Naise tervis vol 44 - kuumahood, unehäirete ravi

 

Kuumahood on üks unehäirete tekitajateks, kuna kuumus ajab öösel üles. Samas võib kuumahoog olla küllalt häiriv une kvaliteedi jaoks, kuid ei pruugi unest üles äratada. Gunter toob oma raamatus "The Menopause Manifesto" näite, kus tema keha muutus öösel niivõrd kuumaks, et see ajas üles tema partneri, kuid mitte teda ennast.

69% naistest, kellel on öösiti kuumahooge&öiseid higistamisi, ärkavad nende tõttu üles. On teada ka, et kõrgema FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) tasemega naised ärkavad kergemini öösel üles ja et madalama östradiooli tasemega naistel on raskem magama jääda.

Kuigi menopausiealistel naistel esineb sageli insomniat, ei tähenda see seda, et insomnia on põhjustatud menopausi poolt. See on iseseisev tervisprobleem, millel on ka teisi põhjuseid – näiteks depressioon.  See on omamoodi nõiaring, kuna depressioon võib mõjutada und, unepuudus võib mõjutada depressiooni ja menopausi üleminek võib mõjutada neid mõlemat.

Gunter soovitab unehäiretega naistel alati lasta kontrollida, kas ei ole tegemist depressiooniga.

Ja taas ringiga kognitiivse käitumisteraapia juures, mis annab unehäirete puhul positiivseid tulemusi.

 

Karolinska Ülikooli Behavioral Medicine kursuse loengus kirjutasin konspekti:

Kui vaadata lühiajalist ravi, siis väga palju uuringuid näitavad, et efektiivsuselt on mõlemad - nii ravimid, kui ka teraapia (käitumuslik või kognitiivne) insomnia puhul edukad. Metanalüüsi tulemused CBT — Kognitiivne käitumisteraapia osas – näitasid, et teraapia suudab anda surema efekti unekvaliteedi ja une latentsuse aja (aeg, mis kulub magama jäämiseks)  osas. Unerohud andsid suurema efekti une kogupikkuse osas. 

Pikaajaline tulemus: uuringud näitavad, et need tulemused, mis saavutatakse  kognitiivse käitumisteraapiaga on püsivad, samas kui unerohtudega toimub tagasilöök siis, kui ravi lõpeb.  See on juba selge vahe teraapia ja ravimi vahel.

Kui meil on unehäire, siis me loomulikult tahaksime seda tabletti ja tahaksime, et tablett oleks efektiivne ja ohutu.

Meile meeldiks, kui tablett oleks kiire toimega, annaks normaalse une, mõjuks kogu öö vältel ja ei annaks järelmõjusid päevasesse tegutsemisse. On väga oluline, et päeval ei oleks negatiivseid kõrvalmõjusid. Samuti tahame kindlasti, et unerohi ei tekitaks sõltuvust ega ravimitolerantsust.  Tolerantsus tähendab, et peate võtma järjest suuremat doosi sama toime jaoks.  Ja lõpuks on vaja, et unerohi ei toodaks tagasilöögi insomniat  (rebound insomnia) – see on nähtus, kus rohi kaotab oma mõju.

Kõige rohkem on insomnia puhul kasutusel benzodiazepine retseptori agonist ja koos melatoniini retseptori agonistiga ravivad need uuringute järgi lühiajaliselt insomniat. 

Unerohtudel on loomulikult negatiivsed kõrvalmõjud.  Üks neist on järelmõju, mis tähendab siis, et päeval pärast unerohu võtmist, kogetakse väsimust, kognitiivset ja psühhomotoorset häiritust. Seda põhjustavad eriti ravimid, millel on pikk poolestusaeg (poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks).

Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib.. Mõnedel benzodiazepine retseptor agonistidel on  poolestusaeg 24 tundi või enam. Loomulikult ei ole see väga soovitud kõrvalmõju. Farmakoloogilise ravi puhul soovitatakse kasutada seega keskmise ja lühikese poolestusajaga ravimeid.

Unetuse puhul kasutatakse ka teisi ravimeid peale unerohu, näiteks antidepressandid. Seda eriti juhul, kui koos unetusega diagnoositakse depressioon või ärevus. Insomnia raviks on kasutatud ka antihistamiine, antipsühhootikume, melatoniini ja palderjani. Kuid nende ravimite puhul ei ole piisavalt uuringuid ja ei ole teada, kui ohutud need on.

Ravimite puhul on puuduseks pikaajalise mõju uuringute vähesus. Pikaajaliselt on alati sõltuvuse ja ravimitolerantsuse risk.

Tulemusliku ravi jaoks tuleb kasutada kõige madalamat võimalikku efektiivset doosi ja kõige lühemat raviperioodi. Vanemaealised on tundlikumad või tunduvad tundlikumad uneravimite kõrvalmõjudele. Metaanalüüsid  näitavad, et üle 60 aastaste inimeste puhul ei pruugi unerohud oma kõrvaltoimete tõttu olla õigustatud – riskid on liiga suured.

Kokkuvõtlikult eelnevast – tõendid näitavad nii teraapia, kui ka ravimite mõju insomnia ravimisele lühiajaliselt. Lühiajaline uuringute järgi on 4 nädalat. Optimaalseima ravi annab kõige väiksem võimalik mõjuv doos ja kõige lühem võimalik raviperiood. Teraapial on eelised ravimite ees pikaajalise perioodi osas. Uuringuid on teraapia osas  tehtud 6 nädalast kuni 2 aastani ja toime on olemas. 

Gunter kirjutab, et menopausiealiste naiste unehäirete puhul läbi viidud 8 nädalane kognitiivne käitumisteraapia oli mitte ainult efektiivne, vaid tulemused püsisid ka 6 kuud hiljem. Ja teraapia on unerohtudest efektiivsem, kuna unerohud annavad vaid 30 minutit täiendavat und.

 Veel Karolinska kursuselt:

Räägime veel ühest perspektiivist tulla toime unerohuga. Seda võiks nimetada ravimi psühholoogiaks. Ja kuidas psühholoogia – see, mida me teeme, mida me mõtleme, mida me tunneme – mõjutab unerohu toimet. Kujutlege, et teil on probleeme unega ja te otsite abi.  Võimalik, et teile kirjutatakse unerohi. Ja mõnikord ei saa te üksikasjalikku juhendit, kuidas seda ravimit kasutada. Tulete ravimiga koju ja otsustate, et täna öösel võtate seda rohtu. Võibolla sa tahaksid ilma rohuta hakkama saada, kuna sa kardad sõltuvuse teket. Sa püüad ilma rohuta, kuid ei maga eriti hästi. Veel paar unetut ööd ja sa otsustad – nüüd aitab, ma pean magada saama. Sa võtad rohtu  ja sel ööl magad paremini. Kuid sellel võib olla mitmeid põhjuseid – loomulikult võisid sa saada abi unerohust. Kuid kuna sa magasid eelnevad ööd halvasti, võisid jõuda punkti, kus keha magab lihtsalt paremini suurest väsimusest. Aga sa teed oma järelduse, et magada aitas sind unerohi. Mis juhtub edasi? Sa magad mõned ööd hästi ja siis otsustada unerohu taaskord mitte võtta. Sa ei maga. Läheb mitu ööd ja sa võtad uuesti tabletti. Kõik kordub. Võib olla tekkinud psühholoogiline sõltuvus – oled õppinud,  et võttes tabletti, magad paremini. See ei ole tavaline füsioloogiline sõltuvus.   See on vaid see, mida sa mõtled ja oled õppinud ravimi kohta. Selline sõltuvus võib aga viia unerohu pikema tarbimiseni. Uuringutes ja haiglates on märgitud – mida kauem sa unerohtu tarbid, seda raskem sõltuvus tekib. Uuringud näitavad tänaseks ka seda, et  sul aitab unerohust loobuda järk-järguline ja hästi paika pandud struktuurne programm. Uuringutest lähtub, et CBT lisamine unerohule on eelistatud või on hea rohust loobumiseks.

 

Kuidas unerohust loobuda?

Hoia unerohu doosi ja võtmise ajaperioodi konstantsena. Kasuta väikseimat efektiivset doosi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Oleks hea, kui määrataks juba rohu võtmise alguses kindel ajaperiood ja peale seda hinnatakse oma une seisundit. Ärge muutke doosi, kui mõnel ööl on uni halvem, seda juhtub aeg-ajalt. Püüa hoida doosi konstantsena. See võib olla 7-14 päevane periood. Peale seda, tuleks oma une seisundit hinnata. Tuleb olla valmis selleks, et peale unerohust loobumist on paaril ööl uni häiritud. Esimene, teine ja kolmas öö proovid sa  doosi vähendada. Et üks-kaks nädalat hoiad doosi konstantsena, siis otsustad, et vähendad doosi. Otsustad, kas sa alandatud doosiga püüad edasi minna üks kuni kaks nädalat. See mis tavaliselt juhtub – paaril esimesel ööl on uni halvem, kuid sama sage on ka see, et uni läheb aja jooksul paremaks, kuna sa ei loobunud unerohust järsult, vaid alandasid doseeringut ja kehale ei ole see niivõrd järsk muutus. Nüüd edasi tuleb järgmine samm, kus doosi alandatakse veelgi. Stockholmi Ülikooli Stressikliiniku kliinilised psühholoogid märgivad, et nad on töötanud paljude patsientidega ja neid on väga aidanud selline struktuurne samm sammuline süsteem, kus rohu hulka kogu aeg järk-järgult vähendatakse. Ja ühel hetkel on inimesed unerohust vabad. See omakorda on inimesele väga meeldiv tunne, et ta suudab magada ilma rohtudeta.

 

Gunter kirjutab parema une jaoks järgmised punktid:

Püüa sisse seada regulaarne päevakava – lähed magama ja tõused samal ajal.

Jäta ära päevased uinakud – see on raske aga aitavad palju

Vähenda ärevust tekitavaid või stimuleerivaid tegevusi enne magamaminekut – reeglina tasub vähendada ekraaniaega, mitte lugeda ärritavaid kirju

Voodi on magamise ja seksi jaoks – söömine ja telekavaatamine peaks toimuma mujal

Kui uni öösel ära läheb ära jää voodisse – ära vaata keela, kuid kui oled umbes 15 minutit juba üleval olnud, tõuse üles, istu mahedalt valgustatud kohta ja loe igavat raamatut

 

Karolinska konspektist:

Tsirkaadia rütmide jaoks saab palju ära teha. Esiteks, rütmid armastavad regulaarsust. Ja ärkamise aeg on siin üks olulisemaid faktoreid. Oluline on ka uneaeg (kestus).  Kuid ärkamise aeg on kõige tähtsam. Veel tuleb päeval olla aktiivne. Kehale tuleb anda niipalju signaale, zeitgebereid, kui võimalik. Signaale, mis näitavad, mis aeg on st valguse ja temperatuuri muudatustest. Aktiivsus, toidu tarbimine – kõik näitavad kehale, mis aeg on.  Päeva aktiivsusperiood. Ja tuleb endale anda aega maha rahuneda, sest rütmid on voolavad. Me siin lääne ühiskonnas elame väga aktiivset elu ja siis järsku ütleb meile sisemine kell, et aeg on minna voodisse – sel juhul on raske loota, et me niisama magama jääme. Keha on kiviajastust. Seega see vajab voolavalt aeglustamist või kiirendamist. Tuleb järk-järgult oma tegutsemisi vähendada ning päeva lõpupoole peaks olema aeglane ajaperiood.

 

Tsirkaadia rütmi kõige tähtsam faktor on valgus. Püüdke iga päev olla päevavalguse käes vähemalt pool tundi. Meist enamikul oleks hea, kui see on päeva esimesel poolel. Isegi kui te juba olete kindel hommikuinimene, siis ikkagi on hea ennelõunane päevavalgus. Igapäevane väljas olemine on väga, väga oluline nõuanne.

Üldiseid nõuandeid uneprobleemidega tegelemiseks. Esiteks – mitte miski ei tööta igal õhtul. Tuleb jälgida keskmisi pikema aja vältel. Sestap on hea pidada unepäevikut.  Unepäevik on abiliseks, mis näitab meile, kas tsirkaadia rütm on toetatud või mitte. On see regulaarne või mitte? Kas uni on päeva või öötundide ajal? Milline see on?  Päevik on heaks abiks ka sel puhul, kui me proovime erinevaid võimalusi.  

Homeostaatilise surve toetamiseks: See on teine suur und mõjutav protsess ja käib ülevalolemise ja magamise tasakaalu kohta. Kuna enamik meist teab, et me vajame 6-8 tundi und, et suuta olla aktiivne 15-18 tunnises päevas, siis me sageli ei mõtle, et ka vastupidine on õige. Me vajame 15-18 tunnist aktiivset päeva selleks, et magada hästi 6-8 tundi. Abiks on unepäevik. Kas meil on piisavalt ärkveloleku tunde? See on nüüd taaskord käitumine ja allub meie tahtele. Ärkvelolek ja tegutsemine.  Midagi sellist, mida me suudame teha.

Veel midagi, mis sinu und väga oluliselt mõjutab. Eelnevalt oli juttu sellest, et kui meil on vähe aega magada, siis magame pigem sügavamini, mitte niivõrd kauem. Seda me saame kasutada. Seda nimetatakse une piiramiseks. Ja see tähendab, et me valime voodis veedetava aja kestust. Magamistunde me valida ei saa. Kuid voodis olemise aega, see allub meie tahtele.   Voodisoleku aja jaoks võetakse eelmise nädala keskmine magatud tundide arv. Insomniaga inimestel tuleb see tundide arv üsna väike. Kui me suudame olla voodist eemal, siis reeglina annab see meile parema une.

Ja pidage meeles, et kaks esimest ööd saavad olema tõeliselt rasked. Peale 1-2 nädalat une piiramist, kui tulemus on olnud meid rahuldav, võime hakata aega unele juurde andma. Lisada on vaja 15-30 minutit nädalas. Ja seda niikaua, kuni te jõuate punkti, kus te magate hästi ja on piisava pikkusega uni.

 

Kaheastmeline süsteem. Alustate kvaliteetsema ehk sügavama unega ja lühema uneajaga. Ja siis asute lisama aega juurde. Mõjus süsteem aga pidage meeles ka selle meetodi raskust. Raske seetõttu, et kui kellelgi on insomnia ja siis te tulete ja ütlete, et magage veel vähem. Eelkõige tuleks anda kohe ülevaade saavutatavatest tulemustest. Võibolla oskab käitumisterapeut selgitada selle kibeda ravimi häid külgi.

Samuti on olukordi, kus une piiramist kasutada ei tohiks. Uneapnoega inimesed – mis on siis une ajal hingamispauside tekkimine. Kuna teie tuttaval ei pruugi olla aimugi, et tal on uneapnoe, siis tuleks temalt sümptomeid küsida. Norskamine, voodikaaslase tähelepanekud, katkendlik hingamine. Võivad olla häälitsused une ajal või üleliigne unisus päevasel ajal, kus pea vajub nõksatusega rinnale.

Insomniaga inimene harva nõksatab, kuid apnoega tuleb nõksatusi ette tihedalt pealelõunasel või õhtusel ajal. Apnoe puhul kasutage regulaarset magamisgraafikut.

Ei tohiks und piirata väga lühikese ajaperioodini. Ja ei tohi und piirata, kui on risk maniakaal episoodiks.

 

Hoia magmaistuba jahedana, pimedana, vaiksena. Voodi peaks olema küllaldaselt hea ja piisavalt mugav. On soovitused alkoholi ja tubaka tarbimise kohta -  mõlemad häirivad und, sestap vältige või viige miinimumini.  

Lõdvestumise treening. Insomnia puhul sobib lõdvestumise treening väga hästi. Samuti väga tugeva teaduspõhisete uuringutega toetatud. Une parandamiseks võib kasutada võib pea igat helilist lõdvestumistreeningut. Võib kasutada lihaste lõdvestamise baasharjutusi, kus käiakse süstemaatiliselt läbi kõik lihasgrupid -  pingutatakse lihast ja siis lõdvestatakse. 

On ka huvitavaid lahedaid meetodeid, mis tegelikult ka töötavad. Soovitame inimesel minna voodisse, kustutada tuled, lebada vaikselt ja püüda MITTE magama jääda. Ka sellel on tugev teaduslik tagapõhi.

 Veel ühel meetodil on tugev teaduspõhine baas. Ja selleks on kõigi ülalnimetatud kolme meetodi ja CBT koos kasutamine.   

Naise tervis vol 31 - kuumahoogude ravi/2

 

Peale kognitiivteraapia on veel teinegi teraapia, mis on näidanud head mõju kuumahoogudele ja see on kliiniline hüpnoos.

Eestis ma ei leia, et ükski kliiniline terapeut ennast reklaamiks ja 2018 artiklis ütleb regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhtivpsühholoog Eerik Kesküla: „Regionaalhaiglas ei kasutata ravivõimalusena hüpnoosi,“

Mujal riikides on olemas kliinilise hüpnoteraapia assotsiatsioonid ja akrediteeritud psühholooge on palju. Igal juhul märgib Gunter oma raamatus, et see võib aidata.

Kliiniline hüpnoos õpetab patsiente kasutama sügavat lõdvestusseisundit selliste probleemide lahendamiseks nagu suitsetamisest loobumine, kaalulangus, valu leevendamine või enesetäiendamine. Hüpnoosi kasutamist lisaks ravile võib teha ainult kvalifitseeritud tervishoiuteenuse osutajaga, kes on koolitatud kliinilise hüpnoosi kasutamise ja piirangute osas.

Kuigi hüpnootilisi induktsioone on palju, sisaldab enamik ettepanekuid lõõgastumiseks, rahulikuks muutmiseks ja heaks enesetundeks. Sellesse protsessi  lisatakse tavaliselt ka juhiseid meeldivate kogemuste kujutamiseks või nende üle mõtlemiseks.

Hüpnoos on teistsugune teadvuse seisund, kuhu saate loomulikult siseneda, nii et terapeutilistel eesmärkidel võidakse teie teadvuseta meeles teha kasulikke parandusi. Sel viisil on hüpnoos tõhus viis kontakti loomiseks meie sisemise (teadvusetu) minaga, mis on nii potentsiaali ja teadmiste reservuaar kui ka paljude meie probleemide tahtmatu allikas.

Kliiniline hüpnoteraapia tähendab arenenud hüpnoosimeetodite ja muude meetodite kasutamist mitmesuguste meditsiiniliste ja psühholoogiliste probleemide ravimiseks ning 85 protsenti inimestest reageerib kliinilisele hüpnoteraapiale hõlpsasti.

Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi kui unistamise sarnast tunnet, kui nad pole täielikult erksad ega maga. Hüpnoos on tavaliselt seotud meeldiva sügava lõdvestuse tundega ja see võib olla osa ravist.

Hüpnoterapeut kasutab hüpnoosi ja rääkimisteraapia kombinatsiooni, et aidata muuta kliendi mõtetes, tunnetes ja käitumises teadvusel sügavamal tasemel; alateadvuse tasand, kus me reageerime automaatselt. Tõekspidamised, mida me kõik enda kohta hoiame (positiivsed või negatiivsed), on salvestatud meie alateadvusesse, nagu ka paljud meie käitumised, mustrid ja harjumused. Selline käitumine võib olla kaitsev ja kasulik, kuid kui see ei ole kasulik, võib klient soovida töötada hüpnoterapeudiga, kuna ta soovib muuta oma sügavalt juurdunud automaatset vastust ega pääse neile üksi juurde.

Need, kes halvustavad hüpnoteraapiat ja hüpnotismi, väidavad, et hüpnoosi all olevaid inimesi saab „sundida“ tegema midagi vastu nende tahtmist. See ei ole tõsi. Terapeudi klient on alati teadlik sellest, mis tema ümber toimub.

Hüpnoosi ei pruugi soovitada inimestele, kellel on depressioon või isiksushäired, näiteks skisofreenilised, piiripealsed või nartsissistlikud häired. Kõigil hüpnoosihuvilistel on hädavajalik hoolikalt valida terapeut. Teenusepakkuja peaks olema spetsiaalse hüpnoosikoolituse läbinud ja sertifikaadiga litsentseeritud tervishoiutöötaja.

Peale käitumis – ja hüpnoteraapia on veel teisigi meetodeid, mida on välja käidud: treening, fütoöstrogeenide rikas dieet (varasemad postitused), magneti vastu nahka kandmine ja hingamistehnika (paced respiration - eesmärk on viisteist minutit kaks korda päevas aeglustada hingamist viie kuni seitsme hingetõmbeni minutis). Ükski neist ei ole kuumahoogude leevendamisel kinnitust leidnud. Akupunktuur ei ole uuringus andnud võrreldes paltseebogrupiga paremaid tulemusi.

Taimesegud ja lisandid

Gunter märgib, et ravimtaimed seoseid vasomotoorsete sümptomitega on vähe uuritud ja uuringud, mis olemas, ei ole kas korrektselt teostatud või ei saa vajalikke järeldusi teha. Mõnikord küsitakse, miks ei võiks patsiendile pakkuda platseebo efekti andvat ainest? Mis saab siin halba olla? Gunter ütleb, et arsti jaoks ei ole eetiline soovitada platseebot ja platseebo mõju on lühiajaline. Samuti on müüdavatest segudest leitud hormoone ja antidepressante ning sellisel juhul võivad need naise tervist otseselt mõjutada. Viimasel ajal on tõusuteel toidulisandite poolt põhjustatud maksapuudulikkuse jt teiste tõsiste tervisehäirete juhtumid.

Kõige levinumad ravimtaimed ses vallas:

Haldjaküünal (black cohosh)

Haldjaküünlast kirjutasin varasemalt Naise tervis vol 10.

Uuringud ei ole näidanud haldjaküünla kasutamisel platseeboga võrreldes mingit kasu ja samas on teada antud maksakahjustustest. Ühes uuringus leiti, et USAs 25% kolmekümne viiest haldjaküünla-toidulisandist ei sisaldanud üldse haldjaküünalt! Kujutage ette, kui 25% põletikualandajatest ei sisaldaks antibiootikume? Teadlased võtsid uuringu ette, kuna neil tekkis küsimus, kas esitatud haldjaküünla poolt tekitatud kahjude teated on seotud juhusliku saastumisega teiste taimede poolt st kas ravimtaimede korjamisel pole sattunud mõnede teiste haldjaküünlaga sarnaste taimede toksilisi osi. Võltsitud haldjaküünla segu sisaldas Aasiast pärinevaid taimi, mis tähendab, et neid ei korjatud kogemata koos Põhja-Ameerika haldjaküünlaga vaid toimus teadlik sihipärane segamine.

Sellised pettused on levinumad, kui arvata osatakse. Mõned 100% valeandmetega: Reklaamitakse: Puhas ajurveda taimne toode artriidi, alaseljavalu korral. Steroidivaba. Kõikidel patsientidel on hakanud parem!

KEM haigla kliinilise farmakoloogia osakond analüüsis seda ja nad leidsid, et toode oli tegelikult ravimtaime vaba steroid, mitte steroidivaba ravimtaim 😤😤😤

Pure Ayurvedic herbal product for arthritis, low back pain

Advertised steroid free. Patients all getting better!

Clinical Pharmacology department of KEM Hospital analysed herbal samples

And

They found that product was actually herbal free steroid, not steroid free herbal😐 pic.twitter.com/YT4xfvkyzl

— TheLiverDoc (@drabbyphilips) July 10, 2021

Sestap kui teil endal ei ole võimalik endal ravimtaime korjata, ja te ei tea ravimtaime võimalikke kõrvalmõjusid (need on alati olemas), siis müügil olevad segud on kahtlane kaup. Pean silmas just eksportvariante. Eesti ravimtaimetalude segud usun, et on täiesti kvaliteetsed.

Aili Paju nimetab raamatus "Aed ja mets kui apteek" klimakteeriumile sobivaid Eesti taimi: salvei, astelpaju, köömen, viirpuu, iisop, saialill, piparrohi, basiilik, meliss, kortsleht, hiirekõrv, naistepuna, aedvaak, põdrakanep. Eraldi kuumahoogude tarbeks ma ei leidnud midagi. Naistepuna suhtes siis ettevaatust (varasemad postitused), rahvameditsiinis kasutati naistepuna puuduva mensese korral või liigse vererohkuse puhul.

Kanep

Ka kanepi kohta vasomotoorsete sümptomite leevendamisel ei ole häid uuringuid. Kanep ise on endokriinsüsteemi kahjustaja, seega mõjutab naiste hormoone, kuid ei maksa eeldada, et see mõju on ilmtingimata positiivne. On müüdid ja muinaslood. Näiteks krjutatakse, et kuninganna Victoria kasutas oma valulike menseste leevenduseks kanepit, kuid see ei olnud nii. Müüt ise sai alguse 1800datel Dr Tilti raamatus, kus ta soovitas kasutada hašišit – mitte kuumahoogude raviks, vaid et „rahustada“ naisi, kes tsükli teatud ajal on „hullumeelsed“. Dr Tilt uskus, et kanepil on seksuaalset iha vähendav toime (kuna kanepit on seostatud meeste erektsioonihäiretega).

Fütoöstrogeenide lisandid: Need tooted sisaldavad mitmesuguseid isoflavoone või muid fütoöstrogeene. Sellesse kategooriasse kuuluvad tooted, mis sisaldavad soja, punast ristikut, linaseemneid ja humalat. Populaarsemad tooted väidavad, et need sisaldavad palju genisteiini ja / või daidzeiini või metaboliiti ekvoli. Kõigist botaanilistest ravimeetoditest testitakse kõige rohkem sojalisandeid. Üks toode, S-equol, võib mõnele naisele veidi tõhus olla; muudel juhtudel ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et mõni neist toodetest oleks tõhus, kuigi need tunduvad ohutud.

Õietolm: Palju propageeritakse toodet Relizen (koostis õietolmuekstrakt, akaatsia ja antioksüdandid; Eestis ei leidnud, et müüdaks, meil on õietolm suhteliselt hästi kättesaadav), mida müüakse mitme kaubamärgi all ja millel väidetavalt on antioksüdatiivseid ja põletikuvastaseid omadusi. On ainult üks väike uuring, milles võrreldi relizeni platseeboga ja kolme kuu pärast toimus vasomotoorsete sümptomite märkimisväärne paranemine. Pikaajalist järelkontrolli uuringule ei toimunud. Ühest lühiajalisest uuringust pole palju võtta, kuid mõned naised võivad soovida seda proovida.

E-VITAMIIN: uuringud 400–800 RÜ suuruse annusena päevas on vasomotoorsete sümptomite osas vastakad. Kui sellest ka on kasu, on see parimal juhul väike. 400 RÜ ja rohkem päevas  on seotud ka suurenenud suremuse riskiga, seega vitamiin E selleks tarbeks mittesoovitav.

DONG QUAI: see on taime Angelica sinensis (Eestis ka nimetusega  Angelica juur) kuivatatud juur ja sellel on oma koht Hiina traditsioonilises meditsiinis. Dong quai ei ole efektiivne kuumahoogude ega öise higistamise korral ning muret tekitavad potentsiaalselt ohtlikud koostoimed verevedeldajatega ning lahendamata probleemid seoses vähiriski suurenemisega.

Kaheastase kuningakepi õli (evening primrose): Seda on laialdaselt kasutatud menstuatsioonieelsete krampide ja valu, kuumahoogude jms leevendamiseks, kuid pole uuringud, mis seda kinnitaksid.

Homöopaatia – Ses osas on Gunter skeptiline ja seda ei soovita, kuna tõsiseltvõetavad uuringud puuduvad ja kasutatav Lachesis mutus (bušmeister on lõgismadulaste sugukonda kuuluv haruldane mürkmadu) tekitab temas küsimuse, kuidas on kuumahood sarnased maomürgiga. Ehk varasema patriarhaarse ühiskonna arvamusega, et naine on oma tsüklite ajal mürgine?

Hormoonravimid

Kõige enam on uuritud menoapausi sümptomite osas hormoonasendusravi ja sellest tuleb edaspidi põhjalikumalt juttu. Üldiselt soovitatakse alustada madalaima annusega, mis võib sümptomeid leevendada. Juba nii madalate annuste kui 0,014 mikrogrammise östradiooli plaastri kasutamine on osadele naistele kasulik, kuid enamik naisi vajab ekvivalenti 0,025 mikrogrammi ööpäevaseks annuseks. Naiste jaoks, kes ei saa transdermaalset ravi kasutada, vastab see 0,5 mg suukaudsele östradioolile ja 0,3–0,45 mg östrioolile (hobuste konjugeeritud östrogeenidele CEE). Östradiool ja CEE on võrdselt efektiivsed. Sisulise paranemise nägemiseks kulub tavaliselt vähemalt kuus nädalat. Progestageenid, eriti progestiinid, võivad hormoonasendusravis kasutatavas tüüpilises annuses tugevdada östrogeeni väikeste annuste toimet. Need hormoonid võivad olla mõnedele naistele vajalikud, kui östrogeeni  võtmine pole võimalik, näiteks kui östrogeen põhjustab isegi väga väikestes annustes migreeni või muid kõrvaltoimeid või naistele, kellel on anamneesis endomeetriumi vähk. Suukaudne progesteroon 300 mg päevas (suurem annus kui tavaliselt kasutatakse hormoonravis) võib samuti aidata nii kuumahoogude kui ka unehäirete puhul. Nii östrogeen kui ka progestogeenid on kahjuks vastunäidustatud naistele, kellel on olnud rinnavähk.

Mitthormonaalsed ravimid

Kui räägitakse vasomotoorsete sümptomite leevendamise ravimitest, mõeldakse sageli ainult hormoonidest.  Samas on kasutusel ka teised ravimid. Neid on kardetud võimalike kõrvaltoimete pärast, kuid uuringud näitavad, et neid talutakse üsna hästi. Ja Gunter märgib, et see pole abielu – kui ravim sulle ei sobi, ei pea seda võtma.

Antidepressandid: Antidepressandi kasutamine kuumahoogude korral ei tähenda, et naine oleks depressioonis või tema kuumahood oleksid „välja mõeldud“; keemilised muutused, mis põhjustavad kuumahooge, näivad hõlmavat paljusid samu neurotransmittereid kui depressioon. Paroksetiinimesülaat (Brisdelle) 7,5 mg ja paroksetiinvesinikkloriid (Paxil) 10–20 mg (üle 12,5 mg võib kaasa tuua rohkem kõrvaltoimeid ilma suurema lisakasuta) võivad kuumahoogude korral olla väga kasulikud ja vähendada ööiseid ärkamisi higistamisest - kindel boonus. Veel on kasutusel tsitalopraam (Celexa) 10-20 mg päevas, estsitalopraam (Lexapro) 10-20mg päevas ja venlafaksiin (Effexor) 75mg päevas. Pange tähele annuseid, kuna sageli müüakse neid palju suurema annuseliste tablettidena.

Üldiselt tasub alustada väikseima annusega ja oodata kuus kuni kaksteist nädalat, enne kui annust vajadusel suurendada. Mõned neist ravimitest võivad mõjutada libiidot, raskendada orgasmi või pärssida seda täielikult (see ei ole püsiv), nii et peaksite ennast jälgima.

Epilepsia ravimid – ravimid, mis on krambivastased on näidanud ka leevendust vasomotoorsete sümptomite puhul. Ravimi gabapentiini kohta, mis on geneeriline ravim, on palju andmeid olemas juba aastakümneid. Annus on tavaliselt 300 mg öösel ja seda saab vajadusel suurendada 300 mg-ni kolm korda päevas. See on selle ravimi jaoks endiselt väike annus, kuna  vajadusel saab annust suurendada kuni 2400 milligrammini. 300-900 mg vahemikus puuduvad ka kõrvaltoimed. Suuremate dooside kõrvaltoimeteks on  peavalu, pearinglus, jalgade paistetus. Teine samalaadne ravim on pregabaliin (Lyrica). Neid mõlemaid leidsin ka Eesti ravimiameti lehelt, kas neid eestis vasomotoorsete sümptomite jaoks kasutatakse, ei tea.

Klonidiin – vererõhuravim, mida on kasutatud kuumahoogude leevendamiseks, kuid see on vähem efektiivne kui östrogeen või teraapiad

Selle kahe postituse peale kokku - mina valiks käitumis-kognitiiv- või hüpnoteraapia. Iseenesest sellist kognitiivteraapiale sarnast reaalsusest lähtuvat mõtlemist olen ma Byron Katie Tööd harrastades ka pikalt teinud. Loodetavasti ma ei satu 25% superhoogudega naiste hulka 😜. Kui nii juhtub, eks siis näis, mis kasutamisel efekti annab. 

Naise tervis vol 30 - kuumahoogude ravi/1

 

Kuumahoogudest kirjutasin lühidalt Naise tervis vol 10.

Mida võiks siia veel lisada? 

Kuumahood on sagedaseim põhjus, miks menopausiealised naised arsti poole pöörduvad. 

Kuumahood esinevad pea 100% naistel, kes võtavad aromataasi inhibiitoreid (rinnavähi korral).

Gunter kirjutab oma raamatus "The Menopause Manifesto", et kuigi kuumahood on menopausi ajal arvatavasti östrogeeni kõikumisega seotud, ei saa östrogeen olla ainsaks põhjuseks, kuna muidu oleksid naistel kuumahood ka puberteedi ajal. Aga pole.

Teadlased viitavad sellele, et hormoonitaseme muutumine mõjutab termoregulatsiooni (meetod, mida keha kasutab kehatemperatuuri kontrollimisel ja reguleerimisel), mille tulemuseks on kuumahoogude kogemine.  

Kui teie keha ütleb: "Ma olen liiga kuum," käivitab see mehhanismid kuumusest vabanemiseks. Teatud mehhanismid - veri tõuseb naha pinnale, näo-, kaela- ja rinnapiirkond läheb punaseks, kuumus kiirgub nahalt väliskeskkonda ja hakkate higistama - vabastavad kuumusest. See on normaalne reaktsioon kehatemperatuuri tõusule. Kuid menopausi ajal stimuleeritakse seda reaktsiooni sobimatult. Kuumahoog kestab 2-4 minutit ja kuna teil algusest peale pole kuum olnud, on kehatemperatuur langenud ning võivad järgneda külmavärinad, mis üritavad temperatuuri tasakaalustada.

Kuumahoo ajal kipub kiirenema ka südame löögisagedus, tugevdades kuumuse tunnet. Enamik kuumahoogusid kestavad 30 sekundit kuni 10 minutit, kuid need võivad olla ka pikemad.

Kuumahoogudega käivad kaasas  unehäired ja depressioon ning ärevus, mis mõjutavad naiste elukvaliteeti. Neid hoogusid on ka suhteliselt võimatu ette ennustada – ühel päeval käivitab kuumahoo trenn või kohv, teisel päeval mitte. Ja just selline ettearvamatus teeb kuumahoogudest üsna masendava asja.

Keskmisest tugevamate ja rohkemate kuumahoogudega naistel on kõrgem südamehaiguste risk. Vasomotoorsed sümptomid iseenesest ei põhjusta südamehaiguseid, kuid arvatakse, et naistel, kel on eeldusi südamehaigusteks, võivad need sümptomid seda tugevdada.

Üks teooria on see, et kuumahood tekivad tõenäolisemalt siis, kui närvisüsteemi ja veresoonte vahel esineb kommunikatsioonihäireid ning see võib olla ka südamehaiguste ja insuldi tekitaja.

Sestap peaksid naised, kel on keskmisest tugevamad hood olema ettevaatlikud ja kontrollima oma südame tervist, kolesterooli ja lipiidide taset.

Gunter kirjutab:

„Vana mõtteviisi kohaselt algasid vasomotoorsed sümptomid menopausist (see tähendab viimasest menstruatsioonist) ja kestsid umbes kaks aastat. Nüüd teame, et need võivad alata menopausi ülemineku ajal - isegi mitu aastat enne viimast menstruatsiooni - ja kuumahood võivad kesta keskmiselt üle seitsme aasta.“

SWAN uuringu kohaselt jagunevad naised vasomotoorsete sümptomitega 4 gruppi. Iga grupp hõlmab ca 25% naistest:

1. Kuumahood algavad varakult menopausi üleminekuperioodil ja leevenduvad peale viimast mensest.

2. Kõige tõsisemad sümptomid algavad viimase mensese ajal ja ca 4 aasta jooksul leevenduvad.

3. Sümptomeid väga vähe või puuduvad üldse! 25% veab 😏

4. „Superhoogudega“ naised, kellel algavad sümptomid pikalt enne menopausi ja jätkuvalt pikalt postmenopausi ajal. Ajavahemik ca 10-11 aastat, mõnedel kauem.

Kuumahood on tavaliselt halvemad pärastlõunal ja neil võivad olla hooajalised kõikumised - hullemad suvekuudel, kuna soojus ja niiskus võivad olla käivitajateks.

Gunter kirjutab, et tal olid hiljuti üsna tugevad kuumahood – sel hetkel oli tal viimasest mensesest möödas  neli aastat ja neli aastat kasutanud hormoonravi. Nädal pärast jahedamate ilmade tulekut, hood kadusid.

Uuringuid on tehtud mitmeid ja on leitud:

Naised vahel kipuvad pidama kuumahoogu ülitugevaks, kuid tegelikult see seda pole

On kuumahoogusid, mis jäävad naistel märkamata

Positiivsed emotsioonid käivitavad kuumahoogusid rohkem kui negatiivsed 😮

Kuni 88% naistest kogevad nn kummitushoogusid st naised arvavad, et neil on kuumaghoog, kuid kehas ei toimu vastavaid reaktsioone. Pigem on need pettumuse, suitsetamise ja treeningu järgsed nähud.

Gunter peab oluliseks ka seda, et rasvafoobia ei jõuaks arstikabinetti, kus kuumahooge kurtvale naisele öeldakse vaid – võta kaalust alla. Kaalu ja vasomotoorsete sümptomite suhe on keeruline. Mõned teadlased on väitnud, et rasvkoe poolt toodetud östrogeen võib olla kaitsev, samas kui teised on oletanud, et rasvkude võib toimida nagu isolatsioon, mis raskendab keha kuumuse hajutamist.

Mitmes uuringus on käsitletud kaalulangust ja kuigi leiud ei ole päris kindlad, võib kaalulangus olla kasulik, kuigi naistele tuleks pakkuda vasomotoorsete sümptomite ravi, olenemata kehakaalust või vööümbermõõdust.

Kuid peale menopausi on veel teisigi põhjuseid, miks võivad kuumahood tekkida. Kui kuumahood ilmnevad noortel naistel või ei anna ravi tulemust, tuleks vaadata ka teisi võimalusi:

Kilpnäärme seisukord

Diabeet

Uneapnoe

Ärevus

Liigne alkohol

Ravimite ja toidulisandite kõrvaltoimed

Vähk

Tuberkuloos

Millist ravi kuumahoogude tarvis pakutakse?

Vajadus kuumahoogude ravi järele jäetakse sageli tähelepanuta (kannata ära, küll läheb mööda!), mis on häbiväärne. Kuigi hood pole otseselt ohtlikud, võivad need paljude naiste elukvaliteeti drastiliselt mõjutada.  

Sageli soovitatakse naistele riietuda kihiliselt st et kuumahoo ajal saaks riideid vähemaks võtta. Kuigi Gunter kirjutab, et selle kohta pole mingeid uuringuid tehtud, on samas ka selge, et kui sa saad ära võta jaki või kampsuni, tunned ennast paremini. Samuti märgib Gunter, et suviti on ta kandnud juukseid hobusesabas või kinni panduna, et kaelal ei oleks täiendavat soojust juuste näol. Kindlasti on parem mõte kanda varrukateta kleiti jakiga, kui pikkade käistega sametkleiti.

Tänasel sotsiaalmeediast tulvava reklaami taustal märgib Gunter, et ei ole mingeid uuringuid ega teste selle kohta, et teatud reklaamitavatel pidžaamadel või pesul oleks kuumahooge või öiseid higistamisi vähendav mõju. Kui siidist öösärgid ja riided tunduvad sulle naha vastas jahedad, siis võib sellest abi olla.

Mittemedikamentoosne kuumahoogude ravi

Kognitiivne käitumisteraapia (CBT – cognitive behavioral therapy) keskendub meele-keha seostele. See ei tähenda seda, et „kõik on sinu peas kinni“, vaid pigem seda, et kuumahool on suur mõju meie enesetundele.

Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.

Mõtted, emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.

Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid, erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi. CBT kuumahoogude jaoks sisaldab selgitusi kuumahoogude meditsiinilistest põhjusetest ja aitab kujundada oskust asendada negatiivseid mõttemudeleid kas siis positiivsemate või realistlikumate mudelitega. Kui teis juurduvad kuumahoogude ajal mõtted „minu aju on täitsa sassis“ või „minuga on kõik halvasti“, siis pikema perioodi jooksul mõjutavad nad aju tõsisemate kuumahoogude suunas.

CBT-ga on üks eesmärk õppida kognitiivseid moonutusi asendama millegi täpsemaga. Näiteks: „See kestab ainult kaks kuni neli minutit; see on aeg, mis kulub mul hammaste pesemiseks." Seda on vaja harjutada. CBT kombineeritakse tavaliselt aeglase ja sügava hingamisega, et aeglustada südame löögisagedust ja alandada vererõhku, vähendades mõningaid stressivastuse füüsilisi sümptomeid. Kas CBT peatab füüsiliselt kuumuse või mõjutab aju taju, pole teada. Sellest hoolimata näitavad CBT uuringud, et see võib viia muutusteni ajus ning seda on ajupiltidelt ka näha. Kui kliiniline psühholoog õpetab ja kui naine ise suudab kodus seda protsessi juhtida, võib CBT aidata. 

Eestis leiad kognitiivse käitumisteraapia kohta siit: https://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/ ja Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (EKKA) lehelt www.ekka.ee

EKKA on asutatud 1990. aastal ja see ühendab praeguseks üle 80 kognitiiv-käitumusliku suundumusega psühhiaatrit ja psühholoogi erinevatest Eesti paikadest.

Gunter kirjutab:

„Kui tunnen, et saabub kuumahoog, annan endast parima, et teha paus, teha kolm aeglast ja sügavat hingetõmmet ning öelda endale: "Inimesed ei oleks ilma menopausijärgse naise tugevuseta saanud sellesse punkti areneda."😏😏😏

Naise tervis vol 10 - kuumahood

 

8. Kuuma- ja külmahood, öine higistamine

Mul endal, nagu ma varem mainisin, ei ole kuumahoogusid esinenud aga kuna see on üks probleemsemaid sümptomeid, siis selle kohta on ka üksjagu materjali, mis kõik ühte postitusse ära ei mahu.

Kuumahood on vasomotoorsed sümptomid. Mis on vasomotoorne?

“Vasomotoorne” viitab keha muutuvale temperatuurile. Need on sümptomid, mis on kõige sagedamini seotud menopausiga, kuid me teame väga vähe sellest, miks naised nendega menopausi ajal kokku puutuvad. Praegused teooriad viitavad östrogeeni taseme muutustele, mis näivad mõjutavat hüpotalamust, seda aju osa, mis vastutab keha temperatuuri reguleerimise eest.

Psühhiaatriaprofessor Rebecca Thurston kirjutas oma 2019 uuringus, et sagedased kuumahood tõstavad südamehaiguste riski. Nii et see pole selgelt ainult menopausi ebamugav sümptom; need võivad mõjutada ka üldist tervist.

Günekoloog J. Gunter kirjutab oma raamatus „The Menopause Manifesto“: „Vana mõtteviisi kohaselt arvati, et vasomotoorsed sümptomid algasid menopausist (see tähendab viimasest menstruatsioonist) ja kestsid umbes kaks aastat. Nüüd teame, et need võivad alata menopausi ülemineku ajal - isegi mitmeid aastaid enne viimast menstruatsiooni - ja kuumahood kestavad keskmiselt veidi üle seitsme aasta.“

Statistika järgi on 25% tõenäosus, et kogetavad kuumahood on minimaalsed või neid ei kogeta. 25% on neid, kellel on tohutud kuumahood ja võivad kesta 10-11 aastat ning kauem. 50% jäävad kuskile nende kahe vahepeale.

Kuigi kuumahood võivad olla tugevad, esineb  vaid 6% naistest neid iga päev ja enamik naisi kogeb neid 30% päevadest (või vähem). See ei tähenda, et nad ei oleks kurnavad. Mitmed tegurid suurendavad või vähendavad vasomotoorsete sümptomite riski:

Suurendajateks on tervise sotsiaalsed aspektid (vaesus, lapsepõlve traumad, madalam haridustase), suitsetamine, alkohol, kofeiin, vaimne tervis (stress, depressioon, ärevus).

Kuumahood on tavaliselt hullemad pärastlõunal ja võivad olla ka hooajalised kõikumised - hullemad suvekuudel, sest soojus ja niiskus võivad neid esile kutsuda.

Uuringutes on leitud, et ca üle pooltel kordadel jätsid naised oma kuumahood tähele panemata st füsioloogiliselt kuumahoog oli, kuid möödus vaikselt. Ja huvitaval kombel tekitasid positiivsed emotsioonid rohkem kuumahoogusid, kui negatiivsed – no mida, nalja ka enam teha ei saa või? 😞

Samas uuringus leiti ka, et naised raporteerisid kuumahoogusid, kui tegelikult neid ei olnud. Nn valehoogusid kogesid 88% naistest. Valehoo tekitasid treening, vihastamine, suitsetamine.

Mida see tähendab? Oluline on meeles pidada, et midagi ei kogeta enne, kui teie aju ütleb teile, et see on kogenud. Emotsioonid, meeleolud ja tõenäoliselt isegi ootused mõjutavad neurotransmitterite taset, mille muutus võib suurendada, vähendada, tekitada, kaotada kõikvõimalikke aistinguid sh kuumahoogusid.

No vot, loodetavasti neid raamatuid lugedes ja blogi kirjutades, ei tekita ma omale vastavaid sümptomeid. Mitte et kui ma kogu info ees silmad sulgeksin, siis oleksin ilma sümptomiteta 😃.

Kultuuriliselt on menopausi sümptomeid vähem kohtades, kus naise vananemine on loomulik protsess  (naise teine kevad). Kuumahoogude esinemine on väiksem Aasias, eriti Jaapanis, kus  ainult 20% naisi kogeb kuumahoogusid. Põhiliselt on arvatud, et sellele on aidanud kaasa dieet – eriti fütoöstrogeenide rikas toit  ja sotsiaalsed ootused (pole "parim enne möödas" suhtumist).

Uuringutes aga on fütoöstrogeenid nii toiduna kui ka toidulisanditena osutunud kuumahoogude  osas suuresti ebaefektiivseks, ehkki kogu elu kõrge fütoöstrogeense dieedi söömine võib muuta keha selliseks, et need toidud osutuvad sel juhul toetavaks. 

Ühesõnaga kui sa pole aastakümneid fütoöstrogeenide rikast toitu söönud, siis menopausis olles fütoöstrogeene sisaldavad toidulisandid ja toidud sümptomeid reeglina ei leevenda.

Aga ma tuletan korra meelde fütoöstrogeenide kohta: Fütoöstrogeenid ehk toiduöstrogeenid on taimedes leiduvad looduslikult esinevad ühendid. Paljud neist taimedest on juba osa meie dieedist. Fütoöstrogeene sisaldavad toidugrupid: köögiviljad, puuviljad, mõned teraviljad, kaunviljad.

Kui inimene sööb taimseid toite, mis sisaldavad fütoöstrogeene, võib neil olla sarnane toime keha toodetud östrogeeniga. Sel põhjusel ongi fütoöstrogeenid tuntud kui toiduöstrogeenid. On fütoöstrogeenipreparaate (toidulisandid), kuid loomulikud  toiduallikad on parem valik. Fütoöstrogeenid jäljendavad östrogeeni, kuna nende keemiline struktuur on väga sarnane kehast pärineva östrogeeniga. Kui fütoöstrogeenid sisenevad kehasse, võtavad keha östrogeeniretseptorid neid nagu östrogeeni. Fütoöstrogeenid samas ei seondu östrogeeniretseptoritega nii kindlalt kui organismi toodetud östrogeen, mistõttu nende toime võib olla nõrgem. Aga unustage need lood, kus soja paneb meeste rinnad kasvama või mõjutab inimese sugu – need on puhtalt müüdid. Selleks, et rinnad kasvama hakkaksid on vaja ämbrite kaupa süüa – ja ükskõik milline toit ämbrite viisi, viib lihtsalt ülekaaluni ja eks siis ka rinnad suuremad.

Järgmistes pähklites ja seemnetes on fütoöstrogeene palju:

linaseemned

päevalilleseemned

seesamiseemned

mandlid

kreeka pähklid

Puuviljad

õunad

porgandid

granaatõunad

maasikad

jõhvikad

viinamarjad

Köögiviljad

jamss

läätsed

lutserni idu

mungoa idu

Sojatooted

sojaoad

tofu

tempeh

Miso supp

misopasta

Ravimtaimed

punane ristikhein

lagritsajuur

humal

Vedelikud

kohv

burboon

õlu

punane vein

oliiviõli

jasmiiniõli

Teraviljad

kaer

oder

nisuidud

 

Sisalduse rohkuse poole pealt on nimekirja eesotsas linaseemned (379380 mikrogrammi/100grammi kohta), soja (103920 mikrogr/100g); nimekirja lõpus on  päevalilleseemned (216 mikrogr/100g).

Linaseemned on siis küll liiga suure sisaldusega – mulle üldse ei meeldi, kui kuskil on midagi liiga palju ja ma vaatasin, et tõenäoliselt võivad nad negatiivselt mõjutada rinnavähki. Aga see ei ole selle postituse teemaks. Peale toortoitlaste ei söö keegi linaseemneid liiga palju 😜. Ja ka toortoidu aegadel, kui ma tegin palju linaseemne leivakesi – neid ei ole võimalik tohutult süüa. Mingil ajal hakkavad üsna vastu ja lapsed loobusid neist mingil ajal täielikult.

Geneetilised erinevused on veel üks arvatav põhjus, kuna jaapanlannad suudavad suurema tõenäosusega muuta fütoöstrogeeni daidseiini aktiivsemaks aineks ekooliks. Jaapani naistel, kes söövad rohkem soja, on kuumahoogude arv madalam, nii et tundub, et on olemas midagi, mida teadus fütoöstrogeenide - eriti soja – osas veel ei tea, või on neil siiski ainult minimaalne mõju.

Hea uudis on see, et kuumahoogude raskuse vähendamiseks võite kombineerida erinevat ravi ja strateegiaid. Meditsiiniorganisatsioonid ja eksperdid nõustuvad, et hormoonteraapia on sümptomite raskuse vähendamiseks parim võimalik ravi. Mittefarmatseutilised võimalused hõlmavad kaheaastase kuningakepi (evening primrose) õli ja haldjaküünla (black cohosh; Actaea racemosa) toidulisandeid, kuid praegu on andmed nende tõhususe kohta erinevad.

Naistepuna

Keegi tuttav küsis naistepuna kohta ja see on tõepoolest kasutusel mitmete naistehaiguste puhul. Aili Paju kirjutab: tulist teed joodi puuduva mensese puhul, viinaleotist tarvitati liigse verejooksu vastu; mõnel pool kasutati nn naiste päästja keedist sünnituse kergendamiseks (Aili Paju „Aed ja mets kui apteek, lk 170). Ain Raali „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“ kirjutab, et naistepuna on depressioonivastane, rahustav, seedetegevust korrastav, välispidiselt põletikuvastane. Suur kogus naistepuna võib pikema aja jooksul põhjustada mürgitust ja ei sobi kokku teiste ravimitega, eriti rinnavähi omadega.

Depressiooni puhul oleks nagu taim hea aga kuna naistepuna vähendab ka östrogeenide, eriti östradiooli taset, kiirendades selle ainevahetust ning naised ei tohiks seda võtta koos rasestumisvastaste tablettidega, siis ma ei ole kindel selle universaalses sobivuses menopausi ajal, mil östrogeeni tase on pidevalt niigi langemas.

Uuringud on nagu seda tihti juhtub, vastukäivad. Mis on üsna üheselt selge – naistepuna ei sobi kokku ravimitega. Menopausi eas naistele on aga sageli ravimeid välja kirjutatud. Nii et on keeruline. Naistepuna võtmine koos teatud antidepressantide või muude ravimitega, mis mõjutavad serotoniini, võivad põhjustada serotoniiniga seotud kõrvaltoimete suurenemist. Naistepuna võib põhjustada suurenenud tundlikkust päikesevalguse suhtes, eriti kui seda võetakse suurtes annustes. Muude kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda unetus, ärevus, suukuivus, pearinglus, seedetrakti sümptomid, väsimus, peavalu või seksuaalne düsfunktsioon.

See ajab üsna hulluks, kas pole? Kui ma lugesin hiljuti tuttavale kirjutatud antidepressandi infolehte, siis oli seal kirjas, et võib põhjustada enesetapumõtteid jms. Et nagu ravib ja nagu ei ravi. Ehk on neid kes saavad abi ja neid, kes ei saa. Ja ravimtaimed pole erandiks - ka teistel menopausi sümptomite puhul kasutatavate taimede nagu punane ristik puhul on kõrvaltoimena märgitud, et võib olla toksiline maksale jms. Et nagu toetab ja ei toeta ka. Oleneb kogusest,inimese vastuvõtlikkusest ja tundlikkusest. 

Black cohosh

Haldjaküünal (black cohosh) paistab olevat ohutum, see ei reageeri ravimitega, kuid võib põhjustada mõningaid kergeid kõrvaltoimeid, nagu maoärritus, krambid, peavalu, lööve, raskustunne, tupe voolust või verejooksu ja kehakaalu tõusu.

Üdini naturalistid, kes iga päev kasutavad teatud taimi ja segusid, mis "maksa puhastavad" ja "toksiine" kehast välja viivad, ei peaks neid taimi täiendavalt juurde tarbima 😃. 

Ja siit me jõuame jälle alternatiivmeditsiini turundusvõteteni - on leitud, et mõned kaubanduslikult toodetud haldjaküünalt sisaldavad segud sisaldavad valet ürti või sisaldavad teiste ürtide segusid, mida sildil pole loetletud.

Selliseid segusid tarvitavatel inimestel on teatatud maksakahjustuste juhtudest - mõned väga tõsised. Samas on need probleemid on harvad ja pole kindel, kas just haldjaküünal on sümptomid põhjustanud. Sellegipoolest peaksid maksakahjustusega inimesed enne haldjaküünalt sisaldavate toodete/segude võtmist konsulteerima vastava ala spetsialistiga ja kõik, kellel tekivad tarbimise ajal maksaprobleemide sümptomid, nagu kõhupiirkonna turse, tume uriin või kollatõbi, pöörduma arsti poole. Ole ettevaatlik "naturaalsete" pudelikeste ja pakikeste ostmisel - nende sisu vastavust pakendil märgituga on reeglina kontrollimata.

Evening Primrose

Kaheaastane kuningakepp (evening primrose) on tõenäoliselt enamiku täiskasvanute jaoks ohutu ja üldiselt hästi talutav. Kõige tavalisemad kõrvaltoimed on seedetrakti ajutised sümptomid nagu kõhuvalu, täiskõhutunne või iiveldus.

Kuningakepiõli võib suurendada HIV-ravimi lopinaviiri toimet. Nagu kõigi toidulisandite puhul, konsulteerige oma arstiga, kui võtate mingisuguseid ravimeid.

Thebe kirjutab oma raamatus „Menopocalypse“, et kui ta andis Woman´s Day raames intervjuu, rääkides avameelselt oma menopausi sümptomitest, sai ta nädala jooksul 3000 kirja naistelt, kes märkisid, et nende arst ei ole kunagi nende depressiooni menopausiga seostanud. Thebe kirjutab: „Kui suudate lõpuks oma sümptomid enda jaoks selgeks teha ja neile nime panna, võite hakata tegutsema. Halvim asi maailmas on halb või sümptomaatiline enesetunne ilma vastuseid saamata. See on teie võimalus olla ise oma menopausi eestkõneleja ja ma saan teid sellel teel aidata.“ 

Ja seega pole see teema kaugeltki mitte läbi...☝☝☝