Esmaspäev, 13. veebruar 2012

Toortoidu praktiline teabepäev

25. veebruaril Tallinnas teeme ühe praktilise teabepäeva. Valmistame toortoitu, püüame hoida vähesoolast ja väherasvast joont:). Olen mõned toortoidu koogid kohandanud vähem rasvaseks:). Vastame küsimustele ja jagame kogemusi. Osatasu tuleb 10eur.

Medifur näitab Excaliburi kuivatit ja Oomega võimast blenderit (sama võimas kui VitaMix). Kes tahab näpuga katsuda ja oma silmaga näha, saab võimaluse.

Registreerimine 84silleke@gmail.com

Teisipäev, 7. veebruar 2012

Aterov vol 4 vitamiinid, toidulisandid

Aterov kirjutab: "Ma kutsun kõiki tervemõistuslikke inimesi kogu maailmas sellest letargilisest indiferentsusest ärkama nende endi, oma perekonna, tuttavate ja sugulaste tervise nimel. Ma kutsun neid ühendama minuga käed, et ühiste jõupingutustega avada inimkonna silmad, parandada tänased toitumisharjumustest tekkinud vead ja teha lõpp täna valitsevale kohutavale olukorrale. …


Meil reklaamitakse täiesti vabalt paljusid kahjulikke ja jämedalt võltsitud toiduaineid kui vitamiinide allikaid ja müüakse neid avalikult laiale ostjaskonnale. Ma lisan siia erinevat liiki küpsised, kompvekid, mahedad joogid nagu coca-cola ja limonaad, roiskunud liha, keedetud piim ja sadu teisi erinevaid toiduaineid, mis on täielikult oma elusad toitvad omadused kaotanud ja viivad inimesi ainult haigustele ja surmale.

Enamus kahtlastest toiduainetest kogutakse, segatakse kokku, pakitakse karpidesse, suletakse hermeetiliselt, neile riputatakse pika nööri otsa tabelike, millel koostisosade „teaduslikud” nimetused. Sellisena müüakse seda kergeusklikule rahvale kui „dieetpreparaati” muinasjutuliste hindadega. Nii kaugele on kommertsprobleemide tõttu läinud kaasaegne meditsiin. Me peaks täitma maailma kohe raamatutega, mis käsitleks tänases maailmas valitsevaid moonutusi detailselt….

Bioloogid leiavad erinevates ainetes teatud vitamiine, veidi hiljem avastavad nad, et vitamiin ei olegi lihtne aine, vaid koosneb tosinast erinevast ainest ja nad panevad neist igaühele nime. Pikapeale nad märkavad, et teatud vitamiin ei ilmutagi teiste juuresolekuta oma jõude. Nad võtavad selle arvesse ja viivad organismi terve seeria selliseid aineid.

Kunstlike vitamiinide toime inimorganismile on silmnähtav ja vasturääkiv. Me võime seda jälle selgitada näitega inimestest, kes ehitavad maja telliskividest, ladudes neid üksteise kõrvale ritta, seguga kinnitamata, aga siis, et seda viga parandada, teevad nad valmis terve barreli (umbes 164 liitrit) madalakvaliteedilist mörti ja valavad selle kõik korraga hoonele peale.

Täiesti loomulik, et see segu kaitseb hoonet mõne aja tuule ja vihma eest, kuid ta ei seo üksikuid telliskive ja loomulikult ei liida ehituse sisemisi kihte. Mõnikord kasutatakse seda võltsmaterjali suurtes kogustes ja siis see hoone, mille vundament on liiga ebapüsiv, kukub lihtsalt kokku. Samasugune olukord võib juhtuda vitamiinide manustamisel organismi, kui inimene sureb kohe pärast süsti. Kuidas tohib soovitada ainet toiduainena, mille minimaalne annus süstituna tapab inimese viie minuti jooksul.

Millal küll tärkab inimestes terve mõistus ja nad loobuvad kõigist neist totrustest?

Kuid eriti naljakas on see asjaolu, et mingi kõrge teadlane, suur tsütoloog, kes on pühendanud kogu oma elu elusa raku bioloogiliste funktsioonide uurimisele, või arst-dietoloog, kelle elu eesmärgiks on ideaalse dieedi väljatöötamine inimestele, ostab esimesena isiklikke rakke hävitavaid degenereerunuid toiduaineid ja juhindub üksnes oma maitsest, lismata mõistust…

Piiratud mõistusega ja tagurlikele inimestele on, muidugi, väga raske tõestada toortoidu eeliseid keedetud toidu ja ravimite ees. Ei tohi unustada, et me elame Kosmose Ajastul, aga mitte keskajal, kui jälitati igasuguseid progressiivseid ideid ja suuri leiutusi, mis vajusid aastasadadeks unustuse hõlma…

Peab tunnistama, et bioloogid on erinevaid toiduaineid uurides teinud tähtsaid avastusi, mille eest me oleme neile tänulikud. Kõik need saavutused kuuluvad suurte hulka ainult kaasaegse tehnika ja inimese vaimse arengu seisukohalt. Kuid looduse suure tarkuse kõrval on isegi kõige kuulsam teadlane kõigi oma tohutute avastusega 5-aastane laps. Kes need teadlased ka ei oleks, neil ei ole õigust hävitada tooreste materjalide harmooniat ja terviklikkust, mille on loonud loodus ise, ja laiadele hulkadele esitada oma lasteaia tasemel teadmisi kui tõelist teadust.

Kõige suurem oht on selles, et me kasvatame endas pidevalt vajadust suurema hulga valkude järele, kui seda leidub taimsetes koostisosades. Kui varem vajasid inimesed väikese hulga valke, siis nüüd vajatakse neid aina rohkem ja rohkem, võrreldes nõudmistega inimese evolutsiooni ajal…

Sünteetiliste vitamiinide tohutu hulk tänapäeval ei saa iialgi teenida toitumise eesmärki. Seda enam, et sageli juba 5 minuti pärast organismi sattumist lakkab nende elutegevus.

Täiesti rumal on oletada, et mingid kindlad toiduained võiks olla spetsiaalsete vitamiinide ja teiste toitainete allikaks. Kõik orgaanilised komponendid formeeritakse ühtedest ja samadest koostisosadest, kuid nad erinevad üksteisest oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest, mis tuleneb erinevusest nende ehituses ja molekulaarstruktuurist. Näiteks kõigile tuntud alkohol ja suhkur koosnevad ühesugustest keemilistest elementidest (süsinik, vesinik, jne), kuid erinevad üksteisest värvuse, maitse ja välimuse poolest. Linnud oma puuris teiste koduloomade kõrval toituvad ühest ja samast rohuliigist; isegi need olendid, kes tarvitavad valke, rasvu, vitamiine ja mineraale, erinevad üksteisest…

Ükski kunstlik vitamiin ei asenda looduslike vitamiinide imelist tasakaalu, ükski mürk ei suuda nii, nagu looduslikud ained reguleerida inimkeha organite ja näärmete tõelisi biolooogilisi funktsioone. Ükski antibiootikum ei asenda looduslikke, mis on köögis hävitatud.

Meditsiin on tallanud jalge alla põhilise seaduse: iga tehase katkematu töö sõltub vaheaegadeta ja laitamtust toorainega varustamisest kindla inseneri-projekteerija poolt. Antud juhul on täistoortoit elavateks rakkudeks inimvabrikule ja muud ei midagi.

Sealjuures hävitatakse pidevalt uusi vabrikuid tubaka, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, küpsiste, keediste, jäätiste, vorsti, valge leiva, või, konservide ja teiste ohtlike toiduainete tootmiseks. See kõik tõendab, et inmene ei juhindu oma praktilises elus tervest mõistusest, vaid hukutavatest vigadest ja ebausust, mis on iseloomulikud roogatest mürgitatud inimkonnale.


Tehnilistest avastustest ja teaduslikest saavutustest joobununa kujutab kaasaegne inimene end tsivilisatsiooni seniidis, tegelikult vireleb ta primitiivses, ebaloomulikus ja pimedas olemises.

Tegelikult on inimene ikka veel nii naiivne, et hirmsate valede ja isegi kohutavate mürkidega võtab ette hullumeelseid eksperimente, et kõrvaldada häireid, mis nende vahelesegamine organismis esile kutsus. Peale selle viib ta läbi eksperimente tummadel ja kaitsetutel loomadel, kuid ka iseendal, oma armastatud lastel ja kogu inimkonnal.

Looduse eksimatu ettekirjutuse järgi on meie Looja-Jumal kõik need materjalid kokku seadnud, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse. Iga meterjal paistab silma oma täpse hulga poolest. Selle järgi tohime me ühte ainet tarvitada tuhat grammi, teist – kõigest ühe grammi, kolmandat aga ainult tuhandiku grammist. See on juhtiv seadus kõigile vabrikutele. On tähtis, et need ained oleks rakkude käsutuses teatud kindlates kogustes. Iseäranis suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ei sisalduks kahjulikke aineid…

Küllaltki paradoksaalne on asjaolu, et kõige varajasemast tsivilisatsiooni ajast alates osutus ainult inimene kogu maailmas selleks erandiks, kes kaotas kõigi nende koostisosade terviklikkuse tunde, millest ta ise on loodud. Sellepärast töötabki päevad ja ööd oma laboratooriumides ja uurimiskeskustes, viies läbi hulgaliselt mitmesuguseid katestusi ja eksperimente, lahates ühe materjali teise järel; toodab neid mitmesugusel kujul ja ülistab neid muistsete nimetustega ning täidab nendega karbid ja pudelid. Ja kõike seda nimetatakse teaduseks."

Neljapäev, 2. veebruar 2012

Aterov vol 3 - tema perekond ja toortoitumine

Aterov kirjutab: "Kui öelda kuulsale teadlasele, ka dietoloogia spetsialistile, et valges leivas, mida ta sööb, ei ole vitamiinidest jälgegi, vastab ta ilma kahtlusevarjuta, et ta sööb peale leiva ka muud, mis sisaldavad vitamiine. Sama edukalt võiks müüritööline laduda terve päeva telliskivi telliskivi järel seina mörti kasutamata ja ütelda, et mörti kasutab pärast. Samasugune lühinägelikkus on ka toidumaaniast pimestatud inimesel."

Mulle tundub, et loen sellel aastakümnel kirjutatud raamatuid: Judit de Cava või Graham. Toidulisandiga, isoleeritud vitamiinidega on täpselt sama lugu. Sa sööd vaegtoitu, kommertstoitu, inimkehale mittesobivat toitu ja arvad siis, et toidulisand täidab kõik puudujäägid sinu kehas. Kahjuks mitte. See tellissein on liiga kõver, liiga kõrge, liiga kokku pressitud ja tabletis sisalduv surnud aines ei suuda täita enam kõiki neid pragusid, vahesid. Mingi aja pärast vajub sein ümber või vajab suuri tugesid
Aterov kirjutab:
Asjaolu, et ma 60-aastaselt olen ikka võimeline kirjutama neid ridu, tuleneb toortoitlusest. Seitse või kaheksa aastat tagasi oli mu süda nii haige, et traagiline lahendus olnuks möödapääsmatu. Ma ei olnud võimeline tegema ühtki sammu hingeldamata, mul ei olnud jõudu isegi tavalise ämbritäie vee tõstmiseks. Kõhukinnisus, seedimatus, valud südames, unetus, krooniline bronhiit, hemorroidid ja sagedased külmetushaigused olid viimastel aastatel mu pidevateks saatjateks, kuid tänu toorele toidule olen ma kõigist neist haigustest vabanenud. Vererõhk alanes 180-lt 120-130-le, pulss 80-90 löögilt 58-60 löögini minutis. Tundmata vähematki väsimust võin ma 4 tunniga käia Tadžirsi ja tagasi (vahemaa 24 km), kergelt nagu kits tõusta mägedesse, tassida raskeid kohvreid või sooritada 12 km pikkusi jalutuskäike, kui tahan vabaneda igapäevasest rutiinist. Aastaid põdesin kroonilist bronhiiti ja mitu korda aastas kimbutas mind gripp. Viimaste aastate jooksul pole aga isegi vähimatki külmetusetunnust olnud, kuigi ma magan aastaringselt värskes õhus - nii talvel kui ka suvel - , kartmata külmetumist või nakkushaigustesse haigestumist.
Ma kannatasin metsikute podagrahoogude all ja seisund läks nii halvaks, et ma ei võinud suurte varvaste liigeseid isegi puudutada. Praegu võin ma neid keerata ja pöörata ilma vähimagi valuta igas suunas. Kus te leiate veel nii häid tulemusi vaatamata selliste vahendite nagu AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), digitaalise, bromiidide, joodi sisladavate toiduainete, aspiriini, antibiootikumide ja tuhandete teiste ravimite tarvitamiseta...
Oma kolmandat last kasvatan ma toortoidul. Tütar saab varsti 7-aasatseks, aga kordagi ei ole ta suhu võtnud isegi tükikest degenereerunud toitu. Tema tervis on täiuslikkuse tipp. Alles nüüd näen, et palju kergem on kasvatada sadat toortoidul olevat last kui üht toidumaani. Iialgi ei pea muretsema toortoitumisega laste haigestumise pärast, neil ei esine külmetushaigusi ega nohu, kõhulahtisust ega kõhukinnisust; laps on alati korralikult söönud. Minu tütar on rõõmus nagu lind, tal on alati võimalus minna laua juurde ja süüa, mida soovib. Ta võib terve päeva laulda ja tantsida, tundmata väsimust või pisaraid või kapriise ja nuttu ja kisa. Ta ei põhjusta ümbritsejatele vähimatki muret. Täpselt kell kaheksa õhtul läheb ta magama ja pärast seda, kui ta on mõne minuti laulnud, suleb silmad ning magab sügavat und hommikust kella kueni. Me ei suuda meenutada ühtegi ööd tema esimestest elukuudest alates, kui ta üleval oleks olnud. Ta uni on nii sügav ja tugev, et ei ükski müra ega liikumine suuda teda äratada.


Kui teised lapsed lasteaias söövad hommikueineks võileiba, juustusaia, kondiitritooteid jms., avab ta rahulikult kodunt kaasavõetud koti puuviljaga ja hakkab sööma. Kui me külastame sõpru, vaatab ta täiesti ükskõikselt roogadega kaetud lauda, mille juures inimesed tunnevad "kõige erinevamatest maiustustest" suurt mõnu. Sageli laotab ta oma maiustusi, mille järgi ta eakaaslased on aru kaotamas, oma nukkudele taldrikule. Ta ei ole kordagi avaldanud soovi, kasvõi uudishimust, midagi sellest kõigest proovida...
Minu naine, kellele ma ei ole iialgi peale sundinud oma vaateid, muutis armastusest tütre vastu ja tema tervise huvides tasapisi ise oma toitumissüsteemi ja praegu on täielik toortoitlane. Selleni jõudmiseks pidi ta läbima pika tee, loobudes kõigepealt lihatoidust, kuid tehes ka seda vähehaaval - tarvitas lihatoite üks või kaks korda nädalas. Kui tütar kasvas veidi suuremaks, jättis naine veel oma menüüsse keedetud kartulid, millest aga peagi loobus, sest tütar küsis kord temalt: "Ema, mis siin nii halvasti haiseb?" Pärast seda leppis naine oma menüüs õhukese kääru nisuleivaga, mida sõi mee ja puuviljadega. (Neil päevil olid minu toortoitumise printsiibid veel algelised; nüüd on mulle selgeks saanud, et kuumutatud toidust täielik loobumine ei ole algul sugugi hädavajalik, eriti rasketel haigetel.)
Nüüd kogeb mu naine toortoidu toimet oma organismile ja pole sugugi üllatav, et ta on täielikult loobunud kuumutatud toidust. See kõik toimus ilma eriliste raskusteta. Kui kodus puudub kuumutatud toidu lõhn, muutub toortoidu tarvitamine väga lihtsaks. See on tee, mida mööda peavad käima kõik oma lapsi armastavad ja neile tervist soovivad vanemad."
----
"Kui asetame tüki kartulit või kabatšokki õlisse ja hakkame seda praadima, anname võimaluse toiduainete hävitamisprotsessile. Te näete ise, et toiduained tõmbuvad kokku, vähenevad mõõtmetelt, seejärel tumenevad ja kui me operatsiooni jätkame pikemat aega, muutuvad mustaks ja lõpuks tuhaks. See meeldiv lõhn, mis sealjuures kõditab meie haistmist, tuleb neist looduslikest kõrgekvaliteetsetest, kuid õhku haihtuvatest komponentidest."
---
"Piiratud inimesed väidavad, et oleks julm keelata lapsi tundmast mõnu kuumutatud toidust. Sellised inimesed peaksid aru saama, et kuumutatud toidul ei ole mingit maitset; see tundub maitsvana toidumõnumaanile täpselt nii nagu oopium inimesele, kes on harjunud seda tarvitama. Kui keegi ei ole seni seda sõltuvust veel välja öelnud, siis ainult sellepärast, et praegu ei leidu maailmas küll kedagi, kes oleks toidumaaniast vaba."
---
"Emad juhinduvad tavaliselt oma isikliku maitse arusaamadest ja on väga mures, kui laps ei söö nende arvates vajalikus koguses seda toitu, mida nad talle vägisi suhu topivad, sellega last elu esimestest päevadest toidumaaniks muutes, tema tervist ja tulevast õnne rikkudes.
Oma esimestel eluaastate jooksul võitleb laps mittelooduslike toiduainete vastu. See avaldub tavaliselt nendes arvutudes haigestumistes, sagedastes seedehäiretes, mida tänapäeval nii sageli ette tuleb. Aga vastsündinud laps on täiesti uus konstruktsioon, täiuslik vorm; ta ei haigestuks iialgi, kui me tema toitmisel piirduksime looduslike toiduainetega, mis kindlustavad kõigi organite normaalse talitluse ja järelikult ka tervise."