Hammaste lugu jätkub...
KUUES PEATÜKK
Õpime kuulama Maailma
Kas olete kunagi
märganud, et Maa on ümmargune? Oma silmadega?! Mina, nii imelik kui see ka ei
tundu, nägin Maa suurust mitte merel, vaid istudes mahalangenud männitüvel.
Süüa tahtsin taigas pidevalt ja männi juurde ei läinud loodust imetlema, kuid
sinna otsa istudes, ei suutnud kaua aega maha ronida. Nutsin. Miks nutsin – ei
tea, kuid … nähes kui suur on taiga aga
Maa – väikene, see liigutas mind niivõrd, et hakkasin nutma… ja pisar hakkas
puudega rääkima. Põõsastega. Mis peamine, hakkasin ka vastuseid saama …
Viige läbi üks katse.
Lähenege (ärge unustage, et te olete – metsas!!!) taimele, millest te mitte
midagi ei tea. Tervitage teda. Just nimelt – teretage! Kuuldavalt ja selgelt.
Seda on esiteks vaja seetõttu, et taastada kontakt taimega ja teiseks, et
lahjendada oma ego st tunda ennast häbenemata veidi idioodina. Nüüd istuge
selle taime lähedale maha ja paluge tal endast jutustada. Sulgege silmad ja
tunnetage. Mitte midagi?! Väga hea.
Võite põlvili roomata ümber taime, nuusutada teda, murda lehekese ja selle läbi
mäluda ning siis uuesti maha istuda ja … uuesti tunnetada. Kas jälle mitte
midagi?! No, kui mitte muud, siis metsa juhtunud seenelised on teist vähemalt
eemale jooksnud … Hea küll, räägin teile oma enda meetodi.
Te teate, et siin maailmas
on vaid kaht liiki energiat? Need on Armastuse
ja Hirmu energiad. Viha, kadedus, kurjus – need kõik tulenevad
hirmust millegi ees. Iga olend või ese
universumis „vaikib“ seni, kuni meis on hirm. Kuid pruugib meil vaid tema poole
pöörduda armastusega ja ta avaneb meile – tuleb meile vastu.
Mäletate, me puhastasime
ekraani? Nüüd hakkame tegelema millegi sarnasega. Istuge, sulgege silmad,
rahunege. Nüüd kujutage endale ette, et teie rinnas (seal, kus asub süda) on
üks väike leek – see on teie armastus. Nüüd hingake aeglaselt sisse (parem nina
kaudu, kuid mitte ilmtingimata). Näete, kuidas iga sissehingamisega puhutakse
leegile jõudu juurde ja väljahingamisega leek fikseerub. See on muutnud
valguskeraks, siis palliks. Hingake. Hingake seni, kuni tunnete, et see pall on
teie kasvu ja te ise olete tervikuna selle sees.
Jätkake palli
kasvatamist seni, kuni selle palli sisse astub ka meie taim. Püüdke see hetk
ära fikseerida. Paluge mõttes veelkord taimel endast rääkida ja pärast seda
hakake palli aeglaselt „tühjaks“ laskma, sealjuures sissehingamisel toimub
palli fikseerimine, väljahingamisel tühjendamine. Tunnetage, et taime kujund
liigub teie poole koos väheneva palliga ja asetub teie sisse. Te võtate taime
endasse, muutute temaga üheks. Võimalik, et juba selles etapis ilmnevad teatud
kujundid või teadmised selle taime olemuse kohta. Kui mitte, siis oodake, kuni
pall väheneb algse suuruseni. Nüüd proovige veelkord kuuldavalt paluda taimel
endast rääkida. Seda nüüd – kolmas kord. Kuulake ennast! … Te millegipärast
siiani ei usu Armastuse jõudu?!
Sama printsiipi järgides
võib töötada ka kivide ja mineraalidega. Ainult sel juhul, enne kui te esitate
küsimuse, püüdke sulgeda silmad ja asetada kivi terava otsa või väljaulatuva
osaga nina juurde ja tajuda …
Samamoodi saab töötada
ka inimestega. Aga kui te kunagi otsustate eksperimenteerida ja kasvatada pall
Maa suuruseks ja seejärel toote selle vähendades iseendasse, ootavad teid
sõnulseletamatud kogemused…
***
Mitte kehvem võimalus
leida küsimustele vastuseid on kasutada esivanemate iidset nõuannet: „hommik on
õhtust targem“. Kui te vahetult enne magamajäämist täpselt formuleerite
küsimuse või ülesande, siis hommikuks on teil olemas kõik šansid ärgata vastuse
või lahendusega. Tõsi küll, tuleb märkida, et see on unenägemisega töötamise
passiivne meetod. On olemas ka aktiivne, kuid see nõuab samuti tööd ja
kannatlikkust. Võin sellest lühidalt rääkida.
Kui teie kõrval on
tükike tsivilisatsiooni bürookaupade poe näol, siis tuleks teil praegu teha
järgmist: tõusta üles, minna sinna poodi, naeratada müüjale ja osta kaustik,
pastapliiats, 2 markerit (punane ja kollane). Me hakkame koos teiega
unenägemises selgust saama.
Tänasest päevast, kus ja
kellega te ka ei magaks, tuleb teil hoida enda kõrval taskulamp, pliiats ja
kaustik. Ärkasite (öösel, hommikul või päeval, pohmelli pärast või tualetti
minekuks) – kirjutage üles kasvõi kaks sõna sellest, mis unenäost teile meelde
jäi, kui olete täiesti üleval, on need mõned sõnad teile võtmeks
meeldetuletamise jaoks. Parem kirjutage
kohe kõik üles, mida mäletate ja üksikasjalikult.
Panite kirja? Nüüd võtke
kollane marker ja märkige ära kõik tegusõnad, mis on seotud une elusate
tegelaskujudega? Ühesõnaga kõik teie või võõraste tegevused. Läks, nägi, pööras
ümber, pilgutas jne. Seda on vaja seetõttu, et õpiksite unenäopilti muutma
„aktiivseks“, oskaksite reageerida tegevusele. Samuti selle jaoks, et hiljem – reaalses elus
– õpiksite üles leidma varjatud seosed, ended, märgid ja saadetised.
Märkisite ära?! Võtke
nüüd punane marker ja märkige kollase peale ära kõik tegevused, millised
reaalses maailmas on võimatud, näiteks: lendamine, läbi seina minek, haihtumine
jms. Kõik, mis jääb meie elu raamidest väljapoole. Seda on vaja selleks, et
oskaksite märgata enda juures kõiki
absurdsusi. Ükskord – see võib juhtuda umbes nädal pärast üleskirjutusi aga
võib olla hoopis paari kuu pärast – sel momendil, kui keegi unes lendab, te
automaatselt „märgite selle markeriga ära“, teil heliseb peas kelluke, et
tegelikult te magate. Ja nüüd tõenäoliselt ärkate üles. Ärkasite? Kirjutage!!! Vaat siis, kui õpite teadvustama, et te veel
magate aga ei ärka üles – siis suudate saada vastuseid vajalikele küsimustele
palju suurema tõenäosusega. Ja see on ainult väike tilgake neist unega eksperimenteerimise
võimalustest … kuid läheme edasi …
***
Mingil ajal, kui ma
õppisin veetranspordi erialal, läksin kasarmust eksamitele. Otse keset tänavat
istus sinkjasmust vares. Ma vaatasin vargsi ringi ja … kraaksatasin kõvasti.
Vares aga, selle asemel, et ehmuda, kallutas pea küljele, vaatas mind ühe
silmaga ja hüppas mulle järele. Kuna ma kõndisin küllaltki kiiresti, hakkas
vares lendama, tegi kümmekond tiivaliigutust ja laskus taas minu ette, vaadates
mind kord ühe, kord teise silmaga. Nii
saatis ta mind kooli peahooneni. See oli minu elus ainus eksam, mille ma andsin
hindele 5 …
10 aasta pärast, taigas,
ühel päeval, kui ma viibisin kõige hullemas hingeseisundis üldse ja olin juba
peaaegu alla andmas, tulin talvisel hommikul hütist välja ja just siis lendasid
kõrvalasuvale kuusele kaks varest. Üks maandus oksale, teine jäi tema kohale ja
tegi näo, nagu tahaks ennast sättida teise varese pea kohale, kuid lendas
siiski samale oksale ja istus tema kõrvale. See väike šõu pälviski minu
tähelepanu. Peale seda esimene vares astus sammukese ettepoole ja … libises kaldus lumisel oksal nagu lumelaudur.
Ta sirutas kergelt tiivad välja ja sõitis nii umbes poolteist kuni kaks
meetrit, lehvitas siis tiibu ja lendas ära. Kohe tema järel sõitis ja lendas
ära ka teine. See etendus pani mind üle hulga aja taas naerma – hambutu suuga.
Millegipärast tundus mulle, et see etendus oli korraldatud spetsiaalselt minu
jaoks.
Läksid mööda veel mõned
aastad. Töötasin ühes ettevõttes ja ei suutnud kuidagi ennast kokku võtta, et sealt
lahkuda. Minu sünnipäeval (see oli reedene päev) leidsime kolleegiga kontori
ukse eest varesepoja. Tema õhku viskamine näitas, et ta ei oska veel lennata …
Meie tänaval oli suur hulk kasse ja kolleeg tassis linnupoja kontorisse. Too
ukerdas kuhugi laua alla ja mõne aja pärast olime ta unustanud. Paari tunni
pärast hüppas varesepoeg järsku välja ja keksis läbi kogu meie kontori viie
kabineti ja vaatas otsa igale 18 töötajale. Viimasena jõudis ta minu juurde. Linnupoeg
hüppas laua juures oleva portfelli otsa, sealt laua otsa, sealt minu märkmiku
otsa ja sealt vaatas mulle tähelepanelikult otsa ning … hüppas siis mulle õlale. Kõik töötajad
jooksid kohe kokku seda imet vaatama, kuid varesepojuke kraaksatas üldse mitte
linnulapse moodi ja jäi minu õlale istuma mitmeks tunniks. Lõpuks minu õlg
väsis ja ma lasin linnu lauale … Nädalavahetuseks otsustasime jätte ta rõdule,
panime talle vett ja toitu. Esmaspäeval varesepojukest rõdul enam ei olnud.
Valvur pajatas, et kohale lendas suur vares ja tükk aega toimus mingi
kraaksumine. Peale seda saputas pojuke tiibu ja … lendas minema. See oli märk.
Ja just sel päeval andsin lahkumisavalduse …
Uskuge või mitte, kuid
universum annab meile pidevalt märke, kas otseseid või kaudseid ja need annavad
teada ning peegeldavad seda, kui harmooniliselt me iseenda ja maailmaga mingis
suunas liigume, kui õigesti mõtleme, edasi areneme.
Kahjuks on kiirustaval
inimesel vähe aega, et pöörata tähelepanu „pisiasjadele“: võõras dialoogis
kõlama jäänud fraasile, mis millegi tõttu on just nagu teie kohta käiv;
katkenud telefonikõne; ühesugused helendavad numbrid elektronkellal (11:11).
Mõned peavad mind skisofreenikuks ja ütlevad, et kui kõigele tähelepanu
pöörata, siis võib hulluks minna. Kuid, kui te sõidate autoga, siis te ei imesta,
kui teel ilmuvad pidevalt suunamärgid, valgusfoorid ja hoiatusmärgid? Te võite
neid järgida või ka ignoreerida, nende eesmärk ei muutu, kuid teie valiku
tagajärgedega tuleb teil endil tegelda.
Põhimõtteliselt tekib
sarnaselt unenägudega igal inimesel selliste universumi poolt antavate märkide
osas oma
individuaalne „unenägude seletaja“. Kuid on olemas ka teatud
universaalsed ended, mida elu pakub kõigile pea ühe ja sama tähendusega.
Loetlen siinkohal mõned
üles:
· Probleemid
sanitaartehnika või prügi väljaviimisega – näitavad probleeme vananenud ja oma
ja äraelanud asjade eemaldamisega; miski ummistab teie elu, mingi olukord on
vaja lasta vabaks või on seda vaja muuta.
· Lühikesed katkestused
või muud probleemid võrgustikega annavad teada, et teie elu mingis punktis
toimuvad tõsised muudatused ja teilt nõutakse üsna varsti täiendava energia
suunamist just nendesse punktidesse; olge selleks aegsasti valmis.
· Olmetulekahjud (erineva
suurusega, alates väikestest lokaalsetest ja lõpetades suurematega) osutavad
käesoleval ajal suuremale elustiili, suhete või teadvuse transformeerumisele. See
just ongi selline juhtum, kus kõik möödunu saab eemaldatud ainsa hetkega ja
tahes-tahtmata tuleb allesjäänud tühik täita millegi uuega.
· Unustasite võtmed koju –
otsige situatsioonile uusi lahendusi (need „võtmed“ probleemidele, mida te
varem kasutasite ei toimi enam) – olge tähelepanelikumad!
· Kinnikiilunud uks – sarnane
eelmisega, ainult et siin tuleb juba mõelda oma elus uutele lähenemistele ja
kutsuda meister ust PARANDAMA, kõige tõenäolisemalt tahab elu osutada
tähelepanu uutele „võimaluste ustele“ ja suleb seetõttu vanad.
· Arvutiprobleemid – tasub
järele mõelda, kas te mitte liiga palju viimasel ajal ei tööta? Tasuks anda
puhkust nii endale kui tehnikale. Kui sümbol: valesti valitud mõtlemise taktika
mingis olukorras (arvuti võrdub loogika kasutamisega).
· Probleemid telefoni või
internetiga – teie side maailmaga nõuab ülevaatamist. „Külastage
vanemaid!“
· Тilkuvad kraanid
sümboliseerivad paljudele tasakaalu puudumist tunnete (mida sümboliseerib vesi)
tasandil, sama situatsiooni sümboliseerib uputus st teid veega ülevalavad
ülakorruse naabrid – emotsioonid teie kodus ajaavad üle ääre (naabrid on ainult
vahendajad, mille kaudu Universum saadab märgi).
· Kui korrast lähevad ära
muusikakeskuse kõlarid – vaadake, mida te oma mõtetest ei suuda häälestada ja
kardate välja öelda. Samuti võib see tähendada,
et miski segab teil praegu elu elamast täiel rinnal (olete kasutanud
muusikakeskust helinupp põhjas, et tõsta oma tuju). Sel juhul tõstke oma
eluenergiat!
Kindlasti pöörake
tähelepanu „juhuslikele kohtumistele“. Selles Universumis on niipalju erinevaid
teid, et igaks kohtumiseks on vajalikud väga olulised põhjused…
…Kusjuures, ka minu uued
hambad saadavad mulle pidevalt märke. Enne olulisi komandeeringuid (5-7 päeva)
hakkavad nad valutama ja lõpetavad selle kohe peale kohavahetust.
…Universum räägib meiega
pidevalt. Kuid mitte mingil juhul ei oleks vaja karta Temaga jutuajamist. Just
nimelt jutuajamist. Kõval häälel. Kuuldavalt. Kuuldavalt välja öelda kavatsus
midagi teha. Kuuldavalt küsida vastust. Veel olen ma aru saanud ühest asjast: kui
sa midagi tahad, ei ole vaja seda Universumisse saata tavalisel moel. Mida
metsikum tee oma soovi jaoks leida, seda enam on võimalusi, et sinu soov
täitub. Sellele mõttele ma tulin sõjaväes olles, kui ühele sõdurile saadeti
Castaneda raamat. Tekstist lasin pilgu kiirelt üle libiseda, kuna lugemiseks
aega ei olnud, ja tol ajal mind ka selline kirjandus ei huvitanud, kuid üks
moment jäi ometigi millegipärast meelde. See oli, kui Carlos (või ka Don Huan,
enam ei mäleta), kutsus enda juurde võluhirve. Kui ta oleks püüdnud teda
meelitada tavalisel moel, oleks hirv temast mööda jooksnud. Kuid autor seisis
puu juurde pea alaspidi ja hakkas nuhutama. Üllatunud hirv tuli lähemale ja
uudistas, mis on juhtunud … Hiljem, selle üle taigas järele mõeldes, sain aru,
et Universum peab ennast üleval nagu see hirv. Harjumuspärased käitusmallid,
kõik ilusti paigas – see ei huvita teda. Kui ronida puu otsa pahupidi pööratud
kasukas ja kisendada välja oma soov – on suuremad šansid, et soov täitub palju
kiiremini, kui isuda lihtsalt maas ja tasakesi tund aega palvetada
täideminekust. Mis peamine, see ei rõõmusta ainult
universumit ja ei aita paremini realiseeruda sinu mõtisklustel. See ARENDAB
SIND!
Kui sa leidsid, et see blogi on sulle andnud teadlikkust, ideid, inspiratsiooni - toeta Päikesetoidu kirja- ja tõlketöid MTÜ Vastutustundega Vanemate Liit EE041010220203927226
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar