Kuvatud on postitused sildiga vaagnapõhi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vaagnapõhi. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 28. juuni 2021

Naise tervis vol 19 - vaagnapõhja tugevdamine, karunkulid, prolaps

 


Thebe kirjutab, et peale rühti on oluline lihastuumiku tugevana hoidmine. Ja siin ta ei pea silmas ainult kõhulihaseid, vaid kõike õlgade ja puusade vahel:

Diafragma

Vaagnapõhi

Süvakõhulihased transversus abdominis

Alaseljalihased multifidus

Kõik need neli lihasgruppi töötavad ühtse meeskonnana ja üks neist ei toimi hästi, siis avaldub see kas alaselja valu, õlgade pinge või inkontinentsuse ja prolapsi (organi allavaje - organi allavaje e prolapsi tekkimise põhjuseks on nõrgad või kahjustunud vaagnapõhjalihased ja väljaveninud sidekoed. Kui emakat altpoolt toetavad lihased ja ümbritsevad sidekoed ei paku enam piisavalt tuge, libiseb emakas tupekanalisse ning võib tupeavast välja ulatuda. Sarnaselt emakale võib oma kohalt ära liikuda ja tupekanali seintele survet avaldada põis, soolestik, pärasool).

Diafragma – kuplikujulised musklid paiknevad alumiste ribide vahel ja on meie peamised hingamislihased. 







Diafragma lihased on seotud nii rinnakorviga kui ka tagantpoolt selgrooga, mis muudabki selle grupi oluliseks rühi ja hingamise jaoks. Samuti on ta seotud puusa painutajalihasega (psoas) – ainus lihas, mis ühendab meie selja jalgadega. Diafragma treenimiseks on väga head hingamisharjutused.



Vaagnapõhi – siin on erinevad lihased ja koed, mis ulatuvad sabakontist kuni häbemeluuni välja. 



Kujutage ette ripptooli või võrkkiiku, mis hoiab emakat, põit ja sooli. Nende lihaste nõrgenemine põhjustab erinevaid probleeme aga kuna need on lihased, saab neid tugevamaks treenida.

Alaselg ja transversus abdominis – kui sul on pinges või valulik alaselg, nõrk kõht või diastasis rectus (seisund, mil peale sünnitust kõhulihased ei sulgu uuesti korrektselt), siis on sul tõenäoliselt need lihasgrupid vormist väljas.



Multifidus


Seda tuumikut treenides saad oma vaagnapõhja korda ja tugevaks ning vanuse lisandudes on see hädavajalik.

Homses postituses teeb ülevaate harjutustest igale grupile.

JenniferGunter kirjutab veel kahest probleemist alakeha juures: karunkul ja ja vaagnaelundite prolaps.

Karunkul



 See on seisund, kus koetoe kadumine põhjustab kusiti rakkude väljasopistumist ja ärritust. Karunkul on umbes 1 cm suurune punane kahjustus kusiti avas, kuid arvestades seda, kui raske on vaadata oma enda häbemeid, võib mõnede naiste jaoks, kes kasutavad oma telefoni, et sellest pilti taha, siis tundub karunkul nagu tupest väljaulatuv mass. See võib tunduda hirmutavana – isegi sedavõrd, et võib meenutada vähki, kuid need pole vähkkasvajad.

Karunkul on seotud östrogeeni kadumisega ureetra ava tugikoes ja reageerib hästi paiksele östrogeenikreemile.

Prolaps

Vaagnaelundite prolaps ehk POP on tupe, emaka, põie või soole või nende kombinatsiooni laskumine või langemine. POP-i visualiseerimine võib sageli olla keeruline, nii et mõelge käes olevale sokile - kui osa soki sisemusest tõmmatakse allapoole POP-i kujutava ava poole.

Teatud POP on vanusega normaalne, kuna lõtvunud koed on vananeva kollageeni sünonüümid. Vagiina on sõna otseses mõttes mõeldud venitamiseks (hea asi lapse sünnitamisel), kuid see muudab selle haavatavamaks vananemise ainulaadse mõju suhtes venivatele kudedele. Kerge POP on nii tavaline, et 40–50 protsendil naistest, kellel pole sümptomeid, leitakse see günekoloogilisel läbivaatusel, seega pole oluline see, kas naisel on POP, pigem see, kas tal on POP-st tingitud häirivad sümptomid.

POPi kõige levinum sümptom on tupe avauses olev kühm, mida võib tunda pühkimisel või ka istumisel. Suurenenud surve või tunne, et midagi on välja kukkumas, on samuti sümptomid ja kui POP on tõsine, võib prolapseerunud osa olla nii palju laskunud, et see asub väljaspool tuppe. Muud POP-i sümptomid on raskused jämesoole tühjendamisel ja aeg-ajalt võib POP takistada uriini väljavoolu. POP ei põhjusta valu seksi ajal ega ka vaagnapiirkonna valu.

POP ei ole menopausi spetsiifiline seisund. See on seotud kollageeni muutustega vanuse, geneetilise vastuvõtlikkuse ja igasuguse tegevusega, mis võib kahjustada kollageeni kudedes, näiteks suitsetamine, krooniline kõhukinnisus ja sünnitus.

Osasid naisi häirib POP väga, teisi üldse mitte. Ja kui POP ei sega uriinivoolu ega ole tugevat allavajumist, ei ole siin meditsiiniliselt sekkuda vaja. Tegelikult sekkumine toimubki ainult siis, kui see naist väga häirib.

POPi puhul on palju abi vaagnapõhja lihaste tugevdamisest.  

Kasutusel on veel pessaar – seade, mis emakasse panduna toetab seda. Pessaare on erineva kujuga.




Pessaari paigaldamist peaks tegema spetsialist, kes tunneb erinevaid pessaare, konkreetse naise anatoomiat ja oskab selle hästi paika panna. Pessaar toimib hästi ja naised on reeglina sellega väga rahul.

Tehakse ka operatsioone, kuid alati on soovitav enne proovida mittekirurgilisi võimalusi. Prolapsioperatsioon on suur operatsioon ja kordumissagedus on kõrge - põhiküsimus on koe nõrkus ja kirurgia ei suuda seda probleemi parandada. Prolapsioperatsioon võib mõnikord põhjustada vaagnapiirkonna valu või seksiga seotud valu; sageli saab seda ravida, kuid mitte alati.

 

neljapäev, 24. juuni 2021

Naise tervis vol 17 - inkontinentsus: stressi ehk pingutusinkontinents

 


Inkontinentsus on võimetus põit kontrollida. Mõnedel naistel võib aeg-ajalt uriini tilkuda, kui nad naerma puhkevad või kui nad aevastavad) köhivad. Teised võivad märgata kontrollimatut uriinivoogu suuremas koguses ja sagedamini, mida ei näi mõjutavat naer ega keha raputav aevastamine.

Kuigi paljudel naistel esineb menopausile lähenemisel inkontinentsi, pole see vananemise vältimatu aspekt. Õnneks saab seda menopausi sümptomit paremini mõistes ravida või selle teket ära hoida.

Gunter kirjutab oma raamatus „The Menopause Manifesto“, et 25% noortest naistest, 50% keskealistest naistest ja 75% vanemaealistest naistest esineb inkontinentsust. Kahjuks vähem kui 50% naistest otsib abi.

Stress-inkontinents (SUI)



Stressinkontinents on kõige levinum inkontinentsi tüüp, mida naised kogevad, eriti menopausi ja postmenopausiaastatel. Stress(pingutus)inkontinentsiga naistel lekib tahtmatult uriini köhimise, naermise, aevastamise, võimlemise või raskuste tõstmise ajal. Põhjus, miks need tegevused võivad põhjustada pidamatust, on see, et nad avaldavad põie seintele järsku survet, mis pigistab põit ja põhjustab uriini väljavoolu. See juhtub naiste vananedes seetõttu, et põie ja tupe vahelised vaagnalihased muutuvad sageli nõrgemaks, võimaldades uriinil lekkida.



Midagi maas lebava aiavooliku moodi, millest voolab vett ja kui jalaga peale astud, siis veevool katkeb. Kui maapind juhtub aga olema pehme, siis jala surve surub voolikut pehmesse pinnasesse ja voolikust võib ikkagi vett tilkuda.

SUI põhjused on erinevad. Siin on nii pärilikkuse roll, mis määrab kudede tugevuse, kui ka östrogeeni roll, mis mõjutab kudede toimimise terviklikkuse.

Gunter märgib, et suukaudne või plaastritega HAR (hormoonravi) hoopis tõstab SUI riski. Seega on östrogeeni roll komplitseeritum, kui pealtnäha paistab. Negatiivselt mõjuvad ka muutused kollageenis ja lihasmassi vähenemine sh vaagnapõhja lihaste nõrgenemine, mis ümbritsevad põit ja ureetrat. Mõjutajateks ka kudede kahjustumine sünnitamisel ja ülekaal.

Osadel naistel esineb SUI-d ainult batuudil hüpates või raskusi tõstes – kuna need tegevused panevad põiele nii suure surve, et ureetra (kusiti) ei pea lihtsalt vastu. Sellisel juhtudel on abi pea igast SUI-le mõeldud teraapiast.

Kui naised kahtlustavad, et neil on SUI – tuleks lasta kontrollida ka infektsiooni võimalust (põiepõletik). Kui see on välistatud, tasub rakendada põhilisi strateegiaid:



Vaadata üle oma veetarbimine – 8 klaasi päevas on müüt ja sellest on blogis varem kirjutatud siin.

Teha vaagnapõhja lihaseid tugevdavaid harjutusi – Kegel harjutused (tuleb pikemalt juttu)

Mõned naised võivad vajada vaagnapõhjale spetsialiseerunud füsioterapeudi abi.

Kegel harjutuste kõrval võib aidata ka harjutus, mida nimetatakse Knack manöövriks. See seisneb vaagnapõhjalihaste (tugevast) pingutamisest enne köhimist (aevastamist)  ja selle ajal.  

https://www.youtube.com/watch?v=cSBd7tn0SeI

Kui vaagnapõhjalihaste harjutusi teha koos ajastatud tühjendamise ja põie treeninguga, paraneb inkontinentsus märgatavalt.


Ajastatud tühjendamine - Ajastatud tühjendamist kasutatakse kiire tungiva urineerimisvajaduse raviks. Kiireloomulisus võib tekitada hirmu uriini lekke ees või siis tegeliku uriini lekkimist.

Tavaliselt tekib selline tung äkki, ilma eelneva hoiatuseta. St ei teki kõigepealt nõrka tunnet, et varsti on vaja tualetti kasutada, vaid vajadus ilmneb hetkega. Teie põis on muutunud nö ebausaldusväärseks, kui toimub selline hetkeline arusaamine, et on vaja kohe tualetti minna.

Tung tuleb nii, et te ei suuda seda kontrollida. Ajastatud tühjendamine ja põie treening on õpetus, kuidas taastada oma põie üle kontroll. Vähemalt alguses ärge proovige seda teha öösel, vaid tegelege sellega päeva jooksul.

Ajastatud tühistamine algab tualetis käimisest ajagraafiku järgi - enne, kui teil on tekkinud tung, isegi kui te ei tunne vajadust, on vaja põis tühjendada. Selleks oleks vaja pidada põiepäevikut ja selle järgi, kui sageli teil tavaliselt tung tekib, määrata ajagraafik. Seda lähenemist kasutatakse inimeste puhul, kes ei saa ilma uriini lekkimiseta urineerimist kinni hoida. Neil, kes suudavad kinni hoida, ei pea ajastatud tühjendamist kasutama ja nad võivad minna otse põie treeningu juurde, kus nad üritavad järk-järgult pikendada ajavahemikku, mil suudetakse urineerimist tagasi hoid.

Näiteks kui teil tekib tung või tung koos uriini lekkega iga 1 ja 1/4 tunni järel, siis alustate kõigepealt iga tunni tagant. Kui olete selles režiimis saavutanud lekke ärajäämise, pikendate järk-järgult ajavahemikku tualetis käimiste vahel. Saavutatud ajavahet hoidke samana paar päeva ja siis pikendage ca 15-30 minutit. Eesmärgiks on lõpuks suuta hoida 3–4 tundi.

Kui teil tekib tung urineerida enne aega, võite selle peatada vaagnapõhja lihaste pingule tõmbamisega. Seetõttu on hädavajalik vaagnapõhja lihaste treeningprogramm koos põie treenimisega. Võimalik, et suudate veel ka midagi muud teha. Näiteks kui teil tekib tung välisuksest koju sisenedes, siis tualettruumi kiirustades proovige enne mõned asjad kokku korjata. Kui tung kaob, saate jooksmise asemel aeglaselt tualetti minna.



Muud meetmed hõlmavad selliste toitude/jookide vähendamist toidus, mis võivad põit ärritada, näiteks kofeiin, mida leidub kohvis, tees, šokolaadis, koolajookides ja alkoholis. Vältige ka kõhukinnisuse teket. Mis ei tähenda, et neid üldse süüa/juua ei võiks, lihtsalt vältige kodust välja minnes või siis, kui inkontinentsus on tõsisem.

Tasub meeles pidada, et ka paljud  taimeteed on diureetikumid: olulisemad uriini eritumist soodustavad taimed on leesikas, põldosi, soo- ja arukase lehed, kanarbik, rukkilill, leeskputk, võilill, aedpetersell, harilik kadakas, harilik mustikas, harilik pohl, must sõstar ja musta leedri kuivatatud õied (värsked õied on mürgised)

Ärge muretsege tagasilöökide pärast. Tulemusteni jõudmiseks kulub vähemalt 4-6 nädalat. Jätkake proovimist ja mõelge positiivselt.

Kehakaalu kaotamine ülekaalu puhul aitab samuti SUI puhul kaasa. Ainult 8% kehakaalu kaotust vähendab SUI-d 50%.

Östrogeeniga siis kuidas? – suukaudne ja plaastritega hormoonravi võib tõsta riski, kuid vaginaalne östrogeen võib naisi aidata. Arvatakse, et madalate dooside puhul võib olla efekt üks ja suuremate dooside puhul teine.

Kasutatakse veel inkontinentsuse rõngast, tugitampoone.

Gunter märgib oma raamatus Impressat ja Urestat, mis näevad välja sellised.



Toimemehhanism mõlemal sama:



Eestis leidsin pealiskaudsel otsimisel Diveen tugitampoonid. Nii Impressa kui ka Diveen on üsna krõbeda hinnaga.

https://kuivaks.ee/toode/diveen-tupesisene-tugitampoon/

Tõsisemate juhtumite puhuks on ka teatud operatsioonid ja Gunter lahkab neid oma raamatus pikemalt. Kel huvi saab ise lugeda.

AmandaThebe kirjutab oma inkontinentsusest, et sai küll abi vaagnapõhjale spetsialiseerunud füsioterapeudilt ja Kegel harjutustest. Kuid paari kuu pärast tuli uriin taaskord pükstesse. Miks?

neljapäev, 17. juuni 2021

Naise tervis vol 14 - hügieeni ABC ja lichen planus

 


Nüüd võib natuke spetsiifilisi lokaalseid haigusnähtusid kirjeldada, kuna järgmiseks kirjutatakse päris põhjalikult inkontinentsusest. Ja selleks, et paremini kogu sellest füsioloogiast aru saada, tuleb veidi eellugu erinevate probleemide osas lahti seletada. Jennifer Gunteri raamat "The Menopause Manifesto" 

Vanusega väheneb kliitori suurus ja väheneb ka erektsioonikude (erectile tisssue - kliitori ja häbemokkade juures), kuid kas see on vanuse või östrogeeniga seotud, pole täpselt teada. Väikeste häbememokkade suurus võib väheneda ja suured häbememokad võivad naha lõtvuse ja rasvkoe asukoha muutuste tõttu veidi lameneda ja isegi veidi suuremad olla. 

Häbemekarvade hallinemine algab tavaliselt pärast neljakümne viiendat eluaastat ja on vanusega seotud nähtus. Menopausi ülemineku ajal ja vahetult pärast menopausi on naistel suurem risk autoimmuunsete nahahaiguste tekkeks, mis hõlmavad häbet ja/või tuppe - kõige tavalisemad on lichen sclerosus ja lichen planus.

lichen sclerosus:

Haiguse kerge vormi korral ei pruugi teil olla sümptomeid. Tugevama vormi korral on sümptomiteks:

Väikesed valged laigud nahal (haiguse alguses).

Laigud, mis kasvavad suuremateks laikudeks. Nahk nende laikude kohal muutub õhukeseks ja kortsuliseks.

Nahk, mis rebeneb, verevalumid.

Nahk, mis muutub armiliseks.

Sügelus (väga levinud).

Valu.

Verejooks.

Villid.

Te ei saa anda seda edasi kellelegi teisele. Keegi ei tea, mis haiguse täpselt põhjustab. Mõned võimalikud põhjused on:

Üliaktiivne immuunsüsteem (ei ole vaja seda boostida 😜).

Hormoonprobleemid.

Pärilikkus.

Vigastus, mis kahjustas nahka.

 

lichen planus: on põletikuline nahahaigus, mida iseloomustab sügelev, mitteinfektsioosne lööve kätel ja jalgadel. See koosneb väikestest, lameda ülaosaga, roosadest või lillatest punnidest.

Kui ma otsisin materjali lichen planuse kohta, et seda rohkem lahti seletada - neid neti jubedaid fotosid ei saa ometi siia lisada. Siis juhtusin womensvoicesforchange.org lehele - leht katab samuti 40+ vanuses naiste menopausi jm terviseprobleeme. Lehte veab PATRICIA YARBERRY ALLEN, MD, günekoloog, New Yorgi menopausi keskuse direktor, Weill Cornelli meditsiinikolledži sünnitus- ja günekoloogia dotsent. Võibolla leian siit veel midagi vajalikku. ☝

Ja Allen avaldab ühe naise kirja, mida oleks kindlasti hea kõrva taha panna:

Olen 53-aastane ja viimane menstruatsioon oli kaks aastat tagasi. Aastal enne menopausi algust tekkisid mul häbememokkadele ebamäärased põletusesarnased laigud. Nende sümptomite puhul kohtusin oma perearstiga mitu korda. Iga kord, kui ta mind uuris, diagnoosis ta pärmseene infektsiooni ja andis mulle selle vastu tabletid. Enamasti ei paistnud see aitavat, kuid aja jooksul möödus kerge põletustunne möödus. Menopausi ajal progresseerus  põletuse raskusaste. Mulle oli vahekorras valus isegi koos libestiga ja uskuge mind, proovisin neid kõiki.

Pärast aasta möödumist nendest arstivisiitidest ja mensese puudumisel määras arsti assistent tupe östrogeenid. Esiteks oli Premarini kreem, mis tegi põletuse veelgi hullemaks. Järgmisena määras ta kaks korda nädalas tuppe sisestatava östrogeeni tableti. Hoolimata neist menopausijärgsete muutuste ravist, muutusid vahekorrad valusamaks ja põletusepisoodid sagenesid. Mul tekkisid villid mõlemal häbememokal ja mitu korda tehti teste herpese suhtes.

Herpesekultuurid olid negatiivsed ja ometi anti mulle kolm korda selle “herpeseinfektsiooni” vastu ravimeid. Seejärel tekkisid mul suus väga valulikud haavandid, mis viisid mind külastama oma  hambaarsti, kes ühtlasi õpetab ka  hambaravikoolis. Ta pani kiiresti diagnoosi seisundist, mida nimetatakse lichen planus. Mind raviti ja sümptomid olid mõne nädala jooksul kontrolli all. Kuid mul olid häbemokkadel endiselt põlevad ja episoodilised villid ning olin  väga masendunud, kuna ei saanud seksuaalsuhet jätkata. Menopausi muutuste ravist polnud abi. Lõpuks uurisin ja leidsin ülikooli meditsiinikeskusest häbemehaiguste spetsialisti. Ta esitas ettevaatlikke küsimusi, kuulas mind ja tundis suurt huvi minu hiljutise suu lichen planus diagnoosimise vastu. Ta vaatas mind üle ja ütles, et mul on nii suu kui häbeme limaskesta lichen planus ja kirjutas põletuse peatamiseks vastava kreemi. Pärast plaanilist ravi, mis hoidis lichen planuse kontrolli all, määras ta suguelundite atroofia, mis oli menopausi tagajärg, kuid mitte kunagi minu kohutava põletamise põhjus. Ma olen nüüd valust vaba ja suudan olla vabalt vahekorras.

Kirjutan teile, sest tunnen, et minu esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja ei võtnud minu sümptomeid kunagi tõsiselt. Kuna mul oli menopaus, arvan, et minu sümptomid olid peamiselt seotud hormonaalsete muutustega ja neid ei hinnatud õigesti. Mind raviti pärmseente infektsiooni vastu - kuigi testid seda ei näidanud. Mind raviti herpese vastu, kuigi mitmed kultuurid olid negatiivsed. Tupe östrogeen ei aidanud, sest selle aluseks olevat seisundit ei diagnoositud ega ravitud välja. Kui levinud on lichen planus ja miks mu algne tervishoiuteenuse pakkuja ei teadnud, et minu sümptomid pole tingitud ainult menopausist?

Naiste vaginaalsetele haigustele spetsialiseerunud immunoloog Monica Peacocke vastas:

Lichen planus on haruldane haigus. See esineb limaskestadel, peamiselt suuõõnes ja vulvovaginaalses kanalis. Haiguse tunnuseks on villid. Need villid võivad olla väikesed või suured ja esineda limaskestade mitmes piirkonnas. Seevastu suuõõne ja suguelundite herpese korral tekivad villid ainult kahjustatud piirkonna ühel küljel, mitte selles piirkonnas hajutatult. Pärmseente infektsioonid on äärmiselt levinud ja neid seostatakse tugeva sügeluse ja eritise sümptomitega. On oluline, et kui kahtlustatakse pärmseene infektsiooni, tuleks see diagnoos mikroskoopilise analüüsi abil kinnitada ja võimaluse korral kultiveerida. Kui pärmseente infektsioon püsib, on kindlasti vajalik diagnoosimine kultuuri järgi. Samuti on oluline genitaalherpese diagnoosimine täpselt nii kontrollimise kui ka kultuuri abil kinnitamise teel. Teie puhul ei paista pärmseente infektsiooni kinnitavat muud kui esmane ülevaatus. Kontroll võib viidata tupe pärmseente infektsioonile, kuid see tuleb laboris kinnitada. Ja teie herpese kultuurid olid korduvalt negatiivsed. Ravi tupe östrogeeniga ei parandanud sümptomeid ühelgi hetkel.

Haiguse põhjus pole teada. Seda ei põhjusta infektsioon, menopaus ega seksuaalne tegevus. Lichen planus ei ole nakkav ja seda ei saa seksuaalpartnerile edasi anda. Seda võib seostada autoimmuunhaigustega nagu Hashimoto türeoidiit, primaarne hüperparatüreoidism ja Addisoni tõbi. Limaskestade haigus mõjutab naisi rohkem kui mehi ja seda on sagedamini menopausi ajal. Üldiselt on Lichen planuse kõige levinum sümptom tugev põletustunne, mis süveneb seksuaalse aktiivsusega. Õige diagnoosi seadmisel on ravi suhteliselt lihtne, kasutades lühiajaliselt steroididega kas paikselt või süsteemselt. Kui põletusnähud taanduvad ja villid vaibuvad, võib menopausi sümptomite ravi jätkuda. Teie puhul olid teil kroonilised vulvovaginaalsed sümptomid kahel põhjusel: lichen planus ja menopaus. Planeeritud planuse ravi, võimaldas edaspidi efektiivselt ravida menopausi poolt põhjustatud suguelundite atroofiat ja kuivust paikse östrogeeniga. Hea uudis on see, et lichen planus'i on  üldiselt lihtne hallata.

Ehk siis sellised nahahaigused on harvad - Gunter märgib, et need mõjutavad 1–3 protsenti naistest ja kuigi neid võib esineda igas vanuses, näib risk menopausi üleminekuperioodi ajal eriti suur, võib-olla hormoonide mõju tõttu immuunsüsteemile. Lichen scelorosus ja lichen planus võivad põhjustada MUGSiga (ingl. k GUSM või GSM) sarnaseid sümptomeid - sügelus, kuivus, seksiga seotud valu, kudede pingulolek või elastsuse vähenemine, nii et neid võidakse ekslikult diagnoosida MUGS-iks.


 

MUGS-i kõige levinum sümptom on tupe kuivus, kuid muude sümptomite hulka kuuluvad tupepõletus või liivapaberilaadne tunne, valu tuppe tungimisel, tupe ja häbeme sügelus, ärritus pärast tualeti kasutamist, eritise muutus, lõhna muutus ja seksi ajal niisutusastme muutus. Elastsuse kaotus võib muuta tupe seksi ajal valulikuks või raskeks ning see seksiga seotud valu võib mõjutada libiidot.

Aja jooksul võib naistel tekkida ka perianaalne dermatiit (perianal dermatitis), see on krooniline punetus ja põletik ning mõnikord isegi naha lagunemine päraku ümbruses ning see on väga ärritav ja ebamugav.

 

Mõned naised on öelnud, et väheneb orgasmi tugevus või orgasmi saavutamiseks kulub rohkem aega. Põhjuseid võib olla palju, sealhulgas kudede verevoolu vähenemine, kliitori suuruse ja erektsioonikoe muutused, vanuse või östrogeeniga seotud muutused närvide - aju suhtluses või isegi nõrkus või vaagnapõhjalihaste reageerimisvõime langus ( need on lihased, mis orgasmi ajal füüsiliselt kokku tõmbuvad), mis - nagu kõik lihased - kaotavad vanusega massi. Need lihased reageerivad ka östrogeenile, seega on võimalik, et vananemisel ja östrogeeni kadumisel võivad olla kombineeritud mõjud. Osad naised on leidnud, et Kegel harjutused on neid aidanud ka orgasmi osas.

 

Gunter toob oma raamatus samuti välja naise suguelundite hoolitsemise ABC. Neist, mida ma juba eelmises postituses ei maininud:



Ära kasuta puhastamiseks niiskeid salvrätte – neist võib olla kasu inkontinentsuse puhul, kui olete kodust kaugel. Kuid need sisaldavad aineid, mis tekitavad ärritust ja hügieeni mõistes ei ole vajalikud (vesi on piisav). Niisked salvrätid on üks tupe ärrituse ja dermatiidi allikaks. Gunter märgib, et ta võiks kirjutada veel 10000 sõna, kui halvad on niisked salvrätid. Need on mõeldud beebi tagumiku kakast puhtaks pühkimiseks, kuid naised ei ole beebid ja on suutelised tualetis kasutama WC paberit .

 


Kasuta inkontinentsuse sidemeid, mitte mensese jaoks mõeldud sidemeid – mensese sidemed ei ole mõeldud sellise hulga vedeliku jaoks ja märjaks jäädes põhjustavad naha ärritust.

 Eestis pakub erinevaid sidemeid ja imavat aluspesu  https://kuivaks.ee/tootekategooria/naised/pesukaitsed/

 



Niiskus – Kuivus on naha vaenlane. Kookosrasv, oliiviõli, vaseliin on kõik head odavad alternatiivid. Paljudele naistele meeldivad ilusad purgid ja pakendid, nii et see on väga individuaalne, mis kellelegi meeldib. Seni kuni on tegemist lõhnastamata ja ärritust mittepõhjustava tootega, peaks kõik olema ok.  Kuid mõned ettevõtted reklaamivad teatud tooteid mitte ainult kuivuse pärast, vaid ka vahenditena naise loomuliku lõhna peitmiseks, mis pole teaduslik ja on lihtsalt turundusstrateegia.

 

Libestid – on vee, silikooni või õli baasil. Silikooni omad on kõige vähem ärritust tekitavad. Kuid see oleneb naisest, mis talle sobib. Vee baasil lubrikantide puhul tasub silmas pidada: pH 3.5-4.5; Klorheksideenglükonaati, polükvaterniumi ja üle 8,3 protsendi glütseriini sisaldavaid tooteid tuleks vältida, kuna need võivad kudesid ärritada ja/või tupe ökosüsteemi kahjustada. Vältida tuleks ka lõhna- , maitseainetega ja soojendavaid tooteid. Õli baasil lubrikantide puhul pane tähele, et need ei sobi kokku latekskondoomidega.

 


Trimmi häbemekarvu, kuid ära eemalda neid - Häbemekarvad suurendavad niiskust ja hoiavad niiskust häbemes. Karvade eemaldamine - olgu see siis vahatamine, raseerimine või mõni muu meetod - kahjustab naha pealmist kihti, suurendab lõikehaavade ohtu ja naha vananedes võivad sel olla halvad tagajärjed.

 

Kui suitsetad – püüa maha jätta

 

Lokaalsed hormoonkreemid - Tupe östrogeeni peetakse GUSM-i kuldstandardiks, see tähendab, et kõigi farmaatsia- ja käsimüügivõimaluste seas on see kaugelt kõige paremini uuritud ja kõige tõhusam. Teine hormoon, mida nimetatakse dehüdroepiandrosterooniks või DHEA, on hiljutine täiendus GUSM-i tupe ravimeetoditele. DHEA on prekursor hormoon, mis muudetakse kolesterooli valmistamise käigus östradiooliks. DHEA-l ei ole kudedele endale otsest mõju; see on kasulik, kuna see muudetakse rakkudes testosterooniks ja östrogeeniks. Tupe östrogeenid ja DHEA suurendavad verevoolu, muudavad haprad koed tugevamaks, peatavad määriva eritise  ja asustavad tupe mikrobioomi kasulike bakteritega. Need on efektiivsed tupe kuivuse, tupe sügeluse, valuliku seksi korral ja võivad aidata ka lõhna osas.


Traditsiooniline menopausi hormoonravi ehk MHT (menopause hormonal therapy) on GUSM-i puhul efektiivne ainult umbes 50 protsenti ajast, kuna sellest tulenev östrogeeni tase ei ole tupe ja häbeme kudedes sageli piisavalt kõrge. (MHTpuhul  võetakse hormoone suu kaudu või transdermaalselt (näit plaastrid). Naised, kellele on MHT määratud näiteks kuumahoogude raviks, võiksid 2-3 kuud enne oodata ja vaadata, kas MHT mõjub ka tupeprobleemide korral. Aga hormoonidest tuleb veel palju juttu.

 

Meie ravimiameti lehelt leian, et Eestis on saadaval Linoladiol N (östradiool 0,1 mg/g (0,01%)) kreem. Ravimit kasutab igapäevaselt ligikaudu 2800 naist.

0,1 mg tundub mulle piisavalt väike doos. Guter märgib, et USAs ja Kanadas on kasutusel Premarin, mis sisaldab östradiooli 0,6mg.

Üldiselt on keeruline eestikeelse adekvaatse info leidmine – esmajärjekorras hüppavad ette apteekide ja lisandimüüjate kodulehed, kus info kaldub tugevalt mingi suvalise toote poole. Mäletan, et mingi aeg tagasi lugesin ühe naistearsti ülevaadet eesti hormoonravist ja märgiti, et mujal on kasutusel palju väiksemad doosid – ja no ei leia enam üles. Küll ma märkasin, et inimesed on otsinud „looduslik hormoonravi“ ja lisandimüüjad pakuvad muidugi „looduslikke“ lahendusi. Mind ajab täiesti hulluks see, et "naturaalne" on nagu mingi kumm, mida annab ikka venitada. 

Sellesse „naturaalse“ ehk „loodusliku“ headusse ei maksa kinni jääda. Oleneb ikka kogusest ja võtmise tihedusest. Mäletad blogi toksilisuse artiklit - https://paikesetoit.blogspot.com/2019/12/akuutne-ja-krooniline-toksilisus.html

Kogus  teeb mürgi - „Kõik asjad on mürgid, sest ilma mürgiste omadusteta aineid pole olemas. Ainult annus teeb ainest mürgi. ”

Paljud meist saavad valesti aru keemia põhimõtetest ja sellest, mida “mürgine” tegelikult tähendab. Toksilisus on indikaator, kuidas mürgine aine suhestub bioloogilise tervikuga. Iga kemikaal võib olla mürgine, kui seda imendub või tarbitakse piisavalt suures koguses. Ja vesi on samuti kemikaal.

Naturaalne?


Mitte et hormoontabletid ja kreemid oleksid nüüd 100% ohutud - need tulevad oma pika patsiendi infolehega kõikvõimalikest kõrvaltoimetest. Ja tuleb hoolikalt omale sobiv doos valida ja ennast jälgida - et õige sümptom saaks õige ravimi. Arvestades menopausi aja vaevusi ja materjale - pole see naistele lihtne. Ükski ravi ei ole. Aga ohutut substantsi ei ole olemas - "naturaalsetel" toodetel ei ole lihtsalt nõuet seda infolehte teha. "Naturaalne" märgiga potsik ei ole naturaalne - see tuleb samuti keemiatehasest. Ja kui vahet ei ole, valiksin konkreetse infoga ja heaks kiidetud toote.

Ma loen ikka ja jälle ühe maksaarsti postitusi, kes on võtnud omale südameasjaks oma patsientide poolt tarbitavatele „naturaalsetele“ toidulisanditele (põhiliselt ayurveda) teha analüüs ja selgitada neis olevate koostisosade mõju. 

„Keskealine naine kollatõvega; maksapuudulikkuse tõttu maksa siirdamisele. Maksapuudulikkuse põhjustaja Ayurveda segud – kokku võttis naine neid 23 erinevat, et toetada maksa).“



"Kaotasin alkoholist põhjustatud tsirroosist paraneva patsiendi maksapuudulikkuse tõttu peale seda, kui mees tarbis 2 nädalat 2 ayurveda lisandit"


Mitmed paranenud haiged, kes hakkasid võtma maksa või neere toetavaid "naturaalseid" lisandeid, kaotasid tervise ja ka elu sootuks



Iseenesest meeldis mulle ka tema vastus ühele lisandimüüjale, kes väitis, et "arstid ei taha, et te naturaalseid lisandeid võtaksite, kuna nad kaotaksid palju raha ja jääksid tööta". Arst vastas: "See ei ole päris täpne. Tegelikult on maksa siirdamine üks kallimaid operatsioone üldse ja te toote mulle hoopis päris palju raha sisse."

Tegelikult muidugi on lisandites kõik naturaalsed koostisosad - kuid naturaalne võib olla samuti äärmiselt toksiline. Herbalife toodetest leiti raskemetalle, äärmiselt patogeenset bakterit ...


kolmapäev, 16. juuni 2021

Naise tervis vol 13 - halb kehalõhn ja tupe atroofia

 


On keegi vaadanud ringi ja imestanud, kuhu on jäänud tema entusiasm? Thebe kirjutab, et tema elurõõm ja entusiasm jättis ta tükiks ajaks maha. Kuid ta lohutab, et kõigi masendavate asjade vastu leidub midagi, mis avitab.

Nüüd allpool saavad mõned asjad mitu korda üle korratud. Lihtsama ülevaate leiab Thebe raamatust ja põhjalikuma günekoloog Gunteri raamatust.

Üheks ebameeldivamaks asjaks peetakse menstruatsioonitsükli ebakorrapärasust, hakkab verd tilkuma ja siis edasi ei midagi. Või kuude kaupa mitte midagi ja siis ootamatult suur vere tulv.

Ilmselge on, et kui perimenopausi perioodil on hormonide tase kõikuv, siis kõigub ka tsükkel. Thebe ütleb, et parimaks soovituseks on: ärge kandke valgeid pükse – päris tõsiselt! 😂

Reeglina kannavad naised sel perioodil käekotis nii hügieenitarbeid  kui ka täiendavat paari aluspesu. Täna on ka meil poes müügil imavad/lekkekindlad  aluspüksid (Thinx).

Thebe kirjutab: „Teie tsüklid võivad hakata kergemaks muutuma. Teil võib tsükli keskel esineda vähest verd ja muul ajal võib tekkida tunne, nagu hakkaksite sünnitama tulnukat - mul oli kunagi nii raske menses, mil eraldus nii palju vereklompe, et pidin terve päeva tampooni vahetama iga tunni aja järel. Lõpuks, kui tugev verejooks vaibus, jätkus menses üle kolmekümne päeva. See oli päris hull. Samas tundsin end täiesti tervena ja verejooks, kuigi tugev, tundus ka normaalne. Mõnel naisel tekib tõsine verejooks, seega pöörduge palun vajadusel arsti poole.“

Thebe lootis, et selline tohutu verejooks näitab munasarjade viimast pingutust, kuid ta eksis. Vähese verega mensesed jätkusid iga 7 kuu tagant veel paar aastat.


Hormoonid ja lõhnad

Thebe kirjutab: „On päevi, kui ma tunnen tõeliselt halba kehalõhna. Jah, ma haisen! Tõepoolest. Mu kaenlaalustest võib levida vana võidunud lehka. Ma pole kunagi varem niimoodi haisenud. Kehalõhna muutusi võivad tekitada nii paljud asjad. Ovulatsiooni korral vabaneb rohkem "meessoost" lõhna ja kui teie hormooni tase muutub ebakorrapärasemaks, võib kehalõhn muutuda halvemaks. Hormonaalsed kõikumised, mis põhjustavad kuumahoogusid ja öist higistamist ning suurenenud ärevust võivad samuti mõjutada teie kehalõhna.

Kui liigne higistamine ja muutunud kehalõhn hakkavad häirima teie igapäevaelu, konsulteerige arstiga, tänaseks on olemas rohtusid, mis aitavad.

Samuti võite märgata tupe lõhna muutust. Kui östrogeenitase langeb, hakkab tupp kuivemaks muutuma st tupe eritised. Hormoonide langus põhjustab ka teie pH taseme muutust, mis võib põhjustada kergelt ebameeldivat lõhna (terve vagiina on kergelt happeline, aluselisemaks muutumine tekitab halba lõhna). Mõnikord on menopausiealised naised märkinud, et vagiina piirikonnas on nn „vana naise lõhn“ ja see on üsna tugev. Lisaks sellele võitlevad mõned naised uriinipidamatuse käes ja mõned tilgad siia-sinna võivad samuti tekitada ebameeldiva lõhna. Hea uudis on see, et lõhnad hakkavad leevenduma, kui hormoonid hakkavad rahunema. Vahepeal on nende lõhnadega toimetulekuks mõned viisid:

* Pese alakeha veega, ära kasuta seepi. Valjuhäälsed reklaamid kõikvõimalikest intiimpiirkonna lõhnastatud pesuvahenditest võivad rikkuda vagiina õrna pH taset.


* Võib tunduda kummaline aga – leia endale sobivad stressi maandamise viisid.


* Kui ebameeldiv lõhn muutub püsivaks, konsulteeri arstiga


* Kui lõhn on seotud tugeva sügelemise ja valuga, mine kohe arsti juurde

·       Pea seejuures meeles, et vagiina ei peagi lõhnama nagu roosiaed ja ära lange turundusvõtete ohvriks.

Nüüd need erinevad mõisted – eesti keeles on häbe ja tupp, kuid on kasutusel ka inglispärasem vulva ja vagiina. Panen siia nii eesti nimedega pildid kui ka inglise keelsed. Sest vagiina kipub mul kergemini teksti tulema, kuna loen neid raamatuid inglise keeles. 










Tupe atroofia

Teine üllatus, mida menopaus meile kingib, on tupe atroofia, see on siis, kui häbeme ja tupe koed muutuvad menopausi tõttu hapraks. Samas see mõiste – tupe atroofia on vanem termin, mida pigem ei kasutata, kuna tupe atroofia hõlmab sageli ka kuseteede sümptomeid, nimetatakse seda nüüd menopausi urogenitaalseks sündroomiks (GUSM, eesti k MUGS).

Jennifer Gunter, MD kirjutab oma raamatus „The Vagina Bible“: „Tupe ava ja tupe  alumine kolmandik on rikas östrogeeniretseptorite poolest ja seetõttu võib menopaus seda oluliselt mõjutada; samuti on östrogeeniretseptoreid kliitoris, häbememokkades, ureetras ja kusepõies ning nii sümptomid kui ka füüsilised muutused ei piirdu tupega. "

Esiteks on tupp ainult üks mõjutatud struktuuridest. Kusepõis, ureetra, kliitori ja häbeme muutused on seotud samuti östrogeeni madalama tasemega.

Häbe ja tupp läbivad olulisi muutusi kas otseselt östrogeeni puudumise tõttu või kaudselt verevoolu vähenemise tõttu kudedesse. Kollageeni tootmine väheneb ka vanusega. Kollageen on valk, mis muu hulgas annab kudedele nende tugevuse ja venivuse, mistõttu menopausi ja vanusega kollageeni kadu viib kudede suurema hapruse ja elastsuse vähenemiseni. Füüsiliselt tunduvad koed kahvatud ja kui GUSM on tõsine, võivad tupe sees olla väikesed punased laigud, mis on tingitud kudedesse verd lekitanud ülihabrastest kapillaaridest. Tupe mikrobioomis toimub dramaatiline nihe laktobatsillide domineerivast keskkonnast paljude teiste bakterite suunas. Mõne naise jaoks võib see põhjustada muutusi tupe tavapärases lõhnas.  pH tõuseb (ehk muutub aluselisemaks), sageli on see 5,5 või kõrgem, enne menopausi on terve tupe pH 3.8-4.5 (kergelt happeline). Pange tähele, kui satute kuskile, kus teile aluselist vett või aluselise keha teooriat püütakse müüa!

 


Naised peavad neid muutusi sageli väga piinlikuks ja valusaks. Muud GUSM-i sümptomid on uriinipidamatus, bakteriaalne tupepõletik ja kuseteede infektsioonid, samuti põletus, sügelus, eritised, naha rebendid ja veresegused eritised. Kuna tupe sein võib muutuda nii hapraks, võib see seksi ajal rebeneda või veritseda, mis võib põhjustada valu ja ebamugavust. Pole ime, et naised tunnevad, et peaksid lõpetama seksimise kas oma partneri või vibraatoriga.   

Enam kui 15 protsenti postmenopausis olevatel naistel esineb  GUSMi  ja 80 protsendil esineb mõningaid sümptomeid, kuid ainult 7 protsenti otsib abi. Enamik lihtsalt talub valu või loobub seksist.

Paljud naised kas ei oska abi otsida (ei tea, et sümptomid on seotud menopausiga), häbenevad või kardavad (saavad) valediagnoosi. Hea hügieen ja vastava ala spetsialist võivad teid hädast välja aidata. Millised võimalused täna olemas on:

Paikselt kasutatav östrogeenikreem – arst võib soovitada sulle östrogeenikreemi, et sinu vagiina (tupp) elujõudu taastada. Uuringud näitavad, et östrogeeni kreem aitab menopausi elaistel naistel vähendada GUSM sümptomeid. Kuna tegemist on paikse kreemiga, siis see jääb sinu vagiinasse ja võib olla heaks valikuks neile, kes ei saa rinnavähi tõttu hormoonteraapiat teha. Ameerika Sünnitusarstide ja Günekoloogide Liit (ACOG) kinnitab, et tänased uuringutulemused ei näita mingit ohtu lokaalse kreemi kasutamisel neile, kellel on olnud rinnavähk või kes läbivad rinnavähi vastast ravi.

Libestid (lubrikandid) – need on kasutuselt peamiselt enne seksi, et muuta tupp libedamaks. Kuid need ei ravi tupe atroofiat. Müügil on nii vee kui ka silikoonibaasil libesteid, mõlemad on sobivad, kuid otsi tasakaalustatud pHga tooteid (terve vagiina pH on kergelt happeline 3.8-4.5)



Vaginaalsed niisutajad – uuringud on kinnitanud vaid ühe toote – Replens – mis tugevdab tupe seinu, niisutab ja vähendab valu seksi ajal. Eestis ma ei leidnud, et seda müüakse. Kui keegi teab, kirjutage mulle või jätke kommentaar. Replens on östrogeeni ja lõhnaainete vaba. Replensi koduleht on siin http://www.replens.com/Products/Replens-Long-Lasting-Moisturizer/. Ja seda saab tellida ka amazonist. Vaatasin - amazon.de lehel maksis see 14 eur.





Laserravi – laserravi kasutatakse vagiina uuendamiseks, see on lihtne ja valutu protseduur. Kuid NAMS (Põhja Ameerika Menopausi Ühing) med.doktor Stephanie Faubion juhib tähelepanu: „Kuigi laserravi GSM sümptomite raviks on paljulubav, on täna veel vähe andmeid selle täieliku ohutuse ja pikaajalise efektiivsuse kohta.“



DHEA vagiina küünlad – see on USA ravimiameti poolt heakskiidetud ilma östrogeenisisalduseta Intrarosa (prasterone) nimeline ravimeetod, mis leevendab valulikku seksi ja parandab tupe kudesid. DHEA on steroid hormooni prekursor, mida meie kehas toodavad neerupealised. Vanusega selle tase väheneb, kuid see võib olla oluliseks östrogeeni ja testosterooni allikaks naistele. Ja võibolla olete näinud DHEA sisaldusega toidulisandite reklaami. Küünla viimisega tuppe, muudetakse see seal östrogeeniks ja testosterooniks – selle protsessi toimumismehanismid ei ole veel täielikult selged. Thebe märgib, et kasutas neid ja sai ka abi. Eestis ma ei leidnud neid müügis. Leidsin, et Euroopa Ühenduses on need heaks kiidetud ja UKs müüakse hinnaga 22 GBP. 

Tuleb vist minna günekoloogi juurde uurima, millised on võimalused Eestis. Netist leidsin 2016 artikli „Klimakteeriline sündroom vajab ravi“, kus märgitakse, et peale HAR (hormoonasendusravi) ei ole ühtegi efektiivset ravi. Intrarosa iseenesest tuli alles 2020 aastal.

Kõik hormoonraviga seotud hirmud, statistika ja sobib-ei sobi saavad edaspidi hästi lahti kirjutatud, kuna Gunter käsitleb neid hästi põhjalikult. Samuti saab lahti seletatud, miks „bioidentsed“ hormoonid ei ole tegelikult bioidentsed ja kuidas turundusterminite ja tegeliku abi vahel vahet teha.


Ja kuigi ma ise eelistan mittesekkumist st pigem ei valiks ei alternatiivset lisandit ega medikamenti (ammugi mitte üleskiidetud imerohtu), siis selle teema lahtiharutamisel (vähemalt siiani) – ma valiksin vajadusel pigem teatud perioodi kasutada ravimiameti poolt kinnitatud mikrodoosis östrogeeni-progesterooni (millel on patsiendi infoleht koos selle hea ja halvaga), kui tarbida kümneid potsikuid, mille koostist kontrollitakse harva ja pisteliselt (ja infoleht puudub, kuna see mõjub müügile halvasti) ning mida turundus paneb su tarbima aastakümneteks. Kui kehal on raske ja sümptomid väga tugevad (ja tugevate sümptomite korral võib keha haiget saada), siis tasub loomulikule üleminekule tänaste võimalustega õlg alla panna.  Seda ei maksa loota, et üks natuke tugevatoimelisem ravim on kehale kuidagi ohtlikum kui 10 veidi lahjemat "naturaalset" tehases toodetud kemikaali.

Kui ma oleks sarkastiline, siis võiks öelda, et miks kardetakse hormoonravi, kui D vitamiini (hormoon) aastate kaupa megadoosides sisse aetakse. Aga kuna Gunter on ise niigi sarkastiline ja tema on vastava ala ekspert, siis ma jätan need teemad talle selgitada.

Vanemaks saades tupp veidi ka kahaneb pikkuses ja laiuses, tõenäoliselt verevoolu ja kollageeni muutuste tõttu, kuid võib olla ka muid põhjuseid. Kõik need muutused võivad lisaks koe elastsuse kadumisele ja suurenenud haprusele põhjustada seksiga seotud valu. Huvitaval kombel kahaneb ka peenis vanusega, testosterooni taseme languse, verevoolu vähenemise ja kollageeni kadumise tõttu. Me lihtsalt ei kuule sellest nii palju.


Gunter naerab oma raamatus välja ka müüdi, et vananedes võib tuppe ohustada stsenaarium „kasuta seda või kaota see”(use it or lose it) - see tähendab, et on arvamusi, et ilma peeniseta võib tupp püsivalt kahaneda. See on lihtsalt šokeeriv, pole kuulda ühtegi sarnast müüti meeste kohta - et peenis suudaks regulaarse tupekontakti korral kahanemist vältida. Teooria „kasuta või kaota” põhines ammustel madalama kvaliteediga andmetel, mida täna ei aktsepteerita. Östrogeeni kadu ja vanusega seotud muutused mõjutavad tuppe; see pole lein mehe puudumise pärast.

Gunter kirjutab: „Harva, kui naisel on vähese östrogeeni tõttu märkimisväärne põletik ja koed on muutunud nii hapraks, et nad veritsevad puudutades, võivad tupe seinad kokku sulanduda (fuse together). Kolmekümne aastase naistekliiniku juhtimise ajal olen seda näinud paar korda. Isegi kui tuppe sulgumine vanuse tõttu oleks seotud seksi puudumisega, ei suudaks peenis seda muutust mehaaniliselt takistada, sest nende naiste jaoks oleks tupe seks liiga valus ja peenis ei saa vähendada kudede põletikku ega parandada veresooni. See on lõppude lõpuks peenis, mitte võlukepp.“