Milliseid
väiteid võib kuulda juhul, kui anatakse soovitusi kaalu langetamiseks. Üks,
mida ma olen kuulnud, käib lisaainete kohta. Ja üleüldse „keemia“ kohta. Et
tarbi naturaalset. Jäta lisaained välja. Mis on aga naturaalne ja kui palju, see jääb igaühe enda
otsustada.
Samas
see, kas aines on „naturaalne“ ehk „looduslik“ või „keemiline“ ehk „toodetud“
ei ütle suurt midagi aine ohutuse kohta. Naturaalset jumaldatakse sinnamaani,
et võetakse julgelt sisse iga substantsi, millele on peale kirjutatud „naturaalne“. Kuigi naturaalne peaks olema midagi, mida sa puult või maast korjad, on letid täidetud "naturaalset" silti kandvate pudelikestega. Nii nagu toodetud substantsidega, on ka naturaalsed ained meile kasulikud,
kahjulikud ja surmavad – kõik alati ühes aines peituv – olenevalt kogusest.
Eesti
keeles võib netiavarusest leida näiteks ülimalt naturaalse eukalüpti kohta sellist kiidulaulu:
„Eukalüpti raviomaduste loetelu on uskumatult
pikk. Öeldakse, et juba üks tilk eukalüptiõli puhastab kodu negatiivsest
energiast. Eukalüpt aitab kiiresti taastada jõudu pärast operatsiooni, haigust
ja tugevat stressi, taastades ka elujõudu. On tähele pandud, et õitsvalt
eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ja nende korjatud meel on
suurepärane tervistav toime. Eukalüpt on võimas antiseptik, hävitades kinnises
ruumis enamuse stafülokokkidest, kui kasutada piirituselahust koos
eukalüptiõliga. Viirusterohkel perioodil tasub panna ennetavalt aroomilampi
eukalüptiõli koos lavendli ja piparmündiga. Lahust võib ka õhku pihustada. Samuti
aitab eukalüpt ka igasuguste haavade, samuti põletushaavade, puhul. Rakud
taastuvad ja uuenevad tänu õlile kiiremini. Abi on temast ka heinapalaviku,
seenhaiguste, tuulerõugete, külmavillide, vöötohatise ja herpese korral. Võib
lausa öelda, et seal, kus on põletikud, on eukalüpt asendamatu! Nüüd aga
eukalüpti lehtedest lähemalt. Juues eukalüptileheteed nohu ajal, mõjub see
ninas olevatele närviretseptoritele, mis tekitavad kinnise nina tunnet,
rahustavalt. Ka tasub kõigi hingamisteede haiguste korral teha eukalüptilehe
aurusid, mis lisaks vaevuste leevendamisele rahustavad ka närve, turgutavad
väsinud meeli ning aitavad paremini keskenduda. Eukalüpti teega suu loputamine
ja kuristamine mõjub ennetavalt kurguinfektsioonidele ja on ka antiseptilise
suuvee eest. No ja lisaks kõigele tervislikule maitseb see tee väga hästi.“
Mis
ilus jutt, millest praktiliselt ükski lause ei vasta tõele: „rakud taastuvad ja
uuenevad tänu õlile kiiremini“ – kahjuks mitte; „seal, kus on põletikud, on
eukalüpt asendamatu“ – ei ole ja kui koaalad seda teaksid vbl nad oleksid
terved...
Eukalüpt
on tervislik ja raviv? Pritsiks, nuusutaks, määriks igale poole? Võimalik. Eks
oleneb kogusest. Koaala sööb reeglina ainult eukalüpti lehti ja kannatab üsna
tõsise viirushaiguse all (rotaviirus KoRV) , mis on viinud nad väljasuremise
äärele. Peale selle kimbutavad koaalasid klamüüdia (bakteriaalne haigus), vähid:
leukeemia ja lümfoom.
Eukalüptipuu
ise kannatab samuti mitmete haiguste all, Austraalia eukalüpte ähvardab samuti suur
oht seenhaiguse Puccinia
psidiijt poolt. Puud vajavad ravi nagu koaaladki.
Koaala
toitumisest on palju kirjutatud. Nüüdseks on kogu koaala genoom
lahti harutatud ja see on väheke rikkalikum, kui inimese oma. Leiti 26 000
geeni ja 3,5 miljardit aluspaari.Koaalade elustiil on lihtne 😏,
nad magavad 22 tundi, söövad 500-800 grammi eukalüptilehti, milles on ca 50%
vett. Eukalüptilehtedes on tugevad toksiinid, mis sarnanevad tsüaniidile
ja seetõttu ei saa paljud teised loomad eukalüpti lehti süüa. Koaalade geenid toodavad
ensüüme, mis aitavad neid toksiine lagundada, kuid samal ajal ei lase toimida
põletikuvastastel valuvaigistitel ega antibiootikumidel. Koaalasid, kes on
nakatunud klamüüdiasse, mis tekitab pimedaks jäämist, kuseteede põletikku ja
steriilsust, ravitakse antibiootikumidega.
Oma töö teevad ära spetsiifilised bakterid, kes teatud jääke ümber töötlevad. Koaalabeebi sünnib ilma nende bakteriteta ja nii annab need lapsele edasi ema.
Mis puudutab inimesi, siis eukalüpt on toksiline nii inimestele, kui ka loomadele.
Inimesed,
kes söövad eukalüpti lehti, võivad nende allaneelamisel kannatada tõsiste
sümptomite, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kooma, teatab
Põhja-Carolina Ülikool. Tõsised sümptomid ilmnevad lehtede suure koguse
söömisel. Eukalüpti lehe käsitsemine võib põhjustada nahaärritust, punetust ja
põletust.
Vet
Info.com andmetel on eukalüpti leht üks mürgisemaid taimi koertele. Seda lehte
söövad koerad võivad kannatada selliste sümptomite all nagu depressioon, liigne
süljeeritus, letargia, kõhulahtisus ja oksendamine. Kassidel ja hobustel tekivad
ka taimemürgituse sümptomid, kui nad söövad eukalüpti lehti, hoiatab ASPCA.
Mis puudutab eukalüptiõli toksikoloogiat, siis surmavaks koguseks loetakse 30ml, kuid on surmajuhtumeid ka kõigest 4-5 ml allaneelamisel. Reeglina juhtub õnnetusi lastega, kes kogemata juhtuvad õli alla neelama, enamik neist paraneb 24 tunni jooksul. Mürgituse korral tekib oksendamine, krambid, ataksia (koordinatsioonihäire).
☝☝☝Ole tähelepanelik läbinisti naturaalse suhtes !!!
Üsna tükk aega tagasi ärkasin ühel hommikul üles ja ei tundnud mingit vajadust kellelegi öelda, kuidas süüa :). Ei mingit tahtmist ühtegi dieeti kaitsta. Ja mind ei häirinud karvavõrdki kriitika, mida tehti nende eestkõnelejate suunas, kes on mulle kunagi meeldinud või kelle väiteid ma olen uskunud. Paratamtult hakkavad kõik, kes esindavad ühte kitsas suunda, mingil hetkel fakte kahe silma vahele jätma ja nopivad välja vaid endale sobiva. Inimene oma heas ja halvas. Täisväärtuslik elu on elu oma hea ja halvaga.
Ma olin selleks ajaks õppinud üht väga ilusat asja, mis mind nö teadusega lepitas. Varasemalt oli üldine suhtumine selline, et teadlased ja arstid sh kardioloogid ei tea toitumisest midagi. Kui nad teaksid, siis raviksid haigusi toiduga ja ütleksid, et vaat just see dieet oleks kõikse parem. Avastasin, et seda nad tegelikult ütlevadki. Kui ma ütlen, et ma tunnen ennast sellel dieedil hästi ja olen terve - siis öeldakse, et suurepärane, jätka sellega. Ja seda ütlevad allpool olevas tabelis valgel alal nö usaldusväärsed teadlased, arstid, dietoloogid. Hallil alal olevad ebausaldusväärsed arstid ja dietoloogid ütlevad juhul, kui nad propageerivad mõnd muud dieeti, ei - sa ei tunne ennast tegelikult hästi, sa peaksid sööma vaat nii. Juhul, kui nad on minuga samas paadis - siis öeldakse, et õige, see on ainus õige viis toituda, olla terve, see on ainus, mis tervendab ja ainus mis töötab.
Kui ma aga ütlen, et ma tunnen ennast sellel dieedil hästi ja kõik peaksid nii sööma - siis öeldakse, et esita usaldusväärsed tõendid. Ka seda ütlevad valgel alal olevad usaldusväärsed allikad. Kui sa käid välja väite, et see sobib kõigile, siis on vaja päris palju tõsiseltvõetavaid tõendeid.
Halli ala inimesed ütlevad, siin on uuring hiirtega, siin on minu enda uuring 20 inimesega, siis on minu enda andmed, minu tervenenud patsientide andmed ja minu sugulaste-tuttavate andmed. Ja kõik teised uuringud ei oma tähtsust, teiste patsiendid ei oma tähtsust ja teiste sugulased ei oma tähtsust ja sina ei oma tähtsust, kui meiega ühel meelel ei ole. Meil on õigus.
On olemas @doctorTro, kes oli tohutus ülekaalus ja haige ja kes tänu keto dieedile (75% rasva, 20% valku, 5% süsivesikuid) on heas vormis ja kirjutab, et tema kodulehelt võib leida allikad ja uuringud, mis aiatavad sul ennast tervendada ja hästi elada
On my website, I will be keeping a running list of studies/resources that I believe make the strongest case for the ketogenic lifestyle, lifestyle interventions, sugar restriction, appetite & metabolism... as time goes on I will add lectures/podcastshttps://t.co/f8yCmAiKUD
On MD Paul Saladino, karnivoor, kes ei jäta ühtki taimetoitlast osatamata.
Ja kuidas on Nina Teicholz raamatuga "The Big Fat Surprise", mis kubiseb viidetest uuringutele ja inimestele, kes on tervenenud.
Mulle eriti ei meeldi 😠😠😠. Ja sestap ma olen suurima heameelega leidnud nö usaldusväärsete nimekirjast teadlasi (näiteks Kevin Bass), kes on ülalnimetatud dieediväited kild killu haaval ümber lükanud. Mitte iga uuring ei ole tõendina vettpidav...
☝☝☝ See kõik on tore aga need samad inimesed, kes lükkavad ümber karnivooride väiteid, lükkavad ümber ka teatud taimetoidu väited. Kui ma usun nende tööd karnivooride ja keto osas, tuleb tähelepanelikult suhtuda ka taimsete dieetide ülepaisutatud lubadustesse.
Nii et söö oma igapäevast puu- ja aedvilja 😜😜😃😃😃 ja ära virise: on see orgaaniline või mitte, on see natuke toores või mitte, on see päris värske või kuivatatud/külmutatud/teatud määral kuumtöödeldud - ei ole vahet. Oluline on, et sa tunned ennast hästi ja oled terve.
Tahaksin
kirjutada Kevin Bassist ja tema kuulsast nimekirjast. Kevin ise on doktorant.
Tal on Austini Texase ülikoolist bakalaureusekraadid meditsiiniantropoloogias
ja bioloogias. Ja praeguses õppeasutusest magistrikraad immunoloogias. Ta on
lõpetanud kaks aastat MD (medical doctor) õpet-on hetkel omandmas PhD (doktori)
kraadi. Pärast doktorikraadi on tal jäänud kaks aastat arstiõpet enne
spetsialiseerumist.
Kevin
Bass kirjutab endast: „Minu motivatsioon on ebatavaline. Mul oli lapsena kana kitkuda kaasaegse
meditsiiniga. Olin kibestunud ja vihane. Ma vihkasin meditsiini ja vihkasin
teadust. Seega on tõesti imelik leida täna end sealt, kus ma praegu olen -
täpselt risti vastu sellele, mida ma eeldaksin: MD / PhD programmis, õppides nii
meditsiini kui ka teadust.
Olen
väga kangekaelne. Seega otsustasin, et kuna meditsiin on vale, peaksin seda muutma
ise arstiks saades. See oli nii parim kui ka halvim otsus minu elus: selle lõhenenud identiteedi integreerimine on teinud mind minu arvates tugevaks
ja sisukaks. Loodan, et minust saab ka hea teadlane ja arst.
Juba
varakult mõtlesin, et toitumine lahendab kõik maailma probleemid. Kui suudaksime
ainult kasutusele võtta õige elustiili, toitumise ja toidusüsteemi, saaksime
ennetada paljusid haigusi ja lahendada paljusid tänapäeva ühiskonna probleeme.
Mul oli põlgus tänapäevase meditsiini - tegelikult tänapäeva ühiskonna vastu.
Hiljem
sain aru, et asjad polnud nii lihtsad. Algpõhjustega tegelemine võib avaldada
suurt mõju, kuid seda teevad ka nutikad lahendused. Teadus ja meditsiin
suudavad mõlemat.
PhD
ajal olen õppinud teaduslikult mõtlema. Teadus on raske ja autentsed
teadusmõtlejad on haruldased. Need on haruldased doktorikraadiga inimeste seas,
isegi professorite seas, kuid veelgi haruldasemad teaduskriitikute seas.
See
oli üks minu suurest pettumusest: tõdeda, et eelarvamused - mõtlemis- ja
käitumisvead on inimeste seas tavapärased ning et pole ühtegi inimest ega
inimrühma, kellele saaksime toetuda ja keda lõppotsuse tegemisel usaldada. Ei
teadlaste ega teaduskriitikute oma.
Endise
Paleo dieedi järgijana (ca 10 aastat!) olid ideed, et teraviljad on toitainete
puudulikud, liha toitaineterikas ja süsivesikud olemuslikult kahjulikud,
minusse sügavalt juurdunud. Nii palju, et minu esimesed täisteraleiva söömise
proovid pärast taimse toitumise tundmaõppimist tekitasid mitu aastat ärevust. Ma
söön süsivesikuid? Kindlasti ei saa neil taimetoidu põhistel kirjuajatel õigus
olla? "
Noh,
kindlasti polegi taimetoidu põhistel inimestel õigus, nagu ma nüüd aru saan, kuna
nad ei ole oma töid suutnud erapooletult tõlgendada. Sellegipoolest on need
süsivesikute ärevuse päevad juba ammu möödas, sest ma saan nüüd aru
süsivesikute ja rasvhapete ainevahetusest piisaval määral, et minu toitu ei
mõjuta Paleo/keto/madala süsivesikusisaldusega/madala rasvasisaldusega/makrotoitainete
liikumiste poolne hirmutamine. (Kui ütlen „mõistan”, pean silmas, et saan aru,
kui vähe me teame - ja et kui populaarsed toitumise eestkõnelejad räägivad
dieedis sisalduvate süsivesikute või rasvade vastu, siis tõlgendavad nad teaduskirjandust
üsnagi vaba käega.)"
Ta on oma blogis TheDietWars teinud maatasa nii vegan, karnivoori, kui ka keto dieetide väiteid. Kõige teravam on ta keto suhtes, kuna ta on ise olnud just selle järgija. Kevadel hakkas ta kõigi nende Covid-19 ja toitumisalaste pseudoväidete osas kokku panema teatud skeemi:
See ajas naerma - kuid nii ju mõeldakse: toidulisandi tulihingelised müüjad annavad sulle mõista, et peatselt terendab surm, kui sa nende toodangut ei tarbi ja igavene õitseng, kui neid tarbid. Täpselt sama käivad välja erinevate dieetide esindajad.
Edasi aga läks asi spetsiifilisemaks. Bass tegi esimese nimekirja neist, kes toidu ja teadusmaailmas on nö šarlatanid ja kes õiged inimesed. :)
Peale seda hakati tegema palju ettepanekuid, osad tahtsid nimekirjast välja, osad sisse. Ja tänaseks on sellest tabelist 17es versioon. Kadus ka sõna quack, mis asendus lihtsa "ebausaldusväärsega".
Halliga lahtrid on ebausaldusväärsed ja valged lahtrid usaldusväärse info edastajad. Eriti palju halli on keto eestkõnelejate hulgas. :) Siin on enamik tuntud karnivoore ja keto dieedi propageerijaid.
Taimsete nimekirjas on hallid kõik minu vanad sõbrad :) - nii Esselstyn, kui ka Graham.
Sealjuures on usaldusväärsete taimsete inimeste hulgas päris mitu nime:
Ja kõik nad on suurepärased. Belardost ja Bittermanist ma olen kirjutanud. Siin on veel meditsiiniprofessor, preventatiivse kardioloogiakliiniku direktor Robert Ostfeld (Dr Kale), hästi tolerantne dietoloog Ginny Messina, spordidietoloog ja PhD Nanci Guest, dietoloog Jack Norris, ja teaduspõhine neeruhaiguste (ennetus) arst Shivam Joshi.
Usaldusväärsete - konkreetset dieeti mittesindavate ("see mis sobib sulle on suurepärane, kas see ka teistele sobib, see oleneb") hulk teistes tulpades on piisavalt suur. Siin on mul palju lemmikuid :).
Milliste väidete eest konkreetselt usaldusväärsus on kahanenud ja lingid nende väidete kohta, on siin:
Esselstyn väite pärast, et oliiviõli põhjustab südameatakke ja Graham väite eest, et toorvegan dieedil ei ole vaja lisandeid. Kahn kolloidhõbeda sissevõtmise ja toidulisandite propageerimise eest, Greger Ornishi väite "taimetoit viib südamehaiguse regressiooni" lisamisega oma kodulehele jne.
Grahami puhul ma ei tea, ma olen tema loengus ja ka tema juures käinutelt kuulnud, et ta on soovitanud toidulisandeid puudujäägis olijatele ja teravalt on mulle meelde jäänud, kuidas ta ühes loengus ütles mineraale puudutavas küsimuses, et ta ei tea, kuna pole toitumisspetsialist.
See ei tähenda, et nad on üdini lootusetud :), vaid et nende väidetesse tuleb suhtuda tähelepanelikkusega ja otsida täiendavat kinnitust teistest allikatest.
Intermittent fasting ehk intervallpaast ehk ajapiiranguga söömine ehk time restricted eating on paljudele kindlasti tuttav. Seda reklaamitakse lihtsa võimalusena kaalu langetada. Ja ka teadlane Ethan Weiss pidas seda heaks meetodiks kaalu langetada ja kasutas seda ise. Kuid siis viis läbi kontrollgrupiga uuringu, mis ei näidanud mingit olulist kasu. Ja nüüd see teadlane pasundab igal pool, kuidas tema teooria oli vale. :)
See on väga suurepärane, kui inimene, kes järgib mingit suunda, uurib seda jätkuvalt edasi ja julgeb siis öelda - ma eksisin, see oli vale...
Ainevahetust uuriv teadlane ja kardioloog Ethan Weiss kirjutab:
Täna (28.09.2020) avaldasime lõpuks ajapiiranguga söömise
(TRE – time restricted eating) uuringu tulemused. TRE on intervallpaastu (intermitting fasting) vorm. Uuringut nimetatakse TREATi uuringuks.
Sellest aga hiljem ...
Huvi
selle teema vastu sai alguse üle 7-aasta
tagasi, kui @SatchinPanda avaldas põnevad artiklid, milles kirjeldati
ajapiiranguga söötmise (TRF – time restricting feeding) eeliseid hiirtel.
See töö köitis mu tähelepanu juba siis ja üha uuesti ja
uuesti. Hiirtega tehtud uuringud näitasid:
Ülekaaluline hiir, kes sai toitu piirnaguteta - tulemus haiglane rasvumine.
Ülekaaluline hiir, keda toideti ajapiiranguga - tulemuseks ülekaalus aga vormis hiir
Sale hiir, keda toideti piiranguteta - tulemuseks ülekaalus hiir
Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga - sale, vormis hiir.
Sale hiir, keda toideti ajapiiranguga nädala sees ja piirnaguta nädalavahetustel - tulemuseks sale vormis hiir
Kas pole paljulubav. Siit lendas nn intermittent fasting ja time restricted eating dieedimaailma taevasse ja vallutas palju südameid.
Ethan Weiss kirjutab edasi: Selleks ajaks olin hakanud jälgima 16: 8 TRE-d. Mida see
tähendas? Lihtne: sööge kõike, mida soovite, kella 12.00–20.00 (8 tundi) ja
seejärel paastuge järgmisel päeval kella 20.00–12.00 (16 tundi). Korrake ...
2015 ilmus veel artikleid. Kuid
inimestega ei olnud veel uuringut tehtud ja me kõik teame, kui sarnane on hiire
ainevahetus inimese ainevahetusega (mitte eriti). Nii et kuigi ma seda ise enda peal proovisin
ja kuigi ma isegi soovitasin seda mõnele oma patsiendile, oli kuklas selline rahutus, kuna meil napib inimuuringuid.
Lõppkokkuvõttes otsustasime teha inimestega
kliinilise uuringu (ajapiiranguga söömise kohta - TRE)
Sel
hetkel tuli mängu @ Dy1anLowe.
Dylan oli Ph.D. kandidaat @UCSF (California Ülikool San Fransiscos) BMSi
kraadiõppe programmis. Dylan tuli UCSF-i, et uurida ainevahetust - hiirtel. Mõne
aasta pärast tuli Dylan minu juurde ütlema, et lahkub kraadiõppest. Ma küsisin
temalt, miks. Ta ütles, et soovis rohkem töötada kliiniliste projektidega.
Julgustasin teda selle otsuse tegemiseks aega võtma. Lõpuks, kui olin
veendunud, et ta tõesti kavatseb lahkuda, rääkisin talle oma paastuprojektist
(ideest) ja küsisin, kas ta kaaluks võimalust tulla minu laborisse seda juhtima
ja oma doktorikraadi lõpetama. Dylanil ei olnud varasemalt kliiniliste
uuringutega kogemusi. Lühidalt kokku
võttes, tuligi Dylan juhtima TREAT uuringut. Öelda, et ta andis suure panuse
uuringu kavandamisel, elluviimisel ja lõpuleviimisel põhiline, oleks
dramaatiline alahindamine. Tema ise oli uuring. Lisaks...
Algusest
peale tahtsime testida reaalset maailma lihtsate ettekirjutuste kaudu. Üks
atraktiivsemaid asju TRE puhul oli see, et seda oli lihtne teha. Igaüks saab
sellega hakkama. Selles pole midagi keerulist. TRE-ga oli tohutu võimalus
pakkuda lihtsat ja tõhusat meetodit kehakaalu langetamiseks ja metaboolse
tervise parandamiseks. Ehitasime selle nii üles, kuna dieedid toimivad reaalses
maailmas just nii. Söömisaken? Valisime 12.00-20.00, sest just see tundus kõige
paremini sobivat meie ellu. St. õhtusöök on palju sotsiaalsem söök kui
hommikusöök. Eeldasime, et õhtusöögi ajal on inimestel raskem paastuda. Lõpuks jäi meid ülesandeks teha range ja
randomiseeritud kliiniline uuring. Selleks ajaks, kui me alustasime, oli ka vihjeid
väikestest ja kontrollimatutest TRE-uuringutest inimestel.
Tahtsime
samuti, et juhuslikkuse alusel kontrollgruppi sattunud inimesed tunneksid enda
samuti osalistena, siis kasutasime veidi loomingulisust ja jäime pidama TRE-ga
versus pidev söögiaeg (CMT – continuous meal timing). Võtsime üluuringussees rasvunud
/ ülekaalulised täiskasvanud, kes ei olnud veel paastunud ja olid suhteliselt stabiilse
kehakaaluga. Uuringu esmane tulemusnäitaja oli gikaalulangus, kaalu mõõdeti
kodus nutikaalul 12 nädala jooksul. 50% osalejatest olid täiesti virtuaalsel
suhtlemisel.
Pooled
osalejatest olid kohalikud ja nii me saime nende puhul teha põhjalikumaid
uuringuid ainevahetuse osas. Andmed saime kokku aastaga. Ja tulemused avaldati
28. Septembri hommikul siin:
Esiteks - uuring oli negatiivne. 12 nädala jooksul ei leitud, et TRE oleks viinud statistiliselt olulise kaalulanguseni.
Heaks uudiseks on see, et andmeid oli lihtne uurida:
Keskmine algkaal oli mõlemas rühmas umbes 100 kg. TRE rühma
inimesed kaotasid 0,94 kg ja see oli madalam kui algväärtus (p = 0,01). Kuid ka
CMT rühm (kontroll) kaotas kaalu (0,68 kg). Seega ei olnud rühmade vahelised
erinevused statistiliselt erinevad (p =, 63)
See
on oluline. Kui see oleks olnud kontrollgrupita uuring, ütleksime, et kaal langes märkimisväärselt. Kuid seal oli see tüütu kontrollgrupp. On teada, et
kliinilistes uuringutes osalevad inimesed võtavad kaalust alla, hoolimata
sellest, mida teete. Nii et kontrollgrupi kaasamine oli väga oluline.
Graafikud
näitavad kõigi osalejate individuaalseid kehakaalu muutusi algtasemest lõpuni. Seal
oli tasakaalus inimesi, kes kaalus kaotasid ja mõned, kes kaalus juurde võtsid.
Kõige rohkem kaalu langetanud inimene oli aga CMT grupis!
Kui sa silmad hästi kissi tõmbad, siis ehk suudad ennast veenda,
et rohkem inimesi, kes kaotasid kaalu on TRE rühmas, kuid selline kissitamine ei ole teaduses
kunagi hea.
Aga teised asjad? Noh, põhimõtteliselt polnud erinevust
üheski uuritud aspektis ühe erandiga. Insuliini ega
glükoosi, lipiidide, une, aktiivsuse, puhke- või koguenergia kulutamise ega
rasvamassi osas ei olnud erinevusi kontrollgrupiga.
Üks
asi tundus teistsugune. See on sekundaarne tulemusnäitaja, nii et võtke seda
koos terakese soolaga, kuid TRE rühma inimesed kaotasid rohkem lahjat kehamassi
st lean mass (LBM lean body mass,
vahel ma vihkan seda, et eesti keeles ei ole sellised mõisted lihtsalt leitavad
aga Wikipedia
märgib, et lahja kehamass leitakse, kui kogu kehakaalust lahutatakse keharasv) ja
eriti apendikulaarset lahjat massi, kui CMT grupis.
Isiku keskmine kaalulangus TRE rühmas oli 1,70 kg. Sellest
1,10 kg (kaotatud ~ 65 massiprotsenti) oli lahja mass; ainult 0,51 kg kaotatud
kehakaalust oli rasvamass. Rasvase massi kadu kaalulanguse ajal on normaalne,
kuid tavaliselt moodustab see 20–30% kogu kaalukaotusest.
Nii
et kokkuvõtlikult: 1) ükskõik, kuspoolt te seda ka ei vaataks, pole TRE
väljakirjutamine eriti tõhus kaalulangetusstrateegia; 2) TRE-l ei olnud
eeliseid võrreldes kontrollrühmaga; 3) Kaalulangus näis tulenevat pigem
lihasmassist kui rasvamassist
Meid
üllatasid need tulemused. Selleks ajaks olin ise teinud ca 7 aastat TRE 16:8. Lõpetasin
selle. See uuring õpetas mulle palju. Minu jaoks on õppetunnid järgmised: 1) RCT
(randmized controlled trials – randomiseeritud kontrolluuringuid) toitumises on
võimalik teha; 2) ignoreerida tuleks kõiki ilma kontrollrühmata toitumisuuringuid
3) keskendumine ainult kaalulangusele võib viia kasu saamiseni, kuid see võib
kahjustada. Lahja massi kao näide on hea. 1 kg massi kaotamine = / = kg rasva.
Tõepoolest, kui inimene kaotab 0,65 kg lahja massi ja ainult 0,35 kg
rasvamassi, siis on see tõenäoliselt meetod, millest mina loobuksin.
Kui kaalust ja selle langetamisest kirjutada, siis ei saa ümber dieedist. Ja ma alustaks neist dieetidest, mida ma kõige paremini tunnen - taimsetest.
Dieedid on tervisetööstusele lõputu kullauk, kuna toodab suhteliselt edukalt kiiret kaalulangust ... millele järgneb kiire kaalutõus. Tööd ja müüdavat materjali jagub alati. :)
Tüli (taimsete) dieetide ümber puudutab reeglina "minu valik on sinu omast parem" suhtumist. Tahtmine olla teisest parem ja kindel teadmine, et ma olen teisest partem on üsna salakaval auk, millesse võib ka suure tähelepanelikkuse korral komistada.
Ma olen siin blogis kirjutanud palju taimetoidust, toortoidust, puuviljadest. Igal toitumiseelistusel on olnud omad eestkõnelejad.
Kuigi puuviljatoitumise eestkõneleja Graham märgib, et 80/10/10 puhul pole tegemist dieediga, vaid elustiiliga ja sama ütlevad ka veganid - tegemist ei ole dieediga, siis ma ei hakka siin juuksekarva pooleks ajama. Ütlen, et kui see ka on elustiil - siis selle sees on alati ka dieet. Dieedil on võib olla veidi halb märk küljes - korralikud inimesed on niisama normkaalus, nemad ei pea dieeti pidama ja söövad kõike, mis meeldib. :)
Toitumises
on dieet
inimese või muu organismi poolt summaarselt tarbitud toit. Sõna dieet tähendab sageli konkreetse toitumise kasutamist
tervislikel või kehakaalu alandamise põhjustel (kusjuures need kaks on sageli
seotud). Kuigi inimesed on kõigesööjad, on igal kultuuril ja igal inimesel
mingid toidueelistused või toidutabud. Selle põhjuseks võib olla isiklik maitse
või eetilised põhjused. Üksikud toiduvalikud võivad olla rohkem või vähem
tervislikud.
Ja ma räägingi allpool ainult sellest osast, mis puudutab toitumist. Kirjutasin raamatu Toortoidu A ja O 7 aastat tagasi (juba!) ja kirjutasin seal, et dieet vali omale armastuse järgi - ärgu olgu muud põhjust. Nii mõtlen ma praegugi. Aastate jooksul olen kokku puutunud väga paljude inimestega, kes on või proovivad oma toitumist muuta, keda on saatnud märkimisväärne edu või vastupidi - nad takerdusid ja ei leidnud seda, mida tahtsid (reeglina kiiret elumuutust, igavest päikesepaistet, kohest tervenemist, kaalulangust). Ja kõige paremad tulemused on olnud neil, kes valisid toitumise meeldimise ja hea enesetunde pärast. Kõige kehvemini läheb neil, kes on raudselt veendunud: see peab hea olema, see on teistest parem, see toob mulle pühapaiste ümber pea ja tõstab teistest kõrgemale; mil hoolimata enesetundest tõmmatakse vööd üha enam pingule ja piirangud suurenevad, kuid tegelik tervis ja elurõõm aina kahanevad.
Ma olen rääkinud mitmetele inimestele, et tempo toitumisharjumuste muutmiseks peab olema selline, et elurõõm säiliks. Ja et kui sa (mitme) aasta jooksul ei koge nö head enesetunnet ja hambad ristis pingutad, siis parem, kui lubad endale rohkem elu.
Pole mingi üllatus, et omavahel ristavad mõõku veganid ja karnivoorid, süsivesikurikas toitumine ja keto jne. Samas toimub iga grupi sees oma võitlus - kes ja mida ja kui palju tohib/ei tohi. Ja tekivad järjest ilusamad väited - mida sa võidaksid, mida sa saavutaksid just meiega...
On aeg uuendada ka infot kõigi nende taimetoidu arstide/teadlaste osas, kellest varasemalt sai siin blogis palju kirjutatud.
Esselsyn, McDougall, Ornish, Barnard olid aastaid tagasi need, kes taimetoidu maailmas eestkõnelejad olid. Esselstyni ja Ornishi uuringute peale on üle ehitataud üsna mitu Netflixi taimetoidu dokumentaalfilmi. Hilisemalt lisandus Nutrition Facts koos Gregeriga. Tundus igati teaduslik ja korrektne info. Õpingute käigus leidsin samas palju toitumisteadlasi, kes ei esindanud ühtegi konkreetset toitumissuunda, vaid järgisid fakte. Ja mis on tõenäoliselt oluline, ei andnud tühje lubadusi. Ja nad meeldisid mulle üha enam. Ja Barnard, Greger, Ornish jt meeldisid üha vähem - sest kui nende poolt kirjutatud artiklitele või uuringute tõlgendustele tuli vägagi konstruktiivset kriitikat teiste toitumisteadlaste poolt- siis ei vastanud nad kunagi.
Ja sellega ongi nüüd nii, et kui sa oled taimse toitumise valinud eestkõnelejate pärast või nende konkreetsete ülipositiivsete väidete tõttu, siis võib nii mõnigi taimetoidule selja pöörata.
Kui sinu toit sulle meeldib :), siis teed oma tähelepanekud ja lähed edasi. Nii ma leidsin arstid - MD Danielle Belardo, MD Avi Bitterman, MD Koushik Reddy jne - kes on veganid, kuid ometi liiga ilusat elu ja imesid ei luba ning loodusega vastuollu ei lähe.
Ma tulen pealkirja juurde tagasi - tüli taimetoidu õuel sai alguse juba kevadel, kui Jeff
Nelson (@vegsource) postitas Instagramis järgmised üsnagi seksistlikud meemid, osatades
Danielle Belardot selle eest, et ta soovitas oma patsientidele taimseid õlisid
(mida toetab ka teadus – uuringud on näidanud, et vähesel määral taimseid
õlisid on tervist toetavad).
Ma
olen ka ise soovitanud taimsetele toitujatele järgida MD Danielle Belardot, kes
postitab Twitteris ja Instagramis vegan toitumise ja südamehaiguste ja oma
patsientide kohta väga huvipakkuvat infot. Mind köitsidki esmalt tema head
tulemused kliinikus oma patsientidega, kellele ta soovitas taimedel põhinevat
toitumist. Samas märkis ta, et taimne toitumine ei pea haigestunul olema
koheselt hästi range või 100% taimne, vaid ta julgustas patsiente liikuma sinna
poole omas tempos. Danielle Belardo kirjutab ise: „Alustasin taimepõhist ennetavat
kardioloogiakliinikut oma esimese kardioloogiale spetsialiseerumise aastal ja
viimase 3 aasta jooksul on minu patsiendid mind pidevalt hämmastanud. Siin on üks neist kordadest“
Ma olen varasemalt FBs jaganud üht juhtumit aga ma toon selle siia veelkord ära - Danielle Belardo MD kirjutas oma postituses tema poole pöördunud 31 aastasest naisest, kes: oli eelnevate haigusteta, taimetoitlane, aktiivne jooksja, PhD kraadiga biokeemik.
Pöördus Belardo poole 6 kuud kestnud sümptomite: pingetunne kõhus, puhitus. Arvates, et tema peavalu ja iiveldus on põhjustatud dieedist, kohtus ta terapeudiga, kes kavandas tema niigi optimaalse taimetoidukava rangemaks. Järgmised kaks kuud koges ta turset jäsemetes. Külastas naturopaati, kes soovitas vähendada soola sisaldust toidus. Kuu aega hiljem, oli jätkuvalt pinge kõhus, puhitus, jalgade turse, millele lisandus õhupuudus, mis takistas teda jooksmast. Ühel hommikul vaatas ta peeglisse ja pani tähele kerget kollasust silmades. Naine pöördus Belardo poole, mitte kui kardioloogi, vaid kui vegan arsti poole. Ja Belardo mainib, et
seekord suutis ta patsienti aidata just südamearstina, mitte veganina. Naine, kes oli varasemalt terve, heas füüsilises vormis ei suutnud järsku treppidest üles minna.
Belardo märgib: "Ma teadsin kohe ka ilma stetoskoopi kasutamata, millega on tegemist. Võisin näha jugulaarveeni pulseerimist tema kaelal. Nägin tema silmavalge kerget kollanemist. Ma nägin turset tema pahkluude juures. Ja ma teadsin koheselt, et tegemist on
parempoolse südamepuudulikkusega ning tõenäoliselt pulmonaalhüpertensiooniga." Antud seisundit kinnitasid ka tehtud uuringud. Belardo suunas naise edasi vastava eriala spetsialisti juurde ja pärast ravi määramist hakkas tal palju parem.
Belardo märgib: "See taimetoitlasest aktiivne jooksja, Ivy League koolitatud teadlane ei osanud arvata: 1) et ta võib jääda nii haigeks ja 2) võib endale ebaõige diagnoosi panna. Ta oli pettunud, et
ta ei läinud arsti juurde varem, kuid tänulik, et sai õige diagnoosi ja vastava ravi. "
The
Diet Wars blogi kirjutav Kevin Bass märgib tema kohta: „Danielle on
vegan-kardioloog ja üks toredamaid inimesi, keda te kunagi kohtate. Ta on
ühendanud inimesi kogu toitumisspektris ning hoolib ainult teaduslikest
faktidest ja patsientide abistamisest. Ta talub meid kõiki ja see on erakordne.“
Ühesõnaga ei meeldinud Danielle Belardo postitused Jeff Nelsonile, kes pidas oliiviõli kahjulikuks ja leidis, et Belardo tuleks veganite poolt paika panna. Nelson kirjutas erakirju (mis pärast välja lekkisid) ja isegi nõudis Dr
Caldwell B. Esselstyn, dr John McDougall, dr Michael Klaper, dr Neal Barnard,
John Robbins, PCRM, Rip Esselstyn ja paljudelt teistelt, et kuna tema õige veganina on kõiki neid vegan arste ja teadlasi omal ajal toetanud, nende tegevust reklaaminud, siis nüüd nad peaksid tema kaitseks ja Belardo vastu häält tõstma.
Järelkirjades kaitsesid paljud Danielle'i ja tõendite kaalukust. Nende hulka
kuulusid dr David L. Katz ja dr Garth Davis. Tõendid, mitte ideoloogia.
Nendes
eraviisilistes e-kirjades jätkasid mõned ülaltoodud Danielle'i
kritiseerimist, väljendades leebeid reservatsioone Jeffi meetodite suhtes, kuid samal ajal toetades tema seisukohti.
Vaidlus toimus pikematlt, kuid lühidalt kokkuvõttes mõistis arukam meditsiinikogukond Nelsoni võtted hukka ja Belardo leidis omale rohkelt toetajaid.
Ma ise olen hästi tuttav Esselstyni ja McDougalli väidetega, kuna mul on kodus nende raamatud enamjaolt olemas. Nende suhtumine on, et õlisid ei ole vaja kasutada kuna need on tühjad kalorid. Ja võimalik, et USAs, kus on palju suuremad inimesed, kui Eestis iial nähtud, on dieedile minekul täiesti sobilik jätta kõik eraldatud rasvad välja. Samas kohe kindlasti ei saa väita, et õlid on ülikahjulikud ja lusikatäis mürgitab kogu sinu dieediplaani. Belardo ei väida samuti, et oliiviõli peaks otse pudelist kulistama, vaid et väike kogus toiduvalmistamise juures on mõistlik ja tervist pigem toetav, mitte kahjustav.
Kevin Bass lahkab seda oma blogis põhjalikumalt, tuues ära ka uuringu, mille on läbi viinud taimsed arstid Dr. Caldwell B. Esselstyn, Dr. Dean Ornish, Dr. Kim Williams, Dr. Neal Barnard,
Siin on ära toodud: "Oliiviõli tõendusbaas on kõige ulatuslikum, ja on selged tõendid ASCVD riski vähendamise kasulikkuse kohta."
Nii et kuigi Nelson väidab enda paremini teadvat õli kahjulikkust just ülalnimetatud arstide toetusele, on nimetatud arstid avaldanud vastupidise uuringu.
Pärast seda, kui taimsed arstid Dr Kim Williams, dr Koushik Reddy, dr Rob Ostfeld jt avaldasid toetust Danielle Belardole ja faktipõhisele infole, taganes Nelson ja väitis, et oma meemis ta ei pea üldsegi silmas Belardot...
Belardo katsetas enda peal ka vegan keto dieeti - millega pälvis siis osade keto eestkõnelejate tähelepanu. Kuigi Belardo pärast katsetust mainis, et süsivesikuvaene toitumine ei ole tema jaoks, kuna ta armastab liialt mangosid :), siis on ta ka pikemalt selgitanud, et kuigi paljud tema patsiendid tunnevad ennast väga hästi madala rasvasisaldusega taimetoidul, on ka neid, kes ei tunne ennast hästi ja kellel on andnud paremaid tulemusi dieet, milles rasvaprotsent on kõrgem.
Keda huvitab selline taimne dieet, võib lugeda MD Carrie Diuluse postitusi. Diulus on kirurg, kes põeb I tüübi diabeeti ja tunneb ennast hästi vegan keto dieedil.
Edasi kerkis Belardo kõrvale veel üks vegan arst - MD Avi Bitterman:
Lühidalt on Avi vegan, kes lakkamatult kritiseerib veganismi. :) Kriitika on suunatud vegan eestkõnelejate väidete suhtes, mis lasevad vegan toitumisel näida tegelikkusest paremana. Ehk ta kummutab vegan müüte.
Mistõttu jõuan ma taas selleni, et igasugused väited sinu lemmikdieedi kohta võivad tekkida ja kaduda, kuid see ei muuda sinu toitumist, kui oled valinud endale sobiva ja meeldiva. Ja ma ei mõtle siinjuures a la mulle meeldivad kommid, ma valin kommidieedi...
Danielle Belardo märkis hiljuti: "Miks ma olen vegan arst, kes meeldib kõige vähem veganitele? Intellektuaalne ausus ei tee sind populaarseks."
Yoni Freedoff, kehakaalu/ülekaalu uurimisele ja ravile pühendunud arst märgib: "Vegan dieeid ei muuda sitapeaks olemist."
Avi tõi esmalt üles Esselstyni ja Ornishi väited, et vegan dieet (väga madal rasvasisaldus) viib südamehaigused regressiooni. Tema kriitika juhtis tähelepanu sellele, et nende avaldatud artiklid ja uuringud ei näita ainult dieedi mõju. Kõik osalejad said ka ravimeid. Ja tõenäoliselt on nende osalejate tulemusi liialt ülepaisutatud: "Ornishi
MPI uuring ei näita vere voolu statistiliselt olulist paranemist eksperimentaalgrupis. Tulemused on statistiliselt olulised ainult seetõttu, et kontrollgrupis toimus oluline halvenemine. Sama probleem on EVAPORATE uuringus. See EI ole haiguse regressioon (reversal).
Avi: "Küsimus
Ornishi / Esselstyni südamehaiguse regressiooni uskujatele: Kui ükski andmetest
ei näita veresoonte katu taandarengut ja ükski neist andmetest ei näita verevoolu
statistiliselt olulist paranemist ravirühma jälgimisele võrreldes algtasemega,
siis miks väita CAD / CHD paranemist?"
Ja veel: "See,
et meil on selline veganarstide ebajumalateks ja pooljumalateks seadmise
mentaliteet, on täpselt see, miks me sellisesse segadusse sattusime. Seadke küsimärgi alla kõiki, sh mind. Kõik argumendid peavad seisma iseseisvalt kahel jalal, hoolimata sellest,
kes te olete."
Avi kutsus nii Ornishi, kui Esselstyni endaga debatile. Millest kinni ei haaratud. Küll on tal äärmiselt põhjalikult, fakt fakti haaval, väide väite haaval, kas tõenditega kinnitatud või ümber lükatud. Isegi liiga põhjalikult - on arvatud, et tema põhjendused on sobilikud kuulata arstidel ja kui ta räägiks lühemalt ja lihtsamalt, oleks auditoorium suurem.
Dr Avi debatti korraldab Richard Burgess (VeganGains). Samal teemal on 4 pikka ja põhjalikku videot. Ja Avi on väga täpselt probleemid tõstatanud. Kahju, et Greger, kes arstina peaks olema faktipõhisem ja kes läbi Nutrition Fakts platvormi on üks suurim veganitele toitumisalase info jagaja ja Mic the Vegan ei saa eitusfaasist kuidagi üle, eirates raudse järjekindlusega Avi poolt esitatud fakte.
Avi märgib: "Ja
et minu väidet ei rebitaks kontekstist välja, siis ma räägin konkreetselt ateroskleroosist
- pärgarteri seinal olevate naastude
(seinapaksendite) kogunemise regressioonist ainuüksi dieedi abil."
Dr Matthew Nagra ja dr Greger (Nutrition Facts) räägivad omavahelises vestluses, et
loomulikult toimub taimetoidul ateroskleroosi regressioon ja kuigi Avi väidab, et see on liiga
väike 3% ja seega kliiniliselt tähtsusetu, siis oluline on päeva lõpuks verevool südamesse, mis Ornish uuringus suurenes 300%. Avi väited on mõttetud.
Avi
märgib selle kohta: „See on väga nõrk väide – öelda, et hea küll seinapaksendid ei kadunud aga verevool suurenes ja kas see siis pole oluline? Võimalik
jah, et saavutatakse suurem verevool veresoone teatud laienemise või
kollateraalse tsirkulatsiooni kaudu. Kuid vaidlus käib konkreetselt selle üle,
kas toimub ateroskleroosi regressioon ja antud juhul seda ei toimu. Paksendid ei kao.
Kollateraalnetsirkulatsioon on protsess, mille käigus avaneb väikeste, tavaliselt suletud
arterite süsteem, mis hakkab pärgarteri blokeerumisel verd südamesse või
ajuarteri blokeerumisel ajju kandma.
Edasi lükkab Avi ümber Mic the Vegan väiteid sama asja kohta. Ja tundub, et Avil on õigus, kui ta märgib, et enne kui karnivooride kogukond tuleb sinu rumalust osatama, lükkan ma ise sinu pseudoväited ümber. Ja teeb seda kahtlemata põhjalikult ja hästi. Vaieldamatult on parem, kui asjad saavad korrektselt üles tähendatud oma kogukonna sees. Arvata võib, et karnivooride jt dieetide/elustiilide esindajad otsivad üksteise nõrku kohti. Sotsiaalmeedia õitseb üksteise tülidest aga eks nii tuuakse nõrgad kohad välja.
Samas meeldib mulle, et Avi ei kritiseeri nö omaenda kogukonda tühja koha pealt, ma ei näe siin mingit sensatsioonihimu, pigem tohutut huvi asja vastu - ta on selle teema viinud erinevate kardioloogideni, sh väga tuntud südamearstideni, statistikuteni - arutlenud läbi iga aspekti.
Jutt ei ole ka sellest, et taimetoidul ei võiks tervis paremaks minna. Igati võib. Langeb kaal, paraneb enesetunne, langeb kolesterool, triglütseriidide tase, vererõhk normaliseerub. Ja vaidlus ei käi selle ümber, kas südamehaiguse regressioon on võimalik. On juhtumeid ja saab küll. Oluline on viidata kindlatele faktidele ja praegusel juhul ei näita uuringud, et taimetoit viib ateroskleroosi regressiooni.
Mind huvitab üha enam kehakaalu teema, kaalu tervislik langetamine, kehakaalu hoidmine. On erinevaid võimalusi langetada kaalu tervislikult ja väga palju BS (bullshit) infot.
Alustaks hästi algusest - riiklikest toitumisjuhistest.
Toitumissoovitused
(juhised) on igas maailma riigis praktiliselt identsed, samas kui elanikkonna rasvumine
kõigub vahemikus 1,6% (Lõuna-Korea) kuni 41,4% (Katar). See on ca 30-kordne
erinevus. Seetõttu ei saa toitumisjuhised olla rasvumise põhjuseks.
Järgmistes postitustes tahaks rääkida pikemalt ka raha ja toitumise suhtest. Sageli arvatakse, et mida jõukam, seda tervem. Katar on üks jõukamaid riike maailmas. Allolevas videos on ülevaade Katari elanikonna ülekaalust/rasvumisest ..., mis on maailma üks suurimaid
Madala
süsivesikusisaldusega dieetide eestkõnelejad on kõige ägedamad riiklike toitumisjuhistele
näpuga näitajad – need ollagi inimeste rasvumises süüdi. Ka taimetoidumaailma poolt on tulnud palju kriitikat toitumisjuhiste loomsete toitude osas. Viimastel aastatel on see paljuski muutunud - paljudes riikides on "loomne" asendunud sõnaga "valk". Seega saab taimne toituja jälgida, et tema menüüs oleks piisavalt valgulist toitu, mis ei pea ilmtingimata olema loomset päritolu.
Üsna palju tuleb
erinevate dieedigruppide eestkõnelejatel pähe see: 1000 eksperti erinevates
valdkondades on lollid, kuid mina sain sellest üksi oma keldris wifi abil aru –
ehk „juhised on valed, tee vastupidi“... Eks minagi olen nii arvanud :).
Mis siin ikka, inimene otsib lihtsamat lahendust, nii me areneme. Kuid sellised asjad, mis pakuvad inimesele tervist kiiresti ja ilma pingutuseta, on küll lihtsad (tablett, tilgake, pulbrike, imerohi)aga reeglina ka valed.
Kui
suunised põhjustaksid rasvumist, võib eeldada, et mida kauem on riigil olnud
toitumisjuhised, seda suurem on rasvumise määr.
Biokeemik Kevin Bass, kes kirjutab blogis TheDietWars, märgib: "Kuid
vaadates 72 riiki, leiame, et sellist suhet pole olemas".
Oluline
põhjus, miks toitumisjuhised ei saa olla USA-s (ega ka kuskil mujal) rasvumise
põhjuseks, on see, et vähem kui 2% ameeriklastest järgib juhiseid ja sedagi
vaid 80% piires. Kas meil võinuks olla väiksem rasvumist, kui järgitaks nii
toitumis- kui ka liikumisjuhiseid?
Tabel on USA tarbijate kohta, kuid sarnane on enamike sh ka Eesti inimeste toitumine: vähe värsket puu ja aedvilja, palju (küllastunud)rasvast, palju soola ja lisatud suhkruga tooteid.
Allpool tore väljapanek erinevates riikides kasutusel olevatest toidupüramiididest ja taldrikutest koos elanikkonna rasvumise protsendiga. Rohkem toidupüramiise leiab TheDietWars blogi artiklist:
Katar 41,4%
Malta 36,6%
AntiguaBarbuda 34,4%
Ühendkuningriik 34,2%
Bahama 31,6%
Liibanon 32%
Santa Lucia 31,9%
Araabia Ühendemiraadid 31,7%
Iirimaa 31,4%
Fiji 32% ja Türgi 30%
USA 29,8%
Kanada 29,4%
Mehhio 28,9% ja Argentiina 28,3%
Belize 24,1% ja Dominikaani Vabariik 27,8%
Austraalia ja Barbados - mõlemad 23,1%
Bulgaaria 26,2% ja Cost Rica 25,7%
Uruguay 27,9% ja Lõuna Aafrika Vabariik 28,3%
Jamaica 24,7% ja Island 21,2%
Läti 26,5% - alati on hea, kui oled naabritest veidi parem :)