esmaspäev, 24. juuni 2013

Teadmiste mahajäämus Eestis ehk mida näitab üksikelemendi puudujääk sinu kehas?

Teadmiste mahajäämus on mõiste, millel on oma filosoofiline teooria ja olemas olnud 70test aastatest, mil Tichenor, Donohue ja Olien Minnesota Ülikoolist vastava teooria üles tõstatasid.
Ma ise leian ka varasemaid allikaidJ. A. Dumas raamatus „10 aastat hiljem“ ütleb kuningas Louis XIV oma onunaisele järgmist: Vaadake neid preilisid, mõned on üsna ilusad. Kuid osad neist näivad olevat vanad, teised inetud, tänu nende kümne aasta vanustele moodidele. … mille peale Madame vastab: „Kuid, sire, Blois on ju Pariisist ainult 5 päeva tee kaugusel.“  
„See teeb kaks aastat mahajäämust iga päeva kohta.“


Meil on Valga Tallinnast maas just samamoodi. Tallinn on New Yorgist või Londonist maas ca 30 aastat oma toitumisalaste teadmiste osas. See vahe võib aeg-ajalt hüppeliselt väheneda. Iga arsti ja terapeudi kabinetis, kus kirjutatakse välja E-vitamiini, oomega-3 kapsleid, A vitamiini, on mahajäämus 5-15 aastat – sest just nii kaua aega tagasi hakkasid ilmuma uuringud ja kirjutised nende ainete/isolaatide kahjustavast toimest. Kabinetis, kus rase patsient saab retsepti rauatablettide jaoks on mahajäämus ca 10 aastat. Ca lisandi soovituse kohas on mahajäämus 15-20 aastat. B12 soovituste korral on mahajäämus 5-7 aastat. Eraldatud antioksüdantide ehk ka C vitamiini megadooside korral on mahajäämus 5-10 aastat. Kui see ei ole mahajäämus - siis on see ju tahtlik kuritegu - kirjutada välja patsiendile lisand, mille kohta on juba ilmunud kahjustavat toimet kinnitav uuring. Ja kurja teeb inimene iseendale ka seda lisandit sisse ahmides - lootes, et kerge vaevaga oma probleemidest üle saab astuda. Kuna me eeldame, et arst/terapeut on tänapäeval lihtrahvast:) teadlikum - siis on ka vastutus neil ametitel palju suurem. Kahjuks. Ametid on krahmanud endale vastutuse, mis nüüd hakkab vastulööke andma.
Kõige eesrindlikum, teadmiste poolest parim koht sulle on seal, kus ravimid ja lisandid puuduvad. MD McDougall räägib, et muutis 30 aastat tagasi oma perearsti praktikat täielikult: lõpetas ravimite kirjutamise ja hakkas korrigeerima dieeti. Kui sa arvad nüüd, et tema patsiendid hakkasid kiirelt haigestuma ja surema, siis arva uuesti.  Meditsiinidoktor ironiseeris selle üle, kuidas ta lootis, et see teadmine lisandite-ravimite mõttetusest ja mittetoimimisest levib kiirelt ja laialdaselt. Ei levinud. Praegu – 30 aastat hiljem – on lõpuks hakanud asi hoogu võtma. Seda ütleb arst dr. McDougall. Siin Eestis on mõned arstid, kes alustavad samade soovitustega, on nii südamearste, kui günekolooge, on gastroenterolooge ja perearste. Arst/terapeut tuleb selle peale sel juhul, kui ta on arst tunnetuse järgi. Kuid praegu  on see Eestis väike number ja läheb kaua, enne kui sellest imbub läbi meedia ja läbi selle  elanikkond. St meie mahajäämus on 30 aastat. Info liigub kiiremini, kui eales varem. Tervis on kehvem, kaasaja haigused ei näita mingit alanemise numbrit. Eks ole lahenduseks nüüd see, et inimene ise teadlikuks saab, et tema tervis on ainult tema enda kätes ja näpuga näidata ei ole kellegi peale.

Minnesota Ülikool toob välja, et teadmiste mahajäämus on kõrgema ja madalama sotsiaalökonoomilise staatuse lõhe suurenemise tulemus. Püüe parandada inimeste elu läbi meedia jagatava informatsiooni ei toimi alati planeeritud viisil. Massimeedia võib hoopis suurendada lõhet erinevate sotsiaalsete klasside vahel.  Teooria on pikk, seda on erinevad isikud täiendanud, kuid Eestis torkab teadmiste mahajäämus teravalt silma nii arstikabinettides (kes ei tea midagi taimetoitlusest, kodusünnitusest, tervest rasedusest, vaktsineerimise tagasilöökidest), õpetajate ringkonnas (kes ei tea midagi kodu- ja vabaõppest) ning loomulikult meedias, kus enamik kirjutavaid ajakirjanikke samuti neid teemasid ei valda. 
Kui ajakirjandus ei valda – siis teised sotsiaalsed klassid tunduvad  just nimelt kõndivat ringi teadmiste olulise mahajäämusega. Ehk Eestis on tavainimese teadmiste mahajäämus iga päeva kohta kaks aastat. Keskmiselt kümme aastat. Me teame suurepäraselt kes, kus ja millal elas ja suri Bin Laden, Saddam Hussein. Oskame üles lugeda kogu paha Venemaal, Aafrikas, Araabia poolsaarel jne. Teame kõik, kes kellega käib, kui palju miljoneid mõnel teenitud, hoiul või varastatud. Teame, kuidas läheb Angelina Joliel või Jonny Deppil või Eesti tuntud isikutel. Teame, kui palju halba teeb üks või teine konkreetne poliitik. Kuid me ei ole teadlikud ennast ja oma laste tervist puudutavatel teemadel. Ja see, mis meile ametlikelt veebilehtedelt vastu vaatab, mida terapeudid-arstid räägivad oma kabinettides, õpetajad lasteaaedades-koolides on maailma mastaabis enamjaolt väga suure mahajäämusega. Kuid mis on oluline? Kas on terviklikku ja tervet ühiskonda, kui mahajäämus tervise osas on niivõrd suur? Ma toon mõned näited:
Jaanilaupäeval astun korra tuttava juurest koos vanema tütrega (23) läbi. Ajades sõbrannaga juttu, kuulen tagaplaanil šašlõkilaua juures kellegi imestamist: „Taimetoitlased? Maailmas on ju nii palju häid asju, milleks süüa muru.“ :)
No tõesti - ma ei taha ju muru. Kas peaks?:)
Milleks muru, kui on inimtoitu piisavalt?
Võib ju arvata, et selline mahajäämus on nö reainimese probleem. Vaadakem arstikabinetti või terapeudi juurde:
„Teie rauatase on madal, siin on retsept rauatablettidega.“
„Teie kehas on madala joodi ja tsingi tase. Siis on hea toidulisand.“
„Te olete taimetoitlane!!!! Kõige hullem dieet maailmas. No kohe näeme, kui halvad teie analüüsid on.“ – selle lause ütleb arst minu 22 aastasele tütrele. Kuid 2 päeva hiljem, kui kõik analüüsid ei näita mitte ühtegi puudujääki – ei tule sellel arstil mingit arusaamist oma teadmiste mahajäämusest. Suu paneb kinni - jah. Teadlikkus ei kasva millimeetritki.
„Laps saab 7 kuuselt ainult rinnapiima! Hullumeelsus, kohe liha menüüsse.“
„Teil oli infarkt. Edaspidi pidage rohelisega piiri.“ (Arsti lause!!! Aga kuidas oleks selle isiku suitsetamise, alkoholi ja ülekaalu piiri pidamisega?)
„Teie laps ei söögi piimatooteid – ta ei saa kaltsiumi“
„Taimetoitlasena saate B12 vaeguse. Võtke lisandit.“
Arstidelt, terapeutidelt, ajakirjandusest nakkab see tavakodaniku külge nagu katk. Vaatame näiteid tavainimeste juurest:
„Minu rauatase on madal, mida ma peaksin juurde võtma?“
„Mina hambad on tundlikud, saan liiga vähe kaltsiumi. Mul on  puudujääk“
„Mul on nohu. Kuidas saaks kiiremini ja kergemini selle maha suruda“
„Mul valutab siit või sealt – kuidas saaks selle kaotada.“
„Taimetoitu ma ju tahaksingi süüa aga kardan, et tekib puudujääk.“


Küsimused on kõik ekslikud, kuna lähenevad juba kehale üksikelemendi vaatenurgast. Muuda vaatenurka ja muutub kõik. 

Ma ise ei otsi ammu enam vastuseid küsimustele eesti keeles. Mahajäämus on liiga suur. Ajal, mil teadlased Harvard, Oxford, Cornell, Yale, Stanford Ülikoolides juhivad tähelepanu naturaalsele terviktoidule, inimtoidule, globaalsete probleemide seotusele inimese tervisega – leiutavad eestlased südamejuustu. Mahajäämus kindlasti nelikümmend aastat. Ajal, mil rauatablettide ohtlikkusest rasedale kirjutab suur arv arukaid ja intelligentseid arste-teadlasi-terapeute kogu maailmas, tuleb meie rase arstikabinetist välja vankumatult retsept pihus. Inglismaal ei käi tavarasedad ultrahelis, meie omad jooksevad sinna mitu korda. Ultraheli lapse kõrvas on nagu kiirong temast üle sõitmas. Mahajäämus 10 aastat. Googeldada tuleb ikkagi inglise või vene keeles, saksa või prantsuse keeles. Soovi korral muidugi. Enne arsti/terapeudi kabinetti sisenemist peab SINUL olema endale teema selgeks tehtud ja materjal välja otsitud. Tuleb osata leida ka õige küsimus. Mitte – „Mida võtta, et rauatase tõuseks?“ Vaid õige on küsida: Millised protsessid minu kehas viivad rauataseme alla? Kuidas madal rauatase mind kaitseb ja mille eest? Milline on minu keha normaalne rauatase? Millised elustiili aspektid seda põhjustavad? Mida ma olen nõus muutma/tegema/ette võtma, et olla terve? Kui vastus on, et ainult tabletina sisse jooma, siis tervist ei tulegi. Stimulatsioon – jah, tervis – ei.

Võtame näiteks ühe konkreetse praktikas oleva juhtumi: tegemist on üleminekuaja toortoituja joodi ja tsingi puudujäägiga (analüüsi tulemus ühel konkreetsel päeval ja ühel konkreetselt ajahetkel) ja allpool on kirjas minu vastus temale.
Kuidas siis läheneda üksikelemendi puudujäägile mõne huvitava meditsiinilise masina väljatrükis? Mida küsida, kuidas vastuseid terviklikkuse seisukohast otsida?
Ma loen just – prof. Colin Campbelli raamatut „Whole“, mis on täis viiteid selle kohta, et üksikelemendi puudust ei ole ja lahendada tabletiga ehk isolaadiga seda ei saa.
Kui sul on täna joodi ja tsingi puudus, siis keha lahendab selle probleemi ise. Tõpselt nii, nagu ta parandab kriimustatud naha. Puudujäägid tekivad kogu aeg ja puudujäägid kaovad kogu aeg. Igal hetkel inimese kehas toimub miljard reaktsiooni miljardis rakus. Muutumine on pidev ja alaline protsess. 
Kui sa tunned ennast oma toitumisega (näit. banaanide ja marjadega) hästi, siis keha saab ka vähesest valikust oma vajaliku ainese kätte.
Igal juhul peaks keha ise andma märku, kui ta vajab mingit teist marja või vilja. Mina soovitaksin turul tiiru teha ja vaadata praegust puu-, aedvilja ja marjadeletti mõnda aega. Jälgida keha reaktsiooni. Jälgida, mida maitse-, nägemis-, lõhnameel ütlevad muutmata kujul terviktoitu nähes, haistes, maitstes.

Samas võib näiteks kompuuter (antud juhul bioresonants) anda näiteks joodi puuduse. Kuid tegelikkuses võib joodi puudus omakorda kehas näidata, et puudu on näiteks hoopis magneesiumist (mida masin ei pruugi näidata puuduolevana). Tsingi puudus võib viidata hoopis C vitamiini puudusele, mis omakorda võib viidata päikese puudusele mis omakorda võib viidata stressi rohkusele, mis omakorda võib viidata ....:) jne, jne. 

Campbelli raamat on tõesti hea. See peaks väga hästi rahustama:) üksikelemendi pärast muretsejaid ja andma ka kaasaegseid teadmisi isikule, kelle tööks on inimese tervist toetada. Campbell  on pikalt lahti kirjutatud reduktsionistiku (kitsapiirilise ehk osakese seisukohast lähenemisest)  ja terviku poolt  lähenemise erinevused.
Kui puudujääk sulle ka teada anti, siis see las olla. Aga sina pead lähenema teisest vaatenurgast - MIDA SINA TUNNED. Kas sa tunned ennast hästi või mitte. Kas sulle su toit praegu maitseb või mitte. Kas see, mis sa teed rahuldab sind või  mitte. Ja leidma siit terviku poole pealt vaadatuna selle, mis on liimist lahti. Kus on nõrgim lüli. See ongi puudujäägi tekitajaks. Toidu puudujääk ei pruugi üldse viidata puudustele toidus. Ja ka vastupidi. Läheneda ei tohigi elementide poole pealt. Kuna sa ei tunneta neid. Seda võib kontrollida, kuid lahendus tuleb leida sealt, kuskohast sina oma meeltega nii füüsiliste kui tunnetuslikega oled võimeline  ära tundma või aru saama. Sa ei tunne ise näiteks joodi puudujääki oma kehas, kuid hästi selgelt ennast järele uurides leiad sa kindlasti midagi, mis momendil on paigast ära. Uni, ärkamine, liikumine, töö, suhted, mingi üksikprobleem. Ja alati on miski paigast natuke ära, sest kui ei oleks, siis oleksid sa masin, mitte inimene. Tegelikult ka masin on  muidugi muutumises:). Aga toimub alaline pidev muutumine. Paigalseis tähendaks eksistentsi kadumist.
Veel - prof Colin Campbell on hakanud kirjutama müstilisi asju, mida teadus järsku näeb. Mulle see meeldib, sest ma olen seda teadnud - ma olen mitu aastat instinktiivselt sellest mõtisklenud ja kirjutanud (ja samas ikka otsinud/lootnud, et  sellest kirjutaks, keegi suurem praktik, kes oma teadmistes/teadlikkuses eespool) ja samal ajal kirjutabki Campbell sellest, mida ma mõtlen teadusliku lähenemisega raamatut:). Ühel ajal on see sama teadmine kõigis olemas. 

Näiteks üks oluline ensüüm kehas MFO (mixed function oxidase): lühidalt see ensüüm muudab kahjutuks aflatoksiini (tugevaim mürk mis loodusest leitud, on näiteks maapähklis, sojas jm) ja samal ajal toodab ka ülimalt kahjustava vähki tekitava ühendi. Raamat annab protsessist üksikasjalikuma kirjelduse, kuna on olnud Cornelli ülikooli uurimisgrupis jälgitav. Minu jaoks on see väga hämmastav, sest see on nagu koopia sellest, mis elus tegelikult toimub. Igas asjas hea ja halb. Universumis ja kehas ja rakus täpselt  sama süsteem. Et ensüüm, mis toodab head, toodab samaaegselt ka halba. Ehk näiteks D vitamiini kapslit võttes, annab D vitamiini kapsel sulle lühiajaliselt terved küüned (oletame) ja samal ajal pikas perspektiivis toodab sulle luude hõrenemist (PhD C.Adams „Healthy Sun“ raamatus). Nüüd oleneb sinu elustiilist ja valikutest, mis peale jääb: tervis või vähk.
Campbell märgib ka seda, et mineraalide-vitamiinide tasand hüpleb puuviljas ja kehas mitte mõned korrad vaid mõned sajad või isegi tuhanded korrad. Ja kritiseerib meie tänaste analüüside norme! Normid lubavad näiteks joodi numbril kehas kõikuda 10 korda - näiteks mingis vahemikus 0,1-0,2 peetakse seda joodi tervislikuks näitajaks. Aga kehas eneses ja viljas, mida me sööme kõigub see sada ja tuhat korda. St et kui looduses on vili, mille elementide tasemed kõiguvad – ka ühe puu viljades on suur kõikumine. Siis ka ühe inimese keha on teistest erinev, mitte paar, vaid sadu ja tuhandeid kordi. Sinu banaanis võib olla tsinki vähe või palju - nüüd oleneb sinu kehast, kas ta võtab sellest banaanist tsinki vähe, palju või üldse mitte. 
Kui sa nüüd sööd - siis iga banaan on tegelikult eri maitsega. Ja sa peaksid selle ära tundma, et mõni banaan sulle ei maitse ja mõni maitseb paremini. Anne Osborne (20 aastat puuviljatoiduline)  kirjutab, et iga puuvili on erineva maitsega, iga mango on erineva maitsega – nii ongi. Igas viljas on erinev ainete kombinatsioon. Mulle meeldivad mõned õunasordid – kuid ühest sordist olevad õunad ei maitse kõik ühte moodi. Oled sa kohanud kahte täpselt ühesugust inimest - täiesti identset. Kloonitud lammas siiski suri või kuidas?

Ma võiksingi muidugi nüüd lõpmatuseni jätkata:), kuid et lühemalt kokku võtta: siis enesetunne - kuidas on enesetunne. 

Hoolimata erinevatest analüüsimeetoditest (vereproov, bioresonants, verepilt, bioanalüüs, spektroskoopia) on nii mõnigi selle doktorist või ärimehest maaletooja siin Eestis pidevalt haige, 
Hoolimata toidulisandite võtmisest on nii mõnigi toitumisterapeut Eestis ise puudujäägis.
Hoolimata ülimast väidetavast vaimsusest on nii mõnigi vaimne inimene pidevalt probleemides kõrvuni sees jne, jne


Ma arvan ka, et pigem me ei saavutagi ülimat püsivat muutumatut tasandit, mis oleks paigal ja pidevalt ühtlaselt säraks:) - vastaks mingi institutsiooni poolt tehtud keskmistele näitajatele. Kuid me saavutame teadlikkuse ja arusaamise, et kõik muutub ja saame lihtsalt aru, et konstantset ideaalset tasandit ei ole. On vaid kindel teadmine, et SEE LÄHEB MÖÖDA. Ja ainult muretsemine pikendab seda ühe või teise puudujäägi seisvat olemise tasandit.  
 
Turul korra ära käimine on kindlasti väga hea, kui keha tõesti peaks soovima mingit vaheldust. Üldiselt mul on siin teatud praktika ses osas inimestega, kelle jaoks toit on olnud tähelepandamtud osa elust. Ses mõttes, et toit ei ole olnud primaarne, see on olnud kuskil tagaplaanil, möödaminnes. Toit ei oma suuremat tähtsust. Söön kui kõht on tühi ja liigun edasi. Kui sellised inimesed järsku peatada ja suunata nende tähelepanu toidule, hakata neile ütlema, t seda tohib ja seda mitte, siis neil on kõige keerukamad probleemid. Kõige rohkem huvitavaid sümptomeid:). Tegelikult on nad olnud õigel teel. Nüüd toimub nende segadusse ajamine - ja see võibolla ei ole hea, võibolla aga on. 
Ei ole niisiis ühest vastust. Ja raske on ka vastust kirjutada, sest ma tahaks pigem seletada nelja asja korraga ja samaaegselt - ma tunnen pidevalt, et ma ei leia enam sõnu kirjeldamaks seda, mida ma tunnen ja millest ma aru saan. Siis tulevad liiga pikad kirjad ja tulemus on see, et inimene on veel rohkem segaduses:).

Usalda oma keha, et ta teab õiget vastust küsimusele: mis on kehale vaja. Keha võib ka ise luua puudujäägi ühe või teise elemendi osas, et sul tekiks isu mingi muu vilja järele!!! Ka see on Campbeli raamatus kirjas - et on leitud - sümptom võib tekkida mingist probleemist näit. soolestiku korratus võib esile kutsuda peavalu. Kuid TOIMUB ka vastupidine st peavalu võib eelneda soolestiku korratusele!!! Nii nagu eluski - kõik toimub ruumiliselt, samaaegselt, järjestikku ja tagurpidi ning KÕIK mis toimub on ülimalt vajalik ja suurepärane. Võimalik, et me jõuame siit just selleni, et PRAEGUNE HETK ongi kõige täiuslikum. Puudujäägi olemasolu võib olla parim, mis sinuga juhtub.
Niisiis ole väga tänulik, et sul on nö mingi puudujääk, sest see viib tasakaalu. Ja siis, kui tekib tasakaal tuleb jälle korratus, et viia sind järgmisele tasakaalu astmele. Iseasi, kas sina oled valmis sellega leppima.
Ma saan  tegelikult palju kergemini aine puudujääki seletada ka toitumisteaduslikust vaatenurgast:).

Kui sa sööd terviktoitu st menüüs ei ole eraldatud rasva, eraldatud valku, eraldatud süsivesikut, eraldatud toitaineid – siis sinu kehas puudujääki tekkida ei saa ja nö halba puudujääki ei olegi olemas.
Nüüd aga ülemineku perioodil, kui sa sööd palju ja väga palju puuvilja, siis võib kehas tekkida üks või teine puudujääk. Miks see nii on? Kuna keha varasemalt on söönud hoopis teisel süsteemil, siis ta ei ole harjunudki võtma mineraale-vitamiine vastu ainult puuviljast. Samas – niipea kui tekib defitsiit – ja keha tekitabki seda ise, et ta saaks taastada tasakaalu ja sellise vitamiinide sünteesimise süsteemi nagu toortoiduga inimesele sobib. Kui ma nüüd muidugi seletan arusaadavalt?

Kui kehas tekib näiteks tsingi puudujääk – siis keha ise reageerib sellele ja paneb tööle süsteemi, mis hakkab tsinki sinu toidust efektiivsemalt sünteesima. Kui sa nüüd võtaksid vahepeal lisandit – siis keha ei loo uut süsteemi ja ei suuda ise hakkama saada ehk homeostaasi kõige terviklikumal tasandil taastada. Sellest on kirjutanud dr Brian Clement, kes räägib sama oomega3 perekonnast. Ta ütleb, et kui inimene ei kasuta kehas teatud süsteeme/funktsioone, siis ta jääb neist ilma. Healthy Sun raamatus märgitakse, et kui inimese silmad on seotud kuu või kaks (täpselt ei mäleta päevade arvu), siis ta kaotab nägemise. Sellest on kirjutanud MD McDougall rasedusega seoses – McDougall märgib, et raseduse ajal raua, tsingi jm sünteesimine kehas kasvab mitmeid kordi. Ja kasvab selle sama toidukoguse juures, mis oli  enne rasedust. Mitte toitumine ei muutu või lisandite võtmine ei muutu. Vaid muutub keha korralduslik programm. Kui inimene jookseb staadionil ja ta ei jõua enam kolmandat ringi joosta, mis saab? Sa kas jooksed kahe mehe ja kanderaamiga temani, ning tassid ta staadionilt minema. Või jooksevad need kaks meest inimesega kanderaamil veel paar ringi. Üks on siin kindel – see mees oma jõudlust ei arenda kuidagi, tema keha ei õpigi kolmandat ringi ISE JOOKSMA. Ta vajab abi ja jääbki vajama. Kuid, kui mees pingutab esimene kord joosta kaks ringi ja 10m, järgmine kord 2 ringi ja 25 m, seejärel 2 ringi ja 100m jne, jne, siis õpib keha järjest aremini jooksma ja sellega toime tulema. Kes iganes on spordiga tegelenud, teab, et suutlikkus ja jõudlus, tugevus ning vastupidavus kasvab aeglaselt, kuid järjekindlalt. 


Keha programmi muutus võtab aega ja seda tuleb tähelepanelikult jälgida. Keha on ALATI tasakaalu taastamas. Alati tervema poole püüeldes. 
Sama on üksikainetega. Kui on puudu joodi või tsinki, siis võib mõne teise aine ülekaalu tõttu olla nende kahe aine kättesaamine pärsitud. Aga nagu ma mainisin – keha ise saab sellest aru ja ta vähendab selle aine kättesaamist, mis takistab tsingi/joodi omastavust. Kehal tuleb lasta oma süsteemid ise korda teha ja ta teeb seda kindlasti, eriti noore ja tugeva keha puhul – nagu sinul on. Nii et seni, kuni sinu toitumissüsteem loksub sinu jaoks sobivalt paika st kuni sa leiad omale kõige paremini toimiva toortoidusüsteemi – seni hakkab aeg ajalt sinu kehas üks või teine aine minema defitsiiti. Keha katsetab. Naise kehas näiteks enne sünnitust toimub mitmel korral süsteemi kontroll – tekivad sünnitusprotsessile sarnased sümptomid nii kuu-paar enne kui ka päev – paar enne tegelikku sünnitust. Nii mõnigi on selle tõttu paanikas haiglas omale keisrilõike lasknud teha.
Puuviljas-marjas-rohelises on kõik jood ja tsink olemas – mis võib puudu olla on keha enda laisk töötlemine või mingi muu aine liigne kogus. Kui sina jätad puudujäägi sinna kus ta on, siis keha äratatakse sellest laisast toimimisest üles ja ta teeb asja korda. Usu seda kindlasti, muretsemine tekitab ainsa probleemi.
Inimesel on samuti kerge ruttu võtta lisandit, kuid see ei ole hea lahendus. See on reduktsionistlik vaatenurk, mis on viinud läänemaailma inimese sööma hullunult erinevaid lisandeid. Tulemus – vaata enda ümber. Ainsad väga hea tervisega ja sportlikult võimekad inimesed, keda mina olen näinud söövad peamiselt puuvilju. Alates rasedast kuni 70-80 eluaastani välja. Väliselt terve tunduv sportlane või tugev inimene ajalehe pildil on lähemal uurimisel tervisprobleemidest pungil.See, kes hõiskab siinmail, et mis mul viga - ei ole terve olnudki ega tervist tundnudki.


Kätel seisab 70 aastane Robert Lockhart
Campbell lisab oma raamatus, et meie probleem – nii teadlaste, arstide, toitumisterapeutide peamine probleem on see, et me läheneme inimesele ja probleemile üksikelemendi, üksikosakese seisukohalt ja märgib:“ Ainus viis näha looduse imelist hämmastavat keerukust, on lubada endal seda näha.“ Üksikelemente on kergem mõõta, kaaluda, müüa ja üksikelementide analüüsid annavad kergelt seletatavaid tulemusi (katseklaasis). Ja me ei lubagi endal läheneda asjale terviku poole pealt. Ka mitte toidule – võta lahti mõne toitumisega seotud olev koduleht, müügikeskkond – kõik lähenevad toiduainele üksikelemendi nimekirjast lähtuvalt. Soovitataksegi toitu lähtuvalt elementide sisaldusest. Mitte loomulikust maitsest, loomulikust sobivusest inimkehale. Mis on sellel vaatenurgal viga? See on läbinisti ekslik ja lähtub pikaaegsest teadmiste mahajäämusest. See ju ei toimi – kõik saavad sellest aru, kuid sulgevad oma silmad.
Psühholoog Abraham Maslow ütleb: „Kui sul on ainult haamer, siis on sul kalduvus näha igat probleemi naelana.“ Sa näed maasikas C vitamiini, porgandis karotenoidi ja igal pool, kus kirjas karotenoid või C vitamiin tundub olevat see õige. Pangem siis haamer kappi tagasiJ, et näeksime maasikas maasikat ja inimeses inimest – looduse tervikut. Me ei näe palja silmaga seda, mida näha vaja ei ole. Maasikas mahub vaatevälja ja maitseb hea, tundub hea, ongi heaJ. C vitamiin ei ole nähtav läbi maasika, ei ole eralduv iseseisvalt ega kasva puul. Jätke ta siis maasika sisse, et keha ise saaks otsustada, kuna ja kui palju.
Ainus juhtum, kus isolaat võib mingit lühiajalist kasulikku efekti näidata on suur füüsiline trauma: autoavarii, mäest all kukkumine pea ees. Aga mitte ülekaal, väsimus, unetus, pohmell, südamepekslemine, diabeet jms


Reduktsionismi silmnähtavast mittetoimimisest kirjutame edaspidi. 

2 kommentaari:

  1. Suur suur aitäh:)

    VastaKustuta
  2. Tänan! On mõtlemisainet!

    VastaKustuta

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.