Kanep ei ravi vähki.

Elutee kulgeb meil kõigil oma rada - iga tee on erinev, erineva pikkusega, erinevate käänakutega. Mõnel sile ja lühike, mõnel pikk ja käänuline. Mõnel okkaline ja raske. 

Mõnel sile ja lai. Kõik me käime mööda teed ja tahame üha kiiremini jõuda lõpp-punkti, tahame, et tee oleks üha siledam. Hiina dao (tao) märgib tee kohta, et tee ei käsi sul sinna astuda. sa ise valid, kas minna või mitte. Kuid asudes oma teele, hakkab tee sind vormima. Ta juhib sind edasi ja paremale ja vasakule ja tagasi ja ringi ja üles ja alla. Kui sa oma dao oled valinud - siis jõuad igasse punkti õigel ajal. Ja lõpppunkti jõudmise aeg ei sõltu sellest, kas sul on labidas või mitte. Läänes me ei suuda oodata, me võtame labida ja üritame teed ise suunata - otse ja kohe. 

Tee paremal poolel lehvitab sulle kaasaegne meditsiin kogu oma ravimi, lisandi, operatsioonide paljususega. Vasakul teepoolel lehvitab alternatiivne meditsiin oma imerohtude, lisandite, teraapiatega. Mõlemal poolel on sulle palju pakkuda - et sa ei tunneks valu, kurbust, haigust, nohu, köha, palavikku. Me jookseme paremale poole ja ootame, et meie vastutuse võtakse endale üks arst ja tema poolt kirjutatud ravim. Kui see ei toimi, süüdistame arsti ja jookseme teisele poole teed ja valime midagi sealt - ravitseja või midagi, mis samuti keha kõne maha surub. Kiirus tõukab takka. Kui me alternatiivse poole pealt ei saa, mida me tahame, siis me sõimame ravitseja  petiseks, imerohu jamaks ja jookseme taas paremale. Ka parem ja vasak pool sõitlevad üksteist - pakkudes aina uusi ja tugevamaid ning loomulikult kiirema toimega aineseid, mis sinult sinu õppetunni ära võtavad - mis sinu tempot aeglustavad. Ka paremal pool on arste, kes nähes oma töö viljatust vasakule üle lähevad - arvates, et sealt leiab vastuse ja ainese, mis "haige" inimese "terveks" teeb. Vasakul pool olev ravitseja lööb lõpuks "lootusetult haige" puhul käega ja ütleb - mine arsti juurde. Vastuseis on lõputu ja lõppematu. Sa pead saama, mida tahad ja õige on see, kes annab sulle seda? Paha on see, kes ei suuda sind terveks teha. Ma ütlen, et just see on see kõige parem ja õigem inimene/ravim sinu elus, sest ta laseb sul endal oma arukuse juurde jõuda. 

Mida ma olen täheldanud lihasöömise puhul, taimetoidu puhul, seda võin öelda ka kanepi puhul. Kui soov on oma meeleheaks kanepit suitsetada - siis nii tasub öeldagi, mitte aga väita, et kanepi legaliseerimist vajame selle imelise ravitoime tõttu. Lihasööja väidab taimetoitlasele, et ta sööb liha valgu, B12, raua jne pärast. Pigem siiski mitte. Ta sööb seda oma harjumuste tõttu ja talle meeldib liha. Taimetoitlane sööb taimi, sest talle ei meeldi liha. Kuid ta väidab, et ta sööb taimi tervise pärast ja loomade kaitseks. Kergem oleks, kui me saaksime tunnistada, et me teeme kõike selleks, et meil oleks hea olla. Ka kanepit. Kuid see ju ei sobi. Me oleme head inimesed ja teeme kõike teiste pärast:). 

Wageningeni Ülikooli ühes loengus märkis toitumisteadlane, et varasemal ajal reklaamiti toitu lausetega - sa oled seda väärt, see on suurepärane, see on nii maitsev. Nüüdsel ajal keskendub kõik tervisele - maitse pärast enam ei sobi süüa, nüüd teeb iga suhu pandav aines sind terveks ja tervemaks. Kõik, mida pakutakse on seotud tervisega. Toit muutub järjest rikkalikumaks tervisest ja tervendavatest omadustest- Me püüame iseennast petta ja lubame endale meeldivat ainult läbi põhjalike õigustuste. Ja me ei usu ealeski lihtsat lahendust, et tervenemine tuleb seest väljapoole. Spontaanne tervenemine - siis kui nn haigus kustub oma loomulikku tsüklit pidi nagu päev jõuab lõpule, kui käes on õige aeg. See peab olema tilk, pulber, tablett, nuga väljastpoolt (parem kui suure raha eest või siis keelatud aines, mida sa hirmuvärinaga taga pead ajama) ja kui me seda ei oma, kui me seda ei suuda osta, siis me oleme surmale määratud ja selles on süüdi valitsus ja meditsiin.

Igasugune imeline  ravim toob kaasa sama imelise vastaspoole. Sa oled seda juba kogenud kaasaegse meditsiini ravimitega seoses - kuid oled liiga vähe elanud koos imeravimi pahupoolega. See on olemas, selles ei maksa kahelda. Igal päeval on oma öö. 

Siin on näiteks 6 minutiline video - ravimi kohta, mida arstid teie eest peidavad ja mis ravib ühe minutiga terveks kõikidest haigustest: vähist, südamehaigustest, astmast, allergiast jne. Kõik imerohud on pannud kokku täpselt samasugused videod, samasuguse avameelsusega paljastatakse ravifirmade suur vandenõu ja märgitakse ära suur hulk tervenenud inimesi. 

Kui kanep ravib vähki, miks siis Bob Marley suri vähki ? 

Vähk on huvitav elusolend - kõikvõimalikud imerohtude (ja mitte ainult) kodulehed on täis lugusid inimestelt, kes on tervenenud. Ma pean teile ütlema, et Ohio Ülikooli Vähiuuringute Keskuse kursust kuulates oli seal piisavalt inimesi, kes olid tervenenud kaasaegset meditsiini kasutades. Ja nad olid tänulikud ja tervenenud. Oli neid, kelle pereliikmed surid.

Vähikirurg MD Bernie Siegel märkis oma raamatus "Armastus meditsiin ja imed", et on näinud vähipatsiente, kes on tervenenud igat liiki ravide ja teraapiate tulemusena. On ka neid, kes tervenevad mitte midagi tehes. Kõik võimalikud variandid tervenemisel ja ka haigestumisel on esindatud.
Kui sul päeva lõppedes on käes tass kakaod - kas siis kakao põhjustas päeva lõpu?

Ma tõlkisin ühe arsti, kes pooldab kanepi legaliseerimist, kuid on selle imerohu staatuse levitamise vastu, artikli sellest, kuidas näeb üks arst uuringuid, väiteid ja tõendeid. Antud tõendeid ja väiteid lahates koorub välja pigem see, et kanepit soovime legaliseerida ikka lõbu jaoks. Miks ka mitte. Nagu väidab artikli autor - kui tõendeid väänatakse ja esitatakse ebamääraseid tõele mittevastavaid fakte, siis see pigem takistab legaliseerimist ja külvab tegelikult umbusku parema ja vasaku poole vahel. Anita Moorjani kirjutas oma surmalähedasest kogemusest lähtuvalt, et ta nägi, et arstid haiglas tegid seda mida nad oskasid, suutsid ja andsid oma parima. Nad teevad seda kogu aeg. Eks ka teine pool teeb parima, mida suudab. Vastastikused süüdistused näitavad üksteise sarnasust - mõlemad on kohustatud terveks tegema inimese, kes on huvitatud ainult kergemast teest st ta soovib ainest, mis suhu pannes eemaldab tema "probleemi". See on võimatu ülesanne ja sestap jäävad nii arstid kui ravitsejad ühele pulgale. Arvestades neid kodulehti ja videosid, mis pakuvad kohest ravi kõigile haigustele on ime, et üldse keegi veel haige on. Nad ei tea? Ei leia? Ei saa kätte? Kas tõesti?

Ja on väga suur ime, et minagi veel elus olen - ainult hingates, süües naturaalset toitu, magades, liikudes, ilma lisandite ja ravimiteta ja imerohtudeta.  Aga ma ei kauplegi eluga, mulle piisab sellest mis on ja kes teab miks just see on hea, mis on. 

Ühes ajalehes pakkus ajakirjanik, et vanainimesed on nii depressioonis, et neile võiks anda kanepit ja hiljem LSD-d. Vanainimesed ei peaks kannatama. Tundub tore mõte? Küsimus on, et kes kannatab, kas vanur või see, kes ei suuda vanurit tema loomulikus hääbumises ja sunnitud isoleerituses näha? Võibolla oleks just parem võtta kanepit noortel edasijõudnud töökatel kiiretel jõukatel inimestel (kes muidugi seda teevadki), sest nii nad oma eufoorias ei pea nägema ega mõistma elu olemust ega nägema õnnetuid inimesi. Ja kuna me oleme pannud oma vanurid haiglatesse ja vanadekodudesse - sest meil pole ometi aega hoolitseda nende eest, meil tuleb teha tööd, siis anname neile kanepit. Siis nad vähemalt ei kurda ja ei taha midagi. Ja kuna meie lapsed on isoleeritud lasteaedadesse ja koolidesse,  ja enamik neist seal on samuti depressioonis - siis anname ka neile kanepit. Ja neile kes on haiglates ja neile kes on vanglates ja neile kes on sunniga sõjaväes. Anname kõigile depressioonis inimestele Eestis kanepit. Ja kui me kõik oleme siis õnnelikud - kui oleme - siis kas maailm muutub? Iga õnn, iga eufooria on kehale üsna raske töö ja paratamtult tuleb kätte hetk, mil me peame ka vastandid suutma üle elada. 

Miks mind Gorski artikkel köitis - on see, et see on hästi põhjendatud. Arsti vaatenurgast lähtuvalt muidugi, kuid mitte arutult. Ja kes tahab kanepi osas eestkõneleja olla, peaks seda arukalt lugema ja edaspidi õppima oma fakte arukalt põhjendama ja tõendeid paremini esitama. 

Kanep ehk marihuaana on koondnimetus mis tahes Cannabise perekonda kuuluva taime (sh taime erinevatest osadest) valmistatud narkootikumi kohta, va kanepivaik.

David H. Gorski, MD, PhD, FACS

 on Barbara Ann Karmanos Cancer Instituudi kirurgilise onkoloogia arst, kes on spetsialiseerunud rinnavähi kirurgiale. Samuti on ta meditsiinidirektor Alexander J. Walt Comprehensive Breast Center ja Cancer Liaison Physician for the Wayne State Ülikooli Meditsiinikooli Kirurgia ja Onkoloogia dotsent ja juhib rinnavähi osakonda ning osaleb vähibioloogia teaduskonna kraadiõppe programmis. Gorski on grupi Society for Science-Based Medicine direktorite nõukogus ja viib läbi uuringuid laboris ning on pööranud tähelepanu rinnavähi ülediagnoosimisele ja üleravimisele. 

MD David Gorski kirjutab: 

Umbes kuu aega tagasi kirjutasin oma esimese artikli marihuaanast. Märkisin, et on järgnemas veel üks kirjutis. Kuid nagu seda tihti juhtub, olin haaratud teistest teemadest ja järje kirjutamine veinis. Lõpuks andis New York Times artikkel mulle uue tõuke ning ma tahtsin oma eelmist artiklit uuendada. Esimeses kirjutises ma astusin avalikult välja marihuaana legaliseerimise pooldajana.  Ma avaldasin oma arvamuse, et marihuaana peaks olema vähemalt dekriminaliseeritud või veel parem - legaliseeritud, maksustatud ja reguleeritud – täpselt samamoodi, kui alkohol ja tubakas.

Ma kõrvutasin  meditsiinilist kanepit „uue herbalismiga“, kuna selle:

1) meditsiinis kasutamise võimalused on üüratult üle hinnatud  ja

2) ennekõike on suitsetamisele ning ekstraheeritud ainesele on antud peaaegu müstilised võimed mitte aga nähtud taimest isoleeritud kemikaalide võimalikku meditsiinilist väärtust.

See sarnaneb vägagi alternatiivmeditsiini herbalismi teemaga. Loomulikult püütakse meditsiinilise kanepi üleskiitmisega avada lihtsalt uks täielikuks kanepi legaliseerimiseks ja mõningad marihuaana eestkõnelejad isegi ei püüa seda enam varjata.   Kuigi ma olen pigem legaliseerimist toetav, siis mind arstina selline pettus siiski ärritab. Kui me pakume kanepi välja ülespaisutatud võimetega imerohuna, siis on sellel ka teatud tagajärjed. Kanepi vähiravi ülistavate omaduste, millest vohab käesoleval ajal kogu internet. Selle meemi (Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on piltlikult nimetatud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist) levinumaks näiteks on võib-olla järgnev lause : Kas sa ei usu mind? Lihtsalt Googelda “cannabis cures cancer” (kanep ravib vähki) või “marijuana cures cancer” (marihuaana ravib vähki).

Teatud kergenduseks on see, et sa võid  National Cancer Institute kodulehelt leida kanepi ja kannabinoidide alateema, mille teemaarenduses räägitakse sellest et, kannabinoidid võiksid olla kasulikud valu, iivelduse ja vähi kahheksia sümptomite puhul,  mitte aga sellest, et kanep võiks olla vähi ravimiks.  Loomulikult võid internetist  leida selliseid lehekülgi nagu „20 Medical Studies That Prove Cannabis Can Cure Cancer“ (20 meditsiinilist uuringut, mis tõendavad, et kanep ravib vähki); Facebook lehe „Cannabis Cures Cancers! (Kanep ravib vähki), ja artikleid nagu „Rick Simpson’s Hemp Oil Medicine“ (Rick Simpsoni Kanepiõli Meditsiin), mis on sarnane väga paljude teiste artiklitega alternatiivsete ravimeetodite kohta, kus pakutakse ka palju ebamääraseid tänukirju patsientidelt, kes on tervenenud nahavähist, haavanditest jt nahahaigustest ning samuti on siin ka palju konspiratsiooni teooriat, kuid vähe tõendusmaterjali.

On üks kommentaator  pseudonüümiga “Danman”, kes kerkib üles ühes blogis, kus tuuakse välja äärmiselt naeruväärsed argumendid kanepi raviomaduste kohta. Sealhulgas on teised, kes soovitavad peaaegu usulise hardumusega õli glioomide raviks, kiites üles sama liiki tõendusmaterjali, mida kasutab Stanislaw Burzynski – väites, et ta ravib glioome  antineoplastons (ei leidnud eesti keelset vastet; tegemist nö uriinis leiduvaga) nimelise ainesega.

Esimeseks probleemiks asja lähemalt uurivale isikule on asjaolu, et kõik need uuringud, mida kannabinoidide ja vähi vahelise mõju kohta on tehtud – on kas in vitro (katseklaasis; tähendab "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes.) või loomkatsetel baseeruvad.  In vitro ja loomadega uuringud  on need, mida me meditsiinis nimetame eelkliiniliseks andmestikuks, mis tähendab, et antud informatsioon on saadud enne kliiniliste uuringute alustamist. Ja selle kohta märgib American Cancer Society :

Üsna hiljuti on teadlased raporteerinud, et THC ja teised kannabinoidid (näiteks CBD kannabidiool; ingl.k cannabidiol) aeglustab ja/või põhjustab surma teatud vähiliikide vähirakkude hulgas, mida kasvatatakse labori katseklaasis. Mõned uuringud loomadega on samuti näidanud, et kannabinoidid võivad aeglustada ja vähendada teatud vähivormide levikut. Kuid neid substantse ei ole testitud inimuuringutes, et näha, kas kaasneb vähenenud vähirisk. Seega puuduvad teaduslikud tõendid inimestega uuringutest selle kohta, et kannabinoidid võivad ravida vähki.

Sellega on kõik põhiline öeldud ja mul on kiusatus oma postitus nüüd selle koha peal lõpetatuks lugeda. Aga nagu ütleks Han Solo (Star Wars tegelane) pärast teatud vaikuseperioodi – „Hei, mina siin!“ Võimalik, et teie lugejad ootate ka mingeid teaduslikke põhjendusi, minu heietamiste kõrvale. Heaküll, te saate need. Ja hea koht alustamiseks on nimelt siin 20 Medical Studies That Prove Cannabis Can Cure Cancer (20 uuringut, mis tõendavad, et kanep ravib vähki). Tundub, et Arjun Walia, kes selle nimekirja postitas, püüdis leida kõige parimad tõendid, kuna siin väidetakse, et see on „lühike nimekiri“. Ma lugesin nimekirja pandud uuringud hoolega läbi ja olin – kas ongi vaja lisada – pettunud. Ma jagan oma selgitused kasvaja liikide kaupa, nagu seda on antud nimekirjas tehtud. Esiteks, tuleb aru saada, et marihuaanast leitud kannabinoididest tundus olevat paljulubav CBD, kuna ei anna samasuguseid psühhotroopseid nähtusid nagu THC (Δ9-tetrahydrocannabinol). Sellega muutub see aines atraktiivseks nende arendatavate ravimeetodite jaoks, mille kõrvalnähud ei sisalda kogu aeg kivis (ehk kanepi mõju all) olemist. 

Glioom (ajukasvaja). Mis kohe silma torkas oli see, et üks uuringutest ei olnud üldse seotud vähiga. Antud uuring märkis, et kannabinoidid võivad kaitsta vastsündinud rottide aju neurdegeneratsiooni eest, mis on põhjustatud toksiinist  ouabain ( Na+/K+-ATPase inhibiitor). Suurem osa uuringutest, milles oli kasutatud inimraku rida (human cell lines – rakupopulatsioon, mis põlvneb ühest rakust ja mis sisaldab sama geneetilist materjali), nagu näiteks see uuring, mis vaatleb mittepsühhoaktiivse kannabinoidi - kannabidiooli mõju glioomi raku reale. Vähiuuringute läbiviijana võin ma märkida, et IC50 (kontsentratsioon, mis toodab 50% mõõdetava parameetri inhibiitori maksimumist), oli 25 μM, mis on siiski kõrgem näidust, mida ühelt vähivastaselt ainelt oodatakse. Seetõttu ei avaldanud see number mulle erilist mõju, kuigi  CBD nahaalune süst oli suuteline inhibeerima glioomi kasvu ksenograftide nahaalusel siirdamisel atüümilisel hiirel. Siinjuures ühtegi doosireaktsiooni ei demonstreerita, ja 0.5 mg suurune doos ühe hiire kohta oli samuti väga helde doos (tavajuhul on doosiks 25 mg/kg tavalise 20 g hiire kohta). Seega kui siin ilmneski kasvajavastane näht glioomi raku real, siis parimal juhul võib selle kohta öelda  - keskpärane. Kohe kindlasti ei pannud selle uuringu tulemused mind, kui vähiuurijat õhku ahmima.

Teine uuring, kus oli kombineeritud THC temosolomiidiga (temozolomide), andis palju muljetavaldavamaid tulemusi ja seda mitte THC osas vaid just ainete kombinatsioonis. Loomulikult tasuks siin märkida, et tegemist ei ole kanepiõli ega –suitsuga, vaid puhastatud THC ainesega. Ja THC, mis võib olla kasulik glioomi vastu ei tähenda üldsegi mitte, et ka kanepiõli või –suits aitab glioomi vastu. See ei ole rohkem teaduslik fakt, kui see, et digoksiin (enimkasutatav südameglükosiid), mis aitab südamepuudulikkuse korral tähendab, et sama hea on hakata sööma sõrmkübara (digitalis) lehti. 

Sceptical Raptor blogis tuuakse välja: 

Ühes uuringus väidetakse, et kannabinoidid kontsentratsiooniga 10 µmol/L põhjustavad rinnavähi raku surma rakukultuuris (katseklaasis). See teeb välja ligikaudu 3.14mg/L THC-d. Seega tuleb sul eeldada, et iga rinnavähi raku tapmiseks peab vähemalt sinu vere tasandil olema  THC kontsentratsioon 3.14 mg/L.  Kui lähedal sa võid olla sellele 3.14 mg/L kontsentratsioonile, kui teed suitsu või kaks? Uuringu kohaselt annab üks suits sulle vere THC tasemeks ca 1,3 – 6,4 ng/mL seerumis, või 0,00013-0,00064 mg/L. Teisisõnu – selleks, et saavutada vähivastane toime, tuleb sul süüdata päevas ca 1000 suitsu. IC50 väärtused nendes uuringutes on kõrgem, kui 10 μM.

Lõpuks on siin ka üks glioomi nimekirjas olev uuring inimestega. Tegemist 1. faasi testimisega THC manustamismeetodi osas. Siin on tegemist teatud kummalise teadusega, kuna rekurrentse (korduva) glioomiga 9 patsiendil olid nende kasvajad kirurgiliselt eemaldatud, kuid kateeter jäeti peale operatsiooni õõnsusesse ning siis: 

Igapäevane THC lahuse alikvoot (100 mg ml−1 etanoolis) oli lahustatud 30ml füsioloogilises soolalahuses, mida täiendati 0.5% (w v−1) inimese seerumi albumiiniga. Saadud lahus filtreeriti ja viidi läbipaistmatusse süstlasse (opaque syringe). See protsess viidi läbi Kanaaride Ülikooli farmaatsiaosakonnas (Department of Pharmacy of the Hospital Universitario de Canarias). Tänu THC kõrgele hüdrofoobsusele, kontrolliti THC kontsentratsiooni lõplikus lahuses gaaskromotograafia/mass-spektromeetriaga. THC lahus manustati patsientidele erinevatel aegadel 3-6 päeva pärast operatsiooni määraga 0.3 ml min−1 süstalpumbaga, mis oli ühendatud nahaalusesse reservuaari. Patsientidelt 1 ja 2, kes said THC vastavalt 30 ja 26 päeva, võeti biopsiad pärast THC-raviperioodi ja hinnati erinevaid vähiraku parameetreid. 

Nagu väite näha on selline protseduur täiesti erinev kanepiõli neelamisest või suitsu tegemisest. Antud protseduur hõlmab endas kõrge kontsentratsiooniga THC lahuse infundeerimist otse sellesse aju ossa, kus kasvaja oli, lootusega tappa kõik vähirakud, mis võisid operatsioonijärgselt sinna jääda. On teatud põhjus, miks iga ravimi süst otse kasvajasse, paneb kulmu kortsutama. Seda seetõttu, et tegemist on invasiivse meetodiga, mis harva töötab.  Veel enam, tavaliselt ei tee keegi tuumorisisest ravimi infusiooni, kui see nõuab väga kõrget kontsentratsiooni. Keskmine ellujäämine oli 24 nädalat ja kaks patsienti elasid  umbes aasta. Autorid püüavad väita, et see on parem, kui teiste uuringute ja kontrollide tulemused ning kinnitavad, et osad patsiendid on sellele ainesele reageerinud.  Ma ei leidnud selles uuringus ühtegi veenvat tõendit ja 9 patsiendiga rühmas on seda ka pagana raske leida. Ma olen nõus Harrietiga. Nendes tulemustes pole midagi „ülesraputavat“.  Veel halvem, et see ei ole lihtsalt neelamine, suitsetamine või kannabinoidide süstimine. Uuring hõlmab endas kateetreid, mis on torgatud subjektide peadesse ja THC-d, mida viiakse otse ajju peale kirurgiliselt eemaldatud kasvajaid.

Rinnavähk. Ma ise olen rinnavähi kirurg, sestap ma vaatan suurima tähelepanuga siin pakutavat. Nimekirjas on 4 rinnavähi uuringut. Esimene uuring vaatleb CBD aktiivsust hiire rinnavähi rakureas 4T1 (veel üks rakuliin, millega ma hästi kursis olen, kuna olen seda oma laboris kasutanud ning see rakuliin on välja arendatud minu nüüdseks pensionile jäänud tuttava teadlase poolt), ja rinna vähirakuliin MDA-MB-231 (millega ma olen rohkem tuttav, kui tahaksin olla). Uuring näitab keskmist toimet in vitro (katseklaasis) nende kahe rakuliini suhtes hiirmudelites kasutades 1 mg/kg ja 5 mg/kg CBD. Teine uuring vaatles 5 erinevat kannabinoidi ja leidis, et CBD on kõige tugevam inhibiitor rinnavähi rakule, mida on kasvatatud in vitro (katseklaasis) (IC50  6.0 ja 10.5 μM vahel) ja et CBD ning “CBD-rikas õli” võivad inhibeerida MDA-MB-231 kasvaja kasvu ksenograftides. Selles uuringus on THC mõju vähiraku kasvule väga nõrk (IC50 on 14.2 ja üle 25 μM, olenevalt rakuliinist). Kolmas uuring näitab sarnaseid tulemusi HER2/neu(+) kasvajarakuliinile, kui kasutati THC ja kannabinoidide retseptorite spetsiifilist sünteetilist agonisti (aktivaatorid)  CB1 ja CB2 (Win55,212-2 ja JWH-015, mis siis vastavalt aktiveerivad CB1 ja CB2). Nüüd ei olnud THC mõju enam nii nõrk. Neljas uuring ei vaadelnud üldse marihuaana kannabinoide,  tegemist on endogeense kannabinoidi anandamiiniga (mis ei ole isegi mitte marihuaana) ja tulemused on sarnased eelmistega. 

KOPSUVÄHK. Nimekirja 3 järgmist uuringut puudutavad kopsuvähki. Esimene neist kasutab rakuliini, millega ma olen samuti üsna tuttav. A549 kopsu vähirakud, kasutatakse nii raku kultuure kui ka hiire ksenograft mudeleid (Ksenotransplantatsioon  (xenos- tähendab Kreeka keeles "võõras"), on ühe liigi elusate rakkude, kudede või organite transplantatsioon teisele liigile. Selliseid rakke, kudesid või organeid nimetatakse ksenograftideks või ksenotransplantaatideks). Ma pean ütlema, et need uuringu tulemused jätavad mind täiesti külmaks – vähemalt tulemused, mis on saadud in vitro. In vitro uuringud vajavad samuti THC üsna tugevat kontsentratsiooni  (15 μM). Kopsu metastaasidega hiirmudeli sabaveeni süstitud THC 5 mg/kg vähendas metastaase  50%, mis ei ole üldsegi paha ja ksenograft mudeli puhul saavutati 50% tuumori kasvukiiruse vähenemine, mis ka ei ole paha näitaja. Järgmine uuring saab umbes samasugused tulemuse  testides CBD-d kopsu vähirakuliini suhtes ja vähirakkude suhtes, mis katseklaasides pärinesid patsiendilt ja hiirmudelitelt.  Kolmas uuring näitas, et kannabinoidide retseptorite (CB1 and CB2) stimuleerimine sünteetiliste agonistidega Win55,212-2 ja JWH-015, mis aktiveerivad vastavalt CB1 ja CB2, inhibeeris  in vitro  A549 kopsu vähirakkude kasvu ja laienemist ning nende rakkude kasvu ja metastaase hiirmudelitel. 

Ja nii see jätkub. Peaaegu kõik need uuringud vaatlevad isoleeritud ja puhastatud kannabinoidide, kas siis THC või CBD ning vahel ka endogeense kannabinoidi anandamiini (mis ei ole isegi marihuaana) toimet ülalmärgitud rinnavähi uuringus või siis selles prostatavähi uuringus. Mõned uuringud kasutavad sünteetilisi agoniste, nagu ülalmärgitud rinna- ja kopsuvähiuuringud või siis see lümfoomi uuring, milles testiti lisaks Win55,212-2 veel ka R(+)- metaanamiidi või see uuring  non-Hodgkin’gi lümfoomi kohta, kus samuti kasutati  R(+)-metaanamiidi. Kui välja arvata see üks glioomi uuring, on kõik teised eelkliinilised uuringud, mis vaatlevad rakukultuuride mudeleid ja hiirmudeleid. Üks oli ülevaatlik artikkel. Üks, nagu ma juba enne märkisin, ei olnud üldse seotud vähiga ja mulle tundub, et autor lisas selle seetõttu, et saaks täis numbri 20. 

Kahjuks on see intellektuaalselt äärmiselt ebaaus nimekiri uuringutest, mille eesmärgiks on esitada tõendeid, et kanep (cannabis) (kas siis taim või taimest ekstraheeritud aines) võib ravida vähki. Nimekiri esindab keskmise tulemiga uuringuid, mis osundavad sellele, et puhastatud kannabinoidi retseptori agonistid võivad toota rahuldavat, kuid mitte tähelepanuväärset vähivastast tulemust eelkliiniliste uuringute mudelitel. Kokkuvõtlikult märgitakse, et mõned neist puhastatud kannabinoidi agonistidest, kas siis looduslikult esinevad nagu THC ja CBD või sünteetilised nagu R(+)-metaanamiid, või CB1 ja CB2 mõjutajad nagu Win55,212-2 ja JWH-015, võivad olla väärt seda, et neid edasi uuritakse. Kordan, et me räägime siin farmakoloogiast, kus isoleeritakse aktiivsed substantsid ja puhastatakse või modifitseeritakse keemiliselt, et parandada nende aktiivsust ja turvalisust, mitte aga suitsu tegemist või õli neelamist.

 UKVähiuuringud järeldavad:

Kuid väita, et see eelkliiniliste uuringute kogum on kindel „tõend“-  et kanep või kannabinoidid suudavad ravida vähki on patsientidele ja nende perekondadele äärmiselt eksitav ning annab sellest valdkonnast vale pildi.

Märgitakse, et parimad tulemused, mis on laboris saadud tulenevad kombineeritud ülipuhastatud THC ja CBD kasutamisest, kuid sama positiivsed tulemused on andnud ka sünteetiline kannabinoid, nagu näiteks molekul JWH-133, ja seda läbi järgmiste mehhanismide:

Käivitada raku surm läbi apoptoosi.

Raku jagunemise peatamine

Uute veresoonte tuumorisse tekkimise takistamine 

Vähendades vähirakkude võimalusi kehas levida – peatades rakkude liikumist või levimist kõrvalolevasse koesse. 

Kiirendades raku sisemist „jäätmekäitlus süsteemi“ – protsess nimega autofaagia – mis viib raku surmani.

Kahjuks ei ole see nii ilus, kui esmapilgul tundub. Tegelikult on päris kole. On samuti tõendeid, et kannabinoidid, teatud tingimustel, stimuleerivad vähiraku kasvu ja sellega toetavad kasvaja levikut. Samuti on erinevad tulemid olenevalt doosist ja vähiraku kannabinoidide retseptorite tasemest. Näiteks see uuring näitab, et kannabinoidid kutsuvad ataptoosise esile  rakkudes, millel on väike hulk retseptoreid, mis ühenduvad ERK1/2 nimelise signaalteega. Kuid ei kutsu esile apoptoosi rakkudes, mille on suur hulk retseptoreid, kuna need ühenduvad ellujäämisrajaga AKT. Huvital kombel suudavad kannabinoidid esile kutsuada raku surma läbi sellise tee (pathway), mis ei kasuta kannabinoidide retseptoreid. Teiste sõnadega, see on komplitseeritud, kuna vähk on komplitseeritud haigus ja vähiravimid kalduvad toimima ainult teatud kindlate vähiliikide vastu. Kui kannabinoididel on vähivastane toime inimeste juures, siis on see seda ainult teatud vähiliikide suhtes ja seda ka ainult koos keemiaravi ja sihtravimitega. Me teame ka eelkliinilistest töödest, mida on tehtud isoleeritud puhastatud THC ja/või CBD ja/või sünteetilise kannabinoidi retseptori agonistiga, et tulemused on liiga keskpärased, et oodata kannabinoidilt ükskõik millist liiki ravi vähi juures. Kanepisuits ega kanepiõli neelamine ei suuda kasvajat taandada. 

Kuidas on lugudega? Ühes blogis, mida te kõik loodetavasti armastate ja teate, viitas üks kommentaator - Justin Kander, juhtumile, mis raudkindlalt tõendab kanepi vähiravi õigsust. See juhtum kirjeldab 14 aastast tüdrukut PK, kellel esinesid 10 märtsil 2006 aastal haiglasse (Hospital for Sick Children, Torontos, Kanadas) minekul sümptomitena  nõrkus, hingamisraskused ja verevalumid. Tal diagnoositi akuutne lümfoblastiline leukeemia (ALL) ja ta läbis tavapärase 6 kuulise keemiaravi.  Analüüsid näitasid positiivset Philadelphia kromosoomi muteerumist, mida esineb 2-10% ALL juhtumitest. Philadelphia kromosoom- positiivne ALL annab halvema prognoosi, kui teised ALL juhtumid. PK läbis luuüdi siirdamise, kuid peale 6 kuud märgati blastide olemasolu (rakud, mida esineb ainult leukeemiahaigetel) ja seetõttu läbis patsient agressiivse kemoteraapia koos türosiini kinaasi inhibiitoriga. Pärast järgnevaid taasesinemisi ja täiendavat ravi, on juhtumi puhul märgitud:

04. veebruaril 2009, täheldati verd patsiendi väljaheites ja blaste veres.  Selle tulemusel kogu ravi sh disainib peatati ja patsiendi meditsiiniline personal tunnistas, et vähiravi ei ole oma ülesannet täitnud. Patsiendi hematoloog/onkoloog märkis, et patsient kannatab terminaalse pahaloomulise haiguse all. Teda oli ravitud olemasolevate ravimeetodite piires … edasist aktiivset ravi ei määrata. Ta läks kodusele palliatiivsele hooldusele. Märgiti, et tuleb ette valmistuda selleks, et haigus võtab üle kogu keha ja järgneva 2 kuu jooksul võib patsient kannatada rabanduse all. 

Perekond leidis Rick Simpsoni artiklid, mis kirjeldasid kanepi vähki ravivatest omadustest. Perele pakuti kanepiõli meega segatult (seda kanepiõli kibeda maitse ja loomuliku viskoossuse tõttu). Seda manustati igapäevaselt. Väidetakse, et selles juhtumis on tugevad seosed suurenenud kanepiõli manustamise ja blastide taseme (leukeemiliste rakkude mõõtühik veres)  vähenemisega PK veres. Kuid vaadeldes arvandmeid 1, 2, 3, ja 4, on mul raske seoseid näha. Nr 1 näitab kanepiõli suurenevaid doose, mida nimetatakse „krooniline“ liin. 15. päevaks, oli krooniline liin läinud, ja PK hakkas võtma Kanepiõli #2 (mujalt allikast). Andmestikust nr. 2 on näha, et blastide tase tõuseb koos kanepiõli doosi tõstmisega 27. päevani, mil see hakkab taas langema. Andmestikust #3 nähtub Kanepiõli #3 (Afganistani/Tai päritolu) manustamine 44. -49. päevani. Kuna blastide tase jäi muutumatuks, siis ei saa selle kohta palju öelda. Siis on proovitud kanepiõli #4 50. – 67. päevani, blastide tase hakkab tõusma. Lõpuks proovitakse kanepiõli #5 ja PK blastide tase alaneb 67. – 78. päeva vahel.  Sel ajal kannatab PK kanepiõli psühhotroopsete nähtude all, nagu eufooria, mäluhäired jms. 

Kahjuks tekkis PK-l gastrointestinaalne verejooks ja soole perforatsioon ja 78. päeval ta suri. Kokkuvõttes elas PK 2,5 kuud peale haiglast lahkumist. Autorid väidavad, et saavutati doosireaktsioon, kuid mina seda ei näe, välja arvatud päris alguses ja ma ei näe ka, et oleks kinnitust leidnud fakt, et blastide taseme kõikumised klapiksid „madalama potentsiga“ õli kasutamisega. Väidetakse, et kanepiõli oli efektiivne, kuna PK ravi hõlmas ka tuumori lüüsi sündroomi (tumor lysis syndrome TLS - sündroom, milles kasvaja laguproduktid kahjustavad neere – sage nähtus pärast vereloome pahaloomuliste kasvajate intensiivset keemiaravi).

Kahjuks, kui isegi kerge doosireaktsiooni efekt tekkis, ei viinud see  spontaanse paranemiseni. Spontaanset paranemist on täheldatud ALL puhul, kuigi see on ajutine ja harva on raporteeritud spontaanseid paranemisjuhtumeid ka tuumori lüüsi sündroomi (TLS) puhul. Igal juhul tuleks küsida, kas patsiendi luuüdi oli lõpukorral, kuid on raske midagi oletada, kuna mingeid muid laboratoorseid andmeid peale blastide taseme ei esitata – väljaarvatud kõige lõpus, mil tal oli väga madal trombotsüütide tase (8K; normaalne 150K kuni 450K), valgete vereliblede tase (1.4, normaalselt 4.5-13.0), ja äge aneemia (hemoglobiin 8.2; normaalne: 13 kuni 16). Ei ole teada antud, kas diagnoos tuumori lüüsi sündroomile pandi ainult lähtuvalt kõrgenenud uraadi (kusihappe ioonid ja soolad) tasemest. Juhtum on kirja pandud tugeva veendumusega, et just kanepiõli vähendas blastide taset. Väga palju infot patsiendi kliinilisest toimikust on välja jäetud. Kõik, mida me teame peale kodusele ravile minekut, on see, et blastide tase langes, välja arenes CVC (central line infection) infektsioon ja raviti tuumori lüüsi sündroomi. Me võime ka oletada, et patsiendil oli jätkuvalt suuri probleeme seedesüsteemiga, kuna ta oli täielikul parenteraalsel toitmisel (veeni kaudu toitmine) ja olid probleemid, kui püüti taas minna üle suukaudsele toitmisele.

Tuleks ka meeles pidada, et oli kanepiõlil blaste langetav toime või mitte (mis võib olla võimalik, kuid see antud juhtum seda veenvalt ei näita) või oli see haiguse lõppfaasi luuüdi „läbipõlemine“ või oli tegemist spontaanse paranemisega, kuid patsient siiski suri. Tal ikkagi arenes välja gastrointestinaalne veritsus ja GI perforatsioon koos peritoniidiga ning surm saabus 78 päeva peale koju saabumist. Mitte mingil moel ei nähtu siit, et kanepiõli pikendas elu. Tõenäoliselt mitte, kuna leukeemia puhul pärast haiglaravi kodusele ravile jäämine on ellujäämine 2-3 kuu ulatuses tavaline. Ja sel juhul on raporteeritud juhtum pigem lühema elueaga. 

PK kurb lugu ja tema ALL ravi kanepiõliga on siin kõige kvaliteetsema vähiravi loo näidis ja samas ei ole kahjuks see kvaliteet üldse kõrge. Ülejäänud juhtumid nagu ka kõik teised alternatiivsete ravimeetodite juhtumid, mida ma olen lugenud ei kõla veenvalt kellelegi, kes on vähiraviga lähemalt tuttav. Kui te minus kahtlete, siis võtke Rick Simpsoni artikkel, kus ta väidab oma vähihaigete ravimise edukuseks 70% ja ütleb: 

“Need, keda ei õnnestu päästa on tavajuhul need, kes on saanud liiga palju keemiaravi ja kiiritust või ootasid liiga kaua enne raviga alustamist. Neil tuleb olla elus seniks, kuni õli toime hakkab oma tööd tegema. On fakt, et enamik patsiente, kes läbivad keemiaravi surevad ravisse, mitte haigusesse.“  

See ei ole „fakt“, et enamik patsiente, kes läbivad kemoteraapia surevad läbi teraapia, mitte haiguses tõttu. Igal juhul on Rick Simpson üks neist kõikjal maailmas leiduvatest imeravitsejatest, kellel ei ole ühtegi kindlat tõendit oma imepäraste tervenemisjuhtumite protsendi tõestuseks ja oma ebaedus süüdistavad nad lihtsalt tavapärast ravimeetodit, mis justkui takistab tema imeravimil mõjumast. Kuid Rick Simpsoni taolised ei tee teenet inimestele, kes mõtlevad, et kannabinoidid ravivad vähki. 

 

Kokkuvõtteks

On olemas palju huvitavaid uuringuid kannabinoidide retseptorite osas vähi puhul ja sellest, mida me teame, on päris selge, et cannabis vähki ei ravi, vähemalt mitte iseseisvalt ja kindlasti mitte suitsetamise või õli neelamise tulemusel. Isegi puhastatud vorm naturaalsest ainest või sünteetilise kannabinoidi agonistid näitavad ainult keskpärast vähivastast aktiivsust võrreldes praegu kasutusel olevate kemoterapeutiliste raviskeemidega.   Kui sa otsid veebilehelt ClinicalTrials.gov, siis sa leiad kiirelt palju uuringuid kannabinoididega, mis on seotud vähiga seotud sümptomite ja kõrvalnähtude leevendamisel, kuid väga vähe vähi enda raviga seotuid.  Siin on I faasi uuring trial of Dexanabinol in Patients With Advanced Solid Tumors, mis on siiani olnud avatud 2 aastat ja jätkuvalt võtab patsiente juurde, nagu ka see  Dexanabinol against brain cancers. Neid on vähe ja see annab tunnistust sellest, et huvi isegi sünteetilise kannabinoidi vastu vähiravis on väike. Peale kõige on palju selliseid lootustandvaid ravimeid, mis näitavad kannabinoididega sarnast keskmist tulemit. 

Ükskõik kust otsast vaadatuna ei ole väited, et „kanep ravib vähki“ midagi enamat, kui herbalism, mis on segatud naturalistlikku eksikujutelmaga.  Ainuüksi seetõttu, et midagi on „naturaalne“, ei tee seda paremaks. Ja kanepi-vähi teema puhul on ainus potentsiaalselt paljulubav võimalus aktiivsete komponentide isoleerimine ja uurimine, milline neist komponentidest võib mõjutada ja millist sadadest erinevatest vähiliikidest nende komponentide aktiivsusest mõjutatud saab.

Ja lõpetuseks, mul ei ole midagi selle lobitöö vastu, mida tehakse marihuaana legaliseerimiseks. Ma toetan seda. Kuid püüda kanepit reklaamida äärmiselt ülepaisutatud imeravimina selleks, et selle varjus aidata kaasa selle legaliseerimisele – see paneb minu kriitilise meele koheselt tööle selliste eestkõnelejate teiste „faktide“ ja väidete osas ning annab palju head materjali kriitikutele, kes püüavad legaliseerimisele öelda EI.  

Seebita, sampoonita, bakteriterikas hügieeni eksperiment

Palju põnevat on minu õppekavas pakkumas Mikrobioomi moodul ja et omale mõisteid natuke selgemaks teha, tõlkisin ühe üsna head ülevaadet andva artikli.

Habras nähtamatu maailm on ääretult põnev - võimalik, et see artikkel aitab aru saada, millest me oleme ilma jäänud:). Ja tundub, et tänases üliarenenud ühiskonnas, oleme lasknud mugavust taga ajades käest suhted, mida me enam suutelised taastama ei ole. Kellel need on säilinud - hoidke ja austage:).

Artikkel on kokkuvõte New York Timesi artiklist, mille kirjutas J. Scott, kes osales heade bakteritega uuringus. 

J. Scott kirjutab: Kui ma mõtlen bakteritele oma nahal, siis enamiku oma elust olen ma neid maha nühkinud. Kuid hiljuti veetsin ma 4 nädalat neid enda sisse hõõrudes. Olin osaline Cambridges AOBiome uuringus, testides elusat bakteriaalset nahatoonikut.   Toonik nägi välja, maitses ja lõhnas nagu vesi, kuid iga korgile vajatus AO+ pudelist sisaldas miljardeid Nitrosomonas eutropha – lämmastikku oksüdeerivad baktereid (AOB). Neid leidub kõige enam poris ja töötlemata vees. AOBiome teadlased oletavad, et see bakter elas kunagi meiega väga õnnelikult koos seni, kuni me hakkasime seda seebi ja šampooniga maha pesema. Nimetatud bakter toimib nö sissemonteeritud puhastajana, deodorandina, põletikuvastase toime ja immuunsüsteemi võimendajana, toitudes meie higi lämmastikust, muudavad nad selle nitritiks ja lämmastikoksiidiks.

Spiros Jamas, uurimisrühma juht, annab mulle jahutatud pudeli seguga. „ See on AOB“, ütleb ta. „Nad on täiesti kahjutud.“ N. eutropha eluspüsimiseks tuleb seda hoida jahedas. Mul tuleb seda bakterilaust 2 korda päevas pihustada  näole, peanahale ja kehale. Iga nädal annan ma proovid, mille analüüsimisel saab näha, kas minu mikroflooras toimuvad muutused. 

Kuigi enamik mikrobioomi uuringuid on keskendunud soolestiku tervisemõjutajatele, siis AOBiome on huvitatud sellest, kuidas manipuleerida varjatud organismide (bakterid, viirused, fungi) universumiga, millest kubisevad meie näärmed, juukse folliikulid ja epidermis. 

Jamas, biotehnoloogia doktorikraadi omav ettevõtja, kasutab AOB juures seepi kaks korda nädalas.  Jamie Heywood kasutab seepi 1-2 korda kuus ja šampooni 3 korda aastas. Kõige ekstreemsem on David Whitlock, Macchachusets Tehnoloogiainstituudi keemiainsener, kes ei ole AO abil dušši all käinud 12 aastat. Ta aeg-ajalt võtab nuustiku ja eemaldab nähtava mustuse, kuid kõik ülejäänu usaldab bakterite kolooniale. Ma kohtusin selle mehega. Olin talle piisavalt lähedal, et suruda tema kätt ja vestelda ning ei märganud mingeid „pesematuse“ märke ei visuaalsel ega haistmise tasandil.

Osaledes antud uuringus tahtsin näha, mida see bakter suudab teha ja kiiremate tulemuste jaoks loobusin oma seebist, šampoonist ja deodorandist. 

Bakteriga tutvumise lugu algas juba 2001 aastal, kui Whitlock kogus Bostoni lähedalt hobuse tallide juures pinnase proove. Paar kuud enne seda oli üks hobustega tegelev naine küsinud temalt: „Miks minu hobune armastab poris püherdada?“ Whitlock ei teadnud, kuid ta nägi siin võimalust muljet avaldada. .

Whitlock mõtles, kui palju suvel hobused higistavad ja arutles selle üle, kas mitte loomad ei püherda poris oma higistamisega toimetulekuks. Kas poris ei või äkki olla „hea“ bakter, mis toitub higist? Ta teadis, et on olemas bakterite klass, mis saab oma energia eelkõige lämmastikust mitte süsinikust. Seega võivad hobused (ja võib-olla ka teised imetajad, kes armastavad poris püherdada) olla selle bakteriga kaetud. 

Whitlock korjas oma näidised kokku, läks laborisse, kooris pori ära ja pani bakterid lämmastikulahusesse (et simuleerida higi). Tüvi, mis kujunes välja kõige tugevamini oligi lämmastikuoksüdeerija: N. eutropha. Nüüd oli üks võimalus, kuidas testida seda „puhastava pori“ teooriat: Whitlock pani bakteri vette ja pihustas omale pähe ja kehale.

Mõned nahabakteri liigid poolduvad iga 20 minuti järel; lämmastikku oksüdeeriv bakter on palju aeglasem, pooldudes ainult iga 10 tunni järel. Nad on õrnad olevused, seega otsustas Whitlock loobuda dušist, et simuleerida enne-seepi olevat elukeskkonda. Ta märkis: „Ma ei olnud kindel, mis juhtub, kuid teadsin, et tulemus saab olema hea.“

Nüüd olid needsamad bakterid minu nahal.

Ma hoiatasin oma sõpru ja kaastöötajaid oma eksperimendist ja selle üle tehti palju nalja – keegi jättis minu lauale pulkdeodorandi; inimesed hakkasid mind kutsuma „Teen Spirit“ (on sellenimeline film ja deodorant), kui ma palusin neil mind peale esimesi seebivabasid päevi nuusutada. Mitte keegi ei suutnud vahet tunda. Jättes kõrvale minu järjest mustemaks muutuvad juuksed, siis tegelikud muutused ei olnud nähtavad. Nädala lõpus nägi  Jamas suure rõõmuga, et analüüsid näitasid - N. eutropha oli leidnud ühe sõbraliku nišši minu bioomis ja hakanud minu pinnal kanda kinnitama.  

On teada tuntud tõsiasi, et väga paljud firmad on püüdnud bakteritele toetudes oma tooteid müüa. Tervisepoe nahahooldustoodete riiul sisaldas „probiootikumi kompleksiga“ niisutajat, seal oli Lactobacillus (liigi täpne nimi teadmata). Online turundus pakub näomaske, kreeme ja puhastajaid, püüdes ületada probiootikumidega jogurtite ja toidulisandite turgu. Siin müüakse isegi „külmutatud jogurtiga“ puhastuskreemi, mille teiseks komponendiks on laurüülsulfaat (lauryl sulfate), mis on väga tugev  detergent ja millega saab kasvatatud tervisliku bakteri eemaldada ülimalt kiiresti.  

Audrey Gueniche, L’Oréal uuringute ja innovatsiooniosakonna projektijuht märkis, et viimase aja „mikrobioomi hullustus“ on toonud põhjaliku pöörde naha tundmaõppimise ja oodatavate resultaatide suhtes.  L’Oréal on patenteerinud mitmed bakteriaalsed tooted kuiva ja tundliku naha tarbeks sh ka Bifidobacterium longum ekstrakti, mida kasutatakse Lancôme tootes. Clinique müüb tooteid Lactobacillus fermendiga, ja tema emaettevõte, Estée Lauder, omab patenti Lactobacillus plantarum kasutamiseks nahahooldusvahendis. Kuid on äärmiselt ebaselge, kas probiootikumid mõnes neis tootes nahale mingit mõju avaldada saavad: seda liiki baktereid ei elutse nahal suures koguses ja California Ülikooli mikrobioloog Michael Fischbach märgib, et see on üsna pentsik viis naha probiootiliseks muutmiseks. Ekstraktid ei ole elusad ja seega nad ei koloniseeri midagi. 

F.D.A.-l puudub „probiootikumi“ defineeriv regulatsioon ja ei ole mitte kunagi kinnitatud taoliste toodete kasutamist raviotstarbelistena. “Naha mikrobioom on kauge silmapiir“, märkis Fischbach. „Me teame väga vähe sellest, mis juhtub, kui asjad lähevad valesti ja kas bakterite kogumi parandamine parandab ka tõelisi probleeme.“

2 nädala lõpuks sain analüüsid, mis näitasid, et põhilised bakterite kolooniad olid enamjaolt tüüpilised ameeriklasele: Propionibacterium, Corynebacterium ja Staphylococcus, (S. epidermidis on üks vähestest Staphylococcus liikidest, mis resideerib nahal, seda kahjustamata). Testid näitasid ka sadu tundmatuid bakteritüvesid, mida ei olnud veel klassifitseeritud. 

Vahepeal hakkasin juba oma seebi-šampooni loobumise otsust kahetsema. Inimesed küsisid, kas ma olen „teinud midagi uut“ oma juustega, mis muutusid järjest tumedamaks rasust, mida minu peanahk jätkuvalt tootis. Magasin käterätt ümber padja ja märkasin, et väldin pidusid ja rahvakogunemistega seotud üritusi. Mürgitatud oma keha lõhnast, hoidsin oma käed tugevalt külgedele surutuna, et keegi ei tunneks minu kaenlaaluste lõhna. Üks sõber märkis tundvat sibula lõhna, teine „meeldivat kanepi“ hõngu.  

Kui külastasin jõusaali, siis vastavalt juhendile, pihustasin enne lahkumist ja uuesti siis, kui jõudsin koju. Tulemused: kui lasin vedelikul nahal ära kuivada, tundsin ennast paremini. Mitte küll veel lõhnatult aga paremini. Ja huvitaval kombel, minu jalad ei lõhnanud üldse. 

Minu nahk  hakkas muutuma paremaks. See muutus kuivast ja kestendavast järjest pehmemaks ja siledamaks.  Ja minu hormoonravist rikutud jume muutus puhtaks. Esimest korda minu elus, olid poorid kahanenud. Kui ma võtsin oma hommikust (ilma hügieenivahenditeta) 3-minutilist dušši, tulid mulle meelde kõik need antibiootikumid, mida ma teismelisena oma aknega naha pärast võtsin. Mis naljakas oli näha, et ainult bakteritest piisas. 

Dr. Elizabeth Grice, Pennsilvaania Ülikooli professor, kes uurib mikrobioomi osa haavade paranemisel ja põletikuliste nahahaiguste puhul, märkis, et kunagi aitab mikrobioom ravida paljusid haigusi. Need haavad, mis ei paranenud antibiootikumidega, tervenesid teatud bakteritüvega kokku puutudes. Ka keha lõhn võib eemale tõrjuda putukaid, seega hoida eemal malaaria.  

Julie Segre, National Human Genome Research Institute teadlane on spetsialiseerunud naha mikrobioomile ning märgib, et ekseemide ägenemiste ja Staphylococcus aureus koloonia suurenemise vahel on tugev seos.

Kui minu eksperiment hakkas lähenema lõpule, tundsin teatud tõrget vanade seebi-šampooni harjumuste juurde tagasi minemisel. Kuu varem olin pakkinud oma hügieenivahendid kotti ja pannud silma alt ära. Viimasel uuringu päeval otsisin koti välja, avasin ja nuusutasin selle sisu ja … kirtsutasin kogu selle keemilise lõhna peale nina. Peaaegu kõik siin kotis oli sünteesitud vedel pindaktiivne aines, mis koos laboris tehtud lõhna- ja niisutusainetega pidi andma hea lõhna ja niiskuse nahale, millelt ma tema loomulikud õlid maha pesin. Ma küsisin uurimisgrupilt, mis minu hügieenivahenditest on kõige enam „häid baktereid“ hävitav ja mulle öeldi üheselt - Sodium lauryl sulfate, esimene koostisosa paljudes šampoonides on surmav N. eutropha´le, kuid peaaegu kõik tuntud vedelad puhastusvahendid eemaldavad vähemalt teatud osa bakteritest. Kõige hullemad on muidugi antibakteriaalsed seebid, kuid isegi ainult taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest tehtud seebid puhastavad naha N. eutropha´st.

Tahked seebid ei vaja selliseid baktereid-hävitavaid komponente, nagu vedelad seebid, kuid need on rohkem kontsentreeritud ja rohkem aluselised – vedelseebid on lahjemad ja lähemal naha loomulikule pH´le. Mis on hea meie bakteritele? „Lühidalt öeldes, me ei tea,“ ütleb Dr. Larry Weiss

Lõpuks viskasin ma välja enamiku oma hügieenivahenditest ning ostsin lihtsa seebi ja lõhnavaba šampooni, mille koostisosade nimekiri oli lühike (kuigi sellest hoolimata väljahääldamatute nimedega). Siis läksin ma dušši alla ja nautisin seda pikalt. Üks nädal peale eksperimendi lõppu – ei leidnud minu naha proov mingit jälge sellest, et N. eutropha oleks kuskil viibinud. Mul oli võtnud kuu aega, et üles ehitada oma nahale bakterite kogukond ja võttis ainult kolm pesukorda, et see kaoks. Miljardid bakterid kadusid sama märkamatult, kui nad olid tulnud. Olin juba harjunud neid enda omaks pidama ja mina nad ka hävitasin.  

Selle poolaasta õppekava ehk kuidas Harvardi Ülikoolis biokeemiat õppida

Olen endale kokku pannud selle poolaasta õppekava:). Et kaevata veidi sügavamalt ja leida vastuseid mõnedele küsimustele, mis toitumisalase materjalidega töötades paratamatult tekib. Raamatuid on läbi töötatud piisavalt, mis edasi? Kõigepealt soovisin teatud teadmiste ulatust ja sügavust sellisel tasandil, mis oleks võimalikult vaba müügitööst ja kultuurilisest kallutatusest (a la Eesti ja piim/liha; a la tablett või pulber on vajalik). Sestap on raske leida vastavaid kursuseid ja õppeprogramme eestikeelsetena. Ka inglise ja vene keelse õppe valikul tuleb olla tähelepanelik. Olenemata ainest on minule on olnud väga oluline, kes räägib – kui avatud on isik ja kuidas ta oskab ennast väljendada ja oma teadmist siduda kõikvõimaliku st nii negatiivse kui ka positiivse tulemiga oma praktikast. 

Tõenäoliselt on meilgi teadlasi ja spetsialiste, keda huvitavad protsessid ja nende toimumise paljusus, kuid ilmselt on nad huvitatud oma töö tegemisest, mitte raamatute kirjutamisest või avalikust esinemisest. Eesti avalikkuse ette ilmub ju teadlane, kes peab vajalikuks  vähemalt liitri piima joomist iga päev!? Eestis on ju ka südamejuust, eks aeg näitab, kas meilt tuleb ka kopsusuits (mis toetab kopsu), maksaviin (mis toetab maksa), pankreasejäätis jms. See, mis avalikkuse ette jõuab, tundub olevat tugevalt kallutatud, mõjutatud teatud toote müügist, harjumusest ja sestap on uksed teistele vaatepunktidele tugevalt kinni naelutatud. Kogu infomüra, mis on meil siinkandis kõikide püramiidskeemide, imerohu müüjate, toidulisandeid müüvate arstide ja terapeutide, eri dieete esindavate populariseerijate poolt kirjutatud-räägitud, on niivõrd suhteline, hinnanguline ja ühte nurka kalduv. Raske on leida tõeliselt avatud meelega arsti, tavajuhul kaotab ta oma arukuse niipea, kui mainitakse sõna taimetoit. Sestap tuli otsida Eestist kaugemalt.

Ma olen tegelikult valinud oma kunagise eriala täpselt oma tänase huvi keskpunktist. Ma saan sellest alles nüüd aru. Ma sain diplomi Tartu Ülikoolist kaubatundmise alal. See tähendab, et ma tunnen kaupa – mis on toiduaine ja mis mitte, milline on vitamiinide-valkude-süsivesikute-rasvade olemus ja kuidas see toidus ja kehas väljendub, ka tööstuskauba puhul ma tean, mis on värv, lakk, lahusti ja sedagi, et karakullkasuka nahk võetakse karakull-lamba loote seljast. Selleks sai käidud palju keemia ja füüsika praktikumides ja loengutes.

Toitumisnõustaja loengud viisid edasi toidu ja inimese seotuse meditsiinilisema poole peale ja Cornelli Ülikooli prof. Colin Campbelli käe alla. Peale seda tasulist õpet oli piisavalt materjali, mida ma töötan läbi siiani.

Iversity õpikeskkond pakub Euroopa ülikoolide tasuta loengusarju. Siit valisin ma 2014 aastal kaks mind huvitavat valdkonda: esiteks „DNA – from structure to therapy“, Jacobs University Bremen professorite dr S. Illenberger, dr. N. Kühl ja biokeemia ning rakubioloogia prof. Sebastian Springer loengute kaudu.

Teiseks „Molecular basis of nutrition related diseases“ Potsdami Ülikooli toidubiokeemia professori Gerhard Püscheli loengud.

Mõlemad kursused ma läbisin ja sertifikaadid sain kätte.

Iversity pole momendil uute mind huvitavate teemade sarjadega välja tulnud, sestap tuli pilk pöörata üle suure vee. Coursera on suur õpikeskkond https://www.coursera.org/, mis hõlmab USA ülikoole ja siin on valikut palju. Pea kõik mind huvitavad õppemoodulid algasid oktoobris. Nii sattusin ma samal ajal kuulama loenguid 5 erinevas ülikoolis. Kui muud asjatoimetused kõrvale jätta – jõuab seda teha, arvestades, et teatud baasmaterjal on juba all olemas. Kuid see on antud juhul nagu täiskohaga töö.

Ma tutvustan neid viit veidi lähemalt, kui keegi tahab neid kuulata. 

Duke Ülikool ja Pennsylvania Ülikoolid on maailma ülikoolide paremusjärjestuses üsna kõrgel kohal (esimese 30 seas). Ja raskeim on Duke Ülikooli „Human physiology“ õppeprogramm, mida loevad rakubioloogia osakonna professorid Emma Jakoi ja Jennifer Carbrey, seda üsna mahuka materjali ja keeruliste kontrolltööde osas. Iga kontrolltööd saab teha 2 korda. Iga loengu lõpus on 4-5 kontrollivat küsimust. Ja iga teema raames (homeostaas, vereringe- süda, närvisüsteem, endokriinsüsteem jne) on 1-2 pikemat kontollküsimustikku. Rasked on need seetõttu, et küsimustikud ei ole loengumaterjali ümberkirjutamise kohad vaid praktiliste näidete, spetsiifiliste reaktsioonide õigesti lahendamise kohta. Duke ülikooli iga nädalase kontrolltöö saab sooritada üks kord 8 tunni jooksul. Esimese 6 nädala jooksul olen ma ühe korra pidanud kasutama teist võimalust. See oli ka ainus ülikool, kes identifitseerimiseks mind pildistas. See on muidugi vabatahtlik kõikide puhul, et sa ei pea püüdma diplomi poole seega, ei ole kohustuslik teha kontrolltöid. Mulle endale meeldib ainest arusaamise juures küsimuste kaudu uurimine – nii et mulle sobib. Ja ajal, mil kohalik „teadlane“ teeb liitri piimaga päevas tervist on parem omada siiski pabereid lauasahtlis.

Küsimused on näiteks taolised: John is a 27 year old marathon runner. He theorizes that breathing 100% O₂ should increase the amount of O₂ in his blood about 5-fold because room air is 21% O₂. Which of the following statements is the most accurate answer to his hypothesis?  // Fred steps on a nail with his right foot when walking in his backyard barefoot. Which of the following actions is NOT a component of the withdrawal reflex? // Which of the following processes are involved in optimizing the clarity of images formed on the retina?

Samas tuleb märkida, et Duke Ülikoolilt saab kõige paremad konspektid, lisaks ka videoloengute allalaadimist koos subtiitritega. Elulisi näiteid, mida tuuakse – neid konspektis pole, kuid saab konspekteerida ise või tuletada meelde salvestiste kaudu.

Pennsylvania Ülikooli „Vital Signs of the Body“ on väga hea loengute sari professor Connie Scanga ettekandes. Need loengud ja praktikumid laborites toimuvad õppejõu ja 4-6 tudengi juuresolekul. Iga loengu järel on 4-6 küsimust, millele saab vastata palju kordi. Iganädalast kontrolltööd saab esitada vaid üks kord. Konspekt on vilets – selle asemel on kindlasti parem konspekteerida ise või salvestada omale videoloeng koos subtiitritega.

Week 1:  Pulse/Heart Ratebasic heart anatomy, what's behind each heart beat, the heart as a pump, assessing pulse and heart rate 

Week 2:  Blood Pressure anatomy of the blood vessels, systolic and diastolic blood pressures, mean arterial pressure, assessing blood pressure accurately. 

Week 3:  Metabolism anabolism and catabolism, basal metabolic rate, how the body generates heat, assessing metabolic rate. 

Week 4:  Temperature mean body temperature, temperature regulation, hyperthermia versus fever, hypothermia, assessing body temperature. 

Week 5:  Respiration Rate pulmonary anatomy, capillary gas exchange, regulation of respiration, assessing respiration rate and lung sounds.

 Week 6:  Pain neurologic pathways associated with pain, pain tolerance and pain threshold, understanding what pain is telling us, why accurately assessing and effectively managing pain are important, pain assessment. 

Küsimused testides on näiteks selliseid: You are taking care of Carl, a one month old with pulmonary valve stenosis. Pulmonary valve stenosis is a narrowing of the pulmonary valve. You notice Carl is cyanotic (bluish in color), lethargic, and irritable. 
When you auscultate Carl's heart with a stethoscope, do you expect to hear a murmur?// Jeremy is a 23 year old man who is running a half marathon. Race day is unseasonably warm and humid. Paramedics stationed at the 11 mile (approximately 18 km) point along the race course notice that Jeremy has stopped running and is in distress. The paramedics intervene with Jeremy and immediately notice that he is sweating and his skin feels warm. Jeremy complains of dizziness, a headache and slight nausea. What do you suspect Jeremy is experiencing?

Melbourne Ülikool pakub samuti füsioloogiat, professor Mark Hargrove käe all, kuid erisusega – spordifüsioloogia alalt „Exercise Physiology“ Understanding Athelte within“. Siiani on olnud väga spetsiifilised rakutasandi loengud. Mille teevad paremaks foorumi küsimused ja vastused. Kuid siin on ühtteist väga huvitavat, mis puudutab treenitud ja treenimata keha ning näiteks lühikese maa kiiret sprinti ja maratoni jooksu. Palju on pikalt sportlasi uurinud professor David Costill uurimiskeskuse materjale. Kahjuks ei paku nad üldse konspekti, ainult videoloengu allalaadimist ja subtiitreid. Sedakorda on juba iga loengu keskel ja lõpus väikesed küsitlused, mida võid vastata nii palju, kui õige vastuse kätte saad. Iganädalane kontrolltöö on võimalusega esitada 100 katset. Kuid iga kahe nädala tagant on raskem ja ainult üks kord esitatav töö.

Küsimused näiteks sellised: Bill completed one of his prolonged training sessions in the morning after an overnight fast and without CHO ingestion, but felt somewhat fatigued towards the end of the session. He attributed this to a low blood glucose level. His blood glucose would have been low because: // During the initial low intensity exercise periods during the test, the muscle fibre type most recruited would be:

Ohio State University oma tohutu suure vähikliinikumi, vähiuurimiskeskuse ja kogu kompleksiga, pakub õppeprogrammi vähi tundmaõppimiseks. Ja ma olen momendil lõpetanud kolm nädalat – kõiki loenguid peavad professorid ja kõik on siis vastava ala spetsialistid; Nende vähikliinikut külastab iga päev 1100 patsienti – mis on tõepoolest suur number. Sestap neil on esindatud nii kõik ravivõimlaused, kui ka kõik vähiliigid. Moodulid on järgmised:

Module One : What is Cancer?

Module Two : Diagnosis of Cancer

Module Three : Treatment of Cancer

Module Four : Prevention of Cancer

Module Five : Cancer Research

Ka siin puudub konspekt, saab allalaadida videoloengud. On olemas küll sõnastik, mis hõlmab vähiga seotud mõisteid. Kontrolltööd on minu mõistes kerged. Kolme nädala kokkuvõtteks tuleb esitada aga 200 sõnaline essee etteantud teemal. Samas on selle programmi õppejõudude puhul kõige selgem diktsioon, piisavalt aeglane ja hästi läbimõeldud tekst. On ka pilguheit kõikidele piltidele kasvajatest, haigla aparatuurile ja võimalustele. Väga huvitav on selle programmi foorumid, kus kirjutavad vähist välja tulnud või momendil vähiga seotud inimesed.

Ja lõpuks kõige parem -  Harvardi Ülikooli lehelt leidsin lühiajaliste kursuste juurest lõpuks ometi biokeemia alusprintsiibid. https://www.edx.org/course/principles-biochemistry-harvardx-mcb63x#.VR6lMGbZFVx

Harvardil on oma õppekeskkond ja Coursera kaudu seda ei leia. Harvardi meditsiiniteaduskond on hinnatud maailma esimeseks ja sestap ma lootsin, et esirinnas on laia haardega, paljude vaatenurkadega kursis olev, erinevaid alternatiive mitte küll propageeriv, kuid kindlasti aktsepteeriv õpetajaskond. Ma ei eksinud. 

Loenguid annavad biokeemia prof. Alan Viel https://en.wikipedia.org/wiki/Alain_Viel ja rakubiokeemia prof. Rachelle Gaudet. Kes mäletab imelist lühifilmi, mida ma mitmes oma töötoas näidanud olen „Inner life of the cell“  https://www.youtube.com/watch?v=FzcTgrxMzZk siis Alan Viel on selle autor. Imeline lektor!

Harvardi õppeprogramm on ka kindlasti kõige raskem neist 8 õppest, mida ma olen online koolitustel kohanud. Ka ainus, kus tehakse kursuse eelne test – sinu biokeemilise taseme jaoks. Üsna raske aga teostatav. Kuid sellest ei sõltu edasine õppimine. Loengud ja esitlusviis on ääretult haaravad ja minule väga põnevad. Igale 6-15 minutilisele loengule järgneb nö väike kontrolltöö, mis on tõesti raske ja nõuab kriitilist mõtlemist, mitte õppejõu sõnade lihtsat järelekordamist. Kui online õpe annab reeglina tasuta sertifikaadi või tasulise ülikooli poolse tunnistuse. Siis Harvardi biokeemia tasuta sertifikaadi saad ainult juhul, kui vähemalt 70% kontrolltöö punktidest on saavutatud st. õigesti on vastatud, molekulid joonistatud, valgud paika pandud 70% juhtudest. Ja küsimusi on meeletult palju. Kui sa oled huvitatud, siis ma kopeerin siia mõned näited loengujärgsest küsimustikust ja iga teema (ensüümid, valgud, süsivesikud, lipiidid jne, jne) kokkuvõtva kontrolltöö küsimustest. Kui sertifikaat sind ei huvita, siis on loengud omaette väga põnevad. Konspekt, mis antakse ei ole küll kõige parem st pdf vormis on ainult joonised ja reaktsioonid ning tabelid; kuid alla saab laadida nii loenguvideo, kui ka subtiitrid. Foorumid on väga põhjalikud, iga teema kohta eraldi ja käsitlevad materjale väga laialdaselt.

Küsimused on siis sellised: The measurements of two bond angles are depicted on a Ramachandran plot. Select these two angles.// Turn the molecule of glycine (below) into a molecule of L-alanine. Be sure to show the orientation of BOTH the hydrogen and methyl groups on c-alpha of the molecule! What are two reasons that the R groups of adjacent amino acids are usually found in the trans conformation?// In your own words, compare and contrast the nucleation condensation and the diffusion collision models of the kinetics of protein folding.

Harvard on seega lemmik, kes pikalt ees, Duke tuleb järele, Ohio üllatas ja Melbourne laiendab oluliselt liikumisega seotud arusaamasid. Pennsylvania annab rohkem aimu, mis toimub inimese, kui tervikuga ning annab aimu nagu kursuse pealkirigi lubab – keha märkide keelest.

Kui olla vabaõppel :) ja kodus toimetades leida aega veidi otsida, siis võib leida ja endale kokku panna just need õppejõud, need teemad ja õppimise intensiivsuse ning ajalise graafiku, mis sobib. Kasutage seda.