kolmapäev, 13. märts 2019

Veganid kriminaaluurimise all - pere poolt vaadatuna.


13.03. ajalehes Eesti Ekspress ilmunud artiklile tahaks lisada üsna mitmeid tegelikke fakte, mida uuriv ajakirjandus oluliseks ei pea... 

Püütakse kogu aeg jätta muljet, et Laps oli pikka aega haige ja arengus maha jäänud. Rõhutatakse kõiki haigusega seonduvaid sümptomeid. Tervenemisega ja arenguga seotud näitajad jäetakse välja.
Tallinna Lastehaiglasse jõudmisel 24.11.2018 tehakse ultraheli uuring), mille tulemused näitavad igati eakohaselt väljaarenenud siseelundkonda:  „maks ühtlase struktuuriga, sileda kontuuriga, ... pankrease asend, ehitus ealised. Neerude asend, ehitus, kuju ja suurus tavalised. Pindmise anduriga neerudes koldeid ega struktuuri muutusi nähtvale ei tule. Neerud paisunähtudeta. Põrn tavalise ehitusega. Pehmete kudede  nahk ja nahaalaune kude infiltratsioonita, suurenenud lümfisõlmi kõhukoopas esile ei tule. Peristaltika tavaline...“ (Ultrahelingu uuringu vastus lisas).
Lastehaiglasse saabumisel novembris 2018 on lapsel suus juba 12 hammast, lõikumas veel 4 hammast. Hammaste läbilõikumise algus võib olla:  varane (3.-4. elukuul) või hiline (10-12. elukuul või hiljemgi). Hammaste suhulõikumise perioodil võivad lapsel ilmneda mõned kliinilised tunnused:
- lapsed on rahutud
- nutavad põhjuseta
- topivad käsi suhu
- süljeeritus on suurenenud
- mõnikord väike palavik või kõhulahtisus
Läbilõikuvate hammaste kohal võib ige punetada, olla imemisel või toidu suhuvõtmisel valulik, mistõttu lapsed võivad nutma hakata. Seega oli peale haiguse Lapsel ka silmahammaste lõikumine, mis raskendas olukorda. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Hammaste suhulõikumine on seotud lapse üldise arenguga. https://www.hambaarst.ee/artiklid/72/

Rahhiidi tunnuseid ei olnud (ALP normis).


Lapse kaalust

Laps kaalus esimest korda haiglasse minnes 10, 1 kg. Keskmiselt kaalub 1,2 aastane poiss 8-12 kg. http://kasulik.delfi.ee/calc/rasedus-ja-pere/vaikelaste-kasv.php
Seega oli Laps haiglasse tulles normaalkaalus 

Aju-uuring teostati Tallinna Lastehaiglas peale B12 süstist tekkinud lihastõmbluste teket:
Ajuvatsakeste asend tavaline, külgvatsakesed kergelt "ex vacuo" laienenud valgeaine mahu vähenemise tõttu. III ja IV vatsake samuti suhteliselt laiad, III vatsake eesmiste retsesside laienemist (mis viitaks rõhu tõusule) ei esine. Kergelt/mõõdukalt laienenud ka ekstratserebraalsed liikvoriruumid, enam FP bolat., ajuvaod ealisest laiemad ja sügavamad. Samas ajukoes kindlat patoloogiliseks hinnatavat MR signaali muutust ei tähelda, diffusiooni restriktsiooni ei ilmne, ka (B 12 defitsiidi puhul ajukahjustusele tüüpilist) periventrikulaarses koes koldelisi leidu ei esine. Basaaltuumade mahuvähenemist ega signaali muutust (k.a. gl. pallidus`e piirkonna) ei sedasta. Väikeaju suurus, konfiguratsioon ja signaalid iseärasusteta. Hüpofüüs tavalise kujuga, ca 3 mm kõrgusega, ees- ja taga sagar eristatavad, tavapärase signaalidega. Infundibulum ja chiasma opticum olulise iseärasusteta, ümber lisamassi ei sedasta. Ajukoes hgb-laguprodukte ei sedasta. Intrakraniaalset ekspansiivset protsessi ei esine. Nähtavas osas seljaajus koldeid ega dorsaalses osas T2 signaali tõusu ei erista. Müelinisatsioon üldjoonel eale vastav. Spektroskoopial patoloogilisi piike ei esine, P dex valge aine piirkonnas NAA piik suhteliselt madal. Kokkuvõte: Suuraju mõõdukas valgeaine mahu vähenemine. B12 defitsiidi puhul ajukahjustusele tüüpilist leidu ega muu koldelisi muutusi ei esine.  

B12 kõrvaltoime - lihastõmbluste teke esimesel haiglasoleku ajal

Kolmandal haiglasoleku päeval 27.11.2018 peale B12 süsti algasid Lapsel lihastõmblused med.õde märkis emale, et lihastõmblused on B12 süstide kõrvaltoime, arst ütles, et head asja (ravimeid) sai liiga palju. Lihastõmblused kestsid 3-4 nädalat ja olid omakorda takistuseks lapse tervenemisel, kuna tõmbluste korral ei saanud laps süüa ega liikuda. Sellises vanuses lapsele, kes on eelnevalt juba kuu aega olnud haige, on see täiendav lebamine loomulikult liikumisarengut takistav. Seega ei ole täpne väide, et söömisraskused on lapsel varasemast ajast.  Antud juhul ei osatud ette näha, et pikalt haige olnud lapse võime metaboliseerida ravimeid võibolla vähenenud. Pärast lihastõmbluste teket vähendati B12 doosi ja vahetati antibiootikum krampe mitte esilekutsuva ravimi vastu.

Manustatud ravimid esimese haiglasoleku ajal (patsiendi infolehel oleva järgi) ei näita, et ravitud oleks suurt ja ulatuslikku toitainepuudust:

Ventolin (inhalaatorisse) – kõrvaltoimed (kiire hingamine, hingeldus, kuigi vilisev hingamine võib olla paranenud. •külmatunne. •kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Sageli esinevad kõrvaltoimed Need võivad tekkida kuni ühel inimesel 10st: •värisemine. •peavalu. •kiirenenud südametegevus. Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed: Need võivad tekkida kuni ühel inimesel 100st: •ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine). •suu ja neelu ärritus. •lihaskrambid.https://rx.ee/v/8264-ventolin-nebuliseeritav-lahus-5000mcg-1ml?start=1
Prednisolon tab. (kõrvaltoimed-Südame häired: Kõrge vererõhk, südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, ebaregulaarne südame rütm.)
Tsüanokobalmiin B12 1000 µg 1 x pv (kõrvaltoimed torkekoha valu ja punetus, kõhulahtisus, sügelus, ülekeha turse tekkimise tunne. See ravim võib tekitada madala kaaliumi taseme (hüpokaleemia), tõsised kõrvaltoimed: lihaskrambid, nõrkus, ebaregelaarne südametegevus). 
Klacid (antibiootikum) susp.gran. 25mg/ml ühekordne annus: 3 ml 2 x pv vahemikus (25.11.2018 - 27.11.2018) manustamine katkestati pärast lihastõmbluste teket (Täheldatud kõrvaltoimete hulka kuuluvad iiveldus, seedehäire, kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu ja surina ning torkimise tunne nahal. Infektsioonid, nt mao ja soolte infektsioon, põletik ninas ja vaginaalsed infektsioonid. On täheldatud hingamisraskust, minestust ja näo ning kurgu paistetust, mille tõttu võib vajalik olla erakorraline arstiabi. Klacid võib halvendada myasthenia gravis’e sümptomeid (seisund, mille korral lihased muutuvad nõrgaks ja väsivad kergesti) patsientidel, kelle juba on see seisund. On teatatud mööduvatest kesknärvisüsteemi kõrvaltoimetest, sh pearinglusest, peapööritusest, ärevusest, depressioonist, unetusest, halbadest unenägudest, maniast, tinnitusest, segasusest, düsorienteeritusest, hallutsinatsioonidest, psühhoosist ja depersonalisatsioonist. Klaritromütsiini puhul on teatatud kuulmiskaost, mis on tavaliselt pöörduv ravi ärajätmisel. Üksikjuhtudel on teatatud valgete vereliblede arvu vähenemisest ja vereliistakute arvu vähenemisest. Sarnaselt teistele makroliididele on teatatud maksafunktsiooni kahjustusest (mis on tavaliselt pöörduv),
Unasyn (antibiootikum) inj ühekordne annus: 500 mg 3 x pv –  .  Kõrvaltoimetena on täheldatud kõhulahtisust, iiveldust, kõhuvalu, seedehäireid, nahalöövet, nõgestõbe, nahasügelust, nahareaktsioone, väsimust, unisust, peavalu, pearinglust, oksendamist, peensoole-jämesoolepõletikku, seeninfektsioone (kandidiaasi), haigustekitaja resistentsust, aneemiat, vere hüübivusaja pikenemist, allergilisi reaktsioone (anafülaktiline šokk), nahaturset, isutust, toksilisust närvikoele, allergilist veresoonepõletikku, õhupuudustunnet, veriroed, suukuivust, ülakõhuvalu, maitsehäiret  https://rx.ee/u/6524-unasyn-tabl-375mg-n12?start=1
Cefuroxime (antibiootikum)mip ühekordne annus: 350 mg 3 x pv vahemikus (05.12.2018 - 17.12.2018) (kõrvaltoimed: vere valgeliblede arvu muutused (neutropeenia või eosinofiilia) vere punaliblede arvu langus (aneemia), https://rx.ee/c/6026-cefuroxime-mip-1500-mg-inj-inf-lahuse-pulber-1500mg-n1-n5-n10?start=1
Antibiootikumid määratakse ja toimivad ainult bakteriaalsete põletike korral st antibiootikumid ei aita nakkuste korral, mille tekitajaks on erinevad viirused. Nad on tõhusad vaid bakteriaalsete nakkuste puhul. Näiteks ülemiste hingamisteede viirusnakkuste või gripi korral väljakirjutatud antibiootikumid patsiendile leevendust ei too, sest bakteritapjaks mõeldud antibiootikum viirustele ei mõju. https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/inimesele/antibiootikumide-kasutamine
Lihastõmbluste ja köhast tingitud hingamisraskuste tõttu paigaldati haiglas Lapsele nasogastraalsond. Selle kaudu manustati hüpoallergilist toitesegu Neocate.  Otse makku manustatav toitesegu ajas alguses last oksendama, kogust tõstes ja kontsentreeritumat Neocate segu manustades läks lapse nahk roosaks (allergilisele nahalööbele sarnane). Seetõttu kogust vähendati ja vahetati segu. Laps, kes haiglas pidi olema pikali asendis ja keda toideti otse makku, võttis loomulikult kaalus rohkem juurde. Samas selline otse makku toitmine vähendas lapse soovi ise süüa. Samuti on ise söömine raskendatud sondi tõttu, mis põhjustab ebamugavust.
Sotsiaaltöötaja väidab, et igasugune kaalulangus peale haiglat toimub aju arvelt. See ei ole täpne. Ei ole mingit meditsiinilist tõendust, et normkaalus lapsel toimub mõnesaja grammine kaalulangus ajumassi arvelt – eelkõige toimub kaalulangus nahaaluse rasvakihi arvelt, mida Lapsel on küllaldaselt.

Ajalises plaanis peale detsembris 2018 haiglast väljakirjutamist:

17.12.2018 perearsti visiit – lapse ülevaatusel on treemor taandunud, laps aktiivne.
08.01.2019 visiit Tallinna Lastehaiglasse, logopeed leiab, et laps suudab toidumassi piisavalt peenestada,  transport õnnestub, neelatuse järgselt hääl puhas. Neuroloog leiab, et neuroloogilises leiud oluliselt paranenud. Foolhape (folaadid), fosfaat, kaalium, naatrium, kaltsium, kreatiniin, LDH, magneesium, naatrium, Fer., Uurea, valk  normis. Hemoglobiin 130 g/l(norm 111-141). B12 197 (norm alates  216)
Ema käis 14.01. 2019 Tallinnas määratud ajal geneetiku juures.
16.01.2019 teeb lastehaigla pöördumise Lapse koduvalda. Pöördumise põhjustas valearusaam sellest, et ema ei soovi Last ravida. Ema soov oli lükata edasi narkoosi all toimuv luuüdi proovi võtmine – mis ei ole ohutu protseduur nii väikesele lapsele. Laps oli selleks ajaks viibinud ligi kuu aega emaga  haiglas. Haiglas viibimine oli raske nii emale, kui lapsele ja ema tegi otsuse lapse tervist hinnates, et luuüdi analüüs ei ole kuidagi seotud lapse tervise kiirema paranemisega ja seda on võimalik edasi lükata.  Luuüdi analüüsi mittevajalikkust kinnitas hiljem ka Tartu Ülikoolil Kliinikum.
Enne 16. jaanuari võttis perekond juba ühendust Tartu  Ülikooli Kliinikumi neuroloogiga, et muuhulgas saada teine arvamus.
16.01.2019 helistas sotsiaaltöötaja emale ja pakkus, et perearst võib kirjutada saatelehe Tartusse. Ema võttis perearsti juurest saatelehe ja kuna koduste asjade korrastamine ema äraminekuks võttis aega, sai ema kodust sõitma hakata alles peale lõunat. Arvestades halbu teeolusid, helistas ema Tartu Kliinikumi arstile ja leppis kokku, et ta jõuab 17.01. haiglasse. Kodust sõitis ema edasi ... – kus elavad tema vanemad ja kuskohast on Tartusse palju vähem maad. 16.01.2018 õhtul külastas kodu sotsiaalametnik koos politseiga.
17.01.2019 saabus Laps koos emaga Tartu Kliinikumi. Välja kirjutati 18.01.2019. Määrati uus aeg ülevaatuseks Tallinna Lastehaiglas 05.02.2019.  Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub:
1. Heas üldseisundis, aktiivne, ise veel püsti ei tule, kerge lihashüpotoonia, k/p-refleksid elavad, tegutseb mõlema käega võrdselt, võtab pilgukontakti- emotsionaalne areng parem, sõnu 3-4, asja ja sõna vahel seoseid vähe, motoorikas veidi maha jäänud.
2. Kaalulangust viimase kaalumisega võrreldes pole tekkinud, sööb korraga 150-200ml, soovitatud ka tükilist toitu anda.
3. Röntgenograafia Röntgeniülesvõte rindkerest (otseülesvõte, AP) (istudes) Raske srt-pneumonia koos hingamishäiretega läbi tehtud. Momendil palavikuvaba, köha ei ole, kuulatlusleidu samuti mitte.   Võrreldes eelmise leiuga 17.12.18. on kopsujoonis oluliselt parem, deformatsioonid ja rohkenemine lahenenud. Püsib veel mõlemapoolselt struktuursuse langus parahilaarselt. Mediastiinumi kuju ja suurus ealised. Hemidiafragmad kontuursed, tavakõrgusel, lateraalsiinused vabad. 
4. KÄESOLEVALT analüüsides Hgb 123 g/L, MCV 76, trombotsütopeeniat ja neutropeeniat ei esine. Rauavarud vähesed (lisatud suukaudne rauaravi), B12 normi piires (ema viimastel päevadel siiski B12 lisaks andnud), aga homotsüsteiin kõrgem (11.8 mcmol/L). Perifeerse vere mikroskoopia patoloogilise leiuta. Arvestades laboratoorset leidu luuüdiuuringuid hetkel vajalikuks ei pea, põhjuseks pigem vanema puudulik koostöö -- selgitatud korduvalt liha sisaldava lisatoidu vajalikkust, vitamiinide lisaks andmise vajalikkust ning defitsiidi võimalikke tagajärgi. Hetkel ema nõus lisama lapse menüüsse liha ja vajalikud vitamiinid.
Folaadid (foolhape) tase oli Lapsel 33 nmol/L   (referentsväärtus 7,9-22) 
Ema otsused luuüdi proovi mittevajalikkuse ja nasogastraalsondi osas osutusid õigeks.
Seda arvestamata tuldi politseiga 5 lapse pere juurde koju 31. jaanuaril ja teostati sundhospidaliseerimine. Ei arvestatud asjaoluga, et kokkulepitud arsti aeg on 5 päeva pärast. Tallinna Lastehaigla tegi kirja hospidaliseerimsie vajadusest 16.01.2019, kuna  ema ei läinud narkoosi all tehtavasse luuüdi analüüsi ja jõudmata vastata raviarsti mailile, arvati tõenäoliselt, et ema eirab kõiki arsti korraldusi. Ema läks haiglasse 17.01.2019. Sellest olid teadlikud nii perearst, sotsiaaltöötaja, kui ka politsei. Seega Tallinna Lastehaigla pöördumine oli perekonna poolt täidetud ja uueks sundhospidaliseerimiseks vajadust ei olnud. Ema kirjutati välja kodusele ravile 18.01.2018 ja määrati uus aeg 05.02.2019.

Alates väljakirjutamisest detsembris 2018 ei ole perel olnud ühtegi nädalat, mida oleks saanud veeta rahulikult kodus. Antud juhul on ametkonnad aeglustanud lapse tervenemist ja rikkunud pere harjumuspärast rütmi.

Ema ei ole nõus väitega, et lapse tervis järjest halveneb – 2018 detsembri lõpust koju kirjutatud Lapse tervis on läinud paremaks. Ta ei vaja enam antibiootikume, hingamisteede ravimeid, auruaparaati, sondi. Jäänud on vitamiinid B12 ja D.  D vitamiini tuleb tarbida kõigil lastel ja enamik eestlastest on D vitamiini defitsiidis, paljud on defitsiidis ka juhul, kui nad tarbivad lisandit – see ei saa olla ainuüksi Lapse pere elustiilist lähtuva halveneva tervise näitaja. B12 vitamiini ema ka manustab. Ema püüdis selgitada sotsiaalametnikule ja politseile, et Laps ja kohas (kus õpib pere vanim laps) apteegis ei olnud Lapsle sobivat metüülkobalamiini (vitamiin B12 vorm) müügil, vaid ainult tsüanokobalamiini (B12 vorm). Ema andis Lapsele tsüanokobalamiini, kuid avastas hiljem, et see on ainult 3 mikrogrammi.  Metüülkobalamiini – 500 mikrogrammi - sai osta hiljem linnast. Mõlemad B12 vitamiinilisandid olid emal politseile ette näidata.  Foolhappe tase on Lapsel kõrge.  Lapse hemoglobiin oli normis. Ema selgitusi ei peetud oluliseks.

Ema märgib, et peale haiglas olemist, arsti protseduuride läbiviimist, kui väikelapse veene korduvalt torgitakse, on laps sellest ärritunud ja rahutu. Iga kord alustatakse kodus uuesti otsast peale st kodusoleku esimesed päevad on laps veel rahutu, sööb kehvemini. Iga kodusoldud päevaga hakkab minema järjest paremini.  Seega igasugune taastumine võtab aega ja vajab rahulikku kodust keskkonda. Pidev emotsionaalne surve, lapse äravõtmise ja politseiga ähvardamine, pidev lapse ja ema jooksutamine haiglate, arstide, sotsiaalametnike vahel ei tee lapse tervenemist kiiremaks, vaid pidurdab  seda. Kõik muudatused võtavad aega, kuid aega rahulikus keskkonnas last toetada ja temaga tegeleda ei anta. Ka talvine periood ei soodusta paranemise kiirust. Samas on positiivsed muutused märgatavad.

31. jaanuari sundhospidaliseerimine 

Märgin, et 31. Jaanuaril 2019 Lapse vastuvõtnud arst ei näinud lapse juures midagi erakorralist -ei olnud mingeid krampe. 31. Jaanuaril ja 01. Veebruaril teostatud vereproovide järgi oli lapse hemoglobiin normis, foolhape normis, B12 veidi normist madalam. Kõrvaarst märkis, et kurgukaar on veidi punane, vasak kõrv veidi tursunud, palavikku ei olnud, laps ei olnud nõrk ega loid. Raviarst kuulas kopse, ei olnud ei bronhiiti ega kopsupõletikku. Ei olnud seega tegemist hädohus oleva lapsega. Lisan veel, et kodus pakutud värske toit tõstis koheselt foolhappe taset. Haiglasse jõudes on Laps folaadid 41ng/ml (norm ref. 7,2-22,4). Hemoglobiin oli 124 g/l (norm 111-141). 4 päevaga haigla purgitoitude ja vitamiinilisandite najal langesid nii foolhappe tase, kui ka hemoglobiin. On teada, et folaadid (vitamiin B9 naturaalne vorm) värske toiduga imenduvad kehas paremini, hävivad toidu kuumutamisel ja foolhape (vitamiin B9 sünteetiline vorm) toidulisandina ei anna taolist head efekti. Rahulik kodune keskkond, harjumuspärase meeldiva toiduga annab lapsele enam, kui haigla. 
Vanemad vastutavad oma lapse tervise eest ja on kohustatud esitama küsimusi lapse ravi kohta, kontrollima, leidma koos arstiga lapsele parim ravi, vajadusel küsima teist  arvamust.  Lapsevanematele perekonnaseadusega pandud kohustus tegutseda lapse huvides vajaliku hoolsusega, kaitsta last tema elu ja tervist ähvardavate ohtude eest, sealjuures ette näha ja ära hoida võimalikke tagajärgi. Keegi ei tunne last paremini, kui tema ema. Ravimitel on kõrvaltoimed ja igale lapsele tuleb valida õige doos, mis on väga individuaalne. Haiguste, haiglas viibimiste ajal, ravidoosidega lõpetamisel on lapse isu loomupäraselt kehv. Medikamentoosne ravi tekitab sageli kõrvaltoimeid ja sama sageli ei toimi teatud ravimid alati efektiivselt – vastasel juhul oleksid kõik lapsed terved. Emale heidetakse ette, et ta ei järginud kodus kõiki arsti korraldusi, kuid keegi ei tundnud absoluutselt huvi ema selgituste vastu - ei ole võimalik ette teada, kuidas lapse tervenemisprotsess areneb, mingi ravim lapsele mõjub, kuidas mingil hetkel on isu ühe või teise toidu järele, kuna tekib ravimist küllastus ja millised kõrvaltoimed võivad tekkida. Laps ei ole robot, tal on omad head ja halvad päevad. Kuna ravi saanud laps on tänaseks kõigest 1,3 aastat vana, siis on vajalik tähelepanelik jälgimine ja toetamine. Emal on samuti vastutus teha õigel ajal õige otsus. Keegi ei saa garanteerida 100% edu. Vastasel juhul oleksid kõikides lastehaiglates lapsed tervenenud. Eksivad arstid ja eksivad emad. Ravi toime ja mõju on äärmiselt individuaalne. Kohati jääb mulje, et mure ei ole niivõrd Lapse tervise pärast, kui eelarvamused pere elustiili osas ja selle ette hukka mõistmine. 

Haigla ei ole keskkond, milles tervenemine toimuks kiiremini. Laps on rahutu, tema liikumist piiratakse, ta ei saa aru muutunud keskkonnast. Ta tahab liikuda, häälitseda, tegutseda ja ei saa aru, miks seda ei lubata. Kehas tekib paratamatult stress, mis pärsib söögiisu. Ema on samuti stressis, seda tunnetab omakorda laps. Väikeses palatis kinni hoituna – haiglas on praegu karantiin st ei lubata külastajaid ja ei tohi välja minna. Toidud, mida pakutakse haiglas, ei ole ei isuäratavad, lapsele harjumuspärased, ega ei vasta ka Eesti ametlikele toitumissoovitustele. Sundida väikest last sööma seda, mis talle ei maitse on võimatu. Ka määratud megakogustes ehk ravidoosides vitamiinid ja antibiootikum võivad vähendada söögisisu. Antibiootikum vähendab raua imendumist. Rauapreparaat mõjutab kaltsiumi imendumist. Sellistes tingimustes ei ole juttugi lapse kiirest ja täielikust tervenemisest. Megadoosides vitamiinidega saavutatakse küll vereproovi kõrgem näit, kuid igapäevase ja pikema ajaperioodi jaoks ei ole sellel tõsiseltvõetavat väärtust. Ja hiljem süüdistatakse jälle perekonda, et laps pole mõned nädalad pärast haiglat ja ravimeid koheselt taastunud.

On õige, et Laps sai jaanuari lõpus 2019 väikese külmetuse, kuna pere teised liikmed puutuvad paratamatult kokku teiste inimestega. Kogu Eestis on hetkel lasteaedades kinni terved rühmad, kuna haiged on nii lapsed, kui ka õpetajad. Ka Lapse peres oli mitu inimest kerge külmetusega. Viirushaigus ei ole selline asi, mida emal on võimalik viirushaiguste tipphooajal lapsest eemal hoida.

... Vallavalitsus märgib oma taotluses: „Perearst teinud juba varasemalt saatekirja lapse haiglasse viimiseks, kuid pere ei teinud seda õigeaegselt.“
Perearst soovitas minna 09.11.2018 Tallinna Lastehaiglasse. Kuna sel päeval oli Laps hemoglobiini tase parem (100) ja ta tundis ennast paremini, lootis ema, et haiglasse minna ei ole vaja. Kuna Laps köha süvenes, kirjutati saateleht välja 23. november, millega ema läks haiglasse.  
Ema märgib, et sagedased külmetushaigused on sügis-talvisel perioodil kõikide laste seas tavalised. Ema ravis last vahenditega, millega tavaliselt ravitakse külmetushaigust.  

Perearst Karmen Jolleri sõnul loetakse väikelapseeas normaalseks haigestumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. «Teisisõnu: normaalse immuunsüsteemiga 2-3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel,» ütles Joller. https://tervis.postimees.ee/4228349/perearst-karmen-joller-tatised-lapsed-voivad-lasteaias-kaia
02.11.2018 perearsti visiit: köha paar nädalat. Temp normis olnud. Loium. Isutum. Nohu alguses, nüüd vähem. Vahel ninakinnisust. Tarvitanud ei ole midagi. Obj kurgukaar roosa. Perif ls ei paleeri. Kõrvad otosk bilater ii. Kopsud auskult kiuneid. Hingamine vaba.
13.11.2018 (perearsti õde), telef kontakt: ei läinud haiglasse. Ema sõnul lapsel tasapisi parem, toimetab. Köhatab, vahel krõbiseb. Analüüsid - VitB12 74, Dvit 48,4. Kl veri hgb 100 g/l.

... Vallavalitsus märgib oma taotluses: „Ema keeldus vajalikest ravimitest, sh ka auruaparaadist.“
Tegemist on vale arusaamisega. Ema ei keeldunud ravimitest, Lapsele määratud ravimid on allpool kirjas. Ja neid manustati vastavalt arsti korraldustele. B12 süstist põhjustatud lihastõmbluste korral, vahetas ravimeid arst ja B12 doosi vähendati.
Ema palus auruaparaati ja sai selle esmalt perearstilt omale koju ja haiglas olles kasutas kogu aeg auruaparaati. Seda võivad tunnistada kodu poolt vanemad, vanavanemad ja perekonda külastanud tuttavad ning haigla poole pealt kõik med.õed.

... Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „Lapse toitmiseks paigaldatud nasogastraalsond, kuhu manustada lihaga juurviljapüree, puder, puuviljapüree ning lapsele määratud eritoidusegu (Neocate Syneo), lapsel neelamisraskused.“
Väide on ebatäpne. Nasogastraalsondi kaudu pidi manustama ainult eritoidusegu Neocate. Haiglas manustati sondi kaudu ainult Neocate segu, paksemad segud nagu kleepjas foolhape ei tahtnud sondist läbi minna ja seega kõik paksemad toidud manustati haiglas suukaudselt niivõrd, kuivõrd see oli võimalik. Koju tulles oli laps paranenud niivõrd, et sõi ilusti. Pikemalt Neocate toidusegu kohta allpool.
... Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „Lapsele vajalikust eritoidusegust lapsevanem keeldus selle kalliduse tõttu ning lapsevanem polnud nõus vastu võtma ... Vallavalituse toetust eritoidusegu ostmiseks.
Vanemad ei keeldunud eritoidusegu ostmisest selle kalliduse tõttu. Pere kinnitas, et neile on toidusegu ostmine vajadusel jõukohane. Pere ei valinud Neocate toidusegu Lapse menüüsse selle ebasobivuse tõttu. Segu oli ebameeldiva maitsega, ajas Lapse öökima ja oksendama, vähendas söögiisu, tegi apaatseks. Neocate asendati teiste toitudega. Neocoate määrati haiglas, kui oli tekkinud köhast tingitud hingamisraskused ja peale B12 kõrvaltoimet tekkinud lihastõmblused ei võimaldanud rinda imeda ega muud toitu iseseisvalt süüa. Haiglast väljakirjutamisel olid need sümptomid taandunud, Laps sõi iseseisvalt. Neocate on hüpoallergeeniline toitusegu, kuna Lapsel allergiaid ei olnud, ei olnud sellise segu järele vajadust.
... Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „08.01.2019 toimus korduskontroll haiglas, lapse kaal langenud 400g.“
Kaal tõepoolest vähesel määral langes, kuid Laps oli jätkuvalt voldikestega väikelaps normkaalus üle 10 kilo. Vanemad leiavad, et haiglas pikaliasend sondi, tilguti, kanüüliga piiratud liikumisega lihastõmbluste tõttu ja otse sondist makku toidetud seguga –tekitas Lapsele kiire kaalutõusu, mis ei saanudki olla püsiv. Koju tulles oli esmatähtis, et Laps hakkaks iseseisvalt sööma ja liikuma, selle tähtsust rõhutasid logopeed, toitumisterapeut, füsioterapeut, neuroloog. Laps muutus taas aktiivseks, iseseisev söömine paranes iga päevaga. On selge, et kui lapsele viiakse makku hulk toidusegu, siis tal ei ole mingit isu, ega ka soovi hakata ise sööma ja toitu närima. Seega ei olnud kaalulangus 400 g ohtlik ega tervist kahjustav.
...Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „Nasogastraalsond ema sõnul ära tulnud vahetult enne haiglasse tulemist. Juba lastekaitsespetsialistide kodukülastuse ajal 04.01.2019 ei olnud lapsel nasogastraalsondi.
31. destesembri 2018 käis ema Lapsega perearsti juures, kus sond oli olemas. Seega on alusetu kahtlus, et sondi polnud pikka aega.
Kuna Laps hakkas tervenemisel taas  aktiivselt liikuma, siis üle aasta vanuse lapsena kasutas ta aktiivselt oma käsi, et kiskuda sondi ja ilmselt põhjustas sond ka ebamugavust, sest peale seda kui sond oksendamise käigus välja tuli, hakkas Laps paremini sööma ja magama, muutus rahulikumaks. Igal inimesel on õigus oma haiguse igas etapis vältida nii palju kannatust ja valu kui võimalik. Seega ei ole õigustatud normaalkaalus lapse, kes sööb iseseisvalt, sundimine ebamugavasse ja valu tekitavasse olukorda.
... Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „14.01.2019 Laps koos vanematega geneetiku vastuvõtul.  Kaalulangus veel süvenenud 100g võrra.
Vanemad selgitasid geneetiku vastuvõtul, et ... külast Tallinna sõiduks (75km) halbades teeoludes tulid nad varem kodust välja, kui Laps alles magas. Vastuvõtule jõudes oli  kogu sõidu maganud laps unine ja ei tahtnud süüa midagi peale rinnapiima. Ja vahetult enne vastuvõttu laps kakas. Seega arvan, et 100g kaalulangus oli ajutine ja tingitud korrapäratust päevakavast. Hiljem Tartu Kliinikumis kaal langenud ei olnud. Geneetik geneetilisi probleeme ei tuvastanud.
... Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „16.01.2019 lastekaitsespetsialisti kodukülastus koos politseiga, et perele selgitada lapse hospitaliseerimise vajadust.  Ema ja last enam kodus ei olnud, lapsevanem koos lapsega läinud Tartu Ülikooli kliinikumi, et võtta teise arsti arvamus.
Arusaamatu, miks tuli sotsiaalametnik 16.01.2018 emale selgitusi andma koos politseiga, kui sotsiaalametnik ise helistas emale ja pakkus, et perearst kirjutab Tartu Kliinikumi saatelehe. Ema läks perearsti juurde ja võttis saatelehe Tartusse. Võttis ühendust Tartu Kliinikumi arstiga ja leppis mineku kokku ja sõitis kodust ära. Seega oli sotsiaalametnik Tartu Kliinikumi sõidust teadlik ja ei olnud mingit põhjust kaasata politseid ning süüdistada ja ähvardada lasterikast perekonda. 
...Vallavalitsus märgib oma  taotluses: „Vanemad ei ole ühelgi moel tõestanud ja kinnitanud neile etteantud juhiste täitmist.“
Vanemad saavad etteantud juhiseid täita lapse tegelikke vajadusi ja seisundit arvestades.  Etteantud juhised on lapse tervenemiseks haiguslikust seisundist. Kui laps terveneb järk-järgult, väheneb ka manustatavate preparaatide ja protseduuride arv.  Vastavalt patsiendi õigustele on vanematel vaja muuhulgas jälgida, kas lapsele manustatav preparaat annab ka soovitud tulemuse ja millised on kõrvaltoimed ning kuidas igal ajahetkel toimuvate muutustega arvestada.
Vanemad on igati hoolitsenud oma lapse eest ja püüdnud lapse tervenemist alati toetada. On keeruline, kui lapsel ei lasta areneda ja terveneda omas individuaalses tempos, vaid nõutakse tervisenäitajana kiiret kaalutõusu.

Rauapreparaat oli välja ostmata, kuid mitte tahtlikult, vaid see lihtsalt ununes. Viie lapse emal on pidevalt palju meeles pidada ja apteek on kaugel. Rauapreparaadi väljaostmisega hilinemine ei olnud ohtu tekitav, kuna lapse hemoglobiin oli Tartu haiglast tulles 123g/l), perearsti juures 28. Jaanuaril oli hemoglobiin 120g/l (norm 111-140).

Hospidaliseerimisel 31. jaanuaril- 01. veebruaril oli hemoglobiin 124 g/l-  seega ei olnud tegemist rauapuudusega. Ema ei olnud jõudnud rauda välja osta, kuid Laps menüüsse olid lisatud rauda rohkelt sisaldavad toidud, mis väljenduvad ka lapse vereproovis hemoglobiini ja ferritiini tasemes.
Kodus ei olnud hetkel foolhappe preparaati, kuid foolhape on toiduga kergelt omastatav ja Lapssai foolhapperikast toitu. Laps foolhappe tase Tartus oli 33 (norm › 7,9) ja hospidaliseerimisel oli foolhappe tase 44 – mis on väga hea foolhappe tase. Sestap on alusetu väita, et ema ei järginud arstide ettekirjutusi. Ema tegi kõik, mis inimlikult võimalik. Ajafaktor on Lapsele paratamtult vajalik ja seda ei saa tagant sundida.
Kahjuks pärssis uus külmetus Laps isu, kuid ema on kindel, et see oleks möödunud nädalaga, nagu pere teistel liikmetel ja tervenemine oleks saanud edasi minna.
Aneemiat puudutaval haigla veebilehel on märgitud, et aneemiast täielikult paranemine võtab 3-6 kuud aega. Igasugune taastumine vajab aega. Laps oli sügise ja talveperioodil kahel korral külmetuses, seejärel kopsupõletikus – tema isu vähenes tunduvalt ja on ilmne, et tugeva köha ja nohuga, vähese isuga lapsel võib välja kujuneda aneemia. Eestis ja kogu maailmas on aneemia laste ja teismeliste hulgas väga levinud haigus – seda nii segatoiduliste, kui taimetoiduliste hulgas. Talvised külmetushaigused, vähene liikumine, isutus on see, mis teevad aneemia tekke võimalikuks – mitte ema tahtlik hooletus. Laps emana pean vajalikuks rõhutada, et olen igati hoolitsenud Laps vajaduste eest ja püüdnud tema toidulauda hoida mitmekülgsena ja rikkalikuna. Kuid antud juhul oli Laps pikalt voodis, tema isu oli väga kehv. Kuid isupuudus on haigete laste juures tavaline. Last sööma sundida ei ole võimalik, kuna ta oksendaks toidu lihtsalt välja.  Peale tervenemist taastub isu iseenesest.
Pikad vereproovid – 30-40 erinevat näitajat. Lapse vereproovidest nähtub, et enamik näitusid on normi piirides. Väga paljudel inimestel on vereproovi näitude hulgas neid, mis on referentsväärtusest madalam või kõrgem ja see on normaalne. On ka haigusi, mille puhul vereproovi näitajad on täiesti korras. Vereproovi näit iseenesest ei ole haiguse põhjustajaks. Haigus põhjustab verenäidu halvenemise. 

Mis puudutab D vitamiini, mida hetkel manustatakse megadoosis 2000 IU.
TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert märgib, et  ülisuurtel doosidel ei ole nimelt täheldatud kasulikku toimet. D-vitamiini defitsiidiks peetakse suurusjärku <25 el="" l.="" nmol="" span="" style="mso-spacerun: yes;" toiduohutusameti=""> 
kinnitatud D-vitamiini tarbimise ohutu ülempiirid, millest lähtub ka Eesti, on: Lapsed kuni 12 kuud 25 µg/1000 IU; D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Erinevalt vesilahustuvatest vitamiinidest ei ole kerge selle suuri koguseid organismist eemaldada. Ülisuurte dooside puhul tekib organismi «vaba» vitamiin, mis siseneb rakku ja hakkab suurendama kaltsiumi imendumist seedesüsteemist. Tulemuseks on vere kaltsiumisisalduse tõus. See võib põhjustada tervisehädasid, näiteks kahjustada artereid ja neerusid, moodustades valulikke neerukivisid. Samuti võivad esineda seedehäired, uimasus, janutunde suurenemine ning sage urineerimine. Vitamiinitoksilisus on väga ohtlik - see võib avalduda kuude või isegi aastate möödudes pärast kõrgete dooside tarbimist. Samas ei ole täheldatud ülisuurte dooside kasulikku toimet.
Ei ole õige väide, et Lapsel oli ohtlikult madal D vitamiini tase. See on olnud madal aga mitte ohtlik defitsiit. Ema on andnud Lapsle talvisel ajal lisaks D vitamiini, kuid see on olnud väikestes doosides, mis ei tõsta näite kõrgeks.  Kuid toit ja normaalsed doosid tõstavad vitamiini taset kehas aeglaselt, samas püsivalt ja kindlalt ning on eelistatud megadoosiga lisandist põhjustatud kunstlikult kõrge numbri ees.
Lononi Kings College geneetilise epidemioloogia professori Tim Spectori artiklis märgitakse: „D vitamiini defitsiit on muutunud moodsaks epideemiaks ja ettekanded ütlevad, et viiendik USA ja UK elanikkonnast on madala D vitamiini tasemega. On nad siis rohkem aldid teistele haigustele ja vähile? puudub ühine arusaam selle kohta, mis on D vitamiini defitsiit. Defitsiidi taseme määrad on meelevaldsed ja selles osa puudub rahvusvaheline konsensus. „Normaalseks“ tasemeks loetakse 50-80 nanomooli liitri vere kohta (nmol/L), samas ütlevad viimased uuringud, et täiesti piisav on 30 nmol/L.  Ülikõrge D vitamiini tasemega (üle 100 nmol) patsiendid on nii minu kliinikus, kui ka mujal muutunud tavapäraseks. Samuti raporteeritakse järjest enam toksilist üledoosi. Mõningad randomiseeritud uuringud on näidanud, et veres oleva kõrge D vitamiini tasemega või megadoosides D vitamiini lisandeid (üle 800 IU) võtvad patsientidel on ülemääraselt suurenenud risk kukkumistele ja luumurdudele. D vitamiin on kaugel sõnast ohutu.“ https://theconversation.com/vitamin-d-a-pseudo-vitamin-for-a-pseudo-disease-101907
Eesti toitumissoovitustes on toodud vitamiinide-mineraalide saadavus  erinevates toitudes (allpool). Tabelites on ära toodud kõikide vitamiinide ja mineraalide sisaldus nii loomsetes-, kui ka taimsetes toitudes. See, kui ühel hetkel ei ole kodus liha, kui ei ole ühte vitamiini tabletti – siis ei ole lapse elu ohus. Ja arvamus, et laps ei tohi olla haige (sotsiaalametniku arvamusest, et Laps jälle köhib), vaid peab olema kogu aeg, igal ajal terve on nõue, mida ei suuda täita mitte ükski Eesti perekond. Seda eriti talvisel ajal, viiruste ja gripi kõrghooajal.
Haiguse ajal jäävad ka rauavarud väiksemaks, kuna bakterid kasutavad elutegevuseks rauda ja tihti peale terveks saamist analüüsid taastuvad iseenesest.
Euroopa Liidu patsinetide infolehel on märgitud, et Euroopas esineb 7,5% ravivigadest retsepti staadiumis ja 0,08% väljastamisetapis, samas kui haiglates moodustavad ravivead 18,7-56% kõigist patsientide kõrvaltoimetest. Patsiendile tuletatakse aina meelde, et ta peab uurima ja kontrollima, jälgima ja vastutama.

On ilmselge, et kui  Maailma Tervishoiuorganisatsioon, WHO, Euroopa Liidu riigid sh Inglismaa, Soome, Rootsi jt ning USA, Kanada, Austraalia jpt riikide toitumissoovitused tunnistavad, et taimne toit, õigesti kombineerituna on täisväärtuslik toit nii lapsele, rasedale, sportlasele, kui täiskasvanule, siis ei ole võimalik Eestis väita, et selline toit põhjustab tervishäireid ja on sobimatu ja on põhjustanud lapsele haiguse.  See käib ka õigesti kombineeritud segatoidu kohta. Ometi on Eesti elanikkonna tervis ja Eesti laste tervis  hoolimata segatoidust üks kehvemaid Euroopa Liidus. https://www.err.ee/909169/uuring-eesti-laste-tervis-on-el-i-kehvemate-seas. Ema leiab, et pere ei ole võrdselt koheldud teiste peredega, kus lapsed haigestuvad. Pere teised lapsed on terved, ema-isa on terved. Kõigil on olnud külmetushaigusi, väiksemaid terviseprobleeme, kuid üldine tervis on hea. Kopsupõletikku esineb väga paljudes lastega peredes. Aneemiat esineb taimetoitlastel tõepoolest rohkem, segatoidulistel esineb rohkem südameveresoonkonna haigusi, allergiaid, astmat, diabeeti jt autoimmuunhaigusi ning vähki. Ei eeldata, et segatoidulised on seda teinud tahtlikult – kuigi nende haiguste üheks oluliseks põhjustajaks on ülekaal, mis on põhjustatud peamiselt valest toitumisest. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2013/01/4-3-Laste-%C3%BClekaalu-k%C3%A4sitlus_%C3%9Clle-Einberg.pdf
 Oluline ja esmatähtis on analüüsida lapse menüüd, pakkuda talle sobivat toitu. Luua rahulik keskkond, et lapse isu saaks kasvada ja kaal tõusta. Haiguse esinemine iseenesest ei saa olla lapse hooldusõiguse äravõtmise aluseks. 

Neocate seguga seonduvad uuringud.

Ema on tutvunud toitesegu Neocate osas tehtud meditsiiniline teaduslik uuringuga: Uuringu tulemused lähtuvad 17 lastehaiglast Kanadas ja USAs: „Ootamatu laialdaselt levinud hüpofosfateemia ja luuhaigus, mis on seotud ravitoimelise toidusegu kasutamisega imikutel ja lastel ( inlg. k. „Unexpected widespread hypophosphatemia and bone disease associated with elemental formula use in infants and children“ )
Uuringust selgub, et lastehaiglates viibinud lapsed, keda toideti Neocate toiduseguga, haigestusid hüpofosfateemiasse. Hüpofosfateemia on lapsepõlves väga ebaharilik ja lastearstid jõuavad järeldusele, et midagi on toidusegu koostises läinud valesti.
Uuring vaatas 51 lapse andmeid, kellel diagnoositi hüpofosfateemia ja kellest enamikku toideti ainult Neocate toitesegudega. Arstid leidsid, et 94% on luude „murdusid, mineraalipuudust või rahhiiti“. Neil lastel aga, kellele anti teine toidusegu, algas paranemine väga kiiresti. Uuringu läbiviijad soovitavad aminohapetega toidusegu kasutamise puhul väga hoolikalt lapsi jälgida. 
Antud uuringust kirjutavad USA ravimi tagasikutsumise ja patsientide kaitseorganisatsioonid; kes avaldavad oma kodulehel selle kohta artiklid https://drugrecallattorneys.org/neocate-formula-can-lead-to-hypophosphatemia-and-bone-issues/; https://www.usrecallnews.com/neocate-baby-formula-injuries/ , https://safepatientadvocate.com/neocate/

Kaasuvad sümptomid

Hüpofosfateemia võib põhjustada ebaregulaarset hingamist, söögiisu vähenemist, lihasväsimust ja kaalu kõikumist. Kuna fosfaat on hädavajalik luude kasvuks ja raku funktsioneerimiseks,  kipub hüpofosfateemia tekitama luudega seotud probleeme sh rahhiiti.  Madala fosfori tasemega lastel esineb veel ka kasvupeetust, valu, lihasnõrkust, skeleti deformeerumist.
Ema otsustas Neocate segu menüüst välja jätta, kuna laps sõi ilusti nii rinnast, lusikast, kui ka pudelist, isu oli hea ning samuti ei olnud laps allergiline, et vajanuks hüpoallergeenilist segu. Selle asendas pere kitsepiimaga.

Rinnapiim

Ema leiab, et haigla poolne pidev survestamine rinnaga toitmise lõpetamise kohta ei ole kohane ega lapse tervist toetav. Samuti ei ole õige arsti ja õe poolt tuua keefiri ja öelda, et see on rinnapiimast parem – mis annab alust arvata, et haigla arstid peavad rinnapiima lapsele ebavajalikuks, mis on vastuolus WHO, EU ja levinud tavaga, et rinnapiima tuleb anda 2 eluaastani ja kauem. Toitumisterapeudi poolt pakutud menüüst jäeti rinnapiim välja ja asendati keefiriga. Antud juhul antakse mõista, et kui ema ei ole sellega nõus, siis haiglast välja ei saa. See on survestamine. Nõutakse, et laps ei haiglas ei teeks kõva häält, samas pannakse kanüüli, võetakse verd, on õdesid, kes üsna jõuga lapsele ravimit manustavad – parim rahustaja lapsele sellistel hetkel on rinnapiim, mis suurendab lapse turva- ja lähedusetunnet. Kohtu ja politseiga ja lapse äravõtmisega ähvardamine, süüdistamine ei toeta perekonna tervist ega heaolu.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt võiks rinnapiim olla lapse ainus toiduaine kuni kuuenda elukuuni, seejärel tuleks lapse imetamist jätkata lisatoidu andmise kõrval kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või veelgi kauem.
Et emadel oleks võimalik last  kuni teise eluaastani rinnaga toita, peavad teda toetama nii perekond, tervishoiusüsteem, kogu ühiskond, rõhutab WHO.

Rinnapiimast saab laps kõik talle vajaliku õiges vahekorras. Rinnapiim sisaldab lehmapiimast vähem valku: rinnapiimas leidub seda 1,1 protsenti, lehmapiimas üle 3 protsendi, mistõttu vastsündinu suhteliselt ebaküpsete neerude koormus on väiksem. Rinnapiima laktoosisisaldus on suurem kui lehmapiimal, aga rasvasisalduses olulist vahet ei ole. Samas on rinnapiima rasvhape erinev lehmapiima rasvhappest, peamiselt kuna tema linoleenhappe kontsentratsioon on palju suurem. Rinnapiim sisaldab ka aktiivseid ensüüme, millest üks tähtsamaid on lipaas, mille toimel algab piimarasva seedimine. Rasv on inimese piima peamine kalorite allikas ning tema seedimine algab juba suus, söögitorus ning maos.
Rinnapiim sisaldab tervet hulka immunoloogiliselt aktiivseid aineid, mille tagajärjel rinnaga toidetud imikutel esineb harvemini gastroenteriiti, keskkõrvapõletikku ning hingamisteede haigusi.

Siiski ei kaota emapiim lapse jaoks aja jooksul oma väärtust varustades teda endiselt antikehade, vitamiinide ja seedimist kergendavate ensüümidega. (vt. Emapiima koostis.) Teisel eluaastal katab 500 ml emapiima 30 % lapse päevasest energiavajadusest, 38% valguvajadusest, 48% A vitamiini ja 95% C vitamiini vajadusest.
Endiselt toetab emapiim ka lapse immuunsüsteemi. Võrdlevad uuringud viitavad sellele, et kauem rinda saanud lastel on suurema tõenäosusega parem tervis veel teismeliseeas.
Pikem imetamine on kasulik ka ema tervisele vähendades emaka- ja munasarjavähi, rinnavähi ning osteoporoosi ohtu.
Ühekülgne oleks siiski hinnata vaid emapiima toiteväärtust ja tervisekasu. Tervikuna on imetamine ema ja lapse lähedussuhe, mis rahuldab mõlema poole emotsionaalseid vajadusi. Lapse kasvades tema vajadused teisenevad, kuid ei kao ning ema püüdlused jätkata lapse vajaduste täitmist on enesestmõistetavad.
Pediaater dr Tiia Voor  , Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik: „Rinnapiimas olevast rauast imendub ligi 50%, lehmapiimas olevast rauast ainult 10%.“ https://www.kliinik.ee/lastehaigused/id-5/noustamine?question=68297

Väikelapse toitmisest:
Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser: „Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.
Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid.“
Megaoblastiline aneemia: üheks tekkepõhjuseks on toitaine puudujääk, kuid toitaine puudujääk ei teki vaegtoitumisest, vaid võibolla põhjustatud viirushaigusest, ravimitest, imendumishäirest, kehas tekkivatest antikehadest.
Kopsupõletik võib põhjustada aneemiat, neuroloogilisi muutusi ajus.

Eesti elanike toitumise ja toidutarbimise näitajad ning võrdlus soovitustega
Lapsed ja noorukid
Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi
(kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Just see on põhjuseks, miks lapsed on suuremaks riskirühmaks ka lisaainete mõjule. Üha sagedamini esinevaid allergiaprobleeme seostatakse samuti toidu erinevate komponentidega.
Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine.
Varasemad uurimistööd väikelaste toitumise kohta näitavad, et väikelastega perede toitumine ei vasta üldtunnustatud soovitustele. Nii linna- kui ka maaperedes oli saadava toiduenergia, vitamiinide,
mineraalainete ja valgu kogus soovitatust väiksem. Toiduainete Instituudi poolt uuritud 29 lasteaia
(3000 last) menüüde analüüsimisel selgus, et kiudaineid oli menüüdes 14 g päevas, sellest 67% andsid teraviljatooted, 14% köögiviljad ja ainult 6% puuviljad. Vitamiini C sisaldus toidus oli ainult 28 mg.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti kooliõpilasi vähene puu- ja köögivilja tarbimine. 2002. aasta andmetel tarbivad Eestis puuvilja iga päev vaid 24% 11-aastastest ja 21% 13-aastastest
lastest. Suuremad erinevused tekivad 15-aastaste puhul, kellest iga päev tarbib puuvilju 20% tüdrukutest ja vaid 12% poistest. Köögivilju tarbivad noored veel vähem, 11-aastastest sööb köögivilja iga päev
20%, 13-aastastest 16% ja 15-aastastest vaid 11%.
Positiivsena võib aga välja tuua selle, et võrreldes teiste Balti riikidega söövad Eesti õpilased vähem
maiustusi ja joovad vähem magusaid karastusjooke.
Toiduainete Instituudi poolt läbi viidud koolitoidu menüüde analüüsi tulemused (alates 1997. aastast)
näitavad, et lastele pakutava toidu põhivead on vitamiinide C ja D vähesus, mineraalainetest raua ja
kaltsiumi vähesus, küllastunud rasvhapete ja Na liig toidus, samuti sisaldab laste toit liiga vähe vett.
Kardioloogia Instituudi noorukite toitumisuuringus 1998–1999 oli noorte toidus põhitoitainete vahekord tasakaalustamata. Toidurasvad moodustasid kogu toiduenergiast ligi 38% ning süsivesikud
vaid 49%. Küllastunud rasvad moodustasid 40% kogu rasvast ning suhteliselt suur oli sahharoosist
saadav toiduenergia (15%). Vitamiinidest ja mineraalainetest oli soovitatavast madalam vitamiini A
ja kaltsiumi tarbimine.
Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või muid karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, imendumiseks on vajalik ka toidu teatud rasvasisaldus.
Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad tarbimisel
maksa, kust organism saab neid vajadusel kasutada. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamiku vitamiinide puhul 4–40 ööpäevaks ning seetõttu on vaja neid pidevalt toidust saada.
Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, tuleks neid saada soovitatavas koguses vähemalt ühe
nädala keskmisena.
Mõne vitamiini osas on toitumissoovitusi muudetud. Folaatide hulk on tõstetud 300 µg-ni päevas.
Piisav folaatide saamine tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevatele
naistele. Rasedatel ja imetavatel emadel soovitatakse tarbida päevas 400 µg folaate. Parimad folaatide allikad on roheline köögivili ja täisteratooted.
Vitamiin Olulisemad loomsed ja taimsed allikad
Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika, tomat), või, kala- ja loomamaks, juust
Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm
Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned
Vitamiin B1 täisteratooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais
Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat
Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna
Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks
Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks,
Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened
Vitamiin C paljud marjad, puu-ja köögiviljad: mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised jne

Rauavajadus (Fe) on väike (1 mg), kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama ligikaudu 9 mg
rauda. Keskmiselt imendub segatoidus olevast rauast 5–15%. Raua imendumine oleneb sellest, millises vormis raud esineb (heemne ja mitteheemne raud), aga ka toidu koostisest.
Rohkesti rauda sisaldavad maks, munakollane, punane liha, spinat, rosinad, maasikad, tomatid, petersell. Loomses toidus on heemne raud, mis on organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud.
Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad füthape, polüfenoolid ja kaltsium.
Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Raua ületarbimise nähud peavalu ja –pööritus, väsimus (iiveldus, verine oksendamine, kõhulahtisus ja südamekloppimine) tekivad, kui terapeutilistel eesmärkidel saadakse rauda 50–60 g päevas. Sünnitamiseas naiste raua tarve sõltub verekaotusest menstruatsioonil ja on vahemikus 9–15 mg päevas. Rauavaegusaneemia võib esineda elanikkonna rühmades, kelle rauatarve on keskmisest suurem ja inimestel, kellel raua imendumine on vähenenud. Aneemiat saab avastada vere madala hemoglobiinisisalduse ja plasma alanenud ferritiinisisalduse järgi.

Tabel 9. Peamiste mineraalainete allikad toidus
Mineraalaine Olulisemad loomsed ja taimsed allikad
Kaltsium piim ja piimatooted, sh juust, kala, kaunviljad, pähklid
Fosfor seemned ja idud, juust, pähklid, kala, täisteratooted
Kaalium köögiviljad, kartul, banaan, rosinad, pähklid, tatar
Magneesium taimede rohelised osad, seemned, köögiviljad, piim, muna, liha, idandid
Raud maks, veretooted, subproduktid, seemned, täisteratooted
Tsink seemned ja idud, maks, pähklid, liha, täisteratooted
Vask maks, punane liha, kaunviljad, täisteratooted, pähklid
Jood jodeeritud sool, kala ja kalatooted, juust
Seleen täisteratooted, muna, kala, liha

Valku sisaldava toidu vajalik kogus sõltub suurel määral valgu aminohappelisest koostisest.
Kui valgu aminohappeline koostis on väga hea, on vajalik toiduaine kogus väiksem kui mittetäisväärtuslikke valke sisaldava toidu puhul.
Valguvalik on täisväärtuslikum, kui taimseid valke tarbida koos loomsete valkudega või kombineerides erinevaid taimseid allikaid vastavalt nende valkude aminohappelisele koostisele.
Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste
massist. Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50–90 g päevas.
Valkudega on soovitatav katta 10–15% toiduenergiast. Vaimse töö tegijatel on vajalik toiduenergia
väiksem, seepärast võiksid valgud katta 14–15% toiduenergiast.

Kanada laste tervis on maailma üks parimaid. Kanada uued riiklikud toitumissoovitused on väga selged: ½ taldrikust peab olema täidetud puu- ja aedviljadega, ¼ täisteraviljadega ja ¼ moodustab valgugrupp, millelt igaüks võib valid kas liha või oad/herned või muna või piima või pähklid.




4 kommentaari:

  1. Anaonüümseid kommentaare ei avaldata.

    VastaKustuta
  2. Mul on nii kahju sellest perest, eriti väikesest poisist ja tema emast. Ja nii piinlik perearsti ja valla lastekaitse ja sotsiaaltöötajate kitsarinnalisuse, väikluse ja kiuslikkuse pärast. Natuke ka lastehaigla arstide pärast, kellel on põhjendamatu paaniline hirm taimetoitlaste ees. Nutsin lugedes ahastusest ja vihast ... kuidas nii tohib inimesi kohelda?!

    VastaKustuta
  3. Kahju sellest perest ja lapsest.
    Jõudu ja jaksu oma lapse eest seismisel.
    Ilus põhjalik töö tehtud selle artikliga.

    VastaKustuta
  4. Minu kohta on ka haigla-aruandes räigeid valeandmeid kirjutatud ühe arsti poolt ... See on väga õudne, sest ülejäänud asutused lähtuvad sellest, mida arst on kirjutanud. Ma olin siis 15-aastane, nüüd olen 41. Vajasin tegelikult toona arstiabi, kuid pärast seda ei julgenud 13 aastat arsti juurde minna.

    VastaKustuta