tag:blogger.com,1999:blog-32980397313369951942024-03-12T21:53:36.292-07:00päikesetoit“Do the best you can until you know better. Then when you know better, do better.” (Maya Angelou)päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.comBlogger851125tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-69609797500207009852024-03-02T04:22:00.000-08:002024-03-02T04:56:16.463-08:00Tuleviku looduslugu<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiDYAAMLfmoniOHYpUXeswQyeV10FHfx_bYi3guu5l-hP_MjHdxbtYH-_a1912eorsdkaYXjMBGWK7I0WQb60drnw5jJwFudU5LSTIcTIFArMNd7rEkVHpZpo4Vu-LdY7k-jeWnan3-RUur2RIdXXvN1mDxf9Ki95uC1AWr_hblAiIzuIQ8r32vGWB_9T3F" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1097" data-original-width="1920" height="366" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiDYAAMLfmoniOHYpUXeswQyeV10FHfx_bYi3guu5l-hP_MjHdxbtYH-_a1912eorsdkaYXjMBGWK7I0WQb60drnw5jJwFudU5LSTIcTIFArMNd7rEkVHpZpo4Vu-LdY7k-jeWnan3-RUur2RIdXXvN1mDxf9Ki95uC1AWr_hblAiIzuIQ8r32vGWB_9T3F=w640-h366" width="640" /></a></div><br /><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Mikrobioloog <a href="http://martinblaser.com/">Martin Blaser</a> kirjutas oma raamatus
„<a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2019/05/kaotatud-bakterid-ja-antibiootikumide.html">Missing
Microbes: How the Overuse of Antibiotics Is Fueling Our Modern Plagues“</a>, et ilma mikroobideta, ei saa me hingata ega süü, kuid ilma meieta
läheb pea kõigil mikroobidel suurepäraselt.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://robdunnlab.com/dunn-group/">Bioloog Rob Dunn</a> ütleb oma
viimases raamatus, et looduskeskkonnas, mis muutumas inimesele eluks sobimatuks,
läheb enamikul liikidest paremini kui praegu. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Olen varasemalt lugenud Rob Dunni raamatut <a href="https://robdunnlab.com/people/rob-dunn/">„The Wild Life of Our Bodies“</a>
ja pannud teisedki tema raamatud lugemist ootavate nimekirja. Meeldiv oli seega
leida Dunni viimast raamatut <a href="https://rahvaraamat.ee/p/tuleviku-looduslugu/1824947/et?isbn=9789916141892">„Tuleviku
looduslugu“</a> eesti keeles. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhfU6GWtYBCZmEXPD-ECHy71orEuoJXqO3pVgb4_BuTa1DpBnrpokIo0q9BmjXX09GruIss_bVbNg4GRPOs5SeqzE2S-7r8g-yWkKMXmsoptO5i4FCaAku9EdEipvpaxOpxZd4AAvxiaCGKrpfoUpHz4M4bgZjtOP2iimsazjBwy7zNF0vQRVjaoKIR-26v" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="187" data-original-width="120" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhfU6GWtYBCZmEXPD-ECHy71orEuoJXqO3pVgb4_BuTa1DpBnrpokIo0q9BmjXX09GruIss_bVbNg4GRPOs5SeqzE2S-7r8g-yWkKMXmsoptO5i4FCaAku9EdEipvpaxOpxZd4AAvxiaCGKrpfoUpHz4M4bgZjtOP2iimsazjBwy7zNF0vQRVjaoKIR-26v" width="154" /></a></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /><u>Allakriipsutatud kohti loetust:</u></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Hiljuti ehitasid Michael Baym ja tema kolleegid Harvardi ülikoolist
hiiglasliku Petri tassi, niinimetatud megaplaadi, mis oli jagatud sektoriteks.
Megaplaadile pani Baym agarit, mis on ühtaegu mikroobide toit ja elupaik.
Plaadi mõlemas välimises sektoris oli ainult agarsööde ja ei midagi muud.
Igasse järgmisse sektorisse pandi üha suuremas kontsentratsioonis
antibiootikumi. Seejärel lasi Baym megaplaadi mõlemas otsas lahti bakterid, et
näha, kas ja kui kiiresti neil kujuneb võime antibiootikumide toimele vastu
panna.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Alguses olid bakterid kaitsetud kui lambukesed. Katses jäljendati seda, mil
moel me oma kehas haigusi tekitavaid baktereid antibiootikumidega hävitame.
Eksperiment jäljendas seda, mil moel me aias herbitsiididega umbrohtu tapame.
See jäljendas kõiki meetodeid, mille abil me üritame loodust tagasi lüüa alati,
kui see meie ellu tungib.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXRGP9OOp5lkiaqFDLFI_HUKfQ99elr4Xzxb7uNhoX633rUk-QQBSLv5KMfpH0HtLNmdZLJosRh12BNYtyvLUli87_JTu6vLoVf5jOBpfcwZQgCrdOk3MfNT4TfNuVotNcqncR6CdP1P-35WQsadUNiblz3N5Q2StKSO6J7iV9EOr135JabKc1sTophtNb" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="277" data-original-width="182" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXRGP9OOp5lkiaqFDLFI_HUKfQ99elr4Xzxb7uNhoX633rUk-QQBSLv5KMfpH0HtLNmdZLJosRh12BNYtyvLUli87_JTu6vLoVf5jOBpfcwZQgCrdOk3MfNT4TfNuVotNcqncR6CdP1P-35WQsadUNiblz3N5Q2StKSO6J7iV9EOr135JabKc1sTophtNb" width="158" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXRGP9OOp5lkiaqFDLFI_HUKfQ99elr4Xzxb7uNhoX633rUk-QQBSLv5KMfpH0HtLNmdZLJosRh12BNYtyvLUli87_JTu6vLoVf5jOBpfcwZQgCrdOk3MfNT4TfNuVotNcqncR6CdP1P-35WQsadUNiblz3N5Q2StKSO6J7iV9EOr135JabKc1sTophtNb" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><br /></a></span></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Loodusliku valiku seadus ennustas, et kui mutatsiooni teel tekib uusi
geenivaraiante, peaks bakteritel viimaks kujunema võime antibiootikumide
toimele vastu panna. Ent selleks võib kuluda mitu aastat või kauemgi. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Kuid selleks ei kulunud aastaid. Selleks kulus 10 või 12 päeva. Baym kordas
eksperimenti üha uuesti ja uuesti. Tulemus oli iga kord sama. Baymi katse on
hirmutav. Katse on ühtlasi kaunis. <b>Hirmutav on see, kui kiiresti kaitsetutest
bakteritest saab jõud, mida meie hävitada ei suuda.</b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"><br /></span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><span lang="FR" style="mso-ansi-language: FR;"><b>“Kogu M</b></span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><b>aa pinnale on
vajutatud inimese võimu jälg.“ (Georges-Louis Leclerc 1778)</b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Tänapäeval tarbivad inimesed üle poole kogu Maa taimestikust, maa
primaartoodangust. Ühe hinnangu järgi <b>moodustavad üksnes inimkehad nüüd 32% Maa
selgroogsest biomassist. Koduloomad moodustavad 65%. Kõigest 3% jääb teistele
selgroogsetele, kümnetele tuhandetele luudega loomaliikidele. </b><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiPmCFpuW3WRv6if2kE81SOfW5cCegoIwG14Vihoe2l9jVrF24V8_PQ7W4KzgjAZM642FGI67wMIqaRK8NRDJCq0TcF8y5Rb-IvhkZWivR8iTDOv437T0L2_41blld6GgSg921FaWJT5g6SE6E8z8nKGpL0XM8MXJQALrqYRnvoNyS9LTXrRyvj5xMHJxpI" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1050" data-original-width="1200" height="560" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiPmCFpuW3WRv6if2kE81SOfW5cCegoIwG14Vihoe2l9jVrF24V8_PQ7W4KzgjAZM642FGI67wMIqaRK8NRDJCq0TcF8y5Rb-IvhkZWivR8iTDOv437T0L2_41blld6GgSg921FaWJT5g6SE6E8z8nKGpL0XM8MXJQALrqYRnvoNyS9LTXrRyvj5xMHJxpI=w640-h560" width="640" /></a></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Hinnangute kohaselt võib Maal tegutseda triljon bakteriliiki, pluss-miinus
paar miljardit. Lugu ei lõpe samas bakteritega. Enamikul bakteritüvedel ja
liikidel paistavad olevat spetsialiseerunud viirused, mida nimetatakse
bakteriofaagideks. Nii on bakteriofaagiliike kümme korda rohkem kui
bakteriliike. Kui palju täpselt, ei tea keegi. Kindlalt on teada, et enamikule
liikidele pole veel nime pandud, neid pole kordagi uuritud ja neid ei mõisteta.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><b>Uued parasiidiliigid võivad põllumajanduses tekkida ka siis, kui aretajad
loovad uusi põllukultuure.</b> 1960 aastatel lõid põllukultuuride aretajad eduka
põllukultuuri triticale, nisu ja rukki hübriidi. Peagi tabas uut kultuuri ka
uus haigus, jahukaste, mida tekitab uhke nimega parasiit <i>Blumeria graminis
triticale</i>. See uus parasiit tekkis, kui nisul elav parasiit ristus rukkil
elava priileivasööjaga.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Kõik uued ligiid, keda põldudel kohtame, ei ole kahjurid või parasiidid.
<b>Välja kujunenud on ka uut tüüpi umbrohud, mis jäljendavad põllukultuuride
seemneid. </b>Seetõttu külvavad põllupidajad need tahtmatult maha, vähemalt siis,
kui seemneid kogutakse käsitsi. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Uusi kahjureid, parasite, umbrohte ja muid organismo, ke son meie
põllukultuurides välja arenenud, ei nimetata alati uuteks liikideks. Mõnikord
nimetatakse neid tüvedeks, teisenditeks või põlvnemisliinideks. Harilikult pole
neil suurt vahet Need on kõigest põllumajanduse allharude peensused, mille abil
hoitakse silma peal neil, kes meie toitu söövad või nendega võistlevad.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiEsGvjHT93oHOfRqBdG1ntTUdQg_TH8oTL-zGq09Tk6cCrNjGrmbUGX9bkEH5Q1uzcOS5W3Yo6Wr2Ww90N9OdL0HsY95gh7c319bgbSmcz2RWNyaifJA9mErDY_5UWhCv8YnXgQxtzkbyQ-5QcTyBAVQh9JU6yKIl28ocK399DG_Src_eqiu5hGFsB-j4K" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="682" data-original-width="1024" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiEsGvjHT93oHOfRqBdG1ntTUdQg_TH8oTL-zGq09Tk6cCrNjGrmbUGX9bkEH5Q1uzcOS5W3Yo6Wr2Ww90N9OdL0HsY95gh7c319bgbSmcz2RWNyaifJA9mErDY_5UWhCv8YnXgQxtzkbyQ-5QcTyBAVQh9JU6yKIl28ocK399DG_Src_eqiu5hGFsB-j4K=w640-h426" width="640" /></a></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Londonis kolisid harilikud laulusääsed (Culex pipiens) 180. Aastatel
metroosüsteemi. Sellest ajast on and maa peal elavatest sugulastest lahknenud
sedavõrd, et mõned peavad neid nüüd eraldiseisvaks alamliigiks. Maapealsete
liikide emased sääsed vajavad verd selleks, et muneda; maa-aluse liigi emased,
kes tegutsevad paigus, kus toitu on vähem, seda ei vaja.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Kaks kuni kolm miljonit aastat tagasi muteerus ühe iidse inimeseliigi geen,
mis toodab vere punalibledes olevat teatud tüüpi suhkrut, millesse üht liiki
malaariaparasiit ühes ründefaasis tungib; <b>mutatsiooni tõttu oli inimene
selle iidse malaaria suhtes immuunne mitu miljonit aastat.<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Ligikaudu 10000 aastat tagasi hüppas gorilladel malaariat tekitav parasiit
kusagil Aafrikas inimesele. Parasiit kohanes inimese punaliblede ja tähtsate
suhkrute puudumisega. See lahknes ühtlasi teistest ning viimaks kujunes välja
uus parasiidiliik <i>Plasmodium falciparum. P. falciparum</i>-malaaria levis
üle kogu Aafrika ega kavatsenudki peatuda.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhiZlGaLzgTwn9c94hHCDFTWbzmDEJh4Dx3pAlc9eevoAw77LlCKOdw41A9dJu-12B-UNi2Vo733io3IHVF9zP51QZdl7hJ8Fk_9j3xP-oZ1M_WrCRHNa7dByyMFdUHDqHvPJ8JSpx6UVBpzrDLh91bxsopGqQ9bDZ1Qsrmm0-VQbFPVrVZgdjz3uRNqRqe" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1350" data-original-width="2400" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhiZlGaLzgTwn9c94hHCDFTWbzmDEJh4Dx3pAlc9eevoAw77LlCKOdw41A9dJu-12B-UNi2Vo733io3IHVF9zP51QZdl7hJ8Fk_9j3xP-oZ1M_WrCRHNa7dByyMFdUHDqHvPJ8JSpx6UVBpzrDLh91bxsopGqQ9bDZ1Qsrmm0-VQbFPVrVZgdjz3uRNqRqe=w640-h360" width="640" /></a></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /> </span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Teadlased avaldavad uurimistöid, milles selgitavad mida tuleb teha. Nad
peavad loenguid, avaldavad veel mõned uurimistööd, milles loobuvad oma
tavapärasest teaduskeelest ja hoiatavad meid lihtsate sõnadega. Seejärel, kui
mitte keegi neid ei kuula, asuvad nad taas tööle ja teevad omal käel, mida
suudavad. <b>Meie põllukultuure ründavad väga paljud liigid ja neid uurivad
väga vähesed teadlased. Seetõttu järgneb üks katastroof teisele.<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Põllukultuure hävitavaid parasiidiliike, kes pole
veel kohale jõudnud kõikjale, kus nad elada saavad, on sadu.</span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Haigusi uurivad ökoloogid on juba aastakümneid teadnd, et kui looduslike
ökosüsteemide lõhkumisega kaasneb suuremõõduline põllumajandustootmine – või
kasvõi ainult loomade pidamine kõrvuti puurides – ja kogu maailma
inimpopulatsioonide ühendamine, <b>kujunevad välja uued parasiidid</b>.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Inimese maokeskkond, mis vastsündinul on neutraalne, muutub esimesel
eluaastal happelisemaks, sama happeliseks kui kalkunkondori magu. <b>Mida hiljem
inimesel terve mikrobioom välja kujuneb, seda väiksem on tõenäosus, et tal on
olemas kõik mikroobiliigid, mda ta vajab esimestel ülitähtsatel nädalatel,
kuudel ja aastatel.</b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Mitmekesisuse olulisusest. <o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgSlidu1wsTUPt2mxneLYi54Fs6wm_3phKkGT889mjlYJ3GSSPUt8lY-Zg5FPRt99S7uuN2sKL_lZREysnUGPYgHDfWEYgX9MCbYRxj2ROPRo7ozH-Qq4YNu1BwoYRVoqbW-_0VJqGLsx-qg-z22CNJiJCi9YV0uotoL9lb0_DH8c-5FOjZiMPniAHkVXJR" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="768" data-original-width="1024" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgSlidu1wsTUPt2mxneLYi54Fs6wm_3phKkGT889mjlYJ3GSSPUt8lY-Zg5FPRt99S7uuN2sKL_lZREysnUGPYgHDfWEYgX9MCbYRxj2ROPRo7ozH-Qq4YNu1BwoYRVoqbW-_0VJqGLsx-qg-z22CNJiJCi9YV0uotoL9lb0_DH8c-5FOjZiMPniAHkVXJR=w640-h480" width="640" /></a></span></span></b></div><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Geneetiliselt mitmekesisemad meemesilaste kolooniad on vähem vastuvõtlikud
haiguste suhtes. Ja teada on, et <b>tarus elavad mesilaspered ei ole kahjuks
enamasti geneetiliselt mitmekesised</b>.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Looduses paaritub mesilasema mitme isasega ehk lesega ning seetõttu on
nende järeltulijad ühes koloonias geneetilsielt mitmekesised. Üks mesilasema
võib paarituda kaheksa või rohkema lesega. Tema järglastel on mitu
geenivaraint, mida seostatakse parasiidiresistentsusega. Ent mesinikud ei
paarita mesilasema harilikult mitme lesega. Seepärast on meemesilased
geneetiliselt üsna homogeensed ning parasiit, mis nakatab pere ühe isendi, võib
nakatada enamiku või koguni kõik mesilased. Niisugused homogeensed mesilaspered
viiakse kokku aladele, kus tegutseb korraga meeletult palju mesilasi ning mis
kubisevad parasiitidest. Teatud osal aastast söövad nad vaid üht asja –
mandliõite nektarit. Üksluine toit kahjustab sageli nii inimeste kui ka
mesilaste tervist. Meemesilased puutuvad tolmeldavatel põldudel pealegi tihti
kokku pestitsiidide ja fungitsiididega. Kõige eelmainitu tõttu meemesilaste
kolooniad hävivad. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh7yS2Z7D6MJlart84R09q-blbP9EITz1vXtzNYFOZw_uP-x6mvOE7G9w0Q6oKiXaEY5el7LZFOeKlCzX-Wz8yhIKtdRMTmni4wVU4SWFPYWAs6-xTBKSwcRZ0CIxD2iCdNh7jKSkNIWDzje4-HcBdFOspSHQfiCxkBTva8d-o1N3ZqBLXLAWai9A94vFqI" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1000" data-original-width="1500" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh7yS2Z7D6MJlart84R09q-blbP9EITz1vXtzNYFOZw_uP-x6mvOE7G9w0Q6oKiXaEY5el7LZFOeKlCzX-Wz8yhIKtdRMTmni4wVU4SWFPYWAs6-xTBKSwcRZ0CIxD2iCdNh7jKSkNIWDzje4-HcBdFOspSHQfiCxkBTva8d-o1N3ZqBLXLAWai9A94vFqI=w640-h426" width="640" /></a></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Vähihaigete inimeste keemiarvis kasutatakse samuti üha rohkem biotsiide.
Võib tunduda, et vähktõvel pole parasiitbakterite ega kahjurputukatega midagi
ühist, kuid <b>ka vähk võib muutuda resistentseks keemiaravi suhtes.</b>
Niiviisi tekivad ravile allumatud kasvajad. Inimeste biotsiidid on jätnud jälje
peaaegu tervele elavale maailmale. Vajutame oma laia pöialt üha jõulisemalt
looduse keerlevasse savisse. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Kui anname antibiootikume oma kariloomadele (sageli polegi neil
tervisehäireid, kasutame antibiootikume lihtsalt kasvustimulaatoritena), teeme
neistki justkui megaplaadid. Bakterid arenevad ja paljunevad
antibootikumikeerises rahumeeli. Koguni meie haiglatest on saanud megaplaadid. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Resitentsed rakud, tüved ja liigid kasvavad segamatult kõigis meie
ökosüsteemides. Me suisa soodustame nende kasvu ja arengut, kuna oleme teised
liigid pannud kehvemasse seisu.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Sean Nee ettekanne:<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><a href="chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://nebula.wsimg.com/0ec8498f572e45cc42ad07d502bcd562?AccessKeyId=F3CD5136602877A89D69&disposition=0&alloworigin=1">Sean Nee</a> oli ettekande ajal Oxfordi õppejõud: kui Maa elurikkust mõõta
eluviisile, teatud ühendite lagundamise võimele või kasvõi pelgalt
ainulaadsetele geenidele toetudes, on meie planeedil enamuses mikroobid.
Imetajad, linnud, konnad, maod, ussid, merikarbid, taimed, seened ja muud
hulkraksed liigid on ka tervikuna suhteliselt tätsusetud.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidbXmXMEim8ogVHd7vZSFqMbQSfskSeL_2wJQtLjLNK0Mg8qOuLzUyAFAA_pXO43qaSTGbPmH1IFiqLZKLjQzHjG6iFfJQcgMpocnZdJWOiUiaWLAc6oBbe76F-cqogUYCkOUeu9KtkY-eaup4ktxVEvXBieVn7SHH9PawTBbaAgWFRtSpCL3BnNIht9i1/s4678/Picture1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4678" data-original-width="3900" height="1083" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidbXmXMEim8ogVHd7vZSFqMbQSfskSeL_2wJQtLjLNK0Mg8qOuLzUyAFAA_pXO43qaSTGbPmH1IFiqLZKLjQzHjG6iFfJQcgMpocnZdJWOiUiaWLAc6oBbe76F-cqogUYCkOUeu9KtkY-eaup4ktxVEvXBieVn7SHH9PawTBbaAgWFRtSpCL3BnNIht9i1/w903-h1083/Picture1.jpg" width="903" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Elu evolutsioonipuu, milles on olemas kõik suuremad eluvormide oksad.
Loomad on kõigest üks tagaviburiliste peenike oks. Selgroogsetel eraldi puuoksa
pole. Selgroogsed on väike pung. Inimesed selle punga üks rakk. <b>Inimkond on
rakust väiksem üksus.<o:p></o:p></b></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><b></b></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><b><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi6G5NWeuXHAWvtElKHJff5h5cpj4Z2ElrSBt856N4yHZYaasBQDWCrYcBWtgH21hAc75W-7yHb6xe8Eex-II_hP_6ugwm3EyZ3DkHA0mhH4BoBr-4SQlIadcp7gkSV9FLUNawIz82_fQHPt0H87I0kmL-cCq5PPgvtfJtI5d_AKk30CsZYYjJpoJu5jIkA" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3693" data-original-width="1200" height="1542" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi6G5NWeuXHAWvtElKHJff5h5cpj4Z2ElrSBt856N4yHZYaasBQDWCrYcBWtgH21hAc75W-7yHb6xe8Eex-II_hP_6ugwm3EyZ3DkHA0mhH4BoBr-4SQlIadcp7gkSV9FLUNawIz82_fQHPt0H87I0kmL-cCq5PPgvtfJtI5d_AKk30CsZYYjJpoJu5jIkA=w502-h1542" width="502" /></a></b></span></span></div><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><b><br /></b></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Nee mainis, et kõik kõige hullemad asjad, mida me Maale teha võime –
tuumasõda, kliimamuutus, ulatuslik saaste, elupaikade kadumine ja muu – võivad
mõjutada hulkrakseid liike nagu meie, <b>kuid enamik evolutsioonipuu suuri
põlvnemisliine nende tõttu tõenäoliselt välja ei sure. Paljud kõige
ebatavalisemad põlvnemisliinid ja liigid elaksid meie rünnakute tagajärjel
tekkinud oludes ilmselt hoopis paremini</b>.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: arial;">Neel oli õigus – Loodus ei ole ohus. See ei kao niipea. Loodus ei kao, kui
peame looduse all silmas elu Maal, iidsete põlvenmisliinide mitmekesisust või
elu jätkuvat arenemisvõimet. Ohus on need eluvormid, kellega meie kõige rohkem
suhestume ja kellest sõltub meie ellujäämine. Ohus on liigid, keda me armastame
ja vajame.</span><o:p></o:p></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-51357552429382107942023-02-26T06:34:00.003-08:002023-03-06T21:16:10.184-08:00Mida sisaldab sinu valgulisand?<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiTS--qXqaTnGx0wNmD-8VKv5L-bAd6-MnF1WyGtv8s0UgXvtQpj0cyI_91GM6t8KrfpkpPCnQD4SselTQxJC7rxdjIYsFgb51JcBqqZBr6SDNXZMWkbHne78R5QtxbPgbB0klHB87gdgHs987AOYZY8ft_L3yoCIvJdj3xuL_ljNyiIEW-PwHPeDcdyA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="734" data-original-width="1100" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiTS--qXqaTnGx0wNmD-8VKv5L-bAd6-MnF1WyGtv8s0UgXvtQpj0cyI_91GM6t8KrfpkpPCnQD4SselTQxJC7rxdjIYsFgb51JcBqqZBr6SDNXZMWkbHne78R5QtxbPgbB0klHB87gdgHs987AOYZY8ft_L3yoCIvJdj3xuL_ljNyiIEW-PwHPeDcdyA=w640-h428" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Taaskord toon siinkohal materjali, mis suure infovoo tõttu muidu kiirelt muude artiklite alla kaob.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hoolimata aastakümneid kestnud
uuringutest, mis näitavad pidevalt, et vitamiinilisandid ei too meie tervisele
kasu, kulutame nendele aastas kümneid miljardeid, et toota peamiselt kallist
uriini: lootuse võidukäik kogemuste üle. Ehk järjekindel usk lihtsasse
lahendusse isikliku pingutuseta (tervislik toit, liikumine, piisav puhkus ja uni).
Vitamiinilisandid on meditsiini tulnud, et aidata ravida alatoitlust/konkreetseid
haigusseisundeid. Kuid äärmiselt laialt on levinud idee, et vitamiinide
lisamine igale poole ja igale ühele on kasulik.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Hepatoloog ja teadusajakirjanik <a href="https://www.monarchliverlab.com/about-us.php" target="_blank">dr. Abby Philips</a> </b>on viinud laborisse üpris palju toidulisandeid. Vastused võib olla
ei olegi ehmatavad, vaid ootuspärased. Inimesed, kes heauskselt reklaami
ohvriks langevad, viivad taimsete segude ja lisanditega oma maksad haigusseisundisse,
millest mõnikord päästab vaid maksa siirdamine. Dr Philips märgib, et sellised
juhtumid aina sagenevad ja alkoholi ja narkootikumide kõrval on maksa tugevate
kahjustajatena võrdväärsed tänased vähekontrollitud toidulisandid ja taimsed
segud.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p>
<blockquote class="twitter-tweet"><p dir="ltr" lang="en">1/30 <br /><br />Our "Protein Project" report is here<br /><br />What is it?<br />Unique public-health project funded by <a href="https://twitter.com/paraschopra?ref_src=twsrc%5Etfw">@paraschopra</a> to analyze common/well-known protein supplements sold in India<br /><br />Who did it?<br />Me & team at The Liver Institute with world class, independent food/drugs testing Neogen Labs. <a href="https://t.co/CtQE0L2eAk">pic.twitter.com/CtQE0L2eAk</a></p>— TheLiverDoc (@theliverdr) <a href="https://twitter.com/theliverdr/status/1629670100595888128?ref_src=twsrc%5Etfw">February 26, 2023</a></blockquote> <script async="" charset="utf-8" src="https://platform.twitter.com/widgets.js"></script>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ühes 2022 <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36515339/">metaanalüüsis</a> märgitakse: Uuringusse
kaasati 189 artiklit, kokku 428 ravimist põhjustatud maksakahjustuse kliinilist
juhtumit. Kõige sagedasemad maksakahjustuse tekitajad olid Herbalife® tooted,
mida seostati 50 juhtumiga, Polygonum multiflorum 25 juhtumiga, Hydroxycut®
tooted ja roheline tee, millest mõlemat seostati 19 juhtumiga, ning Oxyelite
Pro® ja kava tee, mida mõlemat seostati 16 juhtumiga. juhtudel. Enamik inimesi
vajas haiglaravi (82,6%), teatud osa juhtudest lõppes surmaga (3,6%),
maksasiirdamiseni (8,9%) või kroonilise maksahaiguseni (1,9%).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dr. Philips on avaldanud päris palju
Ayurveda, homöopaatiliste jm käsimüügis olevate segude analüüsitud koostist ja
need enamjaolt ei vasta lubatud koostisele. Hiljuti avaldas dr. Philips
valgulisnadite analüüsi. <b>Kuidas on siis valgulisanditega?</b> Kas need sisaldavad
seda, mida purgil olev koostisosade nimekiri lubab?<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Mida analüüsiti?</b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">36 kaubamärki, mis koosnesid:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">- puhas vadak, vadaku segu, vadaku ja
ürtide segu, taimsed ja vegan brändid<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">- riiklikud, rahvusvahelised ja
kohalikud kaubamärgid<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">- kõik ostetud volitatud müüjatelt
või brändi veebisaidilt<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">- ükski ei olnud võlts, toodete
ehtsus kontrollitud</span><span lang="ZH-CN" style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">✔</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;">Kõik kätte saanud terve pakendi ja pitsatiga</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;">Analüüsiks avasid pitseri ja eemaldasid pakendid pealabori laboritöötajad enne analüüsi ja steriilseks/ohutuks ladustamiseks analüüside kordamiseks.</span><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%; mso-ascii-font-family: Calibri; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-hansi-font-family: Calibri;">️</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Milliseid kaubamärke analüüsiti:</span></b><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgLYfAFvp8Bq4Nc_1JR7--6UYyTGao8FGQ8pk9wsn0fzpLW6rlcpHOzuZk4fL7Wj-qlx7MiGWQqrq4QCrdp2_rbfnHwYIrBakgIxqW73onTEQ_liAvMNvpRWfXvIyujQFTgFT3YgnjHqgIHM1ViP7uiRxTauTDnS_6k3Vz6zLoQgXcduv-S7CU2BpK_OQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="769" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgLYfAFvp8Bq4Nc_1JR7--6UYyTGao8FGQ8pk9wsn0fzpLW6rlcpHOzuZk4fL7Wj-qlx7MiGWQqrq4QCrdp2_rbfnHwYIrBakgIxqW73onTEQ_liAvMNvpRWfXvIyujQFTgFT3YgnjHqgIHM1ViP7uiRxTauTDnS_6k3Vz6zLoQgXcduv-S7CU2BpK_OQ=w411-h640" width="411" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Millised analüüsid tehti?</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Valgu % analüüs (Kjeldahli meetod)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Seenetoksiinide/aflatoksiinide
tuvastamine (HPLC)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Pestitsiid (GC ja LC MSMS)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Raskmetallid (ICP-MS)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Täielik GC-MSMS-profiilide koostamine<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Sünteetilised anaboolsed steroidid
(GC-MS HP5 column)</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Millised olid tulemused:</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Valgusisaldus/valgu %<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Reklaamitud (sildiga) vs tuvastatud
(analüüsil)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">36 tootest üheksa oli alla 40%
valgusisaldusega, ülejäänud aga üle 60%. Valgusisalduse osas olid halvimad <b>B Protin</b> valgulisandid, mida reklaamiti
40% valgusisadusega, kuid analüüs tuvastas 10%; tootja Big Muscles bränd
Frotein Whey, reklaamitud 76,5% valgusisaldusega, kuid tuvastatud vaid 26,1%; <b>Big Muscles Vegan Protein, reklaamitud
81,3% ja tuvastatud 19,4% valku</b>. Üldiselt parimad tooted väga kõrge puhta
vadakupõhise valgusisaldusega olid Dymatize, Muscle Blaze, Ultimate Nutrition,
Optimum Nutrition, Muscletech ja My valgubrände ning madalaima valgusisaldusega
kaubamärgid olid Protinex, B-Protin, Ensure Plus, Big Muscles Vegan valk ja
Bakson’s Protein Plus.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Taimsete/vegan-brändide seas on
kõrgeim valgusisaldus Himalayan Organics, Oziva, Amway Nutrilite ja Elements.
Kuid enamik neist taimsetest valkudest sisaldas ka mitmeid taimseid
toidulisandeid, mis nõuavad ettevaatust, kuna
taimsed puhul võivad olla raske maksakahjustuse ja maksapuudulikkuse põhjustajaks.
Patanjali Ayurved’i Whey Protein tooted sisaldasid suures koguses proteiini,
kuid kõik olid segatud vadakuga ning sisaldasid hulgaliselt taimesegu ja
toidulisandeid, mis võivad ilma täiendavate ohutuskontrollita põhjustada
maksakahjustusi.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Allpool on toodud valgulisandite
täielik loetelu, nende kaubamärgid ning märgistatud ja tuvastatud
valguprotsendid.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg3NJU7fWNo7t7b9bTFxpWy3O2ezjbEdu3NhGD6-hkpdt4KWxz_sG781cG8Ixqyl8soHkwjBrYhtYkn4bAx1EqyDGflA0QCHr9b-zZIHWW_WvUwMtmbcnUACoRSvfZ6bAwRnASSt-Rv9kkTGGj8SRhp-7XHPR5G1p3M24-JHP4ogXKmkf3jeAZ2svoepA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="704" data-original-width="1199" height="376" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg3NJU7fWNo7t7b9bTFxpWy3O2ezjbEdu3NhGD6-hkpdt4KWxz_sG781cG8Ixqyl8soHkwjBrYhtYkn4bAx1EqyDGflA0QCHr9b-zZIHWW_WvUwMtmbcnUACoRSvfZ6bAwRnASSt-Rv9kkTGGj8SRhp-7XHPR5G1p3M24-JHP4ogXKmkf3jeAZ2svoepA=w640-h376" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br />Analüüsist lähtub, et 36st analüüsitud tootest, oli 20 märgistatud õigesti.</span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Järgnev tabel näitab tootemarkide lõikes valemärgistust kergemast kuni kõige raskemani. Kas on üllatav, et kõige halvem tulemus oli vegan lisandil?</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; font-size: 12pt; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi2rh20WZInMNt9VrtGMe0pnGqsZDXLQMZZ2yC1b65rfc_kb4IG6bIw-4YUyUJvxfrkLc-TzwCK7zG4_UHwnRi38C0zIoPGZRttXASWRqB6hobok2jAJzqy7xh2LIhkzi4HyfggBCouqWUQF1ePxMq6aaCAASgntyPJj9KeU6DWTOKajrSopeMJTW-mdg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="675" data-original-width="1200" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi2rh20WZInMNt9VrtGMe0pnGqsZDXLQMZZ2yC1b65rfc_kb4IG6bIw-4YUyUJvxfrkLc-TzwCK7zG4_UHwnRi38C0zIoPGZRttXASWRqB6hobok2jAJzqy7xh2LIhkzi4HyfggBCouqWUQF1ePxMq6aaCAASgntyPJj9KeU6DWTOKajrSopeMJTW-mdg=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;"><br />Seente toksiinid ja pestitsiidid</span></b></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Aflatoksiin</b> on seene <i>Aspergillus flavus</i> toodetud toksiin, mis
võib nakatada põllukultuure koristuseelses ja -järgses etapis ning mõjutada
negatiivselt toidu kvaliteeti. Kokkupuude aflatoksiiniga võib põhjustada laste
kasvu vähenemist, maksakahjustusi ja maksavähki.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEidHLiUnbBTT7pbrUXPjMNp5ySIX3xZys-JGRJv2lBHKzQHX5FY4klFUnboAq-9k8YIanDVPaNG47kSPmf6VWTQA_BY5yPe5IrggDC2X1Tb0YZPTS4vdHIqP1FHP91RSSLSP9hK5z6D-S5bynefsXVn1RunVNdxSFueixY0iYdzoDayYXZ59njjTXMn8g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="503" data-original-width="685" height="470" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEidHLiUnbBTT7pbrUXPjMNp5ySIX3xZys-JGRJv2lBHKzQHX5FY4klFUnboAq-9k8YIanDVPaNG47kSPmf6VWTQA_BY5yPe5IrggDC2X1Tb0YZPTS4vdHIqP1FHP91RSSLSP9hK5z6D-S5bynefsXVn1RunVNdxSFueixY0iYdzoDayYXZ59njjTXMn8g=w640-h470" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"> Vastavalt kehtivatele reeglitele on
aflatoksiini kokkupuute piir töödeldud toidus (nt teraviljas) inimestel 10 ppb
(osa miljardi kohta). Analüüs tuvastas 36-st valgutootest viies aflatoksiiniga
saastumist. Nende hulka kuulusid Forever Life'i Ultra-sojavalk (tootekood 10),
Vadaku isolaat Optimum nutrition (kood 15), B-proiin British
Biologicalsi poolt (kood 17), Elementsi valgupulber (kood 30) ja </span></span><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;">Nutrilite'i plant protein (taimne valk) (kood 36). Kahest viimasest kaubamärgist, Amway Elementsi
proteiinipulbrist ja Amway taimevalgust Nutrilite, oli aflatoksiini sisaldus
lubatust kõrgem. Aflatoksiini tuvastamine ja vastavad tootekoodid on
näidatud allpool. Toote kood on ülalpool esimese graafiku toote ees olev jrk. nr.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTCACvFMgGomXpeq10Irc3ttUr9Pl2EXhxM032NerCj7iyfVSQBmXL27FJ-bvcDzI1mdFJBnE7e916TDhFOVCR8yFsJKyP-EoJOTr8SfPp7ZWkrJ7WEEJlOAbH0WHSkvNfOgp9mA4Yvc0OjFo0VTLU21pz1q1-7J7q8umTYomndF-Zze2komys-ruBEg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="465" data-original-width="1200" height="248" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTCACvFMgGomXpeq10Irc3ttUr9Pl2EXhxM032NerCj7iyfVSQBmXL27FJ-bvcDzI1mdFJBnE7e916TDhFOVCR8yFsJKyP-EoJOTr8SfPp7ZWkrJ7WEEJlOAbH0WHSkvNfOgp9mA4Yvc0OjFo0VTLU21pz1q1-7J7q8umTYomndF-Zze2komys-ruBEg=w640-h248" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mis puudutab pestitsiidide
tuvastamist, siis kolm proovist 36-st olid saastunud väikese koguse
pestitsiidiga. Vegan Protein by Big Muscles sisaldas fenobukarbi 0,061 mg/kg;
Oziva Protein & Herbs sisaldas asoksüstrobiini 0,033 mg/kg ja dimetomorfi
0,013 mg/kg ja Weight Plus Protein by Dr Vaidya sisaldas tiametoksaami 0,017
mg/kg. Pestitsiidide jäägid tuvastati ainult puhtalt taimsete/vegan-valgu
kaubamärkide hulgas ning puhtas vadakus või vadaku segatud toodetes neid ei
leitud.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEizZsJCiHtAV-wlGc3riAVIqNd7q7ITAFbiQM9ks6He83qm7pIh35ViE0kTuRu_r30nbcLrwlTbK1-T4pBiqQVbW1QPOuO7K_qjcaSYR3-GmsIS3ZojfBhxwuk1jCfybErWCFSH5lL4eWQ30Lq1q0X-WEK2_TKpDttYKj6ENDKKsHxZNYChU3AysYcxfA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="675" data-original-width="1200" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEizZsJCiHtAV-wlGc3riAVIqNd7q7ITAFbiQM9ks6He83qm7pIh35ViE0kTuRu_r30nbcLrwlTbK1-T4pBiqQVbW1QPOuO7K_qjcaSYR3-GmsIS3ZojfBhxwuk1jCfybErWCFSH5lL4eWQ30Lq1q0X-WEK2_TKpDttYKj6ENDKKsHxZNYChU3AysYcxfA=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Raskemetallide tuvastamine</span></b><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kõigis 36 proovis elavhõbedat ja
talliumi ei tuvastatud. <b>Viis proovi</b> sisaldasid arseeni jälgi. Nende hulka
kuulus Forever Life'i Ultra-sojavalk; Danone'i Protinex; My First Protein Healthkartilt; Vestige valgupulber ja Bakson’s Homeopathy Protein Plus. Kümnes tootes
oli ka kaadmiumi jälgi (väga madal tase). <b>Enamik proove sisaldas madalal
tasemel pliid ja vaske leiti kõigis proovides erinevatel tasemetel, kõige
rohkem Forever Life'i Ultra-sojavalgus.</b><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Allpool on toodud raskmetallide
tuvastamise täielikud tulemused. Dr Philips hepatoloogina soovitab olla ettevaatlik toodetes sisalduva plii
mis tahes koguse suhtes, kuna plii ohutu tase puudub. Isegi kõrge vase sisaldus
ei ole ideaalne, kuna see on mürgine ajule/maksale.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpmgFJyacLpV-JWYrQMqQ0_dEpcsXRyIZ1zelDnZwkzikSIsTdtcfw7szn49jAAJkffEUI5liAqCFZ0B9JDrHQCTcOzT55SmZv9LgtmdpOCz3RxVfR9JDJa9ATY3ky49xSRaeyWjC7sj_-dVGsSHfXBxDqhElyT0qmK6A0Ogh5trNqEPBeSsShijSVXA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="675" data-original-width="1200" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpmgFJyacLpV-JWYrQMqQ0_dEpcsXRyIZ1zelDnZwkzikSIsTdtcfw7szn49jAAJkffEUI5liAqCFZ0B9JDrHQCTcOzT55SmZv9LgtmdpOCz3RxVfR9JDJa9ATY3ky49xSRaeyWjC7sj_-dVGsSHfXBxDqhElyT0qmK6A0Ogh5trNqEPBeSsShijSVXA=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Tootjad võivad väita, et
tuvastatud plii kogus oli piirkondlike reeglite piires, kuid fakt on see, et
pliil pole ohutut kokkupuutepiirangut. Tähelepanuväärne on ka see, et analüüsis olid
kaubamärgid, mille tootest ei tuvastatud pliid või muud metalli, mis näitab head
tootmiskvaliteeti.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiioxwMCqfmb-iwdLJjSmJW52rAAxCR6gnnwNDyRyVULrFWUmBPBkjl0506-J69Ht471zPCEYtjsA2KG7DadeiSFmnJQaHcRYf86AdicQyukWMtu6PMRHOWuMG0XKU-DR-e9p6I0x-4vgn_JEl75ZLVLSj938VYENdPK_MRbTnmsvnPfURkQZX5NAztbg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="816" data-original-width="605" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiioxwMCqfmb-iwdLJjSmJW52rAAxCR6gnnwNDyRyVULrFWUmBPBkjl0506-J69Ht471zPCEYtjsA2KG7DadeiSFmnJQaHcRYf86AdicQyukWMtu6PMRHOWuMG0XKU-DR-e9p6I0x-4vgn_JEl75ZLVLSj938VYENdPK_MRbTnmsvnPfURkQZX5NAztbg=w475-h640" width="475" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kokkuvõttes kutsub dr. Philips üles ettevaatusele totemarkide/brändide nagu Herbalife, Oziva, Himalaya, Patanjali, Himalayan Organics suhtes, kuna nende tooted sisaldavad selliseid maksatoksiine nagu </span><span style="font-size: 12pt;">roheline tee/kurkumiin/kurkum/
Ashwagandha/Garcinia ekstraktid.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt;">Nii palju kui mina Eesti lisandimaastikku silmanurgast järgin - on meilgi paljud pakutavad tooted rohelise tee ekstrakti, kurkumiini, Ashwagandha sisaldusega. </span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt;">22. veebruaril 2022 avaldatud <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34331346/" target="_blank">analüüsis</a> (USA ja organite siirdamise organisatsiooni andmeid kasutades) märgitakse, et toidulisanditega seotud maksakahjustuste arv on tõusnud 8x. Ma ise arvan, et ilmselt on need enamikus lisandid, mis lubavad maksa "puhastada"... eks nad puhastavadki - organismi maksast puhtaks.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgVdAVkj2msOFaLseIf1mznvAEjHfQngtoE58dGSYPSOSrTjXCWx3dGqXvsDQn26VQCBPJMFEMBxPXr_CFjKmI41ueYFZ_X0MQgbegkvXkx-h1LrsYSj2o-qpG93GKtnu2BoInnxiptdVNYzeBFB7S9tkjpLX9kEV92lbGb0TYULSs6ZlzpsxvyHLcw5g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="647" data-original-width="587" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgVdAVkj2msOFaLseIf1mznvAEjHfQngtoE58dGSYPSOSrTjXCWx3dGqXvsDQn26VQCBPJMFEMBxPXr_CFjKmI41ueYFZ_X0MQgbegkvXkx-h1LrsYSj2o-qpG93GKtnu2BoInnxiptdVNYzeBFB7S9tkjpLX9kEV92lbGb0TYULSs6ZlzpsxvyHLcw5g=w581-h640" width="581" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hea uudis on see, et valgulisandite analüüs EI tuvastanud üheski analüüsitud
tootes olulisi sünteetilisi/anaboolseid steroide (kuigi see on tavaline ayurveda jms taimsetes segudes, mis lubavad imelisi tulemusi).<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Dr. Pihilips lisab veel lõpetuseks:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vadakuvalk on maksale ohutu<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vadakuvalk ei põhjusta neerukive<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Puhas vadak/vadaku sortide erinevad
segud on ohutud<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vadak + ürdid – kasutage
ettevaatusega (võimaluse korral ärge kasutage)<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Puhtad taimsed valgud (soja/hernes)
on ohutud, taimsed valgud + ürdisegud mitte.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p></o:p></span></p>
päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-4633137248544596122023-01-08T10:18:00.006-08:002023-01-09T08:22:54.182-08:00Mandariin ja tema pektiin<p> </p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiYjD2oqycO2TyYoX5YKFT_BQuauytx0r-VZXHZUMJmQjr3cJOSVaNyxTG4d9LL_H1plcyNRtgMWi-9-ySIcKinqYJHS1pih3SS-N9ZZBzR-L24LbiRz1cuEp8m82djhWL7kLCRYWQg61HQGv7elRJhMkOFr76i5vzIKDR2P9o5bAeQT5zlDWvinKxkwg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="857" data-original-width="1280" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiYjD2oqycO2TyYoX5YKFT_BQuauytx0r-VZXHZUMJmQjr3cJOSVaNyxTG4d9LL_H1plcyNRtgMWi-9-ySIcKinqYJHS1pih3SS-N9ZZBzR-L24LbiRz1cuEp8m82djhWL7kLCRYWQg61HQGv7elRJhMkOFr76i5vzIKDR2P9o5bAeQT5zlDWvinKxkwg=w640-h428" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td></tr></tbody></table><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mandariini ja teistegi tsitruste koorealusel valgel osal on oma nimi - albeedo.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Oled üks neist, kes võitlevad albeedoga, püüdes hoolikalt eemaldada iga viimsegi ribakese enne, kui
nad pistavad suhu "alasti" apelsinitüki? Tõenäoliselt on need samad
inimesed, kes valivad viljalihaga mahla asemel filtreeritud apelsinimahla.
Kahju, sest nii albeedo kui ka viljaliha on head pektiini allikad. Pektiin on
aga kiudainetüüp, millel on palju toiteväärtust.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgPNDG6C2oCM6o3J1xLFDLxSYaOaLt2V-OU8MPilrtL4UeV_yeDmSmOQNHnAdrhTfezMXL5jfwIR05DTDMM5Q4fGULFI-IWZq0aoWL5flJjaxsZFFSjPqHGC3GYcci26pXbetXG69HhomWraydTqyVfm0L5nZZWNfWZwnA8uCznSwTjUWiYm3oyh8hojg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="668" data-original-width="772" height="555" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgPNDG6C2oCM6o3J1xLFDLxSYaOaLt2V-OU8MPilrtL4UeV_yeDmSmOQNHnAdrhTfezMXL5jfwIR05DTDMM5Q4fGULFI-IWZq0aoWL5flJjaxsZFFSjPqHGC3GYcci26pXbetXG69HhomWraydTqyVfm0L5nZZWNfWZwnA8uCznSwTjUWiYm3oyh8hojg=w640-h555" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Enamik inimesi seostab pektiini
keediste ja tarretistega, mitte arterite puhastamise, veresuhkru kontrolli all
hoidmise või vähi ennetamisega. Kuid pektiin võib kõiges selles rolli mängida!
Pektiin on omamoodi süsivesikute "liim", mis aitab taimerakke koos
hoida. Seda saab keeva veega ekstraheerida õunasüdamest või tsitrusviljade
albeedost ja töödelda mooside paksendamiseks müügilolevaks pulbriks. Sobiva
koguse happe ja suhkru juuresolekul seonduvad pikad pektiini molekulid
üksteisega, moodustades kolmemõõtmelise võre, mis püüab kinni veemolekule.
Mõnes puuviljas, sh viinamarjades ja enamikus marjades, on piisavalt pektiini,
et valmistada moosi midagi lisamata, kuid näiteks aprikoosid ja maasikad
vajavad sobiva konsistentsi saavutamiseks lisapektiini. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Just see paksendamisvõime võibki olla aluseks
mõne pektiini tervise-eelise puhul. Pektiin on teatud kiudainete vorm, mis
tähendab, et meie seedetrakt ei suuda seda lagundada ja vereringesse imendada.
Nii et see jääb peensoolde, kus, nagu moosides, võib see moodustada geeli. See
geel püüab kinni ja lõpuks kõrvaldab osa maksast eritatavatest sapphapetest, mis
hõlbustavad rasvade seedimist. Maks peab siis tootma rohkem sapphappeid, et asendada
kadunud happed. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuna sapphappe sünteesi
tooraineks on kolesterool, on lõpptulemuseks vere kolesteroolisisalduse langus</b>.
See pole ainult teoreetiline võimalus. Florida ülikooli teadlased on juba
näidanud, et tsitrusviljade pektiin võib hoida seaarterid naastudest puhtana ja
võib tegelikult puhastada blokeeritud artereid.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Me ei saa olla kindlad, et sama mõju
ilmneb ka inimestel, kuid see on tõenäoline. Mitmed uuringud on näidanud, et
pektiin võib alandada kolesterooli taset 5–19%. See on samas vahemikus kui
mõned kolesterooli langetavad ravimid. Kuid kui palju pektiini me vajame, et
kolesterooli märgatavalt alandada? Ja mis kujul? Uuringute konsensus on, et
pulbrilise pektiini kasutamisel on vaja umbes 15 grammi, kuid vähem, kui see on
toidukomponendina.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhXfBUwE43EuJYUH9d6v47dZP--zvsFk1xOltfHD1dlFXSvL9UHHwHxhPib5v8-UlYQy4-aqJEuR4RHKuI5rjSr7aB_54q2Hy0YazrD_YgGf4iTOG21Z5U3JH3lHBkWWHVY2kLs4KCgp-bCDzqFRN425MuiIUna782_L9RKopNXyWJyh5lXIy3MJdq53A" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1125" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhXfBUwE43EuJYUH9d6v47dZP--zvsFk1xOltfHD1dlFXSvL9UHHwHxhPib5v8-UlYQy4-aqJEuR4RHKuI5rjSr7aB_54q2Hy0YazrD_YgGf4iTOG21Z5U3JH3lHBkWWHVY2kLs4KCgp-bCDzqFRN425MuiIUna782_L9RKopNXyWJyh5lXIy3MJdq53A=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kui näiteks õuntest pektiini ekstraheerida, ei ole mõju vere
kolesteroolitasemele nii suur kui õunte enda söömisel</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">. Ühes uuringus alandasid menüüsse lisatud
kaks või kolm õuna, millest igaüks sisaldas 2–3 grammi pektiini,
"halva" kolesterooli sisaldust veres umbes 11%. Kuid kui seda kogust
pektiini kasutati ekstraktina, olid tulemused palju vähem muljetavaldavad.
Tõenäoline seletus on see, et õunad sisaldavad ka C-vitamiini, mis aitab
pektiinil vähendada vere kolesteroolitaset, kuna organism vajab seda
kolesterooli muutmiseks sapphapeteks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">See
on veel üks hea näide sellest, kuidas terviktoit on midagi enamat kui lihtsalt
selle osade summa ja kuidas toidulisandid ei pruugi olla parim viis toitainete
tarbimiseks.</b> Pektiini sisaldavaid häid toiduallikaid on palju. Greip on
suurepärane, eriti kui süüakse ka albeedot ja segmente jagavaid membraane. Paar
greipi päevas võib avaldada mõõdetavat kolesterooli alandavat toimet. Seda
võivad ka apelsinid, porgandid ja sojaoad!<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhW4g5dTwVcT8KuCLGOgNrVyRdd1INPp03JWPZx4jGnlwh-1MaAOVn2kwTLIn84lO9N_MnlsC1WlMziuAnssYWBnySJE_DCroUuVdE9VE6jI8b2iuPXWHhsEpyuQY2hBnUkCC5TGEGzgvevUEk_SH21-F_FdJDvfB9NUw9CYdbWHRXuX9-RXQtQEumTHw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="320" data-original-width="560" height="366" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhW4g5dTwVcT8KuCLGOgNrVyRdd1INPp03JWPZx4jGnlwh-1MaAOVn2kwTLIn84lO9N_MnlsC1WlMziuAnssYWBnySJE_DCroUuVdE9VE6jI8b2iuPXWHhsEpyuQY2hBnUkCC5TGEGzgvevUEk_SH21-F_FdJDvfB9NUw9CYdbWHRXuX9-RXQtQEumTHw=w640-h366" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Pektiin võib isegi reguleerida
veresuhkrut, nii et pektiini sisaldavad toidud on diabeetikutele soovitavad.
Jällegi on mõju tõenäoliselt tingitud soolesisu suurenenud viskoossusest, mis
on tingitud pektiini geelistumisvõimest. <b>Suhkrud soolestikus difundeeruvad läbi
paksenenud materjali aeglasemalt ja imenduvad seetõttu aeglasemalt. </b>Pektiin
võib ka aeglustada mao tühjenemise kiirust, aeglustades jällegi suhkrute
imendumist soolestikust. Ja kui sellest kõigest ei piisaks, et panna meid sööma
albedo ribasid, siis mõtisklege lihtsalt selle üle, mida teadlased avastavad
seose kohta pektiini tarbimise ja vähi vahel. Kuna pektiin on seedimatu, jõuab
see lõpuks jämesoolde. Siin on see toiduks paljudele bakteriliikidele, mis
elavad sügaval meie sisemuses. Me ei pruugi pektiini seedida, kuid need pisiolendid
saavad seda kindlasti teha. Mõned selle bakteriaalse fermentatsiooni saadused
on ühendid, mida nimetatakse "lühikese ahelaga rasvhapeteks". Neid
happeid, mille headeks näideteks on või- ja propioonhape, on uuritud
koekultuuris ja on näidatud, et need kaitsevad käärsoole kasvajate eest.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Veelgi põnevamad on uuringud, mida
viiakse läbi "modifitseeritud pektiiniga". Pektiini töötlemisel
leelisega ja seejärel happega saadakse lahustuvad fragmendid, mida saab loomadele
sööta. Varased tulemused näitavad, et seda tüüpi pektiin võib takistada
vähirakkudel normaalseid rakke rünnata ja seega vähendada haiguse levikut.
Muidugi tuleb teha rohkem tööd, kuid pektiinil põhinev vähivastane pill on
kindlasti võimalik.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vahepeal <b>on hea mõte suurendada
pektiini sisaldavate toitude tarbimist. </b>Võtke viljalihaga mahl ja sööge iga
päev paar õuna ja greipi. Ja lõpetage apelsini või banaani albedoga võitlemine.
Pidage meeles, et kiulistel asjadel võib olla meie jaoks õige keemia!</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Allikas: Joe Schwarcz PhD "This Pulp Isn´t Fiction" </span></span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.mcgill.ca/oss/article/health-and-nutrition/pulp-isnt-fiction">https://www.mcgill.ca/oss/article/health-and-nutrition/pulp-isnt-fiction</a></span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-76432812937623004962022-12-04T05:39:00.003-08:002022-12-05T02:53:50.951-08:00Tõenäoliselt tühiasi vol 3 - terviseärevus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgf8j52iS9ebGbFTULFPmSbOgVeJgg5AuY1tNIapNgHXS7IRMhDmfLybcz3KSq7qLqSQqiFvp8KNkOPU9HvaHB5vUXF2CGLHZi8BJhHFoGp4byaHuaxwNrYp_YT2e_7Jy9mtdPZTI598KmYzjrShsky7bfizVef9uy8rY3zkFa-qPBM2Cjsg4oxQXPpWQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="480" data-original-width="960" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgf8j52iS9ebGbFTULFPmSbOgVeJgg5AuY1tNIapNgHXS7IRMhDmfLybcz3KSq7qLqSQqiFvp8KNkOPU9HvaHB5vUXF2CGLHZi8BJhHFoGp4byaHuaxwNrYp_YT2e_7Jy9mtdPZTI598KmYzjrShsky7bfizVef9uy8rY3zkFa-qPBM2Cjsg4oxQXPpWQ=w640-h320" width="640" /></a></div><br /><p></p><p><span style="font-family: arial;">Mõned katked veel Casey Guereni raamatust <a href="https://www.caseygueren.com/book" target="_blank">"Its Probably Nothing"</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Heaolu
tööstuse peamiseks sihtmärgiks on hea sissetulekuga nooremapoolne naine, kes
muretseb oma tervise ja keha väljanägemise üle. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Ja holimata sellest, kas me otsime seda
terviseinfot teadlikult või mitte, jõuab see paratamatult meieni, kuna kogu
meedia annab lakkamatult teada, et meie kehaga on midagi valesti – seda tuleb
lakkamatult parandada ja tervist kogu
aeg paremaks muuta.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vahel
on kergem osta ja loota imet, kui hakata uurima ja otsima neutraalseid ja
tõeseid allikaid. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><u>Milliste
tehnikatega heaolutööstus sinuni jõuab:</u><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><u></u></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><u><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMXPmqsMmN8Vo3ojaktS4gLvj_rpcMy4oA89zL_HE4qZwrM5gkgti4hhSy_-EcdEIxrt__5_4ok5lL72Q15a7Is3UYusWT-5Vm7smAW7MJPyZhFP7AJzxoSM5U1n8yaDxT9QQkbD4iQMLane9Hpwf9gChsD2QcbfF3Ml6guZX3jMX3IVnJNaSUS2BdFg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="380" data-original-width="760" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiMXPmqsMmN8Vo3ojaktS4gLvj_rpcMy4oA89zL_HE4qZwrM5gkgti4hhSy_-EcdEIxrt__5_4ok5lL72Q15a7Is3UYusWT-5Vm7smAW7MJPyZhFP7AJzxoSM5U1n8yaDxT9QQkbD4iQMLane9Hpwf9gChsD2QcbfF3Ml6guZX3jMX3IVnJNaSUS2BdFg=w640-h320" width="640" /></a></u></span></div><span style="font-family: arial;"><u><br /></u></span><span style="font-family: arial;">1) </span><b style="font-family: arial;">Üleni naturaalne</b><span style="font-family: arial;"> – koosneb
väljenditest: „</span><b style="font-family: arial;">ei sisalda </b><span style="font-family: arial;">(mingit
ainet, mille suhtes on tekitatud hirm või mida sa mitte mingil juhul oma
kehasse ei taha)“. „</span><b style="font-family: arial;">100% või täiesti looduslik</b><span style="font-family: arial;">“
- Täiesti looduslikud tampoonid, tualettpaber, näopuhastuspadjakesed, hügieenisidemed,
niisutajad, puhastusvahendid, aknevastased vahendid, külmetuse ravimid,
valuvaigistid jne. Kui on olemas juba väljakujunenud, turvaline ja tõhus
lahendus, leiab heaolutööstus loomuliku (naturaalse) lahenduse, mis võib aga
võib ka mitte sama hästi toimida – kui üldse toimib –, kuid tõenäoliselt
parandab teie enesetunnet, sest see on vaba „neist ainetest“, loomulikult
maksab see rohkem.</span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2) <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Isikustatud lähenemine</b> – „sinu jaoks
tehtud“, käib eriti vitamiinide, toidulisandite, valgupulbrite, juuksehoolduse
jms kohta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3) <b>Loo
ise oma tervis</b> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>- Siia kuulub kõik, mis
annab sulle juhiseid ise diagnoosi panekuks: puudutab see siis seksuaaltervist,
naha- ja soolestikuprobleemide diagnoosimine on eriti populaarne – mõtle kõigi
nende probiootikumide ja soolestiku tervist „edendavate“ bakterite peale.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">4) <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Du
jour</i></b> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">koostisosa</b>
- OMG, kas olete CBD-st kuulnud? Aluselisest veest? Aktiveeritud söest? Kurkum?
Õunaäädikas? Ingver? Roheliste kohviubade ekstrakt? Probiootikumid? Chaga –
must pässik? Kes teab, mis aitab neil sõnadel levida nii suure jõuga, et kõik
alates ülemusest kuni juuksuri ja vanatädini on seda järsku kuulnud. Need ained
on samas alati olemas olnud ja ... natuke midagi teinud, kuid heaolutööstus
korjab need üles, tõstab need pjedestaalile, suunab neile pro<span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">ž</span>ektorivalguse,
võimendab üksikuid positiivseid külgi, eemaldab kõik negatiivse (mis teeb
ainest tavalise) ja paiskab meediasse. Ja sa hakkad nägema selles midagi
erilist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj79FZ1E_jnLOzlU0bbLgJqokGAvG04mIpmVwmIOfYYfUoutD4mcX4URoQGXsxUmXP13vTI_d6N4dNqbWMvqg0_EmgvyiKYqYAlG_G5jyBM3fjSlUQxUzurpgoUt85u8_7XDChJzna3Zt-IG6W35xpOw4alZHV91c7bsFbgIoeoEeBJD-0o1g9gnQ-hWQ/s1374/Screenshot%202022-12-04%2015.08.49.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="734" data-original-width="1374" height="342" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj79FZ1E_jnLOzlU0bbLgJqokGAvG04mIpmVwmIOfYYfUoutD4mcX4URoQGXsxUmXP13vTI_d6N4dNqbWMvqg0_EmgvyiKYqYAlG_G5jyBM3fjSlUQxUzurpgoUt85u8_7XDChJzna3Zt-IG6W35xpOw4alZHV91c7bsFbgIoeoEeBJD-0o1g9gnQ-hWQ/w640-h342/Screenshot%202022-12-04%2015.08.49.png" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Tohutu
müügi masianavärk hakkab tööle, et öelda - sinu keha või tervis võiks olla
parem. Ja üldiselt on inimest üsna lihtne veenda, eriti kui oleme juba väsinud,
stressis ja pole kursis sellega, mis meie kehas või kehal toimub.</b> Keegi ei saa ette
heita, et soovid end paremini tunda. Me kõik tahame end paremini tunda! Ja see
on koht, kus tervisetööstus tungib sisse nagu lärmakas ja tüütu sõber.
"Tere! Oh, kas sa oled kaalus juurde võtnud? Peaksite proovima Whole30.
Ja, kallis, su juuksed näevad veidi nirud välja. Kas olete kuulnud biotiini
lisanditest? Kuidas su kakamisega muide läheb? Kas ma rääkisin sulle nendest
probiootikumidest, mille sain oma treenerilt? See loomulik CBD nahahooldussari on
muutnud mu elu ja mu nahka. Sa peaksid tulema minuga sellele seitsmepäevasele
terviseretriidile. See on transformatiivne. Sa näed tõesti väsinud välja..."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
on heaolu ja tervisetööstus muutunud sõbraks, kelle varrukast voolab lõputult
nõuandeid, soovitusi ja tooteid: osad neist on puhta pask, osad teevad midagi,
kuid kõik need lähevad sulle lõppkokkuvõttes üsna palju maksma.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jennifer
Gunter (The Vagina Bible autor) märgib, et heaolutööstusel on hiilgav
äristrateegia: „Nad pakuvad: kalleid ravimeetodeid, mis ei tööta, tablette,
mida te ei vaja ja mis võivad olla kahjulikud, ja näidustusteta laboriteste.
Kuid see, mida nad inimestele mitmel viisil annavad, on võimalus proovida ja tunnustamine.
Seetõttu arvan, et on oluline vaadata seda tööstust ja küsida: mida nad pakuvad,
millest inimestel ilmselgelt puudu on? Tundub, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">vastus ei ole ainult kiired lahendused, vaid ka kaastunne ja empaatia</b>.
Võib-olla leidis heaolutööstus just sealt oma aluse. Võib-olla sellepärast on
see nii pagana ahvatlev.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
kirjutab, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">heaolutööstus teab sinu
kohta 5 fundamentaalset tõde</b>:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1. Meil
kõigil on probleeme oma keha ja tervisega, millega tahaksime tegeleda. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2. Soovime
lahendusi, mis on lihtsad, mugavad ja diskreetsed. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3. Meil
kõigil on mingid nupud kuhu vajutada, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mis mõjutavad meie otsuste tegemist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">4.
Paljudele on arsti juures käimine raskendatud kindlustuse puudumise või muude
asjaolude tõttu<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">5.
Osadele meeldib häälekalt kuulutada kuidas ja kui palju nad tervisesse
panustavad (st erinevatele imerohtudele kulutavad)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiR9Isj-kXA-7qPzc3d7urMuCW80jAhQbD3_rthY3kNVP3OuFdp4Kw7tGI2xuLUGDIY1843mc9fnCyQhiX0G3d_UOGQcjORZhhwRWDtL3X6jCdZ7xDdWUvBX4457wNQ4zYA93eG1FHLq4k7VYCe0pQV04UJIypzYL2OBixwsazJRyMhfb3_Onzc_bXrUw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="408" data-original-width="612" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiR9Isj-kXA-7qPzc3d7urMuCW80jAhQbD3_rthY3kNVP3OuFdp4Kw7tGI2xuLUGDIY1843mc9fnCyQhiX0G3d_UOGQcjORZhhwRWDtL3X6jCdZ7xDdWUvBX4457wNQ4zYA93eG1FHLq4k7VYCe0pQV04UJIypzYL2OBixwsazJRyMhfb3_Onzc_bXrUw=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gureni
nõuanne tervisetööstusega tegelemiseks: „Omage parajat annust skeptitsismi.
Pidage meeles, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">päeva lõpuks püüab
tervisetööstus teile midagi maha müüa. See on raha teeniv tööstusharu</b> ja see
õitseb, sest me kõik oleme oma keha pärast kogu aeg nii pagana mures ja seda
paljudel põhjustel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj16Jj4Yxv08Wj-f7ITkr_BXPWmCeqrYKVgowopT8MbfZtG8sqQT3IyJykyww7vJUPdocLp1on4SFBMhyuNtMt0x08YaFtij008GsWqleZNX9h9_gMfHFtuJqYn8ujYM3Xzs6HEFRhePN76EvwUqTfWllxYrRpVd3H8HHi52BiOr6tfXme-codtYiggyg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="369" data-original-width="430" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj16Jj4Yxv08Wj-f7ITkr_BXPWmCeqrYKVgowopT8MbfZtG8sqQT3IyJykyww7vJUPdocLp1on4SFBMhyuNtMt0x08YaFtij008GsWqleZNX9h9_gMfHFtuJqYn8ujYM3Xzs6HEFRhePN76EvwUqTfWllxYrRpVd3H8HHi52BiOr6tfXme-codtYiggyg" width="280" /></a></span></div><span style="font-family: arial;">Keskmiselt
saab Gueren umbes 15 meili päevas uute tervisetrendide, toodete ja teenuste
kohta. Seal oli palju võõrutusravi, toidulisandeid, mahealternatiive või
kalleid protseduure. Nende e-kirjade kohaselt ei ole keegi tegelikult enda
parim versioon enne, kui olete ketoosis, noorendanud oma vagiinat ja lisanud
CBD-d igasse oma kehaavasse. Nii tegi Gueren peaaegu 10 aastat kohusetundlikult
uurimistööd selle kohta, milline heaolu moeröögatus praegu trendis oli, ja
lükkas sageli ümber enamiku peamistest väidetest. <b>Teie tupp ei vaja jade-mune,
tupeaurutamist, lasereid, lõhnastatud dušši ega jogurtit.</b> Määras lood
teadusest või selle puudumisest sellerimahla, toorvee ja CBD nahahoolduse taga.
Gueren kirjutab: „Ausalt, ma tõesti tahaksin, et sellerimahl raviks IBS-i sama
palju kui iga teine inimene, kuid see lihtsalt ei tee seda. Näib, et neid
tooteid müüvad ettevõtted tuginevad peamiselt asjaolule, et te ei tea nende
küsimustega seotud teadusest palju, kipute vastuste saamiseks pöörduma
Interneti poole ja tõenäoliselt <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lõpuks
siiski ostate enne, kui arstilt küsite või põhjalikult uurimistööd teete.“<o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ärge
minge ka selliste väljendite lõksu nagu: „<b>me tegelikult hoolime naistest“, „teaduslikult
on tõestatud“, „sul on õigus teada, mida sa oma kehasse paned“</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Miks
ei võiks lasta sul rahus sellerimahla alla kulistada?! Heaolutrendid võivad
mõnikord olla kahjutud, toredad ja rikastavad – isegi kui nende taga pole
teadust. Kuid tervisetrendid muutuvad kahjulikuks, kui need ohustavad teie
tervist, põhjustades otsest kahju või lükates õige ravi otsimise edasi. Näiteks
sellerimahl: selle hommikune joomine ei tee teile otseselt haiget, kuid kui joote
seda vererõhu ravimite asemel, võivad sellel olla tõsised tagajärjed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Oluline
on mõista, et <b>kahjulikud ei ole mitte ainult tervisetoodete koostisosad, vaid
ka neid ümbritsev sõnum, mis paneb sind uskuma, et saad vajaduse korral
sümptomitega ise toime tulla.</b> Ja kui sõnum jõuab inimeseni, kes lihtsalt ei taha
arsti juures käia, võib selline turundus olla uskumatult ahvatlev. See püüab
samaaegselt pakub murele lahendust ja annab teile loa mitte otsida arstiabi
selle asja pärast, mille pärast muretsete.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: medium;"><b>Aina
korrutatud tervisetarkus – söö puu- ja köögivilju, maga piisavalt, olge
aktiivne - <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>see <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lihtsalt ei ole seksikas.</b></span> Samuti pole see
paljudele inimestele kättesaadav ega realistlik. Seetõttu lükkame need
usaldusväärsed näpunäited tagasi, ignoreerime või unustame ja hakkame selle
asemel mõnda „erilist“ pakkumist otsima.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Meile
meeldib mõelda, et see uus „lihtne, seksikas ja üllatuslik“ toidulisand on
parema tervise võti. Kusjuures siia käib sageli juurde võlulause: "Arstid
ei taha, et te sellest imerohust teaksite!" <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEisCxFykP8gEdSdUgvN1_M5xNf9Hj1WIOIbkFtzmIsdrRSMQC9tUsBz4EuPkrjKRhHCAWZrjJ3XvIbg5hIGhH4c-REb1m4xzhIYUfZdMgiQjRvKcOLTVFJe2_X5Nc8RjM6ULEYKaelcRbaUNUs2R0xTiffj_IlvUhKD0JRJ1ZRxhRJHvlw7aNyBE-pXyg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="268" data-original-width="500" height="344" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEisCxFykP8gEdSdUgvN1_M5xNf9Hj1WIOIbkFtzmIsdrRSMQC9tUsBz4EuPkrjKRhHCAWZrjJ3XvIbg5hIGhH4c-REb1m4xzhIYUfZdMgiQjRvKcOLTVFJe2_X5Nc8RjM6ULEYKaelcRbaUNUs2R0xTiffj_IlvUhKD0JRJ1ZRxhRJHvlw7aNyBE-pXyg=w640-h344" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pidevalt
korrutatakse ka <b>„kuula oma keha“</b>! Ja see on hea nõuanne, kuid tõsi on ka see,
et päris tihti on kehas ilma erilise põhjuseta terve sümptomite kaskaad. Samuti
on tõsi see, et oleme sageli ebausaldusväärsed eksperdid. Me unustame asju.
Meile jäävad mõnedki asjad valesti meelde. Me ülehindame riski. Meil on palju
eelarvamusi. Oleme kiired tõmbama ühendusi punktide vahel, mis ei ole üldsegi
mõistlikud, kuid tunduvad sobivat. Me võime olla oma keha eksperdid, kuid
sageli ei oska me keha keelt õigetesse sõnadesse panna.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
kasutab 24 tunni meetodit, et panna oma keha sümptomitele „lihtsalt valehäire“
või pöörata suuremat tähelepanu. Kehas toimuvaid protsesse ja nende järgseid
valehäireid või kummalisi aistinguid on väga palju. Ja tasub meeles pidada, et
tervist ei defineerita kui täielikku vaikust ehk igasuguste sümptomite puudumisena
(seda juhtub vast ainult surma korral).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jonathan S. Abramowitz, PhD</b>, Chapel
Hilli Põhja-Carolina ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor ning obsessiiv-kompulsiivsete
häirete ekspert märgib: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Meie kehad on
lärmakad. Nad ajavad kogu aeg siin ja seal omi asju, et säilitada homeostaas,
kohanduda ümbritseva temperatuuriga, selle toiduga, mida sööte ja veel saja muu
asjaga. See ei tähenda, et oleks probleem. See kõik käib elamise juurde.“<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
inimene on oma keha osas väga tundlik, tunduvad need keha tavalised reaktsioonid
tohutute probleemidena. Ja mida suurem on meie tähelepanu sellele, seda enam
see ärevust toidab. Kui me teeme sääsest elevandi, hakkab adrenaliin voolama ja
stressireaktsioonid kehas valavad veel rohkem õli tulle. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEibNS6XwtqvnZhyB9o4QIrYz2qhnluNa5LK8cefQ2kA_YvgvVtd06lgkwax0gvGdwEaOM4cFw9htf8vxSxDkvDEeT49UbedJdonA8rN5FRnSN21PCqX8Q-fZ8eZYx3f1Vscj3wbHWRHztdoW0QGJOTGh1PLK3moGdJ1q1VZf1usRzVypqWrWgbi78-Kdg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="270" data-original-width="480" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEibNS6XwtqvnZhyB9o4QIrYz2qhnluNa5LK8cefQ2kA_YvgvVtd06lgkwax0gvGdwEaOM4cFw9htf8vxSxDkvDEeT49UbedJdonA8rN5FRnSN21PCqX8Q-fZ8eZYx3f1Vscj3wbHWRHztdoW0QGJOTGh1PLK3moGdJ1q1VZf1usRzVypqWrWgbi78-Kdg=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
soovitab meeles pidada ka seda, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sotsiaalmeedias
toimunud jagamiste või laikide arv ei tähenda asja suuremat kvaliteeti või
parimat soovitust</b> a la „1,3 miljonit jagamist – ju see peab tõsi olema“, „ju
see on õige asi, muidu neid ei näidataks TV saates“ ... Kahjuks see ei ole nii.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Populaarsed
on ka toredad tiitlid. Kui MPH (master of public health – rahvatervise spetsialist)
tiitliga Yale või Harvardi inimene annab nõu rahvatervise osas, võib see olla
suurepärane. Kuid kui sama inimene hakkab andma nõu konkreetse haiguse või
diagnoosi kohta – siis see ei ole tema eriala. PhD majanduses või Nobeli
preemia füüsikas ei tee inimesest eksperti tervises ja meditsiinis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">On väga harvad juhtumid</b> kui tõelised
oma ala eksperdid või teadlased annavad meedia kaudu nõuandeid a la <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>5 nippi kuidas... või <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>20 võimalust... ühe või kahe tehtud uuringu
põhjal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Me kõik võime aeg ajalt langeda briljantse
turunduse ja reklaami ohvriks.</b> Gueren kirjutab, et viimati jäi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>uskuma imelist tselluliidikreemi reklaami (ja
ei, see ei toiminud), kuid on oma raha raisanud teiste hea reklaamiga trenditoodete
peale nagu jõhvikamahl, probiootikumid, immuunsüsteemi buusterid, erinevad
eeterlikud õlid, CBD salvid, söega maskid, mahetampoonid, mahevalgupulber,
puhitust vähendavad teed jne (ja ka need ei teinud suurt midagi). <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Me
võime kõiki neid asju osta ja tarbida, kui need panevad meid ennast hästi
tundma</b>, meile meeldib eksperimenteerida, proovida uusi asju. Kuid need ei ravi
tõsiseid haiguseid ega hoia neid müstilisel viisil meist eemal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Internet
ei ole loodud sulle andma meelerahu – seda sealt ei leia. Ja mitte seetõttu
nagu seal ei oleks hea reputatsiooniga infot. Vaid istudes oma probleemiga
ekraani taha ja otsides meeleheitlikult enda jaoks sobivat infot, satume
meeletu koguse vastandlike arvamuste ja soovituste merre. Me otsime
kindlustunnet universumis, milles kõik on pidevas muutumises. </span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLEL6KVg3dfqm0zSSdIPcOXdUsxiiCz6-1E2nadE69b3kLHQhR-0r4PRMYLzn890lLd68s2d3VOn0wh53zzv2XO5zNZMffeNtAyFkr6ZM_gNJVFhEQF77vLXrEq2T-jsUz9Hr5u8PCZfSuDWYyS8fP0TQrwXUAzOWCejgQKkU9BayPR5cBiQ1LgfeMjg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="533" data-original-width="800" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjLEL6KVg3dfqm0zSSdIPcOXdUsxiiCz6-1E2nadE69b3kLHQhR-0r4PRMYLzn890lLd68s2d3VOn0wh53zzv2XO5zNZMffeNtAyFkr6ZM_gNJVFhEQF77vLXrEq2T-jsUz9Hr5u8PCZfSuDWYyS8fP0TQrwXUAzOWCejgQKkU9BayPR5cBiQ1LgfeMjg=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-85349158777014424922022-11-25T05:22:00.002-08:002022-11-25T06:41:01.137-08:00Tõenäoliselt tühiasi vol 2 - terviseärevus <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiyyiPLjh-ZQkjMSxlXES0uggc37mB4FWBTwzzuvo1TH4bgnAZc6gTIKFOVbjHP0B25mmTx9y3ou6AJQWLku-psL3TJK94rsPS3yPmyVAvQakC61OunyofeCrP4L7n2oW5Bg8GomIa0xhKIbW4GuIx3Aaw9Q5mOxllx6R7rL6p2g9VQMy1PgoDA6c9IWg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="996" data-original-width="1500" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiyyiPLjh-ZQkjMSxlXES0uggc37mB4FWBTwzzuvo1TH4bgnAZc6gTIKFOVbjHP0B25mmTx9y3ou6AJQWLku-psL3TJK94rsPS3yPmyVAvQakC61OunyofeCrP4L7n2oW5Bg8GomIa0xhKIbW4GuIx3Aaw9Q5mOxllx6R7rL6p2g9VQMy1PgoDA6c9IWg=w640-h424" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br />Veel <a href="https://www.caseygueren.com/" target="_blank">Casey Gueren</a> raamatust „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">It's Probably Nothing</b>“.<br /></span><div><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div><span style="font-family: arial;">Gueren kirjutab, et mäletab nii enda kui teiste poolt sagedasti küsitud küsimusi:<o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Miks
see eritis on pruun? Kui palju urineerimist on liiga palju? Miks nibu juures
karvu kasvab? Mis probleem on, kui orgasmini jõudmine võtab aega? Mis on selle
valu, selle punni, selle lõhnaga?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ja meediku vastus reeglina on, et „see on normaalne“.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selgub,
et me kõik oskame väga hästi stressi tekitada tüüpiliste kehamärkide pärast,
millel on täiesti healoomuline põhjus – näiteks see, et olete väsinud või
stressis või ei joo piisavalt vett. Mõnikord võivad põhjused esineda paarikaupa
või on neid veelgi rohkem. Miks me siis sellised oleme? Miks on selline
kuristik selle vahel, mida peaksime oma keha kohta teadma, ja selle vahel, mida
me tegelikult teame? Miks me satume nii kiiresti paanikasse asjade pärast, mis ei
olegi kehas nii olulised? Tõde on see, et paljudel meist on vaid põhiteadmised
oma kehast ja selle toimimisest. Seetõttu tõlgendatakse tavalisi harilikke
kehafunktsioone – või keha reaktsioonide väikeseid erinevusi – kui midagi
hirmutavat ja tõsist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Olete muretsenud alljärgnevate sümptomite pärast?<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Peavalu,
kurnatuse, iivelduse, väsimuse, pearingluse, higistamise, külmavärinate, kipituse,
sumina, tuikamise, tõmbluste ja loomulikult erinevate valude - peavalu,
kõhuvalu, valu rinnus, rinnavalu, tupevalu, jalavalu, küljevalu, seljavalu… või
„ebatavalised” muutused - une, söögiisu, roojamise, põie töös, menstruatsioonitsüklis,
tähelepanuvõimes, nägemises ...<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nende
kõigi pärast on kerge muretsema hakata, sest need kõik võivad olla märgiks
tõsisema probleemi puhul. Kuid palju suurem on tõenäosus, et need on lihtsalt
kergeks reaktsiooniks tuhandetele asjadele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
sa võid nüüd küsida: „Aga mis siis, kui see kõhuvalu on minu pimesoole
lõhkemine? Mis siis, kui see valu rinnus on südameatakk? Kas pole parem karta
kui kahetseda?” Muidugi - jah, kui arvate, et midagi on valesti, peaksite alati
pöörduma arsti poole. Probleem on selles, et paljud meist seda tegelikult ei
tee. Arsti juurde jõudmine on omaette ettevõtmine ja haiglasse või kiirabisse
minemine võib olla veelgi hullem – eriti kui teil pole selleks aega, raha,
kindlustust, transporti, lapsehoidu ja nii edasi. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Enamasti pöördume selle asemel interneti poole</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
on analüüsinud interneti otsinguandmeid, ja kinnitab, et enamik meist otsib Google'is
ikka ja jälle keha sümptomite kohta samu küsimusi. Võite mõelda, et teie
brauseri ajalugu on erakordselt ainulaadne, kuid see pole nii. <b>Nii otsib
keskmise kuu jooksul 282 000 inimest sõna "tupesügelus", 134 000
inimest otsib Google'is sõna "valu rinnas", 120 000 inimest otsib
"mida puhitus tähendab" jne, jne.</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Buzzfeedis
töötades palus Gueren oma lugejatel aeg ajalt kirjutada, mis oli viimane kehaga
seotud küsimus, millele nad vastust otsisid. Mõned näited:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Kas
pruun menstruatsiooniveri tähendab, et ma suren? Miks ma olen kogu aeg nii
higine? Kuidas valuvaigisti teab, millist valu teie kehas leevendada? Miks on
üks mu rindadest suurem kui teine? Kui palju kofeiini on liiga palju kofeiini?
Miks ma ei saa puhkusel olles kakada?</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sellised
ja paljud teised küsimused ei teki ainult lugejatel, need tekivad
tervisajakirjanikel, Wellness tööstuse inimestel jt.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">USAs
läbiviidud küsitluse järgi kontrollib 79% inimestest oma tervisesümptomeid enne
arsti juurde minekut internetist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
soovib, et talle oleks rohkem ja sagedamini öeldud, et meie kehad on
normaalsed, sellised küsimused on normaalsed, meie uudishimu on normaalne.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samas
märgib ta, et meie haridus oma keha funktsioonide, ülesehituse ja sümptomite
osas on jäänud puudulikuks. Tuues näiteid erinevatest küsitlustest, milles üle
70% inimestest ei teadnud täpselt, kus asub süda, ei teadnud, kus asub tupp
jms.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Meil on tervisealase kirjaoskuse probleem</b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgWQ75FjdhBhO93jCPeD3FpcoDauOMH-CmkZ5k-vjl6ouedjIVuRrbFH_32v-g9epEb1n-9oA-kdwyJrlCtUzIEQLpv1etRSNJKW2a_sgLTw3zRgp2uMUH7d_tZ-phvWSQ9yacCry4ZJ8LXqOkcMHJitTMlanYkfRaGmQyChsht48Jy30dGR5XHlpvE4Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1052" data-original-width="2674" height="252" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgWQ75FjdhBhO93jCPeD3FpcoDauOMH-CmkZ5k-vjl6ouedjIVuRrbFH_32v-g9epEb1n-9oA-kdwyJrlCtUzIEQLpv1etRSNJKW2a_sgLTw3zRgp2uMUH7d_tZ-phvWSQ9yacCry4ZJ8LXqOkcMHJitTMlanYkfRaGmQyChsht48Jy30dGR5XHlpvE4Q=w640-h252" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kui
te pole kunagi tervisealase kirjaoskuse kohta kuulnud, on see okei.</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">Tervisealane kirjaoskus on määratletud kui
"</span><b>aste, mil määral on inimestel
võime hankida, töödelda ja mõista põhilist terviseteavet ja -teenuseid, mis on
vajalikud asjakohaste terviseotsuste tegemiseks</b><span style="font-family: arial;">".</span></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kus
peamiselt sellist kirjaoskust vaja läheb:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
sa loed ostetud rohu infolehte, kui sa valid gripirohtu 79 erineva variandi
seast, kui sa loed pakendilt kaloritabelit, näed TVs tervisetoodetega seotud
reklaami, kui sa saad kätte oma analüüsitulemused, kui sa püüad meelde
tuletada, milliseid analüüse mis eluperioodil teha vaja oleks,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui sa püüad arstile selgitada, mis sulle
muret teeb, kui arst ütleb, et sinu vererõhk on pisut kõrge jne.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ühe
hinnangu kohaselt <b>on peaaegu 9 täiskasvanul 10-st raskusi igapäevase
terviseteabe kasutamisega </b>– näiteks arstikabinetis, apteegis või meediast
saadavate sõnumitega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Enamikku
seaduslikest ja usaldusväärsetest allikatest pärit terviseteavet on tõesti
raske mõista. Ja kui millestki on liiga raske aru saada, kipume seda lihtsalt
ignoreerima ja hankima oma teabe kusagilt mujalt. Keeruline meditsiiniline
sõnava on tervisealase kirjaoskuse osas tõeline probleem. Ja seda kõnepruuki
leiate peaaegu kõikjalt – meditsiiniveebisaidilt, retseptipudelilt, arsti kabinetist
saadavatest paberitöödest jm.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Rima
Rudd, Harvardi Ülikooli tervisealase kirjaoskuse lektor, </b>märgib: „Meditsiin,
õendus, rahvatervis, epidemioloogia, üldse kogu teadus – me kõik kasutame
teatud määral kõnepruuki, mida oleme koolis õppinud. Ja nii me räägime omavahel
ja me ei pruugi rääkida avalikkusega. Seega ei ole meie kirjutised väga sobivad
suuremaks avalikuks tarbimiseks. Seda ei mõisteta. See on täis erialaväljendeid.
See on täidetud sõnadega, mis pole igapäevaselt laialdaselt kasutusel. See on
täis diagramme ja graafikuid, mis pole tavainimesele koheselt arusaadavad.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Rudd
sõnul on asja muutmiseks kaks võimalust: harida avalikkust ja õpetada neile
tervisealaseid termineid – mis on pikk tee või muuta tekstid kergemini arusaadavaks,
lihtsamaks, pakkudes selgitusi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pole
ime, et otsime oma küsimustele lihtsamaid, kiiremaid ja vahetumaid vastuseid.
Probleem on selles, et seal veebimaailmas on nii palju teavet – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iga artikkel, video ja sotsiaalmeedia
postitus on järgmisega vastuolus</b> – et enamik inimesi ei tea, keda või mida
usaldada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Meil on ka meediakirjaoskuse probleem</span></b>. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-Wc6OePev-OACX8ElWZxRVSkUj09WnKRD0uid_uiO6-N9E64rFcC1zZLwcD5EEd6p0wVT9gPq2Wtx8zX3Z9wfKqI7DefTU5_LcJ5gepWesQg98NNNc34LUNnqwi5zWaCXd4ku_YviFtOv10kn7wYuKWJtRkq__dw-CyGWb4mNolR37e6UUUumAxdwMw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="801" data-original-width="1000" height="512" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-Wc6OePev-OACX8ElWZxRVSkUj09WnKRD0uid_uiO6-N9E64rFcC1zZLwcD5EEd6p0wVT9gPq2Wtx8zX3Z9wfKqI7DefTU5_LcJ5gepWesQg98NNNc34LUNnqwi5zWaCXd4ku_YviFtOv10kn7wYuKWJtRkq__dw-CyGWb4mNolR37e6UUUumAxdwMw=w640-h512" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nagu
tervisealase kirjaoskuse puhul, on ka meediapädevuse sisu kohta raske
kokkuvõtlik määratlus teha. Riiklik meediapädevuse hariduse assotsiatsioon (National
Association for Media Literacy Education) on selle defineerinud nii:
"Meediakirjaoskus on võime pääseda juurde, analüüsida, hinnata, luua ja tegutseda,
kasutades kõiki suhtlusvorme."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõelge
sellele: kuskohast saate suurema osa oma terviseteabest? Arvan, et enamik
inimesi, välja arvatud meditsiinitöötajad, saavad enamiku oma tervisesisu
meediast. Võib-olla loed ajakirjast toitumis- ja treeningnõuandeid, loed
Facebookist uuest terviseuuringust, hoiad end pandeemiaga kursis uudiste kaudu
ja kui sul tekib suvaline terviseküsimus, konsulteerid internetist. Seetõttu on
meediakirjaoskus teie tervise seisukohalt nii oluline: meid pommitab pidevalt
väga palju teavet erinevat tüüpi meediast. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid
kahetsusväärne reaalsus on see, et mitte kõik info meedias pole korrektne</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja siinkohal
ei räägi autor ainult võltsterviseuudistest (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">fake news</i> - mis, on tõesti probleemiks). Ta räägib ka terviseuudistest,
mis on lohakalt kokku pandud, kallutatud, halvasti kajastatud, halvasti viidatud
allikatega või ei räägi kogu lugu. Ja siinjuures on veel see tervisemeedia, mis
lihtsalt üritab teile midagi müüa. "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Te
peate tõesti arendama terve annuse skeptitsismi asjade suhtes, mida kohtate
Interneti-otsingu kaudu või mida keegi teiega sotsiaalmeedia saidil jagab,</b>
" ütleb CDC tervisenõustaja Cynthia Baur. "Inimesed peaksid selle
sisuga palju vähem nõustuma. Ja seni, kuni inimesed ei hakka veebist leitu
jaoks kriitilisemat objektiivi välja töötama, ei tea ma, kuidas on võimalik
panna inimesi mitte võtma tõsiselt asju, mis otsingutulemuste esimesel lehel
ilmuvad.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Miks me ei suuda lõpetada oma sümptomite
googeldamist isegi siis, kui teame juba paremini<o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-F1oV2MuzYPJr6fLmgfsVHm3GvU-Y7hQyI0QyCxqkMQC_lEfbdMWw7cK_wyALkCgzABnegLLkR1HO-CGndxLhsclJEzx5jtxWidcNMqae6ZNnC0f2Dejuo4KJgKkOXD_vYAEMEaHKTWP4I4cThi_5pBHf_3YRo1-l1A9EiyAvM7EU1LDy94xReiXgJw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="372" data-original-width="616" height="386" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-F1oV2MuzYPJr6fLmgfsVHm3GvU-Y7hQyI0QyCxqkMQC_lEfbdMWw7cK_wyALkCgzABnegLLkR1HO-CGndxLhsclJEzx5jtxWidcNMqae6ZNnC0f2Dejuo4KJgKkOXD_vYAEMEaHKTWP4I4cThi_5pBHf_3YRo1-l1A9EiyAvM7EU1LDy94xReiXgJw=w640-h386" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
meid vaevavad oma kehaga seoses segadus ja ebakindlus, tahame need tunded
kaotada. Seega vaatame ringi, millised tööriistad meie käsutuses on ning sageli
on lähim ja lihtsam variant internet. Mõnikord leiame teavet, mis on tõeliselt
kasulik ja empaatiline, mis muudab meid vähem murelikuks, vähem hirmuäratavaks
ja võimelisemaks oma eluga edasi minema. Probleemi otsimine aitas, mis
tähendab, et me teeme seda tõenäoliselt sarnaste probleemide korral uuesti.
Muidugi on ka olukordi, mil meie otsingutulemused viivad meid mõnikord veelgi
rohkem stressi. Kuid millegipärast ei takista see meid uuesti proovimast ja
lootmast teistsugusele tulemusele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
on suurepärane näide operantsest tingitusest, psühholoogia põhimõttest, mis
selgitab, kuidas meie käitumist võivad mõjutada stiimuli-vastuse mustrid, mis
kas tugevdavad või takistavad teatud käitumist. Natuke lihtsamalt öeldes: meie
sümptomite guugeldamine sarnaneb hasartmängudega. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Operantne tingimine</b> ütleb, et meie käitumist mõjutavad tugevdamine
(hea tagajärg, mis muudab meid tõenäolisemaks käitumist kordama) või karistus
(halb tagajärg, mis tõukab meid vähem tõenäoliselt käitumist kordama). Nii
tugevdused kui ka karistused võivad olla kas positiivsed või negatiivsed –
antud juhul see tähendab, et midagi lisatakse (positiivne) või võetakse ära
(negatiivne).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Miks
me jätkame hasartmänge? See on sama põhjus, miks me oma sümptomeid pidevalt
veebist otsime <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">- sest mõnikord me
võidame.</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
te mõnikord võidaksite ja mõnikord kaotaksite, pole teil aimugi, millal kumbki
juhtub? Seda nimetaks Skinner muutuva suhtega tugevdamiseks (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">variable ratio reinforcement</i>): kui
saavutate soovitud tulemuse pärast ettearvamatut arvu katseid. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Just see ettearvamatus teeb sellest
käitumisest loobumise nii raskeks.</b> Tulete pidevalt selle juurde tagasi,
sest loodate, et seekord saavutate soovitud tulemuse. Seega sarnaneb meie
sümptomite guugeldamine mõnes mõttes hasartmänguga. Mõnikord premeeritakse meid
ja suleme sülearvuti enesekindla ja rahulikumana. Muul ajal külastame saiti
saidi järel, suurendades oma ärevust koos iga loetud kirjutisega. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid seni, kuni see käitumine aeg-ajalt
meie ebakindlust leevendab, pöördume selle juurde tagasi ja loodame parimat</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Abramowitz
süüdistab selles ka kinnituse kallutatust (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">confirmation
bias</i>): "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kui hakkame midagi uskuma,
kui hakkame midagi kartma, otsime tõendeid oma hirmude kinnitamiseks</b>."
Ta toob näite, kuidas sisestades otsinguribale sõna "kõhuvalu", avaneb
võimalike süüdlaste pikk nimekiri, millest paljud on healoomulised ja mõned
mitte. Ja siiski otsustame keskenduda kõige hirmutavamale ja tõsisemale. Gueren
kirjutab, et ta ise on selle poolest tuntud: „Teen seda isegi siis, kui
toimetan mõnd sümptomitega seotud artiklit! Toimetasin kord artiklit
põhjustest, miks sa keset ööd palju ärkad, ja olin täiesti kindle, et mul on
uneapnoe, kilpnäärmehaigus ja II tüüpi diabeet. Mitte üks neist – vaid kõik!
Kui ka teie kipute terviseartikleid lugedes haarama kõige stressirohkema
võimaluse, ei tähenda see, et peaksite neid artikleid täielikult vältima. See
tähendab lihtsalt seda, et peaksite olema teadlik piirangutest, mis kaasnevad
oma sümptomite kohta Internetis konsulteerimisega. Jah, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tõenäoliselt saate oma küsimustele vastused, kuid te ei saa igat
vastust igale küsimusele. Ja vastused ei ole teie seisundit täielikult
arvestavad</b>. Tegelikult on need nõuanded spetsiaalselt loodud kasutamiseks
paljudele inimestele.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhljpJ_1OwJ0IDnvR_6ho8K9oMwjHHNBwBQeygxiGN21qAsvNhgAVTBuRAxvjtg9xGDsWAVp08kZySaFA_cTqQB7LYGJRWfOgOsyB51oHA36CTE2PHmmtgdHGtWt7_xk4qUSInq0_cwl8ndYWIy_0iHNGZfbnWstKtn15NYIL_fL0XGtqe1KxVIbr8F8Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1080" data-original-width="1620" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhljpJ_1OwJ0IDnvR_6ho8K9oMwjHHNBwBQeygxiGN21qAsvNhgAVTBuRAxvjtg9xGDsWAVp08kZySaFA_cTqQB7LYGJRWfOgOsyB51oHA36CTE2PHmmtgdHGtWt7_xk4qUSInq0_cwl8ndYWIy_0iHNGZfbnWstKtn15NYIL_fL0XGtqe1KxVIbr8F8Q=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kõige
tõenäolisem stsenaarium, mis juhtub siis, kui otsite veebis terviseküsimust –
olenemata sellest, kas teid huvitab mõni sümptom, uus diagnoos või lihtsalt juhuslik
uudishimu. Sisestate midagi üsna üldist – oletame, et „hõrenevad juuksed” – ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">saate 2 miljardit otsingutulemust</b>. (eesti keeles sain ma 90300 tulemust) Suurepärane
abi?! Üldsegi mitte ülemäärane ja üle jõu käiv?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Proovite otsingut kitsendada:<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õhukeste
juuste põhjused – 7,6 miljonit tulemust<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õhukeste
juuste ravi – 19,3 miljonit tulemust (eesti keeles 248000 tulemust)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õhukesed
juuksed 20 eluaastates, abi – 16,5 miljonit tulemust<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Internetis
saadaolev terviseteabe hulk on põnev, kuid äärmiselt kurnav. Tundub, et kui
jätkate seda lõputuna näivat lugemist, kerimist, klõpsamist, leiate vastuse,
mida otsite. Kuid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Internetis leiduva
terviseteabe suurim probleem ei ole mitte kvantiteet, vaid info kvaliteet. </b>Gueren
märgib, et kirjutab ise tervisesisu ja on vägagi teadlik sellest, et kõik ei
ole nii ilus kui paistab. Kogu veebis avaldatava sisu kvaliteedikontroll on
äärmiselt puudulik ja kahetsusväärne reaalsus on see, et reklaam ja muu meediakära
üldse on sageli seksikam kui tõde. Keegi, kes nimetab end tervisetreeneriks,
kellel on 200 000 jälgijat ja Instagramis sinine linnuke, jõuab oma sisuga
tõenäoliselt palju rohkemate inimesteni kui CDC (nö USA Terviseamet). Võimalus sattuda
internetis täiesti ebatäpsele terviseteabele on kahjuks väga suur.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeo-d_A7rUngwNM_8qNBWO6nhF_5DCmE02cQOzwLh4ZYNVebCOZdtmhHKhU9eIWsrv9H_sMKOB3AegfFcHKGvQZOsHmR4OBuu1HOmcnmEvFkDwQka0m8va4x5HUOKuJgDapY-tAuX-TrmU0r6BgetZddfEZPIaQxnVRo1fkAlON9-SY0QbuzGaEuCVrQ/s1717/316524939_1160616601260414_4247843958637860108_n.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1717" data-original-width="945" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeo-d_A7rUngwNM_8qNBWO6nhF_5DCmE02cQOzwLh4ZYNVebCOZdtmhHKhU9eIWsrv9H_sMKOB3AegfFcHKGvQZOsHmR4OBuu1HOmcnmEvFkDwQka0m8va4x5HUOKuJgDapY-tAuX-TrmU0r6BgetZddfEZPIaQxnVRo1fkAlON9-SY0QbuzGaEuCVrQ/w220-h400/316524939_1160616601260414_4247843958637860108_n.jpg" width="220" /></a></div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpmoUJLikQuoYrkSngSKWDGKLMYqXc3pxbMc7dJOf-bi3PboOIMXDJ8YI5kjQAL7QfmDRf8Vn80fyHJDjgWmSFngx93Nd3YeOvm9ss-zUVdhy28OTvSixYXI1lGHUaDIzleZLh9d6Ix3TSGWnX-Pc-TW2IYnyTkxfo9hO1aEFM_6dUpHbNZp2PxLg4-g/s1709/316774642_896426148009396_3299582565274657984_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1709" data-original-width="945" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpmoUJLikQuoYrkSngSKWDGKLMYqXc3pxbMc7dJOf-bi3PboOIMXDJ8YI5kjQAL7QfmDRf8Vn80fyHJDjgWmSFngx93Nd3YeOvm9ss-zUVdhy28OTvSixYXI1lGHUaDIzleZLh9d6Ix3TSGWnX-Pc-TW2IYnyTkxfo9hO1aEFM_6dUpHbNZp2PxLg4-g/w221-h400/316774642_896426148009396_3299582565274657984_n.jpg" width="221" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Isegi
mainekad ja heasoovlikud meediabrändid pakuvad aeg-ajalt klikipealkirju ja
pinnapealseid raporteid,</b> mis võivad olla eksitavad või segadusse ajavad – nagu
näiteks tarbetult hirmuäratav „7 levinumat sümptomit, mis võivad olla vähi
tunnuseks” või „Supergonorröa on siin ja levib kiiresti”. Sellised pealkirjad
ei ole mitte ainult tüütud ja vastutustundetud, vaid tekitavad ka segadust ja
stressi, mis meil niigi keha suhtes on. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kirjaniku
ja toimetajana teab Gueren, miks neid artikleid tehakse ja miks need pealkirjad
heaks kiidetakse. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Enamik
meediaettevõtteid on kasvava surve all kulusid kärpida</b>, suurendades samal
ajal tootmist ja liiklust. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tulemus</b>:
haaravad pealkirjad, mis räägivad vaid poole loost, ja lühikesed artiklid,
millel puudub vajalik nüanss.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seetõttu
on Guereni arvates netist terviseinfo otsimine sama, mis netist maja ostmine.
Esimeseks sammuks hea aga kohapeale minemata ja asja lähemalt uurimata ei tasu
sellist suurt ostu teha.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p></div>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-21857821161190199982022-11-19T08:23:00.004-08:002022-11-23T21:52:21.945-08:00Tõenäoliselt tühiasi vol 1 - terviseärevus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieBcqRWjggDB7BVJtRTMKfTF7DAJy3M-Mt20A_dcXjdixNp7dF_ouWsz66Y6oa_s2lY2XZ5Iu4Y0pbNWGf7ne4ntfpNPouzLIQh_hQ7GLA9goi3lmgvwLG26z9U3C6tTFPiAtdLCUklXeXEaSkYQZ7P2d_gqCpHJ7Qkde9goCg5J2cxt8rmCu6KB69PA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="545" data-original-width="972" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieBcqRWjggDB7BVJtRTMKfTF7DAJy3M-Mt20A_dcXjdixNp7dF_ouWsz66Y6oa_s2lY2XZ5Iu4Y0pbNWGf7ne4ntfpNPouzLIQh_hQ7GLA9goi3lmgvwLG26z9U3C6tTFPiAtdLCUklXeXEaSkYQZ7P2d_gqCpHJ7Qkde9goCg5J2cxt8rmCu6KB69PA=w640-h358" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Lugesin viimati Casey Gueren raamatut „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">It's Probably Nothing</b>“. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.caseygueren.com/"><b>Casey Gueren</b></a> on SELFi endine
tegevtoimetaja, Buzzfeedi, Women's Healthi ja Cosmopolitani toimetaja ja (tervise)ajakirjanik.
Ta on lõpetanud New Brunswickis, New Jerseys asuvas Rutgersi ülikooli ja saanud
kraadi ajakirjanduses ja psühholoogias.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgy4Df81pBtaXE0hyUjrPOpLBJrZ09MZfw3k_5NET1Yt1-Y06U6x0qZVNhSx7TOf8xA6WBOA4hbWMkaQecfEj5aoAFadwZEFlTsuxAq0P7lhaLtBTZbSjXwZKKB6oqLNKwjAUAlbFh0UBS41qktV_j1q5ygvYhvnySpoM76RJj7qMfk43nfkrMI1YUG9g" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="620" data-original-width="495" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgy4Df81pBtaXE0hyUjrPOpLBJrZ09MZfw3k_5NET1Yt1-Y06U6x0qZVNhSx7TOf8xA6WBOA4hbWMkaQecfEj5aoAFadwZEFlTsuxAq0P7lhaLtBTZbSjXwZKKB6oqLNKwjAUAlbFh0UBS41qktV_j1q5ygvYhvnySpoM76RJj7qMfk43nfkrMI1YUG9g=w320-h400" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;">Casey
Gueren ei ole toitumisteadlane ega professor ning on kirjutanud raamatu nö
inimeselt inimesele. Raamat oli paar kuud tagasi soodusmüügis ja kuigi ma olen
juba sarnaseid raamatuid lugenud omajagu, siis ometi - kuidas näeb neid teemasid
inimene, kes kirjutab meie igapäevaseid terviseuudiseid ja lugusid. Terviseajakirjanikuna
usub ta, et olles ümbritsetud "tervist pakkuvate imede" ja
klikipeibutuspealkirjadega, on kerge hakata uskuma, et oled oma tervise hooletusse
jätnud.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Kas
oled kunagi keset ööd oma MEDITSIINILISI SÜMPTOMEID Google'ist otsinud? Peaaegu
kõik on internetist terviseteavet uurinud, kas enda või lähedase või mõlema
jaoks. Juurdepääs kvaliteetsele teabele veebis ei tohikski tänapäeval olla
ainult väheste privileeg meditsiinis – see on igaühe õigus.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Casey
Gueren kirjeldab sissejuhatuses, kuidas talle helistas arst tema PAP testi
tulemuste pärast, lausudes: „Tõenäoliselt ei tähenda see midagi (It´s probably
nothing), kuid me peaks seda näitu jälgima...“. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
sellise kõne puhul jääb inimene arsti vastusega rahule või hakkab muretsema.
Gueren ise kuulub muretsejate hulka:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„See
ei olnud esimene ega viimane kord, kui mu terviseärevus mulle paanikat tekitas.
Ausalt öeldes ei mäleta ma aega, mil ma ei uurinud iga märki, muhku või tunnet,
mõeldes, kas see on "normaalne"… ja samal ajal kartes, et see pole
nii. Muhk peas - kasvaja. Peavalu - vähk. Puperdav süda - ilmselgelt midagi
saatuslikku.“</span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Enamikul meist on oma keha ja tervise
pärast palju küsimusi ja muresid. <o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi7KzbIwrjukWroj0TWvV5QIDsdGTwNI4ojmawi8MOMXXvtHbo8GZ0OMOzZWMcoW-UrZvgPui2ZJdAHYPT9auDvOhXalx2rXR4vWCYY-Ad6Cx4PvbZkLu-xxMWBFVd4rzvaZaDHuG5JG63d2OaybeZMa7NQPNbaJi0B13wrTnk3ohOMcop5B4rDWEIAPQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="199" data-original-width="300" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi7KzbIwrjukWroj0TWvV5QIDsdGTwNI4ojmawi8MOMXXvtHbo8GZ0OMOzZWMcoW-UrZvgPui2ZJdAHYPT9auDvOhXalx2rXR4vWCYY-Ad6Cx4PvbZkLu-xxMWBFVd4rzvaZaDHuG5JG63d2OaybeZMa7NQPNbaJi0B13wrTnk3ohOMcop5B4rDWEIAPQ=w640-h424" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
kirjutab: <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Uskuge
mind, ma olen näinud, mida te Google'is otsite. See pole ainult ühe inimese
mure. Tänase meditsiinisüsteemi järjekordi ja keerukust arvestades <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">pole ime, et kulutame nii palju aega, raha
ja energiat kiirete lahenduste otsimisele. </b>Pole ka ime, et langeme
röövelliku heaolutööstuse reklaamitrikkide ohvriks. Nende turundusstrateegiate
väited ei toetu tugevale teadusele, vaid tunnetele. On tõesti üsnagi raske
orienteeruda terviseteabe ja valeinformatsiooni tulvas, millega meid igast võimalikust
küljest <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pommitatakse. Võib tunduda
võimatuna aru saada, keda tasub siis usaldada, mida uskuda ja kuidas enda eest
tegelikult hoolitseda.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„Ma ei saa teie tervisemuret ravida,
tervishoiusüsteemi parandada ega tervisealast valeinformatsiooni netiavarustest
eemaldada. Seda <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>sellest raamatust ei
leia. Aga see, mida ma oma tervisetööstuse nurgakeses olles teha saan, on
aidata teil selles kõiges pisut lihtsamalt navigeerida. Saan aidata teil end
vähem üksikuna tunda, kui olete oma keha pärast stressis. Saan tõsta nii teie
tervisealast uurimisoskust kui ka teie kamarajura detektori võimekust eraldada
tühi loba vajalikust infost. Võin anda teile tööriistad viimaste terviseuudiste
paremaks mõistmiseks ja nende järgi tegutsemiseks. Loodetavasti suudan kogu
selle tarbetult keerulise protsessi terviseküsimuste kohta vastuste leidmiseks
muuta veidi lihtsamaks. Selle põhjuseks on asjaolu, et olen olnud
otsingumootori mõlemal poolel – paanikas oma probleemide pärast, ning
kirjutades ja redigeerides samal ajal väga palju terviseartikleid. Ma tean, kui
masendav see infotulv on, ja ma arvan – ma loodan –, et minu kogemus võib
aidata.“</span></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Guerenit
ennast kimbutab <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">terviseärevus</b>:<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhX0dAidEcWvmMwDXFQ7F4j-mtImhIaY6i2tnAveAJbIxwurxO4xbGg0VkYCdRmKQIz0mMvl8tjCJYQL_QikRu5NpExz4c_ioysTmyg3qNMyL81Lnk3y_t1qwJZLQHFJAIo6F97ghl3g43vToh17xhCUjzeGbou2JY3G6qyUeiKK4-udZODFPenOpAATw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="535" data-original-width="542" height="632" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhX0dAidEcWvmMwDXFQ7F4j-mtImhIaY6i2tnAveAJbIxwurxO4xbGg0VkYCdRmKQIz0mMvl8tjCJYQL_QikRu5NpExz4c_ioysTmyg3qNMyL81Lnk3y_t1qwJZLQHFJAIo6F97ghl3g43vToh17xhCUjzeGbou2JY3G6qyUeiKK4-udZODFPenOpAATw=w640-h632" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">„Enamik
inimesi, kes minuga koos töötasid või minu artikleid lugesid, ei saanud ilmselt
kunagi aru, et ma olen oma tervise pärast sama hirmul, stressis ja segaduses
kui nemad oma tervise pärast. Tõenäoliselt rohkemgi, kui aus olla. Vaatamata
oma aastatepikkusele terviseteemade käsitlemisele ja ligipääsule parimatele
meditsiiniekspertidele, satun ikka aeg-ajalt paanikasse ja sukeldun samadesse
naeruväärsetesse otsinguaukudesse nagu paljud teised. Ma loen ikka veel
nimekirju võimalikest põhjustest, miks ma olen väsinud ja mõtlen, jah - tõenäoliselt
vähk. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ma seostan juhuslikku värinat kehas
ikka mingi surmahaigusega,</b> mitte tõenäolisema süüdlase - liigses koguses joodud
kofeiiniga.“</span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
autorit võiks nimetada <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">hüpohondrikuks</b>?<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Gueren ise on oma terviseärevust uurinud ja
leidnud, et hüpohondria ei ole tegelikult enam kliiniliselt tunnustatud haigus.
Alustuseks peeti terminit hüpohondrik üsna halvustavaks ja häbimärgistavaks.
Kuid see oli ka liiga lai mõiste. Nüüdseks on selle asemel kaks vaimse tervise
seisundit: somaatiliste sümptomite häire ja haigus(lik) ärevushäire (ingl.k <i style="mso-bidi-font-style: normal;">somatic symptom disorder and illness anxiety
disorder</i>). Ma ei ole <i style="mso-bidi-font-style: normal;">illness anxiety
disorder</i> eesti tõlkes sugugi kindel, kuid eesti keeles googeldamine andis
mulle jätkuvalt vasteid ainult hüpohondriale, <a href="https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/hupohondria/">inimene.ee</a>
lehelt leidisin lisaks somatisatsioonihäire (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">somatisation disorder - </i>ka psüühikast põhjustatud kehalised
vaevused)<i style="mso-bidi-font-style: normal;">.</i> Lihtsamalt öeldes on terviseärevuse
taga tegelik tervisehäire ja see ei ole teps mitte naljaasi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gueren
toob oma raamatus ära <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">terviseärevuse
sümptomid</b>:<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiTf-W-OPbKp-rhIu2tq-6eVbB-fnrjLzniCI909pNkIRAem_snV1CFXqySinbE37GKomQkTzoaTQtUjqkab5f1AjTBhduDp4ICI20WoFOiSjBA66jIqyV48cangBI7eUwXjWJIS2rCXCr-HGXy6p--0sa5krDXjFrbZ6rfpEZ6NwVhNM_ibKK-ABaEdQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1024" data-original-width="1024" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiTf-W-OPbKp-rhIu2tq-6eVbB-fnrjLzniCI909pNkIRAem_snV1CFXqySinbE37GKomQkTzoaTQtUjqkab5f1AjTBhduDp4ICI20WoFOiSjBA66jIqyV48cangBI7eUwXjWJIS2rCXCr-HGXy6p--0sa5krDXjFrbZ6rfpEZ6NwVhNM_ibKK-ABaEdQ=w640-h640" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1)
Mure tõsise haiguse põdemise või saamise pärast.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2) Somaatilised
sümptomid (sellisteks sümptomiteks võivad olla väsimus, nõrkus, valu,
hingamisraskused jm) puuduvad või kui need on olemas, on need ainult nõrga
intensiivsusega. Kui esineb mõni muu haigusseisund või on suur oht haigestuda
mõnesse haigusseisundisse (nt on olemas tugev perekonna ajalugu), on see mure
selgelt liigne või ebaproportsionaalne. Suur ärevus tervise pärast<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja inimene hakkab kergesti muretsema oma isikliku
tervisliku seisundi pärast.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3)
Isik on ülemääraselt tervisega seotud käitumisega (nt kontrollib korduvalt oma
keha haigusnähtude suhtes) või väldib kohanemisvõimet (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">maladaptive avoidance</i>) - nt väldib arstide vastuvõttu ja haiglaid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">4)
Mure haiguse pärast on olnud vähemalt kuus kuud, kuid konkreetne haigus, mida
kardetakse, võib selle aja jooksul muutuda. Haigusega seotud muret ei seleta
paremini mõni muu psüühikahäire, nagu somaatiliste sümptomite häire,
paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, keha düsmorfne häire,
obsessiiv-kompulsiivne häire või luululine somaatiline häire.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ärevust
põdevad inimesed <b>on kahte tüüpi:</b> need, kes käivad arsti juurest arsti juurde ja
need, kes igati väldivad meedikuid.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEivAi-VGWUp6xRPeNSSWe7XE2pxLBr-q-QDhze3gtVfLRTRjUP5xlzKwXGTd7ijBoLo7bRlW-Qlg3Pz392JdLQ8qzcfbcN7Moq6Vqof4mD-XbuZFRBnfa67bRuUsaVblubsQMrj8WjoX855oevjR6lHyGbuaLX6DRNhRCMElQ1F4iEl1OYp8LSsv99Nqw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1201" data-original-width="2101" height="366" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEivAi-VGWUp6xRPeNSSWe7XE2pxLBr-q-QDhze3gtVfLRTRjUP5xlzKwXGTd7ijBoLo7bRlW-Qlg3Pz392JdLQ8qzcfbcN7Moq6Vqof4mD-XbuZFRBnfa67bRuUsaVblubsQMrj8WjoX855oevjR6lHyGbuaLX6DRNhRCMElQ1F4iEl1OYp8LSsv99Nqw=w640-h366" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jonathan S. Abramowitz, PhD</b>, Chapel
Hilli Põhja-Carolina ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor ning obsessiiv-kompulsiivsete
häirete ekspert, selgitas Guerenile: „Selle asemel, et arvata, et hüpohondrikud
tahavad lihtsalt kogu arstide tähelepanu, siis ei – need on inimesed, kellel on
õigustatud mure oma keha ja haiguste pärast. Nad ei mõtle seda asja välja. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Nad märkavad kehalisi aistinguid, mille
pärast nad on mures</b>. Kehaaistingud ei ei pruugi tähendada, et midagi on
valesti, kuid osad inimesed märkavad neid ja reageerivad sellele. Ja neil on
katastroofilised hirmud ja uskumused, nagu inimestel, kellel on muid
ärevushäireid, nagu paanika, OCD ja muud sellised.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Abramowitz
märgib, et see on ka väga tavaline: „Kuna lõppude lõpuks on meie tervis kõige
tähtsam, on see kindlasti midagi, mille pärast on inimestel lihtne muret tunda.
Pöörame oma kehale palju tähelepanu, sest oleme oma kehas. Lihtne on reageerida:
"Oh ei, mis see nüüd oli?"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Abramowitz
ütleb samuti, et raske on hinnata, kui paljudel võiks terviseärevus olla, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kuna reeglina ei tule sellised inimesed
psühholoogide juurde, vaid pöörduvad arvatava haigusega arstide poole</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Peaaegu
kümne aasta jooksul terviseajakirjanikuna on Gueren õppinud järgmist: kõik on
natuke hirmul, segaduses ja oma keha pärast stressis. Pole juhus, et üha rohkem
ettevõtteid pommitab naisi sõnumiga, et nad peavad maksma raha, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">parandada kehas esinevaid kujuteldavaid
probleeme </b><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>(mõelge: tupelõhnastajad,
tselluliit, aeg-ajalt gaasid ja puhitus, orgasmi mittesaamine viie minutiga
jne). Ja just seal, kus meditsiin ei näe põhjust sekkuda või on arsti juurde
saamise protsess pikaajaline ja/või keeruline on heaolutööstus edukas.
Ülemaailmne <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Wellness</i> tööstus oli <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2018. aastal ligi 4,5 triljoni dollari
käibega turg</b>.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpKyG8VjCGM9IZ1LvF6KqRutK2bVhGYAKJk-iqsFOuhrfUXK9HoctTJN3wypGo3p5xz4P8aDamimmJeYHnxxPW2wLQnSrPFODpbLM1NDLSyzP299LI9PBK1ebZHDqR57Brx9u_p1LjZ4zU72Yx37TbaQvoCO-3YbTvpFSBjEzBQX0N1fEIwosr301zpw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="533" data-original-width="800" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpKyG8VjCGM9IZ1LvF6KqRutK2bVhGYAKJk-iqsFOuhrfUXK9HoctTJN3wypGo3p5xz4P8aDamimmJeYHnxxPW2wLQnSrPFODpbLM1NDLSyzP299LI9PBK1ebZHDqR57Brx9u_p1LjZ4zU72Yx37TbaQvoCO-3YbTvpFSBjEzBQX0N1fEIwosr301zpw=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Viimase
kümnendi jooksul on Gueren näinud, kuidas paljud inimesed, tundes et nende
arstid eiravad nende kaebusi, soovivad oma tervise eest hoolitsemise oma
kätesse võtta. Nagu turumajanduses ikka, leidis heaolutööstus vajakajäämised ja
üsna pea olime CBD õli jms müüjatel pihus. Kahtlemata on teatud heaolu
propageerivatel ettevõtetel positiivne mõju, kuid on ka ettevõtteid, kes saavad
suurt kasumit müües alusetuid väiteid ja mittetoimivaid tooteid. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Parimal juhul on need asjad raha raiskamine –
nagu enamik toidulisandeid ja CBD latte’d –, kuid halvimal juhul võivad need
tegelikult olla kahjulikud – näiteks tupe aurutamine või loputamine lõhnastatud
dušiga, mis võib suurendada vaagnapõletiku riski.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuidas
on sõnaga „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">normaalne</b>“, sest seda
sõna kuuleme ja ütleme palju, kui räägime oma kehast ja tervisest. Enamik
terviseartikleid, mida kirjutatakse ja loetakse, on vastuseks sellele närivale
küsimusele, mis nii paljudel meist ühel hetkel on olnud: kas see asi minu kehal
või kehas on "normaalne"?<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kas ma olen "normaalne?<o:p></o:p></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEga8u7dYusZ9AZ8Z75GuZ1OgwwTG4T573BiiClZU9OPlRLhXMzzKg0nI-tPMvuK1bSSQ9rH7YlvJeCLfI3I3cB6blpyO4APehThOgu_8L8rZu2ONhC1qz0-wllQAbNAOr7A58INZJt5GlnmJBALHh47UPFMuMUoDInN9KdxbId7V3BZxnjaDp_sCELEYQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="501" data-original-width="890" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEga8u7dYusZ9AZ8Z75GuZ1OgwwTG4T573BiiClZU9OPlRLhXMzzKg0nI-tPMvuK1bSSQ9rH7YlvJeCLfI3I3cB6blpyO4APehThOgu_8L8rZu2ONhC1qz0-wllQAbNAOr7A58INZJt5GlnmJBALHh47UPFMuMUoDInN9KdxbId7V3BZxnjaDp_sCELEYQ=w640-h360" width="640" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /><br /></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">On
selge, et selle küsimuse endaga pole midagi valesti. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Lõppude lõpuks pommitatakse meid pidevalt sõnumiga, et meie kehaga on alati
midagi korrast ära</b>. Sa ei maga piisavalt või magad liiga palju. Sa sööd
liiga palju liha või ei saa piisavalt valku. Midagi teie kehal ei tohiks nii
välja näha, tunda ega lõhnata. Pole ime, et mõtleme väga palju sellest, mis on
"normaalne". Kuid on oluline mõista, et meie kinnisidee omada
"normaalset" keha on sügavalt juurdunud. Ehkki kehast ja tervisest
rääkides võib olla tavaline kasutada sõna „normaalne“, püsib sellises
keelekasutuses levinud veendumus, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">et
keha omamiseks on õige ja vale viis</b>. Seda veendumust on keeruline eirata,
sest peaaegu kõik ühiskonnas peavad teatud kehasid ja tervislikke seisundeid
teistest "paremateks". <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii püüab
Gueren oma raamatus teha ühe asja täiesti selgeks: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">teie keha ei ole ebanormaalne ka siis, kui teil on mõni krooniline seisund
või vaegus</b>. Meie ühiskond on paljude arvates üles ehitatud ainult selleks,
et majutada inimesi, kelle keha ja tervis mahuvad väga kitsasse kontseptsiooni.
Selle ja meie tervishoiusüsteemi tõrgete tõttu võib kroonilise haiguse või vaeguse
diagnoosi saamine olla hirmutav.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid ükski diagnoos ei määra, kas olete
"normaalne" või mitte</b>. See ei määratle teie väärtust,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>teie saavutusi ega teie õigust austusele, väärikusele
ja iseseisvusele. Diagnoos räägib teile sageli eesolevast teest – ja see tee
võib olla konarlik ja sillutatud diskrimineerimsiega, mis muudavad kvaliteetse
hoolduse peaaegu võimatuks. See võib olla hoopis teistsugune tee, kui see, mida
eeldasite. Kuid see on tee, mis on katki ja vajab parandamist. See tee ei ole
sina. Sinu keha on normaalne, sest kõik kehad on normaalsed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Olenevalt
kontekstist võib sõna "normaalne" tähendada tervet, tavalist,
tüüpilist, kahjutut või mitte muretsemist. Kuid sõna "normaalne" võib
kasutada ka järeldamaks, et midagi enamat või vähemat on ebanormaalne,
ebaloomulik, ebasoovitav või muul viisil ebaharilik. </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Ja neid kirjeldusi ei tohiks kunagi kasutada inimese või keha
kirjeldamiseks.</span><o:p></o:p></b></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-24276001108872641352022-10-25T09:15:00.004-07:002022-10-25T21:14:56.534-07:00Naudi oma toitu vol 3 - laste toitumishäired<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><img alt="" data-original-height="1156" data-original-width="1731" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiPQlgunoZAYzXMxxmYGGaad7CIqayYOqOtIc4iOlA_CULfDMvPRcSdUXVqtmnYatPxz7MDan0GY4e2FlE7Ygj3BdqLEi8qR0OhenZqxJ7wHxAcQTBaTgKkIzE3vsnvDJNQ1sWlnu8z-CbJ0EsWrrrdKFJS7bguf5FQHlArIUvNu__k2ckk4TJ9kP3vxA=w640-h428" width="640" /></div><br /><p></p><p><span style="font-family: arial; text-align: justify;">Veel meeldejäävat Craig Good raamatust "</span><span style="font-family: arial;"><b><a href="http://www.craig-good.com/books" target="_blank">"Relax and enjoy your food"</a></b> (2021, 126 lk). Ehk fakte kamarajurast eristades </span><span style="font-family: arial;">säästad</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">oma raha, tervist ja tervet mõistust." Vaata ka kahte eelmist postitust.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatus
on peatükk „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">mythelany</b>“ – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kokkuvõte erinevatest müütidest</b>, iga
müüdi juures on lühem või pikem selgitus. Keda huvitab võib raamatust
põhjalikumalt lugeda, ma toon siia mõned:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Grillitud
toit (akrüülamiid) on toksiline (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alumiiniumist
nõudes küpsetamine toob Alzhemeri (ei too)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Haputainast
ja tomatikastet ei peaks töötlema alumiiniumist, malmist, rauast nõus (on õige
– parem on kasutada klaasi, roostevaba terast, plastikut).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alkohol
aurustub toidust täielikult küpsetamise ajal (aurustub osaliselt, ca 85% võib
säiluda)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Äädikas
ei lähe kunagi halvaks (õige)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Biotehnoloogilised
toidud on kahjustavad (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Suhkur
on kui kokaiin (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Orgaaniline
on igatpidi parem (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Naturaalne
on kõige parem (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Laimides
on palju C vitamiini (suhteline)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Erksavärvilised
aedviljad on kõige toitainerikkamad (ei ole)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Leib
läheb kõvaks seetõttu, et kuivab ära (Leib läheb kõvaks mitte kuivamise, vaid
niiskuse tõttu. Leib imab endasse ümbritsevat niiskust ja tärklise graanulid
kristalliseeruvad. Seetõttu võib lühikeseks ajaks ahjupanek leiva taas pehmeks
teha.)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Aedviljade
kuumutamine põhjustab toitainete kadu (see oleneb, ja midagi toortoidu kohta 😏... Idee "toores
on parem" on tõesti naturalismi üks ekslikest arvamustest. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Entusiastid märgivad, et toores köögiviljas on
kõik ensüümid puutumata. Kuigi see on tõsi, hävitavad maos olevad happed
põhjalikult kõik, mida pesemise ajal ära ei loputatud. Pealegi vajavad taimed
ensüüme kasvamiseks, kuid neist pole meile erilist kasu. Vastupidi, toidu küpsetamine
on põhjus, miks inimesed ammutavad toidust toitaineid tõhusamalt kui meie
vaesed ahvilised sugulased, kellest mõned peavad veetma kolmandiku oma päevast
närides. Kindlasti nautige köögivilju ja puuvilju, mida saab toorelt süüa.
Paljud neist on nii maitsvad. )<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Kõik
teavad, kuidas süüa, nii et kõik arvavad, et nad on toitumiseksperdid.<o:p></o:p></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhv69TRkBW2u1T0ZOfGMzY-xhVx8V4lM2tHJ32o5AKBbmSrnRRsHfgn9ypOa6HJYivc4T5v70bllMImlXwlJa9mA25ozPP7HW7WLv3OLA7duu-bkD1bAsRJO7ZuRZztyd13kshlPOfjAfQxM3PE_RmHcTtQEJ3jfsqOLTJgAm8zvNEgzRJtXuWo88jAxg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="630" data-original-width="1200" height="210" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhv69TRkBW2u1T0ZOfGMzY-xhVx8V4lM2tHJ32o5AKBbmSrnRRsHfgn9ypOa6HJYivc4T5v70bllMImlXwlJa9mA25ozPP7HW7WLv3OLA7duu-bkD1bAsRJO7ZuRZztyd13kshlPOfjAfQxM3PE_RmHcTtQEJ3jfsqOLTJgAm8zvNEgzRJtXuWo88jAxg=w400-h210" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=g70XH9bwTvw" target="_blank">AnneHathaway esines 2019. aastal </a>Elleni saates, et reklaamida oma viimast filmi
Serenity. Ta rääkis loo sellest, kuidas tema ja ta perekond juhtusid hipi
enklaavile, kus ta sai teada põneva tervisesaladuse. Ta lasi Ellenil ja
stuudiopublikul oma istmete alt võtta mandariin. Kõigil paluti see koorida ja tervena
hammaste vahele panna, samal ajal kui Anne selgitas tsitrusviljade ravimise
imesid – meetodit tsitrusviljade kaasamiseks oma meditatsiooni. Ta nimetas seda
"klementime". Ja siis ütles <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ta,
et oli kogu asja välja mõelnud: „Ärge pistke midagi suhu lihtsalt sellepärast,
et kuulsus käseb teil seda teha. Võite nüüd oma klementiiniga minu pihta
visata."</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Autor
kritiseerib pikemalt mõningaid dieete - paleo, keto ja aluselist dieeti. Puuviljadieedi
kohta märgib lühidalt, et kuigi puuviljad on tervislikud, ei tähenda see, et
nende pärast peaks kõik teised toidugrupid välistama.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kehakaalust...<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiORjLkkK9JWObvgr8QN46U8z0S2To1PeVqiiWCksDrJOYTcLR6E_-KX51dImCTPn2o1Aez6vuB9egePn3iQSbwVdEYG_8HSDW9WC-ISrvzbuCsaSkQ-dnt3jeAXZP9HHA7PmtRa3ozNU-VbIkcG71jaEmzP65eKFm8ahO63nJI3D4jx_KPcNAiugGSVg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1470" data-original-width="2039" height="462" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiORjLkkK9JWObvgr8QN46U8z0S2To1PeVqiiWCksDrJOYTcLR6E_-KX51dImCTPn2o1Aez6vuB9egePn3iQSbwVdEYG_8HSDW9WC-ISrvzbuCsaSkQ-dnt3jeAXZP9HHA7PmtRa3ozNU-VbIkcG71jaEmzP65eKFm8ahO63nJI3D4jx_KPcNAiugGSVg=w640-h462" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kehakaalule
on siin raamatus mõistetavalt oluline osa pühendatud:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Enne
kaalukaotuse teemasse süvenemist peame vastama põhiküsimusele: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kes peaks kaalust alla võtma? Võib-olla teie peaksite ja võib-olla mitte. Kellegi jaoks pole ideaalset kaalu.</b> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ärge
kasutage ebarealistlikke mõõdikuid ega ootusi. Ja ebarealistliku mõõdiku all peab autor
silmas enamasti modelle, näitlejaid ja kuulsusi. Ajakirjade pildid on kõige halvim eeskuju. Paljudel juhtudel pole seal nähtud kehad isegi inimesed
– need on kujundatud Photoshopi abil. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Olgu
tervis, mitte edevus, olla teie teejuhiks.</b> <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ootustest
rääkides... Kui te pole (vestluskaaslase) arst, pole teie asi, mida teine inimene kaalub või kuidas ta sööb. Hoidke oma arvamused endale. Selle raamatu
teema on see, et isiklikke maitseid ja terviseküsimusi ei tohiks kunagi
käsitleda lihtsalt õige ja vale/hea ja kurja küsimustena. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ärge
kommenteerige teise inimese kehakaalu. Ärge kommenteerige, kuidas nad söövad,
kui palju nad söövad või mida nad söövad. Mitte otseselt, mitte
passiiv-agressiivselt, isegi mitte vihjeid maha visates ega silmi pööritades.
Sul on niigi piisavalt tegemist, et enda eest hoolitseda. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVZtnv_GaYVE9_c0VsKzr11_F7ZQ_lZySfpoCzIM5nqP1ZeTo73aCT1GIJ4afSu6VyJ9YxkP7DoJ87ERqEmxMPLzzh-4Ku9AhHGNlD1j-hdJrv8j1dyj1CGFcK79LLHyoKcCYEeRi1Byr81wAmbze-XSe66jXp0Hhv-82TF0X78nFFPEL74GCrHDKb3g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="396" data-original-width="800" height="316" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVZtnv_GaYVE9_c0VsKzr11_F7ZQ_lZySfpoCzIM5nqP1ZeTo73aCT1GIJ4afSu6VyJ9YxkP7DoJ87ERqEmxMPLzzh-4Ku9AhHGNlD1j-hdJrv8j1dyj1CGFcK79LLHyoKcCYEeRi1Byr81wAmbze-XSe66jXp0Hhv-82TF0X78nFFPEL74GCrHDKb3g=w640-h316" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Vanemad: Ärge kunagi kommenteerige oma lapse kaalu.</span></b> Ärge öelge
neile, et nad on kõhnad. Kõige püha nimel ära öelge neile, et nad on paksud.
Tõesti. Lihtsalt ärge tehke seda. See võib nad tappa. Kas arvate, et see on
liialdus? Rääkige inimestega, kes on söömishäirest üles saanud ja sellest
paranenud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
teil on mure oma lapse kaalu pärast, kas on kaalu teie arvates liiga palju või
liiga vähe, arutage seda oma arstiga ja laske arstil otsustada, mida, kui üldse
öelda. Söömishäired on surmavaim vaimuhaigus, mis üldse olemas on. Ärge ajage lapsi
segadusse<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. Samuti ärge kommenteerige,
kui palju teie laps sööb.</b> Ärge kritiseerige neid selle eest, mida nad
söövad. Pakkuge kodus tervislikku toitu. Ärge kuhjake majja suupisteid, mis
peaksid olema harvad maiuspalad. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võib-olla
olete unustanud, mis tunne oli teismelisena süüa. Eriti poisid suudavad sisse
ajada hämmastavalt palju toitu. Seda võivad mõnikord ka tüdrukud. See on hea.
Nad kasvavad, on aktiivsed ja nende ainevahetus on elu kõige kõrgemal tasemel<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. Naeratage, hingake sügavalt sisse ja
tehke paar lisapannkooki.</b> Teismelised (ja nooremad lapsed) ei tohiks
kaalust alla võtta, vajadusel ainult otsese meditsiinilise järelevalve all. See
on tõesti oluline. Terve laps võtab pidevalt kaalus juurde. Seda nimetatakse
kasvatamiseks. On üsna tavaline, et mõned lapsed läbivad ümarama faasi ja
kasvavad seejärel oma kaaluks. Igaühe kaal kõigub ja lapsed võivad liikuda
selle graafiku igas otsas. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Peaaegu kõigil söömishäiretel on ühine
stressiga toimetulekumehhanism.</b> Stressi all peab autor silmas abituse ja
kontrolli alt väljumise tunnet. Need tunded võivad oluliselt tugevneda alla
25-aastastel inimestel, osaliselt seetõttu, et nende prefrontaalses ajukoores
ei ole otsustuskeskus veel täielikult välja arenenud. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Toidupiirangud võivad neile tunduda kui "miski, mida ma saan
kontrollida".</b> See on väga ohtlik tee. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kaalulangus noores eas on riskantne. Mitte
keegi alla 20-aastane ei tohiks kunagi püüda kaalust alla võtta, välja arvatud
arsti otsese järelevalve all. Ja enamik teisi inimesi, kes on üle selle vanuse,
peaksid kõigepealt konsulteerima oma arstiga. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjjKx09qZR6M-1sVytRRsW6ugpvYBGC4aT3G_gdsAv7yrlyPNoexa4LdoAbWWTn_ysieRNIQu1BO7EiKhp7ONfEU7Vd0ysrmTTcnX292aR4eI31CBWOKPZNi5icuotwN8G1sAVbFmYZat3XhDPC9zmidO7xqyE8fxEWnMUmBSpJ58MPky8p13VlUKefJA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1618" data-original-width="2560" height="404" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjjKx09qZR6M-1sVytRRsW6ugpvYBGC4aT3G_gdsAv7yrlyPNoexa4LdoAbWWTn_ysieRNIQu1BO7EiKhp7ONfEU7Vd0ysrmTTcnX292aR4eI31CBWOKPZNi5icuotwN8G1sAVbFmYZat3XhDPC9zmidO7xqyE8fxEWnMUmBSpJ58MPky8p13VlUKefJA=w640-h404" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tõenäoliselt
loete või kuulete palju kaalulangetamisega seotud ideid netiavarustes. Näiteks:
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">kui vee soojendamiseks kulub kaloreid,
võiks külma vett juues kaalust alla võtta! </i>See on muidugi tõsi, et vee
soojendamiseks kulub kaloreid. Kuid siin on jälle see "aga". Jääkülma
veeklaasi kehatemperatuurini soojendamiseks kulutab keha veidi alla 4 kalori.
Pole vist seda väärt, mis?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Peaksid trenni tegema selleks, et olla
terve, mitte selleks, et kaotada kaalu.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Joo vett selleks, et kustutada janu, mitte
selleks, et kaotada kaalu.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Kaalulangus nõuab püsivat kaloridefitsiiti.
Kaalu hoidmine ja terve olemine nõuab eluaegset harjumuste muutmist. <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seega
peame kaalu langetamiseks muutma oma toitumist. Püsiva kaloridefitsiidi
saavutamiseks on sama palju võimalusi kui mandlipuudel mandleid. Pole olemas
üht parimat kaalulangetamise dieeti. Kui kavatsete kogu oma ülejäänud elu süüa,
peaksid need olema toidud, mis teile meeldivad. Pole põhjust käsitleda toitu
karistusena.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">Autor
kirjutab: „<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kui mu tütar oli umbes
13-aastane, ütles tema lastearst mulle, et tal on <b>anorexia nervosa</b> (tavaliselt
nimetatakse seda lihtsalt anoreksiaks). Ma olin sellest muidugi kuulnud, aga ei
teadnud sellest eriti palju. Ta ütles mulle, et see on kõige surmavam vaimne haigus,
mille suremusmäär on äärmiselt kõrge. Ütlen teile, see pälvis mu tähelepanu.
Töötasime järgmised paar aastat selle alistamiseks. See ei olnud kerge. Kuid
seda haigust on siiski võimalik võita. Söömishäired on väga tõsine asi. Minu
raamat ei ole raamat söömishäirete ravi või diagnoosimise kohta. Kuid kuna mu
tütar elas haiguse üle, on mul mõned mõtted ja ma oskan ette näha mõningaid
levinumaid küsimusi</i>.“</span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Kui
üks allpool olevatest väidetest käib sinu kohta, lepi kokku kohtumine arstiga.
Kui kaks või kolm käivad sinu kohta, helista arstile kohe.</b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEguQIk0SABYCq7Ehtcsr9BiEeYORFYRX_aBDhw9t84DU93UbLdQbCJVhEiybB0UUTA1JMYcpc-_VeNmpCkayRAhu6DLeC9-rFrikh034zs3uZ3P0g7Co5NSq_xH0FwGbJuGkVkLWCDJt2tqVgrEYaRkJjXKmtFXAI_qhtQ9x5F_JugGvdh322VwnroSIw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="463" data-original-width="673" height="440" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEguQIk0SABYCq7Ehtcsr9BiEeYORFYRX_aBDhw9t84DU93UbLdQbCJVhEiybB0UUTA1JMYcpc-_VeNmpCkayRAhu6DLeC9-rFrikh034zs3uZ3P0g7Co5NSq_xH0FwGbJuGkVkLWCDJt2tqVgrEYaRkJjXKmtFXAI_qhtQ9x5F_JugGvdh322VwnroSIw=w640-h440" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Toidutarbimise
piiramine on viis oma elu üle kontrolli saavutamiseks.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõnikord
tunnen sööma istudes ärevust või hirmu.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">On
nn "hirmutoidud", mis tekitavad minus ärevust.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
varjan oma pere ja sõprade eest seda, kuidas ma söön.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teiste
inimeste läheduses söömine tekitab minus ebamugavust.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
ma kannan avaraid rõivaid, ei märka keegi, et ma kaalust alla võtan.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
olen halb inimene ja pean olema täiuslik.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
võin süüa 500 kalorit päevas ja olla täiesti terve.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
joon enne sööki palju vett või teed.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pro-Ana
veebisaidid annavad mulle kogukonna ja toetuse tunde.</span></p></blockquote><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px; text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
mõtlen palju lisatoimingutele, mida saaksin kaalu langetamiseks teha, nagu
külmad vannid ja selleri söömine.</span></p></blockquote></blockquote>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Küsimus: Mida teha, kui kardan, et mu
lapsel on söömishäire? <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Vastus</b>: Ärge öelge oma lapsele midagi
ja võtke kohe ühendust oma arstiga. Ülaltoodud kontrollnimekiri kehtib ka siin.
Kui märkate mõnda sellist käitumist või märkate, et teie laps kaotab kaalu,
võtke ühendust arstiga. <b>Ole valmis kuulama. Palju kuulama</b>. Ärge püüdke
"aidata". Selle asemel küsige oma lapse arstilt ja teistelt oma lapse
meditsiinimeeskonna liikmetelt, mida saate teha, et olla toeks. Te ei tohi
mitte ainult kunagi oma lapse kehakaalu kohta mitte mingil moel märkust teha,
vaid ka selle kohta, kuidas ta välja näeb. See tähendab, et ei tohi tütrele
öelda, et ta näeb ilus välja. Kas see on raske? Autor kirjutab, et just see oli
tema jaoks üks raskemaid asju üldse. Aga see on teostatav.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Ärge
rääkige toidust. Ärge rääkige söömishäiretest. Ärge rääkige kaloritest. Ärge
rääkige kaalust.</b> Tehke kõik endast olenev, et nende elu normaalsena hoida.
Võimalik, et peate olema karm, kui tegemist on arstiga kohtumise ja ettenähtud
ravimite võtmisega. Ülejäänud aja olge lihtsalt armastav, toetav ja kuulake
nagu hull. Teie laps juhendab teid tegelikult sellel teel, millal on õige
erinevaid teemasid tõstatada. Pidage meeles, et söömishäired kaasnevad sageli
depressiooniga. Jälgige selliseid märke nagu raskused kooliminekuks voodist
tõusmisel, sõpradest eemaldumine ja enesevigastamine (nt lõikamine). Olge
valmis psühhoteraapiaks, nõustamiseks ja/või ravimiteks. Ole toeks.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiUnjNp9atEHZ4oimcTDV4qvj_JSNGYYSew15rp8zsb7zcQSr2lYfsRFXd1amZqX1-g1Y4d_YL8QixLO4Prxpfz8iIVF8aAA53B4Sw37JXqOrfdDeW7P4m2JT_UG8L2kZi5A882kMj9fUTh6_jLDEPda1T5WWScRUjCQx6pcJIJ0AAXtqjnAdYxfuVGxA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="330" data-original-width="850" height="248" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiUnjNp9atEHZ4oimcTDV4qvj_JSNGYYSew15rp8zsb7zcQSr2lYfsRFXd1amZqX1-g1Y4d_YL8QixLO4Prxpfz8iIVF8aAA53B4Sw37JXqOrfdDeW7P4m2JT_UG8L2kZi5A882kMj9fUTh6_jLDEPda1T5WWScRUjCQx6pcJIJ0AAXtqjnAdYxfuVGxA=w640-h248" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b></span></p><blockquote style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Autor kirjutab: „</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Üks asi, mis mu tütre taastumise nii raskeks tegi, oli see, et inimesed
püüdes „aidata“, kritiseerisid toite, mida ta sõi. <b>Ortoreksilised hoiakud nagu
"see toit on sulle halb" või "ära söö seda!" on äärmiselt
kahjulikud. </b>Enamiku inimeste jaoks on halb mõte, kui dieedis on palju magusaid
ja rasvaseid toite. Paraneva anorektiku jaoks päästavad need toidud sõna
otseses mõttes tema elu. See on suur osa sellest, miks ma oma raamatus
ortoreksiasse nii tõsiselt suhtun. Nagu ma ennegi ütlesin, kui te pole tema
arst, <b>pole teie asi, mida või kui palju teine inimene sööb.</b> Palun ärge tehke
taastuva inimese elu raskemaks. Taastumine on raske. Väga raske. Igaüks, kes
söömishäirest taastub, on minu raamatus täielik kangelane. Kohtle neid
armastuse ja austusega, mida üks kangelane väärib. Nad on tänulikud. See võib
veidi aega võtta. Ole kannatlik. Mõni aasta tagasi lõime tütrega veebisaidi ja
koostasime mõned lühikesed taskuhäälingusaadete episoodid, mis olid suunatud
spetsiaalselt söömishäiretega peredele. Püüdsime demüstifitseerida, destigmatiseerida
ja anda praktilisi näpunäiteid. Meil on maitsvad, suure kalorsusega retseptid,
mida saab kasutada anoreksiast taastumise ajal, ning lingid allikatele. See
võib teile vajaduse korral kasulikuks osutuda. <b>Minge lihtsalt saidile </b></i><b><a href="https://www.recoverydad.com/"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">RecoveryDad.com</i></a><i style="mso-bidi-font-style: normal;">“</i></b></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Küsimus: Kas anorektikutel pole vedanud, et
nad võivad nii kõhnaks jääda? <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vastus:
Ei. Ja kõik, kes nii ütlevad, peaksid samuti pöörduma arsti poole. Tõsiselt.
See oli šokeeriv ja tüütu, kui palju sellega pidi mu tütar silmitsi seisma. Te
ei tahaks ju vähihaigetele öelda, et neil vedas, et nad on nii kõhnad, kuid
kohutav hulk inimesi (kahjuks enamasti naised) arvavad, et selline märkus on
okei. Anoreksia ja muud söömishäired on tõsised vaimsed haigused. Keegi, kellel
see on, on sõna otseses mõttes suremas. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">See
ei ole elustiili valik. See ei ole absoluutselt mingi kaalulangusstrateegia</b>.
Selle omamises pole midagi kaugeltki ideaalset. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Osaliselt
on see meie ühiskonnas esineva ortoreksia sümptom, mis korreleerib kõhnaks
olemist hea olemisega. Autor märgib, et ta ei tea kas <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tegelikult on võimalik olla liiga rikas, aga ta
teab kindlalt, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sa võid olla liiga
kõhn.<o:p></o:p></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg-It2IW5uPiFqhc_z-SnE13rtCh1bmss421sYkvx3EDbO8gkk-4_2-WWcQzY5NTMIAnnRLczPf5ImENu5rk7dRqMIqvXAXBrKrdMOHQptoesyOcjjbezauRW7RVMRGzNuY7kSyINGFIC3jhy65SHDo_kbn-HJLC_Dx6U29Nvj2iWI73SdqwtLLgH5okg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="440" data-original-width="440" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg-It2IW5uPiFqhc_z-SnE13rtCh1bmss421sYkvx3EDbO8gkk-4_2-WWcQzY5NTMIAnnRLczPf5ImENu5rk7dRqMIqvXAXBrKrdMOHQptoesyOcjjbezauRW7RVMRGzNuY7kSyINGFIC3jhy65SHDo_kbn-HJLC_Dx6U29Nvj2iWI73SdqwtLLgH5okg" width="240" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /><br /></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Ja veel mõned märkused toitumismaailmas leviva <i style="mso-bidi-font-style: normal;">bullshit</i> äratundmiseks: <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Igaüks,
kes üritab teid toidust või koostisosast eemale peletada, müüb tõenäoliselt
midagi – ja tõenäoliselt mõtleb asju välja. Ja need asjad on peaaegu kindlasti
valed. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kõik,
kes väidavad, et neil on pakkuda see üks õige dieet, eksivad kohe kindlasti. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kõik,
kes väidavad, et miski on supertoit/väetoit, ei tea, millest nad räägivad.
Supertoite pole olemas. On ainult toidud. On õiged ja valed kogused.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ignoreerige
inimesi, kes kasutavad toitumis- või meditsiinilises kontekstis selliseid sõnu
nagu <b>"detox", "toksiinid", "boostib",
"edendab" või "toetab". </b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
keegi soovib, et sa sööksid või jooksid teistmoodi, et muuta oma keha pH-d või
aluselisust, jookse samuti kiiresti eemale. See nõuanne pole lihtsalt rumal, vaid
potentsiaalselt ohtlik.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Keegi,
kes levitab oma lemmik teooriat/dieeti/toidulisandit/supertoitu, eksib reeglina seda enam, mida kindlam ta endas on. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjNAjkw3cU6nRRhZKdzpc8V9EBHSVXnmxxfR4YnR4fYIeWJHZcpuC0pLlsqChfQjlbeyl0527S1KkDvJchwnSwVa0GCOli27e7jLN6MqHDcwxYrCkqbPXaTjzudI9kvgEJVxeABbiHA_3neKD_H0EcZyCUM1Y936gj5r5Rfxw03Decfm3m0uwGzVtbMiw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="950" height="336" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjNAjkw3cU6nRRhZKdzpc8V9EBHSVXnmxxfR4YnR4fYIeWJHZcpuC0pLlsqChfQjlbeyl0527S1KkDvJchwnSwVa0GCOli27e7jLN6MqHDcwxYrCkqbPXaTjzudI9kvgEJVxeABbiHA_3neKD_H0EcZyCUM1Y936gj5r5Rfxw03Decfm3m0uwGzVtbMiw=w640-h336" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sõnad
nagu <b>"looduslik", "orgaaniline", "töödeldud",
"puhas" ja "GMO-vaba"</b> on toitumise kontekstis mõttetud.
Enamasti kasutatakse neid hirmupõhises turunduses. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
toitute tervislikult ja mitmekülgselt, on <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">vitamiinid
ja muud toidulisandid parimal juhul peaaegu kindlasti raha raiskamine ja
halvimal juhul kahjulikud</b>. Muidugi, kui teie arst on soovitanud
diagnoositud haiguse või puudujäägi raviks toidulisandit, võtke seda
toidulisandit vastavalt juhistele. Üldiselt ei tasu toidulisanditööstust
usaldada. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ärge
võtke meditsiinilist või toitumisalast nõu kelleltki, kes müüb toodet, näiteks
toidulisandit. Isegi kui nad riietuvad oma reklaamfotol arstiks. Ärge kunagi
võtke meditsiinilist või toitumisalast nõu kelleltki, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kes väidab, et tal on eriteadmised, mida "teadus" või
"arstid" teile „ei räägi“.</b> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hoiduge
arstidest, kes samuti juhtuvad midagi müüma – raamatuid, toidulisandeid,
salatikastmeid, tõestamata kliinilisi protseduure jne. Kahjuks tegelevad mõned
kõrgetasemelised arstid kasumit teeniva äriga.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hoiduge
ka <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">puhta toidu ideest</b>. Sellel pole
midagi pistmist saasteainetega. See on lihtsalt järjekordne ortoreksiline nipp,
millega sunnitakse erinevatele toitudele peale moonutatud moraalivaadet. Selle
termini võttis kasutusele Kanada fitnessmodell nimega Tosca Reno ja see termin kindlasti
müüb. Puhta toitumise liikumine on osutunud eriti kahjulikuks noortele
naistele. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.healthyway.com/content/how-the-clean-eating-fad-is-taking-a-toll-on-young-women/">Anna
Cherry</a> kirjutab: </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Mõnikord on puhas toitumine vegan, mõnikord toorvegan,
mõnikord omnivoori dieet, kuid seda reklaamitakse alati kui tervislikku ja
puhast toitumisviisi, olenemata jüngrite muudest toiduga seotud vaadetest.
Puhta toitumise nägu on ebaproportsionaalselt noor, atraktiivne, naissoost,
valge ja piisavalt jõukas, et saaks endale regulaarselt lubada chia seemneid,
lehtkapsast ja kookossuhkrut.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
hakkate toitu vaatama läbi moraali, hinnangute ja piirangute läätse, on teil
katastroofi retsept.“</span></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Ülelihtsustamine<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mitte
ainult petturid, vaid ka paljud heade kavatsustega inimesed, lihtsustavad
liigselt. See on inimese loomulik kalduvus. Soovime lihtsat vastust, käepärast metoodikat,
kiiret võimalust, otseteed. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kahjuks on
see harva õige lähenemine</b>. Loodus on läbipõimunult sassis. Sellepärast on
teadus raske. Kui kuulete, et keegi propageerib ühte asja paljude hädade
põhjusena, on aeg olla skeptiline. </span><span style="font-family: arial;">Kui
„guru“ reklaamib toodet, dieeti või raamatut, mis lahendab kõik probleemid,
siis mida rohkematele haigustele/probleemidele lahendust pakutakse – seda
skeptilisem tasub olla.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatus on veel palju viiteid ja selgitusi, mida siinkohal ära tooma ei hakka. On lihtne lugeda ja lihtne aru saada. <i>Anorexia nervosa</i> on haigus, mis on tõusuteel kõikjal maailmas ja arvestades kõrget suremust (kuni 20%), tuleb tänasel dieedimaailmal silma peal hoida.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-8110972958212348752022-10-21T07:56:00.001-07:002022-10-22T01:25:25.601-07:00Naudi oma toitu vol 2<p><span style="font-family: arial; text-align: justify;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgieRIYlL3fVQD5QxWs334pJL7WnOYgYxNPCV4J1BCMEozebseZidwSLMKMEb6hYLBi0CBAS-00LtajHb8obF6BwfBd2K4cSlLvq0zNAUO6BdpC7vOtCez6kPDhoib9yDrV2WKjGl-OjsLZaBJrRkltfgz2_RimRQO55NOWZs1qhr3OE3mQCNgtN-Xywg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="533" data-original-width="800" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgieRIYlL3fVQD5QxWs334pJL7WnOYgYxNPCV4J1BCMEozebseZidwSLMKMEb6hYLBi0CBAS-00LtajHb8obF6BwfBd2K4cSlLvq0zNAUO6BdpC7vOtCez6kPDhoib9yDrV2WKjGl-OjsLZaBJrRkltfgz2_RimRQO55NOWZs1qhr3OE3mQCNgtN-Xywg=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><p></p><p><span style="font-family: arial; text-align: justify;">Eelmise
postituse lõpetasin sõnadega: „</span><b style="font-family: arial; text-align: justify;">Kõik
toidud on tervislikud, kõik dieedid mitte“</b><span style="font-family: arial; text-align: justify;">. -Craig Good raamatust "</span><span style="font-family: arial;"><b><a href="http://www.craig-good.com/books" target="_blank">"Relax and enjoy your food"</a></b> (2021, 126 lk). Ehk fakte kamarajurast eristades </span><span style="font-family: arial;">säästad</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">oma raha, tervist ja tervet mõistust."</span></p><p><span style="font-family: arial; text-align: justify;">Lootsin raamatu kahe postitusega kokku võtta, kuid tuleb siiski ka kolmas, kus on autori soovitused vanematele laste toitumise ja kehakaalu kohta. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Craig
Good kirjutab, et <b>vale on küsida, kas see toit on tollest toidust tervislikum</b>. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjJDhqowCxt4nZd9-0c8SgOcOFlTJ9F5ST01QtJ6LSgPriAOKRTkltUuz-gZJmD3ugeiJMsnNMm94hY0QTNPVC9GM-iclLkSZkeT-Ecuy6h4DUtY6ksAWObDcmmkDDO6V72sLFxbzV-f45r0afiqza1jQFtV41gLysJNiU9KbVf3S12kvJAY5wBtTQvLw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1709" data-original-width="2560" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjJDhqowCxt4nZd9-0c8SgOcOFlTJ9F5ST01QtJ6LSgPriAOKRTkltUuz-gZJmD3ugeiJMsnNMm94hY0QTNPVC9GM-iclLkSZkeT-Ecuy6h4DUtY6ksAWObDcmmkDDO6V72sLFxbzV-f45r0afiqza1jQFtV41gLysJNiU9KbVf3S12kvJAY5wBtTQvLw=w640-h428" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
ise olen selliseid küsimusi palju kuulnud ja varem sellest blogis kirjutanud.
Selline küsimus võib paratamatult viia täiesti sohu. Eriti kui
vitamiini-mineraali sisaldus muutub järsku kõige olulisemaks -kuna reklaam suunab nägema toitu just sellest vaatenurgast. Nii on minult
küsitud, kas poleks õigem eelistada banaanile-melonile banaani ja meloni koort<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>– kuna need on mineraalirohkemad, kas mitte
süüa ülekasvanud kurgi seemneid, mitte kurki – sest seemnetes on ju rohkem seda, teist ja
kolmandat. Naljaga pooleks võiks praegusel soolebakterite populaarsuse ajal
öelda, et teate sööge s... või sõnnikut – seal on samuti kõike palju enam. Kuid see nali on üsna hapuks läinud, sest seda tõepoolest tehaksegi. Ja on juba palju neid,
kes jätavad üldse söömata – sest mitte miski ei ole enam „tervislik“. Loodetakse
praana peale, armastuse peale ja kõrgema vaimsuse peale – ükski neist ei aita. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Craigi
sõnul oleks õigem küsida: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Kui palju
peaks minu dieet seda toitu sisaldama“. </b><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Keegi
ei lähe ühest toidukorrast paksuks ja keegi ei muutu alatoitunuks ühe
toidukorra vahelejätmisest. Pidage meeles, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">meie, inimesed, arenesime nappuses</b>. Meie küttidest-korilastest
esivanemad pidid vahele jätma mitte ainult söögikordi, vaid olema söömata terveid
päevi. Meie keha suudab väga hästi talletada vajalikke asju. On tõsi, et me ei
suuda ilma veeta üle paari päeva vastu pidada, kuid kõik muu on üsna paindlik.
Me kõik oleme teadlikud sellest, kuidas lisaenergiat rasvana talletatakse, kuid
mitte nii teadlikud sellest, et meil on kõigi teiste vajalike toitainete varud vähemalt
päevadeks, sageli kauemgi. Pole ühtegi toitainet, mida iga päev vajate. Saate
mitu päeva hakkama ilma enamikuta neist ja tõenäoliselt on aineid, milleta
saame läbi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nädalaid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
kriipsutab Craig alla:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">See, mida sa täna sööd ei ole oluline<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">See, mida sa kuu jooksul sööd, on oluline<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõeldes
pidevalt sellele, kas mõni toiduaine või koostisosa on tervislik või mitte, on kui
labürinti eksimine. Püüdke näha suuremat pilti ja kaaluge oma toitumist kui
pikaajalist tervikut. Maagilistele koostisosadele keskendumine ja nende jahtimine
või iga toidukorra peensusteni paikapanemine ei vii eriti kaugele. Palju enam
toetab oma üldise toitumise ja elustiili tervisliku ja mitmekesisena hoidmine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Et toidust mõtlemine ei muutuks
sundmõtlemiseks, arvestage, et kõigepealt vajab teie keha hapnikku, seejärel
vett ja alles siis toitu. <o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjUoKXucI6BPabZFSqjzugYvkmOb1gNQH-WbDkOZcC7emcc2ZNmUonDMfP7-pgowrBaSyr_ZL4LEoBfVAFDcKn8XnzBu7wD3MdA_1gFToQBEwAzIr7Jp_Y5Wn2_rGXiHqJ_F6QqRp53lJ1tA7NVvHq7QACNIxVltnEVaCf-wf1DgZtoQuIxCdxhLg_I-w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="266" data-original-width="694" height="246" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjUoKXucI6BPabZFSqjzugYvkmOb1gNQH-WbDkOZcC7emcc2ZNmUonDMfP7-pgowrBaSyr_ZL4LEoBfVAFDcKn8XnzBu7wD3MdA_1gFToQBEwAzIr7Jp_Y5Wn2_rGXiHqJ_F6QqRp53lJ1tA7NVvHq7QACNIxVltnEVaCf-wf1DgZtoQuIxCdxhLg_I-w=w640-h246" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kaasaegsed
inimesed tänapäevastes riikides pole mitte ainult kaloriprobleemi lahendanud,
vaid oleme selle üle lahendanud. Toit on odav, rikkalik ja suur osa sellest väga
kaloririkas. Väljaspool planeedi vaesemaid piirkondi on peaaegu võimatu nälga
surra. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Keskenduda
toidu üksikutele koostisosadele on sama, mis jalutuskäigu ajal pidevalt mõelda,
kuidas kand ja varvas maha toetuvad - nii ei ole võimalik nautida ei oma einet
ega jalutuskäiku.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Üks
põhjus, miks me esitame toiduga seoses vale küsimust, ongi see, et pole ühtset
tervisliku seisundi mõõdikut, mida saaksite võrdlemiseks kasutada. </b>Võtame kaalu
ja saame öelda, milline toit on raskem. Võtame joonlaua ja saame öelda, milline
toit on pikem/paksem. Võtame mingi kalorimeetri ja saame öelda, kui palju
kaloreid see sisaldab. Kuid pole ühtegi instrumenti, millega saaks mõõta
tervist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjSzgzidnOFSw-kGq3Jl8sKGsY5CXG7FQkg2r1iBeL3nITUYLIS89T94D10Pas4idnh2rbBCb6dWCWwg8ABw7kK-YDFajF-Ye9kcwNCWWTv3sYAsinyAYu-vWzmEJSuYgzw5MDqYH97HWe05S3cgBeDVvuLgixOqX5ZBr9PG21OQAgVbnXzQFyKd7ubFA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="255" data-original-width="950" height="172" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjSzgzidnOFSw-kGq3Jl8sKGsY5CXG7FQkg2r1iBeL3nITUYLIS89T94D10Pas4idnh2rbBCb6dWCWwg8ABw7kK-YDFajF-Ye9kcwNCWWTv3sYAsinyAYu-vWzmEJSuYgzw5MDqYH97HWe05S3cgBeDVvuLgixOqX5ZBr9PG21OQAgVbnXzQFyKd7ubFA=w640-h172" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Üks
levinumaid mõtlemisvigu, mida inimesed teevad, on liigne lihtsustamine. </b>Meile
meeldivad lihtsad vastused. Kui saame millelegi kleepida sildi (hea/halb) või konkreetse
numbri, siis ei pea me sellele palju mõtlema. See on osa sellest, miks on
ahvatlev arvata, et "kalorid on halvad" või "kapsas on
tervislikum kui koogike". Kuid see lihtsalt ei tööta nii. Isegi kook võib
olla kasulik, kui olete pikka aega olnud söömata ja vajate kiiret turgutust.
Lehtkapsas võib sisaldada mineraale ja vitamiine, kuid annab vaevu energiat.
Nii et mõlemad variandid võivad erineval viisil tervisele kasulikud olla.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
selle võrdlusega ei taha autor öelda, et kook ja lehtkapsas on toitaineliselt
võrdsed või et lehtkapsas pole tervislik. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võrdlusprobleemi
illustreerimiseks: laud on kaetud lehtkapsasalati ja šokolaadikoogiga.
Diabeetik astub tuppa ja valib targalt salati – see on tema jaoks parem variant.
Aga kui sisse tuleb taastuv anorektik, on koogike kaugeltki tervislikum valik.
<b>Kontekst on oluline. Karmid ja kiired reeglid on kasutud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="mso-spacerun: yes;"></span></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhEalVCdfQUdsI80hWCymcWB-I4x1q2LiWCg6GuO9f56xIHAFrcY_MoHRkLhMG4mcdn50VSoShPiyFIcDk_Ttc_bsMYEBs9UhIH1CpQrFI-W1nTRNwmRsjWDYy3AXRIDDXRpi6_tveig2WC0r4tGRcG3eOjOYu6yDzz7tOWcO8tZYNDSU23zDaVmw1MdA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="397" data-original-width="596" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhEalVCdfQUdsI80hWCymcWB-I4x1q2LiWCg6GuO9f56xIHAFrcY_MoHRkLhMG4mcdn50VSoShPiyFIcDk_Ttc_bsMYEBs9UhIH1CpQrFI-W1nTRNwmRsjWDYy3AXRIDDXRpi6_tveig2WC0r4tGRcG3eOjOYu6yDzz7tOWcO8tZYNDSU23zDaVmw1MdA=w640-h426" width="640" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><b><br /></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Me
kõik teame, mis võib juhtuda, kui menüüs on liiga palju koogikesi. Kuid kas
teadsite, et lehtkapsa (ja spinati) liigtarbimine võib põhjustada kilpnäärme
alatalitlust? Need köögiviljad sisaldavad tiotsüanaati, mis suurtes
kontsentratsioonides võib häirida joodi ainevahetust. Kilpnääre vajab oma
hormooni tootmiseks joodi. Samas ka siin peaksite lõdvestuma. Kui just arst ei
ole teid kilpnäärme probleemide eest hoiatanud, ei pea te muretsema lehtkapsa
ja spinati pärast, mida sööte tavalistes kogustes. Asi on selles, et iga head asja
võib saada liiga palju. Ja rohkem ei ole alati parem.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Paljude kaasaegsete dieetide suurim
probleem, eriti Ameerikas, on mitmekesisuse puudumine.</b> Suurem osa inimeste
kaloritest pärineb sageli kahest või kolmest liigist, kusjuures paraadi
eesotsas marsivad nisu ja mais. Nisul pole midagi viga ja maisil pole midagi
viga. Kui aga lasta ühel toidul oma dieedis domineerida, on palju valesti. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Good
märgib: „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ma ei ütle ühegi toidu kohta,
et seda oleks vaja vältida, sest vältimine põhineb hirmul ja demoniseerimisel.</b>
Teisest küljest julgustan teid katsetama, kui paljusid erinevaid liike saate
süüa. See on lihtne ja lõbus viis oma dieeti mitmekesistada. Piimatooted on ju
toredad, kuid pärinevad enamasti ühest liigist. Poes on vaid teatud liike
erinevat liha. Ja paljud maitsvad toidud põhinevad peamiselt nisul ja maisil.
Vaheldus ei tähenda ühel päeval juustuburgerit ja teisel päeval peekoni-juustuburgerit.
Nii et kui keskendute erinevatele liikidele, avastate end paratamatult aed- ja
puuvilju jahtimas. Me kõik teame, et "peaksime sööma aedvilju".
Kahjuks näevad paljud inimesed seda mingisuguse karistusena. See ei ole seda.
Tänastel poelettidel on suur valik – valige aedvili, mida pole kunagi söönud,
otsige retsepte ja proovige midagi uut. Vaheldusrikkus on väga oluline.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Kindlasti on paljud märganud neid reklaame
või veebilehti või kokaraamatuid, kus märgitakse sööge seda või sööge tode, see
kaitseb vähi eest või ravib vähki või sisaldab vähivastaseid aineid.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Craig
kirjutab põhjalikumalt sellest, et iga toit, mida me sööme tekitab vähki. Miks
nii?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jonathan
D. Schoenfeld ja John Ioannidis avaldasid ühe uurimuse <a href="https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23193004/">nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Kas kõik, mida me sööme, on seotud vähiga?</b> <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Süstemaatiline kokaraamatu ülevaade.“</b></a> Teaduslike uuringute
ülevaatamise asemel uurisid nad juhuslikult valitud kokaraamatute retsepte ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">valisid välja 50 tavalisemat koostisosa.</b>
Seejärel otsisid nad vähiriski käsitlevast teaduskirjandusest nende
koostisosade esinemist – kas potentsiaalselt kantserogeensete või
potentsiaalselt vähiriski vähendavatena. Tõenäoliselt võite juba aimata, mida
nad leidsid. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">80% koostisosade kohta
tehti uuringuid nende vähiriski kohta.</b> 72% leidis, et koostisosa oli seotud
suurenenud vähiriskiga. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid 75%
uuringutest oli statistiline olulisus nõrk või puudus üldse.</b> <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpLdt0NqAfIlf4U6oSK1BHNyF4OK2ngo460AzcXa4uywEuSCEooJMYwdI4h3hJiLN2Wu1M0XYIO4TE8FgSP5goq40mgXZiqKKKda-jC3jT9fb77O_vvVN8aPrg83HPaf3SW6Qb4HNOcjeEiC_c7uHRs0ems0HJRs0wkepMkS_bVR-sY1d6hVNK7Xi9fg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="576" data-original-width="679" height="543" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpLdt0NqAfIlf4U6oSK1BHNyF4OK2ngo460AzcXa4uywEuSCEooJMYwdI4h3hJiLN2Wu1M0XYIO4TE8FgSP5goq40mgXZiqKKKda-jC3jT9fb77O_vvVN8aPrg83HPaf3SW6Qb4HNOcjeEiC_c7uHRs0ems0HJRs0wkepMkS_bVR-sY1d6hVNK7Xi9fg=w640-h543" width="640" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /><br /></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Paljude
koostisosade kohta oli mõlema tulemusega ca sama palju uuringuid st nii
uuringud, mis väitsid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">suurenenud
vähiriski kui vähenenud vähiriski oli enamvähem ühepalju</b>. Isegi
koostisosade (nt peekon) puhul, mille puhul enamik või kõik uuringud näitasid
suurenevat riski, olid uuringute tulemused väga nõrgad (uuring polnud eriti
kvaliteetne või polnud risk märkimisväärne). <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võtkem
aga uuringute kõige tugevam kangelane - metaanalüüs. Kombineerides sadu
üksikuid uuringuid, võib saada täpsema pildi. Pole üllatav, et metaanalüüsis
muutusid kõik efekti suurused väiksemaks. Autorid võtsid oma töö kokku
järgmiselt: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Enamiku toidu koostisosade
puhul on väidetud seoseid vähiriski suurenemise või vähenemisega</b>. Paljud
üksikud uuringud toovad esile uskumatult suured mõjud, kuigi tõendid on nõrgad.
Mõju suurused vähenevad metaanalüüsides. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
ei tähenda, et võite lihtsalt ignoreerida iga kuuldud hoiatust, kuid <b>olge
skeptiline</b>, eriti kui need pärinevad sotsiaalmeediast, reklaamist, jms kohast.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tõepoolest,
nagu märgib <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Cancer Research UK</b>, on tegelik probleem see, et eraldiseisvalt võivad üksikud uuringud olla sügavalt
eksitavad. Arvestada tuleb nii tohutu infomüra <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui paljude segajatega, ja nii võib üksik
uuring hõlpsasti märgist mööda minna, kas siis seoseid üle- või alahinnates.
Arvestades eelarvamusi ja kalduvust arvata, et mõned toidud või
keskkonnategurid peavad vähki tekitama, pole üllatav, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">uuringud kipuvad mõju suurusi sagedamini üle hindama</b> kui neid
alahindama. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgOt5DlRDBdjD1Bp9xWW2cuLPrHeE1vX5xnmTrB1tQNISie1hGqZe0JQG2JYVFsSUlYWZYTSduAqlbfz-azI_F3VM6L7RBYPyj4VL7jIuXbVXmfHXYNvtT-NuSHVCOT2f7fJeqy-1_rNnGWbwhWIVyZmjsy2L8cVHMiq76niAJxdN4PJuPdpiyu027o0Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgOt5DlRDBdjD1Bp9xWW2cuLPrHeE1vX5xnmTrB1tQNISie1hGqZe0JQG2JYVFsSUlYWZYTSduAqlbfz-azI_F3VM6L7RBYPyj4VL7jIuXbVXmfHXYNvtT-NuSHVCOT2f7fJeqy-1_rNnGWbwhWIVyZmjsy2L8cVHMiq76niAJxdN4PJuPdpiyu027o0Q=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vaadates
läbi kogu selle infotulva ja püüdes leida tõelisi signaale, on vähemalt mõned
toiduained, mis on üsna kindlalt seotud vähiga. Näiteks on <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">alkoholi tarbimine</b> seotud mitme vähivormiga, sealhulgas
kõhunäärme-, söögitoru- ning pea- ja kaelavähiga. On tõendeid selle kohta, et
suurel hulgal puu- ja juurviljade söömisel võrreldes lihaga võib olla kaitsva
toimega kolorektaalse vähi jt vastu, kuigi need seosed ei ole väga tugevad ning
töödeldud liha, näiteks peekonit, on seostatud erinevate vähivormidega, kuigi
kõrgem risk jällegi ei ole väga suur. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi
tervislik toitumine võib vähendada teie vähiriski, on oluline meeles pidada, et
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">dieediga ei saa te vähki ennetada ega
ravida</b>. Tõde on see, et vähk on sageli looduse tasu väga pika eluea eest (vaata ka "<a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2022/04/see-raamat-ei-ravi-vahki-vol-1-18-kuud.html" target="_blank">See raamat ei ravi vähki</a>" postitusi).
Praegu sureb rohkem inimesi vähki, sest inimesed elavad praegu kauem. Ja kui
keegi haigestub vähki, on võimatu täpselt öelda, mis selle vähi põhjustas. Tänu
epidemioloogiale saame öelda, millised olid kõige tõenäolisemad soodustavad
tegurid (nagu suitsetamine, alkohol jne), kuid täiesti täpne põhjus on
teadmata. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Igaüks, olgu arst või mitte,
kes üritab teile müüa ideed, et saate oma vähki ravida dieediga, kahlab
eksinult ringi üsna paksus padrikus.</b> Petturid, <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span>arlatanid ja isegi
heatahtlikud mitteteadlased püüavad teid pidevalt milleski taolises veenda. Ja ka
targad inimesed lähevad õnge. Tõenäoliselt lühendas isegi Steve Jobs oma
eluiga, kui tugines vähi raviks liiga kaua dieedile. Vähk on arusaadavalt
hirmutav. Pelgalt nutikusest ei piisa. See jätab ukse avatuks hullumeelsetele
ideedele, nagu suhkru menüüst väljajätmine vähi "näljutamiseks". </span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-58021954715917199362022-10-18T10:28:00.003-07:002022-10-18T10:33:01.154-07:00Naudi oma toitu vol 1<p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjyO9MA9dUGCOOZtdEHFFaqoUyqaPKu1MSpXyaGD7AXHKgCD12nriowwc9wemINs2yEyVP-b1oWr98gnIUZSay6mZUX_vHoksR7pt57Cwy1iE9kgfcTaNXT-fJrFeDX3luRtfQyxSllGyfqv0uPRNaU3Py5X4a0GwdoY6p1c_4h6DzptC3MpucAYda7Yg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="400" data-original-width="600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjyO9MA9dUGCOOZtdEHFFaqoUyqaPKu1MSpXyaGD7AXHKgCD12nriowwc9wemINs2yEyVP-b1oWr98gnIUZSay6mZUX_vHoksR7pt57Cwy1iE9kgfcTaNXT-fJrFeDX3luRtfQyxSllGyfqv0uPRNaU3Py5X4a0GwdoY6p1c_4h6DzptC3MpucAYda7Yg=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><span style="font-family: arial;">Vahepeal jõudsin läbi lugeda Craig Good raamatu <b><a href="http://www.craig-good.com/books" target="_blank">"Relax and enjoy your food"</a></b> (2021, 126 lk). Ehk fakte kamarajurast eristades </span><span style="font-family: arial;">säästad</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">oma raha, tervist ja tervet mõistust.</span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgTAU0Hw3QYZmX7aJ2NezeZpH_D9aBH41Ctcjln1_LKk-33aXAW-mwWeWyuc-CplEDZy6WRSFLf4Bj4dhnyaHxHsrLaG7FE1u6qWBKU95YMW7bjLWxTmAgwKOmjnd7V9Ds3_mbQpjPGfbGYIFKRx9JuzGcxyqw4M-htFaG_GWAzbBzmR_wh3cfwrR6NmQ" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="666" data-original-width="1000" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgTAU0Hw3QYZmX7aJ2NezeZpH_D9aBH41Ctcjln1_LKk-33aXAW-mwWeWyuc-CplEDZy6WRSFLf4Bj4dhnyaHxHsrLaG7FE1u6qWBKU95YMW7bjLWxTmAgwKOmjnd7V9Ds3_mbQpjPGfbGYIFKRx9JuzGcxyqw4M-htFaG_GWAzbBzmR_wh3cfwrR6NmQ" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Craig
Good alustas oma karjääri Lucasfilmis 1982. aastal. Kui Steve Jobs ostis 1986.
aastal Pixari, liikus ta sinna. Ta on töötanud paljudes valdkondades, vabakutselise
kirjutajana, kaamerakunstniku ja küljendajana.</span> <span style="font-family: arial;"> </span></div></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Miks ta kirjutas raamatu toidust ja miks see üldse paljude toiduraamatute seast pilku köitis? </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhrfVGFPBhkWsvQaV0cWNmZWpFQaduFJiI1YY2oChKHUtawCa8LJ1I9y7vz-SAwNHwKvHRmP_H1STFL1ft43BpWCt9dxO9ClPt-EHS5_MlOenEEhDuc4Rtc4rmQbW749UWopN-wES4EOLiabhmbpVDYVGvn9wxjRGNMk--QWl9ZOHztw9vzE1wXGdwHOg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="313" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhrfVGFPBhkWsvQaV0cWNmZWpFQaduFJiI1YY2oChKHUtawCa8LJ1I9y7vz-SAwNHwKvHRmP_H1STFL1ft43BpWCt9dxO9ClPt-EHS5_MlOenEEhDuc4Rtc4rmQbW749UWopN-wES4EOLiabhmbpVDYVGvn9wxjRGNMk--QWl9ZOHztw9vzE1wXGdwHOg=w400-h640" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Craig
kirjutab: </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i></i></p><blockquote style="text-align: justify;"><i>„Võib-olla olete märganud, et
ma pole teadlane, arst ega isegi toitumisspetsialist. Niisiis, miks ma kirjutasin
selle raamatu? Noh, sellel pole mingit pistmist autoriteedi ega
kooliharidusega. Sellel on midagi pistmist aastatepikkuse teadusliku skeptitsismiga
ja minu armastusega toidu vastu. See on seotud asjadega, mida õppisin
hirmuäratavatel aastatel pärast seda, kui mu tütre arst ütles: „Tal on <b>anorexia
nervosa.</b> Sellel on väga kõrge suremus." See on seotud sellega, mida ma
kaalu langetamise ajal õppisin. Kuid need pole ainsad põhjused. Asi pole
selles, et söömise kohta poleks teisi häid raamatuid, kuid neid on siiski
tohutult vähem kui internetikuulsuste poolt reklaamitud ja müüdud kamarajura. <b>Põhisõnum, mille tahan edastada, on lihtne:
nautige mitmesuguseid toite, peamiselt taimi, sealhulgas rohkelt puu- ja
köögivilju, mitte liiga palju ega liiga vähe</b>.“</i></blockquote><i><o:p></o:p></i><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">See
on sarnane tuntud toiduajakirjaniku Michael Pollani üleskutsega: „Sööge toitu,
mitte eriti palju, peamiselt taimi.“ Good ise mainib samuti Pollanit ja teebki
siinjuures oma paranduse anorexiahaige tütre isana – <b>mitte liiga vähe</b>. Sest tänane dieedimaailm kipub kaloreid viima
sellise madala tasemeni, kus toitumishäire on kerge tekkima (ja tekibki).<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Craig kirjutab oma raamatu kohta: </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i></i></p><blockquote style="text-align: justify;"><i>„Paljud
inimesed muretsevad "vale" toidu söömise pärast. Hästi rahastatud
kampaaniad on aastaid teid veennud, et mõned toidud on head, mõned halvad ja
mõned lausa kurjast. See ei peaks nii olema. „Relax and Enjoy Your Food“
kasutab teadust ja pisut tervet mõistust, et eemaldada kogu see ärevus ja
säästa teile raha. Kui mõnest ideest lahti lasete, muutub kõik lihtsamaks.“</i></blockquote><i><o:p></o:p></i><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b>Miks me siis söömise pärast nii stressis
oleme?</b> <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Kõikjal,
kuhu pöördute, hõigub keegi teatud toidu ohtudest või reklaamib superdieedi
imesid. Teid hoiatatakse "töödeldud toiduainete" ja
"kemikaalide" eest. Raamatute ja imerohtude müüjad püüavad teid
veenda, et teie keha on "toksiinidest" tulvil. Moonutuste ja
hirmutaktika ümber on välja kasvanud tohutu mitme miljardi dollari suurune <b>toidulisanditööstus</b>, mis nõuab, et
tervena püsimiseks tuleb võtta õigeid vitamiine või mineraalaineid. Teid
hoiatatakse ostma gluteenivaba, mahepõllumajanduslikku, GMO-vaba toitu – mis ei
pärineks tööstuslikust põllumajandusettevõttest. Kui te ei söö õigeid marju või
rohelisi lehti, võiksite pleegitajat ette ja taha tilgutada. Teid pommitatakse sõnumitega
selle kohta, kuidas tänapäevane toiduahel on täis "vaikivaid tapjaid",
mis teid haigeks teevad. Teieni jõuavad aina enam sõnumid selle kohta, kui
palju te kaalute või isegi kui palju kaaluvad teised inimesed. Ja mitte kunagi
ei kaalu te piisavalt vähe.<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Autor
märgib, et tema raamat ei ole teaduslik raamat, kuigi toetub teaduslikule konsensusele
ega ka kaalulangetuse või dieediraamat,
kuigi vaatab väga kriitilise pilguga üle heaolutööstuse väited. Kõik raamatus
esitatud info on sedavõrd lihtne, et võib tunduda uskumatuna. Seda seetõttu, et
mõned väga hästi rahastatud organisatsioonid on aastakümneid püüdnud teid
veenda, et just nende nägemus toidust ja toitumisest on see õige. Hirmupõhisest
turundusest räägitakse raamatus mitmes kohas.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjr9kLtYs-hS-Aw84Wb1GLMYegdU9-9JPpfNwGYjfnUWfSGO6LSijyxIfZUpDipj9Lm0OTMOzvMhWggYFAYhJGsuq9aThVkicxGT-Lum1tR2o2GzJltsNHTJtzGnMaXqxFGfipVVa56sOud3plNCAbLvzxNdvMcNy8Nb-31LrwRy3nT161nDykTzd7KOg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1080" data-original-width="1080" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjr9kLtYs-hS-Aw84Wb1GLMYegdU9-9JPpfNwGYjfnUWfSGO6LSijyxIfZUpDipj9Lm0OTMOzvMhWggYFAYhJGsuq9aThVkicxGT-Lum1tR2o2GzJltsNHTJtzGnMaXqxFGfipVVa56sOud3plNCAbLvzxNdvMcNy8Nb-31LrwRy3nT161nDykTzd7KOg=w640-h640" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Segaduse
ja desinformatsiooni hulk toidumaailmas on tohutu. Enesekindlad hääled karjuvad
igast nurgast, et söö nii või naa, väldi seda või teist toitu. Neil häältel on televisiooniprogrammid,
tohutult populaarsed veebisaidid ja neid reklaamivad glamuursed Hollywoodi kuulsused. Mõnel on
toeks isegi iidsed usutraditsioonid. Ja enamik neist eksib. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Autor
kirjutab, et ka tema võib eksida: </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i></i></p><blockquote><i>„Olen
võtnud kasutusele kõik ettevaatusabinõud tagamaks, et vähemalt selle raamatu kirjutamise
ajal on minu esitatud teave teaduslikult ja ratsionaalselt kehtiv</i>. <i>Veensin eksperte raamatus toodud fakte minu
eest kontrollima. Sellegipoolest võin ma nagu kõik teisedki eksida. Skeptiline
suhtumine on kõige tervislikum suhtumine, mis teil elus olla saab – kõige
suhtes. Soovitan teil järgida joonealuseid märkusi, vaadata minu pakutavaid allikaid
ja otsida tõeliste ekspertide hääli. "Sest nii ma ütlesin" on kõigi
aegade halvim põhjus midagi uskuda, olenemata sellest, kes seda ütleb</i>.“</blockquote><o:p></o:p><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Craig
soovitab kolme raamatut, millest üks - <b><a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2022/04/dieedilabor-vol-1-dieedi-pidamine-ja.html">„Secrets
from the Eating Lab“ </a>(autor <a href="https://www.blogger.com/blog/post/edit/3298039731336995194/6609473863383909907">dr
Traci Mann</a></b>), on mul loetud ja blogis kokkuvõte tehtud.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Teine
on Alan Levinovitzi „<b>The
Gluten Lie: And Other Myths about What you Eat</b>“ ja kolmas Steven Novella „</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b>The Skeptics' Guide to the Universe: How to
Know What's Really Real in a World Increasingly Full of Fake</b>“.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiAyBMSEIYj6tI1Qofj_5BOo_PKbPDOorJ174XJ7fVx76HfUOpNBjXLWT4cwHglYZhjYI_Xbin1s3jejoTxG5OxmHjZ20Y2t2o3Pfvtn-_n-cvB8vTmhHXGKCDrxtYBcjNBhxseJVm55Reka25sh76bicm6l7SQ_RxXoqiiUMetMtyBan1DZRFSjoOarg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="326" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiAyBMSEIYj6tI1Qofj_5BOo_PKbPDOorJ174XJ7fVx76HfUOpNBjXLWT4cwHglYZhjYI_Xbin1s3jejoTxG5OxmHjZ20Y2t2o3Pfvtn-_n-cvB8vTmhHXGKCDrxtYBcjNBhxseJVm55Reka25sh76bicm6l7SQ_RxXoqiiUMetMtyBan1DZRFSjoOarg" width="156" /></a></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Veel
üks raamat, mida mainitakse on Louise Foxcroft „<b>Calories and Corsets: A history of dieting over 2,000 years</b>“<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br />Mõelge
kõigile neile toidumaailmas levivatele manitsustele. <b>Nende kõigi keskmes on hirm</b>. Hirm süüa valesti. Hirm, et ei söö
õiget asja. Hirm igavese karistuse ees. Hirm kaasaegse maailma ees.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Inimesi
on palju lihtsam hirmutada kui neid harida. Söömine on üks intiimsemaid
tegevusi meie elus. Toit läheb otse meie suhu ja läheb makku, kus sellest saab
sõna otseses mõttes osa meist. Muidugi oleme mures selle pärast, mida sööme! Ja
see teeb meid haavatavaks. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Craig kirjutab, et kui tema raamatust peaks ainult üks asi meelde jääma, siis
võiks see olla see: <b>igaüks, kes üritab
teid mõne toidu või koostisosa pärast hirmutada või paneb teid söömise pärast
süüd tundma, on keegi, keda peaksite oma ülejäänud elu jooksul ignoreerima</b>.
<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Viimane
asi, mida peaksite söömise pärast tundma, on süütunne. Teie taldrikul pole
midagi, mida peaksite kartma. Enamik halbu ideid maailmas müüakse järgmiselt: <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">1)
Leiutage probleem. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">2)
Müüge lahendus. <o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Loomulikult
ei piirdu see ainult toidu- ja dieedimaailmaga; see on ülimalt levinud. Veebisait,
mille eesotsas on atraktiivne noor naine või kuulsus, paneb teid kartma mõnda
toitu või kehas leiduvaid "toksiine" või seda, kuidas "Big
Pharma" või "Big Agriculture" üritab teid tappa – ja , oh! Mis siin
veebisaidil veel on? Nad müüvad toidulisandeid! Või detoksvahendeid! Või
maagilisi toite! Kas lihtsalt juhus?<o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Tuleb
juttu <b>kemofoobiast </b>- irratsionaalsest hirmust kemikaalide või hirmutavate nimedega
koostisosade ees. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj00IGFqbj3sp90e2mmL_vNLNL_SqTZlmij3w1AqMJNP2BTA4sKeS6qi2uqBdy8HfRSko7QlnpGmtOsZC3Dfk5pCBpim4UzSoX20731wLAvtWSn5UkB1hZS0Hm7uPJmmbBF-UQVVEwBlhVMNignVdRgaO8SwEPn-ZK6sk1IIGeGGPp0xAlU06V7PCeG0A" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj00IGFqbj3sp90e2mmL_vNLNL_SqTZlmij3w1AqMJNP2BTA4sKeS6qi2uqBdy8HfRSko7QlnpGmtOsZC3Dfk5pCBpim4UzSoX20731wLAvtWSn5UkB1hZS0Hm7uPJmmbBF-UQVVEwBlhVMNignVdRgaO8SwEPn-ZK6sk1IIGeGGPp0xAlU06V7PCeG0A=w640-h640" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Näiteks
on olemas tööstuslik kemikaal, mis on peaaegu universaalne lahusti. Seda
kasutatakse paljudes toodetes ja protsessides alates insektitsiididest kuni
elektritootmiseni. See võib häirida DNA-d, on toksiliste ühendite, nagu
väävelhape ja nitroglütseriin, põhikomponent ning eraldub suure osana autode
heitgaasidest. Hingate praegu veidi seda sisse ja te ei saa selle vältimiseks
midagi teha. Seda nimetatakse <b>divesinikmonoksiidiks </b>(DHMO) ja on teada, et see
on väikelastele surmav ning põhjustab igal aastal kogu maailmas miljardeid
dollareid varalist kahju. See on üsna hirmutav kemikaal, välja arvatud juhul,
kui mäletate piisavalt keskkooli keemiat või olete juba külastanud suurepärast <b><a href="http://dhmo.org/">veebisaiti DHMO.org</a>.</b> Selle kemikaali üldnimetus on
<b>vesi (H2O)</b>.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">DHMO on tõepoolest külastamist väärt veebileht. Siit leiab palju "hirmu" divesinikmonooksiidi kahjustavate omaduste kohta 😏. Kuid jah, samamoodi leiab erinevate toitude ja toidus leiduvate kemikaalide "kahjustavate" omaduste kohta sadu veebilehti. </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjPryzWaCEriHlXuMRLtQUdVlYZ3-PDokidZnOy157BjWQGjCnHXBE4mQkOtfMTSYjSdcG25TW96V8klGc9ZlX8qzfEiyn8V8uqPTkmA3BXQA8Pb0dH99oWihewrViSQnIwU22E4KZn4AygwMVHNR-B43MTbwQ103ya_cY6bpDPw0MceCgG21KmVAW6IA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="928" data-original-width="756" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjPryzWaCEriHlXuMRLtQUdVlYZ3-PDokidZnOy157BjWQGjCnHXBE4mQkOtfMTSYjSdcG25TW96V8klGc9ZlX8qzfEiyn8V8uqPTkmA3BXQA8Pb0dH99oWihewrViSQnIwU22E4KZn4AygwMVHNR-B43MTbwQ103ya_cY6bpDPw0MceCgG21KmVAW6IA=w523-h640" width="523" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Kõige
levinumad toiduga seotud küsimused on tänapäeval järgmised: kas see toit on
tervislik? Või kumb on tervislikum, see toit või too toit? Probleem on selles,
et need on valed küsimused. <b>Kõik toidud on tervislikud, kuid kõik dieedid mitte.</b><o:p></o:p></p></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-57760799784646624162022-10-17T03:31:00.006-07:002022-10-17T03:44:01.345-07:00Mis tappis lumekrabid?<p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpyjnoIpAkQkrjwIU0Ljf6211mBbjTzXJlzO9O0VNxeXq6v4IftWGTkMHSa43oYUcVi7-RYObuPRopSsxi7uDqOXEIIXFCU7FVF8z17wRCpNIQmfxBeEE3Q_kjgsky07gbD-Bo76dbnz-VZGYWuD9efbqYKPNQ9IrhkrJkmKSWFG1wkKPve54GiHPxew" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="798" data-original-width="1200" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpyjnoIpAkQkrjwIU0Ljf6211mBbjTzXJlzO9O0VNxeXq6v4IftWGTkMHSa43oYUcVi7-RYObuPRopSsxi7uDqOXEIIXFCU7FVF8z17wRCpNIQmfxBeEE3Q_kjgsky07gbD-Bo76dbnz-VZGYWuD9efbqYKPNQ9IrhkrJkmKSWFG1wkKPve54GiHPxew=w640-h426" width="640" /></a></span></div><p></p><p><br /></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b>KUIDAS KADUS MILJARD KRABI?</b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Twitteris kirjutas teadusajakirjanik ja ökoloog Specer Roberts pikemalt lahti lubekrabide kadumise müsteeriumi, mis polegi nii väga müstiline ja mida ei saa ka ainuüksi kliima süüks panna.Tööstuse seljataga on roosade prillidega tarbijaskond - terve meretäis ahnust, mis peab krabiliha viima igasse kui viimsesse poodi, kioskisse, restorani, üksikisiku kööki. Jäta need krabid söömata! Kuigi nüüd on vist juba hilja...</span></p>
<blockquote class="twitter-tweet"><p dir="ltr" lang="en"><span style="font-family: arial;">WHAT KILLED THE CRABS?<br /><br />The official story is something like “a billion snow crabs disappeared.”<br /><br />If that sounds fishy to you, keep reading. Let’s dive into the ecology, oceanography, & geopolitical history of the Bering Sea.<br /><br />A science thread on crabs, corruption, & collapse: 🦀 <a href="https://t.co/X6i4yKC4mq">pic.twitter.com/X6i4yKC4mq</a></span></p><span style="font-family: arial;">— spencer 🦀 (@Unpop_Science) <a href="https://twitter.com/Unpop_Science/status/1581660239501283329?ref_src=twsrc%5Etfw">October 16, 2022</a></span></blockquote> <span style="font-family: arial;"><script async="" charset="utf-8" src="https://platform.twitter.com/widgets.js"></script>
</span><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Lumekrabi (<b><i>Chionoecetes opilio)</i></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Uudised kõikjal kirjutavad: "miljard lumekrabi kadunud".<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
see tundub teile kummaline? Sukeldume Beringi mere ökoloogiasse, okeanograafiasse
ja geopoliitilisse ajalugkku.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAFs8jHfz7kNa3JJfKYToNQymJokcY94pB2c7twLYjXhqlVTEFDT3DNWdaFoYGhj--f-AUXE0vjoK8n1RM19twMKiMBNH7nV6Dz16irrs1emP4I_y-eV9IsKr5e0fjKSxoPIwGIPgvJwgHADBoqnm7J9O4QDJN4xKASG-fkQdfQxHNfD2HDzcMX0Pbrg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="814" data-original-width="1125" height="232" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhAFs8jHfz7kNa3JJfKYToNQymJokcY94pB2c7twLYjXhqlVTEFDT3DNWdaFoYGhj--f-AUXE0vjoK8n1RM19twMKiMBNH7nV6Dz16irrs1emP4I_y-eV9IsKr5e0fjKSxoPIwGIPgvJwgHADBoqnm7J9O4QDJN4xKASG-fkQdfQxHNfD2HDzcMX0Pbrg" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi72jt4litmiS-w_v3y0ijPekjjtmbUhBdOVTX1QhD6LLaB3aBFLyhICKu3TwOm8lZy2_Sw617z8CKLZgcXGDwVenPgCxnyd--PuAP9Kc1EywTx4zkrH__LJb-C_pCZfMHJw81rFWjdY04mh5ysEczZXrrigb-Q0BWsW5IZxcBJii1F-DgDgcVnEzvs6g" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" data-original-height="566" data-original-width="1033" height="175" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi72jt4litmiS-w_v3y0ijPekjjtmbUhBdOVTX1QhD6LLaB3aBFLyhICKu3TwOm8lZy2_Sw617z8CKLZgcXGDwVenPgCxnyd--PuAP9Kc1EywTx4zkrH__LJb-C_pCZfMHJw81rFWjdY04mh5ysEczZXrrigb-Q0BWsW5IZxcBJii1F-DgDgcVnEzvs6g" width="320" /></a><span style="font-family: arial;"></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-Rke6kl0M8hdT92J7mozRbp51j2YZjs-i8-RyTdyKlc3B7K2Z7BGIx9YCHKNUGHO2B_Kwj5tSxti5cxxA1Ejhe6Wa9yXZ_ELJXifsH_-lk792nYVwhmk9gJ7ulV66mUHEkuIOY9UCl01RowAvQse919xtmfuTjazXND3C9foELIffo3F_XPslN4kSEg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="471" data-original-width="1125" height="134" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-Rke6kl0M8hdT92J7mozRbp51j2YZjs-i8-RyTdyKlc3B7K2Z7BGIx9YCHKNUGHO2B_Kwj5tSxti5cxxA1Ejhe6Wa9yXZ_ELJXifsH_-lk792nYVwhmk9gJ7ulV66mUHEkuIOY9UCl01RowAvQse919xtmfuTjazXND3C9foELIffo3F_XPslN4kSEg" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alustuseks
teeme vahet Beringi meres kahel suurel, ärilisel eesmärgil ekspluateeritud ja
nüüdseks pea nullini kahanenud, krabipopulatsioonil: </span><b style="font-family: arial; mso-bidi-font-weight: normal;">lumekarbil<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja kuningkrabil</b><span style="font-family: arial;">. Nende
käitumine ja elutsükkel on väga erinev. Erinevad on ka nende populatsioonide kokkuvarisemised.
Alustame sellest, et räägime viimastest uudistest: lumekrabide kadumisest.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhf7c0ZfSNK4p8fws9YL45KaemBY7-yYuNkO53ajF0vCEl9bRIeKOTplxeqfwXgFXIg3hlhcmo6CgL0w0dukWan-6zH-hu0gQ05WP2uS0dsy5bb2x0XtS0lIuVQJ24co-gCjYvSDWWlFCF9lBUpU7rZMF7uUnzG1vkpHN7QgCpyAaggY8fpYeX40DIJdQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="966" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhf7c0ZfSNK4p8fws9YL45KaemBY7-yYuNkO53ajF0vCEl9bRIeKOTplxeqfwXgFXIg3hlhcmo6CgL0w0dukWan-6zH-hu0gQ05WP2uS0dsy5bb2x0XtS0lIuVQJ24co-gCjYvSDWWlFCF9lBUpU7rZMF7uUnzG1vkpHN7QgCpyAaggY8fpYeX40DIJdQ=w515-h640" width="515" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
talvel tekib merel jää, eraldub sool ning külm, tihe vesi vajub Beringi
mandrilava põrandale, moodustades selle, mida mereökoloogid nimetavad „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">külmaks basseiniks</b>”. See on koht, kus
noored lumekrabid kasvavad üles rohke toiduga, paljude kiskjate jaoks liiga
külmas vees… väheamalt nii oli see siiani.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNr084vHmjKqevXv9RvHjTJNkZbzjz0LlRClIgJfdaeqBVTndro-FHPnGzoS_urBZFOq74YS2-I3g5BExHeISjlb7WcioN8aiJ9-jMxbRHEosqQN6yZpl3V0GszPiJX2_IEZ9faH-Ew84MGohxDAWl4N84YW4-SA1MQHpD9XlKhOlgwSK0gJM6CjZuUQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="525" data-original-width="880" height="382" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNr084vHmjKqevXv9RvHjTJNkZbzjz0LlRClIgJfdaeqBVTndro-FHPnGzoS_urBZFOq74YS2-I3g5BExHeISjlb7WcioN8aiJ9-jMxbRHEosqQN6yZpl3V0GszPiJX2_IEZ9faH-Ew84MGohxDAWl4N84YW4-SA1MQHpD9XlKhOlgwSK0gJM6CjZuUQ=w640-h382" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><span style="font-family: arial;">Kuna
planeet on muutunud soojemaks, on aina kahanev „külm bassein“ lükanud
lumekrabid nö </span><span style="font-family: arial; mso-spacerun: yes;"> </span><span style="font-family: arial;">vastu seina. Seal, kus
kunagi oli ohutu, võivad röövloomad, näiteks tursk, leida tee soojenevasse
vette ja noorkrabid hävitada. Tõendid näitavadki, et noored krabid on liikunud
aina enam basseini põhja poole.</span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0967064520301284">https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0967064520301284</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5r0r_m4lKRJA-bZWo1npc1etmLXhl5qqvHw-k51J78bNBec7FLPX9D8mx-Y3lBQagf9P0ehabk55YnLBRGk-JzeXOdXpQY06QYpWfYcfQGPb7xit_e1emqEFki2mH8lQd8dVBKV5nYqJwAIcsDTFVa1xk3z7jafo0H_e4o91SXhcRAFE4--VaUBmmdQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="560" data-original-width="951" height="376" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5r0r_m4lKRJA-bZWo1npc1etmLXhl5qqvHw-k51J78bNBec7FLPX9D8mx-Y3lBQagf9P0ehabk55YnLBRGk-JzeXOdXpQY06QYpWfYcfQGPb7xit_e1emqEFki2mH8lQd8dVBKV5nYqJwAIcsDTFVa1xk3z7jafo0H_e4o91SXhcRAFE4--VaUBmmdQ=w640-h376" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Külm
bassein“ ühendab lumekrabikadumist kliimamuutustega. Kuid ärgem unustagem, et
lisaks kõigile keskkonnateguritele on olemas veel tööstuslik püük. Mis rolli
see mängib? Tuleme selle juurde tagasi.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.seattletimes.com/seattle-news/valuable-crab-populations-crash-in-a-warming-bering-sea/?amp=1">https://www.seattletimes.com/seattle-news/valuable-crab-populations-crash-in-a-warming-bering-sea/?amp=1</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj4g8Q7WOmQbsx9d--Bqx7MQgMhfl5ieox8ALe2nzduT4RSTqaCrSNazTw3alISfRWTFg_raqXQMe_X_RIMQbeDqA4bJRyrxXfWTNw0hbLC_hw3vMEF9GBsot-t1sf7vpvG1dOcbqUKR0kSGiysoOrOr4U7h45nyRHek-1f6ZaQuDriX66LsZ2cPjOk4g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="853" data-original-width="1125" height="485" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj4g8Q7WOmQbsx9d--Bqx7MQgMhfl5ieox8ALe2nzduT4RSTqaCrSNazTw3alISfRWTFg_raqXQMe_X_RIMQbeDqA4bJRyrxXfWTNw0hbLC_hw3vMEF9GBsot-t1sf7vpvG1dOcbqUKR0kSGiysoOrOr4U7h45nyRHek-1f6ZaQuDriX66LsZ2cPjOk4g=w640-h485" width="640" /></a></span></div><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Esiteks
uurime ka seda teist: kuningkrabi. Kuningkrabisid oli kunagi Beringi meres sadu
miljoneid, kuid populatsioon vähenes 80ndate alguses ega taastunudki enam,
viimastel aastatel on neid vähem kui 10 miljonit.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEju06qjQPb7fDKv50zlQC1sKJEJEr3_UTAlRdPOtOIPJ9iJ0W6BGoHnAbsfjR3TGnK1EN23et2jUwqItVI_jSQcP6Srlwh5Hw_8IjnP69zrg_2qeuwwO_ocuL3owixgvd_oZ7heu3hJkWCoUYlP8BpccXKsbAj7yLn-QOpzO_-uS2ZRL4VbBP8JALMg-w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1140" data-original-width="1125" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEju06qjQPb7fDKv50zlQC1sKJEJEr3_UTAlRdPOtOIPJ9iJ0W6BGoHnAbsfjR3TGnK1EN23et2jUwqItVI_jSQcP6Srlwh5Hw_8IjnP69zrg_2qeuwwO_ocuL3owixgvd_oZ7heu3hJkWCoUYlP8BpccXKsbAj7yLn-QOpzO_-uS2ZRL4VbBP8JALMg-w=w632-h640" width="632" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhLHz4eA1JCH9e-N1tlAnmuV5yDYLRKzvTjLxkJk2pn5ZlqHFbuVAeS4jfO6rxWeu96Vpoor-N9ZzyO66nWWG8a73-vdG9aJbdKHLGoWGmeabb83aEuuRmlXNqNBZi_w5L4imZKKwwuIJXZWSOniOZ5HdfI-yif4KEW2X0smumjfal7kvPizshLdNV-Jw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="697" data-original-width="552" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhLHz4eA1JCH9e-N1tlAnmuV5yDYLRKzvTjLxkJk2pn5ZlqHFbuVAeS4jfO6rxWeu96Vpoor-N9ZzyO66nWWG8a73-vdG9aJbdKHLGoWGmeabb83aEuuRmlXNqNBZi_w5L4imZKKwwuIJXZWSOniOZ5HdfI-yif4KEW2X0smumjfal7kvPizshLdNV-Jw=w507-h640" width="507" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-PwcelJY0gXutCjJ8yEtL3cCz0n55LaoBwQkXARJOU-wfetJv_s6C7rYc8sas9BQImcVgkcxZOXHFoU27_uzvZ7w_8sIv1aW7GNvLVYjhv-0wMwdi149uOxRAngbwMYEydKfJO_kW5VoOvoEHBV0C06MDjKsd6-n9LFCM5AbH7KtCrD-hG_iCodl-ug" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="636" data-original-width="1125" height="362" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-PwcelJY0gXutCjJ8yEtL3cCz0n55LaoBwQkXARJOU-wfetJv_s6C7rYc8sas9BQImcVgkcxZOXHFoU27_uzvZ7w_8sIv1aW7GNvLVYjhv-0wMwdi149uOxRAngbwMYEydKfJO_kW5VoOvoEHBV0C06MDjKsd6-n9LFCM5AbH7KtCrD-hG_iCodl-ug=w640-h362" width="640" /></a></div></div></span></div><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial; font-size: 14pt; line-height: 115%;">Kes tappis kuningkrabi?</span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial; font-size: 14pt; line-height: 115%;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial; font-size: 14pt; line-height: 115%;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh9ySGh8GdHEE0K1pX5xOgVgI0I4htUClnarzFHp-J53tvLu6UwPQm4EQgzZRRuhvGQIhtirwrOPIAdaCv508orL5SlpPnu4kcSe4pHHqaKXKh4mioe3swnPJQo5cQQcsj7Hi0Fh2kHY7GACFS3E3Z3YpnL1bt5hJPTgxgouzHolxU-whPDBgZX8Ji5gg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="413" data-original-width="620" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh9ySGh8GdHEE0K1pX5xOgVgI0I4htUClnarzFHp-J53tvLu6UwPQm4EQgzZRRuhvGQIhtirwrOPIAdaCv508orL5SlpPnu4kcSe4pHHqaKXKh4mioe3swnPJQo5cQQcsj7Hi0Fh2kHY7GACFS3E3Z3YpnL1bt5hJPTgxgouzHolxU-whPDBgZX8Ji5gg=w640-h426" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial; font-size: 14pt; line-height: 115%;"><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lugu
on hull. 1959. aastal kehtestas Jaapan <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">traalimiskeelutsooni</b>,
mis kaitses kuningkrabide pesitsusterritooriumi Beringi meres. See projekt oli
edukas. Saagid suurenesid. Kuid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1976.
aastal</b> muutus kõik, kui USA võttis vastu seaduse nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Magnuson-Stevens
Fishery Conservation and Management Act.<o:p></o:p></i></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Magnusoni-Stevensi
seadusega kodifitseeriti halduskontseptsioon, mida nimetatakse maksimaalseks
jätkusuutlikuks saagiks, suunates reguleerivaid asutusi püüdlema maksimaalselt
mereelustiku „kaevandamise“ (väljatõmbamise) poole. See kodifitseeris ka
majandusvööndi kontseptsiooni, pikendades püügiala 200 miili — reservi annekteerimine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seejärel,
1980. aastal – keset külma sõda – ühendasid USA ja NSVL jõud reservala traalimiseks.
Viie aasta jooksul kasvas kuningkrabide kaaspüük enam kui 600%. Kuningkrabi
populatsioonid langesid drastiliselt.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://apps-afsc.fisheries.noaa.gov/Publications/misc_pdf/DewMcConnRKC.pdf">https://apps-afsc.fisheries.noaa.gov/Publications/misc_pdf/DewMcConnRKC.pdf</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjl_MWx1GRDp9Pd0kdjtSK0v00FwNkkBImk_XtRvwuzjHZab8n5B-ewDWSa0BhBezMxhU9uGc1wYEHyIFXE8iglINGr0PfOyT7QvLmpZS0A7JzunI3FfEki7RatNm0TgkKXpzZeM5lYJlfY3X2RwW0LAtYCFhh4jixm6Nt9D7e3WjPQN3epu4zYnCkKfA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="1027" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjl_MWx1GRDp9Pd0kdjtSK0v00FwNkkBImk_XtRvwuzjHZab8n5B-ewDWSa0BhBezMxhU9uGc1wYEHyIFXE8iglINGr0PfOyT7QvLmpZS0A7JzunI3FfEki7RatNm0TgkKXpzZeM5lYJlfY3X2RwW0LAtYCFhh4jixm6Nt9D7e3WjPQN3epu4zYnCkKfA=w547-h640" width="547" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">USA
NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) valetas aastakümneid
maailmale krabidega juhtunu kohta. 2021. aastal astus välja vilepuhuja, öeldes:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Juhid
toetasid loomuliku suremuse lugu, sest teadsid, et see võib suunata fookuse
ülepüügilt looduskatastroofile."</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vilepuhuja
tunnistuse avaldanud valitsuse töötajate läbipaistvusrühma @PEERorg direktori
sõnu tuleks käsitleda hiljutise lumekrabi kokkuvarisemise kontekstis, mida NOAA
kirjeldas ja mida meedia kajastab praegu kui salapärast loodusnähtust:<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://peer.org/alaska-red-king-crab-dethroned-by-scientific-fraud/">https://peer.org/alaska-red-king-crab-dethroned-by-scientific-fraud/</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjvTaj1wyvh22FJuV4EMDD7yDnq6ksiv-q_GRAsEd5VnCT1wH8xH5jVX5FkGsmEk04veDU53-g7R-d_gPvW4-cK9lFe43y5dzy00Kbc70RdObGMLuEfeTcP1D_nxYWy9l3GFzFqR9zv5Ia4WRyIjs1ryFQ6NKiIl1x6yso0IsF6LnOHBeAg4Fa7XnZ7TQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="917" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjvTaj1wyvh22FJuV4EMDD7yDnq6ksiv-q_GRAsEd5VnCT1wH8xH5jVX5FkGsmEk04veDU53-g7R-d_gPvW4-cK9lFe43y5dzy00Kbc70RdObGMLuEfeTcP1D_nxYWy9l3GFzFqR9zv5Ia4WRyIjs1ryFQ6NKiIl1x6yso0IsF6LnOHBeAg4Fa7XnZ7TQ=w488-h640" width="488" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;">Paljud
on seostanud lumekrabi kokkuvarisemist merejää kliima kokkutõmbumisega. Kuid ei
paista, et ainuüksi soe vesi krabisid tappis. Kas seda tegid röövkiskjad?
Haigus?</span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; font-family: arial; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2Vo-duJjw0tzghaj7XOxZtY6xR0H7SyExMFcnpNbnMQCwzh7He_6vPNrTwPczoZ1X_7c8JVaihtUcXpj6lSftxbPpKiBcH-AMJOkonH0Ul7-gCdaTWd6PukaSAExf-y4VlBNP3GqdHG4E_NiY3E1Yy5tOGxjVjLPISxhT-CX8MAARCBBQRK7nENpS6w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1054" data-original-width="988" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2Vo-duJjw0tzghaj7XOxZtY6xR0H7SyExMFcnpNbnMQCwzh7He_6vPNrTwPczoZ1X_7c8JVaihtUcXpj6lSftxbPpKiBcH-AMJOkonH0Ul7-gCdaTWd6PukaSAExf-y4VlBNP3GqdHG4E_NiY3E1Yy5tOGxjVjLPISxhT-CX8MAARCBBQRK7nENpS6w=w600-h640" width="600" /></a></div><span style="font-family: arial;"><a href="https://nsidc.org/arcticseaicenews/2020/01/thats-a-wrap-a-look-back-at-2019-and-the-past-decade">https://nsidc.org/arcticseaicenews/2020/01/thats-a-wrap-a-look-back-at-2019-and-the-past-decade</a>/</span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh-5kFXNY7Q1FNntdJX5E5pOnQRVd2D5-600ctAhoeRB-bqZVecddi7dUBGNNzDSESHPR7b6yOyf2wsqxt-_Hl7ClFSNvrlS7PE7_Plru6_7uvMFb389wmA2X-mkmVNkD5CSQIgaENIMeMBHxloNktf2JzaCXVEpNvs6M2NFApbuDnN2LCNnSKA64d5LQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="912" data-original-width="750" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh-5kFXNY7Q1FNntdJX5E5pOnQRVd2D5-600ctAhoeRB-bqZVecddi7dUBGNNzDSESHPR7b6yOyf2wsqxt-_Hl7ClFSNvrlS7PE7_Plru6_7uvMFb389wmA2X-mkmVNkD5CSQIgaENIMeMBHxloNktf2JzaCXVEpNvs6M2NFApbuDnN2LCNnSKA64d5LQ=w525-h640" width="525" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial; font-size: 14pt; line-height: 115%;">Või on võimalik, et kalatööstuse rolli taas alahinnatakse?<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://www.fisheries.noaa.gov/">@GlobalFishWatchi</a></b>
koostatud geosaatja andmed näitavad, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kalalaevad
kasutasid koheselt ära kahaneva merejää. </b>Vasakul on talvine ja kevadine
kalapüük 2013, tavalisema jääaasta ajal. Paremal on sama hooaeg 2020. aastal,
merejää mõõnade ajal.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://globalfishingwatch.org/map/?latitude=60.02387558895404&longitude=-172.5251449581765&zoom=4.312351917926933&start=2019-12-01T00%3A00%3A00.000Z&end=2020-05-31T00%3A00%3A00.000Z&dvIn[0][id]=presence&dvIn[0][cfg][vis]=false&dvIn[1][id]=vessel-presence-1665862371370&dvIn[1][dvId]=241&dvIn[1][cfg][clr]=%23FFAE9B&dvIn[1][cfg][colorRamp]=salmon&dvIn[1][cfg][vis]=false&dvIn[2][id]=context-layer-graticules&dvIn[2][cfg][vis]=true&dvIn[3][id]=viirs&dvIn[3][cfg][vis]=false&dvIn[4][id]=highlight-sar-match&dvIn[4][cfg][vis]=false&dvIn[5][id]=context-layer-mpa&dvIn[5][cfg][vis]=false&dvIn[6][id]=context-layer-fao-areas&dvIn[6][cfg][vis]=false&dvIn[7][id]=context-layer-rfmo&dvIn[7][cfg][vis]=false&dvIn[8][id]=context-layer-high-seas&dvIn[8][cfg][vis]=false&dvIn[9][id]=context-layer-eez&dvIn[9][cfg][vis]=false&timebarVisualisation=heatmap">Global Fishing Map</a><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg3xmXltauSiXEIHwj18jX3xndNDu9D-WmQ8OlpqxVGJst1CTrIsA-1WTP2GzWOAKd0ddfbcrVg8A8e2rXE89_vE2hABgXN9ShePHIJzX758-TM21U4j_MUE9WUI49K3Q-fTdWZklvbQV2lpn1Rr01wndItrpTeIKT7HSPSCXxGpQ5jUfzJz_LMxHTfYQ" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" data-original-height="791" data-original-width="1068" height="220" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg3xmXltauSiXEIHwj18jX3xndNDu9D-WmQ8OlpqxVGJst1CTrIsA-1WTP2GzWOAKd0ddfbcrVg8A8e2rXE89_vE2hABgXN9ShePHIJzX758-TM21U4j_MUE9WUI49K3Q-fTdWZklvbQV2lpn1Rr01wndItrpTeIKT7HSPSCXxGpQ5jUfzJz_LMxHTfYQ=w297-h220" width="297" /></a></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFSks0MDLotbbdHqEsl8VDWs6SPM6Rry3L0M8Ydf-hU2rJsZ9dRc80kN4YA2SzG0r5a9WKZQg0ESxTAKpQzteOwYXiUgERXa7w6oAu6bi14VODp9GQUpfUxmS7T34XB2y_MFmdaqRkxp4cayb-TOmw5aBaVewQ5k_55clD4lejqSRsacWrRE66lk3mRg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="790" data-original-width="1069" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFSks0MDLotbbdHqEsl8VDWs6SPM6Rry3L0M8Ydf-hU2rJsZ9dRc80kN4YA2SzG0r5a9WKZQg0ESxTAKpQzteOwYXiUgERXa7w6oAu6bi14VODp9GQUpfUxmS7T34XB2y_MFmdaqRkxp4cayb-TOmw5aBaVewQ5k_55clD4lejqSRsacWrRE66lk3mRg=w289-h213" width="289" /></a></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui uurime
laevade liikumist, ilmneb silmatorkav muster: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">arvukad laevad traalivad sadu tunde üle Beringi mere põhja-idaosa
kriitilistel pesitsuskuudel piirkondades</b>, kus lumekrabid võisid kunagi jää
all varjuda.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi6Mg-wuSw61gP2_z0FCgQyM4iRhLHLr1bDOj82vH-HfwC66BkIBZWT15G9Jd64p5KX8BA_S6acokJQad6ydduQcbNFoA1JLyPuXQuDN190DZPrXmQfmONAv6Vc2yj55O8agW6NDd-SBid-F4Sx2SLHlub7a-nDNg3A7003i2-lXGiipxIB1bIKzqoHaQ" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="790" data-original-width="1068" height="217" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi6Mg-wuSw61gP2_z0FCgQyM4iRhLHLr1bDOj82vH-HfwC66BkIBZWT15G9Jd64p5KX8BA_S6acokJQad6ydduQcbNFoA1JLyPuXQuDN190DZPrXmQfmONAv6Vc2yj55O8agW6NDd-SBid-F4Sx2SLHlub7a-nDNg3A7003i2-lXGiipxIB1bIKzqoHaQ=w294-h217" width="294" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh8Yhhx78D8f6KPzkxnhf9b7W1hg_1h_ujKHU1P8yep5fUW2BDz3znMAKBOjyN_4ZaLHnsWL9HWzLt3sp6PnrnNKsqpSAEQnwO_J_OSoq6q0TPgjncGq4ZvWQjcKHsJNm8lkc-saPGjCOGxBRNlzTr8pDFl0wMHnIfA-8n8Se7fkVCnb9s0qyiBILmSXg" style="clear: right; display: inline; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" data-original-height="791" data-original-width="1068" height="216" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh8Yhhx78D8f6KPzkxnhf9b7W1hg_1h_ujKHU1P8yep5fUW2BDz3znMAKBOjyN_4ZaLHnsWL9HWzLt3sp6PnrnNKsqpSAEQnwO_J_OSoq6q0TPgjncGq4ZvWQjcKHsJNm8lkc-saPGjCOGxBRNlzTr8pDFl0wMHnIfA-8n8Se7fkVCnb9s0qyiBILmSXg=w292-h216" width="292" /></a></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Georuumilisi
andmeid kinnitavad NOAAFisheriesi varude hinnangute andmed - lumekrabipüügi
suremuse tohutut hüpet, mis on korrelatsioonis Beringi mere jää rekordiliselt
madalate aastatega.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.st.nmfs.noaa.gov/stocksmart?stockname=Snow%20crab%20-%20Bering%20Sea&stockid=10820">https://www.st.nmfs.noaa.gov/stocksmart?stockname=Snow%20crab%20-%20Bering%20Sea&stockid=10820</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjk0UsKr9Bp5hyu6PT3SYwYweotOQGjJ9Yz6Qc5svkWDwMb90pKDjm1tC0OWbZ9fuGycXd_Z8S-n901i7mTfApqt288korTlpQpD7L6vQR_N8874bLsnAH5OB59ui2zcBVCLUi4UZAWTRMI_H06ULU-RyH78-J4KgqeDzp_CU2WdvbPhsVND2eXzKlIvw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1179" data-original-width="1011" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjk0UsKr9Bp5hyu6PT3SYwYweotOQGjJ9Yz6Qc5svkWDwMb90pKDjm1tC0OWbZ9fuGycXd_Z8S-n901i7mTfApqt288korTlpQpD7L6vQR_N8874bLsnAH5OB59ui2zcBVCLUi4UZAWTRMI_H06ULU-RyH78-J4KgqeDzp_CU2WdvbPhsVND2eXzKlIvw=w549-h640" width="549" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgRd3dusZnBLFdFXSowVTkxCAHDsK-dRaf06n5HnFYAJYk-4BvjBC77mQveqQvgs-wYf5T2mYBHuihIU7ft1tlnCkGR-kV55vNN_DfH6PeSvMK7D0buSGaRw6wtU_iC1jL7tBBq2Am88JjKwuqBDVsvTKOVpqe9QC2kEAhGjTW5w4_MBciTzXBC-dQ_vA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1151" data-original-width="1125" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgRd3dusZnBLFdFXSowVTkxCAHDsK-dRaf06n5HnFYAJYk-4BvjBC77mQveqQvgs-wYf5T2mYBHuihIU7ft1tlnCkGR-kV55vNN_DfH6PeSvMK7D0buSGaRw6wtU_iC1jL7tBBq2Am88JjKwuqBDVsvTKOVpqe9QC2kEAhGjTW5w4_MBciTzXBC-dQ_vA=w627-h640" width="627" /></a></div><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">NOAA
kinnitab meile, et traalimise kaaspüük on väike krabide kogusuremuse
põhjustaja, kuid vaatlejate andmed alahindavad sageli kaasnevaid
surmajuhtumeid, traali kaaspüük on vaid üks püügimõju suurenemise väljendus ja
tuletage meelde – nad ütlesid kunagi sama kuningkrabi kohta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sarnaselt
80ndatele muutus kunagine kaitsealune elupaik kalapüügi alaks ja mõne aastaga kahanes
populatsioonide arvukus <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>drastiliselt.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
me paneme krabiõnnetuse kliimale süüks või laseme vastutust kanda ka kalapüügitööstusel?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
kalatööstus kasutas lumekrabi jäävarjupaiga ründamiseks ära kliimamuutusi?</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5j8Syp0yFPsjtIey-m4j4_gxQdIpR1Z6O3KnGvPJqtP5SoSQv4V7w3IaWLz9DPsIgO2EWBnTWjZeMMtxaLycMbBXna60OVjl7V8BLjL5NLTlE-bkkukPemJ5-wjfn0rq3__o1wQJq_bGxZoiZbHwt1gN2vYY9cSLsVZmF-EJ-RPdNpHSZ9hgyBmDtNw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="851" data-original-width="1020" height="533" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5j8Syp0yFPsjtIey-m4j4_gxQdIpR1Z6O3KnGvPJqtP5SoSQv4V7w3IaWLz9DPsIgO2EWBnTWjZeMMtxaLycMbBXna60OVjl7V8BLjL5NLTlE-bkkukPemJ5-wjfn0rq3__o1wQJq_bGxZoiZbHwt1gN2vYY9cSLsVZmF-EJ-RPdNpHSZ9hgyBmDtNw=w640-h533" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-74422714808980819072022-10-06T06:54:00.005-07:002022-11-23T22:05:56.031-08:00Vindumine ja toksiline positiivsus<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi1kczNqWE6QVUqB8fJbe0wzh-GlqLFdFmuqHvHQnVcL_foWzuxRK8ML0fCq26QgN_RKt4JSTAIivOt7SuYhhJ584lEje3GkNKy9M8AENGbvnwYpxKZKsX7PIjW6Eoqf8Rzy46dyt2nqYaDQ4V6M5O5KIh9daVYlfcN73q5fKXnXA9BqyR47k0r_D5juw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="740" data-original-width="1024" height="462" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi1kczNqWE6QVUqB8fJbe0wzh-GlqLFdFmuqHvHQnVcL_foWzuxRK8ML0fCq26QgN_RKt4JSTAIivOt7SuYhhJ584lEje3GkNKy9M8AENGbvnwYpxKZKsX7PIjW6Eoqf8Rzy46dyt2nqYaDQ4V6M5O5KIh9daVYlfcN73q5fKXnXA9BqyR47k0r_D5juw=w640-h462" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Adam
Granti raamatu läbi lugenud, vaatasin tema kirjutatud artikleid. Granti New
York Times artikkel <a href="https://www.nytimes.com/2021/04/19/well/mind/covid-mental-health-languishing.html">„There’s
a Name for the Blah You’re Feeling: It’s Called Languishing“</a> oli üks
loetumaid ja allalaaditumaid artikleid ja kuigi see kirjutati 2021 eriolukorra ajal, on <i style="mso-bidi-font-style: normal;">languishing</i> vaimse tervise teema, mis pole ajutine. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Allpool
tükikesi Granti artiklist:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">"Alguses
ma ei tundnud ära sümptomeid, mis meil kõigil olid. Sõbrad mainisid, et neil
oli keskendumisraskusi. Kolleegid teatasid, et nad ei ole 2021. aasta osas
põnevil. Üks pereliige oli hilja üleval, et uuesti filmi "National
Treasure" vaadata, kuigi teadis filmi peast. Ja selle asemel, et hommikul
kell 6 voodist välja hüpata, lamasin seal kella seitsmeni ja mängisin
telefonis."</span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seda
ei saa nimetada läbipõlemiseks – meil oli veel energiat. See ei olnud ka
depressioon – me ei tundnud end lootusetuna. Tundsime end lihtsalt kuidagi
rõõmutu ja sihituna. Selgub, et sellelgi on nimi: virelemine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><u>Kõravalepõikena</u>: „Virelemine“
sõnana tekitab (vähemalt minul) seose sellise materiaalse viletsusega. Samas
ingl. k <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">languisihing</i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> </i>jaoks
pakutakse tõlkena veel sõna nagu vaevlemine (närbumine, kidumine). Kui rääkida
sellisest masendavast ajast, siis tundub ka vaevlemine sobivat. Ent ometi
sobitub virelemine teksti paremini. Ma ei leidnud ka kuskilt, et eesti keeles
oleks seda vaimse tervise mõistena kuskil mainitud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Veidi hiljem tuli pähe ka sõna „<b>vindumine</b>“.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samateemalises
TED esinemises ütleb Grant, et kui küsimusele „Kuidas sul läheb?“<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vastatakse „Suurepäraselt!“ või „Elan oma
parimat elu!“, siis see on toksiline positiivsus. Pandeemia ajale kohaselt võib
vabalt vastata, et „Ma virelen/vaevlen/vindun“.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Toksilist positiivsust määratletakse kui õnneliku, optimistliku seisundi
ülemäärast ja ebatõhusat üldistamist kõigis olukordades.</b> Toksilise positiivsuse
protsessi tulemuseks on inimese autentse emotsionaalse kogemuse eitamine,
minimeerimine ja kehtetuks tunnistamine.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
nagu kõik muugi, muutub positiivsus liigses koguses toksiliseks, eriti kui positiivsust kasutatakse
inimkogemuse varjamiseks või vaigistamiseks. Teatud tunnete olemasolu
keelamisel langeme eitamise ja allasurutud emotsioonide seisundisse. <b>Tõde on
see, et inimesed ei ole täiuslikud</b>. Me muutume armukadedaks, vihaseks, kurvaks, nördinuks ja
ahneks. Mõnikord võib elu olla lihtsalt nõme. Teeseldes, et oleme "kogu
päeva positiivses vibratsioonis", eitame me inimeseks olemise tegelikkust.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /><o:p></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhq_kNbSHoxc-Jd7wUBt0GZrGD2nGuFXMsIqER5AIVGDvt5vEIA3zcpHjVyJm-DphjMWsT8DWVqjPLJwa5AnIR1DK_IfiW7UWbP5_bUWM1Lt-oICtg-gBzIoGgN_hYa5sDytpwfPLwCwaw0UQ93Q6c1BvTedtkHkWSaGrHNO_BPvyl7zODK89p9wlfh6w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1333" data-original-width="1777" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhq_kNbSHoxc-Jd7wUBt0GZrGD2nGuFXMsIqER5AIVGDvt5vEIA3zcpHjVyJm-DphjMWsT8DWVqjPLJwa5AnIR1DK_IfiW7UWbP5_bUWM1Lt-oICtg-gBzIoGgN_hYa5sDytpwfPLwCwaw0UQ93Q6c1BvTedtkHkWSaGrHNO_BPvyl7zODK89p9wlfh6w=w640-h480" width="640" /></a></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Artikliga edasi:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Virelemine
on stagnatsiooni ja tühjuse tunne. Tundub, nagu veniksite läbi oma päevade ja
vaataksite oma elu läbi uduse tuuleklaasi. Ja see võib olla 2021. aasta
domineeriv emotsioon.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuna
teadlased ja arstid töötavad pikaajalise Covidi füüsiliste sümptomite ravimise <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nimel, on paljud inimesed hädas pandeemia
emotsionaalsete sümptomitega. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pandeemia
on veninud ja äge ahastus on andnud teed kroonilisele virelemisele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogias
mõtleme vaimsele tervisele depressioonist kuni heaolu õitsenguni (<i>flourishing</i>). Õitseng on
heaolu tipp: teil on tugev tähendustunne, meisterlikkus ja tunnete end teiste
jaoks olulisena. Depressioon on halva enesetunde oru põhi: tunnete end
meeleheitel, kurnatuna ja väärtusetuna.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Virelemine
on vaimse tervise tähelepanuta jäetud keskmine laps. See on tühimik
depressiooni ja õitsengu vahel – heaolu puudumine. Teil ei ole vaimuhaiguse
sümptomeid, kuid te pole ka vaimse tervise piltpostkaart. Te ei tööta
täisvõimsusel. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Virelemine nüristab teie
motivatsiooni, häirib teie keskendumisvõimet ja kolmekordistab tõenäosust, et
tööjõudlus väheneb</b>. Tundub, et see on levinum kui tavapärane depressioon –
ja mõnes mõttes võib see olla vaimse haiguse suurem riskitegur.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiKS_6h_vm2uJo8K6C0WD-D6DN-9ikuC_GP_z4KjHGbXK4eKDJ3-xL5Djl9ZAyCs8PSlxVcRXkHNz-9Vd6kIvQTBhj1quBPVS64cYXXuq_YAkIr_KKNaHRm_Ja6BuTcmGz836R9KxlFIjOGQXojJbdmA8763Q9ozuiS0vsAAbjEP7Q-x-EBAbL8CqC29Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1024" data-original-width="1024" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiKS_6h_vm2uJo8K6C0WD-D6DN-9ikuC_GP_z4KjHGbXK4eKDJ3-xL5Djl9ZAyCs8PSlxVcRXkHNz-9Vd6kIvQTBhj1quBPVS64cYXXuq_YAkIr_KKNaHRm_Ja6BuTcmGz836R9KxlFIjOGQXojJbdmA8763Q9ozuiS0vsAAbjEP7Q-x-EBAbL8CqC29Q=w400-h400" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selle
termini võttis kasutusele <b>sotsioloog nimega Corey Keyes</b>, kes pani tähele, et
paljud inimesed, kes ei olnud depressioonis, ei olnud ka edukad. Tema uuringud
näitavad, et inimesed, kes kogevad järgmisel kümnendil kõige tõenäolisemalt
depressiooni ja ärevushäireid, on inimesed, kes praegu virelevad. Itaalia
pandeemia tervishoiutöötajatelt saadud tõendid näitavad, et 2020. aasta kevadel
virelenud inimestel diagnoositi posttraumaatiline stressihäire kolm korda
tõenäolisemalt kui nende eakaaslastel.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvZLyVlEAeztApWaaUEj_B-Tu85yt254ynMm3NnHkr3CKaoubyAjwaTU5jqmHdVk7l1NWoPzaQWPitdNLmjih8M4rZimvBxb-pR8Jo4TNzXZ2I8zKXD1o_VB1YclxEey8cWqrsxZyT8QHPvd2TFQAl3fntIJa-GeUlhmfTGLU4Hl5IhrowI4mTf6yVng/s960/foggy-day-4.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="576" data-original-width="960" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvZLyVlEAeztApWaaUEj_B-Tu85yt254ynMm3NnHkr3CKaoubyAjwaTU5jqmHdVk7l1NWoPzaQWPitdNLmjih8M4rZimvBxb-pR8Jo4TNzXZ2I8zKXD1o_VB1YclxEey8cWqrsxZyT8QHPvd2TFQAl3fntIJa-GeUlhmfTGLU4Hl5IhrowI4mTf6yVng/w640-h384/foggy-day-4.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Osa
ohust seisneb selles, et vireledes ei pruugi te märgata naudingu tuhmumist või
indu kahanemas. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Sa ei taba end aeglaselt
üksindusse libisemas; oled oma ükskõiksuse suhtes ükskõikne</b>. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kui te ei näe oma kannatusi, ei otsi te abi
ega tee isegi palju enda abistamiseks.</b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Isegi
kui teie ei virele, teate tõenäoliselt selliseid inimesi. Selle parem mõistmine
võib aidata teil neid aidata.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogid
leiavad, et üks parimaid strateegiaid emotsioonide juhtimiseks on neile nimede
andmine. Eelmisel kevadel, pandeemia tippajal, oli <b>Harvard Business Review
kõige loetavam postitus artikkel, mis kirjeldas meie kollektiivset ebamugavust
kui leina</b>. Koos lähedaste kaotamisega leinasime ka normaalse elu kaotamist. „Lein“
oli meile tuttav sõna selles tänases võõras kogemuses. Kuigi me polnud varem
pandeemiaga silmitsi seisnud, oli enamik meist kogenud kaotust. See aitas meil
saada kindlustunnet oma praeguste raskustega toime tulemises.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Meil
on veel palju õppida sellest, mis põhjustab virelemist ja kuidas seda ravida, kuid
sellele nime panemine võib olla esimene samm. See võib meile meelde tuletada,
et me ei ole üksi: virelemine on tavaline ja jagatud kogemus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selle
asemel, et vastata küsimusele „Kuidas läheb?“ - "Suurepärane!" või
"Hästi", kujutage ette, kui vastaksime: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">"Ausalt, ma virelen." See oleks värskendav vastus toksilisele
positiivsusele – sellele põhimõtteliselt ameerikalikule survele olla kogu aeg
optimistlik.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
lisate oma leksikoni virelemise, hakkate seda kõikjal enda ümber märkama. See
ilmneb siis, kui tunnete, et pärastlõunane jalutuskäik oli pettumus. See on
teie laste hääl, kui te küsite, kuidas distantsõppel läheb. See on filmis
"Simpsonid" iga kord, kui tegelane ütleb: "Meh."<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimy8eL4iJLXNw7igRJFoKp4cb1VD9Cah9r4SBUwRn5uCimacbz15Tsi4-loYTXABqPmK9RzPqjvOD9W2ZYE9smjO2wb3AXQSZGNzP5Qh-Ub_kcJbxj0owfJEbDCujqGN4pmGzEva525Jpwh-yp84oCbaklZXuPkKchr3cDqDoxMR7bKedw80YwXoLxmg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1080" data-original-width="1080" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEimy8eL4iJLXNw7igRJFoKp4cb1VD9Cah9r4SBUwRn5uCimacbz15Tsi4-loYTXABqPmK9RzPqjvOD9W2ZYE9smjO2wb3AXQSZGNzP5Qh-Ub_kcJbxj0owfJEbDCujqGN4pmGzEva525Jpwh-yp84oCbaklZXuPkKchr3cDqDoxMR7bKedw80YwXoLxmg=w640-h640" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eelmisel
suvel säutsus ajakirjanik Daphne K. Lee hiinakeelse väljendi kohta, mis
tähendab "kättemaks magamamineku edasilükkamise eest" (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">revenge bedtime procrastination</i>). Ta
kirjeldas seda kui hilisõhtust üleval olemist, et saada tagasi vabadus, millest
oleme päeva jooksul ilma jäänud. Olen hakanud mõtlema, kas see pole mitte
niivõrd kättemaks kontrolli kaotamise eest, kuivõrd vaikne trots virelemise
vastu. See on õndsuse otsimine kõledal päeval, ühenduse otsimine üksildasel
nädalal või eesmärgi otsimine justkui igavesti kestvas pandeemias.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mida
me saame virelemisega teha? <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Mõiste
nimega "vool" (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">flow</i>)</b>
võib olla vastumürk virelemisele. Pandeemia esimestel päevadel ei olnud heaolu
parim ennustaja optimism ega tähelepanelikkus, vaid voolamine. Inimesed, kes
oma projektidesse rohkem süvenesid, suutsid vältida virelemist ja säilitasid
oma pandeemiaeelse rahulolu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Varahommikune
sõnamäng heidab mind voogu. Vahel ajab asja ära ka hilisõhtune Netflixi
sukeldumine – see viib teid lugudesse, kus samastute tegelastega ja tunnete
muret nende heaolu pärast.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi
uute väljakutsete, meeldivate kogemuste ja sisuka töö leidmine on kõik
võimalikud ravimid virelemise vastu, on raske leida end voolamas, kui te ei
suuda keskenduda. See oli probleem juba ammu enne pandeemiat, kui inimesed
kontrollisid harjumuspäraselt oma e-kirju 74 korda päevas ja vahetasid tegevust
iga 10 minuti järel. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pandeemia
oli suur kaotus. <b>Virelemise ületamiseks proovige alustada väikestest võitudest,
kasvõi mingi mõistatuse lahendamine, või kiirus seitsmetähelise sõna
kokkupanemisel. Üks selgemaid teid voolamiseks on lihtsalt juhitav eesmärk:
väljakutse, mis laiendab teie oskusi ja suurendab teie otsusekindlust.</b> See
tähendab, et peate pühendama iga päev aega, et keskenduda teie jaoks olulisele
väljakutsele – huvitav projekt, väärt eesmärk, sisukas vestlus. Mõnikord on see
väike samm selle energia ja entusiasmi taasavastamise suunas, millest olete
kõigi nende kuude jooksul puudust tundnud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Virelemine ei ole ainult meie peades – see
on meie oludes.</b> Me elame endiselt maailmas, mis normaliseerib füüsilise
tervise väljakutsed, kuid häbimärgistab vaimse tervise väljakutseid. Kui jõuame
uude pandeemiajärgsesse reaalsusesse, on aeg ümber mõelda oma arusaamad
vaimsest tervisest ja heaolust. "Pole masenduses" ei tähenda, et teil
pole raskusi. "Ei ole läbi põlenud" ei tähenda, et suudate särada.
Tunnistades, et nii paljud meist virelevad, võime hakata vaiksele meeleheitele
häält andma ja valgustama teed tühjusest.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-43576504322751791562022-10-05T03:08:00.000-07:002022-10-05T03:08:03.056-07:00Mõeldes järele vol 2<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><img alt="" data-original-height="330" data-original-width="650" height="324" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNPxjqjKVNCtmpN6dlEnJPznrLqnXOFvzXCOa9nRryaqL1Tm75xBLhtfcEP_EarRB3ZiquGNlWRezUPpmcOiVi2dHTOpzoyYcwNVf-VlugQJA3AX1tpVGAqV3rrjxmMu_w1FR0QZ_WEs3pAztDbN87qoojpEhrGZv7V4Vm3W5rPizruE9iBeHmiSPjTA=w640-h324" width="640" /></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-family: arial; text-align: left;">Lugesin </span>Adam Granti raamatut "Think Again". 2022 ilmus see eesti keeles pealkirjaga "Järelemõtlemise kunst". Kuulasin ära ka kaks <a href="https://www.ted.com/speakers/adam_grant">TED esinemist.</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatu võtan siinkohal kokku:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogid
on leidnud, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">inimene, kes suudab kõige
tõenäolisemalt teie meelt muuta, olete teie ise.</b> Saate valida põhjused, mis
tunduvad kõige veenvamad, ja teile jääb tunne, et olete ise otsustanud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
keegi muutub vaenulikuks ja kohtlete vaidlust kui sõda, võite kas rünnata või
taganeda. Kui aga kohtlete seda tantsuna, on teil veel üks võimalus – võite
kõrvale astuda. Mida suuremat viha ja vaenulikkust teine inimene väljendab, seda
rohkem uudishimu ja huvi te üles näitate. Kui keegi kaotab kontrolli, on teie
rahulikkus tugevuse märk. See võtab neilt emotsionaalse jõu. On väga harv, kui
keegi vastab karjudes: „Ma eelistan suhelda karjudes.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogid
avastasid juba mitu kümnendit tagasi, et inimesed võivad teiste rühmade vastu
vaenulikkust tunda isegi kõige triviaalsematel põhjustel. Igasuguses
inimühiskonnas on inimestel soov kuuluvustunde ja staatuse järele. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Mingi rühmaga samastumine täidab mõlemat
otstarvet: meist saavad hõimu liikmed ja tunneme uhkust, kui meie hõim võidab</b>.
<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg80ZqILn6OBwHYZUqGxTMyeiak5F0Wqe8N6OP2e6nqp_h4I1zZiadziLNnJGT8-9Hsgbz8WAtvG9OR640yv2xpYEZbCTE0C2YQevs-Q0HaiqbcgYwHf1le33hQbKDkpGXrtTCAVKzLD5wsGPQBOLXpU0t0gJXNEasGKuvoxMkAgam_vKD9RMNiOJQs8w/s930/tr1168148_2880x1100.hero-s.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="355" data-original-width="930" height="244" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg80ZqILn6OBwHYZUqGxTMyeiak5F0Wqe8N6OP2e6nqp_h4I1zZiadziLNnJGT8-9Hsgbz8WAtvG9OR640yv2xpYEZbCTE0C2YQevs-Q0HaiqbcgYwHf1le33hQbKDkpGXrtTCAVKzLD5wsGPQBOLXpU0t0gJXNEasGKuvoxMkAgam_vKD9RMNiOJQs8w/w640-h244/tr1168148_2880x1100.hero-s.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
sterotüübid on kord juba kujunenud, on neist nii vaimsetel kui ka sotsiaalsetel
põhjustel raske lahti saada. Psühholoog George Kelly pani tähele, et meie uskumused
on nagu virtuaalprillid. Kasutame neid, et maailmast aru saada ja enda ümbruses
navigeerida. Kui meie arvamust ohustatakse, tekivad prilliklaasidesse mõrad ja
nägemine hägustub. On loomulik, et muutume seepeale valvsaks ja muutume eriti
vaenulikuks siis, kui püüame kaitsta seisukohti, millest sisimas teame, et need
on väärad. Selle asemel, et proovida teistsuguseid prille, hakkame vaimseks
kondiväänajaks, pöörame ja keerutame nii kaua, kuni leiame vaatenurga, mis
võimaldab oma praegusi seisukohti säilitada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sotsiaalselt
on veel üks teine põhjus, miks stereotüübid on niivõrd püsivad: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">me kipume suhtlema inimestega, kes on sama
meelt, mistõttu muutuvad need veeldi äärmuslikumaks.</b> Seda nähtust
nimetatakse <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">rühmapolarisatsiooniks</b>
ja see on ilmenenud sadades katsetes. Polarisatsiooni võimendab mugandumine:
vähem tähtsad liikmed sobituvad rühma ja omandavad staatuse tänu sellele, et
järgivad rühma kõige prototüüpsemat liiget, kelle seisukohad on enamasti kõige
kindlamad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Isegi
kui inimesed ei ole algusest peale valvsad, asuvad nad kiiresti kaitsesse, kui
nende hoiakud kahtluse alla seatakse. Nendeni jõudmiseks ei piisa ütlemisest,
et nende seisukohad on meelevaldsed. Oluline on panna nad mõtlema
kontrafaktuaalselt: aidata neil mõelda sellele, mida nad usuksid, kui elaksid
alternatiivses reaalsuses. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
on veenmise puhul tavaline probleem: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kui
see ei pane meid meelt muutma, võib see uskumuse hoopis tugevamaks muuta</b>.
Vastuseis tugevadab psühholoogilist immuunsüsteemi. Seisukoha ümberlükkamine
toodab antikehi tulevaste mõjutuskatsete vastu. Meie kindlus oma arvamuse
suhtes suureneb ja uudishimu alternatiivsete seisukohtade vastu väheneb.
Vastuargumendid meid enam ei üllata ega aja segadusse, sest meil on vastuväited
olemas. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgxHuClYcKwhqYKbxHszy6P6uQ9aWNzOpGXpKGAz4EM-CaD45uckB6udn0dguNMjj0iX-CB7kqXlOUDNdEB2ZW5tQynsCZ5uYAyDSF8vRof7eaeU1-KC4rAuO05zfk6YsM2hIwE0sU0Ndj2LjsUq9crroowjPRXw4FVS2I6OakLewGn5_gwD2pSUmpXSQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="662" data-original-width="800" height="530" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgxHuClYcKwhqYKbxHszy6P6uQ9aWNzOpGXpKGAz4EM-CaD45uckB6udn0dguNMjj0iX-CB7kqXlOUDNdEB2ZW5tQynsCZ5uYAyDSF8vRof7eaeU1-KC4rAuO05zfk6YsM2hIwE0sU0Ndj2LjsUq9crroowjPRXw4FVS2I6OakLewGn5_gwD2pSUmpXSQ=w640-h530" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
püüame panna inimest muutuma, võib see olla raske ülesanne. Isegi kui meil on parimad
kavatsused, võime kergesti muutuda jutlustajaks kantslis, süüdistuskokkuvõtet
tegevaks prokuröriks või kihutuskõnet pidavaks poliitikuks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kõik me võime langeda „parandamisrefleksi“
ohvriks</b>, nagu Miller ja Rollnick seda nimetavad, soovides probleeme lahendada
ja vastuseid pakkuda. Oskuslik motivatsioonivestleja suudab
parandamisrefleksile vastu panna. Kuigi inimesed tahavad murtud luude puhul, et
arst need parandaks, eelistavad nad peas peituvate probleemide puhul
kaasaelamist lahendustele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogias
peetakse selle all silmas ettekujutamist, kuidas asjaolud meie elus oleksid
võinud teistsuguseks kujuneda. Kui taipame, et meil oleksid vabalt võinud olla
hoopis teistsugused stereotüübid, oleksime ehk rohkem valmis oma seisukohti
muutma. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Inimesed
muutuvad tagasihoidlikumaks, kui nad mõistavad, et teistsugustel asjaoludel
oleksid nende uskumused võinud kujuneda teistsugusteks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sajandivahetusel
loodeti, et internet toob meieni erinevaid seisukohti. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Aga kuigi internet lisas arutellu mõned miljardid värsked hääled ja
seisukohad, sai sellest ka eksitava ja väärinformatsiooni relv.</b> Alguses
tundus lahendus ilmne: on vaja uudisvoogude filtrimullid lõhkuda ja võrgustike
kõlakambrid<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>purustada. Kui saaksime vaid
inimestele näidata probleemi teist külge, avaks see nende meeled ja muutuksime
informeeritumaks. Kuid ei.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nüüdseks
on teada, et kui tegu on keerukate teemadega, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ei piisa teise poole arvamuse nägemisest</b>. Sotsiaalmeediaplatvormid
on neid meile näidanud, aga need ei ole meie meelt muutnud. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teadmine, et eksisteerib teine pool, ei ole
piisav</b>, et jutlustajad kahtleksid, kas nad on kohtuasja õigel poolel, või
poliitikud kahtleksid, kas nad on ajaloo õigel poolel. Vastandliku arvamuse
kuulmine ei motiveeri teid tingimata oma seisukohti ümber vaatama; see muudab
lihtsamaks oma seisukoha juurde jäämise. Kahe äärmuse esitamine ei ole lahendus,
see on osa polarisatsiooniprobleemist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Siin aitab hoopis asja keerukamaks muutmine</b>:
teema kohta esitatakse mitmesuguseid vaatenurki. Inimesed on palju rohkem
valmis järele mõtlema, kui esitame need teemad läbi paljude läätsede. Keerukuse
nägemine võib liigse enesekindluse tsükli katkestada ja kannustada
järelemõtlemise tsüklit. See muudab meid oma teadmiste suhtes
tagasihoidlikumaks, paneb oma arvamustes kahtlema ja tekitab piisava uudishimu,
et otsiksime puuduvat informatsiooni.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kõige targema probleem<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg2w3t7G3GYG1pxcyeFVBjUznr_edi0_0UfX2ALGOjZo4t2N4rggQFsLithhy0XbKLH2x_mEy9Zd3w9PUxps9DcZ0nR7N2gTTwQ60W0IN-dtqmE086ovQlRef-wCEo0lwEtStPXeoh7Rm6bjDeQIeyPm81bRqj_qdj1J7-GpwVuuCf2-fGus1eV2BTKCg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="369" data-original-width="696" height="340" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg2w3t7G3GYG1pxcyeFVBjUznr_edi0_0UfX2ALGOjZo4t2N4rggQFsLithhy0XbKLH2x_mEy9Zd3w9PUxps9DcZ0nR7N2gTTwQ60W0IN-dtqmE086ovQlRef-wCEo0lwEtStPXeoh7Rm6bjDeQIeyPm81bRqj_qdj1J7-GpwVuuCf2-fGus1eV2BTKCg=w640-h340" width="640" /></a></div><br /><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Grant
on oma loengutes andnud üliõpilastele lahendamiseks erinevaid ülesandeid. Ühe
ülesande puhul oli vaja vaidlustada mõnd populaarset kommet, edendada ideed,
mis oli vastuolus rahvatarkusega, või tunnis õpitud printsiipe kahtluse alla
seada. Kui nad projektiga alustasid, märkas Adam Grant üllatuslikku mustrit. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kõige rohkem nägid vaeva viielised
õpilased, perfektsionistid</b>. Tuli välja, et kuigi perfektsionistid on koolis
tõenäoliselt kaaslastest edukamad, ei saa nad tööl kolleegidest paremaid
tulemusi. See on kooskõlas paljudest valdkondadest saadud tõenditega selle
kohta, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">hinnete põhjal ei saa
töösooritust ennustada</b>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Hea õppeedukus nõuab tihti vanaaegsete
mõtlemisviiside valdamist</b>. Mõjuka karjääri ülesehitamine nõuab aga uutmoodi
mõtlemist. Tunnustatud arhitekte hõlmavast uuringust selgus, et kõige loovamate
keskmine hinne oli B. Nende puhtalt A-dega lõpetanud kolleegid tahtsid nii
kangesti mitte eksida, et nad tihti ei võtnud seda riski, et peavoolu üle
järele mõelda. Samasugune muster ilmnes uuringust, mis hõlmas parimaid
koolilõpetajaid. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Klassi priimused ei
ole tõenäoliselt tuleviku visionäärid,“ selgitab haridusteadlane Karen Arnold.
„Nad tavaliselt sobituvad süsteemi, mitte ei korralda seda ümber.“<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Suhtekonflikt ja ülesandekonflikt<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgv5PUtY0bJng9_AvG3eqUEXlPEgmKCA-Q8MwB_Q87N3FmhZSYtE4Iv3sa5WPofeT-mpb0lLQJS5OBtSKvAo1W1Ait-n8odPk7GMVsVZ1fF2RQ5hAP8vNwTw5J4FHoD6MZ1wjnF8vqbnuhzLM0psesNZchlF7IGkJddDaDtNuqu5wbT-wObpHFavjbUbQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="400" data-original-width="698" height="366" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgv5PUtY0bJng9_AvG3eqUEXlPEgmKCA-Q8MwB_Q87N3FmhZSYtE4Iv3sa5WPofeT-mpb0lLQJS5OBtSKvAo1W1Ait-n8odPk7GMVsVZ1fF2RQ5hAP8vNwTw5J4FHoD6MZ1wjnF8vqbnuhzLM0psesNZchlF7IGkJddDaDtNuqu5wbT-wObpHFavjbUbQ=w640-h366" width="640" /></a></span></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
meeskonnas tekivad varakult mõõdukad <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ülesandekonfliktid</b>,
tekib rohkem originaalseid ideid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Suhtekonflikt</b> on lammutav osalt
seetõttu, et takistab järelemõtlemist. Kui kokkupõrge muutub isiklikuks ja
emotsionaalseks, muutume enesekeskseteks oma seisukohtade jutlustajateks,
kiuslikeks vastase süüdistajateks või silmaklappidega poliitikuteks, kes
eiravad seisukohti, mis tulevad teisest leerist. Ülesandekonflikt võib olla
konstruktiivne, kui see toob kaasa mõtete mitmekesisuse ja takistab liigse
enesekindluse tsüklisse lõksu jäämist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vanemad
vaidlevad suletud uste taga, kartes, et konflikt tekitab lastes ärevust või
kahjustab kuidagi nende iseloomu. Ometigi näitavad uuringud, et see, kui tihti
vanemad tülitsevad, ei mõjuta laste akadeemilist, sotsiaalset ega
emotsionaalset arengut. Tähtis on see, kas vaidluses ilmeb lugupidamine teise
vastu, mitte vaidluse sagedus. Lapsed, kelle vanemate kokkupõrked on
konstruktiivsed, tunnevad algkoolis suuremat emotsionaalset turvatunnet ning
tegelikult näitavad järgnevate aastate jooksul üles suuremat abivalmidust ja
kaasaelamist oma klassikaaslaste suhtes.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatu lõpus on 30 nõuannet, mis võtavat kirjutatu kokku. Minu jaoks neist olulisemad:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Otsige infot, mis on teie seisukohtadega
vastuolus</b>. Põgenege kajakambritest, purustage filtreerivaid mulle, tutvuge
aktiivselt ideedega, mis seavad teie eeldused kahtluse alla.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ärge jääge lõksu lollide mäetippu</b>. Ärge
ajage enesekindlust segi kompetentsusega. Dunningi-Krugeri efekt meenutab, et
mida paremaks te ennast peate, seda suurem on risk, et ülehindate ennast ja et
teie areng peatub. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Rõõmsutage eksimise üle</b>. Ärge kartke
enda üle naerda. Kui olete eksinud, võtke seda kui märki, et avastasite midagi
uut.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Õppige midagi uut igalt inimeselt, keda
kohtate</b>. Küsige inimestelt, mille üle nad on hiljuti järele mõelnud, või
rääkige, mille suhtes olete ise viimase aasta jooksul meelt muutnud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ehitage vaidlusvõrgustik, mitte ainult
tugivõrgustik.</b> Sellest on abi, kui kisakoor teid hõisates innustab, aga
vajate ka kriitikuid, kes teis kahtleks. </span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-65184348311150149802022-10-02T02:52:00.001-07:002022-10-02T02:52:28.139-07:00Mõeldes järele vol 1<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4E7edfUDXgR3QlxzRUH3PwSmhKB0brnfAdSPreJ6NwDz2-J0na5OY9CjAasePq9V8Ql06QpEFbXQ-W7kRXkqrbeGATBwMPVWO8Y_T7x-u2BHTW9vjSvfwmA91_hK9-uKePSbpEANdFJQ0GO8-si6lBZN8ArYB1d0xAi50Ace-hTFf900ate_ooluq4w/s918/idea-concept-with-light-bulb.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="548" data-original-width="918" height="382" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4E7edfUDXgR3QlxzRUH3PwSmhKB0brnfAdSPreJ6NwDz2-J0na5OY9CjAasePq9V8Ql06QpEFbXQ-W7kRXkqrbeGATBwMPVWO8Y_T7x-u2BHTW9vjSvfwmA91_hK9-uKePSbpEANdFJQ0GO8-si6lBZN8ArYB1d0xAi50Ace-hTFf900ate_ooluq4w/w640-h382/idea-concept-with-light-bulb.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ammu on olnud lugemisjärjekorras Adam Granti raamat "Think Again". 2022 ilmus see eesti keeles pealkirjaga "Järelemõtlemise kunst". </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgWc9iPIra8dS1yxAaSF0uYowlW8aD7Ho1Snd3q-CYzY4hUI0RC94bNzpUigJtuWk-T1OTdUcfySlXivjrHZ5B4-_jGOMXBkkB8hlxmKPmY6Q_aCdsnZTiL3fBPEGftrCNpsetX3tQArKUVMJ1foIUt6VlS3C63SNZkt0-nvUcdOSe8q7flOKbrZK7WnQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="744" data-original-width="524" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgWc9iPIra8dS1yxAaSF0uYowlW8aD7Ho1Snd3q-CYzY4hUI0RC94bNzpUigJtuWk-T1OTdUcfySlXivjrHZ5B4-_jGOMXBkkB8hlxmKPmY6Q_aCdsnZTiL3fBPEGftrCNpsetX3tQArKUVMJ1foIUt6VlS3C63SNZkt0-nvUcdOSe8q7flOKbrZK7WnQ" width="169" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjff4f2ZLmmNz3GmmdsW3XhK-akJjx-xC7m1PtfF9EyKv9b19AN9yJD3rvNCkAWNbp6ETB69qfG8ecS0F7NMtrY0uMNYVewQAtcqSwSxWoC5ymlHO8Z99_7bhnPw3OYS4IcJXFbOENqm2XkoM8_gqZ0pPZ03GJigN_SXocOMezW11XKpiepyFsL4ldx7g" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="386" data-original-width="686" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjff4f2ZLmmNz3GmmdsW3XhK-akJjx-xC7m1PtfF9EyKv9b19AN9yJD3rvNCkAWNbp6ETB69qfG8ecS0F7NMtrY0uMNYVewQAtcqSwSxWoC5ymlHO8Z99_7bhnPw3OYS4IcJXFbOENqm2XkoM8_gqZ0pPZ03GJigN_SXocOMezW11XKpiepyFsL4ldx7g" width="320" /></a></div><a href="https://adamgrant.net/about/biography/" target="_blank">Adam Grant</a> on Pennsylvania Ülikooli Whartoni kooli professor, kes on spetsialiseerunud organisatsioonipsühholoogiale. Ta on kirjutanud 5 populaarset raamatut, hulgaliselt artikleid ja tema TED kõnelusi (4) saab vadata <a href="https://adamgrant.net/speaking/" target="_blank">siit</a>. TED videodel on subtiitreid ligi 40 keeles sh soome ja vene, kuid eesti oma ei leidnud.</span></span></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: justify;">"Järelemõtlemise kunst" on igati vapustav raamat, mis näitab, kui vajalik on ümbermõelda-ümberõppida, eksida ja oma eksimusi mitte häbeneda. Adam Grant kirjutab oma kunagistest ideedest ja arvamustest, mida peab nüüd ekslikeks, toob näiteid edukatest organisatsioonidest (Apple, BlackBerry) ja inimestest, kes on võimelised kergelt loobuma vanadest uskumustest ja ideedest, mis võimaldab kiiresti õppida ja edasi liikuda.</span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kuna ma ise olen nii paljud oma uskumused hüljanud ja sageli oma eksimusi üsna valusateks vigadeks pidanud, siis Adam Granti kirjutised sel alal, on palsamiks alati, kui ideedest loobumine päevkorrale tuleb.</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mida ma siit raamatust siis oma jaoks alla kriipsutasin: </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: justify;">Nii
mõeldes kui rääkides esindame sageli kolme erineva elukutse mõtteviisi</span><b style="text-align: justify;">: jutlustaja, prokuröri või poliitiku</b><span style="text-align: justify;">
oma. Igast neist võtame endale kindla identiteedi ja kasutame erinevaid
tööriistu. Meis käivitub </span><b style="text-align: justify;">jutlustaja režiim</b><span style="text-align: justify;">,
kui meie pühad tõekspidamised on ohus: me peame jutlusi, et kaitsta ja edasi
viia oma ideaale. Me siseneme </span><b style="text-align: justify;">prokuröri
režiimi</b><span style="text-align: justify;">, kui tuvastame teiste inimeste arutluskäigus vigu: esitame
argumente, et tõestada, et need on valed, süüdistame ja võidame oma „kohtuasja“.
Me lülitume </span><b style="text-align: justify;">poliitiku režiimile</b><span style="text-align: justify;">, kui
tahame publikut võita: teeme kampaaniat ja lobitööd oma valijate või järgijate
heakskiidu nimel.</span></span></div><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1q6UDlUyNwWHVYaYIv7cEi1CQvshKzcAyNwMDudoIjVO8zv2oV5mDicVvcjZQ7_hJDw3EJndL2WRD0yrnjCOu7I6SmHufMVJA7fWxk7orrf87kXeC7lMJtGCOj7jqfhfmuUYEjqtIocYh7xWm0BvdCqGF414zdBkwiSTnVOkjB6fKOq0yrQo5QKXPHQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1489" data-original-width="2048" height="466" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1q6UDlUyNwWHVYaYIv7cEi1CQvshKzcAyNwMDudoIjVO8zv2oV5mDicVvcjZQ7_hJDw3EJndL2WRD0yrnjCOu7I6SmHufMVJA7fWxk7orrf87kXeC7lMJtGCOj7jqfhfmuUYEjqtIocYh7xWm0BvdCqGF414zdBkwiSTnVOkjB6fKOq0yrQo5QKXPHQ=w640-h466" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Adam
Grant lisab siia <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">teadlase režiimi</b>.
Teadlasena mõtlemine hõlmab enamat kui lihtsalt avatud meelega reageerimist.
See tähendab aktiivset avatud mõtlemist. See nõuab põhjuste otsimist, miks me
võime eksida – mitte põhjusi, miks meil peab olema õigus – ja õpitu põhjal oma
vaated taas kord üle vaadata.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samamoodi
nagu teadlase moodi mõtlemiseks ei pea olema elukutselt teadlane, ei tähenda
teadlaseks olemine tingimata, et kasutatakse just oma ameti tööriistu. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teadlastest saavad jutlustajad</b>, kui nad
hakkavad oma lemmikteooriat gospeli moel esitama ja suhtuvad läbimõeldud
kriitikasse kui pühaduseteotussse. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Neist
saavad poliitikud</b>, kui nad lasevad oma seisukohti kujundada pigem enda
populaarsusel kui täpsusel. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj37QTA59xGEBHOwk1LfvLNF5uhUg-bTPlXLXUNdoVS4g6I82Ji9EdI3N2-ElgnOVZUX8iWNy7GVUFyy9wvM5iE4aUmCc-DNGvpL6YFtFqqe_rvz_fo9NXh2TZOT7_yMMVzj0R4iiEENB8SkdB4C6U4f7TcolakxSvz2UkOiDYa7kcBNr_AFSr620PkpA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="540" data-original-width="600" height="575" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj37QTA59xGEBHOwk1LfvLNF5uhUg-bTPlXLXUNdoVS4g6I82Ji9EdI3N2-ElgnOVZUX8iWNy7GVUFyy9wvM5iE4aUmCc-DNGvpL6YFtFqqe_rvz_fo9NXh2TZOT7_yMMVzj0R4iiEENB8SkdB4C6U4f7TcolakxSvz2UkOiDYa7kcBNr_AFSr620PkpA=w640-h575" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Vaimne võimsus ei ole vaimse osavuse tagatis</span></b>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ükskõik
kui võimas on teie aju, kui teil puudub motivatsioon meelt muuta, siis lasete
käest palju võimalusi järele mõelda. Uuringud näitavad, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">mida parem on teie IQ-testi tulemus, seda tõenäolisemalt satute
sterotüüpide küüsi</b>, sest suudate kiiresti seaduspärasusi leida. Hiljutiste
katsete tulemused näitavad, et mida nutikam olete, seda vaevalisem võib olla
oma uskumuste muutmine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Head
matemaatikatundjad on head hindama statistilisi mustreid ja tulemusi tõlgendavd
nad ka täpselt – nii kaua, kuni need kinnitavad teie uskumusi. Kui aga
empiiriline muster satub teie ideoloogiaga vastuollu, ei ole matemaatikal
põhinevast protsessist enam kasu; pigem muutub see koormavaks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Mida tugevam olete arvudega opereerimisel,
seda rohkem ebaõnnestub selliste mustrite analüüsimine, mis on teie
seisukohtadega vastuolus.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogias
tuuakse esile vähemalt kaks kalduvust, mis sellist mustrit juhivad. Üks on <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kinnituse otsimine: näeme seda, mida
soovime näha.</b> Selline kallutatus mitte üksnes ei takista mõistuse
rakendamist, vaid võib õigupoolest muuta mõistuse relvaks tõe vastu. Leiame
põhjuse oma usku veelgi tugevamalt jutlustada, olla veelgi kirglikum prokurör
ja liuelda oma poliitilise erakonna tõusulainel. Kurb on aga see, et me ei ole
tavaliselt teadlikud sellest, milliseid mõtlemisvigu see kaasa toob.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Grant
kirjutab, et tema lemmikeelarvamus on „mul puuduvad eelarvamused“, mille puhul
inimesed usuvad, et nad on teistest objektiivsemad. Tuleb välja, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">arukad inimesed langevad sellesse lõksu
lihtsamini. Mida taibukam olete, seda raskem võib olla oma piiratust näha</b>.
See, et olete hea mõtleja, võib tähendada, et olete halb ümbermõtleja.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiJMbiz7bEmwEKvOaYD5hZBvGnJcb46MiZLYN8p6n0HUgqWmhDJe0m04HDY-rumAnhfgXjXmaZ2GcHviduEPLq-nUfENwGTI5w97w-LKbdFiNJc_SwZ1rewlVOyRRzZWEq75WId4jppSwrxuL-DIe1Jluc9sruVj2qbWEiYjY_yuFFYxVmi00Z5c3nY-A" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="467" data-original-width="700" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiJMbiz7bEmwEKvOaYD5hZBvGnJcb46MiZLYN8p6n0HUgqWmhDJe0m04HDY-rumAnhfgXjXmaZ2GcHviduEPLq-nUfENwGTI5w97w-LKbdFiNJc_SwZ1rewlVOyRRzZWEq75WId4jppSwrxuL-DIe1Jluc9sruVj2qbWEiYjY_yuFFYxVmi00Z5c3nY-A=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teadlase režiimis </b>ei luba me oma
ideedel ideoloogiateks muutuda. Me ei alusta mitte vastustest või ahendustest,
vaid küsimustest ja mõistatustest. Me ei jutlusta intuitsiooni põhjal, vaid
õpetame tõendite põhjal. Me ei ole skeptilised ainult teiste inimeste argumentide
suhtes, vaid julgeme ka omaenda argumentidega eri meelt olla. Teadlase moodi
mõtlemine tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See
tähendab aktiivset avatust. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">See nõuab,
et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla – mite põhjuseid, miks
vanadele uskumustele kindlaks jääda</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Uuesti
mõtlemine aitab leida uusi lahendusi vanadele probleemidele. Sel viisil õpite
rohkem ümbritsevatelt inimestelt ja peate vähem kahetsema. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tarkuse tunnus on teadmine, millal on aeg mõned kõige kallimaks peetud
tööriistad ja mõned kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vaimuliku
rollis on seisukoha muutmine märk moraalsest nõrkusest; teadlase rollis on see
märk intellektuaalsest terviklikkusest. Prokuröri rollis tähendab enda veenda laskmine
kaotuse tunnistamist; teadlase rollis on se samm tõe suunas. Poliitiku rollis
muudame meelt vastavalt piitsale või präänikule, teadlase rollis teeme seda
rangema loogika ja veenvamate andmete põhjal. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">Enda
kohta kirjutab Grant: <i>„Olen andnud endast oma parima, et kirjutada see raamat
teadlase reziimis. Ma olen õpetaja, mitte jutlustaja. Ma vihkan poliitikat ja
loodan, et kümmekond aastat õpetajana on välja ravinud igasuguse soovi
kuulajatele meeldida, kui see kunagi ka olemas oli. Kuigi olen prokuröri rollis
olnud rohkem kui küllalt, olen otsustanud, et kohtusaalis oleksin meelsamini
kohtunik.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ma ei eelda, et nõustute kõigi minu mõtetega. Ma loodan, et teid paneb
mõtlema see, kuidas ma mõtlen </b>– ja et siin kirjeldatud uuringud, lood ja
ideed aitavad teil ka ise järele mõelda."</i></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Järelemõtlemise
protsessi uurides on Grant avastanud, et see on sageli tsükliline. See algab
intellektuaalse tagasihoidlikkusega – teame, mida me ei tea. <b>Igaüks peaks
suutma teha pika nimekirja valdkondadest, millest ta midagi ei tea</b>. Granti omad
on näiteks sellised: kunst, finantsturud, mood, keemia, toit jne.Oma puuduste
tunnistamine avab uks kahtlustele. Kui seame oma praeguse arusaamise kahtluse
alla, tekib uudishimu, milline informatsioon meil puudub. Otsingud viivad uute
avastusteni, mis aitavad meil tagasihoidlikuks jääda, sest kinnitavad
veendumust, et meil on veel palju õppida. Kui teadmistes peitud jõud, siis oma
teadmiste piiratuse tundmine on tarkus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teaduslik
mõtlemine eelistab tagasihoidlikkust uhkusele, kahtlust veendumusele, uudishimu
lõplikule tõele. Kui teadlase reziimist väljume, laguneb ümbermõtlemise tsükkel
ja asendub liigse enesekindluse tsükliga. Kui jutlustame, ei näe me lünki oma
teadmistes: usume, et oleme tõe juba leidnud. Uhkus toidab veendumust, mitte
kahtlust ja see muudab meid prokurörideks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teadmiste needus peitub selles, et need
sulgevad meie meeled sellele, mida me ei tea</b>. Heade otsuste tegemine sõltub
oskusest – ja tahtmisest – oma meeled avada. Grant ütleb, et ta on üsna kindel,
et meie elus on järelemõtlemisest saamas üha tähtsam harjumus. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teoreetiliselt
on enesekindlus ja kompetentsus omavahel seotud. Praktikas aga need tihti
lahknevad. Metauuring, mis hõlmas rohkem kui 100 000 inimest käsitlevat 95
uuringut, näitas, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">naised tavaliselt
alahindavad oma liidrioskusi, mehed aga ülehindavad.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tunneme
kiire edu üle uhkust ja see tekitab väärarusaama oma meisterlikkusest. See
käivitab liigse enesekindluse tsükli, mis ei lase meil oma teadmistes kahelda
ega tunda uudishimu selle vastu, mida me ei tea. Jääme lõksu algaja ekslike
eelduste mulli ja oleme teadmatuses omaenda teadmatusest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuidas suhtuvad eksimisse tunnustatud eksperdid?<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5k2oC3EX91g2Z5u11bRNsEssamTlIUTGHQdP7PHW97HUiAlWoTn5eGwEraBfk_8MRWX383N-9kHeLjX5HSekha57v6Ehzb99C39lgwjePiv42E4bj3kD6tKXKyfPZb1DgdoMfML0bMOZBs1_MoDWZmEy0as61S_ZwbZAOLXNn0noE00qOBoZ_3-nc_A/s1280/make-mistakes.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="591" data-original-width="1280" height="296" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5k2oC3EX91g2Z5u11bRNsEssamTlIUTGHQdP7PHW97HUiAlWoTn5eGwEraBfk_8MRWX383N-9kHeLjX5HSekha57v6Ehzb99C39lgwjePiv42E4bj3kD6tKXKyfPZb1DgdoMfML0bMOZBs1_MoDWZmEy0as61S_ZwbZAOLXNn0noE00qOBoZ_3-nc_A/w640-h296/make-mistakes.jpg" width="640" /></a></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Adam
Grant leidis ühe Nobeli preemia saanud teadlase ja kaks maailma tippude hulka
kuuluvat valimistulemuste ennustajat. Nad mitte üksnes ei tunne ennast
mugavalt, kui nad eksivad, vaid paistavad sellest õigupoolest vaimustuses
olevat. Nad saavad meile õpetada, kuidas olla väärikam ja leplikum neil
hetkedel, kui avastame, et meie uskumused ei pruugi tõele vastata. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Eesmärk ei ole sagedamini eksida. Eesmärk
on tunnistada, et me kõik eksime sagedamini, kui tahaksime endale tunnistada,
ja mida enam me seda eitame, seda sügavama augu endale kaevame.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Meie
valearvamused elavad filtreeritavas kaitsemullis, kus <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tunneme uhkust selle üle, et näeme ainult seda infot, mis toetab meie
veendumusi</b>. Meie uskumused lukustuvad kõlakambrites, kus kuuleme ainult
inimesi, kes neid võimendavad ja kinnitavad. Kuigi nii tekkinud kindlus võib
näida läbistamatu, on üha rohkem eksperte, kes on otsustanud sellest läbi
murda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nobeli
preemia saanud psühholoog <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Daniel
Kahnemani</b> ei huvita jutlustamine, süüdistamine ega politikaanlus. Ta on
teadlane, kes on pühendunud tõele. Kui Grant temalt küsis, kuidas tal õnnestub
selles rollis püsida, vastas ta, et ei lase uskumustel saada osaks oma
identiteedist. “Ma muudan meelt nii kiiresti, et see ajab mu kaastöölised
hulluks,“ selgitas ta. „mu kiindumus oma ideede vastu on ajutine. Ma ei tunne
nende vastu tingimusteta armastust.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Et
eksimisest rõõmu tunda, peame lahti laskma. Eriti kasulik on kaht tüüpi
lahtilaskmine: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">oleviku lahtisidumine
minevikust ja arvamuse lahtisidumine oma identiteedist.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Bridgewateri
asutaja Ray Dalio ütles: „Kui sa ei vaata endale tagasi ega mõtle: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Vau, kui loll ma aasta tagasi olin,“</b>
siis on selge, et sa viimase aastaga palju ei õppinud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ajakirjanik
Kathryn Schulz märgib: „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuigi vähestest
tõenditest piisab, et järeldusi teeksime, piisab neist harva selleks, et neid
järeldusi muudaksime.“</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Just
seetõttu on parimad ennustajad (poliitikas, majanduses jms) suurepärased: nad
olid valmis järele mõtlema. Nad vaidlustasid ideid enne nende omaksvõtmist ja
nad olid valmis neid ka pärast omaksvõtmist kahtluse alla seadma. Nad otsisid
pidevalt uut informatsiooni ja paremaid tõendeid – eriti ümberlükkavaid
tõendeid.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIVj-A4PLDUUG0wpVUrMpIsdzxUzzaSt5C408DoMVIDakC1KNsE15-1g7y-alaRchyThxvUU_BoF-GY4v-pK8UmZJplL2fdoMKXXpYJShxNUmru2WZlGMA78fCBoVTM0unh-NzITUAUzsdjehnmMBxcB0Oh9sBSuulmnK0tKkxM5Ni24IGF2QtKdw1Pw/s1128/coffee%20spill1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="613" data-original-width="1128" height="348" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIVj-A4PLDUUG0wpVUrMpIsdzxUzzaSt5C408DoMVIDakC1KNsE15-1g7y-alaRchyThxvUU_BoF-GY4v-pK8UmZJplL2fdoMKXXpYJShxNUmru2WZlGMA78fCBoVTM0unh-NzITUAUzsdjehnmMBxcB0Oh9sBSuulmnK0tKkxM5Ni24IGF2QtKdw1Pw/w640-h348/coffee%20spill1.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tarkust
näitab oskus mitte uskuda iga mõtet, mis sulle pähe tuleb. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Miski ei saa tõeks pelgalt seetõttu, et sa ise seda usud.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
oleme ebakindlad, naerame teiste üle. Kui eksimine ei tekita meis ebamugavust,
ei karda me enda üle nalja visata. Enda üle naermine tuletab meelde, et kuigi
võtame oma otsuseid tõsiselt, ei pea me iseennast liiga tõsiselt võtma.
Uuringud näitavad, et mida sagedamini me enda üle nalja viskame, seda
õnnelikumad tavaliselt oleme.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eksimine
ei ole alati rõõmustav. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Vigade
omaksvõtmise teekonnal on palju valusaid hetki ja me saame nende hetkedega
paremini hakkama, kui peame meeles, et need on edu saavutamiseks hädavajalikud.
<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üks
asi on oma ekslikkust ise tunnistada, teine asi on see teistele üles
tunnistada. Isegi kui suudame oma sisemise diktaatori kukutada, on meil oht
väliselt naeruväärseks muutuda. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoogid
aga väidavad, et oma ekslikkuse tunnistamine ei jäta meist vähem kompetentset
muljet. See näitab ausust ja õppimisvalmidust. Kuigi teadlased usuvad, et kui
nad tunnistavad, et nende katset ei õnnestunud korrata, kahjustab see nende
mainet, on asi tegelikult vastupidi: neid hinnatakse kõrgemalt.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
avastame, et meil ei pruugi olla õigus, on tavapärane kaitsereaktsioon, et „mul
on õigus oma arvamusele“.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Grant sõnastab selle veidi ümber</b>: jah,
meil on õigus arvamusele, mis on meie enda peas. Kui aga soovime neid valjult
väljendada, on meil minu arvates kohustus neid toetada loogika ja faktidega,
jagada oma arutluskäiku teistega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ning
meelt muuta, kui ilmevad paremad tõendid</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">Adam
Grant kirjutab: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">„Lapsepõlves õpetas mu
karate sensei, et võitlust ei tohi kunagi alustada nii, et ei ole valmis lõpuks
üksi võitlusväljale jääma. Sama lähenemist kasutasin väitluses pere ja
sõpradega: arvasin, et võidu võti peitus selles, et läksin lahingusse
vettpidava loogika ja täpsete andmetega. Aga mida ägedamalt ründasin, seda
ägedamat vastupanu osutas mu vastane. Olin täielikult keksendunud sllele, et
veenda neid minuga nõustuma ja oma seisukohti muutma, aga minu käitumine oli
jutlustaja ja prokuröri oma. Kuigi need hoiakud aitasid mind mõnikord oma
seisukohti järjekindlalt kaitsta, pöörasin tihti kuulajad lõpuks enda vastu. Ma
ei tulnud võitjaks.“</i></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"></i><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Hea väitlus ei ole sõda.</b> See ei ole
isegi köievedu, kus kõvasti sikutades võid vastase oma poolele tirida. See
sarnaneb rohkem <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tantsuga</b>, millele
pole seatud koreograafiat, ja teil tuleb kokkulepe saavutada partneriga, kes on
plaaninud hoopis teisi samme teha. Kui juhite liiga tugevalt, avaldab partner
vastupanu. Kui kohandate aga oma liigutused partneri omadega, ja panete teda
tegema sedasama, saavutate kindlamini ühise rütmi.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-67835239735076043132022-09-26T09:42:00.004-07:002022-09-26T09:56:07.987-07:00Lämmastik - sõber ja vaenlane<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><img alt="" data-original-height="669" data-original-width="1000" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhGPKeN5uT2yXF7eyCSrvaTOM7vzywlntImpBMzPGE1T6_3IgCURD6fVuf_2pszSsSr2UvOjdYYh6K69bOkv6ESurfcm4CbOLTqdyrw9HN5rXFqCFdTOakk_H1sEjBK5PkgyI3XdnWXuAc5_toEMH0t-O1BTmIAQaQLtuNAd3_sfrRCZ1ifTBhkqTOnFQ=w640-h428" width="640" /></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Hiljuti oli aega osaleda veel mõnel EdX/Coursera pakutaval kursusel ja ma jagaksin siin üht, mis puudutas lämmastikku: <a href="https://www.edx.org/course/nitrogen-a-global-challenge?index=product&queryID=804234d5a801950d3438b4eff4c10618&position=1" target="_blank">"Nitrogen: A Global Challenge"</a>. See on Edinburgi Ülikooli keskkonnakaitset puudutav kursus ja annab selgust kõigest, mis lämmastikuga seotud: nitraatidest, nitrititest,N oksiididest-dioksiididest, ammoniaagist jne. </span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kursuse lektoriks oli professor Dave Reay, PhD Hannah Ritchie (<a href="https://ourworldindata.org/team" target="_blank">Our World of Data</a>) poolt oli hulgaliselt asjassepuutuvat statistlist materjali. </span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">EdX kursuste puhul on ka mõned muudatused sellest ajast, kui viimati osalesin: jätkuvalt saab loenguid kuulata, materjale kasutada/alla laadida/salvestada tasuta, kuid sinu kursusematerjal EdX lehel on kättesaadav ainult loetud nädalad peale kursuse lõpetamist. Piiramatu kasutusaja saamiseks on vaja kursuse läbimist tõendav diplom (selle kursuse puhul 50 eur) välja osta. Seekord ma diplomi eest ei tasunud, materjali salvestasin omale loengute käigus. </span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Allpool väike ülevaade ja kokkuvõte sellest, mida üksikisik saab oma Lämmastiku jalajälje vähendamiseks teha...</span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Lämmastik</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> on
keemiline element. Kuigi esmapilgul igav, on see üks levinumaid elemente – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">78% õhust, mida me praegu sisse hingame,
koosneb lämmastikust</b>. Lämmastik on üks enim alahinnatud elemente.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieRRD39FckHXQX-lMBh2Epc_F5dNbdXlwTk3KEEGltXuRy7qnTbQAqz8oYmVzRm3Rj0qmSurEJSjBOmB9gPfg8u5Kdk0iuCKzOd72U_q-z5goF5nfVE2J5Hl6o0QcvCWImaGxFWk7vqM5i1mCIlHaSrieFGZoGQaV_uZaOseBg5KzB7B31ez-FYhlJSg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="591" data-original-width="982" height="193" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieRRD39FckHXQX-lMBh2Epc_F5dNbdXlwTk3KEEGltXuRy7qnTbQAqz8oYmVzRm3Rj0qmSurEJSjBOmB9gPfg8u5Kdk0iuCKzOd72U_q-z5goF5nfVE2J5Hl6o0QcvCWImaGxFWk7vqM5i1mCIlHaSrieFGZoGQaV_uZaOseBg5KzB7B31ez-FYhlJSg" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><div style="text-align: justify;">Lisaks sellele, et lämmastik on üks
Maa kõige levinumaid elemente, on sellel mitmeid ootamatuid kasutusviise. Oma mittereaktiivses
dilämmastiku vormis (N<sub>2</sub>) on lämmastik krüogeensuses – materjalide
külmutamisel väga madalatel temperatuuridel – hädavajalik. Vedelat lämmastikku
kasutatakse mitmesuguste objektide, sealhulgas vere, geenide ja ravimite
säilitamiseks meditsiinis, toiduainetööstuses ja muudes tootmisprotsessides.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kõige laiem kasutusala on siiski <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">reaktiivses vormis leiduvale lämmastikule</b>.
Tegelikult on reaktiivne lämmastik loomse ja taimse materjali oluline
ehitusmaterjal. Elu eksisteerib siin lämmastikualuste kujul, mis moodustavad
DNA ja RNA nukleiinhapped. Ilma reaktiivse lämmastikuta ei eksisteeriks
elusorganisme.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Reaktiivsel lämmastikul</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> on palju rakendusi ka peale rolli DNA-s. Reaktiivset vormi tuntakse
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">dilämmastikoksiidina (N<sub>2</sub>O)</b>
või mõnikord ka "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">naerugaasina</b>"
selle sissehingamisel tekkivate eufooriliste mõjude tõttu. Dilämmastikoksiidil
on meditsiinis oluline kasutusala, kuna see toimib anesteetikumina või
valuvaigistina kirurgiliste või hambaraviprotseduuride ajal. Seda kasutatakse
ka sisepõlemismootorites, suurendades lennukimootorite, võidusõiduautode ja
raketikütuse võimsust. Selle plahvatusohtlikkus on ilutulestiku loomisel
ülioluline.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Peamised toidukultuurid, nagu nisu,
riis ja mais, on tegelikult väga lämmastikunäljased ja iga järjestikuse
saagikoristuse korral eemaldatakse osa mullas olevast lämmastikust. Kui seda piisavalt
kaua nii tehakse, hakkavad põllukultuurid kannatama, nende kasv aeglustub ja
saak väheneb järk-järgult.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Jäätmed, nagu põhk, sisaldavad
suhteliselt väikeses koguses lämmastikku ja võib kuluda mitu kuud, enne kui
need lagunevad piisavalt, et pakkuda endas sisalduvat lämmastikku. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Sõnnik</b> võib olla lämmastikurikkam, kuid
moodustab siiski vaid väikese osa sellest, mis oli algselt koristatud saagis.
Selleks, et põld saaks lõpmatuseni head saaki anda, on vaja uut
lämmastikuallikat ja just siin tuleb tsüanobaktereid jäljendav keemiline
maagia, mis on ubade ja nende suurema perekonna – kaunviljade – päralt. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Inimkond on alati sõltunud
lämmastikust, kuid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">maailma rahvastiku
kiire kasv</b> 19. ja 20. sajandil nõudis juurdepääsu reaktiivsele lämmastikule
koguses, mida looduslike varude suurus lihtsalt ei toetanud. Kui peaksime
jätkuvalt toetama kasvavat elanikkonda, vajame oma põllukultuuride väetamiseks
ja saagikuse suurendamiseks uut viisi reaktiivse lämmastiku loomiseks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Reaktiivne lämmastik on hädavajalik, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kuid sellel on ka mitmeid puudusi</b>. Need
negatiivsed mõjud ilmnevad tavaliselt siis, kui meil on l<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iiga palju lämmastikku vales kohas või liiga vähe õiges kohas</b>. Seda
illustreerib kõige täiuslikumalt allpool olev nn "koera pissihalo"
(st koer on siia pissinud). <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgns1mdGlYFk9B4h1ANJow3Zow_VwDYUUV2puLt9moN5VMuK7gdAM4rFgRd6-MKR8Th43wU02Fs75JNeAi5xLKk9tLxRTjbOTh2KuPl1ZIB574AlNws16VXIb4ePkeenBMJXoUvuT2ccct2onETPU0tU2UBJ0LLNJxE5GYnHegV4Whj8M1T7o2j4K6I-g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="478" data-original-width="585" height="327" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgns1mdGlYFk9B4h1ANJow3Zow_VwDYUUV2puLt9moN5VMuK7gdAM4rFgRd6-MKR8Th43wU02Fs75JNeAi5xLKk9tLxRTjbOTh2KuPl1ZIB574AlNws16VXIb4ePkeenBMJXoUvuT2ccct2onETPU0tU2UBJ0LLNJxE5GYnHegV4Whj8M1T7o2j4K6I-g=w400-h327" width="400" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Keskel on lämmastiku kontsentratsioon
liiga kõrge ja eluks sobimatu, hävitades tõhusalt seal varem kasvanud muru.
Just väljaspool seda "surmatsooni" on kõige magusam koht: see on
koht, kus reaktiivse lämmastiku kontsentratsioon on kõige optimaalsem. Nagu
näete, vohab siin muru. Sealt edasi on reaktiivse lämmastiku kontsentratsioonid
veidi madalamad, kuid siiski piisavalt head, et muru hästi kasvaks. Teisisõnu, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">liiga palju reaktiivset lämmastikku võib
olla sama surmav kui selle puudumine. Võti peitub optimaalse koguse leidmises</b>.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Millised on mõned lämmastiku negatiivsed mõjud</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">? <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgtNBO9e7m17Pc-GgPNNWo28Vz8_lLDT-uXBjBrFe-Pim5XxHi02PxGD7hzjonKLxe2jtCnvVTzWVPWaYlzniDR2W7Nsr6VuXcIT82Ohp6xuXw3dQ2z1zIaRMBiagbRzEvSPp55rpd8X1XkZf6hII3khRhyFQcnlKLXlv8AZ8zy5N0kq6_OAO4D3WTLwQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="724" data-original-width="800" height="580" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgtNBO9e7m17Pc-GgPNNWo28Vz8_lLDT-uXBjBrFe-Pim5XxHi02PxGD7hzjonKLxe2jtCnvVTzWVPWaYlzniDR2W7Nsr6VuXcIT82Ohp6xuXw3dQ2z1zIaRMBiagbRzEvSPp55rpd8X1XkZf6hII3khRhyFQcnlKLXlv8AZ8zy5N0kq6_OAO4D3WTLwQ=w640-h580" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Esimene on seotud dilämmastikoksiidi (N<sub>2</sub>O) gaasi tootmisega</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">. Dilämmastikoksiid on võimas
kasvuhoonegaas (KHG) – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">peaaegu 300 korda
võimsam kui kõige levinum kasvuhoonegaas, süsinikdioksiid (CO2).</b> Seetõttu
toimib see globaalse soojenemise peamise soodustajana. Kuidas aga tekib
dilämmastikoksiidi põllumajanduses? Kui anname põllule reaktiivset lämmastikku
(nt väetist), puhkeb võitlus meie saagi ja mullas leiduvate mikroobide vahel,
kes samuti võistlevad lämmastiku pärast. Osa lämmastikust tarbib toitainena
meie põllukultuur, osa aga kasutavad ära <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mullamikroobid. Need mikroobid võivad meie
kasutatava reaktiivse lämmastiku muuta/oksüdeerida dilämmastikoksiidiks protsessis,
mida nimetatakse "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">nitrifikatsiooniks</b>"
või "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">denitrifikatsiooniks</b>"
(milline neist protsessidest toimub, sõltub keskkonnatingimustest). Kariloomad
võivad samuti tekitada N<sub>2</sub>O, eritades pinnasesse reaktiivset
lämmastikku ja häirides mikroobide tegevust. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Põllumajandus on seega suurim dilämmastikoksiidi tekitaja maailmas.</b>
Kuna meie nõudlus väetiste ja kariloomade järele suureneb (rahvastiku kasvu
ning suurema nõudluse tõttu liha- ja piimatoodete järele), võivad
kasvuhoonegaaside heitkogused jätkuvalt kasvada. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Teine vales kohas reaktiivse lämmastiku negatiivne mõju on õhukvaliteedi
halvenemine.</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">
Reaktiivne lämmastik võib moodustada lämmastikoksiide (üldnimega NOx). Need
gaasid võivad olla kohaliku õhusaaste peamiseks allikaks, moodustades sudu,
happevihmasid ning toimides tahkete osakeste (PM) ja maapinna osooni peamise
eelkäijana. Need gaasid võivad avaldada tõsist mõju inimeste tervisele,
avaldades kahjulikku mõju hingamisteede haigustele. Õhusaaste tase – eriti
linnapiirkondades – on peamine tervise- ja keskkonnaprobleem. Suurenenud
linnastumisega kasvab see mure kogu maailmas.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Liiga palju lämmastikku vales kohas võib samuti oluliselt mõjutada
bioloogilist mitmekesisust</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">. Piirkondades, kus reaktiivse lämmastiku kontsentratsioon on kõrge,
võivad teatud lämmastikku armastavad liigid õitseda, samas on teised liigid
nendes tingimustes raskustes. Sel juhul võivad teatud liigid hakata keskkonda
domineerima, hävitades kunagise bioloogilise mitmekesisuse. See toimub
maismaaökosüsteemides. Kuid võib ilmneda ka veekeskkonnas, kui maismaal liigne
lämmastik uhutakse sademete ja äravooluga veekogudesse. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kui lämmastik hakkab veekeskkonnas domineerima, võivad lämmastikku
armastavad liigid, nagu sinivetikad, õitseda ja hakata domineerima vee
ökosüsteemis.</b> Mõnikord nimetatakse seda "vetikate õitsenguks" (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">algal blooms</i>), need vetikad võivad
tarbida palju veekogu hapnikust, tekitades nn "surnud tsoone". See
omakorda võib olla <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>oluliseks
sotsiaalseks ja majanduslikuks mõjutajaks, mis hävitab tõhusalt mõne kogukonna
peamise toidu- või valguallika.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kaks elementi, mis meie lämmastiku haldamisel käsikäes käivad, on toiduga
kindlustatus ja kliimamuutused.</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Selleks et 2050. aastaks rahuldada 9–10 miljardi suuruse
elanikkonna toitmine, on reaktiivne lämmastik hädavajalik. Kuid me teame ka, et
meie põllumajandusliku lämmastiku kasutamine on peamine kasvuhoonegaaside
tekitaja ja seega ka kliimamuutuste tõukejõud. Kliimamuutus võib omakorda
avaldada tõsist mõju toiduga kindlustatusele, vähendades põllukultuuride saaki
erinevates maailma piirkondades. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Seetõttu võib lämmastikku pidada nii
sõbraks kui ka vaenlaseks. Kumb sellest saab, sõltub sellest, kui tõhusalt me
seda kasutame – õiges koguses õigetes kohtades.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Lämmastik</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">
esineb paljudes keemilistes vormides, sealhulgas: orgaaniline lämmastik,
ammoonium (NH<sub>4</sub>+), nitrit (NO<sub>2</sub>-), nitraat (NO<sub>3</sub>-),
dilämmastikoksiid (N2O), lämmastikoksiid (NO) või anorgaaniline lämmastik (N<sub>2</sub>).
Lämmastik võib muutuda ühest keemilisest vormist teise mitmete biootiliste
(elusorganismide) ja abiootiliste (mittebioloogiliste) protsesside käigus. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Lämmastik eksisteerib Maa atmosfääris
inertses/mittereaktiivses gaasilises N<sub>2</sub> vormis. Sellisena on see
enamiku eluvormide jaoks kättesaamatu, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">välja
arvatud liblikõielised taimed (nagu oad ja herned)</b>. Kaunviljadel on võime
"kinnistada" lämmastikku, mis tähendab, et neil on ensüümid, mis on
võimelised ühendama inertse lämmastikgaasi vesinikuga, moodustades ammoniaagi
ja lõpuks ka muid lämmastiku orgaanilisi vorme. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teine looduslik protsess, mis suudab lämmastikku "kinnitada",
on äike.</b><span style="mso-no-proof: yes;"> <o:p></o:p></span></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgi_z1AsV27nIdpk52_gsXfouT_Hc9AYS1r3MwNGoFCJR_4vgniXT_ZtSlwpggh3w0SBFwLP88ahfZD3eJEeLyD2or9jzxBVT-G4utH_DkE8TBG89e9DWSPGx8LXKJqigYvqv50BrxnPKFfM6RzGzWqXgRmoP5i8jDXia9Iy15jNHNAmRjIddMmg5tmPw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="613" data-original-width="868" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgi_z1AsV27nIdpk52_gsXfouT_Hc9AYS1r3MwNGoFCJR_4vgniXT_ZtSlwpggh3w0SBFwLP88ahfZD3eJEeLyD2or9jzxBVT-G4utH_DkE8TBG89e9DWSPGx8LXKJqigYvqv50BrxnPKFfM6RzGzWqXgRmoP5i8jDXia9Iy15jNHNAmRjIddMmg5tmPw=w640-h452" width="640" /></a></div><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Sünteetiliste väetiste kaudu toodetud
lämmastiku kogus on <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">praegu suurem kui
meie pinnases looduslikult esinev kogus</b>. Seetõttu on see ülioluline lisand
meie kasvava elanikkonna vajaduste rahuldamiseks vajaliku saagikoguse
kasvatamiseks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Arvatakse, et 2–3 inimest
viiest ei eksisteeriks tänapäeval ilma selle võimeta täiendavaid
lämmastikväetisi toota.<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh0cf-QO_UK_U33HlvO0fGgjKxCmq2eNsqqBc4fRUptT0NXns7tumHzkCrnEHT4PyYyLWMNOAO706dhFNsqEmTebU0rMzpci2un6BRd4ClHKNvtYO0OvSj8-VNq9ZCw4NNDDQoGy8zY5YSNDzIk0aZqXh3Kk4T1Q230gkmnisQC06JlZrOzlaNesFAyZA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="602" data-original-width="853" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh0cf-QO_UK_U33HlvO0fGgjKxCmq2eNsqqBc4fRUptT0NXns7tumHzkCrnEHT4PyYyLWMNOAO706dhFNsqEmTebU0rMzpci2un6BRd4ClHKNvtYO0OvSj8-VNq9ZCw4NNDDQoGy8zY5YSNDzIk0aZqXh3Kk4T1Q230gkmnisQC06JlZrOzlaNesFAyZA=w640-h452" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEix0XDXphAycaTyc3PfYGDZvztIpMC_MjOEgya704FETSQ9pbWmFNSUxfpy3gE2IXPwp7m_KepkcmCrXxWAMrDE75IjsMJuSRqtyIUsXR60BILL4dHnJyMMyqrBKGYiEYptG764TBBo1b3sZuOdBoo4DK85kRQ163IKUQgws0MOIJaVNzkVBKXBJdQ4QA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="667" data-original-width="944" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEix0XDXphAycaTyc3PfYGDZvztIpMC_MjOEgya704FETSQ9pbWmFNSUxfpy3gE2IXPwp7m_KepkcmCrXxWAMrDE75IjsMJuSRqtyIUsXR60BILL4dHnJyMMyqrBKGYiEYptG764TBBo1b3sZuOdBoo4DK85kRQ163IKUQgws0MOIJaVNzkVBKXBJdQ4QA=w640-h452" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Lämmastikväetise tootmine on suhteliselt energiamahukas tööstuslik
protsess</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> ja võib
seetõttu olla kulukas. See tähendab, et madala sissetulekuga riikides on see suur
takistus nende kasutuselevõtule. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kõrgema sissetulekuga riigid, nagu
Euroopa ja Põhja-Ameerika riigid, kipuvad kasutama oluliselt rohkem väetist kui
madalama sissetulekuga riigid. Näiteks Suurbritannias kasutatatakse keskmiselt <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">160–170 kilogrammi hektari kohta</b>.
Võrrelge seda paljude Sahara-taguse Aafrika riikidega, kus väetist kasutatakse
peaaegu nulli või mõne kilogrammi hektari kohta. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRUML8wIJsrS_u8PG95oFJQ_JQlX9nB1ywhRig85gtgNPjNQmNMYJKJSdJXzilXrGwjXAqNhX6HpHTLXyJBRZypThHUbUDSTQmbWAXXrbE1vYvLNYyaxGO_pDGnhR-rI0sM6eFqS9rVYAF24Axqha8_OF2dDxz0XQMugQ4I-I9dpuH9yn7myFfak_D4g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="690" data-original-width="977" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRUML8wIJsrS_u8PG95oFJQ_JQlX9nB1ywhRig85gtgNPjNQmNMYJKJSdJXzilXrGwjXAqNhX6HpHTLXyJBRZypThHUbUDSTQmbWAXXrbE1vYvLNYyaxGO_pDGnhR-rI0sM6eFqS9rVYAF24Axqha8_OF2dDxz0XQMugQ4I-I9dpuH9yn7myFfak_D4g=w640-h452" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Põllumajanduses kasutatava lämmastiku
kasutamise oluline mõõdik on määratletud kui <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">"lämmastiku kasutamise tõhusus".</b> Lämmastiku kasutamise
tõhusus mõõdab, kui palju kasutatud lämmastikku taimed tegelikult kasvuks
kasutavad/omatavad. Ülejäänud lämmastik jääb sageli üleliigseks lämmastiku
kasutuseks ja võib tekitada keskkonnaprobleeme, sealhulgas veereostust. Näiteks
hektarile nisusaagile pandi 100 kilogrammi väetist ja nisusaak võttis sellest
lämmastikust vaid 40 kilogrammi, lämmastiku kasutamise efektiivsus oleks 40%.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Suure lämmastikukasutuse
efektiivsusega süsteemides kasutab kultuur rohkem lämmastikväetist ja vähem läheb
raisku üleliigse väetisena. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Lämmastiku
kasutamise tõhusus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas põllukultuuri
tüübist, mullatüübist, ilmastikutingimustest ja eriti põllumajandustootja
põllumajanduslikust majandamisstrateegiast. <o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vähe lämmastikku võib avaldada
tugevat negatiivset mõju taimede kasvule ja saagikusele, kuid väetise
ülekasutamine (st liiga palju andmine) avaldab <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>negatiivseid mõjusid, sealhulgas
keskkonnareostust, raisatud energiat ja raisatud majandusressursse (kuna
põllumees peab ostma väetist, mis ei aita kaasa põllukultuuride kasvule).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kõige tavalisem kliimamuutustega seotud kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid
(CO2). Lisaks sellele on veel kasvuhoonegaasid dilämmastikoksiid (N2O) ja
metaan (CH4), mis aitavad kaasa globaalsele soojenemisele. <o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dilämmastikoksiidi toodavad
mikroobsed bakterid, mis muudavad reaktiivse lämmastiku (nt ammoniaakväetis)
denitrifikatsiooniks nimetatava protsessi kaudu N<sub>2</sub>O-ks.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dilämmastikoksiid on hoolimata
sellest, et selle kontsentratsioon atmosfääris on palju väiksem kui
süsinikdioksiidil, siiski oluline, kuna sellel on tugev soojendav toime. Me
saame mõõta mõju, mida antud molekul avaldab kliimamuutustele, kasutades
mõõdikut, mida nimetatakse globaalseks soojenemise potentsiaaliks (GWP). See
mõõdik mõõdab 1 tonni gaasi soojendavat mõju võrreldes 1 tonni süsinikdioksiidi
soojendava mõjuga teatud aja jooksul (tavaliselt 100 aasta jooksul). <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Süsinikdioksiidi puhul on GWP 1</b>.
Dilämmastikoksiid on võimas kasvuhoonegaas, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">mille GWP on 298</b>. See tähendab, et ühel tonnil dilämmastikoksiidil
oleks samasugune soojendav mõju kui ligi 300 tonnil süsinikdioksiidil.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Keskmiselt suudavad põllukultuurid
sõltuvalt kohalikest tingimustest, põllukultuuri tüübist ja põllumajanduse
majandamisstrateegiatest kasutada vaid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">umbes
poole põllumaale antavast lämmastikväetisest, mõnel juhul võib see olla palju
alla 50%.</b> Lämmastiku kasutamise efektiivsust saab arvutada ka liha- ja
piimatoodete tootmisel. Sel juhul ei loeta lämmastiku sisendiks mitte ainult
karjamaadele antavaid lämmastikväetisi, vaid ka loomadele antava lisatoidu
lämmastikusisaldust. Pealegi tuleb sel juhul tegelikult kasutatud lämmastikuna
käsitleda lämmastikku, mis on muudetud biomassiks (lihas või piimas).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Põllumajanduslikul lämmastikul on
kaks peamist allikat, mis mõlemad vabastavad dilämmastikoksiidi otseste ja
kaudsete vahenditega. Taimede lämmastiku kasutamise efektiivsus on tavaliselt <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">madal</b> (sageli tublisti alla 50%), mis
tähendab, et taimed ega loomad ei kasuta vähemalt poolt muldadele antavast
lämmastikust.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Järelejäänud liigne lämmastik on
mulla mikroobide jaoks kättesaadav, et need muutuksid denitrifikatsiooni teel
dilämmastikoksiidiks. See protsess toimub olenemata sellest, kas toitaineid
kasutatakse sünteetiliste väetiste või sõnniku kujul. Seda mullaprotsessi,
mille tulemuseks on dilämmastikoksiidi emissioon, nimetatakse otseheiteks
(direct emissions).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuid mitte kogu see liigne lämmastik
ei jää pinnasesse, kuhu see pandi. Kui pinnas on veega läbi imbunud või on
palju sademeid, võib see lämmastik kanduda veeteedesse, näiteks jõgedesse,
järvedesse ja lõpuks ka ookeani. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="631" data-original-width="894" height="453" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhbjPyTnH7F-HfrxGvm_Q9YbaamNlHjh4Yji4Yzl_l-lJ4xbJeouEYiUeBnPGx5lrqkoKANkhFHGZj4WUkc6SlBkt26KBV2D7qcNoSVfVg6-tdt-FKHwJiaH9tCWCxMQqAtnMyeL2dH0PflOWLDxs_HFJkQjwg5AgKFMArg8eKd50mBblgQT1Hlo-dmiA=w640-h453" width="640" /></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br /></span></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Nõudlus toidutootmise järele ei suurene mitte ainult maailma rahvastiku
jätkuva kasvu tõttu, vaid seda põhjustavad ka muutused ülemaailmsetes
toitumiseelistustes/harjumustes</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">. Nagu on näidatud alloleval diagrammil, on sissetulekute ja
lihatarbimise vahel tugev seos; Enamikus riikides süüakse rikkamaks saades
rohkem liha ja piimatooteid.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Liha- ja piimatoodete tootmine on
tavaliselt ressursimahukam kui enamiku põllukultuuride tootmine. See kehtib
paljude keskkonnaressursside, sealhulgas maa, vee, sööda ja kasvuhoonegaaside
heitkoguste kohta. Lisaks on liha- ja piimatootmine sageli palju vähem
lämmastikutõhus kui taimekasvatus. Kuigi mõned põllukultuuride süsteemid võivad
saavutada lämmastiku efektiivsuse 50% lähedal (või isegi üle selle), on enamiku
loomakasvatussüsteemide tõhusus tunduvalt alla 10%.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Jõukuse suurendamine; suurenenud
nõudlus liha- ja piimatoodete järele; avaldab seepärast veelgi suuremat survet
meie toidusüsteemidele ja lämmastikuressurssidele.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2C138IvBOyzcVxIrY0b0QneZeGvJxrI_R-LDM42sGzvj3RZx_hV7-Vy4pBDwdepbYpadUP32iAa-b2ltnkxXpAy0VRVq5ZP_9eKG27xPtIHfJmxJFuASDR2_kSsgEJV9Dee7Bx32ow4bSKakkqCD-VKdl9ZgH1YiVXQJNOY0Y7aFZ21B-Pll1BpEUkQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="684" data-original-width="969" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2C138IvBOyzcVxIrY0b0QneZeGvJxrI_R-LDM42sGzvj3RZx_hV7-Vy4pBDwdepbYpadUP32iAa-b2ltnkxXpAy0VRVq5ZP_9eKG27xPtIHfJmxJFuASDR2_kSsgEJV9Dee7Bx32ow4bSKakkqCD-VKdl9ZgH1YiVXQJNOY0Y7aFZ21B-Pll1BpEUkQ=w640-h452" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Me ei pea mitte ainult rohkem tootma;
ja ressursimahukamalt tootma; vaid koos sellega kaasneb täiendav surve, mis
võib selle väljakutse veelgi raskemaks muuta. Lähikümnenditel lisab
kliimamuutus mõnele põllumajandussüsteemile tõenäoliselt mitmel viisil survet. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuigi globaalse temperatuuri mõne kraadi
tõus võib kõrgetel laiuskraadidel saagikust positiivselt mõjutada, on sellel
tõusul eeldatavasti negatiivne mõju madalamatel laiuskraadidel.</b> Need
negatiivsed mõjud ilmnevad tõenäoliselt riikides, kus rahvastiku kasv on
suurim.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ohustades eriti põllukultuure, võivad
kliimamuutused mõjutada põllumajandussüsteeme mitmel viisil. Põllukultuure
võivad potentsiaalselt mõjutada:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">• kuumastress;<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">• muutused sademete hulgas nii põua-
kui ka üleujutusperioodidest;<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">• teatud kahjurid ja põllukultuuride
haigused.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuna maailmas kasutatakse umbes
kolmandikku põllukultuuridest loomade toitmiseks, siis kaudselt avaldavad kõik
need ohud potentsiaalset mõju ka liha- ja piimatoodete tootmisele. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuidas saame toiduvalikuga vähendada lämmastikumõjusid<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Lämmastikumõjude vähendamine ja
lämmastiku kasutamise tõhusus tuleb suurendada mulla ja põllumajanduse
majandamise tavade parandamisega. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tarbijatena
on aga igaühel oma roll meie toidusüsteemi jätkusuutlikumaks muutmisel.<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Üks võimalustest,</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> mida peame lämmastiku mõju vähendamiseks, on toitumise valik (st see,
mida me sööme). <u>Oluline toitumismuudatus, mida saame teha lämmastiku mõju
vähendamiseks, on liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine</u>. Selle
vähendamisega võib kaasneda rida täiendavaid eeliseid, sealhulgas isiklik
tervis, aga ka muud keskkonnamõjud, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, maa- ja
veekasutus.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Üleminek taimsema toitumise poole,
mis on lähemal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) </span><a href="https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/healthy-diet"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">tervisliku toitumise juhistele</span></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">, on üks olulisemaid muudatusi, mida
inimene saab keskkonnamõju vähendamisel teha. Muudatuse variandiks võiks olla
üleminek "demitaarsele dieedile", mis tähendab tavapärase liha- ja
piimatoodete tarbimise vähendamist poole võrra. ÜRO raporti "Nitrogen on
The Table" kohaselt võib see muudatus viia kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemiseni 25–40%.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Toidujäätmete vähendamine<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Lisaks sellele, et teeme paremaid
valikuid selle kohta, mida me sööme, saame midagi muuta, kui paneme rohkem
rõhku sellele, mida me ei söö. Teisisõnu: vähendada toidu raiskamist ja kadusid
kogu tarneahelas ja majapidamiste tasandil.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hinnanguliselt läheb kogu maailmas üle
20% <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kuni kolmandik toodetud toidust
raisku või kaotsi. Arengumaades kipub see tulema toidukao kujul, mis on toidu
tahtmatu kadumine või riknemine põllu ja jaemüügitasandi vahel. Arenenud
riikides, kus tarneahelate jaoks on parem transpordi-, turustus- ja töötlemise
infrastruktuur, on toidukadu väiksem, kuid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">toidu
raiskamine tarbijate tasandil on oluliselt suurem. <o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kui see juhtub, ei lähe raisku või
kaotsi mitte ainult toit ise, vaid ka selle tootmiseks kasutatud loodusvarad.
See hõlmab lisaks kasvuhoonegaaside heitkogustele lämmastikväetisi, aga ka muid
ressursse, nagu vesi, maa ja energia. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Toidu
raiskamise vähendamine, ostes vaid vajaliku koguse, planeerides toidukordi
eelnevalt ja pannes vastu supermarketite reklaamidele</b> (3 ühe hinnaga jms),
on seega hea (ja suhteliselt lihtne) viis oma keskkonnamõju vähendamis</span>eks.<o:p></o:p></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-18191752628042531742022-09-21T05:34:00.001-07:002022-09-26T09:57:07.192-07:00Miks aeg lendab<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEipbO8W3LGb0IqRgejA71t-pj1xD_gbd5ij2nHXgndMykepdW_aQReRMN6_qPj5QmYnuCiGfaH0P8Of450Snvuj56Ai6qPeMtamC3dUnR5WlwuwpLHCXf55j13xbM_NI811Q9r5zK5FSNP-lH1GvxRInREgtmhtvoflwa6XRUYpI-ENliGZ8roI0atG-w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="679" data-original-width="1800" height="242" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEipbO8W3LGb0IqRgejA71t-pj1xD_gbd5ij2nHXgndMykepdW_aQReRMN6_qPj5QmYnuCiGfaH0P8Of450Snvuj56Ai6qPeMtamC3dUnR5WlwuwpLHCXf55j13xbM_NI811Q9r5zK5FSNP-lH1GvxRInREgtmhtvoflwa6XRUYpI-ENliGZ8roI0atG-w=w640-h242" width="640" /></a></div> <br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Suve
hakul jõudsin lugeda veel kahte raamatut:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üks
oli Alan Burdick „Miks aeg lendab?“ – vaimukas uurimus igavesest mõistatusest. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img alt="" data-original-height="600" data-original-width="394" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhXrHJifoSudBow_B-0DEn5M3oSJuFBq7Yrl-xbTUTRb5p224h-TVoqk0SyMEugFWpV9KL6vVxsBArd2KmKO-41IoNybelqjb-Ziwn_1AMrHovwb4BRHbegKh5ZDyMvrILKyhFlf1qdTdOT6SSQfgZToqpp4eicncJpjcjos7qWQUI9GiL0LLBXIBbZ0Q" width="158" /></div><span style="text-align: justify;">Minu
jaoks raamat eriti vaimukas polnud ja sellele küsimusele „Miks aeg lendab?“
vastust siin ei </span><span style="text-align: justify;">leidunudki. Kindlasti polegi see üllatav, sest selliste küsimuste puhul
polegi tõenäoliselt selgelt piiritletud vastust.</span></div></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tsirkaadia
rütmidest/keha kelladest/unerütmidest<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>olen palju lugenud ja blogis ka varem kirjutanud, seetõttu ei olnud selles osas siin
raamatus palju uut.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Üht-teist huvitavat ma siit välja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>noppisin:<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1970
aastatel sai selgeks, et imetajate peamine tsirkadiaanne kell on aju põhja
lähedal hüpotalamuses paiknev suprakiasmaatiline rakukobar.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ent
see rakukobar ei ole ainus kell meie sees, viimasel kümnendil on selgunud, et
peaaegu igas inimese keharakus on omaenda tsirkadiaanne kell. Lihasrakud,
rasvarakud, kõhunäärme-, maksa-, kopsude ja südamerakud, koguni elundid
tervikuna käitavad omaenda tsirkadiaanset kella. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">25
neerutransplantaadiga patsiendiga uuringus leiti, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">seitsme patsiendi puhul eiras uus neer uue omaniku tsirkadiaansetrütmi
ja jäi selle asemel kindlaks eritusrütmile, mida oli järginud esialgse omaniku
sees olles</b>. 18 neeru jõudsid uue omaniku sisemise rütmiga sünkrooni, kuid
sellele vastandudes: need olid kõige aktiivsemad siis, kui olemasolev neer oli
kõige vähem aktiivsem ja vastupidi.<o:p></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjRj88UvTN1MnNUDigI7hr8woNGubNayqLktvBH1FRv5YIWrDQgERGtuXEOOlKIYXIwQfEYtWWyIvecA15CQGm2DDCfc_BaVLhOSRz3SaAGwb55JNzriPLVJumuIg06o1tXmbyvg2yEwZHyMTEH2gZ1gPLJF1umElpC9b2OFxarz10G-Tvfr66_aR6qUw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"></a></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Me oleme üleni kellasid täis, neid on
triljoneid ja triljoneid.</span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="667" data-original-width="1000" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjRj88UvTN1MnNUDigI7hr8woNGubNayqLktvBH1FRv5YIWrDQgERGtuXEOOlKIYXIwQfEYtWWyIvecA15CQGm2DDCfc_BaVLhOSRz3SaAGwb55JNzriPLVJumuIg06o1tXmbyvg2yEwZHyMTEH2gZ1gPLJF1umElpC9b2OFxarz10G-Tvfr66_aR6qUw=w640-h426" width="640" /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Vastsündinu</b> ilmub siia maailma
tsirkadiaanse kellaga, mis ei ole veel päris töökorras. Sündides on ta
sünkroonis oma emaga, kuid seejärel satub ta nädalateks ja päise päeva ajal
ajalisse kaosesse, tõmmates sinna endaga kaasa ka oma pere. Loode on kogum
miniatuursetest kelladest, mida on mitmeid miljardeid - rakkudes, geenides,
arenevates elundites. Ilma keskse kellata – mis emakas olles saadakse emalt ja
lõpuks tema enda suprakiasmaatiliselt tuumalt – ei areneks need erinevad
süsteemid korralikult välja ega töötaks kooskõlas.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Esimesel
kolmel elukuul magab imik 16-17 tundi päevas, kuid mitte ühekorraga.
Puhkeperioodid jagunevad üsna ühtlaselt 24-tunnisele ajavahemikule: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">algul rohkem päevale kui ööle, alates 12
nädalast rohkem ööle kui päevale.</b> Ehkki laps sünnib töötava tsirkadiaanse
kellaga, ei ole kõik neuronaalsed ja biokeemilised rajad, mis kannavad rütmi
üle kogu keha ja aju edasi, veel omavahel ühendatud.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjEJfTs82_ZJJBIN2H_EqswCWjxiC2TVcYNtGKj0RtKJsrGhXuCr4OSid6Rg13CuPp6fUN3aLJzO86hxUo26vInOZFPWMyH5ktCRtccQUQeRya_e6R3trJTZULxoPN0sM-E94mTzgHQ-gYFj0Tm41scC-g1XJmgVlt716kq3y0Fe1Hy2wNCYuyf4KWwxw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="193" data-original-width="262" height="295" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjEJfTs82_ZJJBIN2H_EqswCWjxiC2TVcYNtGKj0RtKJsrGhXuCr4OSid6Rg13CuPp6fUN3aLJzO86hxUo26vInOZFPWMyH5ktCRtccQUQeRya_e6R3trJTZULxoPN0sM-E94mTzgHQ-gYFj0Tm41scC-g1XJmgVlt716kq3y0Fe1Hy2wNCYuyf4KWwxw=w400-h295" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Päikesevalguse jõud on kahe teraga mõõk</b>;
see on miski, mida tuleb vältida, aga ka ära kasutada. Ultraviolettkiirgus võib
tõsiselt kahjustada raku DNAd; genoom on kõige haavatavam raku pooldumise ajal,
mil DNA end paljundamiseks lahti pakib. Kasuks võib siin tulla tsirkadiaanne
kell, mille abil näiteks mikroob saab korraldada nii, et raku pooldumine leiab
aset päeva vähem ohtlikul ajal. Uuringus, mis jälgis looduses elavaid
mikroobikooslusi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>– vetikad ja
tsüanobakterid -, tuvastati, et nad fotosünteesisid terve päeva, kuid lülitasid
uue DNA tootmise päeva keskel kolmeks kuni kuueks tunniks välja ja alustasid
sellega uuesti päikeseloojangu eel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEheopBFV1kLJC1wGwo4tzEPI7J5LxUzrl1Cpa04N4AeMWoudnTP6NevYPSpXw60c2muF_-pgB2Gbf8BadT7oVTPhbYC5GMqLq9T5W31rvhZqkY0V1-38Hp7QX7Nzg7YCtq4Erj7F_ZAYrPgZ0xSzyDHdEMcVvDfKi8sbG8emRGkIS6dNNf64Ll0BhMXiQ" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="628" data-original-width="1200" height="167" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEheopBFV1kLJC1wGwo4tzEPI7J5LxUzrl1Cpa04N4AeMWoudnTP6NevYPSpXw60c2muF_-pgB2Gbf8BadT7oVTPhbYC5GMqLq9T5W31rvhZqkY0V1-38Hp7QX7Nzg7YCtq4Erj7F_ZAYrPgZ0xSzyDHdEMcVvDfKi8sbG8emRGkIS6dNNf64Ll0BhMXiQ" width="320" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><div style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">14. veebruaril 1972 alustas Michel Siffre</b>
teist ajaisolatsiooni eksperimenti. Texases asuv kesköökoobas kujutab endast
maa-alust laboratooriumi. Puidust platvormil on telk, milles on voodi, laud,
tool, teaduslikud seadmed, sügavkülmikud toiduga ja piisavalt vett. Ei
kalendrit ega kella. Siffre pidi sinna jääma 6 kuuks. Ta loendab päevi
tsüklitena, ärkamise tunnist ärkamise tunnini. Ärgates helistab ta maa peal
asuvale uurimismeeskonnale, kes tuled sisse lülitab. Ta märgib üles oma
vererõhu, väntab veloergomeetril 5km, teeb haavlipüssiga laskeharjutusi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>jm. Siffre tahab teada, mis juhtub inimese
loomulike keharütmidega, kui ta on ajast pikalt isoleeritud.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõõtmiste
tulemused näitavad hiljem, et esimesel viiel maa all olnud nädalal järgis
Siffre 26 tunnist tsüklit. Kehatemperatuur tõusis ja langes korra iga 26 tunni
järel. Ta ka magas ja ärkas selle graafiku järgi. 37. päeval hakkavad une- ja
temperatuuritsükkel kõikuma. Siffre on üleval kauem kui tavaliselt ja magab
siis 15 tundi järjest. Vahepeal on 26 tunnine tsükkel, vahel kestab tsükkel
40-50 tundi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">77.
päeval kirjutab Siffre, et ta elu on jõudnud madalamasse punkti. Tema käed on
kaotanud oskuse helmeid nöörile lükkida, mõistus suudab vaevu mõtteid üksteise otsa
panna. Mälu veab alt. 79. päeval helistab ta üles ja karjub, et talle aitab.
Kuid ta jätkab siiski. Kokku on ta maa all 200 päeva, mille lõpus on tal
halvenenud silmanägemine ja tekkinud krooniline kõõrdsilmsus. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Enamik
keerukaid organisme magavad, ärkavad ja eritavad hormoone laias laastus 24
tunnise graafiku järgi. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Erandiks on
põhjapõdrad</b> – neil ei võngu kaks olulist kellgeeni tsirkadiaanselt. Selle
asemel paneb põhjapõdra liikuma päike.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEigTIbG9_i4qbcC9Ui52AAuwixPk6P7_6blarBJttPr1Yk044hw3en4mxJS4FUh_ph7gsIx_ak3zaYHZ6Twlgin_mDYxv3tX3dcJ4hLHHHIXA1n3Jclz4ZUF0aaxebErGeC6TMvJ0TpCsWPAPBqds1u8YNbcCXHxCTxvkWwPTKtWxtOLs7sybN8zePWzQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="720" data-original-width="1200" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEigTIbG9_i4qbcC9Ui52AAuwixPk6P7_6blarBJttPr1Yk044hw3en4mxJS4FUh_ph7gsIx_ak3zaYHZ6Twlgin_mDYxv3tX3dcJ4hLHHHIXA1n3Jclz4ZUF0aaxebErGeC6TMvJ0TpCsWPAPBqds1u8YNbcCXHxCTxvkWwPTKtWxtOLs7sybN8zePWzQ=w640-h384" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kui juhtute sõitma lennukiga läbi mitme
ajavööndi, siis ei leia teie perifeersed kellad sama kiirusega kooskõla.</b>
Teie keha lakkab olemast koostoimiv kellade ühendus ja muutub selle asemel
ajutiselt autonoomsete seisundite tulemölluks. St kui sinu keha ja koos sellega
suprakiasmaatiline tuum maandub New Yorgis, <b>võib sinu maks veel jätkuvalt
toimida Nova Scotia ajas ja kõhunääre Islandi omas</b>. Keha taastub kiirusega üks
ajavöönd päevas. Seedesüsteem võib olla rivist väljas mitu päeva, kuna aju
ajendab sööma ajal, mil elundid ei ole täielikult valmis ainevahetust läbi
viima. Nii on mao/soolepõletik pikamaareisijate ja lennukipilootide tavaline
kaebus. Ajavaheväsimus ei ole teie peas, see on terve graafikust välja kukkunud
keha vaevus. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mis puutub pealkirja "Miks aeg lendab?", siis selle kohta kirjutati küll erinevatest uuringutest. Uuritakse kuidas me aega tajume erinevates olukordades ja erinevas vanuses, kuid midagi olulist leitud ei ole.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teine
raamat, mis tundus pealtnäha keeruline füüsikakogumik, oli just nimelt vaimukas
teos.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Cockell, Charles S „Elu võrrandid“<o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhvB5LVOhgtnxk8XnkU0NNVifEsQgyeDpulT4EZTsfZYkEmViojy-EnNxooWeE1-wuYboPMCNsa9Wb9IqJmXEB8BfN9cwk_vDcgpJ2Spnn3lYkhpaTwzzoryCQQMnPv9MgjoG_PC6bVPeLAI1r1ondK68Y-ntCzf53nwEinY3yKLH-QtVttOOvSDZGhwg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="744" data-original-width="514" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhvB5LVOhgtnxk8XnkU0NNVifEsQgyeDpulT4EZTsfZYkEmViojy-EnNxooWeE1-wuYboPMCNsa9Wb9IqJmXEB8BfN9cwk_vDcgpJ2Spnn3lYkhpaTwzzoryCQQMnPv9MgjoG_PC6bVPeLAI1r1ondK68Y-ntCzf53nwEinY3yKLH-QtVttOOvSDZGhwg=w222-h320" width="222" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></b><span style="font-family: arial;">Enne
elu võrranditest kirjutamist, defineerib Cockell elu: „Lugeja peas võib nüüd
kummitada üks mõte. Te võite arutleda „Aga mis on elu?“ Selle raamatu tarbeks
ei ole mul vaja selle üle arutleda. Lihtsuse mõttes lähtun selles raamatus elu
mugavast töödefinitsioonist, mis sisuliselt ütleb, et <b>elusaine on selline, mis
suudab paljuneda ja areneda</b>.“</span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mida
me ka elu kohta ei otsustaks, millist määratlust või mõistet ka ei valiks –
kõik need võimalused on täiesti kooskõlas lihtsate füüsikaseadustega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nobeli
preemiaga auhinnatud füüsik Erwin Schrödinger kirjeldas elu füüsika terminites
kui nähtust, mis hangib keskkonnast „negatiivset entroopiat“.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>See näib järgivat ideed, et elu tundub
töötavat vastu entroopiale – mis on energia kalduvus pihustuda ja hajuda
termodünaamilisse tasakaalu. Entroopia on mateeria ja energia põhiomadus, mille
väljenduseks on termodünaamika teine seadus, mis kirjeldab asjade kalduvust
saavutada sellist tasakaaluolekut. Paljudel juhtudelvõrdub see omadus asjade
muutumsiega korratumaks. Schrödinger väidab, et elu on entroopiaga võitluses.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEitu9PCjvs5AFJXnOQ0AcnBUsDUVHk4ynkWbDnsxcRhLPeDRvjBYOcfjWWrYkTbRSxDKK-WewanOR1LY2_XVBwaWOyZGGcqEgl4rPupb7MNopv3a4NkueQMUH7loYFnvI0D4m_yoqCFMnuddR2XeQGWXIkbYFSzstQZ6HhvgHIf8lDumwyl53vjURd1xw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="720" data-original-width="1280" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEitu9PCjvs5AFJXnOQ0AcnBUsDUVHk4ynkWbDnsxcRhLPeDRvjBYOcfjWWrYkTbRSxDKK-WewanOR1LY2_XVBwaWOyZGGcqEgl4rPupb7MNopv3a4NkueQMUH7loYFnvI0D4m_yoqCFMnuddR2XeQGWXIkbYFSzstQZ6HhvgHIf8lDumwyl53vjURd1xw=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Elu
kipub üldiselt korratusele kalduvad universumis looma korda. Kui lõvikutsikas
kasvab ja lõpuks paljuneb, siis sellesse täiskasvanud lõvisse ja tema
järeltulijatesse koondunud kogu uus mateeria on enam korrastatud ja vähem
juhuslikult hajunud energia, võrreldes ajaga, kui lõvi oli alles väike
kutsikas, kes ema kandu näksis. Nii bioloogide kui ka füüsikute jaoks oli kaua
aega raske seletada, miks elu paistab tegevat midagi, mis on füüsikaseadustega
ilmses vastuolus. Kui aga vaadata elule teistpidi, mitte kui anomaalsele ja füüsikaseadustega
võitlevale nähtusele, näeme hoopiski, et tegu on protsessiga, mis universumis
korratuse tekkimist kiirendab ja see on kosmost kirjeldavate füüsikaliste
protsessidega igati kooskõlas.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgcyajNLGcn0kiG6Ot_4fn-SLIzSymYNJQyNhUFVpo57yD6xPdm1PVOOrV6ViJnTx8G7aGfDdWPqvIP1KBYMCIdwF1orLnD5EOYHJZqDxVxHhgmZgGMXlseUizeXqfxrRtJJgqHH6r0i6EKE3O8eb0ORGNxtDphq9P9eLKnN08SWLbZbob6KTwS-bRGxw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1200" data-original-width="1800" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgcyajNLGcn0kiG6Ot_4fn-SLIzSymYNJQyNhUFVpo57yD6xPdm1PVOOrV6ViJnTx8G7aGfDdWPqvIP1KBYMCIdwF1orLnD5EOYHJZqDxVxHhgmZgGMXlseUizeXqfxrRtJJgqHH6r0i6EKE3O8eb0ORGNxtDphq9P9eLKnN08SWLbZbob6KTwS-bRGxw=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Parim
näide sellest on võileibadega. Kui panna võileivad lauale, siis eeldusel, et
need rahule jäetakse, kulub nende molekulides leiduva energia vabanemiseks väga
palju aega. Tegelikult ei pruugi võileibade energia vabanedagi enne, kui need
kuidagimoodi maakoorde satuvad ja kaugel tulevikus kõrgete temperatuuride tõttu
lagunevad suhkrud ja rasvad süsinikdioksiidiks. Kui võileivad aga tunni või
paari jooksul ära süüa, vabaneb neis leiduv energia soojusena sööja kehas. Osa
süsinikdioksiidist väljub hingeõhu kaudu, osa kasutatakse ära uute molekulide
moodustamiseks. Nii on inimene võileibade hajumist energiaks märkimisväärselt
kiirendanud. On suurendatud kiirust, millega universumit korratuse suunas
tõukav termodünaamika teine seadus võileibadega ühele poole saab. Kui võileivad
lauale jääta, lähevad need hallitama, neid söövad bakterid ja seened<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ning sellisel juhul jõuavad need organismid võileiva
energia universumisse hajutamisel sööjast ette. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Füüsiline
universum eelistab protsesse, mis energiat kiiremini hajutavad, seetõttu annab
elu oma panuse teisest seadusest tulenevasse ( korratuse poole) protsessi,
mitte ei pidurda seda. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Elusolendid
on molekulide kogumid, mis käituvad füüsikaseadustega kooskõlas ja nende tagant
tõugatuna. Mida enam me füüsikat, keemiat ja bioloogiat õpime, seda enam
põrkume universumit valitsevate seaduste lihtsuse ja nende erandeid välistava
olemusega. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZhtEopHhjobUKWheo2Mm7shuAv51XeDwCg4SBiHi-o9XLWccztmNuoP9XCH_ExFmBntW4bStfRHOsbItoiHxObWJtbwBYupXhcTg36qhYKUvgFshZ0ARZIMfJBVAYfhTKp-HxdYgG3vDvTgWQEFFQ69HNn2J8hwjD3Lcc8etB9oksD5pQYSr7IYMSLg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="750" data-original-width="1000" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZhtEopHhjobUKWheo2Mm7shuAv51XeDwCg4SBiHi-o9XLWccztmNuoP9XCH_ExFmBntW4bStfRHOsbItoiHxObWJtbwBYupXhcTg36qhYKUvgFshZ0ARZIMfJBVAYfhTKp-HxdYgG3vDvTgWQEFFQ69HNn2J8hwjD3Lcc8etB9oksD5pQYSr7IYMSLg=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
on siin raamatus terve peatükk <b>lepatriinufüüsikast</b>. Tundub natuke tobe 😏, kuid mõeldes aias
lillevartel liikuvast lepatriinust ja lugedes võrrandeid, kuidas lepatriinu
liikumine võimalikuks saab, siis nende võrrandite lugemine tekitas sellise
omapärase tunde.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pole
üllatus, et nende teadmistega relvastatuna saame lepatriinu tiivad taandada
võrranditeks ja kui need meil olemas on, saab arvutada nende jäsemetega
tekitatavat tõstejõudu ja võimsust. Võttes arvessetiiba ümbritsevaid jõude,
nurkkiirust ja inertsi, saame taandada lepatriinu lennu nii lihtsaks arvuks
nagu jäsemetega tekitatav võimsus 30 vatti kilogrammi kohta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
olevus maandub, peab tiibu katma, et need viga ei saaks. Need volditakse sisse,
kõvade kattetiibade alla. Õrnad tiivad peidus kahe kooriku all, mis on arenenud
selliseks, et istuvad keskelt kokku tapi ja soone süsteemi abil, mis
meenutabpõrandalaudade sobitumist. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Loodus
vajab putukate ja sh nende kattetiibad ehituseks head materjali –kitiini.
Kitiin on tugev suhkrupõhine materjal, mis on umbes kümme korda terasest
nõrgem, kuid pea kümme korda tugevam ainest keratiin (valgud), millest
koosnevad juuksed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
lepatriinud läbi elu põrklevad ja komistavad, osutuvad edukateks need, kes
jõuavad paljunemisküpsuseni oma tiibu tuksi keeramata ja suudavad kõigile
kokkupõrgetel vastu panna. Kokkupõrgete tugevust saame arvutada valemiga nagu
peavigastuse kriteerium (head injury criterion – HIC). See on praktiline valem,
mida kasutatakse jalgrattakiivrite tõhususe väljaselgitamiseks:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">HIC=(t<sub>2</sub>-t<sub>1</sub>)(I:(t<sub>2</sub>-t<sub>1</sub>)</span><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">∫</span><sub><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">t1</span></sub></b><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><b> <sup>t2</sup> a(t)dt)</b><sup><b>2,5</b><o:p></o:p></sup></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kus
t1 ja t2 on ajad ning a(t) on kiirendus kokkupõrkel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg0xQ2AB5Tb0qZE9Uv2oxG_Vu2OE0Ijq_lhNp1h7x5Eu1DE3qroIL534M2QwUMETIVJ3AL2lhH4Wigruivb3tPnm1jdmkJduqb1ZiMuqVs8W37e7g2c4Vvh623OkMZRieJm6Kqrs5hR--uYUQx-IpWBk5TecKt6lY69i0VLV9_OIJJS7T0NmbX5hAuCUg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1707" data-original-width="2560" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg0xQ2AB5Tb0qZE9Uv2oxG_Vu2OE0Ijq_lhNp1h7x5Eu1DE3qroIL534M2QwUMETIVJ3AL2lhH4Wigruivb3tPnm1jdmkJduqb1ZiMuqVs8W37e7g2c4Vvh623OkMZRieJm6Kqrs5hR--uYUQx-IpWBk5TecKt6lY69i0VLV9_OIJJS7T0NmbX5hAuCUg" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuumutage
elus raku molekule ja sidemeid, mis aatomeid koos hoiavad, kuni need
saavad<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nii palju energiat, et hakkavad
katkema. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem kahju energia põhjustab.
Tõstke temperatuuri 10C ja keemilist reaktsioonide kiirus umbes kahekordistub. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Aastatel
1960 ja 1970 hakkas Yellowstone´i rahvuspargis elavaid mikroobe uurivat
Ameerika mikrobioloogi Thomas Brocki huvitama, kas miski võiks elada sealsetes
keevates vulkaanilistes allikates. Ta torkis neid mulisevaid ja purskavaid
katlaid, võttis proove ning kogus muda, mida laborisse kaasa viia. Selles
tähelepandamatus mudas leidis ta hulga mikroobe, kes suudavad kasvada
temperatuuril 70C või enam.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-27021575683332951212022-09-16T08:57:00.006-07:002022-09-19T20:55:38.724-07:00Põlev aju<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKdF9riORDwiITU_iqHwdRWzWxm9KFjtx3I7iKRFQIRf2y70QuXI7TY9g88UMK_I0bWqm3kyz_r8UFPb3qlVNEPycIY2Az5AH6Vpwr1OEXz65nOPouj37ibckUUKBag03vnsS1XO0J4KpkJw5vv4rJ_kVIBGmq_jN1YyArAnjZtIRrOStv1MYAXIUaVA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="750" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKdF9riORDwiITU_iqHwdRWzWxm9KFjtx3I7iKRFQIRf2y70QuXI7TY9g88UMK_I0bWqm3kyz_r8UFPb3qlVNEPycIY2Az5AH6Vpwr1OEXz65nOPouj37ibckUUKBag03vnsS1XO0J4KpkJw5vv4rJ_kVIBGmq_jN1YyArAnjZtIRrOStv1MYAXIUaVA=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Psühhosomaatiliste haiguste juurest
Susannah Cahalani raamatu „Põlev aju“ (<i>"Brain on fire</i>") juurde. Kui proovid ja analüüsid ja
uuringud midagi ei näita võib tegemist olla psühhosomaatiliste häiretega. Kuid
alati on erandeid. Mis minu arvates viib see<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>inimese taas jälle „nokk kinni saba lahti“ juurde.
Cahalani puhul muidugi on tegemist äärmusliku erandiga, kuid siiski.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Raamat ei ole just kirjanduslik meistriteos, kuid kirjeldatud haigus on niivõrd haruldane ja hirmuäratav, et see ei oma ka tähtsust. </span></span><span style="font-family: arial; font-size: 16px;">Autor pikib oma kogetud haiguse kirjelduse juurde lihtsas keeles selgitusi diagnooside, analüüside ja raviprotsesside kohta. Lisatud pildid on e</span><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;">estikeelses väljandes muidu üsna kehvakesed. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjOWiZ6nZU-k4nsH-sWSjn4IBgxj81Qg0KBunxMHsJGcQALEALWCMOc8qNOzoX1ZdbunZm5Y6ZuUMibfSIwAuR_UFfMu2D2_qJaMZV9uyq2cIIGC5fDn2itXHaFTCd4RB-CS9DvqGhQGEzccV1IuN14ndd9n3qsQcYb-0HDahSJDCPcGHPZ-bWjnuCRqg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="248" data-original-width="340" height="291" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjOWiZ6nZU-k4nsH-sWSjn4IBgxj81Qg0KBunxMHsJGcQALEALWCMOc8qNOzoX1ZdbunZm5Y6ZuUMibfSIwAuR_UFfMu2D2_qJaMZV9uyq2cIIGC5fDn2itXHaFTCd4RB-CS9DvqGhQGEzccV1IuN14ndd9n3qsQcYb-0HDahSJDCPcGHPZ-bWjnuCRqg=w400-h291" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh8R6shn0j9GG36K2R3Cbr13LJ3UuiLGtC_K6GZ84GnDlA7-_o11p36rdseBDOfVV6SVOfMxKv6rjB9zgAoVbzPfGnTeaKkU-Nu8-9NFel6lTLlRzdXSn8l2UxkaA6W4e6KiPvzHuFEgqcgTUFz1JrdDjjD65BgPiWHfiLpEX3_IUF02AtpqIsy3SXvmw" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="682" data-original-width="1024" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh8R6shn0j9GG36K2R3Cbr13LJ3UuiLGtC_K6GZ84GnDlA7-_o11p36rdseBDOfVV6SVOfMxKv6rjB9zgAoVbzPfGnTeaKkU-Nu8-9NFel6lTLlRzdXSn8l2UxkaA6W4e6KiPvzHuFEgqcgTUFz1JrdDjjD65BgPiWHfiLpEX3_IUF02AtpqIsy3SXvmw" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><div style="text-align: justify;">Cahalan oli 2009 aastal New York
Posti ajakirjanik, kui sattus 24 aastasena hirmuäratavate sümptomitega
haiglasse. Ta uskus, et tema korteris on lutikad, mis olid tol ajal New Yorgis
laialt levinud. Ta uskus, et isa oli püüdnud teda röövida ja tappa oma naist,
kasuema. Ta kuulis, kuidas inimesed temast halvasti rääkisid, kuigi nende suu
ei liikunud. Ta uskus, et suudab inimesi ainult oma mõistuse abil vanandada. Erksad
värvid tekitasid peapöörituse ja rasvased toidud ajasid iiveldama. Ta ei saanud
enam süüa ega magada. Ta ei suutnud oma tööd teha. Ta rääkis seosetult ja vajus
katatoonilisse olekusse. Järgnesid krambid ja käte-jalgade tuimus.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Arstid mõtlesid, et tal on
mingisugune psühhiaatriline haigus, nagu bipolaarne häire või skisofreenia, ja
üks arst seostas tema sümptomeid isegi alkoholi tarbimisega.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Juhuslikult vabanes üks koht New
Yorgi ülikooli Langone'i meditsiinikeskuse langetõveosakonnas ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Susannahi ema sai ta teise krambihoo tekkides sinna </span></span><span style="font-family: arial; font-size: 16px;">viia.</span><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;"> Cahalan viibis kuu aega haiglas, kus arstid tegid erinevaid
vereanalüüse ja ajuuuringuid, kuid need ei andnud mingit tulemust:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">„Tema EEG oli täiesti normaalne, magnetresonantstomograaf oli normaalne,
uuring normaalne, veri normaalne. Kõik on normaalne.“<o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Uuriti nakkushaigusi ja
autoimmuunseid haiguseid:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Tegemist ei olnud Lyme tõve,
toksoplasmoosi, krüptokokki, tuberkuloosi ega lümforetikuloosiga. Negatiivsed
olid autoimmuunhaiguste: Sjörgeni sündroomi, hulgiskleroosi, luupuse ja
sklerodermati proovid.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Psühhiaatrid kahtlustasid vaimuhaigust.
Samas näitas selgroovedeliku proov suurenenud hulka valgeliblesid. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ravimeeskond hakkas lootust kaotama.
Juhtumisi kutsus üks arstidest appi dr. Souhel Najjari. <b>Neuroloog Najjar oli meisterlikult
lahendanud paar salapärast juhtumit ja tal oli sellise arsti maine, kelle poole
pöörduda, kui miski muu ei aidanud. </b><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b></b></span></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhOwGAsWYha8jjEkid_iXHyXtXIxuBGF2KY2L-68gdgomwCEImw22emrlWKQs1GVMjz_5VNFhE7duuaH4dLgQkdtCtUJ-9z2pmPozlAiqWLVQKdLhxscUHr4QSbRM5MCGVQSoByif7hidLhNglzKyJfoY0vgdsjCapbEA-5etMq2BWmsnfbXhWE3w6URw" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="720" data-original-width="1280" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhOwGAsWYha8jjEkid_iXHyXtXIxuBGF2KY2L-68gdgomwCEImw22emrlWKQs1GVMjz_5VNFhE7duuaH4dLgQkdtCtUJ-9z2pmPozlAiqWLVQKdLhxscUHr4QSbRM5MCGVQSoByif7hidLhNglzKyJfoY0vgdsjCapbEA-5etMq2BWmsnfbXhWE3w6URw=w400-h225" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Dr Najjar</td></tr></tbody></table><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b><br /></b></span><span style="font-family: arial; font-size: 12pt;">Najjar oletas esmalt, et tegemist on
viirusliku entsefaliidiga, mille tekitajaks herpesviirus. Kuid siis tuli proov
tagasi negatiivsena. Oli veel võimalus, et tegemist on autoimmuunreaktsiooniga –
st keha enda immuunsüsteem ründab millegipärast teatud kehaosi.</span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Seljaajuvedelikus tõusis valgete
vereliblede arv mikroliitris 80-le (norm 5). Diagnoosiks pandi „tundmatu
põhjusega ajupõletik“. <b>Entsefaliit tähendab kõnekeeles halba aju ehk
ajupõletikku, millel võib olla üsna palju põhjuseid. </b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dr Najjar palus Calahanil joonistada
kellapildi. Ja pilt tuli selline:<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjKyVhyWHlAfVoTIvnv8I0fsq0Wgy_aNExJ3Ma5jzP96PIx8W0QcLbcNV9YVy6uwxqU2F5AcM2VXi8UXr0uwO3yvIvSgVoML_8NLl0_XOYRUru4aK00sASdxON8fZ90d-KXPIEnLcuhyKTNm5djnT2ni_bSK8uicMm6MXtxQgJqTIffjWJI9L2lY0CIVg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="423" data-original-width="306" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjKyVhyWHlAfVoTIvnv8I0fsq0Wgy_aNExJ3Ma5jzP96PIx8W0QcLbcNV9YVy6uwxqU2F5AcM2VXi8UXr0uwO3yvIvSgVoML_8NLl0_XOYRUru4aK00sASdxON8fZ90d-KXPIEnLcuhyKTNm5djnT2ni_bSK8uicMm6MXtxQgJqTIffjWJI9L2lY0CIVg=w290-h400" width="290" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">See, et ta pani kõik numbrid ühele
poole, ignoreerides samal ajal täielikult kella teist poolt, kinnitas Dr
Najjari oletust, et Susannah ei põdenud vaimuhaigust ja probleem oli
neuroloogiline, mitte psühholoogiline.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dr Najjar ütles Susannah vanematele,
et "<b>tema aju on tema enda keha rünnaku all"</b> ja võttis kasutusele
termini "aju põleb" (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">brain on
fire</i>).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Et saada kindlat vastust, tehti aju
biopsia. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Najjar pidas põletiku tekitajaks
<b>autoimmuunset entsefaliiti</b>, teine raviarst dr Russo pakkus <b>paraneoplastilist
sündroomi</b>. Paraneoplastiline sündroom on vähi, sagedamini kopsu-, rinna- või
munasarjavähi, tagajärg. Selle sümptomid: psühhoos, katatoonia jne ei ole
tingitud vähist endast, vaid immuunsüsteemi reageerimisest sellele. Kui keha
asub kasvaja vastu võitlema, suunab see mõnikord rünnaku tervete kehaosade,
näiteks selgroo või peaaju vastu. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Samal ajal hakkas peaajust võetud
proovi analüüsima neuroonkoloog<b> dr Josep Dalmau</b>, kellel oli olnud kokkupuude
sarnaste sümptomitega ja kes seoses sellega leidis immuunrünnaku NMDA
retseptorite vastu ja nimetas haigust <b>NMDA retseptori entsefaliidiks</b>.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjxaeXjhu5nAtlxB3oXLMO3gUkbRohMJnmHpABH2cth7uKJBLmoXMX6w3chRv-ImOTMLapowjaxKspodn_dsUXGkDCuy4ua51xC-_q8xoUTh82QxDpWHm8Cy3_qszlRLV5rqybOXChKORj4OAc6VGakaAG-QLi9oT7Il9PUfCjnx14muZnkPW3dYEwNyg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="308" data-original-width="371" height="332" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjxaeXjhu5nAtlxB3oXLMO3gUkbRohMJnmHpABH2cth7uKJBLmoXMX6w3chRv-ImOTMLapowjaxKspodn_dsUXGkDCuy4ua51xC-_q8xoUTh82QxDpWHm8Cy3_qszlRLV5rqybOXChKORj4OAc6VGakaAG-QLi9oT7Il9PUfCjnx14muZnkPW3dYEwNyg=w400-h332" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">NMDA (N-metüül-D-aspartaathape) retseptoreid
on igal pool ajus, kuid põhiliselt hipokampuses. <b>Need retseptorid on olulised
õppimiseks, meelespidamiseks ja käitumiseks. Kui need muutuvad teovõimetuks,
siis on nii vaim kui keha jõuetud. </b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Cahalan oli 217. inimene, kellel diagnoositi
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>NMDA retseptori autoimmuunne entsefaliit.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">See tähendab, et tema keha
immuunsüsteem tekitas antikehi, mis ründasid ajus olevaid NMDA retseptoreid.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">See haigus on paljude staadiumitega
haigus, mille esinemine ja kulg varieeruvad haiguse jätkudes väga palju. <b>70%
patsientidest</b> algab kõik silmatorkamatult, tavaliste gripisümptomitega:
peavalud, palavik, iiveldus. Kusjuures ei ole teada, kas sel ajal on kokkupuude
viirusega või on need haiguse enda sümptomid. Paar nädalat hiljem avalduvad
psühhiaatrilised probleemid sh ärevus, unetus, hirm, suuruseluulud,
ülireligioossus, maania ja paranoia. Nende häirete puhul otsib inimene eelkõige
abi psühhiaatrilt. <b>75% patsientidel</b> esinevad krambid. Edasi areneb keele ja
mälu puudulikkus.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Cahalan oli juba jõudnud
katatooniastaadiumi, mis on haiguse kõrgpunktiks, millele sageli järgnevad
hingamispuudulikkus, kooma ja mõnikord surm. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">75% patsientidest paranevad
täielikult või jäävad ainult väikesed kõrvaltoimed, invaliidistub üle 20% ja 4%
sureb ka kiire diagnoosi korral. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Peaaegu pooltel kordadel vallandab
haiguse munasarjakasvaja – teratoom</b>. Ülejäänud kordadel jääb algpõhjus
avastamata.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Cahalani puhul märke vähist ei
leitud. Järgnes agressiivne ravikuur steroididest, veenisisesest
immuunglobuliinist ja plasmaeraldusest. <b>Steroidid vaigistavad põletiku,
plasmaeraldus puhastab organismi antikehadest, ja immuunglobuliinravi rahustab
ja neutraliseerib antikehasid. </b><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Varsti lubati Cahalan koju. Kulus mitu
kuud enne, kui taastus korralik kõne, mälu, lugemis- ja kirjutamisvõime. Kuid
lõpuks 7 kuud hiljem suutis Cahalan tööle naasta. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Cahalan usub ka, et tal läks nii
hästi seetõttu, et tema perekond ei andnud alla ja uskusid temasse. Isa oma naisega, ema ja
kasuisa, vend ja elukaaslane Stephen – nad kõik olid igapäevaselt haiglas
toetamas, hoolitsemas, arstidelt infot küsimas. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">2015 abiellus Susannah Stepheniga ja
neil on kaksikud pojad. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Cahalani seisundit nimetatakse
meditsiinis "<b>suureks teesklejaks" (great pretender)</b>: häire, mis
jäljendab erinevate häirete sümptomeid, ajab arste segadusse ja viib nad
eksiteele. "Suur teeskleja" on ka Cahalani järgmise raamatu pealkiri.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjdTLFS186KHdzO96B_2zukR4xQudweJ47pomX1AtgWOaQ8vajUvNMepGlVp55vTPTI2mtWAWn_FLbnmlTlgRvF6YZ7Vo1nYc64-OvOTC7s0W1t99Y4NWQha01lXEN-_F9B1SrmU3DSdP_HYOUjjEBD6-V1R8kB_ohwGdm6hr3kHibFj3WeDaBqz4TrVQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="732" data-original-width="1000" height="293" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjdTLFS186KHdzO96B_2zukR4xQudweJ47pomX1AtgWOaQ8vajUvNMepGlVp55vTPTI2mtWAWn_FLbnmlTlgRvF6YZ7Vo1nYc64-OvOTC7s0W1t99Y4NWQha01lXEN-_F9B1SrmU3DSdP_HYOUjjEBD6-V1R8kB_ohwGdm6hr3kHibFj3WeDaBqz4TrVQ=w400-h293" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Raamatu "Põlev aju" järgi on tehtud ka Netflixi film. Kuid Eesti Netflixist ma seda ei leidnud. </span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-7034622226505026432022-09-13T08:08:00.003-07:002022-09-13T08:48:54.567-07:00Kui keha tuleb sulle appi vol 2<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjS6mGI16vYBxjawNlCGGtUHqy4b2UUoKy2YX4299h8H4nUqDsvQata_r8iqvVaqi9zjHJGgmytiCsENgyHMAT6NpXzRU217PgdHAJfryylF0N0AvhCi1BFXaK8JjzZMEZ5fW_0IYeXGdCIvzQmAzS_HXeb72NTdDYkL1B5QQNXh7HBimtR-4K5BOE4Pw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="400" data-original-width="800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjS6mGI16vYBxjawNlCGGtUHqy4b2UUoKy2YX4299h8H4nUqDsvQata_r8iqvVaqi9zjHJGgmytiCsENgyHMAT6NpXzRU217PgdHAJfryylF0N0AvhCi1BFXaK8JjzZMEZ5fW_0IYeXGdCIvzQmAzS_HXeb72NTdDYkL1B5QQNXh7HBimtR-4K5BOE4Pw=w640-h320" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Eelmises postitutes kirjutasin <b>Suzanne O´Sullivani raamatust "Kõik sünnib su enda peas. Tõsilood kujuteldavatest tõbedest.</b>" Siinkohal võtan raamatust loetu kokku.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Neuroloog
suudab üsna usaldusväärselt eristada füüsilisest haigusest tingitud vaevusi vaevustest,
millel on psühholoogiline põhjus. Seetõttu seisavad just neuroloogid sagedamini
silmitsi psühhosomaatiliste haiguste diagnoosiga.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Patsiendile
on väga raske öelda, et tema füüsilisel haigusel võib olla psühholoogiline
põhjus. Sellist diagnoosi on raske mõista, veel raskem sellega nõustuda. Nii
mõnigi patsient tunneb end nurkasurutuna, sest eelistab ükskõik mida muud
psühholoogilisest tervisehäirest tingitud alandusele. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ühiskond on psühholoogiliste häirete suhtes eelarvamustest pingul, ja
patsiendid teavad seda.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">O´Sullivan
märgib, et arstidel on kartus psühhosomaatilist diagnoosi panna, osalt
kardetakse pahandada patsienti (Mis te arvate, et ma olen hull või?), teisalt
võib ju olla, et midagi on jäänud kahe silma vahele. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samuti
kirjutab autor, kuidas alles värske ülikooli lõpetanud arstina, kippus ta
selliseid patsiente pidama simulantideks, või suhtuma neisse kergekäeliselt:
„Head uudised, ajukasvajat me ei leidnud, teie peavalul ei ole tõsist põhjust.
Ja head aega.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
O´Sullivani ülesandeks oli esimesel töökohal uurida epilepsiat põdevaid
inimesi, kes ei saanud ravist abi. Siin sai talle selgeks, et ligi 70%
inimestest, kelle krambihood ei allunud ravile, ei põdenudki epilepsiat. Krambid
tekkisid puhtalt psühholoogilistel põhjustel. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEid5_A0R5K2zA6BJ2IaZbetVF6_6pGpDwJyDziEu1ekyAl0QtIqyC7_3WApA-BFMIVMrgMFq_oJZn7YyTBPU8b9-B4X4yXzx5RlgYZzPxk6Gej_Rj4hXgpoLFyDpaGEKJGfr1vL7XNOhTOiR-4g_FCoSaV8yDlQIXQsVhy4zQWgs3P05B5mIRGlQz67ug" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="377" data-original-width="500" height="483" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEid5_A0R5K2zA6BJ2IaZbetVF6_6pGpDwJyDziEu1ekyAl0QtIqyC7_3WApA-BFMIVMrgMFq_oJZn7YyTBPU8b9-B4X4yXzx5RlgYZzPxk6Gej_Rj4hXgpoLFyDpaGEKJGfr1vL7XNOhTOiR-4g_FCoSaV8yDlQIXQsVhy4zQWgs3P05B5mIRGlQz67ug=w640-h483" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Autor
kirjutab veel, et ta on kohanud paljusid inimesi, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kelle kurbus on nõnda valdav, et nad ei suuda seda tunnet taluda. Selle
asemel arenevad neil välja füüsilised vaevused.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Täiesti
loogikavastaselt otsustab inimese teadvustamata mina vaevelda krampide käes või
jääda ratastooli, selle asemel et tunnistada valitsevat ängi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Konversioonihäirega
inimesed on sageli <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">aleksitüümsed</b>,
mis tähendab, et nad on kaotanud võime väljendada emotsioone. Kui küsida mõnelt
pseudokrampidega inimeselt, kuidas ta end tunneb, võib saada vastuseks, et tal
on külm või et on väsinud – kumbki vastus ei sisalda infot emotsionaalse
seisundi kohta. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ehk eitavad nad stressi
põhjusel, et ei tunnegi seda, sest keha on stressi muutnud millekski muuks.</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Paljud
neuroloogid usuvad, et pea iga konversioonihäirega patsient on olnud tõsise
seksuaalse või füüsilise ahisatmise ohver. O´Sullivani arvates on see vaid
osaliselt tõene. Uuringute kohaselt on seksuaalse ahistamise all kannatanud
kuni 30% mitteepileptliste hoogudega inimestest. See tähendab, et 70% <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ei ole ahistamist kogenud. On küll olemas
tõendeid, et ärevatel või neurootilistel isiksustel, kes kalduvad muretsema või
vihastama, tundma süüd või langema depressiooni, tekib somaatiline kaebus
suurema tõenäosusega. Sama käib nende kohta, kes kipuvad täiel määral sattuma
teistest inimestest sõltuvusse või näevad ülejäänuid võimukate ja edukatena ja
ennast samal ajal abituna. Samas kõik see suurendab võimalusi, kuid ei tähenda,
et teised oleksid automaatselt probleemidest vabad.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhMpyQoJ1Mj5QI6QT1FkZ2lpc7iXzl8R6BAb45qaGndTm4uVSgIxYrMtMgJ0pVJkAlUsfn204Slwb-vtOVHT-LgKsDqVvakf9-PVF9q4Q6qmar454wswIAz1A2O2dqFGtUpFtTJ0C5eG406AsH5gU6U98IyQEhPcC5LarFNY0FKMl5RlmWP4uOj8Z7E_w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="155" data-original-width="215" height="289" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhMpyQoJ1Mj5QI6QT1FkZ2lpc7iXzl8R6BAb45qaGndTm4uVSgIxYrMtMgJ0pVJkAlUsfn204Slwb-vtOVHT-LgKsDqVvakf9-PVF9q4Q6qmar454wswIAz1A2O2dqFGtUpFtTJ0C5eG406AsH5gU6U98IyQEhPcC5LarFNY0FKMl5RlmWP4uOj8Z7E_w=w400-h289" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Teatud määral oleme kõik kaitsetud, meil
kõigil on oma lävepakk ja kui meid sellest üle tõugatakse, võib igaühel areneda
psühhosomaatiline häire.</b> Esimesed eluaastad aitavad määrata nii lävepaku
asukoha kui kõrguse, mis sunnib keha stressile reageerima haiguse või
psühhiaatriliste sümptomite abil.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lähedase
kaotus või trauma on haiguse prekursorina tavaline. Kuid paljusid elusündmusi
ei ole nii lihtne lahterdada headeks või halbadeks. Näiteks on lapse sünd teda
kaua oodanud paarile rõõmusõnumiks, keerulisem üksikule või just oma karjääri
alguses olevale inimesele. Trauma suurustki on raske määratleda, kui inimene
ei pea seda sündmuse toimumise ajal stressiks. <b>Stressi eitamine näib olevat
siin tavaline. </b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samuti
pole ahistamine ainus problemaatiline teema. Ka <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">üleliigne tähelepanu, eriti haige lapse suhtes</b>, võib samuti olla
riskiteguriks seletamatute meditsiiniliste sümptomite tekkimisel hilisemas
elus. Varajane kokkupuude kroonilise haigusega võib tahtmatult julgustada haiguskäitumist.
Patsiendid kannatavad sageli sümptomite all, mida nad on varem teiste juures
märganud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Käitumuslikud
tegurid on olulised kroonilise valu ja kroonilise väsimuse sündroomi
tekkimisel. Häired ei pruugi alata otseselt stressist, vaid ekslikest veendumustest,
kuidas oleks kõige parem reageerida muutustele kehas ja haigusele. Kalduvus
reageerida igale kehalisele aistingule, selmet ignoreerida enamikku neist, nii
nagu suurem osa meist teeb, võib olla õpitud väga varases nooruses. Näiteks
ärritatud soole sündroomi puhul arvatakse osaliselt olevat tegemist tajuhäirega
– selle all kannatavad inimesed on üleliia tähelepanelikud iga viimase kui
sisemise aistinguning muutuse suhtes soolestiku tegevuses. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Reageeritakse sümptomitele, mida teised tavaliselt eiravad, ning
reaktsioonid võimendavad sümptomeid ja nende teadvustamist.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Rohkem
kui 70% pseudokrampide ja kroonilise väsimuse sündroomiga patsientidest on
naised. O´Sullivan tuletab meelde: </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">„Mulle jääb vist igaveseks meelde päev
ajast, mil olin alles alustanud neuroloogiaõpinguid. Meeskond, kellega ma
töötasin, oli äsja läbi vaadanud noore mehe, kellel olid ühe jala lihastes
kummalise spasmid. Probleem oli tekkinud pärast väikest tööl saadud
jalavigastust. Järk-järgult oli tema jalg väändunud asendisse, mis tegi tal
kõndimise raskeks. Teda oli põhjalikult uuritud. Tulemused olid alati
normaalsed. Kui me jõudsime välja nii kaugele, et midagi ei jäänud enam teha,
küsisin, kas tema haigus võiks olla ehk psühhosomaatiline. Seepeale pöördus
keskealine meesarst, kelle alluvuses ma töötasin, kergel toonil minu ja rühma
naissoost arstitudengite poole ning teatas, et probleem ei saa olla
psühhogeenne, sest patsient on mees ja psühhogeensed häired on noorte naiste
haigus.“</span></blockquote><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Veel
aastaid hiljem kohtab O´Sullivan sellist suhtumist praegugi. Meesarstid
kordavad sõnu, mida 1819 aastal lausus Prantsuse arst Jean-Baptiste
Louyer-Villermay: „Mees ei saa olla hüsteeriline; tal pole emakat.“ Suhtumine
ajast, mil naist peeti alamajärgu olendiks on visa kaduma. See pole nii sage ega
avalik, kuid elab edasi.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhwZ3otBI7-zmVqR7l_reNXB7RwweI7TAovVx1TLGix1IYancsVPvJWQQK2cEiROIhWJgufA2f7m531F1RvJCPK7e5j4E9M2I4GnhU1DSiBumUmydiJQqrqq6R5PDM43NNvVQolhpUXzWTDB3yXyh_rKa4253tvGttkHg__YqUiObvye8XY5we0eKNPBw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1978" data-original-width="2560" height="494" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhwZ3otBI7-zmVqR7l_reNXB7RwweI7TAovVx1TLGix1IYancsVPvJWQQK2cEiROIhWJgufA2f7m531F1RvJCPK7e5j4E9M2I4GnhU1DSiBumUmydiJQqrqq6R5PDM43NNvVQolhpUXzWTDB3yXyh_rKa4253tvGttkHg__YqUiObvye8XY5we0eKNPBw=w640-h494" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
miks naised on psühhosomaatilistele probleemidele vastuvõtlikumad, on mitmeid
põhjusi. Naistel on lubatud väljendada oma emotsioone, mehed samal ajal peavad
olema tugevad. Naiste puhul on nõrk olemine ja abi otsimine sotsiaalselt
aktsepteeritud. Mehed peavad lihtsalt hakkama saama. Oleme loonud kultuuri, kus
naised räägivad sümptomitest ja otsivad abi, aga mehed pigem ignoreerivad neid.
Naistel esineb rohkem ka ärevust ja depressiooni. Kuid meeste elus ei ole vähem
stressi. Vaadates teisi erinevusi: naised joovad vähem alkoholi, mehed ravivad
stressi tõenäolisemalt sagedamini alkoholiga. Meestelt ekib sagedamini
agressiivseid raevupuhanguid ja nad on altimad riskikäitumisele. Vahest ei ole
asi ühe soo esindaja paremas hakkamasaamises või vähemas kaeblemises, vaid
pigem selles, et kõik kannatavad erineval moel. Stressiga kokku puutudes
suunavad naised selle sissepoole ja mehed väljapoole. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ka
meedial on oluline osa selles, millised sümptomid inimestel tekivad. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1990ndatel saabus vastuvõtule palju
patsiente, kes olid veendunud, et nende erinevad füüsilised sümptomid on
tingitud kandidoosist ehk seeninfektsioonist </b>(vana hea Candida Albicans).
Tollal oli ajakirjades ja ajalehtedes sageli juttu kandidoosiepideemiast. Üks
veebileht loetles kandidoosi sümptomitena kurnatust ja ärrituvust, millega
kaasnevad puhitus, sügelevad kõrvad, vähenenud keskendumisvõime ja magusanälg.
Meedia kirjeldas neid sümptomeid üksikasjalikult ning inimesed saabusidki arsti juurde
täpipealt selliste sümptomitega ja kindlana oma diagnoosis. Patsientidelt reeglina ei
leitud seeninfektsiooni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">O´Sullivan
kirjutab, et kui meediakära vaibus, on patsiendid harva kandidoosi kohta
küsinud. Nüüd arvatakse samu sümptomeid gluteenitalumatuse või allergiaga seonduvat<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. Inimesed otsivad seletusi muudatustele
kehas, midagi, mille arvele panna iga ebameeldiv tunne. Nad ei soovi põhjusena
tunnistada käitumuslikke ja emotsionaalseid tegureid ega ka vananemise mõju. </b>Ühiskond
ja meedia on varmalt pakkumas meelepärasemat varianti ja andma lisa
olemasolevate sümptomite varamusse.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Autor
hoiatab liigsete uuringute eest ja kirjutab sellest pikemalt ühe oma
patsiendiga. 23 aastane Daniel oli heas vormis ja terve mees, kes polnud eriti
haige olnud. Arsti juurde jõudis ta peavaluga – tundis väikest torget kuklas.
See polnud ränk valu ega vajanud valuvaigisteid aga see tegi Danielile muret.
Üks tema tuttav oli alles surnud ajuverejooksu tõttu. Arst soovitas puhata, vett
juua, vältida alkoholi ja teha veidi trenni. Võimalik et peavalu taandub
iseenesest. Daniel käis ajuskaneeringu tegemisega jätkuvalt peale. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Healoomuliste sümptomite uurimise puhul on
tasakaal kohutavalt habras. Ühelt poolt tuleb neid uurida, et välistada füüsiline
põhjus, kui see on vajalik. Kuid koht, kus tuleb tõmmata piir on veidi ähmane. <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Näiteks
toob autor Eleanori, kellel oli noorest peale kannatanud paljude seletamatute
meditsiiniliste hädade käes. Talle tehti arvukalt uuringuid, millest ükski ei
näidanud ainsatki kõrvalekallet. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kui tal
tekkisid peavalud saatis perearst ta neuroloogi juurde. Neuroloog ütles, et
peavalud ei ole tõsisemat laadi. Kuid Eleanor ei saanud rahu, ta kartis, et
äkki on ajus midagi halba. Tehti skaneering ja see oligi viga. Skaneeringult ei nähtud
kasvajat, kuid seal oli 5 cm pikkune aneurüsm, nõrgenenud piirkond ühe
veresoone seinas. Eleanori ärevus kerkis kohe lakke. Kuid aneurüsm ei saanud
põhjustada tema peavalu, tõenäoliselt oli see seal juba olnud aastaid ja
Eleanor oleks võinud sellega elada terve elu, ilma et see teda oleks häirinud.
Kuid nüüd Eleanor teadis. Inimeste lahkamisel on leitud, et kuni 5% on
lõhkemata asümptomaatiline aneurüsm. Sestap aneurüsmi ravida ei soovitata. Kuid
Eleanor otsustas seda ravida. Ta viidi operatsioonile: kubemest viidi sisse
kateeter, mis juhiti läbi alakõhu veresoonte ajuveresoonteni. Toruots asetati
aneurüsmi algusesse ja alustati süstimist. Selle protsessiga viiakse soonde
plaatinast toruke ehk koil. Protseduur ei sujunud hästi, aneurüsm lõhkes.
Eleanoril tekkis hemorraagiline insult, millest ta kunagi ei paranenud.. Üks
kehapool jäi halvatuks ja tekkisid krambid.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgBnC12T-GB0dQGFAjDTZNM_A4XIviWYvr4oMWVzxLSWVNmLwaXB-1mLbcVOiS5GrAkZt1SZEakW8kLvI-3S54nPp18KECP2qLORqUmwRgEuvOmPwSghXDa1mf71-ZwpfnRNaqAU0xq_XHNi4RyjAyYWVXASudflHQuXj1klpiaRsJPMVbtWStgGaj8mg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="836" data-original-width="1254" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgBnC12T-GB0dQGFAjDTZNM_A4XIviWYvr4oMWVzxLSWVNmLwaXB-1mLbcVOiS5GrAkZt1SZEakW8kLvI-3S54nPp18KECP2qLORqUmwRgEuvOmPwSghXDa1mf71-ZwpfnRNaqAU0xq_XHNi4RyjAyYWVXASudflHQuXj1klpiaRsJPMVbtWStgGaj8mg" width="320" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">MRT-kuva
on niivõrd keerukas ja tundlik moodus keha uurimiseks, et täiesti tavalised on juhuslikud
leiud, mis ei pruugi üldse haigust mõjutada. Mõnikord võidakse leida tillukesi
tsüste, mis on täiesti kahjutud. </span><b>Ent kui
ajukuva tehakse lihtsalt igaks juhuks ja leitakse selline tsüst, tunnete enda
paremini või halvemini?</b></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Arstid
võivad sageli uurimistulemusi valesti diagnoosida. Selle <b>heaks näiteks on
puukborrelioos (Lyme tõbi)</b>. Puukborrelioos võib olla ohtlik haigus, kuid
paljude arstide oskus analüüside tõlgendamisel on kehv. USAs on see tavaline
ülediagnoositud haigus. Üks uuring, mis käsitles puukborrelioosi kliiniku
patsiente, näitas et 60% neist olid saanud diagnoosi eksikombel. Igaüks neist
sai mittevajalikku ravi, oli veendunud tõsise haiguse olemasolus ning jäänud
ilma õigest diagnoosist ja asjakohasest ravist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vereanalüüsid,
röntgen, igasugused testid sisaldavad samasugust riski. Mõnd testi on iseäranis
raske tõlgendada ja see loob võimaluse vigadeks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi
julgustuse otsimine oma tervishädade korral on normaalne, uurib mõni inimene
iga sümptomit nii põhajlikult, kuni mitte sümptomid, vaid uurimistöö ise tekitab
võimetuse maailmas täie jõuga toimetada. See on murelike ülemõtlejate häda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mida saaks teha?<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
me tõepoolest tahame, et olukord paraneks, tuleb igaühel anda oma panus. Arstid
ei tohiks seda diagnoosi nii väga karta, vaid tahta sellega rohkem tegeleda ja
olema nende patsientide suhtes kaastundlikumad. Kuid veel tähtsam on, et
ühiskond, laiem avalikkus - teie! – peab lõpetama selliste sümptomite pidamise
vähem reaalseks kui teiste haigustega seotud sümptomeid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Et
võiksime kaaluda tõsise haiguse puhul psühholoogilise põhjuse olemasolu, on
ülitähtis, et me usuksime selle võimalikkust ning seda, kui äärmuslik võib
psühhosomaatiline haigus mõnikord olla. Me kiidame üpris kergesti heaks
platseeboefekti, homöopaatia, alternatiivmeditsiini, mediteerimise ja
vähidieedid ning terve hulga muid näiteid selle kohta, kuidas vaim mõjutab
keha. Miks on siis nii raske tunnistada mõtet vaimust, mis tekitab füüsilisi
sümptomeid. Kõigi nende positiivsete tagajärgede juures, mida vaimujõud võib
anda, võib see sama kergesti anda ka negatiivseid. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mõisteid:<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjkNTVpTa5Qy-D7cnjakxx5NrcCiYu08blwbu2NentoLSli9eO84aY7zle7xhFj8fGZkAc-N6XMiZUXc3nrhdWWDmmOVeW4SSA2f3xg8jGgFAZQ2p4JNGZLx8D6rL-UsnlSmdACCDbaG2q8k9vOLt-ceCEzti4sykdL0Wd_brj7d8H6EamBBoXlsZrwbg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="300" data-original-width="400" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjkNTVpTa5Qy-D7cnjakxx5NrcCiYu08blwbu2NentoLSli9eO84aY7zle7xhFj8fGZkAc-N6XMiZUXc3nrhdWWDmmOVeW4SSA2f3xg8jGgFAZQ2p4JNGZLx8D6rL-UsnlSmdACCDbaG2q8k9vOLt-ceCEzti4sykdL0Wd_brj7d8H6EamBBoXlsZrwbg=w640-h480" width="640" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatus
kasutab autor sõna psühhosomaatiline igasuguse füüsilsite sümptomite kohta,
mida ei saa haigusega seletada ja mille taga või kahtlustada psühholoogilist
põhjust. Kuid see on vaid üldmõiste.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Somatisatsioon</i></b>
tähendab inimese kalduvust reageerida stressile või emotsioonidele füüsiliste
sümptomitega. Ehk kui ma saan pingelises olukorras peavalu, siis ma somatiseerin
või olen somatiseerija ja see on tavaline, peaaegu normaalne elu osa. Nii
väljendab keha vaimset distressi. Somatisatsioon ei vii ilmtingimata
somatisatsioonihäireni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Somatisatsioonihäire</i></b>
on haruldane ja ränkraske meditsiiniline seisund, mis asub diagnooside spektri
ühes otsas. See krijeldab isikut, kes on krooniliselt raske haige, kellel
esineb mitu sümptomit ja kel on vähe lootust paraneda. Spektri teises otsas on
täpsustamata ja lühikesed somaatilised häired, mis inimese elus tulevad ja
lähevad, tekitades probleeme lühikesel perioodil. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Konversioonihäire</i></b>
on somatsatsioonihäire neuroloogiline variant. Tegemist on endiselt haigusliku
seisundiga, mille korral füüsilised vaevused ületavad kõikvõimalikud leitavad
haigused, kuid antud juhul on sümptomid neuroloogilised. See tähendab, et valu
asemel esineb jõu kadumine jäsemes, krambid või mõne taju kadumine.
Konversioonihäiret tuntakse ka kui <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">funktsionaalne neuroloogiline häire</i> </b>või
vähemal määral<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">dissotsiatiivse häirena</i></b>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eestis
on kasutusel klassifikatsioon, mille alusel kodeeritakse psühhosomaatilise
haigused </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">somatoformsete häiretena.</span><o:p></o:p></b></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-29661687746963252432022-09-12T05:20:00.007-07:002022-09-13T08:48:11.472-07:00Kui keha tuleb sulle appi vol 1<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh4C9jxPkHTLKjMqREDeIi83R6-BAUa1gNIZXFqPAKuP9eTvsIZbGnLZ1DBg0Vdg0in8ymBcHVGtbpKJrUoyzasT_R5fOcbLWnRjFwk3W773L19VyNiS8JIvrQaJP4wkxhNtQjsVFxLx4zU4YM6orFAnet1-G1CrV7x-cHLS4hQvyW9LXMJ9jNad5FYUQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="448" data-original-width="673" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh4C9jxPkHTLKjMqREDeIi83R6-BAUa1gNIZXFqPAKuP9eTvsIZbGnLZ1DBg0Vdg0in8ymBcHVGtbpKJrUoyzasT_R5fOcbLWnRjFwk3W773L19VyNiS8JIvrQaJP4wkxhNtQjsVFxLx4zU4YM6orFAnet1-G1CrV7x-cHLS4hQvyW9LXMJ9jNad5FYUQ=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Uus
õppeaasta toob jälle uut kirjandust. Mul on veel kevadest kaks loetud raamatut
kokku võtmata. Kuid esimesena käiksin läbi värskelt lõpetatud neuroloog <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Suzanne O´Sullivani</b> raamatu <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">„Kõik sünnib su enda peas. Tõsilood
kujuteldavatest tõbedest“</b>(eesti keeles 2019).<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZjkWyjElNf1Il4LOPEC5OCUYiW3xLpomlyvgmc2ikZl6lq6A-6A0G2k4FwFCGHfxX1oOzJaQzZKq-GIL1yGIh3lIrdfdXOiiEajjBcZuUiUrn-RXQuANp2kGnhv-0xOLTKuT_yiFX_UgnYUm_Wl6iZQOTwunX1TCppu3yTkoZLMgjamDDZiZt397mUA" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="290" data-original-width="200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZjkWyjElNf1Il4LOPEC5OCUYiW3xLpomlyvgmc2ikZl6lq6A-6A0G2k4FwFCGHfxX1oOzJaQzZKq-GIL1yGIh3lIrdfdXOiiEajjBcZuUiUrn-RXQuANp2kGnhv-0xOLTKuT_yiFX_UgnYUm_Wl6iZQOTwunX1TCppu3yTkoZLMgjamDDZiZt397mUA=w221-h320" width="221" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Raamat
on 268 lk, seega üsna kogukas, arvestades et kolmandikku raamatust ei moodusta
viited ja kasutatud kirjandus. Olin alguses pealkirja osas veidi skeptiline – "Kõik sünnib su enda peas..." – on pigem viide sellele, et kõik tervisega seonduv on ainult peas kinni ja tõved on kujutletavad - ehk neid pole olemas. Autor peab silmas siiski vägagi reaalseid sümptomeid, millele ei ole meditsiinilist seletust. </span><span style="font-family: arial;">O´Sullivan rõhutab, kui palju on selles valdkonnas selgusetust.</span></div></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pilk sisukorrale, mis on jaotatud peatükkideks</span><span style="font-family: arial;">
</span><span style="font-family: arial;">patsientide nimede (Pauline, Matthew, Shahina...) järgi, tekitas
arvamuse, et need on autori õnnestunud juhtumid. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid tema patsiendilood on selles mõttes
ebaharilikud, et need ei ole enamikus lõpetatud. Ühelt poolt selline elu ongi, pidevate tõusude ja languste voog, samas oleks tahtnud teada, kuidas nende patsientide terviseotsingud lahenesid. Enamikule patsientidest ta küll pakub raamatus võimalust oma
psühhosomaatiliste sümptomite raviga edasi minna psühhiaatrite/psühholoogide abiga, kuid pea kõik keelduvad sellest. Mis edasi saab, jääb selgusetuks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamat
oli muidu hästi loetav, arusaadav, põhielemente korrati erinevate nurkade alt mitmeid
kordi üle. O´Sullivan, kes ise on spetsialiseerunud epilepsiale, kirjeldab oma patsiendilugude juures täpselt, kuidas ta teeb vahet epileptilistel ja pseudokrampidel. Kuid <b>m</b></span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><b>üalgilise entsefalomüeliidi/kroonilise väsimuse sündroomi</b> (ME/CFS) patsientide puhul jääb sellest täpsusest vajaka ja oletusi on rohkem kui faktilist materjali. </span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Näiteks on Harvardi med.prof. <a href="https://www.youtube.com/watch?v=yUa3kLel3XI" target="_blank">A. Komaroff</a>, kes on pikalt uurinud ME/CFS seonduvat, öelnud, et see ei ole psühholoogiline probleem. Kuid samas võib iga sümptomaatika taga st iga füüsilise haigusega olla teatud osa patsiente, kelle sümptomeid juhib psühhosomaatika.</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Psühhosomaatiline häire on siis, kui inimesel on sümptomid (sh valu,
krambid, väsimus, jõuetus, paralüüs jne), kuid analüüside kohaselt on kõik
korras.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kindlasti
tuleb see paljudele tuttav ette. Kui mitte iseenda puhul, siis kindlasti on
mõni tuttav öelnud, et on haige aga arstid ei leia põhjust – proovid on kõik
korras. Näiteks küllalt neid, kes arvavad endil olevat vitamiinipuuduse –
vereproovi kohaselt on aga kõik normi piires või peavad uimast väsimust madala
rauataseme süüks, kuid vereproov ei näita mingit hälvet. Keha käitub kui haige keha.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Meile
on tuttav värin kätes, kui kirjutame alla tähtsale dokumendile, higipisarad,
kui alustame avalikku esinemist. Need on keha füsioloogilised reaktsioonid
stressile ja arenenud meis hulk aega tagasi, et me suudaksime ohuga silmitsi
seista (või põgeneda). <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgiLHB2nxG5EZ5H0I7W6H7YnAFcecV8lmIFtv_byzaJrBfdwmy0CsY7FM-Z62uPIlrqJyWCVnm5fc9oZCyQaAS4f9YXiQh74Fk7wzs0lWaBv9Oyh8uteWJ6h-z_iH-Y1Qv7iWHSh1rDkZdncLrMerAhpfORw3JLR0Z2VzAAnN5VfZzLcNwJVGWUmkQZg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="425" data-original-width="680" height="250" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgiLHB2nxG5EZ5H0I7W6H7YnAFcecV8lmIFtv_byzaJrBfdwmy0CsY7FM-Z62uPIlrqJyWCVnm5fc9oZCyQaAS4f9YXiQh74Fk7wzs0lWaBv9Oyh8uteWJ6h-z_iH-Y1Qv7iWHSh1rDkZdncLrMerAhpfORw3JLR0Z2VzAAnN5VfZzLcNwJVGWUmkQZg=w400-h250" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
mis saab siis, kui sedalaadi füüsiline reaktsioon emotsioonile lakkab õigesti
töötamast? Lõppude lõpuks <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">võib üles
öelda igasugune kehafunktsioon</b>: elav rakk võib hakata vohama kasvajana või
vastupidi lakata töötamast, näiteks kui juuksed välja langevad. Igasugust kehas
toodetavat keemilist ühendit võib toota üleliia või liiga vähe – näiteks
kilpnäärme üle- ja alatalituse korral. Täpselt samal moel võib elundite
füüsiline reaktsioon stressile minna üle piiri. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sõna
„psühhosomaatiline“ viitab füüsilistele sümptomitele, mis tekivad
psühholoogilistel põhjustel. Selle näiteks on pisarad ja punastamine, kuid need
on normaalsed reaktsioonid, mis ei tähenda haigust. Juhul kui sümptomid aga
ületavad tavapärased piirid, on tulemuseks haigus.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXvORcvJlmnz_hDcvx7UfmzADw92QeWvKc-RT7mY7EEa62SkZpPlCkiaDJnHaJ63Vvkp7SwO2lTiBS0a6Ce07o3NKR_6_w3Bbc-f2VUqfG2YVPlLBa4z3qUedylW3t9Hpxii0SknYWrzbnvknPYLT6-YuWXxQNncoeqNSXRxZL_pYwY0fzEPGnKp9bsg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1000" data-original-width="1000" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXvORcvJlmnz_hDcvx7UfmzADw92QeWvKc-RT7mY7EEa62SkZpPlCkiaDJnHaJ63Vvkp7SwO2lTiBS0a6Ce07o3NKR_6_w3Bbc-f2VUqfG2YVPlLBa4z3qUedylW3t9Hpxii0SknYWrzbnvknPYLT6-YuWXxQNncoeqNSXRxZL_pYwY0fzEPGnKp9bsg=w400-h400" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tänases
ühiskonnas armastatakse ette kujutada, et inimene suudab end terveks mõelda ja
et positiivne suhtumine võimaldab haigel kiiremini paraneda. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid ühiskond ei ole täielikult
teadvustanud, kuivõrd sageli käituvad inimesed vastupidiselt – mõtlevad end
haigeks</b>, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ilma et nad seda
teadvustaksid. <o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Paljud
teavad, et stress võib tõsta vererõhku ja kergemini võivad tekkida maohaavad.
Kuid kui paljud teavad, kui sageli suudavad emotsioonid tekitada tõsise
vaevuse, mille seletamiseks füüsiline tõbi puudub.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehk
kokkuvõtlikult ütleb autor, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">psühhsomaatiline
häire on siis, kui inimesel on sümptomid (sh valu, krambid, väsimus, jõuetus,
paralüüs), kuid analüüside kohaselt on kõik korras</b>. Sümptomid võivad
põhjustada tõelist häda ja vaeva. Need meditsiinilised seisundid ei sarnane
ühegi teisega, ei allu reeglitele ja võivad mõjutada ükskõik millist kehaosa.
Ühel inimesel võivad need tekitada valu, näiteks lapsel, keda koolis kiusatakse
võib hakata valutama kõht. Teisel inimesel võivad mõjutada südant. Kuid
psühhosomaatiline haigus võib väljenduda märksa äärmuslikumal kujul: halvatuse,
krampide või pea ükskõik millise kehahädana. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mida
ütleb statistika? Igal päeval esineb keskmiselt kolmandikul perearsti
külastajatest sümptomeid, mida ei ole võimalik meditsiiniliselt seletada. Iga
meditsiiniline seletamatu sümptom muidugi ei pruugi olla tingimata
psühhosomaatiline. Mõnel võib olla kallal põgus haigus, mis ei paljasta end
läbivaatuse käigus. Paljud viirusnakkused näiteks ei ilmnegi tavalise analüüsi
käigus. Need tulevad ja lähevad ja me ei saa kunagi täpselt teada, millega on
tegu, kuid kui tervis paraneb, ei olegi täpne põhjus enam oluline.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühhosomaatiline
haigus on kogu maailmas tuntud ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sel
pole midagi pistmist konkreetse kultuuriruumi või tervishoiusüsteemiga.</b>
Indias või USAs või Brasiilias või Jaapanis või Nigeerias jm arsti juurde
tulevate patsientide osas on uuring leidnud, et rängemal kujul
psühhosomaatilised häired on haruldased, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">leebemaid
vorme aga esineb kõikjal.</b> <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2011
aastal näitas Saksamaal tehtud uuring, et 22% perearstikeskuse külastajatest
oli somatisatsioonihäire. Suurbritannia uuring, mis käsitles meditsiiniliselt
seletamatuid sümptomeid haiglates, leidis, et need on tavalised igas kliinikus;
mõnes neist täheldati häireid rohkem kui pooltel patsientidest.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjEftQM4L7Z36usMObPzW3Qp-GuiKcouwCxj1alM3_c2GH6V4gqUjdh8ZhEhbZsIOS_t_aTOIhsdTZNx4q7wzj1GONVkWE_e0ex7VRgm4_0ThL_IwzXIrqMDl37GGOXKURsyRTIxCte-i7VC2gNyTddJ2ecR8_vZM76fldWCM9-PFXSJwQfn8ZdCTGtbA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="450" data-original-width="600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjEftQM4L7Z36usMObPzW3Qp-GuiKcouwCxj1alM3_c2GH6V4gqUjdh8ZhEhbZsIOS_t_aTOIhsdTZNx4q7wzj1GONVkWE_e0ex7VRgm4_0ThL_IwzXIrqMDl37GGOXKURsyRTIxCte-i7VC2gNyTddJ2ecR8_vZM76fldWCM9-PFXSJwQfn8ZdCTGtbA=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ühes
Norra uuringus küsiti rohkem kui 900 järjestikuselt perarstikeskust külastanud
patsiendilt, kas nad kannatavad enda arvates vaevuste all nagu: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">amalgaamimürgitus, ärritatud soole
sündroom, kandidoos, kroonilise väsimuse sündroom, fibrmüalgia,
elektroülitundlikkus või toidutalumatus</b>. Kõiki neid diagnoose peetakse kas
täiesti või osaliselt meditsiiniliselt seletamatuks ning neis on oluline
psühholoogiline komponent. Ligi 40% vastajatest arvas, et neil võib olal
vähemalt üks nende seast. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Veel
üks uuring näitab, et inimesed, kellel on kalduvus psühhosomaatilistele
kaebustele, lähevad tervishoiusüsteemile maksma kaks korda enam. See on
üsna tõenäoline, arvestades kõiki neid uuringuid ja analüüse, mida tuleb teha –
ja mis kõik on normis. Ja kui on normis, siis uued uuringud ja analüüsid ja
ravimid, mis leevendust ei too.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Psühhosomaatilised häired ei ole
neuroloogilised häired</b>, need kuuluvad psühholoogia ja psühhiaatria
valdkonda. Autor on ise neuroloog (epilepsiale spetsialiseerunud) ja kirjutab,
et paljud psühhosomaatiliste häiretega patsiendid satuvad tema juurde just
seetõttu, et ta pole psühholoog. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ta kirjutab</b>: „Pealegi, kui te
minestasite või talusite ränka peavalu, miks peaksite abi küsima psühhiaatrilt?
Psühhosomaatilised häired on füüsilised sümptomid, mille taga peidab end
emotsionaalne distress.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuna
sümptomid on nii füüsilised kui üldse olla saavad – ei tulegi pähe minna otsima
abi psühholoogilt,vaid eelkõige pöördutakse tavaarsti poole.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Kaks kõige levinumat psühhosomaatilist
sümptomit on väsimus ja valu.</span><o:p></o:p></b></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-69695395438604511802022-06-02T22:24:00.002-07:002022-06-02T22:36:16.366-07:00Tervisemüüjate ajalugu vol 8 - sinine valgus ja radioonika<p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpBVHrONCKAwKnPX-4_aUwFu0QfFp6XdkTl2LXPNxhM-zCO6tlypEaeNEZ3_FNWob3-IoZVL6yf7A7H_Q_4RVV1tPPMWpkLJi7BQkTh8IywAhACmnC6T8QMZ8Y7lhkRC1nvTZdXZLzaeoKxLobP2ynOlz3k5GjTfzCCM1giwoN8DESFBMlAU_mWupiOw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1414" data-original-width="2119" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpBVHrONCKAwKnPX-4_aUwFu0QfFp6XdkTl2LXPNxhM-zCO6tlypEaeNEZ3_FNWob3-IoZVL6yf7A7H_Q_4RVV1tPPMWpkLJi7BQkTh8IywAhACmnC6T8QMZ8Y7lhkRC1nvTZdXZLzaeoKxLobP2ynOlz3k5GjTfzCCM1giwoN8DESFBMlAU_mWupiOw=w640-h428" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p><span style="font-family: arial;">Olen Lydia
Kang ja Nate Pederseni kirjutatud raamatuga „A Brief History of the Worst Ways to Cure
Everything“ lõpetanud. </span></p><p><span style="font-family: arial;">Viimased väljakirjutused: </span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Natural
Hygiene</b> keeldub ravimite, vereülekannete, kiirituse, toidulisandite ja
muude vahendite kasutamisest erinevate haiguste raviks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgDc5REi9rqW1kr2EjSOycIwi18t13WV6ulUWpFK62D5g37czBScjtrO1uGhv0IM2dMANRERORdHrVCseJlLjn2A-AaMBt9xwwgm7gcxWUhAP6Olqj5eH5oPd_oNJRqzw5K9tctzSc0naVjBxGXfLX_tuDlC6yTm17mLfBpGGL4O7T4kIm1BrF9G_YGCQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="545" data-original-width="546" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgDc5REi9rqW1kr2EjSOycIwi18t13WV6ulUWpFK62D5g37czBScjtrO1uGhv0IM2dMANRERORdHrVCseJlLjn2A-AaMBt9xwwgm7gcxWUhAP6Olqj5eH5oPd_oNJRqzw5K9tctzSc0naVjBxGXfLX_tuDlC6yTm17mLfBpGGL4O7T4kIm1BrF9G_YGCQ=w400-h400" width="400" /></a></div><br /></div><o:p><span style="font-family: arial;"><br /> </span></o:p><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><span style="font-family: arial;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2l1UmjmwbmmHVZpfe7KWBuavQ_JOAjuMH1mPUkdvgZD1k90o9xdixK_m_jiJR-r-VJIa7MOOy8YzdnUoiQFg_dxH-reo4rSc5TSBkMjVQPNs7FgiIrTnJvq2nsKWlvnykkNkScQ_PpaDANudJIacX7ezGghhNpYYuA9RFWJdXhY1Fzke8j_DTZyt2CQ" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="334" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh2l1UmjmwbmmHVZpfe7KWBuavQ_JOAjuMH1mPUkdvgZD1k90o9xdixK_m_jiJR-r-VJIa7MOOy8YzdnUoiQFg_dxH-reo4rSc5TSBkMjVQPNs7FgiIrTnJvq2nsKWlvnykkNkScQ_PpaDANudJIacX7ezGghhNpYYuA9RFWJdXhY1Fzke8j_DTZyt2CQ" width="160" /></a></div><br /><div style="text-align: justify;">Kõige kurikuulsam looduslik
kehapuhastusvahend on <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Stanley Burroughsi</b>
välja töötatud <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Master Cleanse
(limonaadidieet)</b>, mis põhineb sidrunivee, vahtrasiirupi ja cayenne’i pipra
segu joomisel kümne päeva jooksul koos detox teega. Master Cleanse’i
lühiajalisteks kõrvalmõjudeks on iiveldus, dehüdratsioon, peapööritus ja
väsimus. Master Cleanse'i pikaajaliste kõrvalmõjude hulka kuulub muuhulgas ...
surm. Tegelikult juhtus täpselt nii ühe Burroughsi patsiendiga 1980. aastatel.
Vähipatsient nimega Lee Swatsenbarg otsis Burroughsilt arstiabi, kes <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">soovitas kolmkümmend päeva kestvat
puhastust</b> kombineerituna valgusteraapia ja intensiivsete massaažidega.
Swatsenbarg järgis Burroughsi nõuannet, alustades kuuajalist võõrutusravi,
mille käigus tema tervis halvenes pidevalt ning ta hakkas oksendama ja
kannatama tõsiste krampide käes. Ta suri enne, kui jõudis ravi lõpule viia.
Burroughs mõisteti süüdi tahtmatus tapmises (ja ilma litsentsita arstiteaduse
praktiseerimises).</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: medium;">Sinine
valgus</span><o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjwPtQINAhGcnstQVYcJU5vuSa8TUQeA67IkGYhQAkVsA14R7es9XNL3WMnQ4Os6F71NuLSR5gRBJsFw7-UWwRu6bqrP0kBwZazJIo6CloonBFMDoMZxdZlaA089yM4cXP7MfMte2KOSn106xfqC4sfvcGZXGDYXSkmQaPbGgNCvVds6BiFTjb0axxSFA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="774" data-original-width="853" height="364" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjwPtQINAhGcnstQVYcJU5vuSa8TUQeA67IkGYhQAkVsA14R7es9XNL3WMnQ4Os6F71NuLSR5gRBJsFw7-UWwRu6bqrP0kBwZazJIo6CloonBFMDoMZxdZlaA089yM4cXP7MfMte2KOSn106xfqC4sfvcGZXGDYXSkmQaPbGgNCvVds6BiFTjb0axxSFA=w400-h364" width="400" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1876. aastal avaldatud
"Päikesevalguse sinise kiirguse ja taeva sinise värvi mõju" („The
Influence of the Blue Ray of the Sunlight and of the Blue Colour of the Sky“)
muutis sinise valguse kaheks säravaks aastaks moehulluseks. A. J. Pleasantoni
raamat väitis, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sinine klaas on
universaalne imerohi ja võib ravida kõike alates podagrast kuni halvatuseni</b>
ja klaasitootjad üle kogu riigi rivistusid, et autorit isiklikult tänada. New
Yorgist San Francisconi hakkasid majaomanikud lisama sinise klaasiga
päikesetube või vähemalt siin-seal mõne sinise aknaklaasi. Hüdropaatilised
instituudid mõistsid ka üldsuse nõudlust sinise valguse järele ja hakkasid
ehitama sinise valgusega päikeseruume. Peagi levis trend ka Euroopasse, kus
Inglismaal muutusid väga populaarseks “valgusevannid” ning prantsuse optikud
hakkasid tootma siniseid prille.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1877. aastal kirjutas ajakirja Scientific
American ajakirjanik: Praegu on meie tänavatel ja puiesteedel üsna tavaline
näha elumaja akende sees taevasiniste klaasidega raame; päikesepaistelistel
päevadel võib haiget vanaisa või muud patsienti märgata peesitamas „eeterlike“
kiirte all, tema nägu on küll lootust täis, ehkki sinist värvi. See artikkel
sai aga ka sinise valguse populaarsuse lõpu alguseks.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Scientific American tuli välja
selgitustega, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sinise klaasi all
lösutamine paljastas sind tegelikult vähemale, mitte rohkemale sinisele
valgusele.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui sa tõesti tahtsid siniseid kiirgust
endasse imeda, oli parem seista lihtsalt väljas või vähemalt läbipaistva klaasi
all. Tegelikult kõik, mida Pleasanton oli teinud – ja kõik see, mida kõik
teised olid teinud – oli päikesevalgust veidi hajutanud. Nädal pärast seda
hukatuslikku artiklit kirjutas Scientific American uuesti, kuulutades, et
sinise valguse poolt tekitatud oletatavad ravimeetodid on kombinatsioon põgusa
päikesevanni ja tugeva platseeboefektiga seotud eelistest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Raadiolained<o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhDNrrdY1cA86am1SwzvJwOlEdtG8lGS5Em_KPUUeE3AND2KfXFqnjLMIRJqyfiHB6F0TXof2ukrT7whXYjXdrhxXzGig_gzIkolBtdN5bP1iJ-B1LgZWxsz9RMkl-AmsbvmV6ElT99aykIozK_131-2Mx4wSLI4_PAHw9okU4z4tbI0uXP7aZH9EML5A" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="500" data-original-width="500" height="454" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhDNrrdY1cA86am1SwzvJwOlEdtG8lGS5Em_KPUUeE3AND2KfXFqnjLMIRJqyfiHB6F0TXof2ukrT7whXYjXdrhxXzGig_gzIkolBtdN5bP1iJ-B1LgZWxsz9RMkl-AmsbvmV6ElT99aykIozK_131-2Mx4wSLI4_PAHw9okU4z4tbI0uXP7aZH9EML5A=w454-h454" width="454" /></a></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1863. aastal San Franciscos sündinud <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Albert Abrams</b> omandas meditsiinidoktori
kraadi Saksamaal ja naasis 1893. aastal oma kodulinna, et töötada Cooperi
kolledži patoloogiaprofessorina. Kui ta oli neljakümnendates eluaastates, oli
Abrams loonud endale neuroloogina kindla maine ja oli teel väljapaistva
karjääri poole. Siis aga hakka ta oma teelt kõrvale kalduma. Pärast seda, kui
Abrams kaotas pettuse tõttu professuuri, kaldus ta üha enam <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span>arlatanluse
poole, töötades välja küsitavaid tehnikaid, nagu piki selgroogu löömine (<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">spondüloteraapia</b>), et stimuleerida
närve, mis omakorda pidid stimuleerima organeid ja ravima haigusi. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Seda praktikat reklaamiti kui ravimit
kõigele, mis teid vaevab.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tema staarravitehnikaks sai aga
radioonika. 1916. aastal avaldas Abrams raamatu "New Concepts in Diagnosis
and Treatment", tutvustades maailmale oma teooriaid. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Lühidalt</b>: Terved inimesed kiirgavad tervislikku energiat. Haiged
inimesed kiirgavad haigussagedusi, mida radioonika praktikud nagu Abrams
väitsid, et suudavad tuvastada keerukate ja kohmakate masinatega. Seejärel
võivad nad ravida teie haigust – muide, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">mis
tahes haigust</b> –, häälestades teie haiguse sageduse tagasi tervislikule
sagedusele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Abrams kirjutas, et inimkeha koosneb
aatomitest; aatomid koosnevad omakorda elektronidest. Elektronid vibreerivad,
edastades kiirgust, mida radioonikaspetsialistid tähistavad kui "ERA"
või "Abramsi elektroonilised reaktsioonid". Kui inimene on terve,
vibreerivad tema elektronid "normaalse" kiirusega. Kui aga inimene on
ebatervislik, vibreerivad selle inimese elektronid "ebanormaalse"
kiirusega. Seega pidi arst patsiendi ravimiseks tuvastama ebatervislikud
vibratsioonid ja seejärel edastama haigusele tagasi sama vibratsioonisageduse,
mida haiged elektronid tekitasid. See omakorda neutraliseeriks haiguse ja
võimaldaks elektronidel naasta normaalsele vibratsioonimäärale.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Niisiis, kuidas avastasid radioonika
praktikud ebanormaalsed vibratsioonid? Üsnagi absurdsetel viisidel. Oletame, et
saite just tavaarstilt diagnoosi. Aruka inimesena tuletate endale meelde, et
alati tasub küsida teist arvamust ja just<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>dr Abrams, kellest olete kuulnud, peaks suutma kõike ravida. Miks mitte
teda proovida? Pärast kõnet tema kontorisse palutakse teil tuua juukseproov.
Sealse loogika peale kukalt kratsides kitkute juuksekarva välja ja asute
Abramsi San Francisco asutusse. Kohale jõudes küsib administraator, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kas võtsite oma juukseproovi siis, kui
olite näoga lääne poole</b>. Ta rõhutab, et see on diagnoosi määrava tähtsusega
element. Sina ei mäleta, kuhu poole vaatasite, nii et vastumeelselt vaatate
vastu loojuvat päikest ja kitkute taas peast paar karva. Lõpuks rahulolevana
toob administraator teid Abramsi kabinetti ja juhatab teid asetama oma
juukseproovi kummalise välimusega meditsiinimasinasse, mida ta nimetab <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Dynamizeriks</b>. dr. Abrams, enesekindel
mees, kes askeldab mööda tuba, hämardab tulesid ja ühendab teid Dynamizeri
külge erinevate juhtmetega, mis, nagu ta kinnitab, tuvastavad teie
"vibratsioonimustrid". Teid juhitakse taaskord näoga läände, sest see
tagab masina nõuetekohase toimimise.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVocKOJKoiSoQ8zfRTwYmm1GTEoxTM97mzcoIu8RdvEWiu5HsFtftttVr1X0pqW11XzGmOOwksbYFCcEbD5K4YVnAJ8QpQOa6WTe7wcOiAWe8kIjOboXmWq2qlnJzh6Ymzy8JTJ0ya70OhT5uEwHkvoddpFm9e-FAIDwVpese63P3tmL0aC-D7-ZSYzg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVocKOJKoiSoQ8zfRTwYmm1GTEoxTM97mzcoIu8RdvEWiu5HsFtftttVr1X0pqW11XzGmOOwksbYFCcEbD5K4YVnAJ8QpQOa6WTe7wcOiAWe8kIjOboXmWq2qlnJzh6Ymzy8JTJ0ya70OhT5uEwHkvoddpFm9e-FAIDwVpese63P3tmL0aC-D7-ZSYzg=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Te ei saanud avada masinat, kuna see oli
"hermeetiliselt suletud". Seadme avamine häiriks selle toimimist (ja
tühistaks selle suurepärase Oscilloclasti garantii). Tegelik põhjus, miks te
masinat avada ei saanud, oli see, et see ei sisaldanud midagi peale
elektriliste osade segaduse, mis olid ühendatud ilma kindla eesmärgita. See oli
"selline seade, mille ehitaks kümneaastane poiss, et kaheksa-aastast
poissi lollitada," kirjutas üks füüsik pärast masina avamist. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See, et tarbijad sisuliselt mänguasjadega
mängisid, ei omanud tähtsust. Abrams leidis kullakaevanduse nii Oscilloclasti
kui ka Dynamizeriga. Nende populaarsus tulenes suuresti lihtsast
psühholoogilisest nipist, mida Abrams ja tema järgijad oskuslikult ära
kasutasid: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">veenda inimest meditsiinilise
rituaali kaudu, et tal on selline haigus nagu vähk.</b> Seejärel „ravitakse“
ostsilloklostiga inimene terveks. Peagi vabaneb patsient õnnelikult vähist –
haigusest, mida tal kunagi polnudki. Patsient saab seejärel levitada sõna oma
sõprade seas. "Ma olin surmale nii lähedal, et te ei usuks seda. Kuid
õnneks kuulsin sellest uuest ravist, mida nimetatakse radioonikaks. Nad
ühendasid mind masina külge ja puh, mu vähk oli kadunud!“ See on võimas sõnum
ja loob kiiresti eduka turunduskampaania.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhwnHRnK6fyHh0bdeOzLVQ7biDwnn_lcBuh7YGFoTdIg23eBEctihTqlBPGK_S640b3HyEMNdviDC7L5fQldMEZz5t35w2pPU5JXCNy8yeRGKPY4cHGeGyZoUA7iga3kLorxC3PlsJ_wRCVjETwuTv0dtWMFIDY27tHkGADUxUGq3ERjmcDEdlAHFCPwg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2025" data-original-width="3600" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhwnHRnK6fyHh0bdeOzLVQ7biDwnn_lcBuh7YGFoTdIg23eBEctihTqlBPGK_S640b3HyEMNdviDC7L5fQldMEZz5t35w2pPU5JXCNy8yeRGKPY4cHGeGyZoUA7iga3kLorxC3PlsJ_wRCVjETwuTv0dtWMFIDY27tHkGADUxUGq3ERjmcDEdlAHFCPwg=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ravi proovilepanekuks saatis AMA <b>terve
isase merisea vere</b> radioonikaarstile testimiseks, väites, et see pärineb
"Miss Bellilt". Testitulemused tulid tagasi, öeldes, et preili Bellil
oli vähk, lisaks vasaku eesmise põskkoopa põletik ja vasaku munajuha
streptokokkinfektsioon. Scientific American järgis eeskuju, käivitades radioonika
teooriate aastapikkuse uurimise. Ajakiri avaldas igakuiseid uuendusi
ajavahemikus oktoober 1923 kuni september 1924. Tulemused: uurijad leidsid, et
Abramsi elektrooniliste reaktsioonide ja üldiselt elektroonilise praktika nimel
esitatud väited ei ole põhjendatud. Ajakirjanduses avaldati ka juhtum Mayo
kliinikut külastanud eakast mehest, kellel diagnoositi operatsioonivõimetu
maovähk. Vaene mees pöördus radioonika poole ja talle öeldi, et ta on pärast
ostsilloklastide masina kasutamist "täielikult paranenud". Ta suri
kuu aega hiljem.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEga7ZItVheBUos8dBlZqBG2rrtE6E-IBfucVOtRqO9Bc2F_pdWk1ZEyUWfyNHZtpZfrman9U8sGzHOtGFJTHllLdz59dV4gSSeF4AHkB-zSKlkNlBbkkMODg8QwBL-_0Jfq9Gcsf6zZdliS6xynUSKgm2aPZZqLoXbx5DqXT2HICGUeuTDEzlWKlR_e9g" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1600" data-original-width="1234" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEga7ZItVheBUos8dBlZqBG2rrtE6E-IBfucVOtRqO9Bc2F_pdWk1ZEyUWfyNHZtpZfrman9U8sGzHOtGFJTHllLdz59dV4gSSeF4AHkB-zSKlkNlBbkkMODg8QwBL-_0Jfq9Gcsf6zZdliS6xynUSKgm2aPZZqLoXbx5DqXT2HICGUeuTDEzlWKlR_e9g=w308-h400" width="308" /></a></span></div><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Abramsi surmast tekkinud vaakumis tekkisid
kiiresti mitmed teised imitaatorid, kes võitlesid "raadiolainete kaudu
tervendamise" turuosa eest. Kõige edukam nende hulgas oli Ruth B. Drown
Hollywoodist Californias, kes lõi oma radioonikamasinad, mis <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">väidetavalt suutsid ravida kõiki, olenemata
nende asukohast maailmas.</b> Drown leidis ka valmis publikut, ravis oma aja
jooksul umbes kolmkümmend viis tuhat patsienti ja müüs oma masinaid
laialdaselt, eriti teistele tervendajatele. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>1950. aastate alguses said Itaalias
autoõnnetuses vigastada filmistaar Tyrone Power ja tema naine. Drown kasutas
üht oma kaugraadioaparaati, et saata neile tervendavaid raadiolaineid. Kuna
tema masinad, nagu Abramsi Dynamizer, nõudsid patsiendilt mingit proovi,
kasutas Drown võimupaari vereproove, mis tema väitel juba on tema "kogus".
Tyrone ja tema naine paranesid autoõnnetusest ja naasid koju Ameerikasse. Neid
ootas Drowni radioonikateenuste arve.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Doktor Drownil oli palju ideid. <b>Üks neist
oli see, et džässmuusika on vähi põhjustaja.</b> Ta ütles, et džässist põhjustatud
vähi võib hajutada selliste rahustavate lugude esitamine nagu Carrie Jacobs
Bondi "Perfect Day".</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ta ütles ka, et iga inimkeha ümbritseb
magnetväli ja inimestele tuleks õpetada, kuidas oma magnetväljade eest õigesti
hoolitseda. Üks tema väljaannetest, raadioteraapia Drown Atlas, ütleb: </span><span style="font-family: arial;">Nõrk ja kurnatud patsient ei tohi kunagi
võtta duš</span><span style="font-family: arial;">š</span><span style="font-family: arial;">i
ega seista äravoolu kohal, sest patsiendi magnetism uhutakse äravoolu kaudu
veega alla, jättes ta kurnatuks.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samuti peaks nõrk patsient pärast
vanniskäiku vannist lahkuma ning laskma kellelgi teisel vee välja lasta ja
vanni puhastada. Kui on vaja seda ise teha, peaks ta enne vanni tühjendamist
vannist lahkuma ja riietuma hommikumantlisse. Liiga paljud inimesed istuvad
vannis ja lasevad vanni lõpetades vett välja ning nende enda magnetism imetakse
ära äravoolutorude kaudu maapinnale, jättes patsiendile seda palju vähem.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Juba 1949. aastal näidati, et Drowni
seadmed ei suuda haigusi diagnoosida.</b> Chicago ülikooli katses anti Doctor
Drownile mitmete inimeste vereproovid ja paluti diagnoosida nende seisund. Ühel
juhul teatas ta pärast tund aega oma aparaadiga töötamist, et patsiendil on
vasakus rinnas vähk, mis oli levinud munasarjadesse, emakasse, kõhunäärmesse,
sapipõide, põrna ja neerudesse; et ta oli oma paremast silmast pime; et tema
munasarjad ei tööta korralikult; ja erinevate organite, sealhulgas mao,
seljaajunärvide ja südame funktsioonide vähenemine. Tegelikult põdes patsient
parema kopsu ülaosa tuberkuloosi.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Proua Jackie Metcalf, 22-aastane
Torrance'i (California) koduperenaine, astus Los Angeleses LaBrea avenüül asuva
valge ühekorruselise hoone trepile ja astus sisse uksest, millel oli silt „Dr.
Ruth B. Drown, kiropraktik“. Sees andis ta kolm väikest pudelikest doktor
Drownile ja tema tütrele dr Cynthia Chatfieldile, kes on samuti kiropraktik.
Proua Metcalf ütles, et seal olid tema kolme lapse vereproovid. Ta palus, et
tema lastel diagnoositaks vereproovide põhjal haigused ja maksis iga diagnoosi
eest 50 dollarit. Kuupäev oli 23. mai 1963. aastal.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõne päeva pärast kuuleb ta doktor
Chatfieldilt, et vereproovide analüüs näitas lastel tuulerõugeid ja mumpsi.
Varasemal visiidil oli proua Metcalf ostnud doktor Chatfieldilt "väikese
musta kasti" – 588-dollarine Drown Therapeutic Instrument – enda ja oma
pere ravimiseks kodus. Doktor Chatfield rääkis talle, kuidas seada masinale plaate
laste ravimiseks.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Proua Metcalf polnud aga lihtsalt üks
patsient – ta oli California osariigi rahvatervise osakonna sagent. Tema kolm
last ei olnud haiged. Ja vereproovid, mille ta andis arstidele Drownile ja
Chatfieldile, ei olnud tema laste veri – <b>need olid kalkuni, lamba ja sea veri. </b></span><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;">Raamatu lõpupoole on hulgaliselt lühemaid ülevaateid tänaseni vastu pidanud imerohtudest:</span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgo7aDAl8XkXKMx5ogFFl3pvfeMNliTNtkVUytlI7HVkscEphoYnB_orPzIYsSly8wpOh_LEiDURiSVKO_FfjgQZb8W-LE3XKdg-2lpxvTcwZOxxkzDYJUCdBLouzLHipwUT4xLvuvgs6XoL3sNRLtRxtN-cnD8osMinU2h7qe080F2LP6kt3j4hqkEnw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="700" data-original-width="700" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgo7aDAl8XkXKMx5ogFFl3pvfeMNliTNtkVUytlI7HVkscEphoYnB_orPzIYsSly8wpOh_LEiDURiSVKO_FfjgQZb8W-LE3XKdg-2lpxvTcwZOxxkzDYJUCdBLouzLHipwUT4xLvuvgs6XoL3sNRLtRxtN-cnD8osMinU2h7qe080F2LP6kt3j4hqkEnw=w400-h400" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Hai kõhre preparaadid</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> - <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Võib-olla olete kuulnud, et haid ei saa vähki.
1992. aastal avaldasid William Lane ja Linda Comac raamatu, mille nimi olgi –</span>
„<span style="mso-bidi-font-weight: bold;">Sharks Don’t Get Cancer“. Igaüks, kes
seda raamatut luges, võis üsnagi kindlalt öelda: „Tõepoolest, ma ei tea ühtegi
vähihaiget haid! Mitte ühtki!” </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Igal juhul tundus see tõesti huvitav idee,
kuni bioloogid juhtisid tähelepanu kurvale tõsiasjale: haid haigestuvad vähki. Ja peale suuri müüginumbreid selgus, et vähki haigestumine on tõusuteel, langeb aga haide arvukus...</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sellest on </span><a href="https://forte.delfi.ee/artikkel/9238216/ebateadus-suurendab-vahki-surnute-arvu" style="font-family: arial;">pikemalt kirjutatud ka eesti keeles</a><span style="font-family: arial;">.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkn-mjenMxoVefQZDLPSJCRPfu5S43bM0Gbj0a60AaxwYLAZHXo0eHPT3nAsdGc0VbqVvQKboBnhk2-hNDfAho_EcASXJ-0NJ9FgkUEAwcz3mB9RFAmR-cXuT0Ow-XBhLQp-qEKjE8uKPRrqf7QePxsQCjaZP-M4JVtIZYx58OmYxO_Ypu7VzBz2iZ-w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="331" data-original-width="602" height="352" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkn-mjenMxoVefQZDLPSJCRPfu5S43bM0Gbj0a60AaxwYLAZHXo0eHPT3nAsdGc0VbqVvQKboBnhk2-hNDfAho_EcASXJ-0NJ9FgkUEAwcz3mB9RFAmR-cXuT0Ow-XBhLQp-qEKjE8uKPRrqf7QePxsQCjaZP-M4JVtIZYx58OmYxO_Ypu7VzBz2iZ-w=w640-h352" width="640" /></a></div><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Tsüaniid</b> 1970. aastatel oli kuum uus kaup <b>amügdaliini</b> nimeline aines.
Amügdaliini poolsünteetiline vorm, mida mõnikord nimetatakse „vitamiiniks“ B-17
(kuigi see ei ole vitamiin), on amügdaliin, tsüaniidi sisaldav ühend, mida
leidub aprikoosikivides ja muudes seemnetes. Amügdaliini toetajad väitsid, et
see võib kuidagi otseselt sihtida ja tappa vähirakke, jättes terved rakud rahule.
Väide oli ekslik ja seda <b>ametlikus kliinilises uuringus võtnud katsealused
said tsüaniidimürgituse</b>. Nii palju siis ideest, et vähk võib olla vitamiini
B-17 puudus. Aga ei, inimestel pole tsüaniidist puudust. Tõesti. Aprikoosiseemnetuumade populaarsus tõusis koos lugudega Pakistanis elava Hunza rahvast. Väidetavalt on nad vegetaarlased, pikaealised, haiguste sh vähivabad. Kõik need väited on hilisemate uurimistega <a href="https://factcheck.afp.com/debunked-myth-circulates-online-about-cancer-cure-discovered-pakistans-hunza-valley" target="_blank">ümber lükatud</a>: ei söö nad aprikoosituumasid, ei ole nad vähivabad ja keskmine eluiga jääb 50-60 eluaasta vahele. Haigusi sh vähki esineb ja suremus laste <a href="https://www.evolutamente.it/en/the-hunza-myths-lies-truth/" target="_blank">hulgas on 30%</a>.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">Viimase kahe
aastakümne jooksul on amügdaliin oma populaarsuse kaotanud, kuid neile, kes
armastavad „vitamiini“ B-17, on see endiselt saadaval Internetis ja mõnes nurgataguses
kliinikus.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Eestis
võib seda leida paljudest (neti)tervisepoodidest, kus seda jätkuvalt
vitamiiniks nimetatakse ja imelisi tervisväiteid kirjeldatakse. </span></span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Ehk on uskumatult palju huvitavaid asju, mis väidetavalt ravivad absoluutselt kõiki haigusi ja teevad seda kiiresti...nii et ei teagi, kuskohast need haiged tulevad.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-24484943667034882782022-05-31T04:07:00.008-07:002022-06-01T21:55:12.107-07:00Tervisemüüjate ajalugu vol 7 - hüdroteraapia, kannibalism, paast<p style="text-align: left;"><span style="text-align: justify;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="text-align: justify;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjnwKOmRFJFNHxVl8-AiAVCaeg3xCoZ-TILYPLo1LycMn8-EUxhavlhmfPUFy4odA15oJKPsjvzAwXgw7nGhoqDPjsg_HJogmEaAn4QwTxgq48-ceLgpsJize85rjzTpq1kLAn55Fql9IPmlZdl_pPSKOZBMS5ceAu6UURNBKgF64vl4VK12_CUKUFuKQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="440" data-original-width="728" height="386" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjnwKOmRFJFNHxVl8-AiAVCaeg3xCoZ-TILYPLo1LycMn8-EUxhavlhmfPUFy4odA15oJKPsjvzAwXgw7nGhoqDPjsg_HJogmEaAn4QwTxgq48-ceLgpsJize85rjzTpq1kLAn55Fql9IPmlZdl_pPSKOZBMS5ceAu6UURNBKgF64vl4VK12_CUKUFuKQ=w640-h386" width="640" /></a></span></div><span style="text-align: justify;"><br /></span><p></p><p style="text-align: left;"><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aia kutse on olnud viimasel ajal raamatutest tugevam. Kuid pooleli jäänud raamatud tahaks lõpetada - tähtajad nõuavad tagastamist. </span>L</span><span style="font-family: arial; text-align: justify;">oen <a href="https://www.scribd.com/home" target="_blank">Scribid</a> lehelt laenutatud Lydia Kang ja Nate Pedersen raamatut <b>"Quackery: </b></span><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><b>A Brief History of the Worst Ways to Cure Everything".</b> Väljakirjutisi jagub täpselt kahte postitusse, kuigi siin on huvitavat palju rohkem. Scribidi tasuta prooviperiood on möödas, 10 eur kuumaksega panen praegu lehe suve lõpuni </span></span><span style="font-family: arial; text-align: justify;">pausile</span><span style="font-family: arial; text-align: justify;">. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Siiani loetust võib kunagistest "naturaalsetest" ravimeetoditest suurema osa lihtsalt kõrvale heita, kui kahjuliku. Ja isegi kui leiab mõne, mis pole paha - nullib ravi üledoos. Heaks peetud asja ikka lõhkemiseni sõna otseses mõttes. Liiga palju vett, liiga palju kaane, liiga palju klistiiri, liiga palju paastu, liiga palju mürgiseid taimi jms. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Eks see on ka praegu nii: liiga palju on uhkuseasi. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1C0eLnAF5AHVyf7BAWytymL2aYMQ959iJHGelX3GbJ_O_lPCDosXnOrRb8Ss_BP9JehFKAJrrAAe5v3TTiCgaLNi4PJkP5GYaT06CRSvDJqj4vRDTFePkAxjrlHol6v_xgBpzsgcXHX9taqOb4zJ0k3rntEMBKPpBIPK1z72Ni5TNZKEmO2O_YhPStw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="440" data-original-width="700" height="402" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh1C0eLnAF5AHVyf7BAWytymL2aYMQ959iJHGelX3GbJ_O_lPCDosXnOrRb8Ss_BP9JehFKAJrrAAe5v3TTiCgaLNi4PJkP5GYaT06CRSvDJqj4vRDTFePkAxjrlHol6v_xgBpzsgcXHX9taqOb4zJ0k3rntEMBKPpBIPK1z72Ni5TNZKEmO2O_YhPStw=w640-h402" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Hüdroteraapia</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> rajaja <b>Vincenz Priessnitz</b> oli vaid
kaheksa-aastane, kui tema isa 1807. aastal pimedaks jäi. Neli aastat hiljem
järgnes tema vanema venna surm. Ühel päeval, kui Priessnitz oli
kaheksateistaastane, sõitis ta kaeraga koormatud vankriga naabertallu, kui tema
hobune ehmatas. Ta hüppas maha, et hobust rahustada, kuid loom lõi
tagajalgadega välja poisi esihambad ja paiskas ta otse vankri ette, mis temast
kiiresti üle veeres. Poiss minestas mitme ribi murtud valu ja oluliste
sisemiste kahjustuste tõttu. Arst arvas, et vigastused saavad saatuslikuks,
kuid Priessnitz hakkas kasutama külma veega sidemeid ja jooma rohkelt vett.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Iga
hüdropaatiline instituut oli põhimõtteliselt väike variatsioon ühisel teemal: tee
veeprotseduure ja joo rohkem vett. Konkreetsed tehnikad olid erinevates
kohtades erinevad. Kuigi <b>suplemise ja niisutamise kontseptsioonid on üsnagi mõistlikud</b>,
siis nagu paljud alternatiivsete raviviiside puhul, pakuti vesiravi sageli <b>niivõrd
suurtes doosides</b>, et see võttis ohtlikud mõõtmed. Kuigi ravimeetodid, mida
patsiendid hüdropaatilistes instituutides kohtasid, olid sageli ebamugavad,
olid need vähemalt vabatahtlikud. Sa võisid tulla ja minna nii, nagu soovisid.
Need lihtsad valiku- ja liikumisvabadused ei olnud aga luksus, mida nautisid
18. ja 19. sajandi alguses vaimuhaiglate patsiendid, kus neid korduvalt külma veega
üle valati või peaaegu vanni uputati, püüdes tekitada hirmu või esile kutsuda „õiget”
käitumist.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Mõned
veeravi meetodid, mida võis leida üheksateistkümnendal sajandil
hüdropaatiainstituutidest:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Külma vee kallamine</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> - Dr. Benjamin Rushi, "Ameerika psühhiaatria
isa" soovitatud külma veega karastamist katsetati, et "saada kontroll
kurnatud patsientide üle". Nende mantlivarrukatest kallati alla külma vee
ojasid.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Pikaajaline kuum vann</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> - Kujutage ette, et olete lõksus
mullivannis, millest te ei pääse. Patsient lasti vanni, mille pidev veevool
hoiti 43 kraadi juures. Seejärel kaeti vann kattega, mille sees oli auk,
millest patsient võis oma pea läbi pista. <b>Patsienti hoiti vannis mõnest
tunnist mõne nädalani</b>. Üks Rootsi õde meenutas ravi: „Patsiendid said seal vannis
elada kolm nädalat korraga. Nad magasid ka vannides. Söötsime neid vannis ja
hoidsime joogiklaasi suu poole. . . . Nad pissisid ja roojasid muidugi vette. .
. . Mõned patsiendid muutusid sellest rahulikumaks, tõesti! See väsitas nad
ära." <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Dušš</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"> – Muidugi mitte sellist tüüpi dušš kui see, mis teile esmalt pähe tuleb.
See dušš oli külma vee vool, mis langes pideva joana vaoshoitud patsiendi pähe.
Seda kardeti väga, põhjustades sageli nõrkust, oksendamist, füüsilist kurnatust
ja šokki. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Vaagnadušš </b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">- Suguelunditele suunatud kõrgsurve veejuga. "Vagnadušši"
kasutati igasuguste "naiste häirete" ravimiseks, nagu
üheksateistkümnendal sajandil levinud hüsteeriadiagnoos. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">Meie
kaasaegne nõuanne juua "kaheksa klaasi vett päevas" pärineb
hüdropaatiaravist, kuigi see on oma koguselt veidi mõõdukam. Ühes
veeinstituudis teatas patsient, et jõi enne hommikusööki <b>kolmkümmend klaasi
vett!</b> Muidugi oli paratamatu, et mõni </span><span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-font-weight: bold; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">arlatan võtab hea idee, näiteks vee joomise,
ja ajab selle üle võlli. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Dr Fereydoon Batmanghelidj</b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">, kelle populaarne raamat „Your Body’s Many
Cries for Water“ ilmus 1992. aastal.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">Meilgi on see raamat ilmunud:</span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh_ZbEG5Ioti_mYBvEPDB6c04NZmcU6LFcCkGLGMwD85CmIyNE5o_7ZNV-cQJxjggNJ2vRtXZvbyT6qROqrIbTa4HsPZ90x-_4rPBJmnqb_m7eDLDkIPejx2rFceDKPr_RtjwsP60vX6lfHjB6y-LcJ8vMWPqXYGQ7NBYEGRve5996fIzymdTglAhM5pg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="560" data-original-width="560" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh_ZbEG5Ioti_mYBvEPDB6c04NZmcU6LFcCkGLGMwD85CmIyNE5o_7ZNV-cQJxjggNJ2vRtXZvbyT6qROqrIbTa4HsPZ90x-_4rPBJmnqb_m7eDLDkIPejx2rFceDKPr_RtjwsP60vX6lfHjB6y-LcJ8vMWPqXYGQ7NBYEGRve5996fIzymdTglAhM5pg" width="240" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Batmanghelidj
väitis, et dehüdratsioon on "paljude valulike degeneratiivsete haiguste,
astma, allergiate, hüpertensiooni, liigse kehakaalu ja mõnede emotsionaalsete
probleemide, sealhulgas depressiooni põhjuseks". <b>Ravim? Juua vett.</b> <b>Palju
vett.</b> Batmanghelidj rääkis endast kaasahaaravat päritolulugu: kui ta oli
Iraanis poliitvang, siis valvurid käskisid tal sageli oma kaasvange aidata.
Kuna puudusid korralikud meditsiinilised vahendid, pöördus arst ainsa tema
käsutusse jäänu poole: vee poole. Ta jõudis järeldusele, et valu on tõesti keha
viis, kuidas rohkem vett nõuda. Nii sai veest Batmanghelidji ravim
põhimõtteliselt kõige vastu.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj564O7ZtzTYCTDVMlGxf8W6yrt4RF-1z4lEsK7ynJAlqPkZ5dTXqabAlKDdt6JBu3Ik18sdl_wiXyhPYYmPAZSy6eu6_dlrSnDq7TAmMoIXFDMT5roi1wXm-K-mjt8ICWJ4CxnmBz8H0q1TWYMHUasWFfCcK4rbV0Q1hUBRMd7tiRHqDvRKShQoLmU3g" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="493" data-original-width="122" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj564O7ZtzTYCTDVMlGxf8W6yrt4RF-1z4lEsK7ynJAlqPkZ5dTXqabAlKDdt6JBu3Ik18sdl_wiXyhPYYmPAZSy6eu6_dlrSnDq7TAmMoIXFDMT5roi1wXm-K-mjt8ICWJ4CxnmBz8H0q1TWYMHUasWFfCcK4rbV0Q1hUBRMd7tiRHqDvRKShQoLmU3g" width="59" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;">Batmanghelidj
kiiluvees tuli <b>Millennium Oxygen Cooler</b>, mis debüteeris 2000. aastate
alguses, väitega, et see varustab teie vett hapnikuga. Jahutis oli <b>600
protsenti kõrgem hapniku kontsentratsioon kui teie keskmises kraanivees</b>.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Väideti,
et kõrgendatud hapnikutase annab vererakkudele rohkem hapnikku, "et parandada
keha võimet võidelda nakkuslike bakterite, mikroobide ja viirustega".
Hapnikuga rikastatud vesi puhastaks isegi väljaheited ja kehasse jäänud
toksiinid. Tootja lisas isegi veidra väite, et hapnikutase õhus on tänapäeval
"palju madalam kui iidsetel aegadel (kümme tuhat aastat tagasi oli
hapnikusisaldus 38 protsenti võrreldes praeguse 21 protsendiga)." <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Kas
hakkasite juba muretsema? Pole vaja. Maa atmosfääri hapnikusisaldus on umbes
sama, mis kümme tuhat aastat tagasi. Ja inimkeha ei saa veest hapnikku
eraldada, isegi kui see oleks kasulik. Inimene ei ole kala. Kui soovite saada
rohkem hapnikku, proovige selle asemel midagi lihtsamat: <b>hingake sügavalt
sisse.<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Inimkehad raviks?</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vampiiriarmastus ei ole sündidnud tühjalt
kohalt. Keskajal oli inimiveri populaarne ravim. Inimverd mitte ainult ei joodud,
seda kuivatati, jahvatati pulbriks ja segati toitudesse ja salvidesse ning
tõmmati ninasõõrmetesse. Itaalia arst <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Leonardo
Fioravanti</b> arvas, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">veretooted
võivad "sama hästi kui surnuid äratada"</b>. Ta suri aastal 1588, nii
et see tõenäoliselt tema jaoks ei töötanud. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Plinius</b>
kirjeldas, kuidas Egiptuse kuningad püüdsid inimveres suplemisega ravida oma
parasiitnakkusi, mis põhjustasid tohutut turset, mida nimetatakse
elevandiaasiks. Verd kasutati nahainfektsioonide, palaviku ja juuste
kasvatamiseks. Mujal Euroopas keedeti mõnikord veri kleepuvaks moosiks <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Blood Jam</i>. Kas soovite teada retsepti?
(palun ei) 1679. aasta frantsiskaani apteegi retsept näitab, kuidas:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1. Lase verel kleepuvaks massiks kuivada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2. Lõika see õhukesteks viiludeks ja lase
vesisel osal ära tilkuda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3. Sega see pliidil noaga taignaks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">4. Nirista see läbi peenemast siidist
sõela ja sule seejärel klaaspurki. Nad ei maini, kas seda tuleks süüa röstsaia
või skoonide peal. Kuid nad ütlevad teile, kust verd võtta: "laigulise
punase jumega" inimeselt. Tegelikult otsiti eriti punapäiste inimeste
verd. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Laibad ei olnud ainult verise joogi või
raviva puudutuse jaoks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Timukad teenisid
kurjategijate naha ja rasvaga äritsedes päris kena kopika.</b> Apteekritele
meeldis eriti “inimrasvaõli”, mida kutsuti ka „inimese määrdeks“, „vaese patuse
rasvaks“ ja „timuka salviks“. Seda kasutati haavade paranemise, valu
leevendamise, vähi, podagra ja reuma raviks ning armujookide valmistamiseks.
Üks vana saksa riim ütles: „Sulanud inimrasv on lonkavatele jäsemetele hea. Kui
keegi neid sellega hõõrub, saavad needd jälle terveks“. Rasva reklaamiti ka
hüdrofoobia (hirm vee ees) raviks. "Meeste määret" võidi kasutada
kosmeetikas, eriti kui olid rõugearmid, ja seda peeti suurepäraseks põletikuvastaseks
salviks. Timukad soovitasid inimnahka rasedatele naistele. Mõned naised
arvasid, et pargitud naha kandmine kõhu ümber aitab sünnitusvalude vastu.
Inimese nahka võiks kanda ka kaelas, et vältida struuma ehk kilpnäärme
suurenemist. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg7ylUXj4yHZaEWno2xGiw7rQV6kgy14CW1Bine1O-8KapX_3F8uKtiyhqOU8WYOqQby-g7qVollk0v44f8zd3S8vZctJTZNEFKE58bHImnJTTgeHcwbGJELGiKHeqnqbRS5jMb04JWiOXh6UxuVGo9ChIeDp0tnEHqvyuDFHlh2q1F_37gu3YmeMj3oQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="354" data-original-width="500" height="454" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg7ylUXj4yHZaEWno2xGiw7rQV6kgy14CW1Bine1O-8KapX_3F8uKtiyhqOU8WYOqQby-g7qVollk0v44f8zd3S8vZctJTZNEFKE58bHImnJTTgeHcwbGJELGiKHeqnqbRS5jMb04JWiOXh6UxuVGo9ChIeDp0tnEHqvyuDFHlh2q1F_37gu3YmeMj3oQ=w640-h454" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seitsmeteistkümnenda sajandi <b>retsept
verise nina jaoks</b>: kraapige kusagil kaua seisnud koljult sammalt ja topige see
oma ninasõõrmetesse.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kolju on kasutusel alates iidsetest
kreeklastest, kes väidetavalt kasutasid surnud mehe ajust tehtud tablette, kuni
taanlase Christian IV-ni, kes väidetavalt ravis end pulbristatud koljuga, et
võidelda epilepsia vastu. Peale pulbrilise oleku raseeriti koljusid ka nagu
ingverijuurt või kasutati neid mõnikord vee joomiseks anumana. Kui jõite veini
Püha Theoduli või Püha Sebastiani kalliskividest ja hõbedaga kaetud pealuudest,
saite ravida oma krampe ja palavikku. Seitsmeteistkümnendast kuni
üheksateistkümnenda sajandini leiti Inglismaal ja kogu Euroopas apteekide
poodides müügiks rippuvaid koljusid. Ja üks tollane meditsiinikapp poleks
täielik ilma koljusamblata. Kohev rohekas sammal, mis kasvas pikka aega
ilmastikumõjudele avatud pealuukübaral. Kuulduste kohaselt peatab sammal
ninaverejooksu, kui see ninasõõrmeid täis toppida. Eks seda teeks ka vatiga
kude, aga siiski.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;">Hormoonid</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwj5SDgAocFHxM8wilMpANzzbfSxy2cwyHx3YSUC6BI1VDQe8p3Jte3XATc_96HG1DMEweJ0ATGIcTEdQfV7AIRl3lblczU4rMYZQ-kuNY4ytyx7_UTpCEK_KRB085w40NQvzf97Q0tbl4qTrQV0rS0flx_EkxbROgAKjZhZ3-TE86V_xwQr0-vcv9uQ/s296/ea12511ddaf6d236416f106fcf8d3a5c--the-beaver-retro-advertising.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="296" data-original-width="236" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwj5SDgAocFHxM8wilMpANzzbfSxy2cwyHx3YSUC6BI1VDQe8p3Jte3XATc_96HG1DMEweJ0ATGIcTEdQfV7AIRl3lblczU4rMYZQ-kuNY4ytyx7_UTpCEK_KRB085w40NQvzf97Q0tbl4qTrQV0rS0flx_EkxbROgAKjZhZ3-TE86V_xwQr0-vcv9uQ/w319-h400/ea12511ddaf6d236416f106fcf8d3a5c--the-beaver-retro-advertising.jpg" width="319" /></a></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Kas soovite jätkata võimeka
seksuaalse eluga?" küsis kuulutus 1930. aastatel. Kui jah, siis pöörduge
"doktor" <b>John Romulus Brinkley</b> poole, kes pakkus meeste impotentsuse
igivanale probleemile eriti huvitava lahenduse. Brinkley – igasuguse mõistuse
ja loogika vastaselt – veenis piinlikult suurt hulka mehi, et mehe mehelikkuse
taastamiseks vajasid nad vaid uut munandite komplekti. Ja nimelt kitse
munandeid. (Võib olla oleks siinkohal kohased a la meeste blondiininaljad).</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhiVrkbqNzRyvQpeUzFLqbdaIa6bOdjrK0D6Oq1zOhJcFvpi4857EXHi_0XbfOI5xs5qr36mCBsu5a9coCQkFvotwIIAkqmOkMeVgfB8T_rG5sFRnHGwQkcnNOuso7QhFSKoaapdxrLG73xb-4-U3-2ZmVA61gSKCZeGnQXy-DgZH14mwwn-dxxLOGbqQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="733" data-original-width="800" height="586" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhiVrkbqNzRyvQpeUzFLqbdaIa6bOdjrK0D6Oq1zOhJcFvpi4857EXHi_0XbfOI5xs5qr36mCBsu5a9coCQkFvotwIIAkqmOkMeVgfB8T_rG5sFRnHGwQkcnNOuso7QhFSKoaapdxrLG73xb-4-U3-2ZmVA61gSKCZeGnQXy-DgZH14mwwn-dxxLOGbqQ=w640-h586" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Brinkley lõikas lahti mehe munandikoti,
implanteeris kitse munandite tükid ja õmbles seejärel patsiendi uuesti kinni.
Ja nii sai Brinkleyst multimiljonär. Brinkley oli tegelikult 20. sajandi
alguses Prantsusmaal ja Egiptuses praktiseerinud vene päritolu arsti Serge
Voronoffi jälgija. Voronoff veendus oma arstikarjääri alguses, et
vananemisprotsessi kiirendas hormonaalse aktiivsuse vähenemine. Kui selle
asemel saaksite suurendada hormoonide tootmist või noorendada vananevaid
näärmeid, võiksite ehk vananemisprotsessi tagasi pöörata. Suhteliselt noorelt, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">33-aastaselt süstis Voronoff vapralt
enesekatsetuste käigus endale kastreeritud koerte ja merisigade jahvatatud
munandeid, et näha, kas see peatab tema enda vananemisprotsessi. Ei peatanud.</b></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Brinkley kogus kiiresti tuntust ja rikkust, mille üsna pea viisid patsientide ootamatud surmad, valeravi ja pettusjuhtumid.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: medium;">Seks ja karskus</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Idee ulatub<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tegelikult mitme aastatuhandetagusesse aega. Probleemidele
alates hüsteeriast kuni hemorroidideni on raviks ette nähtud seksuaalset
aktiivsust. Samavõrd võrdsetes annustes on aga ravina välja kirjutatud ka
(seksuaalset) karskust ja sageli ... samade haiguste puhul. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Hippokrates </b>kirjutas üsna põhjalikult
hüsteeriast. Põhimõtteliselt pannes kõik naiste terviseprobleemid "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">rändava emaka</b>" põhjuseks, teatas
Hippokrates, et naised võivad seksi kaudu ravida tervet rida haigusi.
Seksuaaltegevusest rahulolev emakas lõpetaks ringi uitamise ja naiste haigeks
tegemise. Boonuspunktid, kui jääte rasedaks. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Aga sa pidid olema abielus</b>. Neitsid, lesed ja vallalised naised
olid omaette. Aga ega kõiki ei saagi terveks ravida. Hippokrates arvas ka, et
seks avardab naise sünniteed, mis toob kaasa puhtama ja tervema keha.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üldiselt propageeris Hippokrates, et
naised abielluksid ja naudiksid aktiivset seksuaalelu, et terveks jääda.
Teisest küljest pooldasid paljud arstid – nimelt <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kreeka Soranus ja Rooma Galen</b> – naiste tervise nimel seksist
hoidumist. Loomulikult olid need meestearstid. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Läks veel tuhat aastat, enne kui naistel
lubatakse oma seksuaaltervise kohta oma järeldused teha, kuid lõpuks leiame 11.
sajandi Itaalias Salernost pärit Trota, kes oli maailmas esimene naisarst
(Euroopas).<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ta pidas karskust haiguste
põhjuseks ja soovitas aktiivset seksuaalelu abielu piires. Vajadusel soovitas
ta seksuaaliha leevendamiseks ka muskuseõli ja piparmünti.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQJIob1TKtW3030ZLjEK-IwNYw4TnpBXlAPojcSo_yvOUjXpFO9l6qzaEzrmDMf7VnYPYk800G-p_iuKH2dg8tCKwSIuHpluutl_jrKac70Sk6DwJ4PldsIl1bF9xWx6Wr_uMDI9R_zKumXDFAdaAYRv2erunazfMSpu0p5sWWTRs997X0xKWQDpC-Fg/s800/81ll4EMMIwL._SY800_.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="533" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQJIob1TKtW3030ZLjEK-IwNYw4TnpBXlAPojcSo_yvOUjXpFO9l6qzaEzrmDMf7VnYPYk800G-p_iuKH2dg8tCKwSIuHpluutl_jrKac70Sk6DwJ4PldsIl1bF9xWx6Wr_uMDI9R_zKumXDFAdaAYRv2erunazfMSpu0p5sWWTRs997X0xKWQDpC-Fg/w426-h640/81ll4EMMIwL._SY800_.jpg" width="426" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Naiste hüsteeria mõiste saavutas oma
kultuurilise kõrgpunkti tõenäoliselt viktoriaanlikul ajastul, kui naistel
diagnoositi korduvalt haigusseisund, mis tekkis paljude üldiste sümptomite,
sealhulgas väsimuse, ärevuse ja kerge depressiooni tõttu. Epideemia saavutas
üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel nii suure taseme, et hüdroterapeut dr
Russell Trall tegi julge avalduse, et 75 protsenti USA naistest kannatab
hüsteeria all. Ravim? Piisavalt jõuline "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">vaagnamassaaž</b>", et lõpuks kutsuda esile "hüsteeriline
paroksüsm". Viktoriaanlased olid meistrid. Tõepoolest, mõnede ajaloolaste
sõnul määrati naistele orgasmi esilekutsumiseks suguelundite massaaži – mida
viisid läbi nende meesarstid (!). Nüüd võiks arvata, et see võib olla osa
mingist laiaulatuslikust massipettusest, millel seksuaalne alatoon. Kuid tollased
arstid ei arvanud, et nende "vaagnamassaažis" on midagi seksuaalset.
Tegelikult olid nad üsnagi nördinud, et pidid neid üldse tegema. Arstid
kurtsid, et õiget tehnikat oli väga raske õppida ja selle käivitamine võttis
aega. Mõned kurnatud arstid teatasid, et vaagnamassaaži edukaks sooritamiseks
kulus umbes tund ja see põhjustas "randmevalu".</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;">Paast</span><span style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;"></span></span></span></b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhPV3WSx7LcB_sPwYHv4Wv_iDaw1UHPHCdYB9TFGozXFjV88WBLDK7Kuy2iXLluv6CM4GcE3QzH_A7IUmKJ_zU4HxBvVSZmhXAdpm78sOSo1gsqM1eRsnDL9I65tmdyyJFGLiDNMjjPU_bYqe9_UXzcOldcbFCluqLt0rH_sD4VzhETHVIRgfoSCI00sQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="388" data-original-width="500" height="311" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhPV3WSx7LcB_sPwYHv4Wv_iDaw1UHPHCdYB9TFGozXFjV88WBLDK7Kuy2iXLluv6CM4GcE3QzH_A7IUmKJ_zU4HxBvVSZmhXAdpm78sOSo1gsqM1eRsnDL9I65tmdyyJFGLiDNMjjPU_bYqe9_UXzcOldcbFCluqLt0rH_sD4VzhETHVIRgfoSCI00sQ=w400-h311" width="400" /></a></span></span></b></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;"><br /><br /></span></span></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>1908. aasta oli “paastuspetsialisti”
Linda Hazzardi elus oluline. </b><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">See
oli aastal, mil ta kirjutas oma<b> </b>esimese raamatu "Paastumine
haiguste raviks", mis väitis, et paastumine on imerohi peaaegu iga haiguse
vastu. See oli ka esimene aasta, kui patsient tema järelevalve all suri.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Hazzard
väitis, et toksiinid on kõigi haiguste põhjuseks ja need tuleb paastu kaudu
eemaldada. Kohalikud nimetasid tema Washingtoni osariigis Olalla asuva
sanatooriumi kiiresti "Starvation Heights“ (starvation – nälgimine), kuna levisid
kuulujutud tunde kestnud klistiiridest, massaažidest ja dieetidest, mis
sisaldasid päevade kaupa ainult väikeses koguses tomatit, sparglit ja
apelsinimahla. Kuigi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>see kõlab nagu
uusim Goopi inspireeritud kuulsuste paastumistrend, oli see tegelikult tige ja
kohutav dieedistrateegia ja paljud inimesed surid selle tagajärjel. Nii et ärge
siit ideid ammutage. Esimene patsient, kes tema hoole all suri, oli Norra
immigrant <b>Daisey Haglund</b>, kes suri näljaga seotud tüsistuste tõttu
38-aastaselt. (Ajalooline kõrvalmärkus: Daisey poeg Ivar Haglund, keda oli
aeg-ajalt samuti Hazzardi ravitud, asutas Ivar's Seafood restoranid, Seattle'i
keti, mis töötab tänagi.) Kahjuks kuluks veel neli aastat ja jõuka briti naise
nimega <b>Claire Williamson</b> surma, enne kui seadus Hazzardile järele
jõudis. </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkfZoZpbvJXDzHfmo4xVG93iBLXH96Hn24pNfYHk0A1qXmApn92_Qw6mu8x394fuVHTRg3bBeOOYrewPbFB7iLMlTIi2Q8wU9sqVjkn_KvPuhKtQLX1exTjzLuAoNeC9Jhanh4i9scmmSduYKlkLv_n03pWAqKd7vSwP04GOGnBMaoHmB_DAzRMKkkYw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="528" data-original-width="341" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgkfZoZpbvJXDzHfmo4xVG93iBLXH96Hn24pNfYHk0A1qXmApn92_Qw6mu8x394fuVHTRg3bBeOOYrewPbFB7iLMlTIi2Q8wU9sqVjkn_KvPuhKtQLX1exTjzLuAoNeC9Jhanh4i9scmmSduYKlkLv_n03pWAqKd7vSwP04GOGnBMaoHmB_DAzRMKkkYw=w258-h400" width="258" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;">Williamsoni kaal tema surma ajal - viiskümmend naela (<b>22,67 kg</b>).
Täiskasvanud naisena. Claire'i õde Dora oli tema surma ajal endiselt Hazzardi
hoole all. Ta oli juba kaotanud peaaegu viiekümmend naela ja kaal oli nii
madal, et istumine oli talle valus. Pärast õe surma õnnestus Doral smugeldada
oma perekonnale abipalve telegrammiga. Noorem Williamson päästeti
sanatooriumist ja Hazzardile esitati süüdistusega tapmises. Õdedel Williamsonidel
ei olnud paastuma tulles tõsiseid terviseprobleeme, pigem tundsid nad
ebamäärast ebamugavustunnet ja olid suured alternatiivmeditsiini austajad.</div><o:p></o:p></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Järgnenud
kohtuprotsessil selgus, et Hazzard oli võltsinud Claire Williamsoni testamendi,
kinkides samal ajal endale mõlemalt õelt ligikaudu 6000 dollari eest ehteid.
See ei olnud üksikjuhtum: Hazzardi hoole all suri veel vähemalt neliteist
patsienti, kuid mitte enne, kui ta oli nõrgestanud nende vaimset ja füüsilist seisundit ja veennud oma maist vara endale pärandama või lihtsalt testamenti
võltsinud. Hazzard mõisteti süüdi, talle määrati vanglakaristus, kuid kaks aastat
hiljem vabastati tingimisi. Süüdimõistmisel sai takistuseks see, et ta ei olnud
arst, vaid isehakanud tervendaja. Kuigi tal keelati uuesti ravimisega
tegelemine, avas ta Olallas "tervisekooli", kus ta jätkas
paastuevangeeliumi jagamist kuni 1938. aastani, mil ta suri nälga, püüdes ise
endale paasturavi teha. Vähemalt ta praktiseeris seda, mida ta kuulutas. <a href="https://seattleterrors.com/dr-linda-hazzard-starvation-heights/">Erinevate
hinnangute järgi</a> suri tema hoole all ca 40 inimest ja muudes väljaannetes nimetatakse teda psühhopaadiks ja sarimõrvariks.</span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Ja ma kardan tõesti, et ma olen ka ise Hazzardi raamatu kunagi tellinud 😕😕😕, kui 15 aastat tagasi igasugu paasturaamatuid tahtsin lugeda. Tean, et Sheldoni raamatut olen lugenud. Kindlasti oli nende vanade naturopaatide raamatute seas mul üks naine. Vaatasin oma raamaturiiulisse aga sealt ma olen kõik uina-muina raamatud ammu minema organiseerinud. Nii et ei tea. </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="mso-bidi-font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-5338815812846703062022-05-12T20:50:00.002-07:002022-05-12T20:56:47.630-07:00Tervisemüüjate ajaloost vol 6 - savi ja villid<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNWwx6zHBFjymnsKlbTOBRLCv9AJPBh_A5ZxnYs-3zZlMXQWJzxebaNCNxG1rmzw66UpEcKPO2eunLk9AsPAk4c6FbjJvE0Br5qMWFf7jnac9u4zxU7U6QhPTVhYALcOE-U93iuWcxu0VowJJBPsl-eH1AMlntDn939AzGM9fylH4qNYdnld0yPZfGqg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1295" data-original-width="1943" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNWwx6zHBFjymnsKlbTOBRLCv9AJPBh_A5ZxnYs-3zZlMXQWJzxebaNCNxG1rmzw66UpEcKPO2eunLk9AsPAk4c6FbjJvE0Br5qMWFf7jnac9u4zxU7U6QhPTVhYALcOE-U93iuWcxu0VowJJBPsl-eH1AMlntDn939AzGM9fylH4qNYdnld0yPZfGqg=w640-h426" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teoorjus. Tänapäevane tähendus: möllan
aias koos tigudega ... ja kui teomasendus võimust võtab, loen <b>Lydia Kang ja
Nate Pederseni kirjutatud „A Brief History of the Worst Ways to Cure
Everything“.</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: center; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> Mo teod 👇👇👇👇👇</span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"><br /></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dz68mVv4bZcR63w_6IuhThvQheYsJ-w_8iqegTY4ADDZzpZLhmJuc3ahP_y8Dhj8rD9EjhqimqUXkf9KlYWEg' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tigude kohta tahaks öelda: „Mul on neist
savi...“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Savi<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">16 sajandil ilmus linna Saksa kaevurist rändarstiks
hakanud <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Andreas Berthold</b> ja kauples
väikeste savitatablettidega, mida tunti <i style="mso-bidi-font-style: normal;">terra
sigillata</i> nime all. Bertholdi sõnul olid need tabletid imerohi peaaegu
kõige vastu, mis inimest vaevas, kuid nende eriline võime oli mürgi
neutraliseerimine. Antidoodid olid tol ajal suur asi, kuna kellegi mürgitamine
oli sama lihtne kui sõit kohaliku apteekri juurde, kiire tilk pulbrit
veiniklaasi ja eluküünal kustus.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiHp8NtWQrEYttloUmTRDaFfjUl_ENfSWHWo5BfelY0RaOYS1WN2x35jTxOxf1z_1ZSNHvunAJPbwHJni9Ua84stf5VXY3baOLqFf3pblSaA-Mn887lMRBmJyHiphLrGSDRqvsxBQQhM4HZnVf4i4XYDlkADkSoYhsvU8-Rv51U5QoerLcuhJtawKUOYw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="351" data-original-width="624" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiHp8NtWQrEYttloUmTRDaFfjUl_ENfSWHWo5BfelY0RaOYS1WN2x35jTxOxf1z_1ZSNHvunAJPbwHJni9Ua84stf5VXY3baOLqFf3pblSaA-Mn887lMRBmJyHiphLrGSDRqvsxBQQhM4HZnVf4i4XYDlkADkSoYhsvU8-Rv51U5QoerLcuhJtawKUOYw=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Geofaagia
ehk pinnase söömine</b> on märkimisväärselt iidne, ulatudes tagasi vähemalt
aastasse 500 eKr, kui Vahemeres asuva Kreeka saare <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Lemnose</b> elanikud korjasid igal aastal ühel erilisel päeval ühelt
mäelt punast savi. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Protsessi
kontrollivate valitsusametnike abil savi pesti, rafineeriti, rulliti kindla
paksuseni ja vormiti seejärel väikesteks tablettideks. Järgmisena astusid sisse
saare preestrinnad, õnnistades ja tembeldades tabletid ametliku pitsatiga
(sellest ka nimi <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">terra sigillata</i></b>, mis tähendab "kinnitatud (pitseeritud)
maa").<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Savi on kasutatud antidoodina, kuna see
aeglustab ravimite imendumist seedetraktis. See on isegi kasulik haavade
paranemisel. Savi võib teatud meditsiinilistes olukordades olla tõhus, isegi
kui see pole preestrinna õnnistatud ja tembeldatud või Lemnose mägedest
kaevatud.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Renessansi ajal kasutati <i style="mso-bidi-font-style: normal;">terra sigillatat</i> kogu Euroopas mitte
ainult mürgi vastumürgina, vaid ka düsenteeria, haavandite, hemorraagiate,
gonorröa, palaviku, neeruhaiguste ja silmapõletike raviks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii et alguses Bertholdi kuulsus ja
varandus kasvasid. Temast sai 16. sajandi lõpus üks peamisi savi müüvaid
ärimehi. Muidugi on savimüügiga tegelemise ilmselge probleem see, et see pole
just haruldane mineraal. Seda on üsna lihtne leida. Seega oli Bertholdi jaoks –
ja nende jaoks, kes tema jälgedes tahtsid käia – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">oluline omistada oma savitükikestele mingi eriline või, mis veelgi
parem, maagiline omadus. </b>Berthold väitis, et tema <i style="mso-bidi-font-style: normal;">terra sigillata</i> erilised raviomadused tulenevad nende
geograafilisest asukohast Striga ümbruse mägedes. Ehk püüti inimestele selgeks
teha, et see pole mingi tavaline savi, mida võid oma naabri aiast kaevata. See
on eriline, õigest kohast ja õigel viisil saadud savi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lõunamaalaste valitud pinnases oli savi,
millel on tegelikult mõned raviomadused; olenevalt allikast võib selles olla
kõrge kaltsiumi, vase, magneesiumi, raua ja tsingi sisaldus, mis kõik on
inimeste tervisele olulised, ning rasedate naiste puhul, on need mineraalid üliolulised.
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /><o:p></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-qgR4nBO74l87_4JP5_mlzlpV3DZbWehXmZn87QoRtzPWuId5IjG8WQoezVfRoygmW06peCDUsJ4bCyVnc4lt7f6L5ldgj0-vIWHKM1sP-PtNwJZo7vYWXjB3Z-eSsL_wf9rzlwoukjOIYcf9PGm61bcSUEMnUumB8Uh8FIpJlp1ZhcNe6wt_RNtnTA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2832" data-original-width="4256" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi-qgR4nBO74l87_4JP5_mlzlpV3DZbWehXmZn87QoRtzPWuId5IjG8WQoezVfRoygmW06peCDUsJ4bCyVnc4lt7f6L5ldgj0-vIWHKM1sP-PtNwJZo7vYWXjB3Z-eSsL_wf9rzlwoukjOIYcf9PGm61bcSUEMnUumB8Uh8FIpJlp1ZhcNe6wt_RNtnTA=w640-h426" width="640" /></a></span></div><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõned arstid, kes hõljusid teaduse ja
maagia vahelisel piiril, soovitasid oma patsiendil kanda kaelas <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><b>terra sigillata</b> </i>tabletti, et nautida
selle raviomadusi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Savimaagia monopol ei saanud muidugi kesta
igavesti ja peagi asusid paljud linnad tegevusse, korjasid ise savi, panid
sellele oma erilise templi ja kuulutasid, et just nende savitükikestel on oma
erilised raviomadused. Bertholdi impeerium hakkas lagunema.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ka mürgistused muutus järk-järgult
harvemaks ja varauusaja meditsiini edusammud tõid kaasa tõhusamad ravid
düsenteeria, haavandite, hemorraagiate, gonorröa, palaviku, neeruhaiguste ja
silmapõletike vastu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja nii kadus <i style="mso-bidi-font-style: normal;">terra sigillata</i> järk-järgult kasutusest. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi täna teie arst savi tõenäoliselt ei
soovita, on selle söömine meditsiinilistel eesmärkidel alternatiivsete
ravimeetodite puhul endiselt väga levinud. Pooldajad väidavad, et savi allaneelamine
võib aidata teie keha detoksifitseerida, adsorbeerides ja seejärel läbides teie
sisemusse viib välja raskmetalle.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Probleem
on aga selles, et tegelikult vajame oma kehas mõningaid metalle – ja savi ei
suuda metallitüüpide vahel hästi vahet teha.</b> Ehk savi süües võid jääda ilma
vajalikest metallidest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samuti pole alati lihtne täpselt teada,
mida söögiks pakutavas savis veel on. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">See
võib kanda parasiite, baktereid või irooniana isegi raskemetalle, näiteks pliid</b>.
Seetõttu ei soovita tänapäeval arstid seda tavaliselt kasutada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma jätan kirjeldamata kogu õuduse, mis
toimus inimeste kallal koos aadrilaskmise ja lobotoomiaga. Lugedes mõtlesin, et
vähemalt seda ei ole loodusravi endaga kaasas tassinud. Ja siis loen: <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Tänapäeval kasutatakse aadrilaskmist ehk
flebotoomiat (kreeka keeles "veresoone läbilõikamine"), endiselt kogu
maailmas. </b>California keelustas 2010. aastal nõelraviarstide poolt
praktiseeritava aadrilaskmise. See on endiselt kasutatav tava Unani,
Pärsia-Araabia meditsiiniharu, mille juured ulatuvad tagasi 13. sajandisse. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hispaania kärbes<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg0f0OlQlUwGHovN0PlcW8EtjrDCy0GVMo8j7HlIKYz56re3MKgtg_sQ-rBF_v0T7OKNmXx1XHy57_tpTC0B6_-6P4-n1JD-B1gs3nRv8149h781GVvPsEGzXxMV9QPG-_0DcaeekacI1XjCVh6YPoitC2ebQun0zhByLkBOPf-2ITFJx9ZnD808OdyXg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2200" data-original-width="2880" height="489" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg0f0OlQlUwGHovN0PlcW8EtjrDCy0GVMo8j7HlIKYz56re3MKgtg_sQ-rBF_v0T7OKNmXx1XHy57_tpTC0B6_-6P4-n1JD-B1gs3nRv8149h781GVvPsEGzXxMV9QPG-_0DcaeekacI1XjCVh6YPoitC2ebQun0zhByLkBOPf-2ITFJx9ZnD808OdyXg=w640-h489" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siis on teil hea meel kohtuda <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Lytta
vesicatoria'ga</i></b>, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tuntud ka kui
hispaania kärbsega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hispaania kärbse maine afrodisiaakumina
on hästi teada, kuid selle kasutamine villide tekitajana ulatub sajandeid
tagasi. Mardikas on päris ilus – poole tolli pikkune, sillerdava rohelise
seljaga. Parem vaadata ja mitte puudutada: kuna putuka keha sisaldab ühendit
nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kantaridiin</b>, mis põhjustab
nahale kandmisel villide teket. Liigi isastel on kantaridiini rohkem kui
emastel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tavaliselt pakuvad nad romantilise paki
kantaridiiniga kaetud eritist, mida emaste munade ümber mässida, et hoida neid
röövloomade eest kaitstuna.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1800. aastate algusest pärit Londoni
dispanser (kunagine raviasutus) pakkus retsepti, mis sisaldas naela
mardikapulbrit, naela vaha ja naela searasva. Seda pastat kanti nahale nii
kaua, kui kulus villi moodustamiseks. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üldjuhul oli eesmärgiks tekitada
probleemi lähedale villid. Nii et kõhule tekitati villid kõhuhädade pärast ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>säärtele podagra pärast. Kui patsiendil tekkis
meeletus, tekitati tal villid hoopis pähe. Kahjuks põhjustasid villid mõne
jaoks gangreeni, mille all olev liha lihtsalt suri ja läks mustaks.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Miks
villid? 1845. aasta meditsiiniõpik kirjeldab dr Charles Williamsi juhtivat
teooriat</b>: Paljud haigused, nagu leetrid, paranesid alles pärast nahal
villide puhkemist. Sümptomite asemel peeti löövet tegelikuks paranemise viisiks.
Seetõttu arvasid lugematud ravitsejad, et naha ärritamine võib ravida, ja need
teooriad ulatusid tagasi Vana-Kreeka arstideni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja mida suurem on vill, seda parem. Villi
tekitavaid aineid, mida tuntakse vesikantidena, oli sama palju kui maitseaineid.
Tugevad happed olid tõhusad, kuid raskesti kontrollitavad. Sama keeva vee
jugadega; keev õli töötas samuti. Mõlemad tekitasid osalise paksusega
põletushaavade kaudu kenad valusad villid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nagu enamikku imeravimeid, pakuti villide
teket abinõuna peaaegu kõige jaoks: hüsteeria, larüngiit, hüpohondria,
põletikud, palavikud, difteeria, entsefaliit ja isegi opiaadisõltuvus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõnikord koguti vedelikke kokku ja harva
kasutatavas protsessis, mida nimetatakse <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">flüktenoteraapiaks</b>,
süstiti villivedelik <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>patsiendile tagasi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vahel jäi villidest väheks, lisaks topiti
naha alla ka herneid, mis tekitasid põletikku.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Klistiirid<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjY7gLMU_aP9nKSW20NQtuTL_ewvT0YIu9vJ5q9dz5a1lEyv9gktslhzIm_lne_LU7rMleY0jfZdHp2v4xNQ0RSO6bjei0c3hfMYyuUuTRetRkyCPBmkI0gQP3fgVTxryekC0am27t4tGk0BZFEiDSAX85uQoeQtFD2AfOibMzeUQmSHue_kMgNhbBJfw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3034" data-original-width="2644" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjY7gLMU_aP9nKSW20NQtuTL_ewvT0YIu9vJ5q9dz5a1lEyv9gktslhzIm_lne_LU7rMleY0jfZdHp2v4xNQ0RSO6bjei0c3hfMYyuUuTRetRkyCPBmkI0gQP3fgVTxryekC0am27t4tGk0BZFEiDSAX85uQoeQtFD2AfOibMzeUQmSHue_kMgNhbBJfw=w557-h640" width="557" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sõna <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">klistiir</b>
pärineb kreeka sõnast, mis tähendab "viskama" või
"sissesaatma". Hiljem sai ladinakeelne tähendus „süstima“ klistiiri
sünonüümiks. Seitsmeteistkümnendal sajandil kasutati klistiiri terminit <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">clyster</i></b>,
võib-olla mõnevõrra ilusam sõna, mis võrsus kreekakeelsest sõnast "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">pesemine</b>".<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Läbi ajaloo on klistiirid sisaldanud
mitmesuguseid aineid, sealhulgas vett, taimseid segusid, piima, melassi,
tärpentini, mett, õlut, seepe, veini ja õlisid. Mida nad ravisid? Ikka pea
kõike – tuberkuloos, vesitõbi, herniad, pimesoolepõletik, depressioon, kehv
toitumine, peavalud (Mozarti isa kuulus ütlus – “perse ravib pead”), rasvumine,
loidus, hingamisprobleemid, palavikuga kaasnevad haigused, seksuaalfunktsiooni
häired, uppumine ja vere köhimine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kusagil haige inimese tagumises koopas
oli tume koht, mis tõotas tervist, kui seda osava käega lihtsalt jõuga pesta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kohtuge nüüd <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">dr Charles A. Tyrrelliga (1843–1918)</b>, kes võib-olla kannab sel alal
krooni oma meetodite eest. Lugu algab sellega, et ta räägib oma loo. Tyrrell <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>väitis, et enne oma arstikarjääri oli ta
reisinud eksootilistesse kohtadesse, sealhulgas Uus-Meremaale, Lõuna-Aafrikasse
ja Kaug-Idasse; einestanud koos põlisrahvastega ja kogenud selliseid haigusi
nagu "džunglipalavik" (malaaria), kõhutüüfus ja düsenteeria. Samuti halvenes
tervis Indias saadud kuulihaava tõttu. Kuid klistiirid tulid appi alles 1880.
aastal, kui tekkis teadmata põhjustel teine halvatus. Ta luges ühe arsti kirjutist,
milles ülistati klistiiri kõikehõlmavat olemust. Pärast aastaid kestnud
eneseravi ja halvatusest taastumist tabas teda proktoloogiline epifaania.
Tyrrell avas New Yorgis hügieeniinstituudi ja teatas: "Haigustel on ainult
üks põhjus ” ja see oli loomulikult kõhukinnisus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hiljem, 20. sajandil, kandis seda risti
edasi Saksa päritolu arst Max Gerson ja teenis korralikku kasumit. Tema
karjääri alguses oli taimne toitumine lõpetanud tema migreeni ja ta väitis, et
see ravis välja tüütu nahatuberkuloosi. Ta süüdistas kehas leiduvaid keskkonna
saasteaineid. 1920. aastatel pakkus ta välja, et ka vähki saab ravida, ning
soovitas köögiviljamahla, vitamiine, pankrease ensüüme, kohvi ja kastoorõli
klistiire ning rektaalset osoonigaasi. Miks kasutada kohviklistiiri? Ilmselt
aitas see maksa detoksifitseerida (mida see tegelikult teha ei saa).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gerson suri salapärastel asjaoludel - tema
tütar väidab, et ta mürgitati arseeniga. Sellest hoolimata kinnitab Gersoni
Instituut endiselt oma väiteid ja paljud inimesed on valmis uskuma
kohviklistiiri tõhususse. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Gersoni
teraapiast on blogis varem kirjutatud siin:<a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2019/11/jessica-ainscough-surm-peale-33580.html" target="_blank"> <o:p></o:p></a></span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2019/11/jessica-ainscough-surm-peale-33580.html" target="_blank">https://paikesetoit.blogspot.com/2019/11/jessica-ainscough-surm-peale-33580.html</a></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Klistiiri kasutamine hakkas vähenema
ajast, mida </span><span style="font-family: arial;">rohkem</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">soolestiku bakteritest teada saadi. </span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-18360320029877597692022-05-08T20:52:00.003-07:002022-05-08T20:54:17.910-07:00Tervisemüüjate ajaloost - William Vallutaja dieet<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi4_LjnXA56Cr7vvark_MIOjjiMqco2LN4Oc1noMRQWWrYu_pYhfmgVwVxVUyfp-_E8D0k3IfUdgmvpR4snv96ieOZyatT-Rqv2lGvN5LHyzZH4CWqhM4gU7t3NkoYkKmziz1MVk6j_jikkLs83qoS5f1AV3W0bzaeVcoNXR7RMNH8I7lPk07IVD6OSiA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3190" data-original-width="2331" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi4_LjnXA56Cr7vvark_MIOjjiMqco2LN4Oc1noMRQWWrYu_pYhfmgVwVxVUyfp-_E8D0k3IfUdgmvpR4snv96ieOZyatT-Rqv2lGvN5LHyzZH4CWqhM4gU7t3NkoYkKmziz1MVk6j_jikkLs83qoS5f1AV3W0bzaeVcoNXR7RMNH8I7lPk07IVD6OSiA=w467-h640" width="467" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Loen
Lydia Kang ja Nate Pederseni kirjutatud <b>„A Brief History of the Worst Ways to
Cure Everything“.</b></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mis siis veel imerohuna kasutamist
leidis:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Harilik
strühniinipuu</b> (<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_str%C3%BChniinipuu">Strychnos
nux-vomica</a></i>) on Kagu-Aasiast pärit igihaljas puu, mis kuulub
logaanialiste sugukonda. Kasvab tavaliselt u 25 m kõrguseks. Strühniinipuu vili
on u 2 cm läbimõõduga pähkel. Kuivatatud seemned sisaldavad umbes 1,5%
strühniini ja kuivatatud õied 1%. Puu koor sisaldab brutsiini. Ka
parasiittaimed, mis enda ümber puu keeravad, imavad endasse teatud koguse mürki.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjK736CSIC7vlHk6wddMuP2BrUA8iHxM18okR9kGzNLt_3qxxiuzvN87iGznviw_r5auP9ksp9AQIP3LchJ8y4DbnEfxrbPNWGNMVsn42su0gs5e0fgc4x-Abql9qhsUl5634EEpiH6la2m5Wi1bYf9EFjAW4JoesERUSuYdxQ-LPEBW1xmB3m24KMEMA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="477" data-original-width="665" height="460" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjK736CSIC7vlHk6wddMuP2BrUA8iHxM18okR9kGzNLt_3qxxiuzvN87iGznviw_r5auP9ksp9AQIP3LchJ8y4DbnEfxrbPNWGNMVsn42su0gs5e0fgc4x-Abql9qhsUl5634EEpiH6la2m5Wi1bYf9EFjAW4JoesERUSuYdxQ-LPEBW1xmB3m24KMEMA=w640-h460" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /> </span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://emergency.cdc.gov/agent/strychnine/basics/facts.asp">Strühniin</a></b>
on tugev mürk; raskete tagajärgede tekitamiseks inimestel on vaja vaid väikest
kogust. Strühniinimürgitus võib põhjustada äärmiselt tõsiseid
tervisekahjustusi, sealhulgas surma. Tänapäeval kasutatakse strühniini
peamiselt pestitsiidina, eriti rottide tapmiseks. Aeg-ajalt leitakse strühniini
segatuna "tänava" narkootikumidega, nagu LSD, heroiin ja kokaiin.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatus kirjeldatakse 1904 aasta olümpiamänge,
mil maratonijooksja Thomas Hicks treenerid andsid talle turgutuseks
energiajooki: 1 milligramm strühniini segatuna munavalgega, et kibedat maitset peletada.
Hicksile anti maratoni käigus veel teinegi doos ja lõpupoole vaieldi selle üle,
kas anda ka kolmas – mis oleks Hicksi juba kindlalt tapnud.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi see tundub tänapäeval absurdne,
uskusid Hicksi treenerid koos kahekümnenda sajandi alguse meditsiiniringkonnaga,
et strühniin võib energiat suurendada. Ja see pole täiesti ekslik. Väikestes
annustes toimib strühniin lühiajalise stimulandina, pakkudes närvisüsteemile
sarnaselt kofeiinile stimulatsiooni. Erinevalt kofeiinist ei ole aga inimese
tapmiseks vaja eriti palju strühniini. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Viis
milligrammi, kui täpne olla.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selle tugevuse tõttu on strühniini
kasutatud ka alates keskajast eriti tõhusa ja eriti jõhkra meetodina rottide,
kasside, koerte ja muude soovimatute olendite mürgitamiseks. Takistades glütsiini
– kemikaali, mis saadab lihastesse närvisignaale – tõhusat toimimist, põhjustab
suur annus strühniini tõsiseid valusaid lihasspasme.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Dr
Pierre Fouquier’</b> katsed julgustasid teisi Prantsuse teadlasi edasi uurima
ja 1818. aastal eraldati seemnetest esmakordselt strühniini alkaloid. Prantsuse
arstid käivitasid jõulise katseseeria, et uurida puhta strühniini kui ravimi
efektiivsust. See ei tulnud eriti hästi välja. Tavaline strühniini annus oli
1–3 milligrammi; aga teadlased mõistsid kiiresti, et juba 5 milligrammi võib
põhjustada surmava mürgistuse. Lihtne oli liiga kaugele minna. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Strühniini võtmisega kaasnevad erakordsed
riskid ületasid peagi selle potentsiaali ravimina. <o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj6QN7BHDZQjv0KiSJAAzXbm3qEM1oS88dmFBlCcGG4jlIjxnFMObjLgwZovz7FYlj68v__YgtxvALSTmqDpW-gvvfLOUL8lrFBJCd6_3b3Uzau2pNDlE1FciUjqFJvgS9XJPBbr8Ib1pG5MSeTyxEOMg_8KRu-ALseggy5LwyNeeYJW6Y-duflbVWH7Q" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1000" data-original-width="588" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj6QN7BHDZQjv0KiSJAAzXbm3qEM1oS88dmFBlCcGG4jlIjxnFMObjLgwZovz7FYlj68v__YgtxvALSTmqDpW-gvvfLOUL8lrFBJCd6_3b3Uzau2pNDlE1FciUjqFJvgS9XJPBbr8Ib1pG5MSeTyxEOMg_8KRu-ALseggy5LwyNeeYJW6Y-duflbVWH7Q=w376-h640" width="376" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samal ajal kui strühniin arstide
soosingust välja langes, kogus see populaarsust imerohumüüjate juures ja
tänavatel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">James Fellow valmistas strühniini
sisaldava siirupi, mis väidetavalt oli ta tuberkuloosist terveks ravinud. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Fellowsi siirupit</b> reklaamiti kui
tõhusat „aneemia, neurasteenia, bronhiidi, gripi, kopsutuberkuloosi ja lapseea
kurnatushaiguste raviks ning kurnavast haigusest taastumise ajal”.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Luues turundusplaani, mis sõltus suuresti
"tunnistuste" tugevusest, teenis ettevõte korralikku kasumit. Hind
oli tolleaegsete standardite järgi üsna üüratu. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehkki mitte nii populaarne, sisaldas
konkureeriv toonik nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Easton’s Syrup</b>
umbes kaks korda rohkem strühniini kui Fellows’s. Kui 1911. aastal oli strühniini
sisaldus 6 untsi pindi kohta, seega kulus surmava annuse saamiseks vaid veerand
pinti (1 pint – 0,5 liitrit).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Veel üks strühniini toonik nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Metaton</b> toodi turule 1930. aastal ja
see sisaldas ¹/25 tera strühniini untsi kohta. Metatonet reklaamitakse
Ühendkuningriigis tänapäeval endiselt lihtsalt kui toonikut tervise ja elujõu taastamiseks
pärast haigust. Strühniin eemaldati selle koostisest <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>1970. aastal. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiwEZ_rnOhl4RJgpMnGKj0GM585qllYRUi_qhF8kZnsD3hGuSyt6uglzXSJLKPYY_mb2G70YZaSmPKv8GFWuoxF6c8xGsm4NH3SwIp9pi3rS1PVks69lUIZHxtWv7aavY97jetV1LxGvAoERJNnN86E4L4dIb3d2etf7JHxyp13Yf6CXLO6MpqHHVsOdw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="675" data-original-width="1080" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiwEZ_rnOhl4RJgpMnGKj0GM585qllYRUi_qhF8kZnsD3hGuSyt6uglzXSJLKPYY_mb2G70YZaSmPKv8GFWuoxF6c8xGsm4NH3SwIp9pi3rS1PVks69lUIZHxtWv7aavY97jetV1LxGvAoERJNnN86E4L4dIb3d2etf7JHxyp13Yf6CXLO6MpqHHVsOdw=w640-h400" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üheksateistkümnendal sajandil <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">müüs nii mõnigi pubiomanik oma klientidele
õlut sama hinnaga</b>, mille ta maksis õlletootjale. Niisiis, kuidas ta oleks
saanud kasumit teenida? Noh, ta võiks õlut lahjendada, kuid siis poleks kliente
kauaks. Aga mis siis, kui oleks võimalus õlut lahjendada, ilma et see tunduks
vesine? Lahjendatud õllele lisati strühniini. See lisas kibedust ja andis
joovastavat mõju, mis sarnanes lisanditeta õllega. Enam kui mõned Briti
alkohoolikud surid üheksateistkümnendal sajandil erinevat tüüpi joobeseisunditesse.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii et kui soovite kunagi kogeda
strühniinimürgistuse sarnast tunnet, proovige juua liiter-paar kanget kohvi.
Kui teie süda taob, teie meeled ja lihased tõmblevad, saate tunda seisundit,
mida 19-20 sajandil taga aeti, ilma kohutavate krampide ja piinava surma
kahetsusväärsete kõrvalmõjudeta.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgn1c_87jw6OQwPT1nbsGrOg80AuJv2NjNhKvY9ztcxPtNREwJAjNqMXNxsstfETAt9xP8Z2buFXiOr4lrUTnozpwPaiAxrfRJHMnzSAPSdqoO9cwSJHEyAF0tYU5mgknV2mKdZrT8iw44NlFo_1BeafMTWimfpx_Cl4sO4w-5pwCUtsqXKltqC11LyWw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2048" data-original-width="1542" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgn1c_87jw6OQwPT1nbsGrOg80AuJv2NjNhKvY9ztcxPtNREwJAjNqMXNxsstfETAt9xP8Z2buFXiOr4lrUTnozpwPaiAxrfRJHMnzSAPSdqoO9cwSJHEyAF0tYU5mgknV2mKdZrT8iw44NlFo_1BeafMTWimfpx_Cl4sO4w-5pwCUtsqXKltqC11LyWw=w483-h640" width="483" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tubakal</b>
on raamatus oma lugu, mida ma pikemalt kirjeldama ei hakka. Juba 1570ndatel
kirjutas Nicolas Monardes, et tubakal on „võime ravida üle kahekümne haiguse,
sealhulgas vähki“, see on üks sügavamalt iroonilisemaid väiteid, mis
meditsiinikirjanduses kunagi tehtud. (Ainuüksi järgmise tunni jooksul sureb
Ameerikas suitsetamisest põhjustatud kopsuvähki umbes seitseteist inimest.)</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja veel - nii <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">strühniini kui ka tubakaga tehti klistiire</b> – vaesed soolestiku
bakterid, vaesed soolestikud...</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tänapäeval suitsetab 13 miljardit inimest,
mis toob tubakafirmadele sisse 300 miljardit dollarit. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_cdg5ppMoKivEoctHcpChpwsY7IIiG3Z7-K1yWWmpUq9jdHyGDvgAXxU4tuF4MG7JMvdTre6IHkarxWzq3cIN7EZ9EUoZDhbMD4RbGRPls7oCC1ASvphXl_fCDYdwvDpxEIqilTM10ycsIVqs5pgzD3JMVoApts6Vn6KbkHbdVcSYRApnuiWiK2qkEg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="800" data-original-width="553" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_cdg5ppMoKivEoctHcpChpwsY7IIiG3Z7-K1yWWmpUq9jdHyGDvgAXxU4tuF4MG7JMvdTre6IHkarxWzq3cIN7EZ9EUoZDhbMD4RbGRPls7oCC1ASvphXl_fCDYdwvDpxEIqilTM10ycsIVqs5pgzD3JMVoApts6Vn6KbkHbdVcSYRApnuiWiK2qkEg=w277-h400" width="277" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kokaiin</b>
on saadud Lõuna-Ameerika Andide mägedest pärit <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Erythroxylum coca</i></b>
taimest. Taim näeb välja ohutu, peaaegu süütu, lihtsalt üks põõsas põõsaste meres.
Kuid see väike põõsas on taim, mis on teeninud lugematuid varandusi ja rikkunud
lugematuid elusid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Inkad närisid Peruus kokataime lehti
nende ergutava toime tõttu. Hispaania katoliku kirik keelustas selle praktika
pärast konkistadooride saabumist kuueteistkümnendal sajandil.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nende keeld ei kandnud aga kuigi hästi vilja.
Kokalehtede sage ja laiaulatuslik kasutamine aina levis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nagu üks konkistadoor 1539. aastal
kirjutas: „Coca, mis on väikese puu leht, meenutab meie oma Kastiilias leiduvat
sumakit, on üks asi, mida indiaanlased kogu aeg suus hoiavad, ja mille kohta
nad ütlevad, et see toetab neid ja annab neile kosutust, nii et isegi päikese
all ei tunne nad kuumust ja see on kulda väärt.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Samal aastal, kui Niemann ekstraheeris
lehtedest toimeaine kokaiini, vaimustus kokataimest ka itaalia arst <b>Paolo
Mantegazza</b>, reisides Peruusse ja pakkus end entusiastlikult vabatahtlikuks
laborirotiks, et katsetada kokalehtede annuste mõju. Mantegazza jäädvustas
usinalt oma reaktsiooni väikestele, mõõdukatele, suurtele ja naeruväärselt
suurtele kokalehtede annustele. Ta märkas oma vähenenud näljatunnet ja energia
paranemist väikeste ja mõõdukate annuste puhul ning kommenteeris rõõmsalt
suurtest annustest saadud "tormakust", kirjutades muuhulgas: „<b>Jumal
on ebaõiglane, sest ta tegi inimese suutmatuks taluda koka mõju terve elu. Ma
eelistaksin elada kümme aastat kokaga kui 100 000 aastat ilma selleta." 😳</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selline entusiasm, mille Mantegazza
avaldas oma brošüüris “Coca hügieenilistest ja meditsiinilistest väärtustest”,
ei jäänud Euroopa elanikele märkamata. Ja tal on õigus, kokaiin paneb selle
kasutaja tundma end ülimalt enesekindlana, otsustavalt ja energiat täis –kõik
on kasulikud omadused paljude elukutsete jaoks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pole üllatav, et kokaiini tarbimine
muutus populaarseks intellektuaalide, kunstnike, kirjanike ja teiste inimeste
seas, kes tuginesid oma töös hästi toimivale ajule. Kokaiini kui stimulaatori
kuulsaim pooldaja üheksateistkümnendal sajandil oli ei keegi muu kui <b>Sigmund
Freud</b>, kellest sai kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates täielik
sõltlane. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRg22-Y3qAvtG7jWw1sUR45MqAWRkW1A-YQY9JRAUKC57w0Yab23mBqgSdF_3lhFTYCd1yE5g-MOfelIamTOyot7Lc9x2xN_4K86ggiymk5H77WXIa6wtIHvfeYR8uAgJTEffSfZ_RpJxbcjQsL35T6UIx1EEj7JldxAR9h4SlOyNokFd_7AsoL6NBVA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1000" data-original-width="1500" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRg22-Y3qAvtG7jWw1sUR45MqAWRkW1A-YQY9JRAUKC57w0Yab23mBqgSdF_3lhFTYCd1yE5g-MOfelIamTOyot7Lc9x2xN_4K86ggiymk5H77WXIa6wtIHvfeYR8uAgJTEffSfZ_RpJxbcjQsL35T6UIx1EEj7JldxAR9h4SlOyNokFd_7AsoL6NBVA=w640-h426" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Loomulikult viisid kokaiini
valuvaigistavad omadused selle omaksvõtmiseni 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi
alguses kasvavate toidulisandite tootjate poolt. Kokaiin oli paljude
populaarsete ravimite, sealhulgas <b>Roger’s Cocaine Pile Remedy ja Lloyd’s
Cocaine Toothache Drops,</b> peamine koostisosa. (Tarbijatele kinnitati, et need
tooted ei sisalda sõltuvuslikke aineid).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuna patendimeditsiini (toidulisandite)
kogukond võttis kokaiini omaks, hakkasid kokaiinipõhised toonikud ilmuma
kõikjale. Võtke või kutsuva nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Coca
Beef Tonic, mis oli mõeldud liha asendamiseks</b>. Kui te ei saa endale lubada
kena fileeviilu, võiksite selle asemel välja käia paar senti
veiselihamaitselise joogi eest. Toonik korvas lihapuuduse teie dieedis,
sisaldades kokaiini ja 23 protsenti alkoholi. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Palju
populaarsem kokaiini levitamise meetod oli aga veinis.</b> Prantsuse keemik
Angelo Mariani, kes luges Mantegazza eufoorilisest enesekatsetusest
kokalehtedega, otsustas visata paar lehte heasse Bordeaux’ pudelisse ja
vaadata, mis edasi saab. Veinis sisalduv etanool eraldas kokalehtedest
kokaiini, mis seejärel lahustus ja valmis üks uimastav jook.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mariani, kes oli toimega rahul, alustas
Bordeaux’ kokalehtedega villimist, nimetas toodet Vin Marianiks, reklaamis segu
toniseeriva veinina ja jäi varandust ootama. Ja oodatavalt oligi Vin Mariani
hitt. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>10 protsenti alkoholi ja 8
protsenti kokaiini ekstraktina oli <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Vin
Mariani nii populaarne, et tegi prantsuse keemikust multimiljonäri.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgvTmYh-O9iww2V2nIlLuWYFF2b5l-102R_9kviedNd7HOrguYbk3EXB4fyeC_4OIT8fr2YojlwjfBKop4MK4RTSo1IUM2h23Emr9fx6VRKszzF8_Uv1VVBIpiZyE-xsOfExUAxCnzFMZuk_Eu46xMK5lVnZpW-olt5CTb_dpgQM35Y5beVMfHYQv9cJw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1159" data-original-width="1600" height="464" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgvTmYh-O9iww2V2nIlLuWYFF2b5l-102R_9kviedNd7HOrguYbk3EXB4fyeC_4OIT8fr2YojlwjfBKop4MK4RTSo1IUM2h23Emr9fx6VRKszzF8_Uv1VVBIpiZyE-xsOfExUAxCnzFMZuk_Eu46xMK5lVnZpW-olt5CTb_dpgQM35Y5beVMfHYQv9cJw=w640-h464" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kokaiini lisati Coca Colala aastast 1886
ja see eemaldati aastaks 1929. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kuigi
tänapäeval sisaldab Coca Cola tegelikult kokataime – ainult ilma kokaiinita.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Alkohol </b>saab raamatus oma peatüki. Ja pole
vist raske arvata, et ka alkoholi on aegade alguses pakutud välja imeravimina
ja kõikide haiguste rohuna. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Siinkohal
kirjeldatakse William Vallutja dieeti</b>! <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjZAUsG3Czyb7nU3N0BhgLhs4woYxoRRpzHE9fSPsN76VisyjFt1o6AJg6uNEHOCdlqG3CNiy2j3wZnFi4J3WDTArzBv5WJbCIWKLAf-ooq_Z8jbUpihEoXR2UJHicII1t1U2hUUBkFjUcME6FaFYN5_Zz8Mms8cP0KgXuYtTXOcHx_U9qOMGsI1BM0Dw" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="376" data-original-width="301" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjZAUsG3Czyb7nU3N0BhgLhs4woYxoRRpzHE9fSPsN76VisyjFt1o6AJg6uNEHOCdlqG3CNiy2j3wZnFi4J3WDTArzBv5WJbCIWKLAf-ooq_Z8jbUpihEoXR2UJHicII1t1U2hUUBkFjUcME6FaFYN5_Zz8Mms8cP0KgXuYtTXOcHx_U9qOMGsI1BM0Dw" width="192" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">William Vallutaja (1028–1087) ei elanud
oma nime "vallutaja" järgi mitte kaua. Kui William läks nii paksuks,
et tal oli raskusi ratsutamisega, otsustas ta, et on aeg vallutada oma keha. </span><b>Dieediga.</b><span style="font-family: arial;"> Selline dieet, mis ei sisaldanud
midagi muud peale alkoholi. William lamas voodis ja lasi märjuksel hea maitsta.
Ja see töötas. Ta kaotas peagi piisavalt kaalu, et uuesti hobustega sõita,
selgus küll irooniliselt, et hoopis hobustega sõitmine viis teda enneaegse
surmani. Aastal 1087 käis Williami kõht (veel üsna korpulentne) nii suure
jõuga vastu sadula otsa, et tekitas sisemisi kahjustusi. William suri saadud
haavasse. </span><span style="font-family: arial;"> </span></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Edasi tuleb savi – teada tuntud imerohi
... 😏</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-71922757137927698922022-05-03T20:34:00.002-07:002022-05-03T20:43:17.736-07:00Tervisemüüjate ajaloost vol 4 - raadiumivesi ja opiaadid<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEinAmyUTAO0HvlSQ8ubxFcn6-czx_2PtTk3dI6KhGlB8KBQtRttWoPMq1OxudDZxq0nL8A643mnU8nwev5n7s87LTsuLtFgT4cgkhmMedtrifT4P_Y57WCkBEFau_7H79pU3ugEK0SbAOkAP4H_a1x7hhxua-UmHp61cxwI829l5jMzCT068SfPpgjW1w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1149" data-original-width="1600" height="460" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEinAmyUTAO0HvlSQ8ubxFcn6-czx_2PtTk3dI6KhGlB8KBQtRttWoPMq1OxudDZxq0nL8A643mnU8nwev5n7s87LTsuLtFgT4cgkhmMedtrifT4P_Y57WCkBEFau_7H79pU3ugEK0SbAOkAP4H_a1x7hhxua-UmHp61cxwI829l5jMzCT068SfPpgjW1w=w640-h460" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Loen Lydia Kang ja Nate Pederseni
kirjutatud „A Brief History of the Worst Ways to Cure Everything“.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja kõik siiani kirjeldatud ained on
looduslikud. Mitte iga looduslik aine pole mõeldud inimesele ja inimese kasutatud loodusliku aine võib mürgiseks teha vale doseering.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>1927 aastal vigastas mees nimega Eben
Byers </b>oma kätt. Haige käsi ei allunud mingile ravile ja tegi Byersile golfimängu
ja naistega läbikäimise raskeks. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üks Byersi arst soovitas tal proovida uut
patentravimit nimega <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Radithor</i></b>. Tootja Bailey Radium
Laboratory New Jerseys ja iga Radithori pudel sisaldas raadiumi, mis oli Bailey
meditsiiniploki uus imelapsuke. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjDawwBmdu9bwrvBj4hYzvsY6pVjx85FJbxiUZH3e-aRXl7UN8VtnWQHQaEUzlOCKLh7-s2vcXRw7JW9vz4mxl-uPtPP6JoiGR_AvvzhOFDodLPE9SPgmleQyDbjEutHkR20TfgDi5nMkgeegg7-8rP2ECr17G6t-i3CqX5nk7eQri5FUj12mkYIt80dQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="410" data-original-width="300" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjDawwBmdu9bwrvBj4hYzvsY6pVjx85FJbxiUZH3e-aRXl7UN8VtnWQHQaEUzlOCKLh7-s2vcXRw7JW9vz4mxl-uPtPP6JoiGR_AvvzhOFDodLPE9SPgmleQyDbjEutHkR20TfgDi5nMkgeegg7-8rP2ECr17G6t-i3CqX5nk7eQri5FUj12mkYIt80dQ=w293-h400" width="293" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Otsisin Bailey kohta veel infot:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/William_J._A._Bailey"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">William John Aloysius Bailey</b></a><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>(25. mai 1884 – 17. mai 1949) oli Ameerika <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">patentravimite</b> leiutaja ja müügimees. Harvardi ülikoolist
väljalangenud Bailey väitis ekslikult, et on meditsiinidoktor ja propageeris
radioaktiivse raadiumi kasutamist köha, gripi ja muude levinud vaevuste raviks.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nimetusest „patentravim“ olen varasemalt
juba kirjutanud: <a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2021/08/naise-tervis-vol-58-menopausi.html">Ajalooliselt midagi toidulisandi</a> sarnast. Neid nimetati <i style="mso-bidi-font-style: normal;">nostrum remedium</i>, laialdasemalt lihtsalt
nostrum. Hilisemalt hakati neid nimetama <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">patentravimiks</b>
(ladinakeelsest <i style="mso-bidi-font-style: normal;">nostrum parandiumist</i>
või "meie abinõust"), mis on siis kaubanduslik toode, mida
reklaamitakse (tavaliselt tugevalt) väidetava käsimüügiravimina, arvestamata
selle tõhusust. Patenteeritud ravimeid iseloomustatatakse tavaliselt kui
pseudoteaduslikke.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Bailey sai tänu Radithori müügile rikkaks.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Seda <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">reklaamiti
laialdaselt kui 150 haiguse</b>, sealhulgas düspepsia, kõrge vererõhu ja
impotentsuse ravivahendina. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjIjASV6S-OXXCY2mpSMBSjdUP5k1ky25t8JbZoCjJgNL7dASA-AB1v2iiQ0MObzZmTZJG4e2G9UkKvOUDXUAbMLYL27K-YNgNPZJEaifgU5GTPMfel0mFHzPufpHrWci5iND06bwmE_5mnUc5J0dMX8vTUg6BZvgJXVVxwsi1sbdm05fa5B8l82gWwAg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="512" data-original-width="640" height="512" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjIjASV6S-OXXCY2mpSMBSjdUP5k1ky25t8JbZoCjJgNL7dASA-AB1v2iiQ0MObzZmTZJG4e2G9UkKvOUDXUAbMLYL27K-YNgNPZJEaifgU5GTPMfel0mFHzPufpHrWci5iND06bwmE_5mnUc5J0dMX8vTUg6BZvgJXVVxwsi1sbdm05fa5B8l82gWwAg=w640-h512" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Byers hakkas ravimit võtma. Kui käevalu
paranes, oli ta kindel, et Radithor on tema elujõudu suurendanud. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ta hakkas jooma kolm pudelit Radithori
päevas</b> 1927. aasta detsembris st<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>kolm korda suuremas annuses kui soovitatud. Kuna ta oli rikas, sai ta
seda endale lubada, sest tavalisele inimesele oli see liiga kallis (tervisele
tuli see kahtlemata kasuks). Byersi kahjuks ei muutnud kõrgem kiirgustase teda
Marveli superkangelaseks. See tappis ta aeglaselt ja piinarikkalt.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi4E_jMj2dUQoW0CeDTDmtMzQ62ZtbT02PFUox2g_siv3NS4jvB2nGgkeVxKSLz2c9Hfp3XiGEDfuPdWsJTjLDHwTH-GwQmgd9Ci3t9tSw86TQrqgIdfnzXMAvQOG1MW3gZRdqtRaWq5W_m7AJ8b0p3SlMK0uco886ClSKNihjosK3MMkeMPLYXOUWBog" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="589" data-original-width="660" height="357" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi4E_jMj2dUQoW0CeDTDmtMzQ62ZtbT02PFUox2g_siv3NS4jvB2nGgkeVxKSLz2c9Hfp3XiGEDfuPdWsJTjLDHwTH-GwQmgd9Ci3t9tSw86TQrqgIdfnzXMAvQOG1MW3gZRdqtRaWq5W_m7AJ8b0p3SlMK0uco886ClSKNihjosK3MMkeMPLYXOUWBog=w400-h357" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Marie Curie </span><span style="font-family: arial;">avastas</span><span style="font-family: arial;"> koos </span><span style="font-family: arial;">abikaasa Pierre Curiega 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sünnimaa
Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli füüsikaauhinna.</span> <span style="font-family: arial;">Ka Curie sattus raadiumist
vaimustusse, kuna esialgsed uuringud katseklaasis näitasid, et <b>vähirakud
surevad.</b> Selle avastuse tähtsust oli raske üle sädeles. Pärast sajandeid
kestnud vähivastast sõda leiti lõpuks lahendus. Ja see aines isegi läikis!
Seega polnud üllatav, et lisaks vähiravile katsetasid arstid 20. sajandi
alguses raadiumi kasutamist kõrge vererõhu, diabeedi, artriidi, reuma, podagra
ja tuberkuloosi raviks. Ka Marie Curie surmas arvatakse süü olevat radioaktiivsel ainesel.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vaatamata toidu ja ravimite reguleerimise
seaduse vastuvõtmisele 1906. aastal jäi raadium täielikult reguleerimata, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kuna see klassifitseeriti pigem
looduslikuks elemendiks kui ravimiks</b>. Ja nii hakkasid <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span>arlatanid
üle kogu riigi raadiumi salapäraseid omadusi enda huvides ära kasutama.
(Ajalehtedes ilmusid järjepanu kuulutused: "Kiirgab noorust ja ilu",
"Raadium taastab tervise tuhandetele" ja "Märkimisväärne uus
raadiumikreem eemaldab koheselt valutavate liigeste ja lihaste valu!”).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatu autorid kirjutavad, et inimeste
tolleaegset uskus raadiumivee joomisse võib võrrelda tänase usuga rohelistesse
jookidesse. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Mis
sai aga Byersi raadiumivee joomisest?<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1927. aasta lõpuks jõi Eben Byers, jõukas
tööstur, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iga päev mitu pudelit Radithori</b>,
olles veendunud, et see on vastutav tema tervise paranemise eest. Kogu innuga
hakkas Byers saatma Radithori oma sõpradele, kolleegidele ja naissoost
"tuttavatele". Ta oli sellest nii vaimustunud, et andis osa isegi oma
lemmikvõistlushobustele.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Järgmise viie aasta jooksul tarbis Byers
hämmastavalt <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tuhat viissada pudelit
Radithori</b>. 1931. aastaks lagunes tema keha sõna otseses mõttes seestpoolt
väljapoole. Tema elu viimased kaheksateist kuud olid otsekui õudusfilmist. Kui
kunagine tugev ja jõuline daamidele meeldinud mees 31. märtsil 1932 lõpuks
suri, möllasid tema kehas kiirgusel põhinevad vähivormid, ta kaalus ka napilt
41 kg. Tema neerud olid täielikult üles öelnud, muutes ta naha kahvatuks ja
lõdvaks. Tema aju oli täis mädakoldeid, muutes ta peaaegu tummaks. Suurema osa
tema lõualuust eemaldasid kirurgid, kui püüdsid ebaõnnestunult peatada vähi
levikut. Ja tema kolju oli täis kiirgusest tekkinud auke.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii et mitte alati ei tule raha kasuks,
kui soovid raskest haigusest terveneda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhpGRKaj0uXXGLNX9ZdpV2gnHyxx9NeeftNsxVxSateoxEqGXLFs5img9nBSr7nusKsnRoMKDoEvhZ01W8MeGwoSH6iR8PHL5X6o0a-x3t2hAkmgypCkGN2HgwajjllxrpmkfWzf71oAkW8OZUTt3pkw6rHLqmOJ6fPKy9SCNaQrXiFxaRxppxzmR55xw" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="432" data-original-width="268" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhpGRKaj0uXXGLNX9ZdpV2gnHyxx9NeeftNsxVxSateoxEqGXLFs5img9nBSr7nusKsnRoMKDoEvhZ01W8MeGwoSH6iR8PHL5X6o0a-x3t2hAkmgypCkGN2HgwajjllxrpmkfWzf71oAkW8OZUTt3pkw6rHLqmOJ6fPKy9SCNaQrXiFxaRxppxzmR55xw=w397-h640" width="397" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: x-small;">Reklaam aastast 1824, mis reklaamib alkoholi, opiaate ja kirsikoort sisaldavat tõmmist.</span></td></tr></tbody></table><br /> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Edasi jõuab raamat taimede ja maani.
Esimeseks opiaadid ja nutvad väikelapsed. Perekonnad on väga kaua aega püüdnud
leida võimalusi vaigistada nutvaid ja karjuvaid lapsi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Emadele pakuti <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jayne’s Carminative Balsamit või Daffy’s Eliksiiri</b>, mis sisaldasid
morfiini või oopiumi ja mis kõik panid lapse magama. . . või suigatasid
igavesele unele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võib arvata, et see on kohutav, kuid
lärmakate imikute uimastamine oli tavapärane mitu aastatuhandet. Ebersi
papüürus (1550 eKr) kirjeldab nutva lapse rahustamiseks herilase väljaheidetega
segatud moonitaimede kasutamist. Seitsmenda sajandi arst ja filosoof Avicenna
soovitas mooni-, apteegitilli- ja aniisijooki. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Alates 1400. aastatest kuni möödunud sajandini soovitasid õpikud
oopiumi ja morfiiniga erinevaid segusid nii unetuse kui ka hammaste tuleku
vastu</b>. Kui laps ei tahtnud rinast loobuda? Alexander Hamiltonil oli selle
kohta midagi öelda. Ta soovitas "natuke valge veini vadakut, lahjendatud
brändi punši või isegi teelusikatäie või kahe moonisiirupiga. . . rahutuse ja
nutuhoogude ärahoidmiseks, kuni rind on unustatud."<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjavKqSq5k7Ns0ooaxi9woY08nrTbv3GlRBtZc41xPzogc2Agrq85KThj4wgpj3BZG0yFw-gcM1Y7KuxZjn8CKJJ8dCUhH4d5Ci7qyja66wTSwiZyOERN0SCYQHodN7cTo8rJ-rlks3F02toOxes88E8JRMnzrJE9FyfhSigPQZTySFT0Ke4_fuI3rHJA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="505" data-original-width="460" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjavKqSq5k7Ns0ooaxi9woY08nrTbv3GlRBtZc41xPzogc2Agrq85KThj4wgpj3BZG0yFw-gcM1Y7KuxZjn8CKJJ8dCUhH4d5Ci7qyja66wTSwiZyOERN0SCYQHodN7cTo8rJ-rlks3F02toOxes88E8JRMnzrJE9FyfhSigPQZTySFT0Ke4_fuI3rHJA=w584-h640" width="584" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1800. aastate lõpus Edinburghis märkis
Charles Routh, et ammed olid altid oma hoolealuseid või iseennast ravima. “Kui amm
ise oli tipsutaja või oopiumisööja, oli sel harjumusel kahjulik mõju rinnapiimale.
. . ja teiseks uimastas ta last." Imikud muidugi magasid, kuid see
tähendas ka seda, et nad ei söönud sageli ja muutusid haigustele
vastuvõtlikumaks.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii et need lapsehoidjad ei võitnud
ühtegi lapsehooldusauhinda. Siiski kasutasid nad iidset traditsiooni, kasutades
oopiumi paljusid „häid“ omadusi. Poole tunni jooksul pärast selle tarbimist
tunnete end eufoorias ja unisena, samal ajal kui isegi teie kõige piinavam valu
vaibub. Kõlab imeliselt, eks? Kuid oodake vaid kõrvalmõjusid: nahasügelus,
kõhukinnisus, iiveldus ja ohtlikult aeglane hingamine. Oh, ka sandistav
sõltuvus. Ja surm.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Oopiummaguna <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Papaver somniferum</i></b>
(ladina keeles "une esilekutsumine") on inimestele teada rohkem kui
viis tuhat aastat. Õied on valged, punased, roosad või lillad, mis ei kesta rohkem
kui paar päeva ja närbuvad siis tuule käes. Mooni jõud ei seisne mitte selle
õitsemise ilus, vaid narkootilises kaunas, mille ta endast maha jätab. Aastal
3400 eKr nimetasid sumerid seda <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Hul Giliks</i></b> ehk
"rõõmutaimeks". Kaks tuhat aastat hiljem oli oopiumitarbimine levinud
Põhja-Aafrikas, Euroopas ja Lähis-Idas. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Lagritsa
või palsamiga segatuna ravis see väidetavalt kõike</b>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vana-Egiptuse kuulujuttude järgi andis
jumalanna Isis jumal Ra-le tema peavalude vastu oopiumi. Sest isegi jumalatel
on peavalu?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Oopium oma omadustelt oli pigem kasutoov,
kuid väärkasutust oli palju.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Just <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Paracelsust
</b>võib tänada oopiumi ülimalt laia leviku eest 15. sajandi Euroopas. Ta
nimetas oopiumi <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">surematuse kiviks</b> ja
ta valmistas tinktuuri, mida ta kuulutas "ülemaks kõigist teistest
abinõudest". <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1600. aastatel populariseeris Thomas
Sydenham omaenda käsitlust tinktuuri kohta, kus lisaks oopiumile oli ka palju
alkoholi. Ta lisas ka kaneeli ja nelki. Tinktuuri reklaamiti kui katkuravimit. Kahjuks
ei ravinud see tinktuur katku. Kuid tõenäoliselt pani see ohvreid end palju
paremini tundma, samal ajal kui haigus nad halastamatult tappis. Mitte, et
Sydenham poleks teadnud – ta põgenes Londonist, et vältida katku nagu . . . katku.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgDQuRIYzmWpvoaYAFs3GpAHSoMJvPJ2rbqmiekENqstnVw8LyoZipNRdzNoporTLAQ3COGuIb25wB6HG9zJSCUMb8EUo4Zgul7Nsh_kDxp_kE5TqckmPCXcxCTlmjap2pMkUYcLPFVeJ8in35EQnDt61OLv37FRCYqSFoKu4_z-A_M6XnFZFgyvSf_Cw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="630" data-original-width="1200" height="336" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgDQuRIYzmWpvoaYAFs3GpAHSoMJvPJ2rbqmiekENqstnVw8LyoZipNRdzNoporTLAQ3COGuIb25wB6HG9zJSCUMb8EUo4Zgul7Nsh_kDxp_kE5TqckmPCXcxCTlmjap2pMkUYcLPFVeJ8in35EQnDt61OLv37FRCYqSFoKu4_z-A_M6XnFZFgyvSf_Cw=w640-h336" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /> </span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Friedrich
Wilhelm Adam Sertürner</b> oli kõigest 21 aastane, kui 1806 aastal ekstraheeris
edukalt moonikaunast morfiini. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja 1850. aastatel, just siis, kui arvati,
et oopium on saavutanud oma kõige tugevama ja kättesaadavama vormi, leiutas
Alexander Wood kaasaegse hüpodermilise süstla. Süstitud morfiin oli tugevam ja
vajas palju väiksemat annust. Selle tulemusena levis kasutamine veelgi
laiemalt, eriti kesk- ja kõrgklassides, sest morfiin, süstlad ja
nõelakomplektid olid kallid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1880. aastateks tõi Woodi leiutis kaasa
uusi aspekte: morfiinisõltuvuse terminid morfinomaania ja morfinism. Süstal oli
ime, kuid paraku ka sõltuvuse vahend.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui oopium oli inimkonnale eufooriline ja
valuvaigistav kingitus, siis morfiin oli kindlasti veelgi parem – taeva
kingitus. Kuid oopium ja morfiin tekitasid sõltlasi. Nii et loomulikult ei
olnud inimkond rahul. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhvXoyjIH74BxIuahHIJjh9AVegOJLpYi2HBpRy9GpOzB-MrMAx3koFY9Xjo_1KkHwZRW99ZQlauJDQleAvPxuyI0IIgbwDVr96mO0OctRjZH28thdtMNOHPGpWyqcG7ST5fHYd4Uy5Qo2kh5nYRgRYXvYLSMeBr_Q5nhxVt6TnvuLhCnTQMMf5ThnYMw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="396" data-original-width="750" height="338" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhvXoyjIH74BxIuahHIJjh9AVegOJLpYi2HBpRy9GpOzB-MrMAx3koFY9Xjo_1KkHwZRW99ZQlauJDQleAvPxuyI0IIgbwDVr96mO0OctRjZH28thdtMNOHPGpWyqcG7ST5fHYd4Uy5Qo2kh5nYRgRYXvYLSMeBr_Q5nhxVt6TnvuLhCnTQMMf5ThnYMw=w640-h338" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Meie
instinkti looduse kallal nokitseda ja parimat/jubedamat asja otsida</b> ei
saanud alla suruda. Kusagil raketi leiutamise (XIII sajand) ja meili (1971) vahepeal
leiutasime koletise, milleks oli <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">heroiini</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Aastal 1874 Londonis otsis apteeker
nimega Charles Romley Alder Wright viisi, et luua morfiinist ilma sõltuvust
tekitavate omadusteta versiooni. Tema uus opiaat, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">diatsetüülmorfiin</b>, oli šokeerivalt tugev, kuid kulus veel kümmekond
aastat, enne kui Bayer Laborites töötav Saksa keemik <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Heinrich Dreser</b> nägi seda ravimit Bayeri rahavankri juhthobusena.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teine Bayeri keemik <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Felix Hoffmann</b> oli just aspiriini leiutanud. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kuid Dreser ei arvanud, et aspiriin oleks tulus. </b>Ta arvas, et see
kahjustaks südant. (Kõik, kes põevad koronaararterite haigust, võtavad
aspiriini – palun jätke see ekslik arvamus tähelepanuta.) Ta lasi Hoffmannil
hoopis diatsetüülmorfiini kokku klopsida, teades, et see oli juba sünteesitud.
Ta katsetas seda küülikute ja konnade peal ning seejärel ka Bayeri töötajate
peal. Nad kõik armastasid seda. Mõned ütlesid, et see pani neid tundma vägevana
või kangelaslikuna ("<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">heroic</b>",
saksa keel).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nad nimetasid seda <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">heroiiniks</b>. Kindlasti ei tekitaks heroiin sõltuvust. Kindlasti oli
see uus valuvaigisti, mida kõik oopiumi asendamiseks otsisid. (Ärge unustage,
et aspiriin oli ja on endiselt suurepärane valuvaigisti.) Nad isegi arvasid, et
sellel on vähem kõrvaltoimeid. Ja see oli võimas; peaaegu kaheksa korda tugevam
kui morfiini, mis tähendab, et kasutada võiks väiksemaid koguseid. Ja
lööklause?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Bayer
reklaamis heroiini morfiinisõltuvuse ravimina</b>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1899. aastaks sünteesis ettevõte igal
aastal tonni heroiini pillide, pulbrite, eliksiiride ja magustatud pastillide
kujul, mida müüdi rahvusvaheliselt. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Bayer
väitis, et see võib ravida tuberkuloosi, astmat, külmetushaigusi ja köha.</b> Reklaamid sisaldasid erutavaid väiteid: „Heroiin puhastab
jumet, annab meelele elujõu, reguleerib kõhtu ja soolestikku ning on tegelikult
täiuslik kaitse tervisele." Boston Medical Journal kirjutas 1900. aastal:
„Sellel on morfiini ees palju eeliseid. . . . See ei ole hüpnootikum ja õnneks
puudub "harjumuse omandamise oht". </span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid tegelikkus tõstis oma inetu
pea ja 20. sajandi alguses kirjutas üha rohkem meditsiiniajakirju heroiini
tumedast sõltuvust tekitavast küljest.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-38347661614576211912022-05-01T20:41:00.006-07:002022-05-03T20:39:59.759-07:00Tervisemüüjate ajaloost vol 3 - antimon, arseen ja kuld<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVsM-gABQZi7iSbJxC8fQZ3NoHY4ELigj1VsNWK0Ekh8td3vzKDeiQUkA-I9fFiwMR8jTYSHgtgxLj52WZ2ZkrgNWYnHL-BOy3p8DTAY57zvafGE4QSRxmz3Udpz_jl0XoDLnuOzTP6Im8IATdS4tAr_JzQ_c7QKQudg2o5M22YXd3scz05himhwsP7w" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="788" data-original-width="1400" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjVsM-gABQZi7iSbJxC8fQZ3NoHY4ELigj1VsNWK0Ekh8td3vzKDeiQUkA-I9fFiwMR8jTYSHgtgxLj52WZ2ZkrgNWYnHL-BOy3p8DTAY57zvafGE4QSRxmz3Udpz_jl0XoDLnuOzTP6Im8IATdS4tAr_JzQ_c7QKQudg2o5M22YXd3scz05himhwsP7w=w640-h360" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Loen
Lydia Kang ja Nate Pederseni kirjutatud „A Brief History of the Worst Ways to
Cure Everything“.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Umbes
pool raamatut on läbi: elavhõbe, antimon, arseen, kuld, radoon/raadium, opiaadid,
strühniin, tubakas, kokaiin, alkohol.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tuletab
korra koolikeemiast meelde keemiliste elementide omadusi:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Antimon</b> - Omadustelt on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Antimon">antimon</a> poolmetall. Normaaltingimustel
on see hõbehall, habras, halvasti elektrit juhtiv tahke aine. Kõik
antimoniühendid on mürgised.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Arseen</b> - Omadustelt on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Arseen">arseen</a> poolmetall. Arseeniühendeid
on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen
harva. Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Surmav
kogus inimesele on 0,05–0,1 g.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Radoon</b> - On värvitu ja lõhnatu õhust
raskem looduslik radioaktiivne gaas. Radoon on pärit maakoorest ning tekib
uraani radioaktiivsel lagunemisel. Kõikidele radioaktiivsetele elementidele on
omane ebastabiilsus: nad lagunevad iseenesest, tekitades uusi radioaktiivseid
või mitteradioaktiivseid elemente ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. <a href="https://radoonitorjekeskus.ee/mis-on-radoon/">Eesti kuulub</a> Euroopas
keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Raadium</b> - Omadustelt on <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Raadium">raadium</a> leelismuldmetall. Kõik
raadiumi isotoobid on radioaktiivsed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kulda</b> tutvustada tõenäoliselt pole
vaja. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Elavhõbedast
kirjutasin eelmises postituses, kuid ka need teised elemendid on kõik kunagi imerohuna
kasutusel olnud. Neist on loodetud ravi igale haigusele ja sellena on neid ka
välja reklaamitud. Ja sarnaselt tänaste imerohtudega, on nii haigusega kimpus
olijad kui ka teised ülitervisihalejad, „head asja“ tarbinud megadoosides. Ja
enamjaolt oma elu ka selle eest andnud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Raamatut
lugedes ei tundugi Hippokrates või Paracelsus enam nii toredad mehed, kuigi
kindlasti oli neil oma osa meditsiini ajaloos. Ja tolleaegne uskumus, et iga
haigust on vaja oksendamise, higistamise, süljeerituse, kõhulahtisuse abil
ravida, on naturalismis „puhastusena“ tänagi kanda kinnitanud. Kuid just nende
sümptomite juures ei osatud pikalt näha, et tegemist on ülimalt toksiliste
ühenditega, mis ei ravinud kedagi, vaid hoopis elutahi kiiremini kustutasid. Ja
kuigi lõpuks ainete mürgisus kinnitust leidis ja need ravimitest eemaldati, kipub
inimese mälu olema lühike. Aeg-ajalt kostub mõni minevikus tuhninud hääl, mis
kinnitab, et need elemendid olid kunagi ravimina kasutusel ja kindlasti
kaasaegse ravimitööstuse salaplaanide tõttu nüüdseks keelatud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Leian
raamatust, et vanadel roomlastel oli isegi käibel väljend „süüa et oksendada,
oksendada et süüa“. Ju see oli meie tänase „elada, et süüa - süüa, et elada“
vanaema.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjkbxyv1XbnEULZOtLUivIXliBTewfJIh7s1SIkmo0TxoPNWWHHiDotS1fzLJpzJZB349YQpBwTiQFu13-BPHGd-XOqbJNCqPeusHCNkhbKqz1h-arJ1AScsVNiYqubt3e6iBgmmb1OkyZLmAHVjGFtpqTbKPHCPRPEvaLOGLJh3lxsvIBUepHqu6Ammg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="750" data-original-width="1000" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjkbxyv1XbnEULZOtLUivIXliBTewfJIh7s1SIkmo0TxoPNWWHHiDotS1fzLJpzJZB349YQpBwTiQFu13-BPHGd-XOqbJNCqPeusHCNkhbKqz1h-arJ1AScsVNiYqubt3e6iBgmmb1OkyZLmAHVjGFtpqTbKPHCPRPEvaLOGLJh3lxsvIBUepHqu6Ammg=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Antimoni
nimi saabub rahva sekka kuulujuttude kohaselt koos 15. sajandi saksa munga
Basil Valentine´ga. Valentine ülistas antimoni voorusi käsikirjas pealkirjaga
"The Triumphant Chariot of Antimony“ (Antimoni võidukas vanker). Ta
soovitas seda isegi sigade nuumamiseks. Kuulujutt rääkis sedagi, et pärast
sigade juures edu saavutanud, proovis ta seda munkade peal, kes üsna ruttu surid.
Siit ka antimoni tähendus – „mungavastane“ ehk „mungatapja“. (See on siiski ebatõenäoline
nime päritolu. Antimon tuleneb tõenäolisemalt kreekakeelsest sõnast <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">antimonos</i></b>,
mis tähendab "metalli, mida ei leidu üksinda". <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Valentini
käsikirjad“ olid justkui võluväel sattunud ühe soolapuhuja, müügimehe <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Johann
Thölde </b>kätte. Üsna tõenäoline on, et Thölde pani </span><span style="font-family: arial;">käsikirja tekstid ise kirja .</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">Mees juhtus olema ka osav keemik. 1600. aastate alguses
teenis ta Valentine'i kirjutisi laiali laotades päris hästi ja antimoni
kasutamine kasvas.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
põhjustas sõja ravitsejate vahel. Galeenilised arstid, kes ülistasid humoraalse
teooria voorusi, olid raevukad arst-keemikute vastu, kes järgisid Paracelsust
ja Valentine'i ning jumaldasid elavhõbeda ja antimoni puhastavat jõudu. Keemia
ja meditsiini ristumiskoha pärast tekkisid ägedad võitlused ja kohtulahingud,
mille keskmes oli antimon. Pariisi arstiteaduskond otsustas, et antimon on
"virulentne mürk". Üks seitsmeteistkümnenda sajandi valjuhäälsemaid
prantsuse kriitikuid, arst Guy Patin, hüüdis: "<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kaitsku jumal meid selliste ravimite ja selliste arstide eest</b>!"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
ometi uskusid paljud, et antimon "täiustab keha" ja puhastab kõik
ebapuhtad, mida see puudutab. Seda kasutati kõige raviks, alates astmast ja
allergiast kuni süüfilise ja katkuni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">XVIII
sajandil kuningas George II arst Joshua Ward ei saanud kuninga silmis midagi
valesti teha. Ehkki <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tal polnud
meditsiinilist tausta ja tal olid tühised teadmised ravimitest</b>, kasutas
Ward oma kuulsust varanduse kogumiseks. Tema firmaravimid? Ward’s Pill ja
Ward’s Drop, mis tema väitel võivad ravida iga inimese igat haigust podagrast
vähini. Liiga hea, et olla tõsi? No neh. Need sisaldasid mürgises koguses
antimoni. Kuid kõik tahtsid Wardi pille ja tilku oma kappidesse.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmVOCkxmTGnjdzaAMBC6DF6z6PSKQ4VIGxufbAXeliQYV6bMK2dPemBSy9K9uXHSuOrUQN9ATlCMnUZM6lvQRD7e_u8YOYXQpz-ejiyURI8zOqqC4WkNHirDbQdpRn2Io4HNgCXRlgzIZQX3b3-7I8qB_I4iygdxHUUoE2JetHI2Ok7juy_XuXWRQaIQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="496" data-original-width="800" height="396" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhmVOCkxmTGnjdzaAMBC6DF6z6PSKQ4VIGxufbAXeliQYV6bMK2dPemBSy9K9uXHSuOrUQN9ATlCMnUZM6lvQRD7e_u8YOYXQpz-ejiyURI8zOqqC4WkNHirDbQdpRn2Io4HNgCXRlgzIZQX3b3-7I8qB_I4iygdxHUUoE2JetHI2Ok7juy_XuXWRQaIQ=w640-h396" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mis
puudutab <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">arseeni</b>, siis 1786. aastal
loodud <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Fowleri lahus</b> oli
1-protsendiline <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kaaliumarsenaat</b>,
millele oli lisatud lavendlimaitseainet. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Väideti,
et see ravib</b> süüfilist, parasiitnakkust, mida tuntakse unehaigusena, ja
palavikku, mis on tingitud malaaria ägenemisest. Kuna arstid teadsid, et see
võib mõnede nahahaiguste kolded ära põletada, kasutasid nad seda vähkkasvajate
puhul, lootes need „lahustada“. 1818. aasta <i style="mso-bidi-font-style: normal;">dispansatory</i>
kirjeldab pettumust valmistavaid tulemusi.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcAhzHVmJR51GXJozTcIorjRcj-NH4endXVki8u_8J0apSyuXgaT3R4FYJUfho4R5ErqEYnmk38DVhoNwFX_8LuHQDG7HFPqvYAeg4CNhjd0Di5zv3IF2of_KkEL5PIJev__ryEIzP3RH5pgz-UXg9L6vtU39UCsX5zL4CrCdK-E1ZW49cPclMn6T0wg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="583" data-original-width="250" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcAhzHVmJR51GXJozTcIorjRcj-NH4endXVki8u_8J0apSyuXgaT3R4FYJUfho4R5ErqEYnmk38DVhoNwFX_8LuHQDG7HFPqvYAeg4CNhjd0Di5zv3IF2of_KkEL5PIJev__ryEIzP3RH5pgz-UXg9L6vtU39UCsX5zL4CrCdK-E1ZW49cPclMn6T0wg=w172-h400" width="172" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Elujõudu
tõstva tervisetoonikuna oli Fowler’s lahus täielik hitt. </span><b>Arseenil on kalduvus laiendada väikeseid kapillaare näos</b><span style="font-family: arial;">. Nii et
inimestel läksid </span><b>põsed õhetama ning nad
nägid välja tervemad</b><span style="font-family: arial;">, kuid tegelikult ei tundnud nad end paremini. Ja nagu
paljude teiste ravimite, näiteks elavhõbeda puhul, võib arseeni toksilisus
põhjustada mõningaid murettekitavaid sümptomeid, sealhulgas kõhulahtisust või
segadust.</span></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Peale
Fowleri lahenduse kasutati arseenitooteid vabalt suurema osa XIX sajandist.
Neid kanti nahale, kasutati klistiirides ja söödi sisse. Üks lemmikviis seda
tarbida oli selle lisamine leivale ja "leivapillide" valmistamine või
segamine pipraga. Samuti süstiti ja hingati sisse ühendeid auru kujul. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ühes farmakoloogiaõpikus mainiti arseeni
ohutuna imetavatele emadele (no mida põrgut), kes saavad ravida oma lapsi
arseeni sisaldava rinnapiimaga.</b> Teised kasutasid seda hommikuse iivelduse
korral. Haigusi, mida arseen väidetavalt ravis, oli lõputult. Maohammustused!
Rahhiit! Alkoholijoobes oksendamine! Seda kõike sai ravida arseeniga. Vähemalt
nii inimesed uskusid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Šveitsi
arst Johann Jakob von Tschudi kirjeldas tolleaegset lüpsjat, kes tahtis oma
võlusid suurendada, et meelitada ligi teatud väljavalitut. Ta hakkas arseeni
võtma ja "mõne kuu pärast muutus ta keha ümaraks ja vormikaks, ühesõnaga selliseks,
mida paapoiss ihaldaks. Ta mõtles, et miks siinjuures peatuda? Lüpsja suurendas
oma annust, kuni ta "langes“ omaenda koketeerimise ohvriks. Ta suri arseenimürgitusse
ja tema surm oli valurikas. Kahjuks teooria, et "mida rohkem, seda uhkem",
on arseeni puhul <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tõesti väga nõme
teooria. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjd2lr_Posu4xvnmcRn3Kt-YXGJtD5p4p_vybr3JSHhcmsqdDmZcHUI9wj2WNvCj7hd3wf32TLf6hoGO47PAy5don4ACOM5d38JL6ZlKpg8XQhi5FoMi_yrqSZHAxQHerUGnyTgFwpiIKCpsAD1j-XN6hxjDHvFBIZJ7Yn9JyoHzESuiD_9_IUxvqJm4g" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="466" data-original-width="703" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjd2lr_Posu4xvnmcRn3Kt-YXGJtD5p4p_vybr3JSHhcmsqdDmZcHUI9wj2WNvCj7hd3wf32TLf6hoGO47PAy5don4ACOM5d38JL6ZlKpg8XQhi5FoMi_yrqSZHAxQHerUGnyTgFwpiIKCpsAD1j-XN6hxjDHvFBIZJ7Yn9JyoHzESuiD_9_IUxvqJm4g=w640-h424" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Kuld on element, millega inimkeha
seedesüsteem ei oska midagi peale hakata. <o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Juba
2500 eKr teadsid hiinlased, et kuld on korrosioonikindel ja seega seostati seda
pikema elueaga. Kolmandal sajandil kirjutas alkeemik Wei Boyang: "Kuld on
kõige väärtuslikum asi maailmas, sest see on surematu ega lähe kunagi mädanema.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eelkõige Paracelsus tõi kuueteistkümnendal
sajandil joogikõlbuliku kulla– <i style="mso-bidi-font-style: normal;">aurum
potable </i>– tähelepanu alla. Uskudes, et kuld võib muuta keha
"hävitamatuks", müüs ta seda elementi pisut üle: "Joodav kuld
ravib kõiki haigusi, see uuendab ja taastab." Ta väitis, et see võib
aidata maania, Püha Vituse tantsuhaiguse ja epilepsia korral. Lisaks tegevat
see inimese südame rõõmsaks.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg89jRFwI7iK0WUzv2rgl7davtI6G8WHLeVdGcJ5UeaPEirjz3SQfoIy62VglPg9IBIW26Zqi308GBQNgnmzFe7_8nmY_ljbb6STItYtDZZP48v-nxSJuWAgUq-ojHjlvWj97lOCVuClxFnkWa2U20eT2_xX81DzOIYDHJYt3cBHvSYBdoW9zQQH250FQ" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="600" data-original-width="584" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg89jRFwI7iK0WUzv2rgl7davtI6G8WHLeVdGcJ5UeaPEirjz3SQfoIy62VglPg9IBIW26Zqi308GBQNgnmzFe7_8nmY_ljbb6STItYtDZZP48v-nxSJuWAgUq-ojHjlvWj97lOCVuClxFnkWa2U20eT2_xX81DzOIYDHJYt3cBHvSYBdoW9zQQH250FQ=w390-h400" width="390" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kas see tõesti ravis? Raske öelda. Üks
oli kindel, see oli kehas kindlasti toksiline. Kuldkloriidi soolad võivad
põhjustada neerukahjustusi ja midagi, mida nimetatakse aurapalavikuks, mis
mitte ainult ei tekitanud</span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">haigel
palavikku, vaid ka rohket süljeeritust ja urineerimist. Võib-olla oleks inimestele
olnud parem, kui kuld poleks nii </span><span style="font-family: arial;"> </span><span style="font-family: arial;">joodav.</span></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kahjuks kasutasid paljud šarlatanid ära kulla
võlu, et müüa kasutuid ravimeid. Üks selline müügimees oli <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Leonhard Thurneysser zum Thurn</b>. Kullasepa poeg Thurneysser alustas
oma karjääri kuueteistkümnendal sajandil, kui ta võttis odava metalli tükke ja
üritas neid puhta kullana müüa. Lõpuks otsustas ta, et raha liigub just
meditsiinipraktikas (no eks siis ravimiäris), ning alustas äri, kus müüs üüratu
hinnaga eliksiire, mis väidetavalt sisaldasid kulda selliste dramaatiliste
nimedega nagu "kuldne tinktuur" ja "päikese magister",
milles üsna tõenäoliselt lahustuvat kulda üldse ei olnud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi taolised müügimehed valetasid oma
toodete kohta, võis see olla patsiendile isegi parem. Jah, need toonikud ja
tinktuurid ei sisaldanud kulda, kuid tõenäoliselt poleks kuld midagi head
teinud. Lisaks palavikku tekitavale soolale leidsid alkeemikud midagi, mida
nimetatakse <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">fulmineerivaks kullaks - kulla,
ammoniaagi ja kloori mürgine kombinatsioon</b>. Ühtlasi reklaamiti seda kui „südamesoojendajat“,
mis tekitas plahvatuse farmaatsiamaastikul. Ja seda nimelt sõna-sõnalt: sellel ühendil
oli kalduvus spontaanselt plahvatada. Imeline püromaanidele, mitte aga
haigetele. Nii et mõnikord on innovatsioon halb. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kaheksateistkümnendaks sajandiks kaotas kuld
oma sära. Arstid hakkasid rohkem kuulama keemikuid, kes alkeemilise raamistiku kõrvale
lükkasid.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3298039731336995194.post-38641518606404850642022-04-26T21:06:00.009-07:002022-05-03T20:39:35.030-07:00Tervisemüüjate ajaloost vol 2 - elavhõbe<p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjx1jDXkSFQwQapyYeEFYcEoiR-2LxI25ldbLHTIFwWPFnzdTxa42wOSQmLCdUKJEaULYkxjZm9eNOKkijeqkD9iUkwdSi-XPL9Xd9_TJkymaYNquIbfi1cZdYqj0NkSU8uJJtlftCz0QoZ1U_-_mDEyoMxnA0_Q5kCQYDpUpAktfof5gfURolQCSN_mw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1440" data-original-width="1920" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjx1jDXkSFQwQapyYeEFYcEoiR-2LxI25ldbLHTIFwWPFnzdTxa42wOSQmLCdUKJEaULYkxjZm9eNOKkijeqkD9iUkwdSi-XPL9Xd9_TJkymaYNquIbfi1cZdYqj0NkSU8uJJtlftCz0QoZ1U_-_mDEyoMxnA0_Q5kCQYDpUpAktfof5gfURolQCSN_mw=w640-h480" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Väljas sajab lund (kaks päeva enne minu sünnipäeva) ja mina loen Lydia Kang ja Nate Pedersen raamatut "Quackery: </span><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">A
Brief History of the Worst Ways to Cure Everything"</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Autorid
märgivad sissejuhatuses, et tegemist ei ole entsükloeedilise teatmikuga, mis
toob välja kõik petujuhtumid. Raamat keskendub minevikus esinenud juhtumitele,
kuigi ka siit jäid välja nii mõnedki, mis vajaksid lausa eraldi raamatut sh
religioosne <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span>arlatanlus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Olgem
ausad. <b>Terveks olemisest paljudele meist ei piisa.</b> Me tahame enamat – igavest
noorust, täiuslikku ilu, piiritut energiat, jumalikku elujõudu. Ja siin <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">š</span>arlatanlus
tõesti õitseb. Selliste soovide piirimail hakkamegi uskuma, et arseeniga vahvlid
annavad meile virsiku-kreemika jume ning kullaeliksiirid parandavad murtud
südameid. Tagantjärele on lihtne naerda paljude selles raamatus kirjeldatud
raviviiside üle, kuid kahtlemata on dr Google aidanud praegugi paljudel tüütule
probleemile lihtsat ravi otsida. Keegi meist pole immuunne kiire lahenduse
võimaluse osas. Sada aastat tagasi võisin mina olla see, kes ostis strühniiniga
tooniku!<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Valin
siit raamatust välja mõned kõige hullemad:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span style="font-family: arial;">Elavhõbe<o:p></o:p></span></u></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Acrodynia">Akrodüünia</a></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> on valu ja tumeroosa värvuse muutus kätes
ja jalgades, mida esineb kõige sagedamini lastel, kes puutuvad krooniliselt
kokku raskmetallide, eriti elavhõbedaga.<o:p></o:p></i></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">Sõna akrodüünia on tuletatud kreeka sõnast
ακρος, mis tähendab lõppu või äärmust, ja οδυνη, mis tähendab valu. Sellisena
võidakse seda väljendit kasutada näitamaks, et patsiendil on valu kätes või
jalgades. Akrodüünia on aga pigem haigus kui sümptom. Seda haigusseisundit
tuntakse mitmete muude nimetuste all, sealhulgas roosa haigus, hüdrargia, erüteem,
erüteemi polüneuropaatia, Bilderbecki, Selteri, Swifti ja Swift-Feeri tõbi.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1921. aastal</b> nimetati selliste
sümptomitega lapse vaevust roosaks haiguseks (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pink’s Disease</i>) ja iga aastaga oli juhtumeid aina rohkem. Mõnda
aega nägid arstid vaeva, et leida haiguse põhjust. Selles süüdistati arseeni,
tungaltera, allergiad ja viiruseid. Kuid <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1950.
aastateks</b> viitas juhtumite rohkus ühele tavalise ravimi koostisosale, mida
haigetele lastele anti – calomelile (sisaldas elavhõbedat).<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTIzjSVW7sAIcvfwLD8XklY95tDDbv0joZjcp8eYhzUU89CMtpA3bazPftqq6c1d7w9rXnXqbYCGZmhwyjaINYPfw1YUi7oRXMx5SBrdp0VsY-BoqbUI07q0G4xCWYP2CbpadNmiI9Ok_CH3Y-2VtrVQjsqlzkEFu27ZZfHoemj0EEWMxcW_5DqtPeLQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1407" data-original-width="2500" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhTIzjSVW7sAIcvfwLD8XklY95tDDbv0joZjcp8eYhzUU89CMtpA3bazPftqq6c1d7w9rXnXqbYCGZmhwyjaINYPfw1YUi7oRXMx5SBrdp0VsY-BoqbUI07q0G4xCWYP2CbpadNmiI9Ok_CH3Y-2VtrVQjsqlzkEFu27ZZfHoemj0EEWMxcW_5DqtPeLQ=w640-h360" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vanemad,
lootes leevendada oma imikute hammaste tulekut, hõõrusid oma imikute
valutavatesse igemetesse ühte paljudest saadaolevatest calomeli sisaldavatest
hambapulbritest. Tol ajal oli see väga populaarne: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Dr. Moffett’s Teethina Powder, mis reklaamis end ka sellega, et
„Tugevdab last . . . Leevendab IGAS VANUSES laste sooleprobleeme” ja võiks
ahvatlevalt öelda: „Teeb paksuks nagu põrsa”.</i><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">16.
sajandil uskus Paracelsus, et „efektiivne“ (loe: toksiline) doos elavhõbedat on
selline, mis tekitab 1,4 liitrit süljvoolu (elavhõbeda mürgistuse sümptom). <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Elavhõbedat
sisaldavad tooted ravisid väidetavalt sadu aastaid mitmesuguseid ja kummaliselt
erinevaid haigusi. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Melanhoolia,
kõhukinnisus, süüfilis, gripp, parasiidid</b> – nimetage mis tahes haigust ja leidus
keegi, kes vandus, et elavhõbe aitab sellest terveneda.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCS-RtxbmZnu-DaPsOvIpud4y01yMiTX_AUtx3m4S8P7q7Zv5fEdPXsgdyHa2D9emQkzORQ1j5v0Y6k68-ELYAORzfn50Rx6nCkI1LIob8Wu_YMwY-qkuGAVCNW7pRqRQ8wHYclw8a4qoTMcpooDAye9A30IkJtRhoiDzXMKZrIIVLxe-_CNTdphrtfA" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="562" data-original-width="300" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCS-RtxbmZnu-DaPsOvIpud4y01yMiTX_AUtx3m4S8P7q7Zv5fEdPXsgdyHa2D9emQkzORQ1j5v0Y6k68-ELYAORzfn50Rx6nCkI1LIob8Wu_YMwY-qkuGAVCNW7pRqRQ8wHYclw8a4qoTMcpooDAye9A30IkJtRhoiDzXMKZrIIVLxe-_CNTdphrtfA=w213-h400" width="213" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div style="text-align: justify;"><b>Benjamin Rush</b><span style="font-family: arial;"> oli üks selline arst. Dr
Rush propageeris naiste haridust ja orjuse kaotamist. Ta oli psühhiaatriliste
patsientide humaanse kohtlemise teerajaja, kuid kahjuks arvas, et vaimuhaigusi
saab kõige paremini ravida </span><b>calomeli</b><span style="font-family: arial;">
annusega. Ta soovitas </span><b>hüpohondria</b><span style="font-family: arial;">
raviks: elavhõbe toimib selle haiguse korral, 1) eemaldades haigusliku kolde
ajust suhu 2) eemaldades vistseraalsed takistused. Ja 3) muutes patsiendi
kaebuste põhjust ja fikseerides need täielikult tema valulikule suule.</span></div></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tegelikult
asendas Rush hüpohondria raskemetallide toksilisusega. Teine kõrvalmõju oli
elavhõbeda erethism, neuroloogiline häire, mis hõlmab depressiooni, ärevust,
patoloogilist häbelikkust ja sagedast ohkamist. Koos jäsemete värinaga nimetati
neid sümptomeid sageli hullu kübarsepa haiguseks või kübarsepa värisemiseks
(kübarategijad kasutasid viltimisel elavhõbedat). Lisaks võisid mürgitatud patsiendid
kannatada hammaste kaotamise, lõualuude mädanemise ja gangreensete põskede
pärast, mis tekitasid näole auke, paljastades haavandunud keeled ja igemed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1793 aasta kollapalaviku ajal propageeris dr. Rush eriti kõvasti Calomeli. Kui kollapalaviku
suremus oli esialgu 33%, siis Rushi patsientide puhul oli see 46%.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuigi Rushi mõju aitas parandada tollegset seisva vee ja snaitaarsuse
seisukorda. Selle ja koos kevadiste külmadega kadus ka kollapalavik. Dr Rushi sõber
Alexander Hamilton oli ise haigeks jäänud, kuid pöördus teise arsti poole, kes
kasutas leebemaid meetodeid. "Rushi verejooksu ja elavhõbeda teooria,"
kirjutas Hamilton, "ma ei ole kunagi pöördunud oma sõbra vastu. . . keda
ma väga armastan; kuid ta on teinud palju kurja, olles ise siiralt veendunud,
et ta kaitseb elu. Hamilton jäi ellu, kuid dr Rushi maine mitte.
Sajandivahetuseks vähenes tema arstipraksis olematuks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sellegipoolest
jätkati calomeli kasutamist. Alles 20. sajandi keskpaigas langesid
elavhõbedaühendid lõpuks soosingust tänu kindlale arusaamale, et raskmetallide
toksilisus on tegelikult halb.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">15. sajandi Itaalias, peale prantslaste sissetungi,
hakkas levima süüfilis.</b> Inimesed otsisid meeleheitlikult ravi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuueteistkümnendaks
sajandiks tuli elavhõbe appi Paracelsuse abiga, kes vaidles vastu Galeni
humoraalsele teooriale. Ta uskus selle asemel, et elavhõbe, sool ja väävel
toovad kaasa kõikvõimalikke kehalisi paranemisi, millel on maalähedased,
füsioloogilised ja astroloogilised omadused.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ravimina
kerkis esile veel üks sool, elavhõbekloriid. Erinevalt calomelist oli
elavhõbekloriid vees lahustuv ja organismis kergesti omastatav, mistõttu
tundusid selle mürgised sümptomid veelgi tõhusamad. See kõrvetas nahka
pealekandmisel ("See teeb valu! Seetõttu töötab!") ja rohket
süljeeritust peeti eduka puhastamise märgiks.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhQOmFm-NcJlbJbIYF5viJGOqb_L4CMBrWbJ0zdGQFZYJD6EU8EayIEbvnGMHFyU4gQbRLTHIfKHP9m8DTfi9uIDs6HdONFZQFhWm5FjZEpCPrLdjO7Vare0i4HQX95AGC8J9NC7N15wgOhBQS447z1qbEdim2VCQcK8V6bxynZ4ykK3CHjLgauMBfeuw" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="711" data-original-width="634" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhQOmFm-NcJlbJbIYF5viJGOqb_L4CMBrWbJ0zdGQFZYJD6EU8EayIEbvnGMHFyU4gQbRLTHIfKHP9m8DTfi9uIDs6HdONFZQFhWm5FjZEpCPrLdjO7Vare0i4HQX95AGC8J9NC7N15wgOhBQS447z1qbEdim2VCQcK8V6bxynZ4ykK3CHjLgauMBfeuw=w571-h640" width="571" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Süüfilisehaiged
said ka <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kõigi aegade halvimaid
spaapakette</b>. Elavhõbedat kuumutati aurusaunade jaoks, kus sissehingamist
peeti kasulikuks (ja see on kusjuures tõhus elavhõbeda imendumise viis).
Elavhõbekloriid lisati rasvale ja saadud lahus hõõrus kohusetundlikult
haavadesse. Mõnikord esines keha fumigatsioone, kus alasti patsient pandi kasti
vedel elavhõbedaga, nende pea august välja paistmas ja kasti all põles
elavhõbeda aurustamiseks tuli. Kuueteistkümnenda sajandi itaalia arst Girolamo
Fracastoro märkis, et pärast elavhõbedasalvi ja fumigeerimist: "Te
tunnete, kuidas haiguse juuretised lahustuvad suus vastiku süljevooluga."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Süüfilise
ravi oli äärmiselt ebaseksikas. Mis veelgi hullem, need režiimid jätkusid
sageli kogu kannatanu ülejäänud eluks. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üks
tolleaegseid tuntumaid viiuldajaid Niccolo Paganini kannatas elavhõbedaga süüfilise
ravi tõttu. Abraham Lincolni raviti elavhõbedega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tänapäeval teame, et elavhõbe ja muud
metallid, näiteks hõbe, võivad baktereid <i style="mso-bidi-font-style: normal;">in
vitro</i> (katseklaasis) tappa. Kõik teadlased teavad aga, et see, mis on hea katseklaasis,
ei pruugi olla kasulik inimkehas.</b> On ebaselge, kas süüfilisehaiged
paranesid elavhõbedaraviga või läksid nad lihtsalt haiguse järgmisse faasi, mis
võib koosneda paljudest sümptomiteta aastatest – juhul muidugi kui elavhõbeda
mürgisus neid enne ei tapnud.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">No vot. Iseasi kas on suurt muutunud - katseklaasis hävivate viiruste või muude haigustekitajate uuringutega müüakse praegugi palju imerohtusid...</span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0