud valikut kui nõustuda subsideeritud lõunasöögiga.

Nendel päevadel ostab föderaalvalitsus igal aastal rohkem kui 800 miljoni dollari väärtuses peamiselt liha-ja piimatooted ning toimetab need koolidesse, et toita oma õpilasi. Muidugi peaks valitsus sarnaselt liha ja piimatoodetega ostma ka kõiki teisi talutooteid: teravilja, köögi- ja puuvilja – kuid see raha kipub rohkem kalduma ikkagi teisale. Aastal 2001 kulutas USDA koolide jaoks kokku $ 350 miljonit veise-ja muudele lihatoodetele, seda oli kaks korda rohkem kui kulu puu-ja köögiviljadele (millest enamik olid konserveeritud või külmutatud). Jennifer Raymond, toitumisspetsialist, kes töötab koos koolidega, et arendada tervislikumat menüüd, märgib: "Põhimõtteliselt on see toetusprogramm tootjatele ... ja koolid on lihtsalt võimalus vabaneda toodetest, mis on kokku ostetud. Raha sellisele " toetusprogrammile" tuleb maksudest. Lapsevanemad võitlevad nüüd varem nii harva esinenud laste ülekaalulisuse, südamehaiguste, II tüübi diabeediga, millele aitab kaasa kõrge kolesteroolitaseme, kõrge küllastatud rasvade sisaldusega koolitoit.
USA valitsus kulutab igal aastal miljoneid dollareid, et hoida üleval üleriigilist inspektorite võrku, mis jälgib loomade haigustega seotud probleeme. Kui haiged loomad on hävitatud, maksab valitsus omanikele hüvitist. New York Times nimetab sellist subsiidiumisummat "ennekuulmatuks," ja iseloomustab seda kui " skandaalset vargust riigikassast." Tänapäeval valitsused kogu arenenud maailmas toetavad "hullu lehma" farmereid Ainuüksi 2001 aastal maksis Suurbritannia valitsus välja üle 91 miljoni GBP „hullude lehmade " eest, teised valitsused on teinud seda enam vähem samas suurusjärgus.

energia versus kütus

Inimesed teevad sageli suure vea mõeldes, et toit on energiaallikas. Seda mõtet toetavad paljud toitumisalased raamatud, milles terminid „kütus” ja „energia” on kasutusel samatähenduslikena. Samas kui peale rasket söömaaega tekkiv letargia, raskustunne näitab ju midagi muud.
Teadus siiski defineerib mõistet „energia” kui madalpingevoolu, mida toodetakse aju poolt une ajal ja mis liigub läbi keha närvisüsteemi kaudu – tuntud ka kui vitaalne närvienergia. Kui sa ärkad, kasutad sa närvienergiat palju kiiremini kui aju jõuab seda toota. Ja nii sa hoopis jooksed energiast tühjaks. Peale teatud tunde und, sa ärkad ja oled närvienergiat jälle täis.


Teisest küljest, on toitu nimetatud „kütuseks”. Meil on vaja kütust kolmel peamisel põhjusel – toitained, hüdratsioon (vesi) ja nauding. Seedeprotsessis põletame oma kütust (toitu), et vabaneks potentsiaalne energia ja me saaksime seda kasutada. Selle komplitseeritud protsessi jooksul saame puhaskasumi kasutades oma närvienergiat vabastamaks toidus peituvat potentsiaali.


Erinevusi võib vaadata auto näite abil. Ei ole raske mõista, et kütuseks on bensiin (toit) ja see on väga erinev aku poolt toodetavast energiast (närvienergia). Eraldivõetuna ei ole neist kummastki kasu, kuid nende koostööna luuakse edasiliikumine ja aktiivsus.
Grahami 80/10/10 raamatust

Kütusest veel:
Ironmani triatloni mees Brendan Bazier on oma raamatutes seletanud, et kütusena söödav toit peab andma energiat palju rohkem kui seda ära võtab. Bazier leidis, et valgu ja rasvarohke loomne toit kulutab energiat rohkem (või liialt palju) kui annab ja seetõttu sportlasele on kasulikum sellest loobuda.
Küpsetatud toit hüdratsiooni ei toeta - küpsetatud toidus vett ei ole, sestab juuakse pudelitega vett juurde.
Naudingu koha pealt võibki öelda - mida vähemaks jääb naudingut muudest kohtadest, seda enam tuntakse vajadust saada nauding toidust. Ja siit tulebki nii suur vastasseis looduslikule terviklikule toidule. Itaallased on märkinud, et nende köök on sellepärast nii suurepärane, hõrgutav, et muidu ei kannataks nad oma jubedat korrumpeerunud valitsust välja:). Kui linnakeskond elukeskkonnana naudingut ei paku, kui ümbritsevad inimsedki mitte, kui tööl läheb nii nagu läheb, kui raha on nagu on siis toitu veel saab - ja riik ju hoolitseb selle eest et sa saaksid odavalt kätte kõige ebatervislikuma toidu üldse. Siit järgneb selle odava söömisele haigestumine ja jälle on kadunud üks nauding - rõõm oma tervest, tugevast kehast. Söömine, söömine ja veel söömine - miks paljudel on nii kerge oma toitumisharjumusi muuta? Nad naudivad palju muud. Rohu armastamine on esialgu raske, tundub mõru ja ebameeldiv. Kuid puuvilju on küll kerge armastada - nad on armastusest loodud. Loodud aegade algusest peale. Lihast toode on loodud suure valu ja hirmuga, piim mida udarast tõmbab välja elekter on samuti valuga loodud.

Maagiline, müstiline viirpuu

Enne kui järjekordse jahvatatud võõra nimega superjahu omale kapiriiulile tood, loe alljärgnevat ja võta müts peast sõites peatumata mööda kõikjal Eestis punavatest viirpuu põõsastest...austusest, lugupidamisest selle müstilise, maagilise põõsa ees.

 Marja saab pooleks teha ja kõvad suured seemned välja võtta, siis süüa niisama, kuivatada. Aili Paju raamatus on soovitus süüa 3-4 marja (päevas).  

kuivatatud marjapoolikud - närimiseks, tee jaoks...

Imeline puu: Viirpuga on seotud palju müstikat ja legende. Mõnedki neist on vastuolulised, kuid kõige sagedamini mainitakse, et viirpuu toob õnne omanikule ja jõukuse maale, kus ta kasvab. Ühe legendi järgi lõi jumal Thor viirpuu välgulöögiga ja seetõttu peetakse viirpuud kaitsjaks välgu ja tormi eest meresõitudel. Kreeklased ja roomlased kasutasid viirpuuõisi pulmakaunistustes, mis pidi sümboliseerima suuremat viljakust ja hoidma õnne. Roomlased uskusid ka, et viirpuu lapse hälli juures kaitseb neid kurja eest. Mõlemad uskumused on rännanud ka kaasaega ja usutakse ka, et viirpuu kaitseb maja kurjade vaimude eest.

Viirpuu oli püha puu keltidele, kes nimetasid seda „utah”, mis tähendab ilusat. Õisi kasutatid mitmetes rituaalides. Keskajal oli viirpuu lootuse sümboliks.

Kristluses (Prantsusmaal) on viirpuu püha puu, kuna viirpuu okstest tehtud pärga kandis Jeesus ristilöömisel (osades kohtades peetakse selleks kibuvitsapärga) ja usuti ka, et viirpuu pärja või okste asetamine ukse kohale hoiab eemal kurja.

Esimesed väljarändajad Ameerikasse nimetasid oma laeva Mayflower, kuna kasutasid laeva valmistamisel viirpuu puitu. Viirpuu puit on väga tugev, põlemisel annab nii tugeva kuumuse, mis sulatab raua.

Puu võib elada väga vanaks ja teda on tõenäoliselt oma imeliku keerdus võra tõttu nimetatud „witch of Hethel”. Räägitakse, et nõidadel on võime muundada end viirpuudeks ja nad viivad viirpuude all läbi oma rituaale. I maailmasõja ajal kasutati viirpuu noori lehti tee ja tubaka asemel ning seemneid jahvatati ja kasutati kohvi tegemiseks.

Viirpuud kasutati maipühadel kaunistamiseks, kuna põõsas hakkab õitsema mais. Kesk suve (ka jaanipäeva) pidustustel kaunistati viirpuid lillede ja värviliste paeltega ja inimesed tantsisid nende ümber. Õisi puistati kõnniteele ja naised uskusid, et viirpuu tagab neile igavesti noorusliku väljanägemise.

Dioskorides, kreeka taimetundja, kasutas viirpuud ja kirjutas sellest juba esimesel sajandil. Osaliselt kordas seda Rootsi arst Carl Linneus (või siis Carl von Linne) 18 sajandil. Esimesi säilinud märkmeid ravimtaimena kasutamise kohta podagra puhul on aastast 1309. 1695 kasutas keegi naisravitseja viirpuud kõrge vererõhu ravis. Dr Leclerc Green kirjutab, et viirpuud kasutati südamehaiguste ravis 17 sajandil. On teada veel ühest iiri arstist, kes ravis viirpuuga erinevaid südamehaigusi 19 sajandil. Prantsusmaal kasutati 19 sajandil viirpuu õisi unetuse ja südamepekslemise korral.

Dokumenteeritud on viirpuu kasuliku diureetikuna, neeru- ja põiekivide, astsiidi ravimina. Marjad on väga kasulikud kõhulahtisuse korral ja õite-marjade tõmmis leevendab kurguvalu.

Viirpuu kasutati ka mitmesuguste muude haiguste ravis sh. podagra, palavik, pleuriit, hüpertensioon, närvipinge, unetus ja depressioon. Enne hiljutiste teaduslike avastuste väljatulekut, mis tõendasid, et see on südant raviv-toetav taim, oli viirpuu alati peetud seedimise ja seedimisega seotud haiguste korrastajaks-ravimiks.

Viirpuud on palju uuritud ja teadus on leidnud palju hämmastavat tema rikkalike toimeainete kohta.

Angiotensiini konverteerivad ensüümid (ACES) on vastutavad veresoonte kokkupigistamises ja seega osalised vere liikumises veresoontes. Mitmesugused keemilised ühendid viirpuus takistavad neid ensüüme ja hoiavad veresooned laienenumad, parandades seega vereringlust. See on äärmiselt oluline olukorras, kus veresoontel puudub toonus ja nad on muutunud inertseks, kuna on ummistunud liigsest rasvast ja kaltsiumist. Sellises olukorras on ensüüm, mis "sulgeb" veresooni  väga ohtlik.

Viirpuu aitab vähendada valu südames ja südame ümber ja suurendab soojust külmades kätes ja jalgades, kus temperatuur on langenud halva vereringluse tõttu.

Muud keemilised komponendid aitavad uuesti taastuda veresoonte elastsusel, soodustades head verevarustust ja vereringet kogu kehas. Taimes olev rutiin, mis on üks flavonoide, ongi osaliselt selle eest vastutav ning aitab ka uuesti üle ehitada kollageeni kiude, mis paiknevad veresoonte välimistes kihtides.

Viirpuu on antioksüdant ja rikas C-vitamiini poolest, mis aitab hoida kõiki vereringe osasid (veenides, kapillaarides) noorte, aktiivsete ja korralikult töötavatena. Viirpuu taaselustab, taastab ja aitab vältida edasist halvenemist. Paljud rahvad, kelle "füüsiline seisund ei peegelda nende bioloogilist vanust - näiteks 40 aastat vana on füsioloogiliselt 60aastane lihtsalt toonuse languse tõttu organismis. Antioksüdandid aitavad ära hoida isegi seda suundumust. Eakad inimesed, kellel on nö loomulikult vanusega seotud südame nõrkus leiavad samuti viirpuust toetust. Antioksüdandid viirpuus aitavad vähendada põletikku, mis omakorda võib kaasa aidata leevendada ummistusi, stagnatsiooni, valu, loidust ja nendega seotud sümptomeid.

Viirpuus sisalduvad triperpeen happed aitavad tasakaalustada madalat vererõhku.

Viirpul on mängida ka osa kolesterooli tasemes ja ta aitab eemaldada seda kattu, mis on arteritesse kogunenud.

EFEKTID:

• Normaliseerib ja tugevdab õrnalt südamelihaste kokkutõmbeid

• Vähendab aterosklerootilist prügi (rasv, kaltsium jms), mis ummistab veresooni.

• Avab (laiendab) veresooni, koos sellega prandab kogu vereringet – tõhustab kõigi organite, kudede, rakkude verega varustatust. Ja sellega seoses hoiab ära paljud haigused ja vaevused.

• Lõdvestab silelihaseid emakas, sooltes ning mujal, kus toimuvad kõkkutõmbed ja on ülekoormus.

• Vähendab kehas olevat liigset vedelikukogust ja varasemaid puhitusi.

• On abiks seedimisele ja toitainete omastamisele toidust ning vähendab liigset isu.

• Laiendab veresooni, mis toidavad südant hapniku, vere ja kütusega ning tulemuseks on tõhusamad südamelöögid. Korrastab rütmihäireid ja ei oma mingeid kõrvalmõjusid

• Kaitseb südant hapnikukao kahjulikke mõjude eest – võimas radikaalide hävitaja

• Leebelt rahustav, mis on väga oluline stressi korral, mis pingestab südame ja veresoonkonda, seede- ja närvisüsteemi

• Aitab alandada kolesterooli ja vähendab kattu veresoonte seintel.

• Abistab seedimist ja vähendab kurguvalu ja –turseid.

Viirpuu toimib erinevalt teistest südant toetavatest ravimtaimedest: ta mõjub otse südamelihaste rakkudele ja perifeersele vereringele neid aktiveerides ja toites.

Alates siis 19. sajandi lõpust on viirpuud kasutatud erinevate südame-veresoonkonna häirete ravis ja südame toonikuna. Täna on viirpuu ametlik ravim Brasiilias, Hiinas, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Venemaal ja Šveitsis.
Nagu märk tema populaarsust näitab veel asjaolu, et ta on koostisosaks 213 Euroopa ravimi ja lisandi preparaatides.
Südame probleemid tekivad sageli halbade toitumisharjumuste tulemusel, kus toksiinid ja jääkained kogunevad ja kuhjuvad vereringesse. Kui võtta veel ka vähene füüsiline tegevus ongi käes probleemid ja vaevused - juba üleliia paks veri liigub järjest vähem tõhusalt ja see pärsib kõikide organite tegevust. Kolesterool ja kaltsiumi katt võib aeglustada seda voolu veelgi. Edasine tekivad vererõhu häired: madal või kõrge vererõhk, kuna vereringes on lihtsalt järjest vähem eluks vajalikke aineid - hapnikku, toitaineid, hormoone, soojust, antikehi ja ensüüme.

Ülekõige toetab viirpuu südant…

Viirpuu tugevdab südame tööd ja vähendab liigset koormust ning suurendades südame vastupanuvõimet hapnikupuudusele. Viirpuu normaliseerib ja õrnalt tugevdab südamelihaste kokkutõmbed, seega tasakaalustab kogu südame tööd. Ta toetab südame rakkude retseptoreid, võimaldades neil kasutada vähem hapnikku ja verd. See on eriti kasulik blokeeritud koronaararterite või stenokardia puhul.

Kokkuvõte

Viirpuu võib aidata ravida suur hulka haigusi. Kui südameravim aitab ta südamepuudulikkuse korral, toetab infarkti järgset taastumist, ravib südameklapi haigusi, kahjustusi ja lekkeid, abiks südamepekslemise, stenokardia, kõrge ja madala vererõhu, südame-põletike, vere hüübimise, arterioskleroosi, südame kulumise ja südame nõrkuse (pärast suurt palavikku või haiguse perioode) korral.

Lisaks sellele on hinnatud viirpuu võimet toetada närvisüsteemi ja teda kasutatakse tihti närvipinge ja unetuse korral. Viirpuu on suurepärane seedetraktile ja aitab vältida kõhupuhitusi ja parandab toidu omastatavust ja koos sellega stabiliseerib nendest korratustest tekkinud haigusi.

Teine valdkond, mida viirpuu abistab on põie ja neerude töö, ta on väga ohutu ja tõhus diureetikum, vabastades keha üleliigsest veest õrnalt ilma kahjustusteta.

Tõestatud tulemused

Kui viirpuu isoleeritud keemilised komponendid olid individuaalselt testitud laboris, siis tuli ka välja, et nende ainete eraldi mõju osutus tähtsusetuks. Nagu paljudel juhtudel toimivad viirpuu koostisosad orkestrina omavahel üksteist mõjutades, nene ainete terviku toime osutus intrigeerivaks, võimsaks ja väga tõhusaks kombinatsiooniks. Aastal 1981, näitas Saksa tervishoiuministeerium poolt tellitud nelja-aastane uuring kõiki viirpuu imelisi omadusi ja andis talle auga ära teenitud koha maailma parimate südamerohtude seas. Uuringu tulemused on pikad ja üksikasjalikud ning näitavad, et kui "südame funktsioonid on madalseisus", siis viirpuu on ideaalseks ravimiks. Samuti märgiti, et  kui "ummikud ja rõhumine südame piirkonnas" on olemas, siis viirpuu on hea valik ja see on kasulik, et leevendada vananev südame vaevusi.

Ettevaatust

Kui viirpuu tarvitamisel tekib kõrvalnähte, pidage kindalsti nõu oma raviarstiga. Ja veel – viirpuu teeb väga palju teie heaks, kuid ta ei saa teha ühte: kui te jätkuvalt sööte iga päev rohkelt kaloreid ja liigute vähe, siis hävitate oma südant kiiremini kui viirpuu seda taastada suudab. Muuda ka oma elustiili ja viirpuu aitab su südamel tugev ja terve olla.

Viirpuud ei tohi tarbida koos beeta blokaatoritega ja tõenäoliselt nii mõnegi teise ravimiga, kuna nad vastanduvad teineteisele.  

Samas ongi viirpuu märgitud kui erkordselt ohutu ravimtaim, seda nii lühi- kui pikaajalisel tarvitamisel. Ettevaatust siiski liigsete dooside osas. 

Rasedus

Kõrge vererõhk, südamepekslemine, veenilaiendid on väga tihti rasedusaegseteks kaaslasteks. Viirpuu toetab rasedat kõigi nende sümptomite korral ja ei kahjusta mingil määral last ega ema. Doosid tasub hoida raseduse ajal alati väikesed ja jälgida oma enesetunnet.

Lapsed

Lapsi, kes on kaasasündinud südamekahjustustega, toetab samuti viirpuu. Flavonoidide ja C vitamiini kombinatsioon on suurepärase mõjuga. Inglismaa arstid on avaldanud muret südamehaiguste esinemise üle järjest nooremas eas. Seda peetakse halbade toitumisharjumuste tulemuseks.

Menopaus

Viirpuu on ennast näidanud menopausiaegsete vaevuste leevendajana.

Küpsemas eas

Kui aastaid üle 50, siis on viirpuu hea kaaslane ja soovitav iga nädal (ka iga päev). Väga hea inimestele, kellel tekib kiireslt kõndides hingamisraskusi, valusid südames või kellel on olnud südamehaigusi.

Kuidas viirpuu toimib

• Viirpuus sisaldub väga suur hulk põnevaid komponente, mis toimivad paremini tervikuna, võimaldades toimeainetel töötada ühtse meeskonnana.

• Viirpuud võib kasutada nii pika kui lühiajalisena, kuid ärge pidage seda aeglaselt toimivaks taimeks – teatud juhtudel võib ta toimida väga kiiresti ja efektiivselt

• Viirpuust tehtud ravimid võivad mõjuda erinevalt ja neil võib olla erinev toime olenevalt sellest, kuidas preparaadid on valmistatud.

• Viirpuus sisalduvad flavonoidide põnevad ühendid on vastutavad südame tervise toetamise eest. Nad aitavad laiendada veresooni, metoboliseerida ensüüme, mis alandavad rõhku ja vähendavad koormust

• Viirpuus on 4 sellist väga tugevat flavonoidi – viteksiin, rutiin, kvertsetiin, hüperosiid. Viirpuu flavonoidide hoiavad veresooned elastsed, pehmed, laienenud, pingevabad ja sellega tugevdavad nad kogu keha

• Viirpuu sisaldab ka südant toetavaid amiine, fenüülalaniini ja türamiini, mis avaldavad südamele tasakaalustavaid mõjusid, näiteks paremat vereringet ja alandades kõrget vererõhku.

• Viirpuus olev pektiin on suurepärane: kõrvaldab toksiine, raskemetalle, kaitseb kiirguse eest ning suurendab füsioloogilisi funktsioone seedetraktis.

• Viirpuu sisaldab fenoolhappeid, sealhulgas crategolic hapet, sidrunhapet, klorogeenik hapet, viinhapet ja triterpeen happeit, millest viimane suurendab südames verervoolu. Sidrunhape on puhastav ja jahutav, aitab luua aluselist keskkonda, stimuleerib sapi tootmist ja aitab kaasa seedimisele.

• Viirpuu võime eemaldada liigset vett on osaliselt seletatav tema tanniini sisaldusega, Tanniin on ka kasulik viiruste vastase toimega.

• Viirpuu sisaldab triterpenoide, millel on põletikuvastane, valu alandav ja hapnikuga varustatuse parandav toime.

• Veresoontest katu eemaldamine ja lahustamine on seotud kumariiniga. Kumariini on suures koguses taimede noortes kevadistes helerohelistes lehtedes.

Loengud ja kursused

05. novembril laupäeval Tallinnas tuleb õuna-tatra kursus (grupp on täis, paar kohta võiks veel lisada:). Tegemisele tuleb toortoit õunast ja tatrast.
Õunast on nii palju lugusid, legende, retsepte, et on võimatu neid kõiki ümber kirjutada - aga mõned näited:
1 õun päevas hoiab arsti majast eemal (tänapäeval ma ütleksin, et 10 õuna:, sest ennemuistsel ajal ei söödud kolm korda päevas kommertstoitu)
õun enne magamaminekut teeb arstist kerjuse.
Õun tugevdab ainevaetust igal tasandil, tasakaalustab seedimist, stimuleerib vere tootmist ja rasvade lagundamist. Õunal on diureetilised, lõdvestavad, palavikku leevendavad omadused. Tõstab isu ja puhastab organismi
Õunad sisaldavad suhkruid, aminohappeid, magneesiumi, rauda, kaaliumi, vitamiine C, B gruppi, fosfaate, õunhapet, pektiini, mineraalsooli. Õun on kasulik seedehäirete, kõhukinnisuse, vaimse ja füüsilise väsimuse, kõrge vererõhu, reuma, aneemia, bronhiidi, hepatiidi, neerude alatalitluse, kõrge kolesterooli jne, jne korral.
Ikka kella 11-15.00 ja hind 15 eur (VVL saab soodust). 
12. november (29. okt jääb ära)  tuleb Tallinnas loeng vastutustundega inimestele:) teemal koolitoitumine (sh ka mida siis Cornell soovitab ette võtta), looduslik versus sünteetiline: mis on üldse looduslik, vitamiinid&mineraalid purgis (sünteetiline) ja toidus (looduslik) - hästi põnev materjal:
Ja me võiks arutada, kas me ei võiks algatada liikumise jätmaks oma toidukorvist välja loodusliku märgi all müüdavad aga täiesti sünteetilised kaubad.
Ma otsin ruumi, mis mahutaks rohkem inimesi ja seega saaks teha üritus kuskil 7 eur osamaksuga.

Ruth Heidrichist veelkord - rinnavähist vabaks

Tegin ülevaatliku kokkuvõtte maratonijooksja Ruth Heidrichi raamatu Race for Life toiduosast:


Algas siis kõik kui vanust oli üle 40 eluaasta:


Sõnad „infiltrating ductal carcinoma” (IDC – kõige levinum rinnavähi liik) šokeerisid mind. Ma ei uskunud oma kõrvu. Nutsin ja kaotasin enesekontrolli - see tundus olevat kõige hullem luupainaja. Enda arvates olin ma alati söönud „hästi tasakaalustatud toitu”, aastate eest olin loobunud isegi punasest lihast. Tegin piisavalt trenni – olin ju maratonijooksja. Miks see siis juhtus? Miks see juhtus minuga? Tavaliselt juhtuvad sellised asjad inimestega filmides, mõtlesin ma tol ajal, sest mina olin siis edukas, terve ja alati „reeglite järgi” mänginud. Olin piisavalt hea väljanägemisega – olin võitnud isegi mõned iludusvõistlused. Kõik minu neli vanavanemat olid elanud üle 90 aasta vanaks - seega olid mul ju head geenid. Minu hinnangul oli mul kindel abielu ja kaks imelist, terast ja edukat last. Minu elu ei oleks saanud olla parem.

Rinnavähk on üks peamistest täiskasvanud naiste tapjatest USAs – iga seitsmes kuni kaheksas naine sureb sellesse haigusesse.

„Mida ma pean tegema?” küsisin ma ja arst vastas, et vaja on opereerida, kuna kasvaja on liiga suur. Esimese lõikuse ajal eemaldati rinnast golfipalli suurune kasvaja.

Veidi hiljem näitasid analüüsid, et kasvaja on edasi arenenud. Kuigi olin ahastuses, olin ma operatsioonidega kohe nõus – ma ei mõelnudki teiste võimaluste peale. Oleksin kindlasti olnud nõus ka kemoteraapia ja kiiritamisega.

Arstid ütlesid, et nad ei tea kui palju on mul elada jäänud - kolm kuud, kolm aastat või rohkem. Nad vangutasid päid ja küsisid: Miks te viivitasite arsti juurde tulemisega nii kaua?”.

MIDA??? Ma lausa karjusin. Mis tähendab, et ma ootasin kaua. Ma olin arsti juures kolm kuud tagasi ja arst ütles mulle, et see lümf on lihtsalt armkude eelnevast biopsiast ja muretsemiseks pole põhjust. Kuus kuud varem olin püüdnud arstile rääkida, et see “lümf” kasvab, aga mulle öeldi, et ei – see ei kasva ja muretsemiseks pole põhjust. Kolm aastat varem arvasin, et lümf on kõva, kuid jällegi mainis arst, et muretseda ei ole vaja. Mulle tuli meelde, et veel aasta varem tehtud biopsia ei leidnud mingit märki vähist. Teada saada, et sul on rinnavähk, on jube. Kuid teada, et vähk sinus on kasvanud kolm aastat ja arst ei ole vaevaks võtnud asjaga tõsiselt tegeleda…

Siis ma otsustasingi, et jään ellu. Ma ei kavatse asju kokku pakkida ja surra. Sellest hetkest algas minu race for life, võidujooks elu eest.

Rinnaeemaldamise operatsioonile haiglasse võtsin kaasa kolm komplekti jooksuriided ja kahed jooksukingad. Nägin, kuidas õed uksest väljudes pead vangutasid. Nad ei mõistnud, et ma olin olnud igapäevane jooksja juba 14 aastat ja ei kavatsenud haiglasse jääda kauemaks kui hädavajalik. Operatsioonipäeva hommikul leidsid õed minu voodi tühjana. „Oh jumal,” ütles ülemõde. „Ta läks jooksma, kuigi me pidasime teda nii hoolikalt silmas.”

Mulle oli öeldud, et operatsioonieelne ravim antakse mulle kell viis hommikul. Seadsin äratuse kella neljaks, tõusin, panin selga jooksuriided ja hiilisin haiglast välja. Jooksin tol hommikul kuus miili ja see oli mu senise elu üks rahuldustpakkuvamaid jookse. Kogu minu hirm, stress, masendus ja ka viha kadusid nagu võluväel. Kuue miili lõpuks olin ma valmis. Pöördusin haiglasse tagasi ja sain sisspääsu juures kokku just saabuva kirurgiga: Mida kuradit te siin teete? Pakatasin süütundest, kuid olin kindel, et nad ei oleks mulle ealeski andnud luba joosta, kui oleksin seda neilt küsinud. Sest kui sa jooksed, siis sa higistad. Kui sa higistad, siis sa kaotad vedelikku. Aga päev enne operatsiooni ei tohi midagi juua-süüa. Niisiis oli arstidel antud juhul higine, janune ja dehüdreerunud patsient, keda tuli opereerida. Arst käskis anestesioloogil pumbata minusse veidi lisavedelikku. Operatsioon läks hästi. Kavatsesin jooksma minna juba järgmisel päeval, aga muidugi ei suutnud. Arst ütles, et saan jälle joosta proovida paari nädala pärast. Ta ütles mulle seda kui rõõmusõnumit, aga mina olin ahastuses – olin arvanud, et kulub paar päeva. Ma ei suuda olla paar nädalat jooksmata. Paar päeva hiljem olid mul valud ikka veel väga tugevad ja ma vajasin rohkem rohtusid. Olin pettunud, et ma ei saanud joosta. Kolmandal päeval otsustasin, et nüüd on aeg käes. Vastupidiselt mu kartustele olid õed väga toetavad. Nad tõid mulle laia sideme, millega ma end väga hoolikalt sisse pakkisin, et miski ei liiguks. Tundsin kindlalt kinnitatud sidemega õnneks palju vähem valu. Läksin haiglast välja ja nutsin, kuid seekord olid need rõõmupisarad.

Raamat on kombineeritud lugu kolmest asjast: dieedist, jõulisest treeningust ja „ma suudan seda” suhtumisest. Kõik kolm mängisid olulist rolli selles, et raamatu avaldamise ajal 20 aastat hiljem ei ole minus enam märkigi vähist ja ma olen ka tervem, paremini vormis ja õnnelikum kui eales varem.

See raamat räägib, kuidas taimedel põhinev toitumine loob parima tervise ja pakub õigeid toitaineid tugevuse ja tippvormi saavutamiseks. Lugeda saab ka minu osavõtust maailma raskematest võistlustest. Ning kolmandaks ma proovin anda praktilisi soovitusi keha treenimiseks ja positiivse hoiaku saavutamiseks kõigis eluvaldkondades.

Kui see tundub teile veidi ülepingutatud, siis ma ei süüdista teid. Ma tundusin ka endale alguses veidi ülepingutavana. Ma usun sügavalt, et ma ei ole erilisem ega väljavalitum kui keegi teine. Nagu kõigil teistel, olid ka minul hirmu ja kahtluste hetked, momendid, mil ma ei teadnud, mis suunas edasi minna. Aga olen veendunud, et meil kõigil on olemas sisemised jõuvarud nii hinges kui kehas ja viimane sõna on meie öelda.

DIEET/TOITUMINE

Lugesin Honolulu ajalehest üht dr McDougall’i artiklit, milles ta märkis, et rinnavähk on seotud toitumisega. Ma läksin ajaleht käes otsemaid tema juurde. McDougall (tuletan meelde et McDougall on Cornelli meeskonnas ja tema toitumine on siis vähese rasvasisaldusega taimetoit - ilma õlideta ja vähe pähkleid)  selgitas mulle, miks on dieet vähi korral nii oluline. Ta näitas mulle uuringuid ja skeeme, et rinnavähi esinemine on väga kõrge nendes riikides, kus inimesed söövad palju rasvarikast toitu. Ja et seda haigust on vähe taolistes riikides, kus rasva tarbimine on väike. Ta vastas sellega ka minu küsimusele ”miks mina?”. Tüüpiline ameerika dieet sisaldab 37-45 protsendi ulatuses rasva ja on sellega üks maailma kõige rasvasematest dieetidest. Sain teada, et kui madala rasva tarbimisega riikide inimesed vahetavad elukohta ja kolivad suure rasvasisaldusega toitu tarbivasse ühiskonda, siis nende rinnavähki haigestumine suureneb. Seega ei ole rinnavähi puhul tegemist geenidega või sellega, et sinu vanematel oli vähk. Ka ei ole selle haiguse puhul oluline vanus, kuna rinnavähki esineb igas vanusegrupis. Oluline oli teada, et isegi kui madala rasvasisaldusega toitumisega riikide naisel on vähk, siis ta elab kauem kui naine, kes elab kõrge rasvasisaldusega dieeti tarbivas riigis. See fakt äratas mu tähelepanu, teisisõnu - see äratas minus lootust. Oli mul kõhklusi oma toitumise muutmisel? Absoluutselt mitte! Seejärel selgitas dr McDougall mulle kemoteraapia ja kiiritamise kahjulikkust ja ohtlikkust, soovitades mul mitte meid valida. Olin üllatunud, kuna arvasin, et sellise ulatusega vähi ja siirete korral on see väga vajalik. Aga McDougall ütles: „Kui tahate päästa oma elu, muudke oma toitumist!”

Olin segaduses. Keda uskuda? Millist suunda valida? Minu valik oli üsna hirmutav, aga McDougall näitas oma selgitusi toetavaid uuringuid, teised arstid seda ei teinud. Niisiis muutsin ma oma dieeti päevapealt ning keeldusin kemoteraapiast ja kiiritamisest.

Dr McDougall’i toitumisplaan oli lihtne – Kui see on taim, siis söö. Kui see on loomse päritoluga, siis ära söö.

Koheselt tekkis hulgaliselt küsimusi: kas siis kana ja kala ei ole mulle head? Aga piim? Kuidas saan kätte valgu ja kaltsiumi? Ja raua? Mida veganid söövad?...

Pean ütlema, et toitumise muutmine andis peaaegu koheseid tulemusi. Uue dieedi 21. päeval kukkus minu kolesteroolinäit 236mg/dl näiduni 160mg/dl. Kuue kuu pärast oli näit 128 mg/dl. Ja veel kuu hiljem oli see 100mg/dl! See kustutas riski jääda südamehaigustesse. McDougall oli mind hoiatanud, et oma söömisharjumustega on mul palju suurem risk surra südamehaigustesse kui vähki. See uudis oli minu teine suur šokk, kuna arvasin oma naiivsuses, et maratonijooksjad on südamehaiguste eest kaitstud. See oli muidugi enne kui Jim Fixx, kõige kuulsaim jooksja, suri südamehaiguse tõttu. Mind jahmatas minu kolesterooli kõrge tase, kuna olin juba varem loobunud punasest lihast ja olin samuti kõva sporditegija. Aga ma ei mõelnud sellele, et ka kana ja kala sisaldavad kolesterooli sama palju kui looma- ning sealiha. Samas on tavaline, et inimesed peavad kana ja kala tervislikumaks looma- ja sealihast. Toiduainetööstus on meiega lihtsalt üsna kavalalt manuipuleerinud.

Samal ajal hakkasin ma treenima Ironman triatloniks – jooks, ujumine ja jalgrattasõit. Ma jooksin igal pool ja väga palju. Kunagi jooksmist alustades pidin peaaegu surema peale poolemiilist distantsi. Nüüdseks olen jooksnud Hiina müüril ja Moskvas, Jaapanis ja Tais. Kõikjal kogu maailmas rääkisin ma oma lugu ja sellest, kuidas taimeoit ja sport on aidanud mul seljatada vähi. Nepaalis nägin ma eriti tugevalt toitumise mõju sealsetele inimestele. Nepaallased liiguvad päev läbi, ja söögi osas ei ole neil erilist valikut - toitumine on sunnitult madala rasvasisaldusega. Nende stressitase on väga kõrge – kas on olemas hullemat stressi kui see, et sa oled ema ja sul ei ole oma lapsele midagi süüa anda? Milline iroonia, aga nepaali elanikud on terved ja elavad ka vanas eas aktiivset elu. Ülekaalulisust ei eksisteeri. Ei ole ka südamehaigusi, enamikku vähiliike, diabeeti, osteoporoosi, kõrgvererõhutõbe, artriiti, maohaavandeid. Nepaallased lükkavad ümber tänapäeval läänes levitatava teooria, et piimatoodete nappus tekitab osteoporoosi ja et artriit, maohaavad ning kõrgvererõhutõbi on põhjustatud stressist.

1998. aastal valiti mind ajakirja LIVING FIT poolt üheks kümnest maailma parimas vormis olevaks naiseks. Mul on erinevatelt võistlustelt kogunenud üle 700 medali. Olen jooksnud rekordeid erinevates vanuseklassides. Ma ei nimeta ennast kunagi „vanaks”, vaid „küpseks” naiseks.

Ole teadlik

Paljud inimesed tahavad nii väga millesegi uskuda, et mitte mingisugune tõendusmaterjal ei saa nende usku kõigutada. Kuidas muidu oleks võimalik, et ¾ maailmast on taimetoitlased ja samas enamik ameeiklasi usub ikka veel, et oma tervise jaoks peavad nad sööma liha- ja piimatooteid? Seda enam, et suur osa teaduslikke tõendusmaterjale märgib: loomne toit on arenenud riikides vastutav rohkem kui 70 protsendi surmajuhtumite eest. Peale oma dieedi muutmist kogesin mitmeid positiivseid tulemeid. Sellest ajast alates hakkasingi rohkem mõtlema selle üle, milliseid raudkindlaid uskumusi ja müüte ma veel omaks olen võtnud. Olete vaadanud sipelgapesa? Sipelgad on maailma organiseerituimad ja töökaimad putukad. Nad teavad täpselt, kuhu minna, millal minna ja mida teha. Ma tundsin, et tol olin olnud kui sipelgas, kes on kindlalt sammunud teise sipelga järel, kuid oma peaga mõelnud ega uurinud ei ole.

Miks inimesed mõtlevad, et kui kogus „x” on mulle hea, siis selle kahekordne kogus on parem ja kolmekordne lausa suurepärane? Näiteks, kui ma jooksen päevas 20 miili, siis kas 2x20 miili või 3x20 miili ikka on suurepärane. Ei pruugi olla, see võib mind hoopis kahjustada.

Päevapealt oma toitumist muutes avastasin, et naudin oma toitu palju enam. Täistera riis, õunad, porgandid, brokkoli, kartulid ja kaerapuder maitsesid mulle väga. Ma ei vajanud ühtegi lisandit ega kastet. Puhas toit maitses puhtana kõige paremini.

Raskusi valmistas minu keskkond – minu abikaasa leidis nimelt, et kuna haigus on ainult minul, siis tema midagi muutma ei pea. Kui minus ei oleks olnud hirmu haiguse ees, siis ei oleks ma vist suutnud vastu pidada. Sotsiaalne keskkond on eriti oluline – oli inimesi, kes, teades minu haigust ja valikuid, ei julgenud süüa minu nähes. Restoranides ei leidnud ma peaaegu mitte kunagi endale sobivat toitu. Restoranide osas on tänaseks toimunud muidugi suur edasiminek – paljud pakuvad taimetoite ja on nõus sulle valmistama, mida vaid soovid.

Võttes omaks vegan (liha- ja piimatoodeteta) dieedi märkasin, et minu jämesool töötas lõpuks ometi täiesti tõrgeteta. Varasemalt ei saanud ma iial süüa palju, ilma et kaal tõuseks. Nüüd sain süüa palju ja kaal langes ikka. See on rasvavaese taimetoidu pluss. Eriti meeldis mulle tol ajal süüa tavalist puhast täisterariisi, küpsetatud maguskartulit, aedvilju, õunu, banaane, rosinaid ja kaerahelbeputru.

Kui sellel on nägu või etikett (koostisosade tabel) siis ära söö seda

Põhimõte on üsna lihtne - kui toit on pärit kellestki, kellel on nägu, lihased ja silmad; või ka niipidi, et kellel on ema-isa – siis ära seda söö.

Teiseks, ära söö midagi, millel on koostisosade tabel, vähemalt ole äärmiselt kahtlustav. Koostisosade tabel on nendel toodetel, mis on purgis, karbis, kastis, vaakumpakendis. Tundub veidi ekstreemne, aga siiski – kui tootel on koostisosade nimekiri, siis on teda töödeldud: midagi on juurde pandud või midagi on eemaldatud. Kaotajaks oled igal juhul sina. Valides tervikliku, lõhustamata ja muutmata toiduaine ei saa sa kunagi eksida. Vaadakem kasvõi loodusesse, kus sellised suured loomad nagu elevandid, kaelkirjakud ja primaadid saavad kõik vajaliku otse loodusest ja kus taimetoidulised loomad elavad muide tunduvalt kauem lihasööjatest.

Paljud on minult küsinud, et mis siis kala söömises halba on. Vaadake, kalaga on paljud asjad halvasti. Kala ei ole kasulik valguallikas, me saame valku ilma selletagi täiesti piisavalt. Oomega-3 rasvhappeid saame tumerohelistest lehtköögiviljadest samuti küllaldaselt. Ka kala saab oma oomega-3, süües enamjaolt tumerohelisi meretaimi. Kala on ka üks saastunumaid toiduaineid, tuues endaga kaasa raskemetallid, pestitsiidid, e.coli, salmonella, ciguatera mürgituse ja erinevad parasiidid.

Osteoporoos

Kaltsiumi kohta sain ma ise asja uurides palju huvitavat teada. Just seda, et kaltsiumi manustamine ilma liikumiseta annab vähe tulemusi. Tugevad luud saadakse liikudes ja sportides. Taimetoitlastest naiste luud on mitmete uuringute järgi tugevamad kui segatoiduliste omad. Ja näiteks tennisemängijate uurimisel on teada saadud, et nende mängukäe luu on tugevam (luu tihedam) kui teine käsi. See tähendab, et ühes kehas, olenevalt sellest, kuidas seda kasutada, võivad olla erineva tugevusega luud. See omakorda näitab, et üks keha saab ühesugust toitu, aga vormib luud tugevaks seal, kus neid liigutatakse.

Nii raua kui kaltsiumi puhul teatakse, et kui kehas on nende defitsiit, siis keha võtab toidust nii rauda kui kaltsiumi lihtsalt rohkem. Puuduse korral imendumine lihtsalt suureneb.

Artriit:

Me teame üsna palju artriidist, sellest kirjutatakse artikleid, räägitakse ja peetakse loenguid. Peame artriiti valulikuks haiguseks, mis käib kaasa vananemisega. Kui ma olin 42 aastane, külastasin seljavalude tõttu oma arsti. Hommikuti ärgates sain end vaevalt liigutada. Osteoartriit, kõlas arsti otsus. Arsti arvates oli see seotud minu vananemisega. Ta lisas ka, et pole midagi, mida ma ise seejures teha saaksin ja kirjutas mulle ravimi Naproxen. Ravi ei olegi olemas, on ainult sümptomite leevendamine – see oli arsti lõplik vastus. Ravim oli suurepärane! Kiitsin mõttes taevani ravimitööstust – ei mingeid hommikusi vaevusi enam. Lippasin jooksma nagu enne valusid. Pidasin seda niivõrd loomulikuks, et ei pidanud naproxen’i ravimiks, vaid lihtsalt osaks oma toidusedelist. Kui keegi küsis, kas ma tarvitan mingeid ravimeid, vastasin eitavalt. Naproxen tundus nii loomulikuna.

Mingi aeg hiljem hakkas mul jooksu tehes väga halb, tundsin suurt nõrkust ja komberdasin arsti juurde. Diagnoosiks oli aneemia. Mulle kirjutati välja suurel hulgal rauatablette, kuna vegan dieediga ei saavat „heemset rauda”.

Rääkisn oma aneemiast dr McDougalliga. McDougall lükkas ümber mu kartused liha ja raua seoste kohta. Ta märkis, et ma saan põdeda rauavaegusaneemia all ainult juhul, kui olen kaotanud regulaarselt verd. Talle tundus, et mul on GI (gastrointestial bleeding – sisemine verejooks). Tunnistasin, et peale raskeid võistlusi jooksen ma tõesti verd. McDougall küsis teab juba mitmendat korda: „Ega sa ei võta mingit rohtu?” Vastsin automaatselt eitavalt – ja siis mulle meenus. Ütlesin, et võtan naproxeni. „Jumala eest, miks sa seda võtad?” küsis McDougall. Oma artriidi pärast, vastasin.

„Taimetoitlasena ei ole sul enam mingit artriiti. See kadus kui muutsid oma dieeti. Naproxen põhjustabki sinu verejookse,” märkis McDougall.

Jätsin koheselt tablettide võtmise, kartes samal ajal väga, et valud tulevad tagasi. Minu suureks üllatuseks ja kergenduseks ei tekkinud enam mingeid valusid. McDougall vastas minu üllatusele: „Toitumine on tähtis, vaatamata sellele, mida artriidi kohta räägitakse.” Mul kadusid ka verejooksud, kuid aneemiast üle saamiseks läks mul veel kaua aega.

Uuringutest sain teada ka, et üldlevinud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid toimivad kehas prostaglandiinide (hormoonid) inhibiitoritena. Tekib vastupidine efekt ja ravim ise hävitab palju rohkem kudesid, kui artriit ise.

Rasvad - see, mida kaal teile ei näita. Lääne rasvarohke dieediga on inimeste keha rasvaprotsent tõusnud üsna kõrgeks. Rasvarakud on lihaste vahel, kudedes, organites – igal pool. Inimesed raiskavad USA-s 33 miljardit dollarit aastas, et võtta kaalust alla. Poed on täis „madala kalorsusega” või „rasvata” tooteid koos plakatitega, millel poseerivad ülikõhnad modellid. Ometi ei aita rasvavaba toode juhul kui piima- või lihatootelt eemaldatakse nähtav rasv. Liha-piimatooted on oma loomult rasva-valgurohked. Toitude lõhkumine pole nii või teisiti loomulik ja selline toit ei sobi inimesele toiduks. Sportlaste jaoks mängib keharasv olulist rolli ja tänapäeval on rasvaprotsendi mõõtmiseks mitmeid meetodeid. Rasv kaalub vähem kui lihased ja vähese rasvasusega dieedil hakkab kaal kiirelt langema. Väga oluline on oma lihastoonust tõsta, olla liikuv ning teha harjutusi erinevatele lihasgruppidele.

Looduse eksperiment

Mis puudutab rinnavähki, siis sellistes riikides nagu Holland, Taani ja Uus Meremaa on rasva tarbimine veel suurem kui USA-s ja ka rinnavähki suremus on seal kõrgem. Munasarja vähki seostatakse piimatoodete tarbimisega, ka jogurti ja juustuga (Daniel Cramer Harvardi Ülikoolist, The Lancet 1989). Nii see uuring kui ka mitmed teised näitavad piimatoodete seotust lümfoomi ja verevähiga.

Kaks kõige suuremat vähi riskifaktorit on suitsetamine ja rasvarohke dieet. Võttes need kaks tegurit inimeselt ära võidab isik, võidab keha, võidab ühiskond ja mitte keegi ei kaota!

Kui te tahate elada tõepoolest head elu, sööge head toitu ja tehke head treeningut, saage nii heasse vormi kui vähegi võimalik, kui soovite siis tippvormi. Kasutage suurt kolmikut: dieeti, liikumist ja visualiseerimist ning võitke oma Elu Võistlus.