John Holt koduõppest

John Holt  on kirjutanud palju raamatuid koolita kasvamisest, sest tegelikult inglise keelne unschooling tähendab pigem koolita olemist st eesti keelne vabaõpe nagu seostub ikka kooliga - õppega. Holt ise õppis lapsena tuntud erakoolides, lõpetas ülikooli, töötas pikki aastaid koolisüsteemis ja pettus selles täielikult. Aga oi kui hästi ta oskab vastata levinud küsimstele:)

 
 1980 aastal Marlene Bumgarner, koduõppe vanem, külastas  John Holt´i  tema kodus ja tegi alljärgneva intervjuu
Milline on sinu filosoofia õppimise kohta?
Põhiolemus on see, et inimloomus on õppiv loomus; meile meeldib õppida; me vajame õppimist; me oleme selles head; meile ei ole vaja ette kirjutada ega näidata, kuidas õppida. Mis protsessi tapab on see, et inimesed püüavad õppimisprotsessi reguleerida või kontrollida. 
Miks koduõpe?
See on oluline küsimus. Suureks eeliseks on lähedus, võimalus kontrollida oma aega, päevakava paindlikkus, võimalus tulla vastu laste vajadustele, tema oma kalduvustele.  Kui laps tunneb ennast väsinult või on tujust ära või on veidi haige või vaimselt lontis siis me lihtsalt võtame seda rahulikult, kergelt ja asjad lahenevadki väga rahulikult ja lihtsalt. Kui laps on tulvil energiat ja jõudu, siis me võtame ette suure projektid, vaatame keerulisi asju, raskeid raamatuid. Usun, et koolid saaksid palju paremini hakkama, kui neis oleks seda laadi paindlikkust.  Kuid on fakt, et neil ei ole seda. Tahaksin teha täiesti selgeks, et koduõpe ei ole mingit liiki vastus koolis valitsevalt hullumeelsusele. Kodu on lihtsalt õige koht, kus õpitakse maailma avastama/tundma st kõike seda tegema, mida me nimetame õppimiseks või hariduseks.  Kodu on alati kõige parem õppimise koht, ükskõik kui hea kool ka ei oleks.   Kool on teatud laadi kunstlik institutsioon ja kodu on loomulik koht. On paljusid ühiskondi, kus kool puudub, kuid ei ole ühtegi, kus puuduks kodu. Kodu on keskuseks, mille juurest sa liigud välja kõikides erinevates suundades, nii et minu jaoks ei saa kool kunagi olla kodust parem – tehtagu seal siis ükskõik milliseid muutusi. 
Mida oleks vaja koduõppe puhul teha?
On vaja  Kasvada Ilma Koolita, mis siin muud teha ongi. Mida keegi teeb, see sõltub sellest, milline kellegi konkreetne elu on. Paljudel perekondadel on väike äri või talukoht või mingid huvialad,  millega on vanemad seotud ja väga sageli on lapsed sellest samast vägagi huvitatud.   Lapsed on lihtsalt täiskasvanute elu osa ja kõik küsimused vastatakse siis kui nad esile kerkivad.  Osad inimesed võivad elada kodus ja tööd teha mujal; neil võib olla tavapärasem viis elada. Ma ei usu ametlikesse fikseeritud õppekavadesse, kuid võib-olla siis kui laps ja täiskasvanu alustavad esimest korda koos, on nad natuke närvilised.  Nad on mõlemad veidi kahtlevad selles osas, mida nüüd teha, kuskohast peale hakata.  Kui inimesed on õnnelikumad omades väikest kindlat päevakava ja tehes tihedamat koostööd mõne kooliga umbes aastaksese või nii, siis ei ole selles midagi halba.  See on hüppelauaks.  Minu nõuanne on alati lasta laste huvidel ja kalduvustel kasvada ja vaadata mis juhtub, lasta lastel sulanduda vanemate ja kogu maailma ellu nii palju kui võimalik.  Arvestades teie endi olukorda , nii et lastel oleks võimalikult lai ring võimalusi otsida, vaadata ja mõtiskleda selle üle.  Vaadake, mis huvitab neid kõige rohkem ja aidake neil mööda seda rada edasi minna.  Kuidas, see oleneb väga palju perekonna võimalustest ja olukorrast. Mõned lapsed on raamatukoid, mõnedele meeldib ehitada, mõned on rohkem matemaatilised või arvutihullud, mõned näitlevad või on musikaalsed või mis iganes. Laps võib olla segu neist kõigist, kuid mitte kunagi ei leia kaht sarnast kokteili. 
Kas koduõpe nõuab vanematelt palju struktureeritud aega, et õpetada oma lapsi?
Ei, koduõpe seda küll ei nõua. Arvan, et kui vanemad hakkavad asjast aru saama, siis hakkab kuluma järjest vähem aega. See, kui palju aega vanemad lastega tegelevad, oleneb jälle asjaoludest.  Mõnikord võivad vanemad veeta lastega koos palju aega, sest see on nii tore. Teine kord on seda raskem teha. Lapsed, kes naudivad vägagi vanemate seltskonda, ei vaja seda enam nii palju, kui nad on jõudnud 7-8 eluaastasse. 
Kas lapsevanem, kes ei oma kogemusi õpetajana ega diplomit sel alal, suudab tulla toime koduõppega?
Ma ütleksin, et sellistel vanematel on vägagi suurepärane võimalus toime tulla. Ei saa ka öelda, et inimene tuleks diskvalifitseerida, kui tal on õpetaja haridus aga ma pean ütlema, et kõik, mida   õpetajatele koolis õpetatakse on lihtsalt vale.  Sa pead kõik õpitu unustama. Mul ei ole mingit haridusteaduslikku tagapõhja. Selle maa kõige eesrindlikumad, valitumad, nõutumad erakoolid on palganud inimesi, kellel ei ole kraadi haridusteaduses.  Kui neid lähemalt vaadata, siis on seal kraad ajaloos, inglise keeles, matemaatikas, Prantsuse keeles – te ei näe kraadi haridusteaduses!  Mulle tundub, et parimate erakoolide jaoks – kui sa omad õpetaja kraadi, siis see tähendab, et oled läbi kukkunud. 
Kas vanematel üldse on piisavalt arukust ja teadlikkust, et õpetada füüsikat või matemaatikat?
Oh, egas lapsed ei pea õppima matemaatikat ja füüsikat sinult. On nii palju inimesi, kellelt õppida; on palju raamatuid kuskohast õppida; on palju spetsiifilisi kursusi. GWS omab palju infot selle kohta.   On palju teisi inimesi, kes võivad vastata sinu küsimustele. Ja lapsed ei pea sugugi saama kõike ainult emalt ja isalt. On palju inimesi, kes on käinud ainult keskkoolis või pole seda isegi lõpetanud ja väga edukalt õpetavad oma lapsi praegu kodus – nad teevad väga head tööd. 

Mis saab laste sotsiaalsest elust?
Sõprade jaoks? Kas te panete oma lapsed koju luku taha? Ma mõtlen, et kooli sotsialiseerumise aspektid on 10x rohkem negatiivsed, kui positiivsed.  Inimloomuse omadusi – lahkust, tasakaalukust, heldust jms, õpitakse lähedastest suhetest, võib-olla väikestes 2-3 inimesega gruppides. Kuid suuremates, inimesel on kalduvus käituda halvasti suuremates gruppides, sellistes nagu me leiame koolis. Siis and õpivad hoopis erinevat – populaarsust, õrritamist, kiusamist , sarnanemist, jt selliseid asju. Nad saavad sõpru leida alles peale koolitunde, raamatukogus, kirikus, vaheaegadel. 
Kuidas on noortel võimalusi kohtuda inimestega, kellel on teistsugune sotsiaalökonoomiline taust?
Ma mõtlen, et olen piisavalt teadlik enamikust selle maa keskkoolidest. Ja võin märkida, et on väga vähe erinevate taustade ja religioonide segunemist. Rikkamad lapsed käivad läbi rikkamate lastega, sportlased sportlastega, tarkpead hängivad tarkpeadega, nö töölisklass on omavahel. Siin võib olla mõningaid erandeid aga see idee, et kool oleks mingit sorti erinevate sotsiaalsete gruppide imeline segunemine – see on puhas mütoloogia, legend. 
Milline on teie filosoofia lugemise kohta?
Arvan, et lugema õpetamine pidurdab lugema hakkamist kõige rohkem. Erinevad lapsed õpivad erinevatel viisidel.  Arvan, et valjusti lugemine on tore aga ma mitte kunagi ei loe valjusti lapsele, et ta õpiks lugema. Sa loed valjusti seetõttu, et see on lõbus ja seltskondlik. Sa hoiad last,  istud tema kõrvale või tema sinu kõrvale ja loed juttu, mida on koos hea nautida. Kui see ei ole hubane, soe, sõbralik, armastav kogemus, siis sa ei peaks seda tegema. See ei too endaga midagi head. On tore omada palju lasteraamatuid, kuid seal on tavaliselt väga palju pilte.  Kui lapsed näevad raamatuid nii, nagu perekonnas täiskasvanud raamatut loevad, täiskirjutatud leht- lehe järel siis selleks, et aru saada, mis seal on, tuleb need lehed läbi lugeda. Ma ei usu, et lastele saaks teha huvitavaks midagi, mida perekonnas huvitavaks ei peeta. 
Teie filosoofia matemaatika kohta?
Mina tavatsen matemaatik kohta öelda, milleks meie täiskasvanud numbreid kasutame? Me kasutame, et mõõta mingeid asju. Ja   mõõdame sel viisil, et saame neid asju kasutada või anda neile mingi hinnang. Seetõttu ma ütlen, laske lastel teha numbritega seda, mida me ise numbritega teeme.  Mul on suur usk igat liiki instrumentidesse, mis mõõdavad – lindid (mõõdulindid: sentimeetriga, meetriga, tollidega), termomeetrid, kaalud, metronoomid, stopperid. Teine asi on raha.  Lapsed on rahast vägagi elevil. Me kõik ütleme: “Peame lastele selgeks tegema kogu selle aritmeetika, et ühel päeval nad saaksid rahaasjades hakkama.” Mõtlen, et rahaga tegelemine on lastele palju huvitavam. Pere rahaasjad tuleks panna lauale: arved, raha, kindlustusmaksed, toit, maksud, tervishoid, kui palju midagi maksab, kui palju maksis eelmisel aastal jne. Tegelikult on raamatupidamine, põhilised arvutusoskused, trükkimine suurepärased oskad. Ja kui te räägite baasoskustest, siis need just ongi baasoskused.  Raamatupidamise põhimõte, on näha selgelt  oma sisse- ja väljaminekuid, piiranguid ja võimalusi. See on väga kaunilt välja mõeldud süsteem. See on äärmiselt hämmastav, kuidas see süsteem toimib ja vanemad peaksid seda süsteemi koos lastega pidama, arutama, sellega tööd tegema. Mõned lapsed võivad ise soovida pere arveraamatut pidada, varandusi loendada jne. Kuna see on tõeline „täiskasvanute värk“.  Laske lapsel kirjutada välja tšekke, maksta arveid, selle asemel, et  lihtsalt jälgida kuidas väsinud isa töölt tulles, võtab lipsu kaelast, istub mornilt pabereid täis laua taha …  Milleks. See on väike, kuid samas nii huvitav töö, laskel lastel saada osaks oma elus. Ja mitte ainult selles osas, vaid kõikides osades.  Parim viis numbritest aru saada on nendega päris elus kohtumine ja tegelemine, agu kõige muuga siin elus. Siis toimib kõik reaalsusega kontekstis. See, mida teeb kool – on asjade kontekstist välja võtmine. Tundub nagu mingi väike asi hulbiks ringi avaras tühjas kosmoses. See on kohutav viga. Numbrid on majadel, liiklusmärkidel; numbrid on fotodel, ärides, muusikas, on ühikud toiduretseptides  jpm. Mis iganes numbreid te tegelikus elus ei kohtaks, saage nendega kokku ja tehke nendega tööd. 
Millist ainet peate kõige olulisemaks?
Mitte ühtegi..
Kuidas jääb vanematega, kes teatavad kodust eemal?
Üks sagedasematest küsimustest on, et kuidas ma saan oma last hakata õpetama 6 tundi päevas? Ja mina olen vastanud: „Kes õpetab teie lapsi praegu 6 tundi päevas?“  Ma olin hea õpilane teatavasti parimates koolides ja oli väga vähe päevi, kus ma sain õpetust rohkem kui 5 minutit … 5 minutit tähelepanu kellegi poolt minu individuaalsete vajaduste, huvide, raskuste, probleemide jaoks.   Sarnaselt teiste lastega koolis, õppisin ma, et kui sa ei saa aru mis toimub, siis jumala pärast hoia oma suu kinni. 
Mis saab kui lapsed jäävad haigeks, saavad kahjustada jms.?
Koduõpetajad (kes on seaduse poolt koolist ette nähtud õpetama haigeid lapsi) tulevad tavaliselt  3-5unniks nädalas. On leitud, et see on küllaldane. Need lapsed on saanud hakkama, ei ole läbi kukkunud. Ükski laps ei vaja 6 tundi õpetamist päevas. Isegi kui vanemal on see võimalus olemas. See oleks peaga vastu seina sõitmine. 
Kuidas on koduõppijad ette valmistatud ülikooli jaoks?
Täpselt nagu iga teine. Teate, need testid, mida võite teha … on olemas palju kohti, kuskohast neid saab. Tegelikult on koduõppijad neis asjus väga edukad. Nad on rohkem motiveeritud õppima ja oskavad paremini ette valmistuda. 
Kas on juhtunud, et koduõppel lapsed on tundnud soovi pöörduda tagasi tavakooli? Kuidas vanemad seda peaksid käsitlema?
Erinevatel viisidel. Mõnikord peavad vanemad otsustama, et me ei soovi neid kooli tagasi saata ja selle juurde kindlaks jääma.  Kuid mõnel teisel korral, kui lapsed tahavad minna , siis on nad saavutanud immuunsuse kooli manipulatsioonide suhtes. Nad teavad, et neil on valik – olla seal või mitte. Kool kaotab palju oma võimust, kui lapsed teavad, et nad võivad sealt ära tulla, siis kui nad seda soovivad.  

John Holti raamatud:

• How Children Fail (1964; revised 1982)
• How Children Learn (1967; revised 1983)
• The Underachieving School (1969)
• What Do I Do Monday? (1970)
• Freedom and Beyond (1972)
• Escape From Childhood (1974)
• Instead of Education (1976)
• Never Too Late (1979)
• Teach Your Own (1981; revised 2003 by Pat Farenga)
• Learning All the Time (1989)
• A Life Worth Living (1990), edited by Susannah Scheffer

Intervjuu Everett Bogue´ga vabaõppest

Everett Bogue (27 aastane)   

 

Esiteks, selgita, mida tähendab vabaõpe

Vabaõpe on haridusfilosoofia, mis aktsepteerib asjaolu, et meie inimesed, oleme oma olemuselt väga  õpihimulised. Idee on selles: kui sa eemaldad struktuuri ja sunniviisilise õppimissuuna, mida tänane kool õpilase suhtes rakendab, siis õpivad lapsed palju kiiremini ja palju efektiivsemalt.  Nad järgivad aineid, mille õppimisest nad tõepoolest huvitatud on ja nendes ainetes  toimub väga   efektiivne edasiminek.   Tänane koolisüsteem, minu arvates, kultiveerib keskpärasust. Me võtame lapsed ja sunnime neid õppima teatud teadmiste kogumit, mis igaüks peab selgeks saama, et liikuda edasi järgmisse klassi.  Selles kogumis ei ole absoluutselt arvestatud maailmas olevate teadmiste meeletut hulka. On tõsi, et osad inimesed on teatud asjades paremad kui teised. Mina näiteks, olen üsna varasest east  väga hea lugemises, kirjutamises, veebis toimetamises.

Vabaõpe lubab mul veeta palju ärkveloleku tunde ja isegi hilisõhtusi tunde tegeldes oma huvialaga, praktiseerides seda üha enam, muutudes  üha tugevamaks. Ja seda selle asemel, et õppida mingi bürokraadi poolt väljapakutud ja heakskiidetud ainest. 

Koolid õpetavad järgima reegleid ja tegema seda, mida sul kästakse teha. Nad õpetavad sulle, et igaüks peab olema samasugune, ja selliseks saama. Tegelikkuses – maailma kõige edukamad inimesed ei ole kunagi teinud seda, mida neil on kästud teha ja nad ei ole sobitunud ühtegi tavapärasesse vormi. Miks sooviksid sina olla teistega sarnane, kui sa võiksid olla palju edukam erinedes teistest?

Mis eluaastal või klassis sa lõpetasid tavakoolis käimise?

Ma läksin lasteaeda ja lahkusin sealt:). Kui ma jõudsin keskastmesse (high school   12-16 eluaastani), otsustasin uuesti proovida kooliskäimist, nii et ma läksin 9. Klassi (14 eluaastal) ja lahkusin seetõttu, et hakkasin kulutama enamiku oma päevi õppides erinevate ainete baasinformatsiooni  - enamik sellest ei huvitanud mind absoluutselt. 9. klassis oli võimalik osa võtta tantsuklassist ja seda hakkasin ma kohe väga nautima, kuna see oli väljakutse ning tõepoolest parim asi, mida  kool üldse õpetas

Niisiis, selle asemel, et minna 10 klassi, hakkasin ma hoopis kohalikus tantsukoolis võtma  kuskil 7-18 tantsutundi nädalas ja üsna kiirelt paistsin silma paari järgneva aasta jooksul nii ballet- kui moderntantsus.  Ma ei oleks suutnud seda teha, kui   oleksin istunud enamiku oma päevast koolis ja sunniviisiliselt tuupinud algebrat. 

Milline on sinu tavaline päev (päevakava, tegevused jne)?

Sellist asja nagu tavaline või keskmine päev vabaõppes ei ole. Ei ole päevakava. Sa teed seda, mida sa tahad teha ja siis, kui soovid. Mõned päevad pühendusin täielikult kodulehtedele, veebipostitustele Livejournal´is. Teistel päevadel veetsin piiki tunde koreograafi juures tantsides või tantsukoolis tantsutunde võttes. Tantsude õppimise teisel aastal olin seotud kooli endaga nii palju ( aidates kooli üldkorrastuse jm asjades ), et ma ei pidanud enam tundide eest maksma. 

Ma ei räägi seda kiitlemiseks, vaid kui sul on vaba päevakava, siis sa leiad võimalusi ennast ja oma tööd toetada viisidel, mis ei ole ei raha ega aja raiskamine. Mis juhtus minuga on see, et ma tegin seda, mida olin äärmiselt motiveeritud tegema igal üksikul päeval.

Kui ma ei soovinud töötada veebis, siis ma ei teinud seda. Kui ma ei soovinud tantsida, siis ma ei läinud tantsima.

Asjad toimivad nii, et kui sa jõuad teatud aines algfaasi õppimisest edasi, siis hakkate seda nautima. Ja  te naudite selle millegi tegemist rohkem, kui te seda ei tee. Näiteks tants – sa saad selle selgeks ja sa hakkad tantsimist nautima rohkem, kui mittetantsimist. Seni kuni sa oled tantsimises veel nõrk, sa ei oska, siis nautimine on väike. Mida selgemaks saab, seda rohkem naudid. Niisiis see oskamise tasand on üsna magus koht ja koolis olevad lapsed ei jõua sinna magusale tasandile, kuna iga 45 minuti järel nad peavad hakkama tegelema uue ainega, millest nad tegelikult üldse ei hooli.. Vabaõppes aga sa saad huvitava aine, teema , alaga tegeleda tunde ja nii kaua, kuni see on sulle selge, seni kuni oled selles meister. Daniel H. Pink kirjeldab seda sama vägagi briljantselt oma raamatus Drive: The Surprising Truth About What Motivates Us.

Kas sa tunned, et oled vabaõppes olles millestki ilma jäänud?

Üks suurimaid väljakutseid minul oli sotsialiseerumine. Mul ei ole kunagi olnud eriti palju sõpru ja ma arvan, et seda seetõttu, et ma olin teistest nii erineva päevakavaga. Paljudel lastel on sõbrad koolist.  Ei olnud eriti palju minuealisi, kes olid nii põhjalikult seotud näiteks tantsukoolis või muudes mind huvitavates tegevustes. Paljud minu sõbrad on minust palju vanemad ja seetõttu on üsna keeruline minna näiteks kuskile kohvibaari, kui oled 14 aga sinu sõber 20ndate keskpaigas. 

Lugesin sinu blogist, et oled New York Ülikooli üliõpilane. Mis sundis sind peale edukaid vabaõppe aastaid minema ülikooli 4 aastasesse õppesse?

Kui ma oli kolledžiealine, siis nägin suurt vaeva, et saada eemale Chicagost ja kolledž tundus olevat selleks sobiv võimalus. Kolledž oligi suurepärane kogemus, kohtasin siin  tõeliselt tähelepanuväärseid inimesi. Arvan, et õppisin siin ka paari asja. Esimesel aastal olin tegevuses NYU ajakirjandus koolis koos    William Patrick Phillips (raamatu I Want Media autor) , see viis mind suveks kontakti Gawker Media´ga, ja siit edasi palkas mind New York Magazine.

Ma lahkusin kolledžist peale kolme aastat, kuna kolledžis olla 4 aastat tundus Iiiga pikk aeg. Ma olin kõik vajalikud kursused läbi teinud, nii et lihtsalt sain oma diplomi kätte ja läksin edasi. Minu jaoks oli 4 aasta asemel 3 õppida suur aja ja raha kokkuhoid.

See kuidas kõik asjad laabusid, tundub tagantjärele vaadates üsna loogiline.

Ausalt rääkides on minu suurim probleem kolledžitega see, kui palju õppimine maksab ja selle vastavus saadud haridus tegelikule väärtusele. Ma ei ole üldsegi veendunud, et see raha, mida ma kolme kolledžiaasta jooksul maksin on sealt saadud teadmisi väärt. Oleme harjunud käima kolledžis, kuna see on ainus võimalus informatsiooni saada  ja nii on see muutunud inimese väärtuse hindamise oluliseimaks mõõdupuuks. Tänasel päeval on see informatsioon praktiliselt kõikidele kättesaadav. Seth Godin postitas sel teemal mõned päevad tagasi ja ma olen temaga vägagi nõus.  Ma tean paljusid inimesi magistrikraadiga, kes ei tea mitte kui midagi. Ma tean suurt hulka inimesi, kes ei ole kunagi koolis käinud ja nad teavad palju enam nendest, kellega olin koos kolledžis. Mis kolledžis sa ka ei käiks – sel ei ole mingit pistmist sellega, kui intelligentne või väärtuslik sa indiviidina oled.

Kuidas sulle praegu tundub, on vabaõpe sinu tänast elu  mõjutanud (positiivselt, negatiivselt)?

Tagantjärele ei näe küll mingeid negatiivsusi. Mõnikord olen soovinud, et mul oleks olnud tüdruksõber enne kolledžit aga kas seda mitte ei soovi iga teismeline?   Tagantjärele tarkus!   Positiivsed mõjud: mul on olnud uskumatuid võimalusi  end sisemiselt motiveerida, seada omale eesmärgid ja need saavutada. Keskkooli ajavahemikus kogusin ma endale suurepärase teadmiste-oskuste pagasi, mis on aluseks minu praegusele tööle. 

Vabaõppel olnud vegan: Astra Taylor intervjuu

Sedakorda kül vegan, kuid intervjuu mitte söömisest vaid õppimisest. Küsitakse palju, loodan, et need intervjuud vabaõppel olnud inimestega aitavad ülesärkamisele kaasa. Mida me oma lastega igapäevaselt teeme, kuhu neid saadame? Mida me nii väga kardame+
Prof Rozalind Graham märkis Taanis, et neil (Suurbritannias) 30 miili raadiuses on 300 koduõppe peret.
USA-s Woodstockil märgib Karen Ranzi, et elab New Yerseys ja ümbruskonnas (30 miili) on 300 koduõppe peret.
Ma väga sooviksin sedasama öelda siin.:). Aidakem kaasa:)
Kaunis naine Astra Taylor enda vabaõppest

Intervjuu filmitegija ASTRA Tayloriga

 Astra Tylor on sündinud 1979 aastal, Kanada-Ameerika dokumentaalfilmide autor, vegan

CS: Kuna inimesed ei ole võibolla vabaõppe kontseptsiooniga tuttavad, siis palun anna ülevaade vabaõppija tavalisest päevast

Astra: See oli juba üsna ammuJ – ärkasime üsna hilja, kuskil 9 võibolla ka kell 10. Tõusime üles, sõime hommikust, siis istusin ja mõtlesin, mida oma tänase päevaga teha. Olles haaratud mõnest projektist lõpetasin raamatu, tegin video, või ei teinudki midagi ja istusin verandal.  Iga päev oli kui carte blanche ja sa said endalt küsida “Mida ma teen oma tänase päevaga?” Siit on tulnudki midagi minu tänase täiskasvanu aega ja mul ei olegi rutiinset igapäevast tööd...olin New Yorgis 11 septembril, kuid varsti peale seda ma loobusin   tööst ja ütlesin: “Aitab. See oli selle töö viimane päev. Ma ei ole praegu seda tööd tehes õnnelik ja ma soovin tagasi saada oma vabaõppe aja suurepärast tunnetust.” 

CS:  Kas sinu vanemad suunasid ja juhtisid sind igapäevaselt. Või sõltus kõik sinust endast?

Astra:  See sõltus põhiliselt meist. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem aktsepteerisin valikuid, mida minu vanemad tegid.  Ja see mida nad tegid – nad lõid väga toitaine rikka pinnase ja meid pandi sinna sisse ja lasti meil seal kasvada. Selleks pinnaseks oli tonnidega raamatuid, raamatuid kõigest: aiandusest, müstikast, teadusest,  kõigest mida eales võib ette kujutada – ja tol ajal ei olnud mingit google maailma, ei olnud sellist internetti. Meil oli alati klaver, kitarrid ja trummid. Meil olid alati pliiatsid ja paberid ja värvid. Kõik, mida oli vaja loomiseks, millegi tegemiseks, kõik oli olemas. Ei olnud mingit kindlat juhendit, mida peaks tegema. Ei olnud ka mingit keeldu küsida abi emalt-isalt. Alati kui jäin millegagi jänni võisin öelda: “ Isa, kas sa saaksid minda aidata klaveri juures.” Nad ei olnud eriti juhtivad, pigem  hõlbustades...aidates neis asjades, mida   soovisime teha

Motivatsioon õppida

CS: Kas ei olnud mingit kiusatust lihtsalt niisama istuda...mitte õppida?

Astra: Selles asi ongi, et sa ei saa olla õppimata. Selles filosoofia seisnebki ja John Holt´i kuulus beebi näide on selles osas suurepärane. Te teate, et kui saame lapse ja te räägite temaga ja suhtlete temaga, siis ta õpib rääkima. Tema loomuses on seda teha ja me kõik teeme seda kogu aeg, see toimib alati. Nii et,  kui  lapsele avaneb mingi stiimul ja see tundub talle põnev, huvitav siis ta õpib selle ära loomulikult. Ma arvan, et see on nii, et sul ei olegi võimalust mitte õppida. Iga kord kellegagi kokku puutudes – hea või halvaga, tavalise või ebatavalisega on midagi, mida sa tähele paned, õpid. See on väga romantiline. Nagu oleks see inimese sisemine suutlikkus. 

Ma ei usu, et on võimalik olla vabaõppel poolikult. Olen kindel, et on vaja lapsele selgeks teha, et kõik sõltub temast endast. Asi ongi selles, et see ei tähenda automaatselt, et sinu laps on absoluutselt vaba kasvama nagu lill, see on rohkem pöördvõrdeliselt toimiv psühholoogia.. “Sa ei pea mitte ainult õppima, sa pead ka õppimist armastama.” Mõistetel on rohkemgi erinevaid tähendusi. See ei ole nii: “Sa pead selle raamatu läbi lugema ja siis testi tegema, kuna nii need asjad lihtsalt käivad. Sa pead saama hindeks 5 või muidu oled sa lihtsalt ebaõnnestunud – vabandust, need on ainult REEGLID”  Selle asemel tuleks lähenda hoopis nii:  “sul oleks hea see raamat sealt riiulist läbi lugeda. Loe kõiki neid raamatuid armastusega, sest sa oled keegi, kes armastab õppida. Ja kui sa ei armastaks õpida, oleksid lihtsalt kaotaja’ See on juba veidi keerulisem motivatsioon. Väike süütunde element on siin sees. Minu ema ütles alati: “kui sul on igav enda igavusest.” Ma ei soovinud olla igav. See muidugi ei tähenda, et ka usaldus ei töötaks hästi. 

Matemaatika, grammatika ja sotsialiseerumine

Astra:  Sellised asjad nagu grammatika, põhilised reeglid – mis liiguvad inimeste peades, kui nad on väikesed lapsed... minul ei olnud seda. See on praegu minu vabandus absoluutselt kõigele. Grammatikareeglid on teatud viis, omamoodi paigutus. Mu lei ole kunagi olnud seda tüüpi haridust. Kuigi ma käsin keskkooli ajal paar aastat koolis. Kuid Georgia koolis ei olnud samuti sellega vaja kokku puutuda, süsteem oli teine.  

Ma ei ole üldse kindel, et matemaatika oleks mingi oluline asi. See ongi huvitav, kuna   me väärtustame sa tüüpi teadmisi; kuskohas oled saanud oma matemaatika hariduse, oma teaduskraadi, selle või teise. Inimeste hariduse juures on palju olulisem, kuidas õpetada inimest ise õppima. Kuidas õpetada kedagi leidma lahendusi, soov lahendust leida on kusjuures esikohal. Võimalus õppida ise on midagi, mis vastandub õppimisega etteantud teemal ja mis inimesi tänapäeval üsna hirmutab.   Vabaõpe on seega mingi teadlik teadmine, et sa oled õppur ja sa õpid ainult iseenda jaoks.   Üks asi minu kohta – olen väga julge ja filmides ma lihtsalt naudin seda ja ma lihtsalt jätkan filmimist. Filmides ma muutun filmimises üha paremaks ja kui ma seda tehes teen mõningaid vigu, siis tundub see ok. See tundub olevat õppimise loomulik tee. Ma ei arva, et peaksin enne saama kuskilt klassiruumist magistrikraadi ja siis alustama diplomiga tööd kui selle ala ekspert. Vabaõpe on õppimine tegutsemises. Teen seda praegu täiskasvanuna ja tegin seda ka lapsena.

Ma ei arva, et koolist läbi käies oleksin praegu rohkem kindel või rohkem kohandunud. Käia klass klassi järel, see oleks mind viinud eemale kõigest mis ma tegelikult olen.   Fakt, et ma ei kandnud õigeid riideid või asjaolu, et mul ei olnud jalas õiged jalanõud või probleem, et ma ei söönud õiget toitu – nii palju võitlust koolis. Ma ei tea kas on hea hoida oma lapsed sellest mõttetust võitlusest eemal. Miks mitte. 

Paljud inimesed, keda ma praegu täiskasvanuna tunnen ja armastan on pidanud aastaid puhastuma sellest keskkoolis saadud kogemusest ning nad on avastanud, et neile lihtsalt meeldib lugeda, lihtsalt meeldib kirjutada. Koolis olles olid nad nii surve all, et ei osanud neid tegevusi nautida. 

Tööturg

CS:  Kuidas on võimalusi valida tööd, kui sa ei ole käinud kolledžis?

Astra:  See on huvitav. Ma pean silmas, et ma olen filmitegija aga ma ei ole käinud kolledžis ega õppinud filmiasjandust. Ja ma kirjutan, kuid ma ei ole käinud kolledžis ega võtnud kirjutamiskursusi.  Sa lihtsalt teed seda.  Võimalik, et teatud ametite jaoks on sul kõrgharidust vaja. Näiteks arstiks, advokaadiks, akadeemikuks olemiseks. Kuid on miljoneid teisi võimalusi ja asju, mida teha, ja on huvitav, et siis keegi ei küsi, kas sa oled lõpetanud kolledži. See ON huvitav. 

Mis puutub oskustesse, et maailmas toime tulla, on palju erinevaid töökohti ja enamikus neist on vaja oskust kasutada jõudu/allasurumist ja tavakool annab selle oskuse. Kuid on ka valdkondi, kus tõepoolest seatakse idee, on motivatsioon seda jälgida, seda saavutada. Arvan, et vabaõpe ei anna esimese variandi jaoks just parimat hüppelauda, kuid on väga hea teise variandi jaoks.  See teine variant on seotud sinu enda ja sinu võimaluste järelekatsumise ja visioonide saavutamisega. Sellega on seotud minu parimad mälestused – tundega, et olen täielikult sukeldunud sellesse, mida ma teen ja see tegevus on selles ajas parim. 

Ühiskond ja poliitka

CS:  Millistel põhjustel sinu vanemad valisid vabaõppe?

Astra: No vabaõpe on kindlasti osa teatud anarhistlikust traditsioonist või vähemalt kattub mingis osas sellega. Ja minu vanemad tegid selle võimalikuks. Mina kirjeldaksin seda kui üldsuuna kultuurile vastuolulist perspektiivi. Ja see on romantiline perspektiiv selles osas, et  baseerub ideel, mille järgi inimese loomus on hea, ta soovib õppida, soovib koostööd teha.  Ja kui sa oled vaba ühiskondlikust survest, siis kõik need positiivsed omadused löövad õitsele.   

 Mis oleksid tavakooli puhul negatiivsed momendid, mis mõjutavad noort inimest?  Võistlemine, õppimine hinde pärast mitte   õppimine naudingu pärast; tabelite,valemite, lausete päheõppimine kogemusliku õppimise asemel; õppimine kella järgi selle asemel, et võtta omale piisavalt aega iga asja jaoks. Selline õppimine koolis ei lase sul õppida instinktiivselt – tunnete järgi. Seetõttu nii paljud inimesed tunnevad end koolis allasurutuna,  neil ei ole võimalust õppida kõike seda omamoodi, omas rütmis. Neist on suureks kasvanuna saanud väga tunnustatud näitlejaid või teiste elualade esindajaid. Koolisüsteemis aga on nad märkinud – et tundsid ennast nagu “nad ei oleks õiges kohas, nad on rumalad, nad ei sobi siia”. Mis iganes tavakooli süsteems vastu hakakb, võta see ja muuda endale kasutoovaks. Võibolla sa vihkad matemaatikat, kuid võibolla sa armastad kunsti. Siis keskendu kunstile, keskendu sellele, mida armastad. See on väga positiivne. Asjad, mis töötavad tavakoolis sinu vastu võivad kodus töötada sinu poolt. 

See on kindlasti kriitika tavakooli süsteemi vastu. Muidugi see ei tundu igapäevaselt nii ilmselge.   See, mida meie tegime päevast päeva oli lihtsalt omamoodi... kuna me tundusime imelikena. Mõtlen, et olime õues ainsad lapsed ja umbes kolmapäeva pärastlõunal küsis igaüks meie käest: “Miks te ei ole koolis?” Sa oled seega imelik. Sa ei ole koolis.  Teised lapsed tunduvad sulle imelikuna. Teised lapsed pidasid kuidagi väga oluliseks, kui vana sa oled või muid selliseid asju. Minu jaoks oli vabaõppe üheks parimaks asjaks, et see lammutas ealised barjäärid. Ei olnud üldse oluline, kas keegi, kes sinuga koos aega veedab on 7 või 8 või 27 või 18 aastane.  Sinu sõbraks võib olla igaüks, igas eas, kui sa temaga sobid. Loomulikult meile meeldisid omaealised sõbrad, kuid me ei mõelnud kunagi täiskasvanutest kui mingitest autoriteetidest. Täiskavanud ei vaadanud meile kogu aeg nö ülevalt alla.  See on tore, et jäime ilma kogu sellest sotsiaalsest hierarhiast, mis koolis nii oluline on. 

Vabaõpe ja sotsiaalsed trendid

CS: Tundub, et vabaõpe on saanud rohkem tuntuks. Kuidas sulle tundub, kas ühiskond liigub sinnapoole?

Astra: Arvan, et tõeline trend on nö “hot hause” lapsed. (hot hause children on lapsed, keda vanemad sunnivad õppima kiiremini kui lapsele sobib ja varem kui ta ealiselt tegelikult valmis on. Tuleneb sõnast “hothausing” mida teadlased omastavad vanematele, kes soovivad oma lastest teha nö “superlast” ehk geeniust). Te võite selliseid lapsi näha beebi Einstein atribuutikaga, “flash card” õppekaartiga, kui nad on kolm aastat vanad ja  SAT kolledži ettevalmistusklassis, kui nad on 13 aastat vanad.   Alates 80datest aastatest on kodutööde hulk kolmekordistunud. Ühelt poolt, ma näen siin ebanormaalset kultuurilist survet, mis ei lase lapsel olla laps.  Iga tund on minutitäpsusega jaotatud kindlaks tegevuseks: sportida, mängida kindalt mängu, mängida klaverit jne, jne.  Ja see on nii intensiivselt pealesuruv, et sa ei saa muudmoodi aidata, kui pöörata umber ja liikuda vastupidises suunas.  Sellise suuna populaarsus võib tõusta, samas selline meeletu surve saada kindlasti heasse kolledžisse, saada kindlasti häid hindeid. See muutub kinnisideeks, kui sa oled 17 või 18.  Sa ei peaks niimoodi mõtlema. Kogu vabaõpe on sundmõtlemise ja kinnisideede vastu. Sul ei ole vaja niimoodi mõelda. Ei ole vaja ehitada üles mingit CV-d, sa ehitad üles oma elu. Peab olema usaldus, et sinu laps on võimelne funktsioneerima ja õppima ja integreeruma ühiskonda.    

  

Mis teeks vabaõppe kogemuse veel paremaks

Astra: Kui ma olin laps siis tundsin puudust ainult sellest, et oleks koht, kuhu vabaõppe lapsed saaksid minna ja teha midagi koos. Mäletan, et paaril korral külastasime alternatiivhariduse konverentse. Nendest on mul sellised utoopilised mälestused – tavainimese jaoks midagi suvelaagri taolist.   Siin olid kõik need lapsed ja neil kõigil oli vabaõppe kogemus ja me koos tegime kõiksugu asju, mida tahtsime.  Tavaelus meil ei olnud toetavat kogukonda, olime rohkem autsaiderid.  Seega ma oma laste puhul saadaksin lapsed paar korda nädalas mõnda vabakooli.  Ma ei suru lastele peale mingisugust isolatsiooni, sest alati on võimalus valida tavakool. Loodan, et kõik laheneb paremuse suunas. Minu kujutluses on alati olnud vabaõppe kogukond – kommuun. See oleks imeline. 

Linnatingimustes vabaõppe juures on head võimalused külastada kunstimuuseume, võtta osa huvitavatest kursustest. Saada parimat mõlemast maailmast. See on ka viis, kuidas ma elan praegu

Müstiline ja maagiline ÕUN

Kõik algab alati valest otsast - kas pole? Enne kui inimene midagi sööb, küsib ta, mida see sisaldab  kui palju on siin vitamiine-mineraale, häid rasvu, valku jne?
Kits aasal ei küsi, ta sööb, mis talle maitseb. Ahv metsas ei küsi, ta sööb oma instinktide najal. Lõvigi ei küsi, kalagi mitte.
Nad söövad toitu, mille poole nende lõhna ja maitsemeel viib. See ongi ende toit. JA MUUTMATA, SEGAMATA, MAITSESTAMATA  kujul. Ja nende tervise järele otsustades on nende valik, mis tehtud instinktide abil, väga õige. Mida kardab inimene?
Meie ei küsi, kuna meie toidul ei ole maitset...vähemalt sellel toidul, mida soovitatakse süüa. Soovitatakse, kuna sisaldab palju vitamiine, mineraale jms huvitavaid komponente, mida me ei näe, ei tunne, ei erista silma, nina ega keelega. Kui meil ei ole instinkte, kui meil ei ole kasutada oma meeli, siis hullume varsti soovituste ja nõuannete meeletu koorma all. Need kõik on üksteisele risti vastu. Peale ärihuvi või rumaluse ei näe siin suuremat midagi. Me toome koju omale kottide ja pakkidega maitsetut ainest: puhas tervili, toores liha, toores juurvili, maitseainesegud, õli, rasv. Nüüd, et see maitseks, me küpsetame, töötleme, maitsestame ja muudame seda toitu. Veel enam, me toome koju juba muudetud, töödeldud toidu. Me ei erista isegi kõiki komponente seal toidusegu sees. Enamik neist komponentidest kannab sümboli märki - need komponendid ei ole kunagi kasvanud puul, maal, põõsal. Sellised ained on mõeldud vaid reageerima sinu ajus olevate retseptoritega - tekitama isu, iha, naudingut.
Toit on kõige parem nii nagu ta on. Nii, nagu ta on loodud. Sellisel kujul, sellise lõhna ja maistega. Mitte üks toit ei peaks suust edasi minema, kui ta ei maitse. Siis ta ei ole sinu jaoks. Ka tablett, pulber, vitamiinipill ei maitse - järelikult ei ole see sinu jaoks.
Enne kui teha kindlaks, kui palju erinevaid vitamiine on toidus - enne seda tee kindlaks, kas see lõhnab, kas sel on maitset - looduslikul, töötlemata kujul. SA OLED INIMENE, sa ei ole masin, kuhu lisatakse mõõdu järgi kindlaid töödeldud aineid.
Inimene enam ei oskagi, kõige hullem, et ei julgegi süüa oma instinktide järgi. Kibe on mulle hea - kullake see on muinasjutus nii, et kibe sind ravib. Müüt arstist ja tema tervendavast mõrust rohust. Nüüd ei saagi muud suhu panna. Ei ole oluline, kui palju vitamiine on ühes või teises toidus, kui palju mineraale - sinu kehas omandub-imendub kõik vajalik ainult sellisest toidust, mida looduslikus muutmata vormis soovib süüa sinu keha st elu ja tervise toob ainult selline naturaalne muutmata toit, mille kiidab heaks sinu nägemi-s, maitsmis- ja lõhnameel. 
Mis siis on esimene toit:): D vitamiin, maca, acai, kyäni jms suur hulk imejooke ja superfoode? Kuidas maitseb nende koostismaterjal eraldi, üksikuna, naturaalsena, loomulikul kujul? On midagi jälle, mis annab silmad ette. Mis maitseb niisama, loomulikul kujul, mis siseneb inimesee ja täidab inimese mitte ainult oma ainee kooslusega, vaid ka müstika ja maagiaga. Mitte kunagi ei saa sellest tänapäeva segatud, töödeldud toidust kõhtu täis, kuna midagi olulist jääb puudu. See on seotus ja ajalugu, koos elamine ja ühine müstika. Lubage tutvustada:

PYRUS MALUS

Armastuse vili

Keldi Puukalendris on ta kümnes kuu: 02. kuni 29. Septembrini

Ogham tähestikus kümnes konsonant - Quert

Planeet: Veenus

Element: Vesi

Sümbolism: Armastus & Usaldus, Tervis, Aia maagia

Kivi: Emerald, roosa kvarts

Linnud: Grosbeak

Värv: - Kollakasroheline, roosa

Jumalad: Demeter, Hera, Pomona, Frigga, Freya

Nimed folklooris: Jumalate vili, Allilma vili, 

Hõbedane oks, Armastuse puu

Meditsiin:  Õunad on suurepäraseks kaaliumi, raua, A ja E vitamiini allikaks. Õunad aitavad kehal puhastuda, on ülimalt kasulikud ajule, maksale ja soolestikule. On kasutatud peavalu, reuma, podagra, kõrge vererõhu raviks. Õun koos meega on olnud südameravimiks mitmeid sajandeid. „Õun päevas hoiab arsti majast eemal“. Küpsetatud õun mähisena kurguvalu ja nahapõletike korral. Paar õuna süüa kõhukinnisuse korral. Teisel sajandil peeti õunaveini nö kõige rohuks, kusjuures vein pidi olema vähemalt 2 aastat seisnud.

Õuna maagia: Õunapuu on suurepärane võlukepi materjal. See on nõidade lemmikpuu. Vilja kasutati  pööripäevade pidutustel: Mabon (21.-24. September) ja Samhain (01. November) ja ka armuloitsudeks. Õuna söömine avas tee teistesse maailmadesse, eriti haldjatemaale. See tagas valgustuse ja teadmiste lisandumise. Õuntest unistamine tagas jõukuse ja hea elu. Võites pööripäeval Samhain hüppemängu õuntega, saatis Jumalanna õnnistus sind terve aasta. Kuna õunad on Avaloni sümboliks, siis veest kinni püütud õun oli pühale maale jõudmise märgiks.   Kuna õunu peeti ka surnute toiduks, siis Samhaini ajal kuhjati õunu altaritele ja Samhaini teati ka kui õunasöömise pidu .  

19 sajandi Alam Saksimaal kasutati vastsündinu esimeseks vanniks õunapuu juurte leotusvett, et laps saaks omale punased põsed ja kui ta oli tüdruk siis ka suured rinnad!  

  

Haldja piibel (Teresa Moorey)

 

Õunahaldjas

  

Õunahaldjas on lausa jumalikult ilus ja väga külgetõmbav. Õunu loeti Keldi legendides jumalate viljaks ja õunapuu on seotud paljude maagiliste olenditega.  Õunapuu all oli ükssarviku kodu ja kevadel pakkusid õunapuuõied kodu maikuu lillehaldjatele, kes jagasid atmosfääris armastust ja õnne. 

Õunahaldja kinkideks on igavesti kestev noorus ja ilu, kuigi need on teemad, mis sageli kisuvad üles suuri vaidlusi. … Õunahaldjas kutsub meid nautima oma meeltega tajutavaid naudinguid ja osutab sellele, et see mis tõeliselt kuulub meile – seda ei saa meilt kunagi keegi ära võtta.

Õunad ja õunapuu õied on surematuse, tervenemise ja armastuse sümbolid. Tee õitest viirukiküünlaid, ümbritse end nende lõhnaga …

Armuloits

Kasuta metsõunapuud või aedõunapuud, kui metsikut varianti ei ole käepärast. Väga hea oleks, kui õun on korjatud oma käega. Kraabi õuna sisse oma armsama ja enda initsiaalid ning mata see maha või viska veekogusse. 

Õuna maagia Jane Gifford sulest:

Õun õpetab meile armastuse ja usu, suuremeelsuse ja tänulikkuse õppetundi. Armastus ei ole ainult mehe ja naise vahel, vaid on kogu meie eksistentsi ja suhete liikumapanev jõud. Usu mõlemasse: nii endasse kui teistesse. Ole suuremeelne ja usalda oma südant, mis on isiklikku õnne ja eneseteostuse väravaks ning võtmeks, mis avab saladusi teispoolsusest. Suuremeelne õun rahuldab keha, meelt ja vaimu, ja hoiatab ihnuse eest, sest seda mida me anname, saame samas mõõdus ka tagasi. 

Vana Šoti vanasõna ütleb: Kui süüa Samhaini ööl õuna ja vaadata samal ajal peeglisse, siis ilmub sinna sinu tõeline armastus. Ka Victoria ajastu salmike ütleb: 

On Halloween look in the glass,

Your future husband's face shall pass.

(Vaata Hallooweni ajal peeglisse ja sinu tulevase abikaasa nägu ilmub)

Moodsam ettekirjuts näeb ette, et sa seisad peegli ees Samhaini keskööl.

See aitab sul paremini ära tunda oma õiget või tulevast armastust:  lõika õun ristipi viiludeks, et paljastuks tähekujuline seemnete asetus. Süüta teeküünal ja pane õunaviilud koos küünlaga peeli ette. Kui kesköötund on käes siis korda 3x:

As this Samhain night rushes past,

Reveal to me a love that shall last.

May I know them when next we meet

May our love be both strong and sweet.

Lase küünlal ära põleda ja järgmisel hommikul viska õunaviilud välja, pakkudes neid looduse vaimudele. Pööra seejärel tähelepanu neile, keda kohtad järgmise 30 päeva jooksul

("Garden Witchery" by Ellen Dugan)

 "Isegi kui ma teaksin, et juba homme laguneb maailm tükkideks – ma ikkagi istutaksin oma õunapuu.“ 

- Martin Luther (1483-1546)

ÕUNA Algus— Alates aegade algusest on iidsed rahvad olnud armunud puuviljadesse. Puuvili on ainus inimesele magusaid naudinguid andev looduses kasvav toit.  Päris algusest on õunad olnud seotud armastuse, ilu, õnne, tervise, heaolu, naudingu, arukuse, sensuaalsuse ja seksuaalsusega.  Inimese nägemus paradiisist, ükskõik millises kirjanduses, on  aed, mille keskmes kasvavad viljapuud. 

Kreeka mütoloogias, Gaia ehk Emake Maa, esitles kuldsete õuntega puud  Zeusile ja tema pruut Herale nende pulmapäeval. Valvatuna Ladon´i (lohe, kes kunagi ei maga) poolt, oli õunapuu Hesperiidide (Õhtutähe tütred) aias.  Need kuldõunad on andnud ainest paljudele armastuse, reetmise ja kiusatusse langemise lugudele alates Trooja Helenast kuni Atlanta langemiseni. Õuna romantilised ja seksuaalsed  varjundid on olnud nii võimsad ja andnud ka põhjuse, miks temast on saanud väga levinud  magustoit.   Nad mitte ainult ei maitse taevalikult ja ei korrasta seedimist, vaid on ka suurepäraseks afrodisiakumiks. Õunast on saanud   levinuim puuvili kogu maailmas. Ta on võtnud koha sisse kõigis külluslikes aedades. 

8,000 B.C.— Nomaadid hakkasid jääma paikseteks, arendama põllumajandust kõikjal alates Niilusest Tigrise ja Eufratini, Induse ja Kollase jõe orgudes.  Nii kaubanduslik kui sõjaline liikumine algas nende kogukondade vahel. Dessert õunad   levisid kiirelt Kasahstani Tjan Shani mägimetsadest kõikjale „tsiviliseeritud“ maailma. Kogu maailmast on leitud selle aja 25 erinevat õunasorti. 

6,500 B.C.— Jälgi õuntest on leitud Jordani jõe orust Jeeriko väljakaevamistelt – just sellest ajaperioodist. 

Hesperiidide aed Burne Jones

2500 B.C.—Kuivatatud õuna viile leiti Lõuna Iraanist, Basara lähedalt kuninganna Pu-Abi at Ur  hauast

1500 B.C.— Põhja Mesopotaamiast leitud märk õunaaia müügist erakordse summa  3 auhinnatud lamba eest Assüürlasele Tupkitilla. Hittite Seadustekogu näeb ette kolme seekli suuruse trahvi neile, kes lasevad tulel hävitada õunaaia. 

800 B.C.— Homerose Odüsseias on värss viljapuuaia kohta :

"12 pear trees bowing with their pendant load,
and ten, that red with blushing apples glow'd". . .

Ja hiljem märgib, kuidas kuningas Tantalus hämmeldunud kättesaamatutest „viljadest oma pea kohal: pirnid, granaatõunad, magusad viigimarjad, õunad ja mahlased oliivid“.

401 B.C.— Kreeka ajaloolane ja esseist Xenophon oli nii inspireeritud Pärsia müüriga viljapuu aedadest, et ta rajas ühe sellise oma kodus Kreekas. Ta võttis seejärel kasutusele ühe uue sõna lähtudes Pärsia pairidaeza, ehk müüriga aiast, hiljem Ladina keeles paradisus, ja lõpuks meie keeles paradiis.

323 B.C.— Theophrastos kirjeldab 6 sorti õunu ja räägib miks puuhooldus on vajalik normaalse saagi saamiseks ning et seemnetest peaaegu alati tulevad kehvema viljaga puud. Põllumehed on vaimustuses, loodusinimesed ärevuses. 

200 B.C.—Ladina keele tuleneb tolleaegsest Kesk Itaali murdest ja paljud sõnad, mis puudutavad bioloogiat, seadusi, meditsiini on siiani kasutusel. Ladina keelne "Fruor" tähendus "Ma tunnen heameelt" on allikaks meie sõnale "puuvili".

100 B.C.—Rooma poeet Horace märgib, et Itaaliast on saanud üks suur puuviljaaed ja täiuslik söömaaeg algab munade ja lõpeb õuntega. 

Idun ja õunad J.D. Penrose

50 B.C.—Cicero, filosoof ja riigimees manitses Rooma riigimehi mitte sööma õunaseemneid oma magustoidus – vaid hoidma neid uute aedade rajamiseks. 

50 A.D.—J.M. Columella, Roomas elanud hispaanlane, varajane puuvilja degustaator ja kvaliteedi määraja märkis, et iga puuvilja seemik on uus ja ainulaadne kultivar

79 A.D.—Plinius Vanem oma Natural History describeskirjeldab 20 sorti õunu.

200 A.D.—Kuulsad Roomas elanud Kreeka arstid Galen ja hiljem Hippocrates, soovitasid magusaid õunu toidukordade juurde, kuna see toetab seedimist ja hapusid õunu soovitati ainult nõrkuse ja kõhukinnisuse korral.  

400 A.D.—Püha Jerome, munkluse rajaja, rääkis oma munkadele, et nad veedaksid rohkem aega pookides lootustandvaid viljapuid, see aitavat pääseda laiskuse ja kuradi eest. 

650 A.D.—Koraan,  Caliph Utman selgitusel, nimetab puuvilja Jumala ülimaks kingituseks.

Õunapuu arukus

Glennie Kindred sulest

Pärimused ja legendid on täis viiteid õunapuude kohta. See imekaunis puu kannab vilju, mida saab hoiustada talvetoiduks. Õunu on kasutatakse nii toiduks kui ravimiks ja ravimina mõjutab ta meie peenenergiaid.   

Ainuüksi külluslik viljade hulk sügisel aitab aru saada, mida on õunapuul meile õpetada. Ta näitab meile, kuidas anda endast kõik, usaldades ja uskudes, et kõik, mis läheb - taastub. Ta õpetab, kuidas avada oma südamed  elu küllusele. Kui meie, sarnaselt õunapuuga, anname vabalt ja avatult  endast kõik, siis oleme oma südame avanud ka enamat vastu võtma. Sellega pidurdame ahnust ja hirmu. Õuna sõnumiks on väärtustada ja pühitseda kõike, mis sinu elus on. Paljud kibedad hetked, ärritus ja viha on enda väärtusetuna tundmise tagajärg. Need negatiivsed tunded loovad tasakaalutuse, mis omakorda pidurdab elujõu voolamist kehas.  Kui sa tunned, et sa ei ole midagi väärt, siis nende asjade tee sinu juurde on blokeeritud. Täpselt nii, nagu sa usud. Jaatades ja tundes tänu selle üle, mida omad praeguses hetkes, avad kõik külluse kanalid.

Õunapuu on siin, et aidata meil säilitada usaldust kehvade aegade kiuste ja ka seda, et meie tõeline jõud kasvab puhtsüdamlikult andes. Õunapuu hing saab aidata neid, kes  on end vigastanud oma ihnusega. 

Õunad on loomulik ja leebe rohi maole, sooltele ja südamele- peamistele andmise ja vastuvõtmise organitele. Folkloor on täis selliseid vanasõnu nagu „1 õun päevas hoiab arsti majast eemal“ ja see on täiesti põhjendatud. Tänaseks leitud õun- ja viinhape, mõjuvad väga hästi väheliikuvale inimesele, kuna nad neutraliseerivad liigset happelisust seedimises. Õun on väga hästi seeduv puuvili, väga hea imikutoit ning ta aitab organismis seeduda teistel toitudel. 

Küps, mahlane õun sööduna õhtul enne magamaminekut leevendab kõhukinnisust. Samuti aitab unetuse ja sapivaevuste korral. Õun on suurepärane hambapasta ja mitte ainult ei puhasta hambaid, vaid hoiab ka igemed tervete ja tugevatena. Teatud hapete ja soolade vahekord on väga hea ka koores, seetõttu on võimaluse korral vaja süüa õuna koos koorega.

Õunapuu koor on toniseeriv ja stimuleeriv, tõmbab alla palaviku, korrastab veresooni, pinguldab kudesid. Koores sisalduvat florisiini (phlorizin) kasutab meditsiinitööstus. Koore kasutamiseks võta seda puud kahjustamata väike tükike. Keeda seda vees 15 minutit ja lase öö läbi seista. Doseerimine: 1-4 vedeliku untsi päevas. 

Metsõunapuu on rahvameditsiinis puhastava toimega haavadele nii sees- kui välispidiselt. Aitab paraneda nahakudedel, on põletikuvastase ja antiseptilise toimega. Vanal ajal kasutati küpsetatud õunast tehtud maski, et eemaldada pruune laike näolt ja samuti silmapõletike korral. 

 Claire O'Rush's raamatus  The Enchanted Garden kirjutatakse iluprotseduuridest: "Koguge maikuu hommikust kastevett, pange sinna õunapuuõisi. Kuumutage puutulel (originaalis ashen wood, mis siis võib ka saarepuud tähendada), õnnistage õunavett, määrige nahale ja laske sel ise ära kuivada. Paluge puhtust ja ilu valitud jumalalt ning puu vaim ravib ja kindlustab ilusa jume. " 

Bachi õieteraapias on metsõunapuu ebatavaline, st see on ainuke, mida võib kasutada puhtalt sissevõtmiseks ning toime on nii füüsilistele kui vaimsetele tasanditele.  Metsõunapuu eemaldab negatiivseid tundejääke/muljeid, näiteks peale pikka ja rasket  tööd. 10 tilka lisatuna vannivette, 5 tilka on piisav kompressi jaoks. Mõned praktikud soovitavad metsõunapuud paastu ajal, mõned soovitavad pohmelli raviks (iga poole tunni tagant 4 tilka). Haavu  võib puhastada, kui kahtlustate infektsiooni.  

Inimestel, kes vajavad metsõunapuud, on tavaliselt rohkem sensitiivsed, avatud paljudel tasanditel ja sageli tõmbavad ligi tumedaid jõude. Seos sellega tunnevad nad alateadlikult, et on kuidagi räpased ja vajavad pidevat puhastamist. See võib väljenduda  enesevihkamises, hirmus saastatuse ees, ülitundlikkuses oma keha puhtuse osas. Õieteraapiat võib kasutada igal juhul, mis on seotud enesehalvustamisega, eriti kui see puudutab erinevaid kehaosi. 

Õunad on ka vanast ajast tuntud ravim reumale. Mädanenud õun pannakse haigele kohale. Soolatüükaid hõõruti kahe õunapooliku vahel ja seejärel maeti õun maha. Pektiin õuntes on mikroobide vastase toimega ja ergutab uute kudede kasvu. Seetõttu viitavad sellele kosmeetikatootjad. 

Anglo saksi folklooris kirjutatakse püha nimi õunale (mitte pastakagaJ) ja seejärel süüakse õuna kolme päeva jooksul – palavikuraviks. Õun on väga efektiivne toksiinide ja mürkide korral, toimides puhastaja ja tervendajana. Need omadused on ka tänapäeval tunnustatud. 

Coll Hazel märgib The Alphabet – õun on seotud valikutega. „Valik, mis sul on võib olla vahel üsna ühtemoodi meeldivate ja sarnaste  asjade vahel. Mõnikord on nii rake valida, kuna kõik alternatiivid tunduvad paljutõotavad. Ja enne ei saa kaugemale näha, kui valik tehtud."

Edred Thorsson kirjutab The Book of Ogham, et   Quert (õun) on ilu ja igaviku märk. Igavikulise täiusliku tasakaalu ja sümmeetria märk. Quert peamine väljakutse on kalduvus teravdada tähelepanu. Energiad on hajutatud, valikud on hajutatud ja inimesel on tahtmine proovida liiga palju asju ühel ajal. Väljakutseks on valida korraga välja üks asi.“ 

See sarnaneb Coll Hazeliga, kes samuti näitab, et on suur valikute hulk ja peab oskama/julgema valida. Valida tuleb oma tee avatud südamega.

Õuntel on pikk ajalugu ennustamises. Eriti tuleviku ning armuasjade ja heaolu ennete tõlgendamises. Paljudel juhtudel on ebausu taga tugevad ja vanad traditsioonid, paljud neist on säilunud tänaseni, kuid kokku kuivanud kujul, rohkem meelelahutusena kasutusel.   Ennustamismeetodid on erinevad, näiteks õunaseemnete lugemine; õunaseemnetele meeldiva noormehe nime andmine ja seejärel seemnete ükshaaval põletamine – jälgides hoolikalt, milline siis plahvatab…; õunte järele hüppamine; koore viskamine üle vasaku õla, et näha kas maandudes vormub kellegi initsiaal; pannes õuna padja alla, et näha armsamat unes. Kõik need mängud on tegelikult üle elanud pika aja ja olnud vana aja õuna austavates rituaalides olulisel kohal. 

Paljusid neist rituaalidest viidi läbi just Samhain´i (1. november) ajal, kuna õun oli seotud Keldi teispoolsusega. Puud kutsuti „hõbedane oks“ ja talle omistati maagilisi võimeid. Samhain on aeg, kus seinad erinevate maailmade vahel on kõige hõredamad, uksed vaimude maailma ja maise maailma vahel avatud. See on parim aeg aastas teha šamanistlikke reise, kontakteeruda surnutega, viia läbi vaimseid rituaale, et omandada teadmisi ja ravivat jõudu. 

Õuna seest on leitud pentagramm.

Lõigates õuna keskelt ristipidi pooleks. See maagiline teadmiste sümbol  oli Keldi surmajumalanna, Cailleach märgiks ja Samhain oli tema ajaks. Verjuice, teatud liiki siider, oli tema joogiks. See sümboliseeris teispoolsuse kogemusi. Verjuice valmistati lihtsalt: metsõunad jäeti hunnikusse, kuni nad hakkasid mädanema ja muutusid magusaks. Käärinud viljadel eemaldati varred, pandi anumasse ja tambiti puruks, läbi jämeda riide voolas mahl. See mahl oli valmis jook peale ühte kuud seismist. 

Õunapuu on lähedalt seotud šamanismiga, teadjanaiste ja müstikutega. Seda asutati teispoolsusega kontaktide loomiseks.   Keldi müüt nimetab üht teispoolsuse maailma Avaloniks – Õunte Oruks – maagiliseks paradiisiks, kus mäed on täis puid, millel samaaegselt nii õied kui viljad. 

Sõna „Avalon“ tuleneb vana Iiri sõnast  "Avaloch", mis tähendab „õunte paik“. Iiri nimi Isles of Arran (Arran on saar Iiri mere Clyde'i lahes, kuulub Šotimaale) kohta oli "Eamain Abhlach (Evain Avaloch), mis tähendab Õunapuude Püha Mägi. Hilisemalt levis kergemini hääldatav Avalon (Avalon, oli koht, kus raviti surmalt haavatud kuningas Arturit. Koht, kus alati paistis päike, puhusid soojad tuuled, külluslike viljapuu  aedadega maa, kus ei tuntud valu ja oldi igavesti noor). Õunapuu esindab ka peavarju – puhkepaika kas selle maailma eest või kohta, kus puhata ning sooritada rännakut teispoolsusesse.  

Kasuta õunapuust keppi, sellel on maagilised omadused, kui soovid teha šamaanireise teispoolsusesse. On öeldud, et õunapuu on teispoolsuse telefoniks. Selline puidust kepike aitab sul füüsiliselt, vaimselt, hingeliselt leida kontakti õunapuuga. 

Sobiva puutüki leidmine võlukepi jaoks võtab aega. Selleks tuleb pöörduda iseenda sisemusse. Tuleb küsida endalt, kas võiksid selle puutüki lõigata puu küljest? Või ootad, kui puutükk on juba lõigatud. Või küsid oma tuttavatelt, sõpradelt, kuna nad harvendavad oma õunapuid.  Või küsida mõnelt puutohtrilt, kuna ta hakkab oma tööd tegema. Kui sa lõikad ise puud, pea meeles, et sa küsid puult luba ja kuulad seejärel puu vastust ning aktsepteerid seda!  Täna alati puud tema andide eest! Igal juhul on selline puult küsimise ja vastuse kuulamise protsess alguseks sinu ja puu suhetele ja nii saadud puit on väärtuslikum kõikidest muudest võimalustest, mis tulevad tundmatult puult.  

Teine asi, millele keskenduda on võlukepi suurus. Loo kirjutajale meeldib isiklikult pliiatsi suurune pulk, mida saab kergelt kaasas kanda. Kui soovid koore ära võtta, siis parim aeg on selleks värskelt lõigatud oks, hiljem kuivab koor väga oksale külge.  Kuid koort ära võtma ei pea, kõik oleneb sellest, kuidas sa tunned. Keskendu sellele, mida see pulk/oksatükk sulle tähendab ja sa tunned ise, mis on õige.  Õunapuu puitu on kasutatud nikerdamiseks ja sa võid proovida ka seda. Jämedam nikerdus on kergem, kui puit on veel värske. Siis võid jätta puutüki kuivama, et nikerdamine lõpule viia. Sinu võlukepi kuivamise aeg oleneb tema suurusest. Peenikese pliiatsi suurune pulk kuivab umbes nädala või kaks. Suuremad ja jämedamad kuivavad kuu või paar. Kui sa oled koore eemaldanud, on kõige parem  seda hoida siseruumides, nii säilitab ta oma  värvuse.  Koorega variandid on parem jätta õue, kus vihm, tuul ja päike teda mõjutavad. 

Kui sa soovid töötada õunapuu energiaga, saad protsessi aidata keskendudes õunapuule ja töötades õunapuu puiduga, süües rohkelt õunu, juues õunamahla ja vahel harva tarvitades õunasiidrit. Kuivata õunakoori ja tee neist teed. Püüa istutada õunapuid, püüa istikuid ise kultiveerida. Istu õunapuude juures/all nii sageli kui võimalik. Tunneta vibratsiooni, saa nendega sõbraks. 

Kasuta oma õunapuist võlukeppi kui abivahendit, mis aitab suhelda teispoolsusega. Leia kena vaikne koht (parim oleks õunapuu all, ideaalne õunapuu aias)! Sulge silmad, püüa mitte takistada midagi, mis soovib juhtuda.  Kujuta ennast puude hulgas. Kujuta ennast istumas õunapuu all ja vaatlemas puid. Hakka mõtlema õunapuust ja vaata, kuidas sa ennast tunned tema suhtes. Milliseid tundeid äratab sinus õunapuu, mida sa temast tead, mis iganes sinu pähe tuleb. Lase oma meeltel vaadelda teisi puid. Vaata, mis sind kõigepealt köidab, mida sa tunned. Püüa märgata, kui puu energia muutub. Märka, kas siin on teisi loomi, inimesi. Kas on midagi mis sinus seostub nendega. Märka kas on teisi puid, mis kuidagi eristuvad sinu jaoks.  Sel võib olla tähendus sinu praeguses elus ja see võib vajda ekstra tähelepanu. Kui sa oled ümbritsevaga tutvunud, siis palu oma teispoolsuse juhendajat endaga kohtuma. See võib enne kontakti saamist vajada mitmeid katseid. Ära muretse selle pärast. Las asjad juhtuvad omal ajal. Püüa iga kord seda reisi tehes jätta meelde kõik üksikasjad, isegi kui sulle tundub, et midagi ei juhtu. Iga reisi tähtsus saab selgeks alles hiljem. 

Ogham süsteemis, Õun, Quert,  Q-märk, näitab õuna vaimse sõdurina (Steve Blamires - Celtic Tree Mysteries), see on keegi, kes ei karda teekonda teispoolsusesse ja tagasi. Keegi, kes ei karda seista silmitsi surma ja hullumeelsusega. See on šamaanide püha hullus. Keltide juures oli hullumeelsusel hoopis teine tähendus, kui on praegu.  Nende arvates oli hullumeelsus kingitus ja harvaesinev võime, mis seotud teispoolsuse ja oraakelliku kõnega. Tänases ühiskonnas kardetakse hullumeelsust, seda surutakse maha, peidetakse kiviseinte vahele.   Wassailing, näiteks, tundub tänases ühiskonnas pisut hullumeelne – kuid idee, äratada puu vaim, et ta saaks võtta osa õunte valmimise protsessist, oli vanal ajal vägagi aktsepteeritud. 

Ja on nii palju, mida sa esimesel silmapilgul selle tagasihoidliku õunapuu juures veel ei näe. Selles puus on suur jõud ja väärikus, see lubab minna kaugemale tänasest. Kuigi õun  on meile täna nii igapäevane vili. Me ostame õunu poest ja oleme kaotanud kontakti puuga. Oleme kaotanud võimaluse imetleda puud tema õitsemise ajal või istuda soojal suvepäeval puu all varjus või korjata sügisel täiuslikult küpsenud kauneid õunu. Esimeseks sammuks on oma südame avamine õunapuu hingele ja see annab sulle imelise võimaluse  saada osa neist varjatud teadmistest, mis on puus talletatud.