Eelmisel
toortoidufestivalil (2015) jäi paljudele
silma hea väljanägemise ja sportliku kehaehitusega noor mees. Kui ma mainisin,
et tegemist on veganiga, siis tekitas see omajagu elevust ja kui ta pälvis Eesti
Kaitseväe aktiivseima sportlase tiitli (2015), suurenes huvi veelgi.
Tegemist on kapten Ailar Assoniga, kes olnud kaitseväes 11 aastat ja tegeleb IT valdkonnaga
Tegemist on kapten Ailar Assoniga, kes olnud kaitseväes 11 aastat ja tegeleb IT valdkonnaga
Sel intervjuul on omamoodi huvitav minevik. 12 aastat tagasi, alustas minu vanim tütar Raili taimetoitlusega. Mõned aastad hiljem oli vahel juttu sellest, et sõpradega väljas käies nii mõnigi norib ja ironiseerib tema toitumise kallal. Veel mõned aastad ja ühel päeval Raili helistab mulle ja ütleb: "Sa ei kujutagi ette, üks inimene, kes minu taimetoitluse kallal kogu aeg näris, kirjutas mulle ja palus vabandust. Ta on nüüd ise taimetoitlane." See jäi mulle tol ajal meelde ja läks veel mitu head aastat, kui ma nüüd seda intervjuud tehes sain teada, et see inimene oli Ailar:).
Taimetoitluse kallal närides jõudsin ka mina ise taimetoitluseni. Elu annab kogemuse:).
Kas
sa räägiksid veidi endast: kui kaua sa oled taimselt toitunud, kuidas sa üldse jõudsid
taimetoitluseni?
Minu kalkulatsioonide kohaselt tiksub minu taimsel toitumisel kuues
aasta. Alguses olin selline tüüpiline taimetoitlane - ei tarbinud liha ja kala.
Piimatooteid küll selekteerisin, aga üldiselt kodujuustu ja juustu sõin palju.
Muna polnud ka probleemiks. Nüüd olen läbi aastate lugenud ja vaadanud
erinevaid materjale ning sellest tingitult ka oluliselt oma menüüd korrigeerinud.
Piimatooteid püüan vältida täielikult.
Teine küsimus, mida minult küsitakse, et miks hakkasin taimetoitlaseks
(esimene on see, et kas üldse ei söö liha - kuidas küll nii?), vastan kerge
muigega - lihtsalt hakkasin, proovisin ja meeldib!
See on täitsa ilma naljata öeldud. Lihtsalt hakkasin uurima ja
katsetama. Ise olin üks nendest Raili "nõmedatest" sõpradest, kes
teda pidevalt tögasid tema toitumisharjumuste pärast:).
Olen hiljem ka selle eest vabandanud. Sain aru, kui nõmedalt olin
käitunud, sest olen nüüd seda enda peal kogenud. Sõbrad kõik mõistavad ja pigem
imetlevad mind, sest teavad, kui tugev ma vaatamata sellele olen. Esimene pilt
vaimusilmas, mis taimetoitlasest tekib,
on mingi lohus põskedega hinge vaakumas inimvare, kes saab toidust piisavalt
energiat vaid selleks, et kuidagi päevast-päeva elus püsida:). Võin öelda, et kõik oma isiklikud rekordid
olen teinud just taimetoitlasena.
Räägi
palun oma sportlikust taustast: millal hakkasid spordiga tegelema, millised
alad sulle meeldivad?
Spordiga olen tegelenud sisuliselt terve elu. Minu vanuses inimesed
teavad, mis on liivakast, puude otsas ronimine, porilombis mängimine, äikesevihmas
jooksmine jne. Või olla oma vanemate peale vihane, kuna nad kutsuvad sind tuppa
just siis, kui sina tahaksid veel sõpradega väljas mängida. Selline füüsilist
aktiivsust ja arme soosiv lapsepõlv - sest arme on mul palju, peamiselt füüsilisi.
Spordiga hakkasin tõsisemalt tegelema peale põhikooli kui Valga
Gümnaasiumi toonane direktor Raimond Luts kutsus mind trenni kergejõustikuga
tegelema. Silma oli ta mulle juba peale visanud, kui nägi minu häid tulemusi
põhikooli ajast. Olin lihtsalt teises koolis ja seega konkurent. Võib öelda, et
vanemate geneetiline pärand on mulle omad tugevused andnud. Võimalik, et see on
ka seotud minu võistleva iseloomuga - kuid tõenäoliselt on segu mõlemast.
Spordialadest hetkel peamised tegevused on jooksmine, ujumine,
rullitamine , suusatamine ning kergejõustiku erinevad alad - sõltuvalt
aastaajast. Lisaks kõigele jõusaal.
Tegelen ka langevarjuspordiga, kui seda nii nimetada. Mis iganes on
põnev ja huvitav ning pakub treeningut, sellest ära ei ütle.
Milline
on sinu treeningkava? Kui tihti nädalas ja millist trenni sa teed?
Trenni teen hetkel 4-5 korda nädalas. Kui ei ole jõutreening, siis on
vastupidavustreening.
Jõusaalis teen nädala jooksul läbi erinevad lihasegrupid. Näiteks ühel
päeval on õlad ja selg, teisel keskendun väga erinevate harjutustega rinnalihastele.
Edasi on triitseps ja biitseps jne. Kõhulihaseid treenin igal treeningul,
olenemata sel päeval treenitavast lihasgrupist. Püüan hoida treeningud
mitmekesisena ja lihast üllatada.
Ma ei treeni treeningkava järgi, minu jaoks on trenn puhas nauding ja
kuigi ma omal moel lähenen treeningutele
süsteemselt, siis rangelt ma seda ei järgi ning treeningpäevikut näiteks ei
pea. Tean väga hästi, mida suutsin paar kuud tagasi ja mida suudan kaks kuud
hiljem. Numbrid jooksevad enda jaoks pidevalt silme eest läbi. Kuid ma pole
siiski professionaalne sportlane. Püüan trenni ja võistlusi nautida. Noorena ei
sallinud seda võistluspinget, mis tegi mind närviliseks ja tekitas üleliia
pingeid ja rahutust. Nüüd naudin sporti liigse närveerimiseta. Mitte, et ma
"longin" kui võistlen - see on minu loomuses, et võistlustel annan
endast maksimumi. Välja arvatud üritused, kus käin võistkonnaga osalemise
pärast. Mida oli ka Tõrva ekstreemjooks minu jaoks. Pigem said Raili ja sõber
Kristjan ennast proovile panna:) Raili rohkem kui Kristjan! Lisaks olen
mänginud nooremana jalgpalli ja korvpalli. Nüüd pigem väga harva.
Selline kulunud küsimus: millised toidud on sinu menüüs?
Võõrastele ma ikka naljatan, et toitun õhust ja Isamaa-armastusest:).
Kuna nad seda ei usu, siis vahest olen sunnitud rääkima millest toitun lisaks
eelmainitule.
Põhimassi moodustab tatar, pruun riis, vähemal määral kartul. Harva
täistera pasta. Joon päevas vähemalt
blenderi täie smuutit, mille panen kokku üldiselt vastavalt tujule, kuid
üldiselt veest, pirnist, õunast ja banaanidest. Päeval nosin ühe või kahe kohvi
kõrvale kuivatatud datleid.
Avokaadosid söön palju. Spinatit, tomatit, kurki, lehtsalatit, paprikat
ja muud värsket kõrvale eelnevalt mainitud põhimassile.
Tarbin ka erinevaid sojatooteid, nagu kroketid ja maitsestatud tofu.
Taimsed viinerid ja taimsed kotletid. Puhtalt tekstuuri pärast. Joon ka omajagu
riisi-, mandli- või kaerapiima.
Eks aeg-ajalt tuleb ka isu tumeda shokolaadi või mingite kaeraküpsiste
järele:)
Ühesõnaga arenguruumi on. Kindlasti ei peegelda see minu toitumist täielikult,
aga peamised asjad on kirjas. Hoian toitumise hetkel suhteliselt lihtsana. Kuna
olen vallaline ja elutempo on üles kruvitud, siis võimalik, et asi läheb paremaks
kui maha rahunen ja sarnaste väärtustega naine kõrvale tekib, kes minu menüüd
veelgi tervislikumaks teeb.
Vahest tuleb ette, et teen ka toortoidu nädala ja püüan ennast nö
"puhastada". See on trenniga paralleelselt raske minu jaoks, aga
peale neljandat päeva üldiselt tasub ära. Enesetunne muutub just siis ajutiselt
väga heaks. Mitte, et ta seda muidu poleks:).
 |
Tõrva Ekstreemjooks 2016 |
Milline
oli sinu menüü enne taimetoitlust?
Milline see tüüpiline eestlase laud ikka on. Pühade ajal
traditsioonilised toidud. Kartul ja liha käsikäes.
Jõin väga palju piima, keefiri ja mahlasid, armastasin leiba ning
toitude kõrvale alati erinevat salatit. Kuigi ma sõin kõike, püüdsin oma arust
ikkagi „tervislik“ kõigesööja olla. Rasvast toitu pigem vältisin, aga kätt ette
ei pannud, kui kõht tühi oli. Samuti ei jälginud ma seda, kas toidus on
gluteeni või laktoosi. Kas toit oli tehtud rafineeritud või täisterajahust. See
polnud oluline. Mida aeg edasi ja vanemaks
sain, seda rohkem siiski hakkasin jälgima, mida rafineeritud aines, laktoos ja
gluteen minu kehaga teevad, seega püüdsin neid ka piirata. Tüüpilised viinerid, kotletid ja muud
vorstijama – neid sõin ka omajagu. Olen nooremana suvel lihakombinaadis töötanud,
siis oli küll pool aastat, kus ma ei suutnud vorstile otsagi vaadata – paha
hakkas lihtsalt.
Kas
sa tundsid peale toitumismuudatusi oma kehas erinevusi? Kaotasid sa kaalu?
Esimene asi, mida tõenäoliselt märkab iga inimene, kes sellise muudatuse
teeb, et kõht ei ole ebameeldivalt punnis. Üleüldine kergustunne ja
energilisuse kasv. Eks oma roll on siin valgu ületarbimisel, sest tüüpiline tavamenüü
sisaldab seda palju, mis väljendub peale lõunasööki unisusega. Seda muret
taimse menüüga üldiselt pole.
Kehakaal tegi minimaalse languse esimesel aastal. Ütleme 78kg asemel
nägin mingi hetk numbrit 74kg. Sellest madalamaks ei läinud kunagi. Kuna tegin
sporti nii nagu poleks menüüs muutust toimunudki, oli kehal alguses võib-olla
natuke keeruline kohaneda. Üks asi on hakata taimetoitlaseks üleöö, teine asi
on samal ajal teha trenni nii nagu mina sel ajal tegin. See võtaks enamusel
kohe jalad alt. Peale erinevate toitude ja menüüde katsetamise sain kaalu siiski tagasi tõusule
ja ei möödunud palju aega, kui kaal tõusis taas 78kg.
Kõige rohkem olen kaalunud umbes 85kg. Selle numbri saavutasin Austraalias
aasta aega puhates ja reisides. Tegin siis samuti palju trenni, kuid peamiselt
jõutrenni jõusaalis. Kuna värsketest puu- ja juurviljadest seal mandril puudust
polnud, siis kaal kasvas ja samuti lihased. Lisaks on seal sisuliselt
aastaringselt päikest, mis mõjub kehale väga positiivselt. Energiat on palju ja
väsimust esineb harva.
Kas
liha-kala eemaldamine menüüst toimus järsult või aja jooksul?
Hakkasin taimetoitlaseks päeva pealt. Seda veel suvel, kus kõik sõbrad
grillisid kõikjal šašlõkki või grillvorsti. Mina praadisin oma leivakesi ja
tegin värsket salatit kõrvale. Siis tarbisin ka veel muna. Nälga ei jäänud
ühesõnaga. Liha ja kala olid menüüst kohe väljas, piimatooteid, nagu mainisin,
esialgu siiski tarbisin. Grillimise kõrvale käis ka õlu. Alkoholiga ei liialda,
aga karsklane ka pole. Kindlasti on see
üks valdkond, milles on võimalik areneda☺
Kas
üleminek oli sulle raske – oli tagasiminekuid, kõhklusi, püüdsid teised sind
veenda, et sa teed valesti?
Minu jaoks oli tegemist väga põhimõttelise otsusega. Mida rohkem inimesi
ümber ringi minus kahtles, seda rohkem tahtsin neile tõestada, et saan selle
muutusega hakkama ja ületan oma senised sportlikud tulemused.
Alguses olid sõbrad ja pere ikka suhteliselt skeptilised ja ei suutnud
seda aktsepteerida. Vanemad eriti. Kuna olen üldiselt ennast sõpradele ja
perekonnale tõestanud, kui elus eduka ja läbilöögi-võimelise inimesena, siis
nende kahtlused ja erinevad naljad hajusid kiirelt. Protsess, mis algas minu
valikute halvustamisega, muutus kiirelt imetluseks. Olin alustanud seda teekonda, ärgem unustagem, kaitseväelasena. Tööl
vaadati mind kui hullu. Pole ka ime sellises keskkonnas. Sealgi muutusid naljad
mingi aja möödudes imetluseks, kuna sportlikud tulemused rääkisid enda eest
ning vajadusel oskan lisaks kõigele ka ennast kehtestada. Kõige kõrval juhtisin
ma rühmatäit sõdureid, kellega olin ninapidi päevad läbi koos ning kellega
tegin nii palju sporti, kui päevakava seda muu tegevuse kõrvalt võimaldas. Kõik
minu rühmad on mind sellega seoses tänanud. Neile meeldis, et minu kehalise
kasvatuse tunnid olid huvitavad, mitmekesised ning arendavad.
Mingi hetk üleliigne tähelepanu siiski vaibus, kuigi seda jätkus pikalt.
Kaitseväes on see lihtsalt väga imelik, et vormikandja mees hakkab järsku taimetoitlaseks
ning võtab oma toitu metsa kaasa. Lisaks ei ole taimetoitlus mehine ja
kaitseväes on taimed mitte söömiseks mõeldud, vaid pigem mehiste meeste
maskeerimiseks (metsas olemise ajal). Isegi salati söömine on „pehmo“☺ See viimane on muidugi ülepaisutatud huumor.
Sinu
sportlikku aktiivust arvestades, kas sa jälgid oma menüüd hoolikalt: arvestad
sa kaloreid, jälgid kaalu, rasvaprotsenti? Võtad lisandeid?
Siin on vastuseks üks suur "Ei". Erandiks on lisandid. Enne
suve teen ühe lisandi kuuri, kus ma tõstan oma treeningute intensiivsust. Siis
tarbin Veganitele mõeldud SunWarrior Protein (hernes, kanep, goji mari, kakao,
kookos – valgusisaldus lisandis 33%) lisaks oma tavapärasele toidule. Seda
lisan siis oma smuutidesse. Mitte siis regulaarselt, vaid kuurina. See suvi
võib olla erandiks, kuna plaanin sel
suvel olla väga aktiivne, seda ka puhkuse ajal.
Oled
nüüdseks kindlasti kokku puutunud inimestega, kes väidavad, et taimetoidul ei
ole sportlik aktiivsus võimalik ja et lihased ei saa kasvada ilma loomse
toiduta. Kuidas sa neile vastad?
Meestega - surun kätt, mille 99,99% võidan.
Naistega - võtan särgi seljast või lasen kõhulihaseid katsuda. Rohkem
peale seda väga nõmedaid küsimusi ei tule!
Suures osas on siin tõetera sees, kuigi mõtlen seda naljana:). Meeste
osas ma muidugi nalja ei teinud:).
Ma üldiselt püüan pikki arutelusid vältida. Olin ise kunagi selline -
kuulen, aga tegelikult ei kuula. Milleks raisata aega inimestele, kes mulle
korda ei lähe. Kes lähevad ja seda küsivad, neile vastan juba pikemalt.
On
sinu heade tuttavate, sõprade, sugulaste hulgas teisi taimetoitlasi?
Mõne tuttava kindlasti leiab. Neid ei ole palju, seda pean tunnistama.
Kõige lähedasem inimene on selles kategoorias Teie tütar Raili. Enamik
taimetoitlasi, kes sõbralistis figureerivad, on siiski naised. Meeste seas
tundub see nõrkuse ja äärmusena. Samas võib julgelt juba väita, et asi paraneb
iga aastaga.
Üldiselt pole mul eraldi taimetoitlastest sõpru , kellega ma
spetsiaalselt käin läbi ja mööda erinevaid taimetoidu kohvikuid või
restorane tuhlan. Samuti ei otsi ma enda ümber selliseid inimesi, nad tekivad
ise ning teiste toitumisharjumused ei ole inimsuhete tasemel olulised. Peamine,
et osatakse arvestada inimeste valikute ja omapäraga. Olen teadlik, et üldjuhul
veganid ja taimetoitlased, ei tee seda ainult tervislikust aspektist lähtudes,
vaid vaatavad taimetoitumist kui elustiili, mis on omaette pikk teema. Ka mina
ei tee seda puhtalt tervislikel põhjustel, hoolin ka muudest eluviisiga
kaasnevatest aspektidest.
On
keegi sinu tegevusest mõjutatuna proovinud taimetoitlust?
Minu parim sõber, Kristjan, on
proovinud olla taimetoitlane minu mõjutustest tingitult. Suutis
ta seda küll umbes kuu aegaJ.
Üldiselt on nad hakanud tervislikumalt toituma oma perega, mis on minu
silmis väga positiivne. Lisaks väga hea sõber, Ivo, kes otsustas hakata lausa
täielikult taimetoitlaseks - mõne mööndusega.
Mind tundes, teadis ta, et kui mina suudan, siis suudab tema ka. Hetkel, paar
aastat hiljem, sööb ta harva ka kala ja tarbib vähesel määral
piimatooteid. Talle on alati hea külla
minna, sest tema külmkapis on alati midagi minu maitsele:).
On sul eeskujusid taimetoidumaailma sportlaste
hulgas - kes neist sulle meeldivad?
Olen teadlik, et tippspordis leidub palju näiteid erinevate taimetoidusuundade
esindajate näol.
Kedagi konkreetselt ma ei “fänna” kui nii võib öelda. Jälgin muidugi
näiteks facebooki kaudu vegan atleetvõimlejat Robert Cheeke`i. Tema suhtumine
ellu ja treening põhimõtted ühtivad paljuski minuga. Youtube vahendusel jälgin
näiteks sellist vegan fitness treenerit
nagu Karl Ess. Tema treeningkavad on huvitavad ning tema füüsis väga tugev
arvestades, et ühiskonna silmis oleme “haprad” muru-sööjad:).
