kolmapäev, 21. detsember 2011

Inimpestitsiidid, puuviljad ja välismaine toit (eskimod ka):)

Arutlen veidi teemal – puuvili on puhtaim toit meie tavapoodides:

Ma olen saanud palju kirju küsimusega: Kas tavapoest võib osta puuvilju? Nägin just filmi, kui palju pestitsiide võib olla puuviljas – mida teha? Puuviljad on nii mürgised. Kas me peaks/ ei peaks ostma välismaiseid puuvilju?

Lubasin ka, et kirjutan sellest lähemalt blogis ka.

Et kuidas mina seda pestitsiidide-herbitsiidide asja näen:)

Otsisingi taga ühte artiklit, mida juba aastaid tagasi (2005) ilmutasid väljamaa ja ka meie ajalehed. Originaal on siin, neid on ilmunud veel aga sellise algteadmise annab ära http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/4223984.stm

Mida siis leiatkse raseda naise nabanöörist, raseda naise kehast – keskmiselt leiti 14-17 kemikaali. Testiti neid ju tegelikult murdosa kemikaalide osas – kasutusel on meil 70000 kemikaali, mis siis vette eraldub. Ja kui vaadata, milliseid kemikaale näiteks raseda kehast leitakse siis need on:

Alkylpheonols – allikas pestitsiidid

Artificial musks – allikas parfüümid

Bisphenol A - allikas beebi lutipudelid jm nõud, metallist konservipurgid

Brominated flame retardants – allikas kangad, riided, elektrimasinad

Organochlorine pesticides – allikas kala

Perfluorinated compounds – allikas nakkumatud pannid, potid

Phthalates – allikas PVC tooted (plastik)

Triclosan – allikas hambapastad, deodorandid


Nii, et pestitsiidide osakaal on meie kehas üsna väike. Vaadakem kodukeemia, kosmeetika lette meie „toidupoodides”. See on õudusfilmi tasemel – see, mis me iga päev kraanikausist, WC potist, vannist alla kallame on tunduvalt suurema osakaaluga, kui väetis näiteks apelsinil. Võtame apteegi kõrvale – näiteks ainult hormoonravimid, mis meie keha kaudu vette satuvad on teinud seal elavad elusolendid sootuks, sigimisvõimetuks, jubetuks.

Võtame kemikaalid, mida sa suhu endale ei pane aga oma nahapooride, juuste, küünte kaudu kehasse topid:

Lõhnaõlid, kehakreemid, näokreemid, kosmeetika: huulepulgad, huuleläiked, ripsetušš, lauvärvid, jumestuskreemid, kosmeetika eemaldamise vahendid, küünelakid, küünelaki eemaldamise vahendid, kodu puhastusvahendid, juuksevärvid, šampoonid, palsamid, deodorandid, lõhnaõlid, vannivahud, lõhnaseebid, antibakteriaalsed seebid, hambapastad, nõudepesuvahendid, pesupulbrid, pesuloputusvahendid, plekieemaldus vahendid, remondimaterjalid: värvid, lakid, lahustid, ravimid, toidulisandid.


Valmistoitudega koos: purgisupid, purgitoidud, konserveeritud toidud, kommid, šokolaadid, küpsised, saiakesed, leivad, koogid, tordid, kreemid, jogurtid, juustud, piimad, vorstid, singid – saad sa lisaks suurele hulgale pestitsiididele ka herbitsiide, antibiootikume, desoaineid, värvaineid, säilitusaineid, emulgaatoreid, parendajaid – mida iganes.

Suhkruroo põld

Võtame ühe karamellkommi : millest koosneb? Suhkrust, värvist, lõhnast, maitsest. Paneme tähele, et suhkur on monopõllumajanduse saadus – suhkruroog, suhkrupeet kasvab suurtel põldudel. Suured põllud on täis pestitsiide, herbitsiide ja GMOd. Seega karamellkommis on samuti pestitsiidid.

Jäätis – suhkur on pestitsiididega + lõhnaained + värvained + sojaletsitiin või sojapulber on tavaliselt. Soja on tugevalt pestitsiiditatud, GMO taim, GMO soja on tunduvalt suurema östrogeeni sisladusega. Kui taimseid östrogeene saab liiast inimese kehas, siis nad käituvad kui naissuguhormoonid. Mis veel - piimast tehtud supertooted: piimapulber, lõssipulber, koorepulber. Loom, kes on toitumisahela ülevalpool, sööb palju taimi. Karjamaa meie teede ääres, või ka eemal on täis samuti pestitsiide, väetisi, raskemetalle bensiiniaurudest. 10 osa taimi moodustab 1 osa looma. Looma mass kasvades akumuleerib endas pestitsiide mitte 10x rohkem vaid 10000x rohkem. Nii, et piim, mis läheb jogurtiks, kohukeseks, kreemiks, jäätiseks, saiakese vahele kohupiimaks sisladab pestitsiide 10000x enam kui rohi, mida lehm sööb. Kui ta muidugi rohtu saab – kui ta sööb teravilja-soja – kasvuhormoone, siis on ka see akumuleerunud. Lehma lüpstakse elektrilise lüpsikuga, lüpsikut-udarat puhastatakse desoainetega. Loomad, keda kunstlikult viljastatakse, vajavad antibiootikume vms ravimeid. Kõik need jäägid on piimas. Me ütelme, et on normid, antibiootikumidega piim hävitatakse – uurige järele, võite tublisti üllatuda. Normile vastav piim ei tähenda, et piima antibiootikume ei ole, see tähendab, et ÜLE NORMI ei ole. Lihatoodetega sama lugu, lisaks pestitsiidile sisaldab kogu seda kraami, mida loomadele sisse söödetakse-süstitakse. Lisaks veel laudas olevad materjalid, mida loom lakub, sisse hingab, mille vastu nühib. Toidulisandid ja vitamiinid.

Üks piimašokolaad sisaldab intensiivpõllumajanduse jääke suhkrus, kakaos, sojas, taimerasvas + maisnate puhastusainete jäägid. Kõik peab olema mitte ainult kommitööstuses vaid ka muudes toiduainete tööstuses äärmiselt steriilne – kuidas see steriilsus saavutatakse? Ega ometi masinaid ei puhastata palja veega. Mõningaid masinaid ei puhastatagi, need töötavad kogu aeg. Kuid töökoha põrandaid pestakse, klaasist purgid, plastikust karbid – kõik need on steriilsed, puhtad ja erladavad omi aineid toitu, mida te ostate. Ja miks on leitud tavašokolaadist rottide jääke?


Ma ei näe, et oles ükski teine toidugrupp puhtam tavapoes, kui puuvili. Jah, teda pritisitakse, kuid mitte nii palju, et ta kaotaks võime kasvada. Kurki-tomatit saab toitelahuses kasvatada – puid veel mitte. Teraviljapõllud veel peavad sellele meeletule mürgitmaisele vastu, kuid eestlane ei vaata neid riike, kus erosioon juba nii suur, et Maa midagi ei kanna.

Puuvili – mis kasvab puu otsas, saab päikest, vihma, tuult. On juurtpidi sügaval Maa sees – suudab ennast päris hästi puhastada ja veel anda meile ka suurel hulgal armastust. Kui sa määrid käele kreemi – see imendub. Varsti teda enam ei ole. Kui sa pritsid puud, siis see mürk enamikus elimineeritakse. Puu suudab ennast puhastada. Viinamarjad on muidugi kehvemas seisus, sest nad on liiga madalad, liiga kärbitud, liiga suurte magistraalide ääres (Euroopa omad). Kuid on veel palju teisi. Kindlasti kui võimalik tuleb eelistada mahedat, orgaanilist, väiketootmisest või fair trade liinis tulnud ja kindlasti on number üks sinu aias kasvav puuvili. Senikaua kuni võimalik.



Välismaine sõna on vale sõna. VÄLIS  MAAD ei ole momendil meie kaubapartnerite nimistus, ei ole väljaspool Maad ühtegi teist planeeti, millel kasvaksid mangod või banaanid. ON AINULT ÜKS MAA ja see on sinu jalgade all. Toeta seda MAAD – raja endale puuviljaaed: õunad, pirnid, ploomid, kirsid, murelid, kreegid, aprikoosid (on ka siin aednike, kellel õnnestub neid kasvatada), sõstrad, karusmarjad, maasikad, melonid, arbuusid. Ja võta vastu oma naabri aias kasvavaid vilju – apelsinid, banaanid, pomelod, mangod, durianid, nektariinid, avokaadod jne, jne, jne. Kuigi teravili on vähem kulukas, kui liha – kulub vähem kütust, vett, maad – on teravili siiski Maad palju enam kurnav-hävitav kui puuviljaaed. Puuvili on Maale kõige leebem, armastavam variant. Ja puuvilja siia meile transportimine – palju vähem kütust, kui teravilja kasvatmine: traktorid, kündmine, väetamine, mürgitamine, lindude-putukate hävitamine, kombainid, bensiin, vesi, suurkuivatid, veskid. Transport-transport-transport igal etapil. See ei tule odavam ega puhtam. Kõige toredam on elada oma aiast aga keegi ei soovi seda eriti proovida. Suurtööstus kartuli ja teraviljaga murrab kohe sisse, siis tulevad õlid-suhkur-sool järgi. Ei ole teraviljal ja kartulil elusa ja puhtana söömise võimalust - ausalt öeldes on siis võilill palju parem, õuna ka. Eskimo moodi toorest süüa ei tahaks ja lehma moodi heina ja rohtu ka mitte.

Me võime elada siin jahedas kliimas. Kuid me saame seda teha, nii nagu kliima ette ütleb. St me oleme talvel talveunes ja ei söö üldse, nagu karu. Meie metsade suurem loom põder, elab talve üle ja puuvilja ei söö:) – aga 600kg põder sööb suvel kuni 30kg päevas ja talvel 10-15kg – talvel sööb vähem ja puhkab rohkem (kasukas ka tal 5x soojem kui suvel). Seega põdrast ca 9x väiksem inimene võiks talvel olla vaikselt-rahulikult, magada päikese järgi ja süüa päevas talvel väga vähe, ja seda mida meie loodus ilma VÄLISMAISETA pakub – ilma bensiinita, elektrita, väetisteta, säilitusaineteta, antibiootikumideta jne. Ehk siis kuuseokkaid, kuivatatud marju-puuvilju:). Piima juhul, kui sinuga koos elab kitseke või lehm – keda sa siis ise lüpsad, käsitsi. Lüpsik iseenesest on ju välismaine. Teravili, kui sa suudad seda endale ise kasvatad ja koristada. Varjatud külg kodumaisel toidul on üsna sügav. Eelista Maad mittehävitavat toitu, eelista koduMaist toitu. Toitu, mida Maa kasvataks ilma jõumeetodeid kasutamata. Ja vaata lapsi - lapsed ütlevad sulle vastuse. Kohalik toit on pigem toit, mida Maa kasvatab Inimesele - on alati kasvatanud. Mida inimene oma lõhna ja maitsemeelega elusana küpsetamata maitsestamata välja valib.

On ainult üks veeringe Maa all, kuhu sina iga päev lisad oma veekoguse – on see vesi koos ülalloetletud keemiaga või on see puhas vesi. Sellest veest koosnevad vihmad ja merede vesi. See vesi toidab puid kogu Maal. Kas sa sööd kala, mida tuuakse välja traalidega, mis hävitavad kogu elustiku vee all pikaks ajaks. Püüad õngega veekogust? Talvel ka? Sõidad autoga? Oled sa sõjaväelane ja lased veekogudesse matta laevu ja tuumajäätmeid, metalle ja raskemetalle?

Millest koosneb Sinu Maa? Ja Millest koosneb Sinu jaoks Välismaa?

Jätkem jonn, et ma pean sööma ainult Eestis kasvavaid vilju. Muu on mürk. Ja siis teen moosi oma aia saadustest – kas me mitte ei sunni nö Välismaalasi raiuma maha oma toidumetsad ja istutama asemele suhruroogu. Suhkruroog, millest meie saaksime omal kasvavad taimed: teravilja ja hapud supermarjad söödavaks teha. Nii, et nemad seal välismaal las kasvatavad suurtel põldudel suhkruroogu, hävitagu oma Maad, pestitsiiditagu seda – meie sööme kodumaist. Ja palju sööme. Kui me sööme moosi, keeksi, kooki, marmelaadi, jäätist – siis see ei ole „kodumaine” vaid kodu segu välismaisega? Olenevalt, kui suur % on seal sees suhrut, õli ja kui suur on transpordi osakaal.

Meie metsamarjad ja sõstrad on nii konsentreeritud – nii pungil vitamiinidest-mineraalidest, et on tõelised superfoodid – toit neile, kes siin kliimas elavad. Paarist marjast saame juba päevadoosi kätte. Moos on juba meie keha katse taastada meie algset elupaika Maal – sooja paradiisiaeda: mahlast, magusat, lõhnavat. Ka maja – soe maja on sama katse. Ka soojad riided. Kõik soe ja valge püüab meile anda keskkonda, millesse me oleme algselt loodud.

Teravili enamikus maitseb kõigile hästi siis, kui on rasvast, soolast või suhkrust küllastunud. Teravili oma loomulikus olekus on söödav väheses koguses. Toorelt väga väheses.

Näete, kuidas puuviljadele saab ülistust teha:).

 Mul on oma aed ning igalühel võiks see olemas olla. Sest meie aiad kasvatavad palju-palju häid puuvilju-marju. Oma aed annab selle nö erilise faktori, ilma milleta suurepärane tervis kohe kindlasti kättesaamatuks jääb (vähemalt tänases ühiskonnas). Aga petta ennast ei maksa ja kui sa ikkagi igatsed magusat ja tahad süüa kolm korda päevas taldrikutäie, siis võta Maalt vastu need kõigepealt inimtoiduks loodud imelised puuviljad. Roheline on ka hea, ma olen kodusest rohelisest palju varasemalt kirjutanud – aga tõepoolest, me ei ole loodud mäletsejateks. Roheline aiast annab jõu juba paarist lehekesest, paarist okkast, paarist võrsest – ja on kindlasti võimalik ka sellest ära elada. Vähesest toidust äraelamine nõuab aga vist teadlikkuse nihet. Laps valib porgandi, kui õunu-pirne-ploome ei ole. Teravilja ilma rasvata-soolata-suhkruta ei valigi või proovib paari tera.
Suurpõllumajandus: suhkru, õlitaimede:raps ja võib-olla ka lina, teraviljade all hävitab Maa. Iga inimese puuviljaaed, mis annab kodu lindudele, putukatele, erinevatele taimeliikidele – tervendab Maad. Ja Maa on terve ka lõunas, kui nad saavad hakata taas lugu pidama oma metsadest ja aedadest– kus kasvavad looduslikult väga paljud puuviljad. Momendil ju, kuhu sa ka ei läheks – Marokosse, Brasiiliasse (maailma suurim lihatootja ja sööja), Mehhikosse, Indiasse – nad kõik küpsetavad oma toitu, söövad põhiliselt teravilja ja on unustanud oma puuviljad. Lääne inimene on andnud neile eeskuju. Nemad ei oska hinnata, meie ei saa korjata.

Eskimoküsimuse lahendame ka lisaks – eskimode keskmine eluiga on 35 eluaastat (mõnedes kohtadest leidsin ka 40). Loomsed rasvad ja valk nö panevad keha kiirelt vananema + karm elukeskkond. Leidsin ka, et kuigi nende keskmine eluiga on väike olid põliseskimod siiski väga tugevad ja terved. Eskimod fermenteerisid osa oma toitu, kaevates seda lumme? (kaevasid maha on kirjas aga ei ole selgitatud, kuidas see külmal ajal võimalik oleks. Võib-olla on neil mingid kaetud augud – no see ei ole nii tähtis. Talvel liiguti vähem, suvel söödi marju (osad väidavad, et ei söönud aga Alaska mustikas:) ja kuskil ma ei leia kui palju nad liha-kala sõid. Kuskil oli märge et liha sõid samapalju kui keskmine ameeriklane - see tähendaks, et sõid vähe, kuna keskmine ameeriklane ajab veel sisse ka õlisid, mune, piima, suhkrut, teravilja jne). Ja oluline faktor - nende tervis oli tugev seniajani, kui nad hakkasid oma toitu küpsetama. Aga tänapäeval on ka eskimod langenud lääne tüüpi toitumisse – konserveeitud toidud, küpsetatud liha, rasv. Ja eskimode osteoporoos, lagunenud hambad on ületanud isegi USA (USA on maailma juhtivamaid luu hõrenemisega riike). Eskimod jäid südamehaigeteks, hakkasid haigestuma vähki jt degeneratiivsetesse haigustesse, enesetappe on väga palju.  Sajandi alguse eskimode uurimustest nähtub, et oli ka väga kõrge vastsündinute suremus ja alla 10 aastaste laste suremus. Neid uuriti majade ja külade kaupa - ühest uurimusest näeb, et 150 sündinud elanikust oli peale 48 eluaastat veel elus 21 inimest. Teisest nähtub, et 150 sündinud elanikust suri alla 5 eluaastat 79 (Aastatel 1860-1879). Tänapäeva eskimode toidu top 10 on järgmine (sageduselt suurim on kõige esimene): kohv/tee, suhkur, valge sai/küpsised, kala, margariin, valge riis, Tang ja Kool-aid, või, karastusjoogid, piim - kondenspiima vormis. Ja selle nimekirja peale võib ainult ohata - nemad ka!
Lisaks on hülged, merilõvid näidanud väljasuremise märki teatud kohtades ja mitte siis seetõttu, et eskimod nad ära söövad. Vaid seetõttu, et inimene on ära söönud – nende loomade toidu. Traalid on välja tõmmanud kala, hävitanud, merepõhja ja mis siis loomadel üle jääb ja mis jääb eskimodel üle, kui juua kohvi ja süüa saia - sellest 10 nimest on ju enamus rämpstaimetoit:):).

Nii, et igatpidi on kahjulik elada:) Dr Bernard Jensen on kirjtuanud raamatu „Empty Harvest” – me koosneme sellest, millest koosneb Maa. Ja kui Maa koosneb nõudepesuvahendist, pesuvalgendajast, küünelakieemaldajast, väetistest jms – siis koosned sellest ka Sina. Kõik, mis Maasse voolab – voolab uuesti sinusse tagasi – läbi taimede, läbi vee, läbi loomade. Ja seal - "välismaal" maha kallatav jõuab samuti meisse siin "kodumaal". Me saeme oksa, millel ise istume...

Seega tavapoes olev nö kodumaine tavaleib ei ole puhtam kui nö välismaine apelsin või mango. Ja ka nö välismaine ei ole vähem kodumaisem kui kodumaine:):).

2 kommentaari:

  1. Suurepärane postitus, aitäh!

    VastaKustuta
  2. Ma täpsustaks, et alküülfenoole siiski pestitsiididest ei leia, see ikka rohkem plastikute, elektroonika, värvide, riiete jms teema. See oli mul aastaid uurimisteema :-)

    Ohtlike ainete rusikareegel (kuigi mitte 100% kehtiv) on, et need on enamasti rasvlahustuvad, mistõttu tuleks söödavast rohkem tähelepanu pöörata kõigele, mis "rasvane". Just toonase uurimistöö ajast on mul kõik õlid alati ja eranditult mahedad, samuti pähklid-mandlid, ka teraviljad. Hirmus hakkas lihtsalt... Ka liha- ja piimatooted on mul samal põhjusel võimalusel mahedad (ma olen omnivoor :-)). Ja seetõttu pole tavalisemate juurikate ja puuviljade pärast vaja põdeda - kuna nad on "vesise", siis nad märkimisväärselt OAsid ei sisalda - pestitsiidijäägid on neil peal, mitte sees. Selle saab maha juba soojas äädikalahuses leotamisega.

    Teine teema on aga see, et ka siis, kui Hispaania õunalt pestitsiidi maha pered, on seda ikkagi kasutatud. See läheb ökosüsteemi ringlema ja jõuab muul viisil meieni. Üks Maa jne...

    VastaKustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.