Iidsed teraviljad polegi nii iidsed ega metsikud ega erilised.

Tihti võib lugeda, kuidas tänane hübriidne nisu on mürgine, moodne rämpstoit ja iidsed terad on need supertoidud, mis on hea tervise võtmeks.

Isegi sellised vanad asjad nagu üheteranisu ja emmer on vaid ~ 10% vanemad kui leivanisu, mis ise on üsna iidne (9000 aastat). Oh ja kõik need kolm nisuliiki on hübriidid, mida looduses ei eksisteeri. Kui teile ei meeldi hübriidsed nisusordid, siis pange see üheteranisu/ emmer / speltanisu sai kohe käest!

Meile heaolu ja tervist pakkuvate toodete populariseerijad  kiidavad niinimetatud iidsete teraviljade omadusi. Kuid kas nad on meie jaoks tõesti paremad, küsib etnobotaanik James Wong?

Khorasan (turaani nisu, kamut), teff (abessiinia lembehein), emmer nisu ja amaranth on nisualternatiivid, mis täidavad üha enam toidupoodide riiuleid (ja “tervisegurude” Instagrami kontosid). Need, kes on märkinud nisu  ebatervislikuks, väidavad et need iidsed terad on tänapäeva sordiaretusest puutumatuks jäänud ja võivad teie tervist parandada. Kuid millega täpselt tegemist on ja kas need on sama kasulikud kui väidetakse?

Esiteks: iidsed terad on sageli kõike muud, kui iidsed. Võtkem qinoa. Arvestuste järgi on selle Lõuna-Ameerika taime seemned aretatud inimtoiduks  alles 3000 aastat tagasi. Seega on qinoa vanus vaid kolmandik leivanisu vanusest. Isegi mõningaid vanimaid nisugrupi liikmeid, näiteks üheteranisu ja emmerit, kasvatati  esmakordselt 10 000 aastat tagasi ning need on meie leivanisust vaid tuhande aasta jagu vanemad.

2018 januaris teadusajakirjas Journal of Cereal Science avaldatud analüüsis märgitakse muu hulgas: „Ehkki üha enam on kaasaegsete ja iidsete nisusorte võrdlevaid uuringuid, tuleb siiski märkida, et selles valdkonnas töötab endiselt suhteliselt vähe uurimisrühmi ja seetõttu kasutatakse paljudes uuringutes, eriti toitumisprobleemidega seotult, sarnaseid materjale ja puuduvad sõltumatud uuringud. Teatud uuringutes (interventional studies) on Kamutit võrreldud ka tänapäevaste nisudega aga  piiranguks on siin suutmatus võrrelda erinevates tingimustes kasvatatud proove. Seetõttu ei saa järeldada, et teatatud mõjud olid seotud pigem kunagise teravilja koostise geneetiliselt määratud erinevustega, mitte kui keskkonna (või genotüübi ja keskkonna vastastikmõju) mõjudega.

Teff

Seevastu on kahjulike mõjude uuringuid on läbi viidud enam ja kuna võrdluseks kasutatakse eraldatud valgufraktsioone, on keskkonna potentsiaalne mõju tera koostisele rohkem korrastatud. Nende uuringute tulemused ei ole aga omavahel kooskõlas, tulemusi on alates selgetest liikidevahelistest erinevustest kuni erinevuste puudumiseni välja. Neid uuringuid pole võimalik ühitada ja selgetele järeldustele jõuda.

Seetõttu on selle ülevaate peamine järeldus, et tungivalt on vaja täiendavaid uuringuid: „arvestades inimkatsete piiratud arvu, pole võimalik lõplikult kindlaks teha, et iidsed nisusordid on krooniliste haiguste vähendamisel paremad kui kõik tänapäevased nisusordid ”.

Tegelikult pole paljud iidsed teraviljad isegi tõelised terad (rohutaimede seemned), vaid lihtsalt paljude taimeperekondade seemnetest koosnev kirev segu, lisaks veel mõned tavatud riisi- ja maisisordid. Kuna määratluse  - iidne teravili - taga pole teadust, näib, et seda kasutatakse pigem kõikehõlmava turundusterminina, millega kirjeldatakse ainest, mis pole leivanisu, sõltumata selle tegelikust vanusest, aretusviisist  või hoolimata sellest, kas tegemist on üldse teraviljaga.

Jättes semantika kõrvale, on need sordid siis toitvamad? Tundub, et seda on hakatud uurima alles väga hiljuti. Enamiku viimase viie aasta jooksul avaldatud parimate uuringute põhjal näib, et tervisealased väited on uuringutest kaugele ette jõudnud. St uuringutega ei ole need väited veel tõendmist leidnud. Võrreldes moodsa leiva nisu toitainete sisaldust nö esivanemate nisuga (emmer, kultuur-üheteranisu ja kamut) on leitud  proovide vahel suuri erinevusi, mis teeb nende võrdlemise keeruliseks.

Seda mitte ainult seetõttu, et kõigis nendes liikides on märkimisväärne geneetiline mitmekesisus, vaid ka seetõttu, et sellised tegurid nagu kliima, viljelustehnikad ja pinnas võivad nende toitesisaldust tugevalt mõjutada. Näiteks Kanadas kasvatatav nisu võib sisaldada kuni 10-korda enam seleeni, kui sama Euroopas kasvatatud sort, kuna selle mineraali sisaldus mullas on erinev.

Just sel põhjusel seati 2015. aasta uuringus eesmärgiks võrrelda andmeid ainult uuringutest, kus moodsaid ja “iidseid” nisuliike kasvatati kõrvuti samadel põldudel. Teadlased leidsid, et nende ülesehitus varieerus väga vähe. Muistses nisus kippus kiudaineid olema vähem kui tänapäevastes ja rohkem luteiiniks nimetatud fütotoitainet. Kuid sellega erinevused ka lõppesid. 

Kuidas aga on siis, kui iidse teravilja nime all turustatavat qinoad võrreldakse leivanisuga? Vabandust, puhtalt toitujad! Aga vaatamata qinoapakendile trükitud väidetele, et nendes seemnetes on külluslikult  “valku, rauda ja B2-vitamiini”, on see toitainete sisaldus täiesti samaväärne vana hea leivanisuga. Selles igavas  leivanisus on samas  kaks korda rohkem kiudaineid ja mangaani, hoolimata sarnasest kalorite arvust ja madalamast hinnast.

On asjakohane muidugi märkida, et on läbi viidud mõned väga väikesed kliinilised uuringud. Need on potentsiaalselt põnevad, kuna nende eesmärgiks on olnud toita inimesi  eri teraviljadel põhinevatel dieetidega ja võrrelda tulemusi – toitumisteaduse püha graal. Loomulikult on need uuringud raporteerinud suurt kasu tervisele, sealhulgas märkimisväärselt vähenenud kolesteroolitaset ja madalamat põletiku markerit, ja ka sümptomite paranemist ärritunud soole sündroomiga inimestel.

Nende uuringute puhul tuleb siiski tähele panna: esiteks võrreldi ainult kahte põllukultuuri: Kamutit (Khorasani kaubamärgi all Kanadas kasvatatud) ja leivanisu. Nii et nende tulemusi ei saa üle kanda teistele iidsetele teradele. Lisaks ka see, et kuigi need uuringud olid muidu hästi kavandatud, ei võrreldud neis  kõrvuti kasvatatud põllukultuure, vaid Kanadas kasvatatud  Khorasani sorti Itaalias kasvatatud nisuga. See tähendab, et tulemit võib seostada ka paljude muude tegurite, mitte ainult saagi endaga. Miks on just selle Khorasani kaubamärgiga nii palju katseid tehtud? Enamik neist uuringutest tunnistab ka selle ettevõtte poolt saadud rahastust. Üllatav?

See on põnev ala. Kuid arvestades seda, et me oleme täpsemate uuringutega alles alustamas, siis peame lihtsalt ootama, enne kui saame  selge vastuse. Vahepeal nautige oma teravilju, ükskõik kui „iidsed“ need ka poleks. 

Kohtujuhtumeid alternatiivravi vallast

R. kirjutas FBs, et a la, sina Sille räägid inimestele, et megadoosides vitamiinid kahjulikud.. ja et toksiinid ei ole halvad ... ja tõlgid inglise keelest... - So what?

Eks ta ole, võib olla ma olen väsinud sellest tervisetööstuse hirmutamistatikast. Ma olen neid omal ajal suu lahti kuulanud, mõningaid uskuma jäänud, osasid edasi rääkinud. Kuid see ei tähenda, et kui ma edasi õpin ja kui minus on tungi püüelda pädevuse poole, et siis ma jäängi igavseks uskuma kõiki neid mürgitamisjutte ja kuidas kõik halvasti on ning sellega olen tänulik klient sinu tervisepotsikutele.   Osad asjad on halvasti, osad on hästi. Süüdistades Big Pharmat ahnuses ja vandenõudes, on alternatiivne tervisetööstus pannud aluse tohutule ärile. Nii et ka arstid, kes meedikuna tahavad rohkem sissetulekuid või lihtsalt ei suuda pingele vastu panna, lähevad toidulisandeid ja imerohtusid müüma. Ei ole juttugi, et tervisetööstust ajendab ainus soov inimest „naturaalselt“ tervendada. Mammona kannustab.

Kui ma kirjutasin eelmises postituses statistikast - Kütt-korilaste, põlluharijate-karjakasvatajate ja akultuuriga kütt-korilaste seas jääb ellu keskmiselt 57 protsenti,  64 protsenti ja 67 protsenti sündinud lastest kuni 15-aastaseks saamiseni. Kütt-korilaste keskmine suremus on enne 15 eluaastat 38%.  See on naturaalse elustiili tulemus. Ellu jäävad kõige tugevamad. Ja see on ilus mõte, mida paljud propageerivad – laseme neil nõrkadel surra. Seda mõtet kannab inimene seni, kuni tema ise või tema lähedane haigeks jääb. Siis jookseme meedikute juurde. Me oleme loonud meditsiini, mis selle protsendi alla viib ja see ei ole võimalik naturaalselt ehk sellel on oma  kõrvaltoimed. Ellu jäämine on vahel võimalik raske hinnaga. Väga ekslik on arvamus, et kui me kaasaegse meditsiini (kui vandenõu ja kurja tekitaja) kõrvaldame ja toidulisandite ja imerohtude peale üle läheme – siis kõik probleemid lahenevad ja tervis läheb kõigil ülesmäge.

Toortoidu algusaegadel kohtasin ma palju inimesi, kellel oli sellest abi, kelle terviseprobleemid lahenesid ja kes tundsid ennast väga hästi. Mida rohkem see levis, seda enam hakkas tulema inimesi, kes abi ei saanud, kes ei tundnud ennast hästi ja kelle terviseprobleemid  jätkusid.  Kes kohandas oma elustiili endale sobivaks, kes hakkas järjest kokku ostma lubatud tervist alternatiivsest lisandikaubandusest.  Ma leian, et taimsest toidust, toortoidust ja mis iganes variatsioonidest toitumises saab rääkida ka ilma hirmutamiseta. Kui sinu järgid mingit toitumisstiili ainult hirmust, siis see mürgitab enam, kui need toidud, mida sa igatsed aga endale keelad.  

Napoleon Bonaparte on väidetavalt öelnud, et „Inimesi  liigutab ainult kaks hooba: hirm ja omakasu“ ja üldjoontes võib see ka paika pidada. Ehk omaksu kasvab, kui hirmutada :)

Kuna mulle meeldivad Byron Kate mõtted, siis tema ütleb oma vestlustes neile - kes kurdavad hirmsa saastatuse, mürgitamiste jms üle – kõige esimene asi, mida sul vaja teha on see, et tegeled oma „saastatud, mürgiste jms mõtetega“. Kui minu seisukoht on, et „tema mürgitab mind“, siis ümber pöörates saab sellest „mina  mürgitan mind“ ehk „minu mõtlemine mürgitab mind“ ja just sellega Tööd (The Work) teha. Ja ma olen teinud ... palju.

Lugesin hiljuti USA ja Kanada meedias laia kõlapinda leidnud juhtumitest lastega, kus kohtud jõudsid erinevatele otsustele. Ühiseks nimetajaks - alternatiivne ravi.

Naturopaatia mõiste ütleb, et see on käsitletav meditsiini ühe alaliigina, kus ravi viiakse läbi kas täielikult või osaliselt loodusest pärit vahenditega (ravimtaimed, muud loodussaadused). Inglise keelne wikipedia märgib naturopaatia ära, kui pseudoteadusliku ravimise suuna, mis vastandab ennast teaduslikele meetoditele.

Kui on hirm meditsiini ees – siis see ei ole nii hull, kui tegemist kerge või mõõduka terviserikkega, siis see läheb ise üle võtad sa toidulisandeid või mitte. Mis saab aga siis, kui haigus ei taandu? Ja kui hirm medikamendi ja meditsiini ees muutub niivõrd tõsiseks ja kartma hakatakse oma laste pärast. Hakatakse kartma sedavõrd, et ei juleta enam arsti juurde minna – avaliku hukkamõistu ja süüdistamise hirmus ning võib olla ka kartes, et meditsiinis pakutav ravi on kahjulik. Kui müüakse imerohte ja lisandipurke ning haigusega mitte toimetulemine tundub läbikukkumise ja häbistamisena. Ja kui juhtub kõige hullem, siis süütunded ja valu on niivõrd suur, et mujalt süüdlase leidmine muutub  eesmärgiks omaette. Ja kui me ikka ootame seda tervenemise imet, võttes aina enam pakutavaid imerohte.
Või on põhjus täiesti tavapärane - sa ei oska arvata, et tegemist on millegi tõsisega. Kardad, et äkki on aga loodad, et äkki ikka läheb ise üle.  EMO ukselt on ennegi  raskeid juhtumeid tagasi saadetud, kuna esmasel ülevaatusel ei tundunud olevat midagi tõsist.  

Üks asi, millega näiteks on hirmutatud - meditsiin on arvukuselt kolmas surmapõhjus maailmas. Kuna meditsiini "süüks" loeti kõik surmad, mis haiglates aset leidsid, siis siit  ka selline statistika. Kuid on selge, et haiglatesse tuuakse väga palju inimesi, kes juba on suremas või väga raskelt haiged. Kui need inimesed kõik viia alternatiivravitsejate juurde, tuleb kolmas koht siia.

Ja ei maksa arvata, et kui ma kõiki neid mürgi ja toksiini ja pestitsiidi ja GMO asju ei karda, et siis ma söön valimatult kõike sisse, mis ette juhtub. Samuti on võimalik toidulisandit müüa hirmutamata ja mitte seda tervele inimesele propageerida.

Neli juhtumit (spoiler: ainult 1 oli taimetoidul), mis siis hiljuti läbi on jooksnud. Ja kuna siin on tegemist nii toortoidu  juhtumiga, kui püüdega ravida rasket haigust toidulisanditega, siis tasub neid juhtumeid lugeda, et tunda ära olukord, mil imeravim ei aita.

Keegi ütles mõni kuu tagasi ühe huvitava fraasi: no äkki ta keeras ikkagi lapse tuksi – taimetoiduga. Sestap võiks sellele siin panna ju kõlavama pealkirja  – veganid keerasid tuksi ühe, omnivoorid 3 last – nii reeglina meedias sellised juhtumid kajastamist leiavad, kuid see oleks üsna ebaõige. Lapsed jäävad haigeks ja surevad kahjuks erinevatel põhjustel, ka siis kui kõik on tehtud "õigesti".  

Võib ka küsida  - Kas veganism tapab lapsi? Ei, seda teeb vanemate hoolimatus, arutleb Daniel Jackson.  Hoolimatus on samas selline mõiste, millega kipume kiiresti hinnanguid andma, ilma et süüviksime mingi konkreetse juhtumi tagamaadesse. Nii segatoiduliste, kui ka veganite hulgas võib seda kindlasti kohata. Sestap võime küsida, kas segatoitlus tapab lapsi? Ja vastata - ei, seda teeb hoolimatus? Ja nii saab „hoolimatusest“ relv  vanemate vastu. Vaevalt on see mingi toitumisviis, mis on tapjaks. Reeglina on siin kas näljutamine või haigus.

Ma ei leia, et tegemist oleks ka hoolimatusega – sest kõik need allpool kirjeldatud vanemad kartsid meditsiini ja hoolimine iseenesest nende arvates oligi see, et nad hoidsid oma lapse ohust eemale. Ja kui laps viimasel hetkel haiglasse jõudis ja suri, siis hirmust süüdistamise ees hakkati süüdistama arste, kes samuti ei taha sellistel juhtudel vastutust võtta ja süüdlased olla.

Juhtub meil Eestiski, kuna selle nädala Riigikohtu kohtumäärusega jäeti rahuldamata hagi Tallinna Lastehaigla vastu ravi osutamise kohustamise nõudes.

Määruses märgitakse:

1. K. V (hageja I, ema) ja B. M. V (hageja II, laps) esitasid 28. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat osutama hagejale II tervishoiuteenust, mille raames manustada hagejale II iga päev kokku 25 kuni 100 g C-vitamiini ja seda järjest 30 päeva või kuni hageja II tervise olulise halvenemiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal II 2018. a alguses diagnoositud leukeemia. Kuna keemiaravi tulemusena on tema tervislik olukord halvenenud, viibib ta alates 12. detsembrist 2018 kostja onkoloogiaosakonnas ning alates 27. detsembrist 2018 intensiivraviosakonnas, kus tema tervislik seisund jätkuvalt pidevalt halveneb. Hageja I kui hageja II ema on hageja II tervisliku seisundi osas konsulteerinud välisriigi ekspertidega, kes on soovitanud ravida hagejat II kõrgdoosides C-vitamiiniga, kuna hageja II tervislik seisund on niivõrd halb, et ta ei talu enam tavapäraseid ravimeid ning ravi jätkudes sureb hageja II maksa funktsioneerimise lõppemise tulemusena. Ajavahemikul 23. detsembrist kuni 26. detsembrini 2018 ravis kostja hagejat II kõrgdoosides C-vitamiiniga, mille tulemusel tema seisund paranes, kuid 27. detsembril 2018 teatas hageja II raviarst, et kuna tegemist pole teaduslikult tõestatud ravimeetodiga, siis seda ravi jätkata ei saa. Kuna kostja on C-vitamiini ravist keeldunud, esineb reaalne oht, et hageja II võib nõutud ravimeetodi kohaldamata jätmisel surra.

1.2. ... Kuigi kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei ole Eestis tunnustatud ravimeetod, on selle kasutamine siiski lubatud, kuna VÕS § 763 lg 1 sätestab, et üldtunnustamata ravimeetodit võib kasutada juhul, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud nõusoleku meetodit kasutada. Hagejate väiteid C-vitamiini ravi vajalikkuse kohta kinnitab J. Suurküla (MD) arvamus. J. Suurküla on hageja II ravi asjus konsulteerinud ka prof Thomas Levyga.

Thomas Levy iseenesest on huvitav figuur ja ei ole professor – Aucklandi Ülikooli teadlane ja mikrobioloog Dr Siouxsie Wiles kirjutab: „70-ndatel arstina koolitanud ja seejärel 90-ndate keskel juristiks saanud Thomas E Levy väidab oma CV-s, mille saab alla laadida tema veebisaidilt, et ta on Integratiivse meditsiini ülikooli (CUIM) professor. Selgub, et CUIM´i asutas süüdimõistetud pettur ja tegevus lõpetati 2007 aastal. Lisaks oli see asutus  tuntud kui diplomitehas, mis pakkus kraadi, mida ametlikud haridusakrediteerimisasutused ei tunnustanud. Vaatamata 15-aastasele uurimistööle ei ole dr Levy avaldanud ühtegi eelretsenseeritud artiklit C-vitamiini ja haiguse seose kohta.“

Riigikohtu  määrusest võib veel lugeda haigla vastust:

4. Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et puudub alus maakohtu lahendit tühistada. C-vitamiini tarvitamisel suures koguses võib tekkida tõsise tüsistusena oksalaatnefropaatia. Lastest patsientidega ei ole tehtud uuringuid C-vitamiini kõrgdoosides manustamise kohta. Valed on hagiavalduse väited, et hageja II seisund paranes 23. detsembrist 2018 kuni 26. detsembrini 2018 C-vitamiini manustamise tulemusel. Hageja II seisund halvenes võrreldes 24. detsembril 2018 tehtud ülevaatusega ning hagejale II tehti 27. detsembril 2018 erakorraline operatsioon. Hagejale II anti päevas C-vitamiini 3 gr neli korda päevas, kuid sellega kaasnes oksalaatide positiivne näit uriinis, mistõttu C-vitamiini annust langetati 1,5 gr neli korda päevas. C-vitamiini ravimeetodi asjus on kostja konsulteerinud Eesti, Soome, Rootsi ja Taani kolleegidega. Kinnitust sai asjaolu, et nimetatud välisriikide riiklikes lasteonkoloogia keskustes ei kasutata C-vitamiini ravi, kuna tegemist on üldtunnustamata ravimeetodiga.

Veel juhtumeid mujalt ilmast:

Toortoidu juhtum

Võib olla mitte niivõrd toortoidu dieedist kinnipidamine, kui püüd ravida väga haiget last teatud kindlate taimsete toiduainetega. Toortoit ei hõlma muidugi ainult 3-5 toiduainet ja sestap on pealkiri sellisena eksitav. Aga meedia esitaks seda just nii. Tegemist leukeemiaga.

 13 aastase poisi isa John Miller (35) ja kasuema Katrina Miller (36) said hiljuti süüdistuse lapseröövis, lapse ohtu seadmises ja kallaletungis. Poiss põgenes kodust 24. augustil sugulaste juurde, kes kutsusid politsei. Mõlemad vanemad arreteeriti.

Kuna laps oli püüdnud varasemalt põgeneda, olid tema toa aknad kinni naelutatud.  Poiss tohtis süüa ainult viinamarju, banaane ja mandleid, teda jälgiti hoolega, et ta ei sööks midagi muud. Muuseas olid köögis üleval kaamerad, et külmkapist midagi ei võetaks. Vanemad lugesid ennast „naturalistideks“. Poiss kaalus põgenemise hetkel ca 30 kg (norm 45 kg).  Haiglas märgiti, et poiss on kannatab äärmusliku alatoitumuse all.  Perest võeti ära ka 3 aastane laps (tüdruk), kes oli alakaalus, kuid ei vajanud hospidaliseerimist.

Prokuröri sõnul diagnoositi poisil mõned aastad tagasi leukeemia, kuid vanemad teda haiglasse ravile ei viinud.

Keemiaravist keeldumise juhtum

 Vanemad Taylor Bland-Ball ja Joshua McAdams jäeti ajutiselt  ilma nende 4 aastase poja vanemlikest õigustest, kui nad jätsid pooleli lapse keemiaravi ja otsustasid jätkata kanepiga

Poisil ddiagnoositi leukeemia aprillis. Ravi käigus tõmbas ema keemiaravi sessiooni ajal lapse veenist nõela välja ja lahkus koos lapsega haigleast. Vanematele oli öeldus, et keemiaravi on lapsele äärmiselt ohtlik. Nad sõitsid oma kodust Floridas Ohiosse, et laps saaks alternatiivset ravi meditsiinilise kanepi (Floridas legaalne), aluselise vee, hapniku ja ravimtaimedega .

Nad võeti kinni ja toodi koju tagasi. Laps anti vanaema hoole alla.

Lapse vähivorm (äge lümfoblastiline leukeemia) kuulus nende hulka, mis keemiaravi tulemusel taandub paari nädala jooksul ligi 98%  juhtudest. 

Isa märkis facebookis, et lapsele anti alternatiivravina:   rosmariini, B vitamiinide lisandit sh B17, täielikult aluseline dieet, megadoosis C vitamiini, kollageeni, Reishi seente teed, greibi koort, maksa/neeru/sapipõie/vere puhastavat taimeekstrakti ja rinnapiima. Lisatud olid ka pildid kanepiõlist.

Vabandust, kuid see „alternatiivravimite“ loend tundub mulle mitte vähem „kahjustav“, kui keemiaravi.

Vaimse tervise juhtum

Varasemalt kirjutasin 17 aastasest poisist, kes sõi saia, krõpse, sinki ja vorsti ning jäi pikema aja jooksul pimedaks. Siin ei süüdistatud vanemaid, kuna vanemad käisid korrektselt  lapsega arsti juures. Millegipärast jäi õige diagnoos saamata. Tegemist oli tugeva ärevuse ja hirmuga toidu suhtes.

Clarkide juhtum

John Clark, Jennifer ja  Jeromie Clarki  14 kuud vana poeg, suri järgmisel päeval pärast haiglasse saabumist alatoitumise ja bakteriaalse infektsiooni tõttu. Laps toodi haiglasse septilises šokis, väga madala kehatemperatuuriga, enamik keha pinnast kaetud lööbega ja osad varbad mustaks tõmbunud.

Uurimise käigus selgus, et perekond oli internetist otsinud loodusravi   ekseemile ja gangreenile– nagu kapsalehed ja cayenne. Prokurör esitas kohtule pere kodust tehtud internetiotsingute väljavõtte, milles muuhulgas olid "kas ingver aitab ekseemi vastu;" "gangreeni ravi cayenne´iga“  "looduslik ravi märjale gangreenile;" ja "kas kapsalehed aitavad gangreeni korral." 

Laps toodi haiglasse 28. novembril, kuid prokurör näitas kohtule internetiotsinguid 13. novembrist, mis olid seotud ekseemiga ja halva vereringega jalgades. Veel varem oli otsitud toite, mis sisaldavad tsinki ja kui palju peaks aastane laps sööma ning millised toidud tekitavad ekseemi.     

Esimene kohtuaste mõistis nad süüdi tahtlikus lapse tervise ohtu seadmises ning määras vanglakaristuse 32 kuud. Järgmistest kohtuastmetes saavutati lõpuks õigeksmõistev otsus. Kuid siinkohal tasub tähele panna, et õigeks mõistmine toimus kriminaalseadustiku paragrahvi osas, mis käsitles tahtlikult lapse hooletusse jätmist.

Õigeksmõistmise taga oli kaitse poolt kutsutud ekspert patoloog Sauvageau, kes väitis, et konkreetne surmahetk ei saabunud ei gangreeni ega alatoitluse pärast, vaid et tõenäoliselt suri laps tema veres oleva naatriumi "liiga agressiivse korrektsiooni" tagajärjel. Sauvageau tunnistas, et Johnile anti tunni jooksul liiga palju vedelikku, mis lahjendas tema verd. Kui John haiglasse jõudis, oli tema naatriumi tase väga madal - 107 millimooli liitri kohta ja seda tõsteti tunni jooksul 17 millimooli, teatas Sauvageau. Ta ütles, et selle ajavahemiku jooksul ei tohiks kunagi tõusta neli kuni kuus millimooli liitri kohta. Samuti märkis Sauvageau, et lapse alakaal oli pigem hormonaalsetest probleemidest, mitte puudulikust toitumisest.

Arvestades Sauvageau tunnistust mõisteti vanemad kriminaalasjas õigeks.

Lastearstid omakorda on hilisemalt olnud väga vihased selle otsuse osas – laps oleks pidanud arstide juurde jõudma palju varem; neile toodi surmasuus olev laps ja kuidagi pöördus asi järsku nende süüdistamiseks. Nad väitsid, et Sauvageau on patoloog st tegeleb ainult surnutega, ei oma mingit teadmisi ega praktikat lastehaiguste ja ravi osas. Ning rasketel juhtudel on kasutatud sellistes kogustes naatriumiga korrigeerimist.

Milline oli täpselt lapse toit, ei õnnestunud eriti välja lugeda – teada oli alguses, et nad on seitsmenda päeva adventistid, kuid nende kohalik pastor ütles, et nägi neid harva ja ei teadnudki, et neil on lapsed. Kohaliku kiriku liikmete hulgas on ca 200 last, kes vegetaarsel toitumisel on igati terved ja tugevad.  Politsei väitel olid nad adventistide kiriku ekstreemsema haru liikmed, kes pidasid ranget vegan dieeti. Laps sündis kodus, oli vaktsineerimata ja ei käinud kunagi arsti juures.

Tegemist oli kriminaalprotsessiga, sestap on siin oluline mitte, kes mida tegi, vaid tahtlus – mil inimene näeb ette kahjuliku tagajärje saabumist ja soovib seda. Aga tõendada, et lapse vanemad tahtsid lapse surma on raske, kui mitte võimatu. Sest lapse vanemad tõenäoliselt kartsid meditsiini poolt pakutavat ja samas soovisid lapsele parimat.

Tahtlust on kergem ära tunda juhtumite puhul, kus lapsi hoitakse ketis, kasutatakse vägivalda,  pekstakse-piinatakse surnuks.

Kui aga last hoitakse ja armastatakse aga kardetakse last meedikute juurde viia, kuna usutakse, et meditsiin teeb lapsele kahju või usuvad nad siiralt, et nende endi müüdavad (või neile soovitatud) toidulisandid-imesegud on üle kõigist haigustest.   

Kõige pikemalt ja rohkem on kajastamist leidnud aga Stephenite pere juhtum. See on lugu nii toidulisandi firma sünnist ja kasvust, kui ka ühe lapse lugu. Kohtuprotsessid kestsid kokku 7 aastat ja pereisa sõnul läks kohtukuludeks 1,2 miljonit dollarit. Esimese kohturingis mõisteti vanemad süüdi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitles tahtlikku lapse hooletusse jätmist. Ülemkohus saatis asja tagasi uueks läbivaatamiseks. Sedakorda saavutati õigeksmõistev otsus.  Leiti, et tegemist ei olnud tahtliku lapse ohtu seadmisega.

Mis juhtus:  suri 19 kuu vanune poiss Ezekiel

Surma põhjus lahkamisel:  bakteriaalne meningiit

Lapse isa David Stephenile kuulub toidulisandeid müüv ettevõte Truehope.

Ajakirjandus on huviga uurinud perekonna ajalugu, nende haigused ja surmad on kõik leidnud äramärkimist. Aga kuna kogu see saaga läheks liiga pikale, siis ma noppisin välja fakte, mida on kinnitanud nii ajakirjanikud, kui ka Stephenid ise või leidis see kajastamist kohtuprotsessil.

David Stephan on pärit paljulapselisest perest ja jäi varases eas emata. Peale ema enesetappu asutas isa (kinnisvaramaakler ja lemmikloomatoidu turundaja) koos David Hardyga (loomasööda müügimees) toidulisandeid müüvad firmad the Synergy Group of Canada ja Truehope Nutritional Support Ltd.  Stephanite pere on mormoonide kiriku liige. Kuna tänane mormoonide kirik  aktsepteerib kaasaegset meditsiini sh ka vaktsineerimist, siis tekkis siia kõrvale religioossem haru, mis pooldas rohkem naturalistlikku lähenemist, umbusaldas meditsiini ja ei vaktsineerinud. Stephenite perest sai nende üks mõjukaim ja valjuhäälseim esindaja.

Esimeses kohtuastmes mõisteti vanemad süüdi oma poja Ezekieli eluohtliku seisundisse jätmise eest, kui väikelaps põdes meningiiti. Selle asemel, et viia ta tavalise arsti juurde, tugines David koos oma naisega naturopaatilistele ravimitele ja toidulisanditele.

Lisaks nendele ravimeetoditele võttis Ezekiel regulaarselt mitmeid toidulisandeid, sealhulgas   EMPowerplus. See on sama lisand, mille Davidi isa välja töötas pärast oma naise surma. Sama lisand, mida David on müünud oma isa ettevõtte asepresidendina. Sama lisand, mis on teinud Stephani perekonna kangelasteks oma klientidele ja valitsusvastastele.

Truehope lehel väidetakse, et toidulisand on teaduslikult tõestatud paljude psüühikahäirete ravis, alates tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häiretest (ADHD) ja depressioonist kuni bipolaarse häire ja autismini - kõik tänu 36 toitaine segule, mis sisaldab A-vitamiini ja biotiini. Lisaks väidab ettevõte, et on välja töötanud mikroniseerimise ja helatsiooni spetsialiseeritud protsessi, mis muudab nende toitainete imendumise lihtsamaks kui tavalised vitamiinid.

Tooteid müüakse veebisaidi truehope.com kaudu. 228 kapsli suurune pudel maksab umbes 80 dollarit. Lisandeid  turustatakse läbi USA tootja Altmarki Lethbridge'is asuvas kõnekeskuse, kus palgati inimesed, kes väitsid, et lisandid on neidki ravinud, ning nad saavad klientidele anda nõu, kuidas EMPowerplus lisandit megadoosides võtta ja end tavapärastest ravimitest võõrutada.

Kohtudokumentide kohaselt on just need Empower Plus pillid olnud eriti populaarsed. Anthony Stephani avalduse kohaselt oli Synergy 2010. Aasta müügitulu 10,9 miljonit dollarit ja brutokasum 6 miljonit dollarit. Kasumlikel majandusaastatel oli Hardy sõnul tema ja Stephani isiklik sissetulek “tunduvalt üle” 500 000 dollari aastas.

Truehope'i päritolu lugusid on ümber jutustatud lugematutes dokumentaalfilmides, telesaadetes ja artiklites. Oma naise enesetapu kohta rääkis Anthony Stephen varem, et see juhtus pere pankroti ajal, kui olid väga rasked ajad. Aastal 2000 rääkis ta ajakirjale Alberta Report, et see mis tema naise surma ajas oli Kanada tolli- ja maksuamet. Artikli kohaselt oli Stephans maksuametile võlgu peaaegu 30 000 dollarit ja Debora surma aastal olid nad suurtes finantsraskustes. Kaks Stephani venda meenutavad, et „lapsed pidid kooli minema ja oma sõpradelt lõunat kerjama, kuna polnud leiba, puuvilju ega piima.”

Kuid edaspidi muutub naise surm tavameditsiini läbikukkumiseks ja andes sellega võimaluse luua uus legend.

2015. aasta videoklipis Letters from Generation Rx, kaamera pannakse Debora hauale kivi, millesse on raiutud ettevõtte alguslegend: "Sinu kingituse kaudu tuleb vaimselt haigetele palju head."

Kuna Anthony „seapillide” kuulsus  kasvas, teadis ettevõte, et toidulisandi tõhususe kohta esitatud väidete toetuseks on vaja rohkem kui anekdootlikke õnnestumisi. Nii algas rahastamise, uurimistöö ja legitiimsuse otsing.

 2000. aastal veenis Stephan Alberta valitsust, et saada rahastust EMPowerplusi efektiivsuse kaheaastase uuringule. Health Canada keeldus uuringut siiski heaks kiitmast, kuna toidulisand ei olnud heaks kiidetud ravim.  Stephans kohtuasi Health Canada vastu ebaõnnestus – ta väitis, et EMPower Plus´ile seatud piirangud  tähendasid vaimselt haigete diskrimineerimist. 2004. aastal trahvis Health Canada ettevõttet  toidulisandi müümise eest ilma nõuetekohase loata.

Kuid samal 2004 aastal muutis Health Canada looduslike tervisetoodete eeskirju viisil, mis võimaldas ettevõttel müüa EMPowerplusit ilma ravimile vajaliku heakskiiduta. 

Anthony Stephan ütles väljaandele National Post saadetud meilis, et EMPower Plusi on sõltumatult uurinud 45 teadlast neljas riigis ja 30 meditsiiniajakirjas. See on muidugi tõsi; siiski leidis Briti Columbia ülikooli farmaatsiateaduskonna professor James McCormack, kes vaatas läbi Stephanite poolt viidatud uuringud, et need olid peaaegu kõik kohordi- või juhtumianalüüsid - mõnes osales ainult üks inimene, teisi kirjeldati kui “avatud sildiga” (see tähendab, et osalejad teadsid, mida nad võtavad).

McCormack pani tähele ühte randomiseeritud topeltpimedat uuringut, milles vaadeldi EMPowerplusi mõju ADHD-le. Ta ütles, et kolm kümnest uimastit tarvitanud inimesest - uuringus osalejaid oli 80 - näitasid olevat saanud mingit kasu võrreldes platseebot tarvitavate inimestega. See on kindlasti paljutõotav tulemus, kuid tulemuste kinnitamiseks peaksid uuringut kordama sõltumatud teadlased.

Isegi sel juhul tuleks McCormacki sõnul olla ettevaatlik, kui kasutatakse sõna “ravi” vaimsete haiguste korral: “Me ravime kopsupõletikku. Me võime mõnikord vähki ravida. Saame murtud jalga õigesti paika panna,  kuid psühhiaatrilised häired on endiselt must kast, kus Püha Graal lihtsaks ja kiireks raviks ei ole veel kättesaadav.“

Teine probleem tekib seoses sellega, et lisandi valemit on viimase kahe aastakümne jooksul muudetud. 2012. aastal vande all antud avalduses väitis Hardy: "Ehkki teadlasi teavitati konkreetsete toodete koostise muutustega ..., käsitlesid nad EMPowerPlusi teaduspublikatsioonides ühtse kontseptsioonina."

Health Canada on teatanud ka 14 kahjulike kõrvaltoimete juhtumist - enamik neist on tõsised ja korreleeruvad tavapärastest psühhiaatrilistest ravimitest loobumisega, mida ettevõte soovitab.

2011. aastal näiteks Jordan Ramsay, 27-aastane B.C. mees, kellel diagnoositi skisofreenia, tappis oma isa pärast üleminekut retseptiravimilt EMPowerPlusile. B.C. Ülemkohus leidis, et ta ei ole kriminaalkorras vastutav.

Kui sa googeldad „truhope toidulisandid“, siis leida, et neid on ka Eestis liikvel.

Asjad läksid veel keerulisemaks, kui Hardy ja Stephan 2012. aastal ettevõtte ära jagasid, tuues põhjuseks eriarvamused äristrateegiates. Ärilise „lahutuse“ ajal tekkisid küsimused toodete legitiimsuse kohta. Näiteks Anthony tõi turule uue toidulisandi nimega EMPowerplus Advanced, mis osutus sama annuse korral sama efektiivseks kui originaal. Kuid Hardy väitel oli uus toode identne originaaliga.

Atraktiivse, hästi kõneleva mehena on David aktiivne  sotsiaalmeedias, postitades sageli inspireerivaid meeme tervise, heaolu kohta ning uudiseid, mis seavad kahtluse alla vaktsiinid või GMO-ga toidud. Tema naine Collet töötas ettevõttes seni, kuni sündis esimene laps. 

Kohtus antud  ütluste ja arsti aruande põhjal:

Ezekiel oli rõõmus ja terve laps enne 2012. aasta meningiiti. Ema polnud teda kunagi vaktsineerinud ega viinud arsti juurde. Ezekieli kodusünnituse juures abistas sünnitoetaja, kes oli ka registreeritud med. õde.

27. veebruaril 2012 muutus poisi hingamine vilistavaks. Tema vanemad palusid oma sõbral (sünnituse juures viibinud med. õel) , teda   kuulata. Õde arvas, et tegemist võib olla bronhiidiga (larüngotrahheobronhiit), viirushaigusega, mida tavaliselt medikamentoosselt ei ravita, kui see just ei ole raskem vorm.

Vastavalt arsti aruandele ravisid David ja Collet Ezekieli värske õhu ja õhuniisutajaga. Nad tegid talle smuutisid viirusnakkuste raviks mõeldud naturopaatiliste ravimitega, sealhulgas „oliivilehtede ekstrakti, küüslaugu ja metüülsulfonüülmetaaniga (MSM)“,  ning ka selliste toidulisanditega nagu EMPowerplus.

Järgmise nädala jooksul oli poisil jätkuvalt palavik ja vilistav hingamine. Tema isu kahanes ning Collet ja David olid sunnitud kasutama vedeliku andmiseks pipetti.

5. märtsil, tundus Ezekiel olevat vähemalt osaliselt toibunud. Ta läks eelkooli ja sõi esimest korda nädalas tahket toitu.

Järgmisel päeval (6. märtsil) tundus ta aga eriti unine ja lamas terve päeva voodis. Collet märkas, et Ezekiel tõmbas mähet ja hõõrus põski viisil, mis tundus tahtmatu liigutusena. Ta kirjeldas seda, kui “neuroloogilist sümptomit”  ja arvas, et see võis olla seotud tema toidupuudusega.

 7. märtsist kuni 10. märtsini, tundus Ezekiel paranemas ja taimsete ravimite kasutamine peatati.

Anthony Stephan tunnistas, et väike poiss tundus unine, kuid üldjoontes oli temaga kõik korras.

11. märtsil aga halvenes seisund uuesti. Laps ei söönud ega joonud. Ta oli unine ja tema keha muutus jäigaks.

12. märtsiks oli ta nii jäik, et selg tõmbus küüru ja vanemad kutsusid taas tuttava med.õe.  Õde ütles kohtus, et tema arvates võis Ezekiel olla meningiit, ning käskis Davidil ja Colletil viia ta arsti juurde.

Selle asemel andsid vaneamd lapsele elektrolüütide ja aminohapete toidulisandit nimega Total Reload ning ravisid teda oliivilehtede ekstrakti, küüslaugu ja MSMga. Nad helistasid Lethbridge'is elavale naturopaadile, kes soovitas toidulisandit nimega BLAST.

13. märtsil teel Lethbridge'i  BLAST ´i lisandi järgi, oli Hesekiel nii kange, et teda ei saanud panna turvatooli. Pere pani ta madratsiga auto tagaistmele.

Samal õhtul kella 8.30 ajal oli Ezekielil nii suured hingamisraskused, et David ja Collet helistasid numbrile 911 - kuna nad elasid haiglast väga kaugel, otsustasid nad ta haiglasse viia, paigutades ta taas madratsiga auto tahaistmele.

Teel haigla poole laps hingamine seiskus ja Collet hakkas teda elustama ja helistas hädaabinumbrile 911. Laps hakkas uuesti hingama ja Stephenid tühistasid kiirabi väljakutse. Poole tunni pärast seiskus hingamine uuesti ja kiirabi kutusuti uuesti välja.

Ezekiel toimetati lõpuks Calgary Alberta lastehaiglasse, kus 15. märtsil diagnoositi ajusurm ja kolm päeva hiljem eemaldati elu toetav aparatuur.

Vanemate poolt tellitud lahanguraport märkis surma põhjuseks bakteriaalse meningiidi.

„See kohtuprotsess ei käi mõrva kohta. Asi pole ettekavatsemata tapmises. See ei puuduta ühtegi surmaga seotud kuritegu. Süüdistaja ei pea tõestama, et süüdistatav on mingil moel surmale kaasa aidanud, “ ütles prokurör Lisa Weich  kaheksa naise-nelja mehe vandekohtule esitatud lõplikus kõnes.

„Nad armastasid oma last. Kuid nad ei täitnud oma kohustust võimaldada lapsele arstiabi. Mõistlik vanem oleks võinud teada, oleks võinud ette näha, et Ezekieli ähvardab reaalne oht.

Stephanite sõber, registreeritud meditsiiniõde, tunnistas kohtus, et ütles emale, et lapsel võib olla viiruslik meningiit, ja soovitas poisi arsti juurde viia.

Kohtuprotsessi kantud kohtudokumentidest selgub, et vaid mõni päev enne Ezekieli haiglasse viimist   andis tema pere talle silmapipeti kaudu vedelikke, sest ta ei söömnud ega joonud.

Vandekohtule tehti teatavaks, et Collet Stephan uuris veebis viirusliku meningiidi ravimeetodeid ja järgmisel päeval võttis  Lethbridge'is naturopaatilt echinacea (siilikübar) mikstuuri (osades riikides alla 12 aastastele manustamine ei ole soovitav).

2016 aastal tunnistas kohus Davidi ja Colleti süüdi neile esitatud süüdistustes.

Natural Health Products Protection Association (Looduslike tervisetoodete kaitse ühingu) asepresidendi ja Stephansi lähedase sõbra Ian Stewarti sõnul pole perekonnale traagilisemat, kui väikelapse surm. Ta ütles ajalehele Post, et meedikute suhtes pole eelarvamusi. (David) ütles, et erakorralise abi või nakkushaiguste osas on tänapäeva meditsiiniline areng parem kui see, mida nimetatakse loodusliku raviks. Collet ütles ise, et kui ta oleks teadnud, oleks ta jõudnud (Ezekieli) varem arsti juurde viia. Keegi ei soovinud sellist tulemust. ”

Kohtuprotsessi kestel polnud kahtlust, et Stephanid armastasid oma poega. Prokurörid tunnistasid oma lõpuargumentides, et nad olid heasoovlikud lapsevanemad. Kaks vandekohtunikku nutsid kohtuotsuse kuulutamisel.

Nad ei esitanud esialgu apellatsiooni, kuid mõni päev pärast kohtuotsust Stepheni Facebooki lehele postitatud kirjas „Kallis vandekohus” ei võta David vastutust oma poja surma eest. Ta ei näita märkigi kahetsusest. Selle asemel kasutab ta seda kõike, et jätkata oma pärast ema surma alustatud ristisõda selle vastu, mida tema perekond peab vigaseks meditsiinisüsteemiks.

Ta kirjutas:  „Ma soovin ainult, et te oleksite saanud näha, kuidas riiklikud süüdistajad teiega mängivad, teid petavad ja üritavad sisse vedada. (See kohtuotsus) on nüüd viinud Kanadas ohtliku pretsedendi loomiseni. Üleujutusväravad on nüüd avatud ja kui me sellele ei vasta, kui me tee nii nagu valitsus peab vajalikuks, on oht, et meid kõiki võidakse  kriminaalvastutusele võtta.

Vanemad kaotasid lapse, keda nad püüdsid kaitsta. See on raskeim karistus. Ja ma näen ka seda, et ta oli sundseisus selle osas, kas edasi kaevata ja juukskarv vaidlustes lõhki ajada. Miks ta oli? Sest kohus on kohus, seal käib asi tsiviliseeritult aga rahvamass, kellelt tsivilisatsiooni rüü lihtsalt seljast kaob. mõistab hukka ja teeb ka otsuse: 

Lisaks nende endi süütunnetele ja valule lapse kaotuse pärast, said Stphanid ka tohutult sõimukirju ja surmaähvardusi. 

2019 aasta alguses saatis ülemkohus asja madalama astme kohtusse tagasi uueks arutamiseks.

 2019 a septembri kohtusaalis: David ja Collet Stephan naeratasid ja nende toetajad aplodeerisid, kui asja uuele arutamisele järgnenud uus kohtuotsus kuulutas, et nad ei ole süüdi oma oma lapse surma põhjustamises. 

Kohtunik Terry Clackson kirjutas oma otsuses (sedakorda ilma vandekohtuta), et  Ezekiel Stephan ei surnud meningiiti, vaid surma põhjuseks oli hapnikupuudus.   Kaitse tunnistajaks oli patoloog Dr. Sauvageau, kes väitis, et „surma põhjuseks oli asjaolu, et laps lõpetas hingamise ja hapniku puudus kestis piisavalt kaua, et viia surmani“. Sauvageau tunnistas, et Ezekiel oli hingamisteede haigus, larüngotrahheobronhiit, mis blokeeris tema hingamisteed ja peatas hingamise.

“Ma nõustun dr Sauvageau arvamusega. Ezekieli surmas larüngotrahheobronhiidi tõttu tekkinud hingamise seiskumine, ”ütles kohtunik.

David Stephan väitis, et tõendid viitasid sellele, et meditsiinitöötajad ei suutnud tema poega korralikult intubeerida. See oli Ezekieli surma peamine põhjus.

“Stephanid käitusid õigesti, kui nad seisid silmitsi hädaolukorraga, mis tekkis, kui Ezekiel lõpetas hingamise. Selle vastu ei ole ühtegi argumenti. Nad tegid kõik endast oleneva, et Ezekiel haiglasse viia ja tema elu säilitada. ”

Tunnistuses märgiti, et poiss oli hapnikuta peaaegu 9 minutit, kuna kiirabil ei olnud õige suurusega hapnikumaski. 

Kohtunik Clackson ütles, et Ezekiel oli tõepoolest haige, kuid seadus ei näe ette kohustust pöörduda iga haige lapsega arsti poole. “Laps oli haige, paranes, siis halvenes seisund uuesti ja taaskord paranes ja halvenes. Igaks juhuks  jälgisid vanemad teda tähelepanelikult meningiidi tunnuste osas,  kuigi tal ei ilmnenud mingeid sümptomeid. ” (Meningiidile on iseloomulik äkki tekkinud kuklakangestus, peavalu, palavik, oksendamine, vaimse seisundi häire või fotofoobia. Taolised tüüpilised sümptomid võivad aga puududa alla 6-kuustel lastel ja eakatel inimestel.)

"Olen jõudnud järeldusele, et Stephan´id teadsid meningiidist, teadsid, et bakteriaalne meningiit võib olla väga tõsine, teadsid, milliseid sümptomeid otsida."

Kohtuprotsessi ajal tunnistasid Stephanid, et nad arvasid esialgu, et Ezekielil on bronhiit, ülemiste hingamisteede infektsioon. Nad ravisid teda oma kodus looduslike ravimitega, sealhulgas küüslaugust, sibulast ja mädarõikast valmistatud smuutiga.

Vanemate sõnul näis poiss kohati toibumas ja nad ei näinud põhjust teda haiglasse viia, vaatamata sellele, et tal oli palavik ja tal puudus energia.  Nad helistasid kiirabisse, kui lapse hingamine seiskus. 

https://www.cbc.ca/news/canada/calgary/david-collet-stephan-ezekiel-trial-decision-1.5288343?__vfz=medium%3Dsharebar

https://www.cbc.ca/news/canada/calgary/collet-david-stephan-supreme-court-squash-convictions-toddler-son-meningitis-death-1.4663483

https://www.youtube.com/watch?v=biImp_660Uw

On juhtumeid, kus tahtlus on tõendatud - Mõned aastad tagasi mõisteti esimese astme mõrvas süüdi Alex Radita vanemad, karistuseks 25 aastat vabadusekaotust. Alex Radita suri 17 aastaselt I tüübi diabeeti. 5 eluaastal jõudis laps haiglasse, kuna vanemad ei ravinud medikamentidega tema diabeeti (diagnoositi teisel eluaastal). Laps võeti vanematelt ära, kuid aasta hiljem otsustas kohus vanemlikud õigused taastada, kuna nii kool, kui ka lastekaitse said teda jälgida. Kuid siis kolis perkonda ära ja kuidagi õnnestus neil kõigist süsteemidest eemale jääda. Vanemad ütlesid korduvalt meedikutele, et nende lapsel ei ole diabeeti ja nad ei usu seda.

Kui parameedikud kutsuti 2013. aasta mais Radita koju, leidsid nad tema voodist Alexi kondise keha. Arstlik ekspertiis tunnistas, et poiss oli kehakaalu ja pikkuse järgi tugevalt maha jäänud sellest, mis 15 aastase puhul normaalne.  Kohtuekspertiisi patoloog dr Jeffery Gofton sõnas: „Teismelisel oli nii sügav kaelahaav, et tema lõualuu oli näha ja kaela lihased olid "täielikule vedeldumisele lähedal". Poisi keha kattis nelikümmend neli haavandit ja haava ning ta hambad olid "kändudeks mädanenud", teatas Gofton. Alexil on seitse elusolevat õde.

Ma ei taha sellega öelda, et haiglates jäävad kõik ellu ja midagi ei pruugi juhtuda. Kuid see, et alternatiivsed rohud ravivad kõik, on ilmne liialdus.