Naha puhtus vol 6 - kes tahab olla "kõige puhtam"

 

Loen J. Hamblini raamatut "Clean"... Mida tähendab meile „hea väljanägemine“? Kui me saame lahti oma ekseemist, aknest, kortsudest ja lõhname hästi? Seda me taga ajamegi.

Tagasi Darwini mõtete juurde minnes – kuigi sel ajal oli seksuaalsus nö maha surutud – olid tema arvamused seksuaalse valiku kohta radikaalsed. Ilu olevat evolutsiooniline präänik, kuna annab inimestele naudingut. Nauding on lõppeesmärk. Meie loomariigi esindajatena armastame asju, mis panevad meid ennast hästi tundma, isegi kui see ei ole meie pikaealisuse huvides.

Ega sellele vist ei  saa vastu vaielda – meile meeldivad asjad alustades näiteks šokolaadikoogist kuid ka asjad nagu alkohol, sigaretid, igat liiki narkootikumid. Need tekitavad meile hea enesetunde (alguses).  Ja siia on kerge kinni jääda kasvõi oma elu ja tervise hinnaga.

Yale'i evolutsiooniline ornitoloog Richard Prum on pühendanud oma karjääri esialgse iluteooria kui sisemise hüve taaselustamisele. Selles, mida ta nimetab “ilu juhtub hüpoteesiks”, väidab Prum, et ilu sai alguse juhuslikult, nagu iga evolutsiooniline protsess. Üks värv või laul või keha suurus või kuju või tekstuur, mida hakati väärtustama, mitte mingil muul põhjusel kui et see omadus pakkus naudingut.

Ja selline eelistus levis nii sotsiaalselt kui ka geneetiliselt.  Võidakse ju uskuda, et mehed arenesid naistest suuremaks ja agressiivsemaks seetõttu, et soo jätkamiseks domineerida  teiste isaste üle. Kuid võibolla juhtus see seetõttu, et naistele meeldisid suuremad võimukamad mehed. Kuna naiste jaoks oli sellistes meestes ilu rohkem.

Naised, kellele meeldis seks, said ka kõige tõenäolisemalt rohkem järglasi. Mehed, kes oskasid pakkuda nauditavamat seksi, said tõenäolisemalt rohkem võimalusi...

Bioloog Toni Morrison ütles 1993. aasta intervjuus ajalehele Paris Review: „Ma arvan, et ilu on absoluutne vajadus. Ma ei usu, et see on privileeg või järeleandmine. See pole isegi ülesanne. Ma arvan, et see on peaaegu nagu teadmine, see tähendab, selleks me sündisime.”

Suurema osa inimkonna ajaloost puudutas enese puhastamine rohkem vaimsust ja rituaale kui mis tahes kaasaegset ettekujutust tervisest või ilust. 

Viieteistkümnendal sajandil lõikasid asteegid puhastusrituaalideks mägede külgedesse tohutuid basseine. Ämmaemandad kutsusid imikuid pestes kohale veejumalannat Chalchiuhtlicue'i.

Isegi orjad, keda asteegid ohverdamiseks ette valmistasid, puhastati püha veega. Vanas Egiptuses riietuti jumalateks ja pesti rituaalselt oma surnuid, et hõlbustada üleminekut teispoolsusesse.

Hippokrates, pooldas vanne kui midagi tervisele orienteeritud praktikale pisut lähedasemat. Kuid muidugi mitte mikroobide eemaldamiseks: külm vesi arvati ravivat liigeseid, kuum peavalu ja urineerimisraskusi. Ka vanad roomlased kasutasid basseine – kuigi need olid kaugel tervislikest. Puudus tsirkulatsioon ja igasugune vee puhastus.

Filosoof Seneca nägi oma kodulinnas tekkivaid dekadentseid rajatisi selle moraalse allakäigu tõendina.

Ka varasem kristlik kirik pidas vannis käimist paheks. Jeesuse ajal kehtinud juudi seadused rõhutasid oma keha puhtuse tähtsust toitumis- ja hügieenieeskirjade abil. Vanadel heebrealastel oli vaja pesta käsi enne ja pärast sööki ning käsi ja jalgu enne templisse sisenemist.

Islam nägi pesemist ette 5x päevas enne palvetamist. Nii tekkis vajadus araabia linnades mošeede juurde täiesti hea veevärgi ehitamist, mis Euroopas puudu jäi.

920 aastatel kirjeldas üks muslim viikingeid, kui kõige räpasemaid inimesi, kes ei puhastanud end peale urineerimist ja enda kergendamist, ega ka peale söömist ja seksuaalakti – nagu ahvid.

Kui Marco Polo külastas 13 sajandil Indiat ja Hiinat märkis ta ära nende hügieeniharjumused. Hiinas ei olnud inimest, kes poleks end nädalas 3x pesnud, kusjuures talviti iga päev.  Ka Indias oli enda pesemine sisse juurdunud.

16 ja 17 sajand kuuluvad Euroopa räpasemate aegade hulka. Inimesel oli maal turvalisem ja tööd oli rohkem. See muutus aga tööstusrevolutsiooniga. Enne üheksateistkümnendat sajandit koosnesid suuremad linnad mõnesajast tuhandest inimesest. Puudusid kõrghooned või tehased, mis tekitaksid linna iseloomulikku sudu, mis ripub nüüd peaaegu pidevalt selliste linnade kohal nagu Los Angeles, Hongkong ja Delhi. Aastaks 1801 oli Londoni rahvaarv ületanud miljoni inimese piiri. See jõudis 1850. aastaks enam kui kahe miljonini. Peagi järgnesid Pariis ja New York, sest inimesi voolas linnadesse. Nad tegid seda aga kiiremini kui infrastruktuuri ehitada suudeti.

Liiga kiire rahvaarvu tõus tekitas rohkelt prügi ja mustust. Kõikjal hobusesõnnik, tänavatele valatud solgivesi..., mis andis epideemiate puhkemiseks suurepärase baasi.

Esimeste haigustekitajate mikroobide avastamise aega nimetatakse „hügieeni revolutsiooniks“. Pärast mitmeid kooleraepideemiaid, saadi teada, et need on põhjustatud saastunud veest ja sanitaarrevolutsioon saab alguse. Ideed isikliku hügieeni kohta kerkisid samuti teadvuse keskmesse. Inimese puhtust võib pidada märgiks sellest, kes oli ohtlik ja kes mitte. Hoolitsemata väljanägemine näitas, et te ei saa endale lubada pesemist ja teil puudub tualett või on see mingi saastunud kloaak.  Võib-olla olete üks haiguse kandjatest. Teisest küljest oli hoolitsetud väljanägemine - pestud riiete, kammitud juuste ja puhta  nahaga - ohutuse signaal.

Puhtast välimusest ja hügieenist said sünonüümid. Kui need nö puhtuse ja mustuse mõisted muutusid konkreetsemalt tervise ja surma poole osutajateks, levisid ka lõhestavamad tähendused. Hügieeninäitajatest said staatuse näitajad ja rohkemat hakati sageli pidama paremaks. Enam ei piisanud lihtsalt füüsiliselt eemaletõukava välimuse või lõhna puudumisest; inimene pidi lõhnama hästi. Sellised puhtuse demonstratsioonid muutusid teatud ametite ja sotsiaalsete ringkondade jaoks üha enam väravamehhanismiks.

Töölisklassi nimeks sai Suur Pesemata (ehk Suur Räpane). Hügieeni kontseptsiooni kasutati aina selgemalt sotsiaalse manipuleerimise vahendina. Sugulisel teel levivate nakkuste ohjeldamise jõupingutused viisid nn sotsiaalse hügieeni liikumiseni, mis korraldas avaliku hariduse kampaaniaid, et aidata kontrollida I maailmasõja ajal süüfilise puhanguid. Liikumine toob hiljem kaasa programmi koolinoortele, mida tuntakse nüüd seksuaalharidusena.

1895 andis saksa arst Alfred Ploetz välja raamatu Rassenhygiene (rassi hügieen) - käiakse välja idee, et üks rass on teistest puhtam. Nii saab alguse terve ahel, mis tipneb Holokaustiga. 

Puhtuse ja puhastamise ideed said isolatsionistlike argumentide aluseks, tuginedes põhieeldustele, et homogeensus on hea ja mitmekesisus ebaloomulik või ohtlik. Hirm ja põlgus mikroobimaailma vastu mängivad kaasa  selgesõnalisest rassismist kuni rõhuvate seksuaalsusstandarditeni. Neid kasutatakse ka seebi müümiseks.

Arvukad tooted, mis täna apteegiriiuleid täidavad, hakkasid igapäevasesse kasutusse tilkuma peagi pärast seda, kui sajand tagasi muutusid voolav vesi ja vannid töölisklassi seas tavaliseks. Hiljuti kõikjal levinud suplemisharjutused lõid tohutu turu seebi ja muudele puhastusvahendite aina suurenevale võidurelvastumisele. Kui vaeseid ei saa enam iseloomustada sõnaga „pesemata“, vajaksid rikkad uusi viise, kuidas end „kõige puhtamatena“ esitleda. Kapitalism ei müü midagi nii tõhusalt kui staatust. Ja kui natuke oleks hea, siis palju parem oleks loomulikult rohkem.

Naise tervis vol 13 - halb kehalõhn ja tupe atroofia

 

On keegi vaadanud ringi ja imestanud, kuhu on jäänud tema entusiasm? Thebe kirjutab, et tema elurõõm ja entusiasm jättis ta tükiks ajaks maha. Kuid ta lohutab, et kõigi masendavate asjade vastu leidub midagi, mis avitab.

Nüüd allpool saavad mõned asjad mitu korda üle korratud. Lihtsama ülevaate leiab Thebe raamatust ja põhjalikuma günekoloog Gunteri raamatust.

Üheks ebameeldivamaks asjaks peetakse menstruatsioonitsükli ebakorrapärasust, hakkab verd tilkuma ja siis edasi ei midagi. Või kuude kaupa mitte midagi ja siis ootamatult suur vere tulv.

Ilmselge on, et kui perimenopausi perioodil on hormonide tase kõikuv, siis kõigub ka tsükkel. Thebe ütleb, et parimaks soovituseks on: ärge kandke valgeid pükse – päris tõsiselt! 😂

Reeglina kannavad naised sel perioodil käekotis nii hügieenitarbeid  kui ka täiendavat paari aluspesu. Täna on ka meil poes müügil imavad/lekkekindlad  aluspüksid (Thinx).

Thebe kirjutab: „Teie tsüklid võivad hakata kergemaks muutuma. Teil võib tsükli keskel esineda vähest verd ja muul ajal võib tekkida tunne, nagu hakkaksite sünnitama tulnukat - mul oli kunagi nii raske menses, mil eraldus nii palju vereklompe, et pidin terve päeva tampooni vahetama iga tunni aja järel. Lõpuks, kui tugev verejooks vaibus, jätkus menses üle kolmekümne päeva. See oli päris hull. Samas tundsin end täiesti tervena ja verejooks, kuigi tugev, tundus ka normaalne. Mõnel naisel tekib tõsine verejooks, seega pöörduge palun vajadusel arsti poole.“

Thebe lootis, et selline tohutu verejooks näitab munasarjade viimast pingutust, kuid ta eksis. Vähese verega mensesed jätkusid iga 7 kuu tagant veel paar aastat.

Hormoonid ja lõhnad

Thebe kirjutab: „On päevi, kui ma tunnen tõeliselt halba kehalõhna. Jah, ma haisen! Tõepoolest. Mu kaenlaalustest võib levida vana võidunud lehka. Ma pole kunagi varem niimoodi haisenud. Kehalõhna muutusi võivad tekitada nii paljud asjad. Ovulatsiooni korral vabaneb rohkem "meessoost" lõhna ja kui teie hormooni tase muutub ebakorrapärasemaks, võib kehalõhn muutuda halvemaks. Hormonaalsed kõikumised, mis põhjustavad kuumahoogusid ja öist higistamist ning suurenenud ärevust võivad samuti mõjutada teie kehalõhna.

Kui liigne higistamine ja muutunud kehalõhn hakkavad häirima teie igapäevaelu, konsulteerige arstiga, tänaseks on olemas rohtusid, mis aitavad.

Samuti võite märgata tupe lõhna muutust. Kui östrogeenitase langeb, hakkab tupp kuivemaks muutuma st tupe eritised. Hormoonide langus põhjustab ka teie pH taseme muutust, mis võib põhjustada kergelt ebameeldivat lõhna (terve vagiina on kergelt happeline, aluselisemaks muutumine tekitab halba lõhna). Mõnikord on menopausiealised naised märkinud, et vagiina piirikonnas on nn „vana naise lõhn“ ja see on üsna tugev. Lisaks sellele võitlevad mõned naised uriinipidamatuse käes ja mõned tilgad siia-sinna võivad samuti tekitada ebameeldiva lõhna. Hea uudis on see, et lõhnad hakkavad leevenduma, kui hormoonid hakkavad rahunema. Vahepeal on nende lõhnadega toimetulekuks mõned viisid:

* Pese alakeha veega, ära kasuta seepi. Valjuhäälsed reklaamid kõikvõimalikest intiimpiirkonna lõhnastatud pesuvahenditest võivad rikkuda vagiina õrna pH taset.

* Võib tunduda kummaline aga – leia endale sobivad stressi maandamise viisid.

* Kui ebameeldiv lõhn muutub püsivaks, konsulteeri arstiga

* Kui lõhn on seotud tugeva sügelemise ja valuga, mine kohe arsti juurde

·       Pea seejuures meeles, et vagiina ei peagi lõhnama nagu roosiaed ja ära lange turundusvõtete ohvriks.

Nüüd need erinevad mõisted – eesti keeles on häbe ja tupp, kuid on kasutusel ka inglispärasem vulva ja vagiina. Panen siia nii eesti nimedega pildid kui ka inglise keelsed. Sest vagiina kipub mul kergemini teksti tulema, kuna loen neid raamatuid inglise keeles. 

Tupe atroofia

Teine üllatus, mida menopaus meile kingib, on tupe atroofia, see on siis, kui häbeme ja tupe koed muutuvad menopausi tõttu hapraks. Samas see mõiste – tupe atroofia on vanem termin, mida pigem ei kasutata, kuna tupe atroofia hõlmab sageli ka kuseteede sümptomeid, nimetatakse seda nüüd menopausi urogenitaalseks sündroomiks (GUSM, eesti k MUGS).

Jennifer Gunter, MD kirjutab oma raamatus „The Vagina Bible“: „Tupe ava ja tupe  alumine kolmandik on rikas östrogeeniretseptorite poolest ja seetõttu võib menopaus seda oluliselt mõjutada; samuti on östrogeeniretseptoreid kliitoris, häbememokkades, ureetras ja kusepõies ning nii sümptomid kui ka füüsilised muutused ei piirdu tupega. "

Esiteks on tupp ainult üks mõjutatud struktuuridest. Kusepõis, ureetra, kliitori ja häbeme muutused on seotud samuti östrogeeni madalama tasemega.

Häbe ja tupp läbivad olulisi muutusi kas otseselt östrogeeni puudumise tõttu või kaudselt verevoolu vähenemise tõttu kudedesse. Kollageeni tootmine väheneb ka vanusega. Kollageen on valk, mis muu hulgas annab kudedele nende tugevuse ja venivuse, mistõttu menopausi ja vanusega kollageeni kadu viib kudede suurema hapruse ja elastsuse vähenemiseni. Füüsiliselt tunduvad koed kahvatud ja kui GUSM on tõsine, võivad tupe sees olla väikesed punased laigud, mis on tingitud kudedesse verd lekitanud ülihabrastest kapillaaridest. Tupe mikrobioomis toimub dramaatiline nihe laktobatsillide domineerivast keskkonnast paljude teiste bakterite suunas. Mõne naise jaoks võib see põhjustada muutusi tupe tavapärases lõhnas.  pH tõuseb (ehk muutub aluselisemaks), sageli on see 5,5 või kõrgem, enne menopausi on terve tupe pH 3.8-4.5 (kergelt happeline). Pange tähele, kui satute kuskile, kus teile aluselist vett või aluselise keha teooriat püütakse müüa!

 

Naised peavad neid muutusi sageli väga piinlikuks ja valusaks. Muud GUSM-i sümptomid on uriinipidamatus, bakteriaalne tupepõletik ja kuseteede infektsioonid, samuti põletus, sügelus, eritised, naha rebendid ja veresegused eritised. Kuna tupe sein võib muutuda nii hapraks, võib see seksi ajal rebeneda või veritseda, mis võib põhjustada valu ja ebamugavust. Pole ime, et naised tunnevad, et peaksid lõpetama seksimise kas oma partneri või vibraatoriga.   

Enam kui 15 protsenti postmenopausis olevatel naistel esineb  GUSMi  ja 80 protsendil esineb mõningaid sümptomeid, kuid ainult 7 protsenti otsib abi. Enamik lihtsalt talub valu või loobub seksist.

Paljud naised kas ei oska abi otsida (ei tea, et sümptomid on seotud menopausiga), häbenevad või kardavad (saavad) valediagnoosi. Hea hügieen ja vastava ala spetsialist võivad teid hädast välja aidata. Millised võimalused täna olemas on:

Paikselt kasutatav östrogeenikreem – arst võib soovitada sulle östrogeenikreemi, et sinu vagiina (tupp) elujõudu taastada. Uuringud näitavad, et östrogeeni kreem aitab menopausi elaistel naistel vähendada GUSM sümptomeid. Kuna tegemist on paikse kreemiga, siis see jääb sinu vagiinasse ja võib olla heaks valikuks neile, kes ei saa rinnavähi tõttu hormoonteraapiat teha. Ameerika Sünnitusarstide ja Günekoloogide Liit (ACOG) kinnitab, et tänased uuringutulemused ei näita mingit ohtu lokaalse kreemi kasutamisel neile, kellel on olnud rinnavähk või kes läbivad rinnavähi vastast ravi.

Libestid (lubrikandid) – need on kasutuselt peamiselt enne seksi, et muuta tupp libedamaks. Kuid need ei ravi tupe atroofiat. Müügil on nii vee kui ka silikoonibaasil libesteid, mõlemad on sobivad, kuid otsi tasakaalustatud pHga tooteid (terve vagiina pH on kergelt happeline 3.8-4.5)

Vaginaalsed niisutajad – uuringud on kinnitanud vaid ühe toote – Replens – mis tugevdab tupe seinu, niisutab ja vähendab valu seksi ajal. Eestis ma ei leidnud, et seda müüakse. Kui keegi teab, kirjutage mulle või jätke kommentaar. Replens on östrogeeni ja lõhnaainete vaba. Replensi koduleht on siin http://www.replens.com/Products/Replens-Long-Lasting-Moisturizer/. Ja seda saab tellida ka amazonist. Vaatasin - amazon.de lehel maksis see 14 eur.

Laserravi – laserravi kasutatakse vagiina uuendamiseks, see on lihtne ja valutu protseduur. Kuid NAMS (Põhja Ameerika Menopausi Ühing) med.doktor Stephanie Faubion juhib tähelepanu: „Kuigi laserravi GSM sümptomite raviks on paljulubav, on täna veel vähe andmeid selle täieliku ohutuse ja pikaajalise efektiivsuse kohta.“

DHEA vagiina küünlad – see on USA ravimiameti poolt heakskiidetud ilma östrogeenisisalduseta Intrarosa (prasterone) nimeline ravimeetod, mis leevendab valulikku seksi ja parandab tupe kudesid. DHEA on steroid hormooni prekursor, mida meie kehas toodavad neerupealised. Vanusega selle tase väheneb, kuid see võib olla oluliseks östrogeeni ja testosterooni allikaks naistele. Ja võibolla olete näinud DHEA sisaldusega toidulisandite reklaami. Küünla viimisega tuppe, muudetakse see seal östrogeeniks ja testosterooniks – selle protsessi toimumismehanismid ei ole veel täielikult selged. Thebe märgib, et kasutas neid ja sai ka abi. Eestis ma ei leidnud neid müügis. Leidsin, et Euroopa Ühenduses on need heaks kiidetud ja UKs müüakse hinnaga 22 GBP. 

Tuleb vist minna günekoloogi juurde uurima, millised on võimalused Eestis. Netist leidsin 2016 artikli „Klimakteeriline sündroom vajab ravi“, kus märgitakse, et peale HAR (hormoonasendusravi) ei ole ühtegi efektiivset ravi. Intrarosa iseenesest tuli alles 2020 aastal.

Kõik hormoonraviga seotud hirmud, statistika ja sobib-ei sobi saavad edaspidi hästi lahti kirjutatud, kuna Gunter käsitleb neid hästi põhjalikult. Samuti saab lahti seletatud, miks „bioidentsed“ hormoonid ei ole tegelikult bioidentsed ja kuidas turundusterminite ja tegeliku abi vahel vahet teha.

Ja kuigi ma ise eelistan mittesekkumist st pigem ei valiks ei alternatiivset lisandit ega medikamenti (ammugi mitte üleskiidetud imerohtu), siis selle teema lahtiharutamisel (vähemalt siiani) – ma valiksin vajadusel pigem teatud perioodi kasutada ravimiameti poolt kinnitatud mikrodoosis östrogeeni-progesterooni (millel on patsiendi infoleht koos selle hea ja halvaga), kui tarbida kümneid potsikuid, mille koostist kontrollitakse harva ja pisteliselt (ja infoleht puudub, kuna see mõjub müügile halvasti) ning mida turundus paneb su tarbima aastakümneteks. Kui kehal on raske ja sümptomid väga tugevad (ja tugevate sümptomite korral võib keha haiget saada), siis tasub loomulikule üleminekule tänaste võimalustega õlg alla panna.  Seda ei maksa loota, et üks natuke tugevatoimelisem ravim on kehale kuidagi ohtlikum kui 10 veidi lahjemat "naturaalset" tehases toodetud kemikaali.

Kui ma oleks sarkastiline, siis võiks öelda, et miks kardetakse hormoonravi, kui D vitamiini (hormoon) aastate kaupa megadoosides sisse aetakse. Aga kuna Gunter on ise niigi sarkastiline ja tema on vastava ala ekspert, siis ma jätan need teemad talle selgitada.

Vanemaks saades tupp veidi ka kahaneb pikkuses ja laiuses, tõenäoliselt verevoolu ja kollageeni muutuste tõttu, kuid võib olla ka muid põhjuseid. Kõik need muutused võivad lisaks koe elastsuse kadumisele ja suurenenud haprusele põhjustada seksiga seotud valu. Huvitaval kombel kahaneb ka peenis vanusega, testosterooni taseme languse, verevoolu vähenemise ja kollageeni kadumise tõttu. Me lihtsalt ei kuule sellest nii palju.

Gunter naerab oma raamatus välja ka müüdi, et vananedes võib tuppe ohustada stsenaarium „kasuta seda või kaota see”(use it or lose it) - see tähendab, et on arvamusi, et ilma peeniseta võib tupp püsivalt kahaneda. See on lihtsalt šokeeriv, pole kuulda ühtegi sarnast müüti meeste kohta - et peenis suudaks regulaarse tupekontakti korral kahanemist vältida. Teooria „kasuta või kaota” põhines ammustel madalama kvaliteediga andmetel, mida täna ei aktsepteerita. Östrogeeni kadu ja vanusega seotud muutused mõjutavad tuppe; see pole lein mehe puudumise pärast.

Gunter kirjutab: „Harva, kui naisel on vähese östrogeeni tõttu märkimisväärne põletik ja koed on muutunud nii hapraks, et nad veritsevad puudutades, võivad tupe seinad kokku sulanduda (fuse together). Kolmekümne aastase naistekliiniku juhtimise ajal olen seda näinud paar korda. Isegi kui tuppe sulgumine vanuse tõttu oleks seotud seksi puudumisega, ei suudaks peenis seda muutust mehaaniliselt takistada, sest nende naiste jaoks oleks tupe seks liiga valus ja peenis ei saa vähendada kudede põletikku ega parandada veresooni. See on lõppude lõpuks peenis, mitte võlukepp.“