kolmapäev, 20. august 2014

Taime- ja toortaimetoitlasi läbi aegade...

Et vähemuse hulgas pea püsti oma teed käia, on hea, kui kuuled ja tead teistest sarnase tee valinutest:). Päikesetoit pani kokku esialgu ühe loetelu, kuid tulemas on veel pikemad kokkuvõtted ja intervjuud Jim Morrise, G.Hankelsmithi, A.Vojevodaga. Lisaks ka järjest uusi lisandujaid toorveganite kogukonda...

Ma olen jõudnud dilemma ette - kas jätkata www.paikesetoit.ee täiendamisega või lasta sel rahus oktoobris kustuda ning jätkata ainult blogiga. Võimalik, et paikesetoidu.ee aeg on läbi (võibolla mitte). Viimase aasta jooksul olen nii täiendõppe, uute raamatute ja oma raamatu alla pannud vahendid ja aja, mis nüüd ei võimalda mul koheselt uuendada päikesetoit.ee kodulehte - nii aastamaksu, kui ka kodulehe enda väljanägemise osas. Kui Sinule kallis lugeja tundub, et sa oskad mind aidata paikesetoit.ee lehe uuendamisel (mis kindlasti ei ole raske, kuid nõuaks minult endalt tähelepanu pööramist teisele alale). Raamatu ilmumise ja vahvate festivalide käigus on tehtud nii palju ilusaid pilte, et kodulehe gurmeeaegsed pildid on vähe vananenud. Päikesetoidu artikleid käib lugemas palju inimesi. Kui igaüks toetaks 2-3 euroga, oleks võimalik hoida seda töös. 
Mis arvad Sina? Ma ise olen veidi kahtlev - võibolla ongi aeg lõpetada, võibolla on aeg teha midagi muud. Ma ei ole nimme hakanud müüma mingit lisandit, mingit ainet, mingit toodet, sooviga selgemat ja vabamat rada hoida. Ja ma tunnen, et mulle meeldib jätkuvalt kirjutada ja tõlkida just nendel teemadel, mida paikesetoit on siiani teinud. Miks ma kahtlen, sest päris mitu asja juhtusid pea ühel ajal: laptopi klaviatuuri teine rida keeldus töötamast, postkasti tuli kodulehe arve, millele mul pole katet ja kergetest proovimistest holimata ei osanud ma oma paikesetoit.ee avalehe   pilte välja vahetada ning viimase 4 artikli juurde lisatud palve toetada päikesetoidu töid ja tõlkimisi, sain kolm vastust:) (tänud Teile). Aga - kui ma otsustasin, et las see leht hääbub ja ma ei kirjuta enam, kui arvuti minuga koostööd ei tee ja lugejaid ei huvita piisavalt...siis juhtus veel paar asja. Festivalil ütles Juta mulle, et pane teine klaviatuur (mis toimib aga ei ole kuigi mugav) lisaseadmena ja helistas Ly, kes ütles, et äkki inimesed on huvitatud lehe kestmisest ja võiksid seda mingi aeg toetada. Seni, kuni see on vajalik. Tegelikult on lihtne - kui inimesed toetavad, siis koduleht saab edasi toimida ja kui mitte, siis ei ole juhtunud midagi hullu:).
Ma pakun, et kui saadud toetus jääb väikeseks, siis toetajatele hakkan edaspidi saatma kuukirja, mis teistele lugejatele muutub tasuliseks... 
Sama eessõnaga kirjutan ma veel 2 artiklit (ärge siis pidage tüütuks:)), mis ootasid ainult trükkimisvõimalusi normaalsel klaviatuuril:). 
Ma olen nüüd küsinud, edasi oleneb elust enesest...:), vaatame, mida see toob. Andmed artikli lõpus...


Alustaks taimetoitlaste loetelu mitte tänapäevast, vaid hoopis eelmisel sajandil elanud kahest eestlasest: heliloojast ja sportlasest, et aru saada - pikaealisus ja loomingulisus on taimetoitlusega käsikäes:)
HELILOOJA  ALEKSANDER SPRENK-LÄTE
1860-1948

Sündis 12. jaanuaril, 1860. a. Pikasillal, Viljandimaal kõrtsipidaja pojana.
LOOMING: Heliloojana on Läte meie muusikat suuresti rikastanud ja süvendanud. Kõik ta teosed kannavad kindlat, omapärast ilmet ja õige paljud neist on saanud peaaegu rahvalauludeks. Läte soololaulud, sümfooniline avamäng ja keelpillikvartett on esimesi teoseid eesti rahvusliku heliloomingu vastavas zanris.
80-te aastate keskel ilmus juba laule, milles hakkas avalduma helilooja isikupärane loominguline pale. "Kuldrannake"; "Koju"; "Kostke laulud"; "Malemäng"; "Ärka üles, isamaa" jt. näitavad püüüdu karmima ja jõulisema väljenduse poole. A. Läte 80- ndate aastate loomingu tipuks on "Unenägu" ja "Laul rõõmule". Viimane on kirjutatud J. Kunderi tõlkele F. Schilleri tuntud oodist.
Kriitikuna töötas Aleksander Läte 20. sajandi alguses ajalehe "Postimees" juures. Oma retsensioonidega pani ta aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale.
Igapäevases elus oli Läte äärmiselt tagasihoidlik, seejuures aga nõudlik enda vastu. Palju aega kulutas ta tervise, tööjõudluse ja pika ea küsimuste uurimisele. Aastate jooksul kujunes tal välja kindel toitumise ja karastuse süsteem. Ta oli taimetoitlane ja innukas kehaliste harjutuste pooldaja. Suveti mängis Läte kuni kõrge vanaduseni tennist, talvel mängis võrkpalli või suusatas.
Läte suri Tartus 8. septembril 1948. aastal 88- aastasena.

Georg Karl Julius Hackenschmidt   (1877 Tartu1968 London) oli eesti maadleja, paljukordne elukutseliste maailmameister, kuid ka amatööride Euroopa meister 1898 kreeka-rooma maadluse raskekaalus (esimene eestlasest Euroopa meister), üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast. Pärast sportlasekarjääri lõppemist oli ta filosoof ja kirjanik.
Tema kehamõõdud 20. sajandi algul: pikkus 177, rinna ümbermõõt kuni 132, talje 86, reis 68, säär 46, käsivars 39 ja biitseps 48 cm. Kehakaal 90–94 kg.
Tema tähtsamad tõstetulemused: surus parema käega 122,5 kg ja mõlemaga 127 kg, rebis paremaga 89,5, vasakuga 90,8 kg ja mõlema käega 110 kg.
Hackenschmidt oli täiskarsklane ega suitsetanud. Ta oli taimetoitluse radikaalse haru toortoitluse pooldaja. Ta mitte ainult ei söönud liha, vaid vältis ka keedetud või küpsetatud toitu.
Ta avaldas oma esimese artikli “Maadlus antiikajal ja tänapäeval” 1903 vene ajakirjas “Sport” ja esimese raamatu “Kuidas elada” Londonis 1908. See ongi vist tema kuulsaim teos: ainuüksi Inglismaal on sellest ilmunud paarkümmend trükki.
Maailmameistrivõistlustel Pariisis pärast võite kolme tugeva vastase üle haigestus Hackenschmidt grippi. Ta jätkas sellegipoolest, seljatas neljanda vastase, viigistas viiendaga, ent finaalis laskis end seljatada. Ta oli siis kõrge palaviku tõttu juba peaaegu teadvusetu. See oli tema esimene kaotus elukutselisena.
1902 aastal - Hackenschmidt tõstis Alslebenis selja taga ristatud kätega kükist üles maailmarekordilise 85 kg. Samas sooritas ta ka teise vägitüki: hüppas koos hoitud jalgadega 100 korda järjest üle söögilaua... Ühe päevaga sooritas ta ka järgmised maailmarekordid: 50-kilose tõstepommiga selja taga ristatud kätes tegi ta 50 sügavkükki ning pärast lühikest vaheaega hoidis, käed sirgelt külgedele sirutatud (risti), paremas käes 41- ja vasakus 40,5-kilost raskust. Raskused koosnesid hantlitest, millele oli külge seotud tõstekangi kettaid. Kompaktsete raskuste puhul oleks ta tõenäoliselt enamat suutnud.

Alexey Voyevoda (33 aastane ) -  
Võitis  2014 olümpial kuldmedali bobisõidus  (hõbemedali  2006 olümpial ja pronksmedali  2010).  Samuti on Voyevoda kolmekordne maailmameister käesurumises.  Toortaimetoitlane 3 aastat.
Alexey Voyevoda - „Ma kasvasin üles mägedes ja ronisin alati koos teistega puude otsas. Olin kiireim väikestest puu otsa ronivatest ahvikestest. Nii kasvasin ma tugevaks.“
maratonijooksja Michael Arnstein (Fruitarian)
 – 
Minul hakkas tekkima püüd süüa rohkem tervislikumalt, kui astusin keskkooli s.o. 15. eluaastast. Tervislikuma toitumise all on siin silmas peetud loobumist punasest lihast ja kõikidest praetud toitudest. Aastate jooksul hakkasin loobuma järjest enam rohkem ebatervislikest toitudest, kuna ma õppisin rohkem toitumisest ja toitumisest, mis puudutab sportlik treeningut ja jõudlust. Ma olin konkurentsivõimeline jooksja kogu keskkooli aja ja auhinnalistel kohtadel viimasel keskkooli aastal. Sel ajal pidasin ennast rangeks taimetoitlaseks, süües peamiselt keedetud madala rasvasisaldusega taimi ja teravilju. Ma alustasin kohe 2008 aastal "madala rasvasisaldusega toortaimetoidu dieediga pärast raamatu 80 / 10 / 10 lugemist. Olen üha enam ja enam pühendunud. Minu toitumine on isegi lähemal '955 ehk 90% süsivesikuid, 5% valku, 5% rasva - põhimõtteliselt ma ei söö eraldi rasvu, sest nad ei pane mind ennast hästi tundma.  Jooksin oma esimese maratoni 18 aastaselt ajaga 2:52. Järgmise 10 aasta jooksul ei jooksnud ma maratoni kunagi kiiremini, kui 2:45. Ükskõik, kui palju ma ka ei treeninud, tulemus ei paranenud. 2008 jaanuaris läksin üle puuviljatoidule ja 2 kuud hiljem jooksin Napa Valley maratoni ajaga 2:34:07 (olin teine). Olen jooksnud nüüdseks tosinaid maratone ja paljud võitnud. Minu parim aeg on 2:28:12. Olen jooksnud 8 kiireima aja ameerikas, joostes 100 miili ajaga 12 tundi 57 minutit.

Grant Campbell (Raw Aussie Athlete),
  ultramaratonijooksja kirjutab: 1998 aastal, 25 aastasena, sai minust vegetaarlane. Mind mõjutasid minu vestlused sõpradega – kõigist neist hormoonidest ja vähist, millega lihatööstus meid toidab. Tavalisel päeval jooksen ca 10km intervallidega ja teen kehalisi harjutusi nagu kätekõverdused, kükid jms. Teisel päeval jooksen 3 tundi ümber kohaliku järve. Või sprindin mägedes, sõuan, ujun. Ma olen teinud oma treeningu mitmekülgseks, et see oleks huvitav ja samal ajal kasutoov. Puuvili domineerib minu menüüs ja annab mulle piisavalt lihtsuhkruid rakukütuseks ka pingutuse korral. Ma söön mahlaseid puuvilju peaaegu iga päev ja see hoiab mind hüdreerituna kõige kvaliteetsema veega, mida loodusest saada on. Ma söön peaaegu eranditult orgaanilist toitu. Ma tarbin ka piisavalt rohelist lehtvilja, sellerit ja minu mineraalide vajadus on täidetud. Minu vastupidavus on paranenud koos võimega joosta kiirelt pikemaid distantse. Minu painduvus, päikese taluvus, külma taluvus – kõik need on märgatavalt paranenud. Ma lõpetan nüüd ultramaratone tundes ennast värskemana ja olen võimeline uuesti jooksma järgmisel päeval. Küpsetatud toidu dieedil võttis taastumine aega terve nädala ja alles siis ma suutsin uuesti joosta. Enne 811rv dieeti olid mul sageli krambid siis, kui ma olin ära jooksnud 3 tundi või 35 km. Praegu ei ole mul enam kunagi olnud krampe. Suudan nüüd joosta üle 100 miili läbi mägede 30 tunniga- varasemalt ma ei suutnud seda.
Nüüd jooksen 100km maratoni 5 tundi kiiremini ja ma ei ole muutnud oma treeningute kestust.
Jooksin mägist 96km maantee maratoni ajaga 11:20 ja sain 9 koha.
Ma suudan joosta päev pärast ultramaratoni.  Ma ei väsi enam nii palju, kui olen saanud korralikult magada.

Fiona Oakes
Vegan kogu oma täiskasvanuelu. Jooksnud maratone kõigil kontinentidel sh Põhjapoolusel.  Fiona lõpetas 2012 Marathon des Sables, 156 miilise jooksu liivadüünidel Sahara kõrbes 51 kraadises kuumuses. Vahetult enne seda maratoni murdis jala.  
2013 võttis osa Põhjapooluse maratonist (North Pole Marathon), -28 C juures.  Ta lõpetas jooksu, oli naistest esimene ja kolmas peale kahte meesjooksjat.
Fiona on kiireim naine, kes on jooksnud kõikidel kontinentidel (sh Põhjapoolus).  


Carl Lewis
Maailma kuulsaim jooksumees Carl Lewis ei ole olnud alati taimetoitlane. Kuid juba alustades, võttis kohe rangema suuna. 1991 MM võistlusteks treenides alustas vegan toitumisega. Ja tema sõnul, oli 1991 tema parim jooks kogu elu jooksul. Carl Lewis võitis 10 olümpiamedalit, 9 neist kuldset.  

Rich Roll
Rich Rolli muutumine maailmanimega sportlaseks algas tema 40 eluaastal. Ta leidis, et on oma tervise rikkunud alkoholi ja teiste narkootikumide, rämpstoidu ja vähese liikumisega. Võimetuna isegi oma kodutreppidest üles ronima, alustas ta taimse (vegan) terviktoiduga ja treeningutega.  
Tema eesmärgiks oli ultramaraton, mis seisnes 2,4 miilisel ujumisel, 112 miilisel rattasõidul ja 26,2 miilisel jooksul.  Juba peale 6 kuulist treeningut sooritas ta võistlusel ujumise teise kiireima ajaga ja jäi lõppkokkuvõttes 11 kohale.   
Rich on olnud vegan alates 2006 aastast ja 2009 aastal pärjati tiitliga, kui üks “25 maailma parimas vormis olevast mehest” ajakirja “Men's Fitness” poolt.  
Rich ütleb:  "Uskuge mind, kui ma tõepoolest tunneksin vajadust süüa piima- või lihatooteid, siis ma ka teeksin seda. Kuid ma ei ole kunagi sellist vajadust tundnud.
Ultramaratonide legendaarne taimetoitlasest jooksja Scott Jurek väidab, et tema keha on kohandunud omastamaks toitainerikkaid toiduaineid, mida ta vajab, et süüa vähem ja toimida kõrgeima efektiivsusega. Mina võin ausalt öelda, et ma saan temast väga hästi aru. Ja ma arvan, et Carl Lewis ja Scott Jurek teavad, mida nad räägivad."


Yassine Diboun
Yassine Diboun on Maoroko päritolu  ultradistantside jooksja.
Alates  2007 aastast on ta võitnud 12 distantsil, millest 10 on olnud 30 miili (42,8 km). Tema saavutuste hulka kuulub ka 100 miili (160,9 km) jooks ajaga 16 tundi 43 minutit ja 1 sekund.   
Yassine alustas vegan toitumisega septembris 2008.  “Minu naine luges selle kohta ja ma ise kuulasin   Colleen Patrick-Goudreau (Compassionate Cooks) salvestisi. Müüt müüdi järel purunes ning asendus aruka, teaduslikult tõendatud ja kaastundliku eluviisiga. Ma sain aru, kui naiivne, kinnise mõtlemise ja ajupestud olin ma varem teatud aladel.” Taimetotitlusel oli Yssine jaoks palju positiivseid tulemeid: “Ma tunnen ennast sisemiselt suurepäraselt. Ja ausalt - ei ole mingit põhjust pöörduda tagasi.”
Nüüdsel ajal sööb Yassine suures valikus puu- ja aedvilju, et anda oma kehale kütust pikkadel distantsidel.  
“Ma arvan, et üha enam ja enam teadlike sportlasi teadvustavad endale, et ei ole mingit vajadust tarbida loomset toitu, et saada parimaid tulemusi.”
Ruth Heidrich,
Ruth Heidrich (79 aastane) on jooksja, kes on oma east hoolimata suurepärases vormis.  
Peale agressiivset rinnavähki ja lõikusi, alustas 1982 (47 eluaastal) taimse terviktoiduga (vegan). Tema nõustajaks oli MD McDougall ja ta on kirjutanud eessõna Dr Douglas Grahami raamatule 80/10/10.
Ruth on võitnud üle 900 medali ja jooksnud kõigil distantsidel. Kõige tuntumad neist:  
Märts 1988: 1 koht oma vanusegrupis Uus Meremaa Ironman triatlonil.
august 1988: 1 koht oma vanusegrupis Jaapani Ironman triatlonil.
mai 1997: 1 koht oma vanusegrupis USA National Senior Olympics triatlonil.
november 1997:1 koht oma vanusegrupis Havai State Senior Olympics - seitsmel erineval distantsil ja 10 K tänavajooksus.   
Ruthi on samuti nimetatud “10 parima vormis oleva Põhja Ameerika naise” hulka.
Kirjutanud kolm raamatut: Senior Fitness, A Race For Life, and The CHEF Cook/Rawbook.
"Ei ole mingit kahtlust, et madala rasvasusega taimetoit kombineerituna aktiivse liikumise ja treeninguga on võtmeks suurepärasele tervisele.”


Jim Morris (78 aastane)
Kulturistina võttis 31 aastasena (1966 aastal)  osa oma esimesest võistlusest ja pälvis tiitli Mr New York City. 1967 aastal võitis New Yorgi osariigi auhinna “Most Muscular” (kõige lihaselisem). 1969 kolis Los Angelesi ja võitis tiitli  Mr Los Angeles, lisaks sellele veel Most Muscular, Best Arms ja Best Abdominal auhinnad. 1972 saavutas kolmanda koha võistlusel  Mr America ja võitis ka  Best Arms, Best Back ja Best Abdominal auhinnad.
1973 võitis Mr America võistluse kõige suurima punktisummaga, mis eales keegi on saanud ja see rekord on siiani purustamata. Jim on ka jäänud kõige kõrgemas vanuses (37 aastasena) võidu saavutajaks. Ka see rekord on siiani löömata.
1996 võitis ta 60 aastasena oma vanusekategooria Mr Olümpia. Lisaks on ta võitnud veel 18 tiitlit. Treenib regulaarselt ja nüüd 70 eluaastates on jätkuvalt oma hämmastava vormi tõttu pidevalt imetlust äratanud. Taimetoitlaseks hakkas 1985 ja veganiks sai 2000 aastal (65 eluaastal).  
2011 peale 11 aastat vegan taimetoidu söömist, selgitas Jim: "Taimetoit tuli alles peale võistluselu 1985, kui ma läksin nö pensionile ja sain aru, et minu tervise probleeme (seedimis-, hingamissüsteemide ja liigeste haigused) põhjustanud toidu (looma-, linnu-, sealiha, kala ja piimatooted) saan ma menüüst eemaldada. Ainult väga harvadel juhtudel olen söönud kala."
64 eluaastal toimus teatud tervise halvenemine, mis sundis Jimi oma elustiili veelgi üle vaatama, ta märgib "1999 aastal teatud närvisüsteemi probleemidest lähtuvalt, konsulteerisin kardioloogiga, neuroloogiga, reumatoloogiga, käe spetsialistiga, akupunktuuri spetsialistiga, kiropraktiku ja kahe valule spetsialiseerunud erialaarstiga. Tehti aju-uuring, MRI kaelapiirkonnast ja veel üks seljast. Läbisin mitte mingit toimet andnud karpaaltunneli operatsiooni, kannatasin ravimite kõrvalmõjude all. Sõbra soovitusel läksin kohtuma neuroloogia osakonna juhatajaga USC Meditsiinikeskuses, kes soovitas mul valule vastu astuda, ilma seda maha surumata. Seda ma ka tegin. Kogemus oli nii kohutav, et ma otsustasin teha mida iganes, et see ei korduks ja ma ei satuks uuesti Ravimitööstuse käpa alla. Ma lõpetasin kalasöömise ja eemaldasin menüüst kõik rafineeritud ning töödeldud toidud."
2004 aastal ühines Jim miljonite teiste prof. Colin T. Campbelli raamatu “The China Study” poolehoidjatega. Seda raamatut nimetab Jim “oma piibliks”. Jim on jätkanud tervislikku dieeti, tema koduleht sisaldab palju infot. Ta armastab puuvilju ja pähkleid ja on kriitiline sünteetiliste toitude osas, mis ei sisalda toitaimelist väärtust.  
Jim kirjutab: "Tervis ja heaolu on elustiil. Mitte ainult dieet või harjutuste kava mingis kitsas valdkonnas, vaid kõikide sinu elu aspektide kombinatsioon. Aktsepteeri täielikult oma vastutust iseenda elu, tervise ja valikute osas. Lääne tsivilisatsiooni kultuur on anti -tervis. Siin on loodud tooted, mis toovad kasumit aga mitte tervist.”  


JOOSTES ühe maratoni päevas banaanide ja aedviljade najal püstitasid Janette Murray-Wakelin, 62, ja tema abikaasa Alan Murray, 68 uue maailmarekordi – 366 maratoni 366 päevaga. Paar otsustas joosta ümber Austraalia 10 000 miili, et inspireerida teisi valima teadlikult oma elustiili, levitada empaatiat kõikide elusolendite vastu ja tõsta keskkonnaalast teadlikkust. Samuti, et koguda raha 5 heategevusprojekti jaoks.   Nad on 2 täiskasvanud lapse vanemad, neil on 5 lapselast.
Igal hommikul (kell 4) tegid jooksjad smuuti 10-12 banaanist, kahest greibist ja datlitest. Nad jooksid vihmas ja jooksid 44 C kuumuses…. Edasi olid järjekordsed  10 banaani kell 8.
Roheline smuuti kell 9, puuviljasalat peale 19 miili, 3 apelsini  enne lõpetamist (kell 16). Õhtusöögiks avokaado, aedviljamahl ja salat.


Kui sa leidsid, et see blogi on sulle andnud teadlikkust, ideid, inspiratsiooni - toeta Päikesetoidu kirja- ja tõlketöid MTÜ Vastutustundega Vanemate Liit   EE041010220203927226

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.