Saeme oksa, millel ise istume - süsivesikuvaene jm dieet.

Ottava Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Yoni Freedhoff kirjutab artikli "Süsivesikuvaese dieedi pooldajate kogukond on iseenda kõige suurem vaenlane". Freedhoff on rahvusvaheline ekspert rasvumise ja ülekaalu alal ja kirjutab auhinnatud blogi Weighty Matters.

Kusjuures see dieedi ees olev sõna "süsivesikuvaene" võib asendada ma arvan kõigi erinevate dieedi ette käivate sõnadega. Aga selles artiklis oli niivõrd häid viiteid, millest ma kuulnud ei olnud - taimedel põhinev toitumine on maatriksi vandenõu !!! ja puuviljad on mürgised!!!! :)  -  et tahaksin seda jagada. Ennasttäis õelutsemine kuulub kindlasti eestlase raudvarasse aga oma hiljutise lugemisvara baasil võin öelda, et me ei ole ka selles kõige paremad. Vapustavaid asju ütleme nende asjade ja inimeste kohta, kes meie vaateid ja naudinguid ei jaga. Rohkem koostööd ja vähem liialdusi sobib igasse valdkonda, kus tuline vaidlus käimas. Kõige raskem on kindlasti tunnistada, et meie poolt eelisatav ei ole teistest parem, kuid ma usun, et siin aitab mõte - keegi ei ole kellestki parem, igaüks on eriline.

Mulle endale rasvarohke dieet ei sobi, olen selle toortoidu versiooni kunagi ka katsetanud ja ei ole näinud ka paljude teiste toortoitujate puhul, et rasvarohke toitumine pikas perspektiivis toimiks. Kuid kindlasti on mul jõulude ja sünnipäevade aegu olnud üsna rasvarohkeid päevi :) ... minu jaoks midagi, mis toimib ühel päeval paljude hulgast. 

Aga artikkel ise:

Arstid on soovitanud süsivesikuvaest dieeti oma patsientidele alates 1860 aastatest, mil  Dr William Harvey soovitas seda  Briti kuningliku perekonna matusekorraldajale Mr William Banting´le. Banting omakorda pani kirja maailma esimese teadaoleva menuka dieediraamatu – millel küll ei olnud eriti põnev nimi „Letter on Corpulence, Addressed to The Public“.  

Kuid tänapäeval on süsivesikuvaest dieeti soovitavate arstide peamine mure selles, et meditsiiniringkond tervikuna väldib seda dieeti sihikindlalt. Võibolla üheks põhjuseks on süsivesikuvaese dieedi pooldajate kogukond ise.   

Ennasttäis õelutsemine

Kahjuks ei võta suurem meditsiiniringkond tõsiselt neid arste, kes täiesti korrektselt näevad selles dieedis võimalust oma patsientidele.  Alles 2019 aastal otsustas ADA (American Diabetes Association, USA dietoloogide liit) lisada süsivesikuvaese dieedi terapeutilise võimalusena oma toitumisteraapia konsensuse aruandesse, samas JAMA (The Journal of the American Medical Association) avaldas oma ajakirjas hiljuti arvamuse, mis valab külma vett krae vahele neile, kes on selle dieediga saanud alandada kaalu ja ületanud  erinevaid söömisega seotud probleeme. 

Ma ütleksin, et selline arvamus tuleneb ennekõike sellest, kuidas süsivesikuvaese dieedi eestkõnelejad seda propageerivad. Peaaegu igas meditsiinivaldkonnas on arstid teadlikud, et ühe haiguse puhul eksisteerivad erinevad raviskeemid ja võimalused ning samuti on nad teadlikud, et iga patsient reageerib erinevalt erinevatele ravimeetoditele. Kui asi puudutab aga dieete, siis on arstid, kes propageerivad süsivesikuvaest dieeti, järsku leidnud, et see on ainus valik.  

Ja see ei ole mitte ainult ühe dieedi ülemäärane propageerimine, jättes välja kõik teised, millega süsivesikuvaese dieedi kogukond meisterlikult võitleb. Nende enesekindel ja sageli nördimust tekitav õelutsemine on sageli veebis, kas siis üritamas manipuleerida meditsiiniorganisatsioonide või toitumissoovituste juhistega või ignoreerides tõendeid (vaata parandusi siit); või siis tuntud süsivesikuvaese dieedi eestkõneleja (arst) väide, et käimas on maatriksi vandenõu taimedel põhineva toitumise edendamiseks; või väites, et madala rasvasisaldusega toitumisjuhised on rasvumise epideemia põhjustajateks (väite ümberlükkamise leiab siit); või väitmas, et vanemad toitumisjuhised saavad teatud ajal olema muuseumistendil pealkirjaga „inimgenotsiidi ajalugu“; või avalikult häbistades ülekaalus dietolooge või teadlasi; või isegi häbistamas keemiaravi saavat vähihaiget, kes kirjutas netis, et ta nautis  vahvlitorbikus jäätist.  

Ja need ei ole lihtsalt juhuslikud vihased netitrollid, kes avalikult neid jutte levitavad. Mõned selle kogukonna kõige tuntumad ja häälekamad arstid on need, kes taolisi sõnumeid edasi kannavad ning see võib olla äärmiselt eksitav ja/või ohtlik.   Alates sellistest avaldustest nagu: puuvilja tuleb käsitleda mürgina, ja  avaldades op-eds artikleid (artikkel, mis kajastab autori arvamust, kes ei kuulu väljaandja toimetusse) statiinide eitamisest (tuntud rohkem, kui kolesterooli eitamine) – selle teema läbimõeldud arutelu saab lugeda siit, kuni kaasautorluseni konspiratsiooniteooriaid käsitlevate raamatuteni (rohkem Dr Mercola´st siit), kuni väiteni, et suhkur on 8x rohkem sõltuvust tekitav, kui kokaiin ( viide ei ole Euroopa lugejatele kättesaadav stating that sugar is eight times more addictive than cocaine, kuni kaalulangetust lubava tee tootmise ja müümiseni; ja isegi vaktsineerimisvastaste sõnumite edasiarendamine, et anda mõista, kuidas madala süsivesikusisalduse ja suure rasvasisaldusega dieediga ravitakse "vaktsiiniga kahjustatud" autistlikke lapsi;  ehk süsivesikuvaese dieedi pooldajaskond teeb ise kõik selleks, et neid tõsiselt ei võetaks.  

Sellest on kahju, sest süsivesikuvaene dieet on  samaväärne teiste dieetidega, mis aitavad kaalu normaliseerida. Ja need, kes seda naudivad ja sellest kinni suudavad pidada võivad saavutada olulise kaalukaotuse ning koos kaalukaotusega saada ka paranenud veresuhkru 2 tüübi diabeedi puhul.

Vähem liialdusi, rohkem koostööd

Mul on kaks soovitust süsivesikuvaese dieedi pooldajate kogukonnale, kui nad tahavad saavutada edu meditsiiniringkonnas tervikuna:

Esiteks, kogukonnal endal tuleb oma esindajad korrale kutsuda. Antud hetkel on see kogukond, vähemalt interneti avarustes, iseennast imetlev, pealesuruv ja kohati tige kajakamber.  Rohkem järelvalvet oma enda kogukonna liikmete liialduste ja ülepaisutamiste üle annaks võimaluse viia läbi läbimõeldud arutelusid ja teha koostööd. 

Teiseks, kogukonnal tuleks selgesõnaliselt toetada ideed, et süsivesikuvaene dieet on üks paljudest (mitte ainus) võimalustest saavutada kaalukaotust või teisi dieediga seotud tulemusi. Arstid on üldjuhul rahul mitmete erinevate raviskeemide olemasoluga ja dieet ei peaks olema erand – eriti kuna ühe inimese parim dieet võib olla teise inimese halvim dieet.