Ebanormaalne veritsus 40 eluaasta ja menopausi vahel.
Menstruaaltsüklit võib võrrelda müüriladumisega. Östrogeen on nagu tellised, mida ritta laotakse ja
progesteroon nagu mört, mis telliseid kinni hoiab. Progesterooni tootmine
lõpeb, kui rasedust pole, müür hakkab vankuma ja laguneb ning algava mensesega
viiakse kehast välja.
Menstruaalveri
on kombinatsioon endomeetriumist (limaskestast) ja seal olevate veresoonte
verest. Emakas peatab verejooksu
võimsate kokkutõmmetega, mis pigistavad veresooni, avaldades sarnast survet
nagu ninaverejooksu puhul nina pigistamisel. Rõhk aeglustab verejooksu, andes
vere hüübimismehhanismidele (hüübimissüsteemile) võimaluse töötada ja verejooks
peatub.
Ebanormaalse veritsuse põhjustajateks on:
Endomeetrium – emaka sisekest ehk emaka limaskest
võib olla liiga paks või liiga õhuke. Hormonaalsed muutused on kõige levinumad.
Polüübid on nagu varre küljes rippuvad emaka limaskesta lokaliseeritud kasvud
(nende vähkkasvaja risk on umbes 1 protsent). Hormonaalsed rasestumisvastased
vahendid ja menopausi hormonaalne ravi ehk MHR võivad samuti mõjutada
endomeetriumi, samuti toidulisandid, kuhu on lisatud hormoone.
Müomeetrium – keskmine limaskest ehk emaka
lihaskest. Adenomüoos
- emaka ühtlast suurenemist põhjustav haigus, kus endomeetriumi kude e. emaka
limaskest sopistub saarekestena emaka paksenenud lihaskesta vahele.
Verehüüve – 40+ eluaastates on
verehüübe probleemid peaaegu alati põhjustatud verd vedeldavatest ravimitest.
Aspiriin võib mõjutada veritsust, samuti ka toidulisandid – kas siis sinna
lisatud ravimtaimedes sisalduvate toimeainete tõttu või taimedes olevad
kemikaalid regaeerivad ravimitega või on lisandeid võltsitud ehk neile on
lisatud aineid, mis ei peaks seal olema.
Vahelejäänud mensesed?
Menopausi
üleminekuperioodil on 2 või 3 või 4 või 5 järjestikku vahelejäänud mensest
tavaline. Iseenesest ei ole menseste vahelejäämine põhjuseks muretseda. Kas on
vaja arsti juurde minna sõltub vähiriskist ja teistest probleemidest.
Sekundaarse amenorröa hulka kuuluv hüpotalamuse amenorröa on meditsiiniline seisund, mida võib ekslikult pidada menopausiks. See on seisund, kus aju signaalid munasarja on häiritud, mistõttu ei käivitu folliikulite arengu protsess. Tulemuseks on östrogeeni madal tase ja mensese puudumine või harvad perioodid. Hüpotalamuse amenorröa on kõige sagedamini põhjustatud stressist, unehäiretest, kaalulangusest, liigsest füüsilisest koormusest, kuid selle võivad käivitada kõik haigused. Östrogeeni tase on madal, nagu menopausi korral, kuid erinevalt menopausist on ka folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) tase madal. Hüpotalamuse amenorröa diagnoosimine on oluline, kuna madal östrogeenitase suurendab osteoporoosi riski.
Hüpotalamuse
amenorröa, mida nimetatakse ka hüpotalamuse hüpogonadismiks, on seisund,
mille korral naisel ei ole mensest gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH)
vabanemise häire tõttu.
Selle
kõrvalekalde põhjuseks võib olla vale toitumine, krooniline stress või liiga
palju füüsilist koormust. Kui teil on hüpotalamuse amenorröa, tähendab see, et te ei saa piisavalt kaloreid, mistõttu
on see tavaline anorektikaga naistel. See võib tähendada ka seda, et treenite
liiga palju või olete liiga stressis. Tegelikult näitavad uuringud, et
hüpotalamuse amenorröa on tantsijatel ja võistlussportlastel tavaline.
Liigveritsus
Osadel
naistel on menopausi üleminekul väga suured verejooksud, mis võivad vajada
erakorralist meditsiiniabi. Kui
tunni-paari jooksul on side läbiligunenud ja nii mitu korda, on vajalik arstiga
ühendust võtta.
Hormonaalse verejooksu vähendamiseks on kasutusel:
Levonorgestreel spiraal – vähendab
verejookse 70-80%,
Traneksaamhape (erinevate ravimite
koostises) – vähendab verejookse ca 50%, osadele naistele meeldib, et seda on
vaja võtta ainult veritsuse ajal;
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid
– siia kuuluvad tabletid, plaastrid, vaginaalne rõngas
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
(NSAID), need on põletikuvastased valuvaigistid, mis on saadaval käsimüügis ja suuremates annustes retseptiravimina.
Ibuprofeen ja naprokseennaatrium
on kaks levinumat näidet. Kui alustatakse üks või kaks päeva enne
menstruatsiooni, võivad nad vähendada vere hulka kuni 80 protsendil naistest.
Languse maht ei ole sama mis teiste loetletud meetodite puhul, kuid need võivad
aidata paljusid naisi ja vähendada ka menstruatsioonivalusid.
Gestageenid (progesteroon) - Kui tsükkel on ebaregulaarne ja raske, võib üheteistkümne kuni kahekümne ühe päeva jooksul ja õiges annuses suukaudne gestageen reguleerida tsükleid ja vähendada voolu.
Standartne hormoonasendusravi
On
olemas ka kirurgilised võimalused, kuid ennekõike soovitatakse proovida 3-6
kuud ülalnimetatud vahendeid.
Gunter kirjutab, et viiekümnendaks eluaastaks on 70-80% naistest vähemalt 1
müoom. Tekkepõhjused ei ole täpselt
teada, kuid ühe teooria järgi on peale rasedust on veninud emakal raskem ennast
ise tervendada ja tekib lihtsamini liigset kudet.
Müoomid
ei muutu vähiks, on vaid üks haruldane vähi vorm – emaka sarkoom, mida võidakse
müoomiga segi ajada. Selle tõenäosus on väiksem kui 1%.
Adenomüoos - esineb harva naistel, kes pole kunagi olnud
rasedad; peamine hüpotees on emaka seina kahjustus raseduse ajal venitamisest,
mis viib mikroskoopiliste pragudeni, mis võimaldavad vooderdisel lihasesse
kasvada. Adenomüoosiga naistel võib olla veidi suurem emakas ja mõnikord on
ultraheli või magnetresonantstomograafia (MRI) uurimisel kahtlusi suurendavad
leiud. Adenomüoos puhul puuduvad kindlad testid, mis ütleksid meile, kas see on
adenomüoos, seega kui muud tingimused on välistatud ja kui midagi muud ei leita
ja sümptomid sobivad, siis võib tugev verejooks olla adenomüoosi tõttu.
Healoomulistest
müoomidest võib eesti keeles pikemalt lugeda siit:
https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave/2016/05/20/emaka-muoom-ehk-emaka-lihaskasvaja
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2016/07/23/nooremas-keskeas-naiste-nuhtlus-muoom
Kuni
11% naistest esineb veritsust peale
menopausi (aasta peale viimast mensest). Enamik neist tekib paari esimese aasta
jooksul. Kui naise viimasest mensesest on möödunud 3 või rohkem aastat, siis on
veritsuse tõenäosus alla 1%.
Veritsust
peale menopausi põhjustavad liiga õhuke või paks emaka limaskest, urogenitaarne
sündroom, polüübid, vere hüübimishäired, menopausi hormoonteraapia.
Olgu
peale menopausi tegemist suure või väikese veritsusega, tuleb olla väga
tähelepanelik, kuna endomeetriumi vähi risk on 6-10%. 90% naistest, kel on
diagnoositud endomeetriumi (emakakeha) vähk, on esinenud menopausi järgset veritsust.
On
olemas ka risk emakakaelavähiks. Üheks kõige mõjutatumaks grupiks on naised varajastes kuuekümnendates.
https://kasvaja.net/gunekoloogilised-vahid/emakakaelavahk/emakakaelavahi-tunnused-ja-diagnoosimine/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar