teisipäev, 10. detsember 2013

Puuvilja ja jõuluturg Viinis


Olin kolme lapsega 4 päeva Viinis jõuluturgudel uudistamas. Viini jõuluturud on lahti novembri lõpust kuni jaanuari alguseni. Igas võimalikus nurgas ja iga lossi esisel:). Toiduturgudest jõudsime külastada kõige suuremat - Naschmarkt´i. 1,6 miljoni elanikuga linna kohta oli turg muidugi piisavalt külluslik. Naschmarkti andis läb kõndida, kuigi seal järjest vaheldusid: puu- ja aedviljaletid, juustuletid, saialetid, koogiletid, vorstilett, kalalett, kuivatatud viljade, maitseainete letid ja siis hakkas kõik otsast peale. Puu ja aedvilja ning juustu/saia letid olid kõige pikemad. Müüjad erinevad, kaup enam - vähem sama. Hinnad olid turu keskel (puuviljaletis) mõneti odavamad, kui otstes. Võibolla juhus, võibolla lihtsalt erinev vilja päritolu.

Turg oli suur ja külluslik, hinnad krõbedad:). Poes olid üldiselt ikka odavamad hinnad. Kuid poes polnud sellist valikut.

Punast draakonivilja ostsin ja maitses ka hea. Müüjad olid (mulle alguses tundus)  türgi või hispaania tumedamat sorti. Kuid küsinud minult, kuskohast ma tulen, siis kõnetasid mind puhtas vene keeles:). Üldse puuviljalettide juures suhtlesid müüjad omavahel enamjaolt vene keeles! 

Värskeid datleid...


Hinnad kavalad:), mis oli odav - sellel oli kilohinna silt juures. Mis kallim - poole kilo hinna silt ja eksootiliste viljade hinnasilt oli tüki oma. Need viinamarjad maitsesid ikka väga head...

Aedvilja ja rohelise valik oli küll väga suurepärane. Mitte ainult suure nomenklatuuri - ja ökovaliku poolest, vaid ka selle poolest, et nägi tõesti väga värske ja isuäratav välja. Varssellerid olid ikka lopsakad ja rohelised, mitte valgeks läinud ja kokku kuivanud:). 


Eksootika oli muidugi esindatud - peale duriani oli kõik ilusti olemas. Värske kookos 2,5 eur tükk.

Muu linna toidupilt oli selline tavapärane:). Poes ja turul oli palju öko ja tavalist kraami. Poehinnad olid meiega samas klassis (ju tuleb ka palk samasse hinnaklassi vedada). Väga palju pagariärisid, väga palju saia. No tõesti palju. Restorani menüüs oli vegan märk ikka juustuga toitude juures:). Kõndisime kolm päeva lastega 6-7 tundi mööda linna ringi. Puuviljakotti kaasa ei jõudnud kanda. Läksime restorani tuulevarju ja mõtlesime midagi süüa. Turul olevas Itaalia restoranis tellitud värske salat oli ikka nii õlist ja balsamicost ujuv, et kui ma sealt püsti tõusin, siis õli loksus sees:). Võimalik, et pärast mitmeid aastaid ilma õlita toitu paneb õli lihtsalt teravalt ära tundma. Lisaks toodi oliiviõli eraldi pudeliga lauale. Kas peaks veel peale kallama:)? Kuid see ei häirinud, sest meil oli pikk päev ees ja lisaenergia rasva näol kulus ilusti ära:). Kõht seisis õhtuni täis:). Toortoidurestorane ma esmasel otsimisel ei avastanud ja ega lastega restoranis käimine polnud ka kavas. Poest ja turult sai puuvilja, mida retseptiks muuta ei olnud vaja. Üks pood oli meie hotelli lähedal Go Fruit: smuutid, mahlad, puuviljad. Jõuluturgudel ei olnudki vorstiuputust, nagu hirmutati:). Oli palju jõuluehteid, maiustusi. Müüdi suppi saiast kausis: guljašš suppi, küüslaugu suppi ja kõrvitsasuppi. Üle ühe vorstiga kioski ühe laadaplatsi kohta  ei olnudki. Meie laatadel on lihakraami ja rasvas praetud toitu palju enam. Küll olid mitmes nurgas metallist tünnahjud, millest tuli küpsetatud kastaneid, küpsekartuleid ja kartulikotlette. Ahjukartul oli õlita ja soola polnud lisatud, kuid soovi korral raputati peale. Palju oli ka punši. Oli lastepunš õllega ja alkoholivaba punš ka õllega? Mis mõttes nüüd õlu alkohol ei ole? Võibolla alkoholivaba õlu? Juurde küll ei olnud märgitud aga võibolla. 
Frankfurti ja Viini lennujaamad tundusid ka olevat hästi varustatud. Puuvili võibolla kallivõitu: 1 banaani hind 1 eur kuni 1,3 eur. Lennujaamadele üldisel omane. Palju topsis puuviljasalateid: viinamarjad, melonid-arbuusid. Ainult neid hoiti külmikus ja külmad puuviljatükid ei soojene nii ruttu üles:). Värskeid salateid, enamik küll feta või mozarella lisandiga.  Palju-palju saia ka siin igal pool, ka nn värskelt küpsetatud ja öko variante. 
Hilja õhtul Viini jõudes ja ekstreemsest (paljude seiklustega) päevast juba väsinud olles, olin veidi pikaldase taipamisega, kuidas kogu see metroo süsteem ühes suurlinnas toimib:). Seega tuli küsida. Lennujaamast oli lihtne CAT rongiga kesklinna sõita. Siit tuli ümber istuda 2x. Metroo numbri valisin õnneks õige, kuid igaks juhuks küsisin kõrvalt seisvalt mehelt, kas saab siit sinna, kuhu vaja minna. Jah, saab küll. 1 peatus edasi ja siis teise rongi peale. Hakkasime rääkima ja kui ta mõne aja pärast küsis, kas mul on kolm last, vastasin, et oh palju enam:) - 5 tükki + lapselaps. Mille peale Viini elanik mõtles veidi ja ütles, et nii paljude ja vanade laste kohta ma näen hea välja - ju see on sellest külmast Eesti kliimast:). Eks ta ole. Samas oli ta väga lahke ja aitas meil ümber istuda ja seejärel ka kättpidi metroost väljudes hotelli üles leida (mis oli väga lähedal aga meie läksime pimedas ikka ringiga). Mis ongi suurlinna puhul naljakas. Tulime metroost välja ja kuna pimedas on ikka pilt hoopis teine, siis läksime teisele poole. Inimene küsis kolmelt vastutulijalt ja kahest kohvikust, kus asub hotelli tänav - ja keegi ei teadnud:). Teadagi, see asus ümber nurga 30 m kaugemal:). Nad elavad seal ja nad ei tea seda. Lõpuks tuli vastu üks suitsu pahviv noormees, kes mõtles veidi, võttis taskust nutitelefoni ja leidis selle tänava üles (minu nutitelefon ei suvatsenud mulle Viini kaarti näidata).
Hommikul hakkasime lastega jõululaatasid läbi käima. Plaan selline:








Ahto (10 a) tegi veidi kaootilisi väikeseid klippe:):



Ilus oli ka pimedas vaadata Stephans Platz kaunistusi




Jõululaat Schönbrunni lossi ees:




Viin oli seega rahulik ja tore paik, piisvalt soe, et murul veel mõni lilleke õitseks. Sinna ja tagasisõidu päevade kohta rahulik öelda ei saa. Kuid eks lastel oligi veidi siin kodus rahulikult igav - väike käik suurde maailma peaks nüüd seiklushimu mõneks ajaks rahuldama:). Kodus tagasi on väga hea olla:).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.