USDA tabeli järgi sisaldavad valku toiduaineid alates emapiimast alljärgnevalt:
Siit on näha, mis tegelikult välja tuleb - inimese valgu vajadus on isegi ainult 2,5% kaloraažist. Sellest ei räägita, kuna tööstus, kes hoiab oma käes sinu puuri võtit - on määranud sulle toiduks liha-piima, mille valgu kogust kuidagi ei saa vähemaks võtta..
Ja siit see vana nali, et taimetoitlase käest üks küsitavaid lemmikküsimusi ikka valku puudutab:
Leidsin Cornelli Ülikooli Jeff Novack (kraadid - MS, RD, LD, LN, õpetab mitmetes ülikoolides ja meditsiinikoolides toitumist) konspektidest veel arusaadaavid selgitusi valkude kohta, toon siia kokkuvõtvalt:
Kuidas on sellega, et
sportlased vajavad palju valku. 1904 aastal Yale Ülikooli sportlased said
teada, et vähendades valgu kogust päevas 64 grammini (alguses tarbiti valku üle
100g päevas), tõstis see tulemusi 35%.
Kuidas ehitatakse üles lihasmass? Jah, see on osalt geneetiline, mille
üle meil ei ole otsest kontrolli. See on osaliselt sõltuv hormoonidest, mida me
siis saame sisse juua ravimitena nagu anaboolsed steroidid ja kasvuhormoonid. Ja
osaliselt on see nö tihedus, millega meie musklid laetakse ja mida me saame ka
kontrollida. Võtmeks on siin siis kaal, mida me lisame. Ükskord lisatud, hakkab
lihas suurenema. Ja see toimub kõigi
lihastega. Näiteks südamega juhtub seda väga tihti. Kui süda peab pumpama verd
kõrge rõhu all – näiteks inimestel, kellel on kõrge vererõhk – siis süda hakkab
hüpertrofeeruma ehk suurenema. Ja selline hüpertrofeerumine on inimestel, kes
kunagi ei ole võtnud lisandeid või tarbinud suures koguses valku. Mingil
arusaamatul põhjusel on inimesed hakanud arvama, et kui nad söövad hästi palju
valku siis see koheselt läheb ja asetub nende reitele ja õlavartele. Aga see ei
ole tõsi. Arstide biokeemia õpikus (USA-s) on kirjas, et: „Täiskasvanud ei saa
suurendada lihaseid või teisi keha valke suurtes kogustes valkude söömisega.”
Ja sealtsamast: „Kui toiduga tarbitakse valku üleliia, muudetakse see
glükogeeniks ja triglütseriidideks, mida säilitatakse:” Uuringud näitavad
samuti, et liigne valgukogus ei ole abiks, vaid kahjustab tervist
tugevasti. Näiteks: ühes uuringus
märgitakse, et kõrge valgusisaldusega dieedis on ebapiisavalt süsivesikuid,
mille tõttu tekib kehas tasakaalutus lihastes oleva glükogeeniga, vedeliku
tasakaalutus ja dehüdratsioon. Teine uuring märgib, et kui toidu energiast
saadakse 10% valkudest, siis on sellest küllalt sellistele sportlastele, nagu
jooksjad seda siis normaalse lämmastiku tasakaalu suhtes. Lühidalt valgu
suurendamisega toidus paremaid tulemusi ei saadud.
Lämmmastiku tasakaal on üks
nendest faktoritest, mis aitab aru saada, kui palju me valku vajame. On teada,
et keha kasutab ära kogu valgu, mida ta vajab ja ülejääk elimineeritakse uriini
kaudu. Sestap on väga oluline mitte süüa liiga palju valku, kuna valgu
lagundamine ja elimineerimine meie kehas on tugevalt happeline ja toimub luude
Ca arvelt. Liigne valk koormab ka maksa ja neere, kuna just need organid on
otseselt seotud valkude lagundamisega ja kehast eemaldamisega. Uuringutes, kus
on mõõdetud lämmastiku tasakaalu, on olnud näha, kas meil on liiga vähe või
liiga palju valku. Uuritakse lämmastiku taset uriinis. Aminohapete mõõtmisel
kasutataksegi lämmastiku mõõtmist, kuna lämmastik on aminohapete koostises. Kui
uriinis hakkab lämmastiku tase tõusma, on selge, et söödud on liiga palju
valgurohket toitu ja keha ei vaja seda nii palju.
Tuleb veel meeles pidada,
et nii nagu kaloreid, kulub valke päevas väga erinevatest asjaoludest sõltuvalt
(haigus, pingutus, sport jne). Tarbides sama valgukogust iga päev, hoolimata
teistest faktoritest, ei ole just kõige
parem idee. Oluline on meeles pidada, et kui
valgu kalorid moodustavad päevasest energiast 10%, siis sellest on
rohkem kui küll positiivse lämmastiku tasakaalu jaoks nii sportlastele kui
keskmisele ameeriklasele. WHO on märkinud ka, et me vajame oma kaloritest ainult 5%valgust.
Juba 1950 aastate uuring näitab, et see vajadus võib olla veel
väiksem. Naiste keskmine päevavajadus on
30 g valku ja meestel 40g, et säiluks positiivne lämmastiku tasakaal. Nii kaua, kui sa sööd terviklikku toitu (võib
märkida, et suhkur ja õlid ei sisalda valku), siis sa saad kätte kogu oma
vajamineva valgu. Tarbides terviklikku rafineerimata toitu on raske saada valku
vähem kui 30g päevas. Näiteks, kui sa
sööd päevas 2000 kalorit kaera (ca 500g) siis valgukogus on siin 82 grammi;
3000 kalorit maisist annab 80g valku; arbuusi 2000 kalorit (7-8 kg ilma
seemneteta) ja valku tuleb siit 40g. Brokolis on rohkem valku kui
loomalihas. Loodus on väga tark; see on
välja arendanud süsteemi, mille kaudu me saame kätte kõik mida vajame ja seda
seni kuni me sööme rafineerimata, terviklikku, mitmekesist toitu. Kui sa ei võimle või ei liiguta ennast
aktiivselt ühel päeval, võib sulle olla piisav ainult 500 kalorist kaeras. Kui
sa liigud rohkem võib olla küll 750 kalorist kaeras. See sarnaneb veidi auto tankimisega – sa
paned kütust autosse seda rohkem, mida sa temaga sõidad. Kui liigud ja teed
rohkem siis ka sööd rohkem.
Nüüd me teame, et
valgukoguse suurendamine ei suurenda lihaseid. Ja loomad on tänapäeval
küllastunud steroidide ja kasvuhormoonidega, mis panevad ta kiiremini kasvama
ja massi koguma. Nii et süües sel viisil kasvatatud liha, saame ka meie osa
neist kasvuhormoonidest ja see võib küll stimuleerida lihasmassi kasvu. Loomne
valk sh eriti piima valk on näidanud märkimisväärset insuliini laadset
kasvufaktorit 1 (IGF-1), mis teadaolevalt stimuleerib raku kasvu. Võib tunduda
suurepärane, kuna me saame kergelt
lihasmassi suurendada, kuid samas saame soodustada ka mutantrakkude kasvu,
millest siis saab alguse vähk. Kui meie eesmärk on olla terve, siis ei ole vaja
oma keha kasvu stimuleerida.
Soovides omale suuremaid
muskleid – võiksime piirduda ainult füüsilise treeninguga ja vaadata kui
suureks meie geenid lubavad lihasel kasvada. Kui soovime veel enamat, veel
suuremaid lihaseid, tasub meeles pidada, et kasvustimulaatorite efekt ei ole
püsiv ja omab väga suuri kõrvalmõjusid.
Süües liigselt ükskõik millist isoleeritud valgupreparaati on tulemused
väga kahjulikud. Valgu liig on valgu
liig, tuleb see siis loomsest või taimsest allikast ja valgu liig koormab ning
kahjustab maksa, neere ja luustikku.
Taimedest saadav valk on küll kasulik aga kui valgud on sealt välja
võetud – toiduaine on lõhutud siis on see potentsiaalne kahjustaja ning
teaduslikult ka tõestamata kasuga. Näiteks tõstab isoleeritud sojavalk
kasvufaktorit IGF-1 rohkem kui piimavalk.
Robert Cheeke - vegan musklid
Inimesed vajavad kõike
rohkem valku ajal, mil nad kasvavad. Keha ehitab üles uusi kudesid. Sündides me vajame palju valku, kuna meie
kaal ja suurus kahekordistub esimese eluaasta jooksul – mitte kunagi enam me ei
kahekordistu ühe aasta jooksul. Imikud
saavad elada esimesel eluaastal ainult rinnapiimast. Ja kui palju sisaldab
rinnapiim valku? Väga vähe kaloraažist ainult (100ml rinnapiimas on valku ca 1g
st 0,8-0,9%, kaloraažist teeb see CA 5%). Ja see võimaldab väikesel inimesel
meeletult kasvada. Et seega ei tundu valgu hirm üldse millegi
märkimisväärsena. Väga paljud sportlased
muretsevad selle pärast ja väga paljud eksperdid müüvad seetõttu väga edukalt
valgu (proteiini)pulbreid. Korralikud kuldstandarti uuringud valgupulbri alal aga
puuduvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar