Reede, 26. oktoober 2018

Taimne tzatziki ja daikoni redise salat

Eelmisel nädalal pidasime Sigridi 13 sünnipäevapidu. Kuna Sigridil läheb mandariini keelega juba päris hästi ja kõik muu hiinapärane meeldib jätkuvalt, siis ka sünnipäev ja retseptid tuli leida hiinapärased. 

Puuviljadega laua katmine läheb alati kergelt ja kaunilt :). Lehterkukeseenesalat kuivatatud  seentest. ja alles hiljaaegu tehtud lehtkapsakrõpsud.
 
    

Piltidega on alati nii, et kõigepealt ei ole aega pilte teha ja siis kui kõik on valmis, läheb pilditegemine meelest :). Nii jäi hieroglüügidega kaunistatud toortort ilma pildita :(

Hooaeg pakub praegu ilusaid daikoni rediseid ja leidsin kaks huvitavat retsepti, mida mugandasin sobivamaks:



Vürtsikas daikoni redise salat (originaalretsepti leiab siit)


1 daikoni redis, kooritud, spiraallõikuriga riivitud
½ tl tšillipulbrit
½ spl õunaäädikat (vbl sobiks ka sidrun või laim)
½ spl mett
2 tl meresoola
½ spl seesamiõli

1 tl seesamiseemneid (kasutasin musti seesamiseemneid, jäi väga kena lõpptulemus)

Riivitud rediseribadele raputa soola ja jäta veidikeseks seisma (ca 10 minutit). Seejärel pigista vesi välja. Proovi ja kui redis on liiga soolane, loputa vee all ja pigista kuivaks.
Salatikausis sega redisribad mee ja äädikaga.
Raputa tšillipulber salatile laiali. Kuumuta pannil spl õli ja vala kuum õli salatile. Sega hästi läbi.
Serveeri kohe või lase paar tundi seista.

Kuna minul seesamiõli pole ja pudelit selle tarbeks ostma ei hakanud, võtsin 1 spl oliiviõli (mul oli kolm redist), ajasin kuumaks, lisasin seesamiseemned ja segasin tulisel pannil läbi ja valasin kohe salatile. Jääb jätkuvalt toortoiduks.


Lauale lubati ka Kreeka köögi tzatziki :). 
Seda maitsvat kastet sõin kunagi Kreetal. Mõni aasta tagasi leidsin taimsed retseptid ja mugandasin enda jaoks sobivaks. Hetkel veel värske piparmünt aias täitsa olemas, talvel kasutasin kuivatatud piparmünti, ei olnud nii hea. 

TAIMNE TZATZIKI

2 tassi  india pähkleid, üleöö leotatud, loputatud 
1-2 sidruni mahla
2 keskmist küüslauguküünt, peenelt hakitud või pressiga purustatud       
¾ tl meresoola
½ tl värskelt jahvatatud musta pipart
3 pikka kurki, jämeda riiviga riivitud
1 peotäis värskeid piparmündilehti (kas peenelt hakitud või kastme valmistamisel blenderisse lisatud)


Pane loputatud india pähklid blenderisse, lisa pool tassi vett, sool, sidrunimahl, küüslauk, piparmünt (soovi korral). Mikserda kreemjaks, vajadusel lisa vett. Tulemus peaks olema jogurti taoline st vee kogusega annab mängida, et saada paksem või vedelam kaste. Külmikus kaste taheneb ja samas on kurk vesine. Maitsev on igal juhul nii paks, kui ka vedel tzatziki.

Riivitud kurgist pigista liigne vesi välja. Kurgivee võib ära juua :) või muudele toitudele lisada. Salatikausis sega riivitud kurk ja pähklikaste hoolikalt läbi ja pane enne serveerimist vähemalt 30 minutiks jahedassse (minul sahver) või külmikusse tahenema.  


Teine redise retsept, mis mulle meeldis aga mida ma teha ei jõudnud (originaalretsept):
Sojakastmega daikoni redise ja tofu salat:
2 daikoni redist, kooritud, spiraallõikuriga riivitud
ca 200 g shitake seeni (ma kasutaksin kuivatatud lehterkukeseeni st leotatult muidugi)
1 porgand, peenteks ribadeks riivitud
1 paprika, peenteks ribadeks riivitud
1 tass riivitud kapsast
1/4 tassi sojakastet
½  tl meresoola
1 spl taimeõli
200 g tofukuubikuid (ma valmistan tofu ise sojaubadest)

Kolmapäev, 24. oktoober 2018

D vitamiin: psedovitamiin pseudohaigusele


Kuigi ma ise osalen juba 15 aastat ainuisikuliselt omaenda elu-uuringus teemal "vitamiinide jt lisandite mittevõtmise mõju minu tervisele",  soovitan kõigile teistele oma D vitamiinid võtta, kui need on arsti poolt madalates doosides välja kirjutatud ja defitsiit (alla 30nmol/L) igati tõendatud.  Ja samas ka ise mõelda.
Olen varasemalt arutlenud iseenda ja teistega selle üle, et reeglina ennekõike haigus põhjustab madala vitamiini taseme, mitte vastupidi. Sestap ei ravi toidulisand haigust, vaid haiguse taandudes taastuvad ka vitamiinide tasemed. Võtame ühed elu hammasrataste vahele jäänud pagulased, kes sõjatandrilt põgenedes, läbi kõrbe ja üle mägede rännates,  vintsutatuna ilmast ja kehavast toidust - hügieenist, väsimusest ning hirmust. Selline inimene jõuab mingisse sihtkohta ja saab meditsiinilist abi - tal leitakse, et erinev vitamiinide, mineraalide jms defitsiit. Siis see on defitsiit, mis tõenäoliselt võib viia haiguseni. Kuid seda iseenesest ei tekita defitsiit, vaid unepuudus ja väsimus, nälg ja mustus. Samas ma saan aru, kui selline inimene vajab lisandeid - aga mitte eraldiseisvana, vaid ikka kõige muuga koos.

Kui võtame tänase lääne inimese, kes sööb 3-9 korda päevas või 1 kord aga terve päev läbi, kes sõidutab oma keha ühest kohast teise, tekitab ise omale hirmu soojas kodus liikumatult istudes läbi meedikanalite tulvavate lugude, filmide, mängude ja tema vereanalüüsid näitavad defitsiiti, siis mis see on? Hea elu defitsiit? Kvalitatiivne nälg? Mulle ei tundu, et ükski vitamiinipill aitaks ennetada seda, mis ilmselgelt tulemas on. Me nõuame meditsiinilt kaugelt liiga palju.
Ma üritan eemale hoida toidulisandi tarbimise meeletu maailma kritiseerimisest, kuid sattusin viimasel ajal järjepanu kogemata küll foorumitesse, kus inimesed ostsisid järjest suuremate megadoosidega lisandite e-poode, küll ajalehtede artiklitesse - mis väitsid, et näe päikese käes olemine ei aidanudki D vitamiinil kehas tõusta 75 nmol (aga ei peagi ju!) ja et veganid need kõige  suuremad D vitamiini defitsiidis kannatajad. 
Siis panin end kirja Emory Ülikooli kursusele "Biohacking your brains health", kus räägitakse ajust ja toitumisest sh vitamiinilisanditest ja nii sattusingi kahele D vitamiini puudutavale heale artiklile. 
Üks professor Tim Spectori oma, see on minu lemmik :). Ja teine, mis järgneb on BBC artikli tõlge, kus ma naudin häid viiteid meta-analüüsidele ja uuringutele ning hinnangute vaba arutlust. 

Tõlkisin siia Lononi Kings College geneetilise epidemioloogia professori Tim Spectori artikli 

Tim Spector

Vitamiinide avastamisest on möödunud sajand, kuid me oleme ikka veel neisse armunud. PoolUSA ja UK elanikkonnast võtab lisandeid    . Hetke lemmikust D vitamiinist  – päikesevitamiinist – usutakse, et see on kõige enam tõendatud ja annab kõige rohkem kasu. Valitsused, sh ka UK oma, on öelnud, et tõendid D vitamiini heast mõjust tervisele on nii ülekaalukad, et iga täiskasvanu peaks võtma seda vähemalt 6 kuud aastas
Kõige esimesena kasutati seda Victoria ajastul,  linnades elavate vaeste perede laste rahhiidi ravimisel ja täna antakse seda rutiinselt, et ennetada ja ravida luuhõrenemist (osteoporoosi) ja luumurde. Uuringutes seostatakse D vitamiini pea saja erineva haiguse riski vähenemisega, seda alates depressioonist kuni vähini.  
Kõigi aegade suurim kliiniline uuring   D vitamiini kasulikkusest luumurdude ennetamisel, on nüüdskes avaldatud ajakirjas BMJ  (vana nimega British Medical Journal). Uuring hõlmas 500 000 inimest, umbes 188 000 luumurdu 23 grupist paljudest erinevatest riikidest.  Kuna D vitamiini tasemed on tugevalt mõjutatud geneetikast, kasutasid teadlased vere D-vitamiini sisalduse (nn Mendelian randomiseerimine või MR) geneetilisi markereid, et vältida vaatlusuuringute tavapäraseid eelarvamusi nagu haiguse põhjuse ja tagajärje segiajamine ja teiste seotud tervisekäitumiste (niinimetatud "confounders") mõju.   

Tulemused näitasid, et ei ole mingit seost D vitamiini taseme  ja luumurdude riski vahel. See viimane uuring vastandub UK valitsuse viimatiste väidetega (kuigi mitte varasemate kliiniliste uuringute hulgaga). 
2014 aastal,  tehtud meta-analüüs 31 D vitamiini lisandit puudutava uuringu kohta leidis, et ei ole mõju luumurdudele. Suurem osa meie tugevast usust lisandi vastu tuleneb 1980ndate hooldekodude uuringust, mida ei ole enam kunagi korratud ja on ilmselt ebaõige.   
Veidi värskem meta-analüüs    33 randomiseeritud uuringu kohta, mis hõlmas kaltsiumi ja D vitamiini lisandit võtvat 50 000 vanemaealist täiskasvanut, leidis et ei ole mõju luumurdude esinemissagedusele. Samuti leiti, et ei ole selgeltmõistetavat kasu lihastugevuse ja mobiilsuse osas.   
Niisiis, kui andmed näitavad, et D vitamiin ei ole ennast õigustanud luumurdude ennetamisel, miks siis muretseda kõigi nende inimeste pärast, kelle veres on madal D vitamiini tase? D vitamiini defitsiit on muutunud moodsaks epideemiaks ja ettekanded ütlevad, et viiendik USA ja UK elanikkonnast on madala D vitamiini tasemega. On nad siis rohkem aldid teistele haigustele ja vähile?   
Defitsiidi määra osas ei ole konsensust.
Puudub ühine arusaam selle kohta, mis on D vitamiini defitsiit. Defitsiidi taseme määrad on meelevaldsed ja selles osa puuudub rahvusvaheline konsensus. Segadust tekitab ka USA erinev ühiksüsteem. „Normaalseks“ tasemeks loetakse 50-80 nanaomooli liitri vere kohta (nmol/L), samas ütlevad viimased uuringud, et täiesti piisav on 30 nmol/L
Kliiniline defitsiit (vähem kui 10 nmol) on reeglina täiesti selge, kuid samas on valesti määratud defitsiit tekitanud miljonites inimestes stressi ja tekitanud ülemääraste annuste võtmist. Enamik inimesi eeldavad, et kaltsium ja D vitamiin on ohutud ja mida rohkem võtta, seda parem. Minu kliiniline praktika muutus, kui uuringud  näitasid, et kaltsiumi lisand, mitte ainult ei ole ebaefektiivne luumurdude vastu, vaid võib põhjustada ka südamehaigust. Retseptide arv läheb vähenemise teed.
D vitamiin on rasvlahustuv, seega kõrgemat sisaldust saab keha endas ladustada. Kui soovitused D vitamiini lisanditele on reeglina mõõdukates doosides (10mikrogrammi või 400 IU) , siis nii mõnedki ületavad selle doosi, kui tarbivad veel lisaks tursamaksõli ja rikastatud piima, apelsinimahla või leiba. Veel enam murettekitav on see, et inimesed ostavad järjest enam megadoosides (4000-20000IU) lisandeid internetist.  
Pildiotsingu more is better tulemus
Ülikõrge D vitamiini tasemega (üle 100 nmol) patsiendid on nii minu kliinikus, kui ka mujal muutunud tavapäraseks. Samuti raporteeritakse järjest enam toksilist üledoosi. Mõningad randomiseeritud uuringud on näidanud, et veres oleva kõrge D vitamiini tasemega või megadoosides D vitamiini lisandeid (üle 800 IU) võtvad patsientidel on ülemääraselt suurenenud risk kukkumistele ja luumurdudele. D vitamiin on kaugel sõnast ohutu.    
D vitamiini lisandit ei peaks enam kauem soovitama ka muude haiguste ennetamiseks; suurem osa positiivsetest 137 haiguse kohta avaldatud uuringutest on ülevaatamisel ära märgitud, kui võltsingud. Laialdaselt levinud oli uskumus, et D vitamiini lisandid aiatavad ära hoida südamehaigusi, kuid meta-analüüsid ja suuremahulised geneetilised MR uuringud on selle välistanud. 
Pseudo-haigus
Oleme loonud ka endale veel teisegi pseudohaiguse, mida toetavad toidulisandi tootjad, patsientide grupid, toiduainete tootjad, rahvatervise osakonnad, heategevusühingud.   Igaühele meeldib uskuda imelisse vitamiini tabletti ja ta tunneb, et „need teevad midagi“.  
D vitamiini hoolimata oma staaristaatusest ei tohiks tänapäeval enam vitamiiniks nimetada, kuna vajalikud annused on niivõrd suured. Keha suudab D vitamiini meie nahas sünteesida ja see on steroidi prekursor. Selle asemel, et toetuda sellelel isehakanule, peaksid terved inimesed saama D vitamiini väikestes doosides päikesepaistest ja toidust nagu kala, õli, seened ja piimatooted. 
Me peaksime samuti usaldama, et tuhandeid aastaid kestnud evolutsioon suudab toime tulla loomuliku D vitamiini taseme langusega talvel ilma, et meie jäsemed murduksid.  Pea pool elanikkonnast võtab vitamiine igapäevaselt, hoolimata nende null kasutegurist ja järjest kasvavate tõenditega kahjulikkusest.  Ülemaailmne trend lisada reguleerimata vitamiine töödeldud toidule on nüüdseks tõsiselt küsimärgi all. 
Kuigi D vitamiinil on jätkuvalt harv meditsiiniline roll tõsiste defitsiitide või voodihaigete puhul, tuleks teistel vältida pseudo-haiguse „ravi“ steroidiga ning keskenduda selle asemel tervislikule elustiilile, päikesele ja hoida kokku oma raha ja energiat, süües rikkalikuma mitmekesisusega tõelist toitu.   



Kas igaüks peaks võtma D vitamiini?

Postimehe terviseportaalis ilmus hiljuti artikkel, millest lugesin: "Nii avastaski 35+ vanuses naine, et tema D-vitamiini tase on 50,7 nmol/L, samas kui tervislikuks peetakse taset alates 75 nmol/L. 25+ vanuses naine, kes enda väitel veetis suvel küll palju aega väljas, sai tulemuseks 55,8 nmol/L, mida peetakse samuti madalaks, alanenud tasemeks. Sinna vahemikku jääb ka 25+ noormees, kel mõõdeti vitamiinitasemeks 63,2 nmol/L.
45+ vanuses naine sai aga teada oma 81,9 nmol/L vitamiinitaseme ning sportlik 35+ naine 83,2 nmol/L taseme. Aktiivse eluviisiga 45+ mehel mõõdeti aga tasemeks lausa 120 nmol/L. Kolme viimase inimese vitamiinitaset peetakse väga heaks ja tervislikuks. Samad inimesed hakkavad vitamiinitaset mõõtmas käima iga kuu ning osad neist ka preparaate manustama, et näha muutust oma D-vitamiini tasemes..." 

sellise artikliga  tekitatakse päris palju stressi õues viibinud inimestele, julgustatakse neid tarbima megadoose, ostma internetist kahjulikke preparaate ....

Hetkel avaldatud meta-analüüside, uute uuringute ja ekspertide arvamuse kohaselt on päikese käes viibinud inimese 50,7 nmol/L väga hea D vitamiini tase ja lisandeid võtva  mehe 120nmol/L ülikõrge ehk tegemist on üledoosiga.

Pildiotsingu vitamin D megadoses can harm tulemus

Lugesin Jessica Brown artiklit D vitamiinist, mis mulle väga meeldis. Mõlemaid pooli esindav artikkel, mis jõuab mittemingisuguse otsuseni :). Vastutus jääb ikka endale, ei saa näpuga näidata meediku poole, vaid tuleb endal uurida, arutleda, otsus teha. Kas mida rohkem, seda uhkem või vähem on rohkem?
Lisasin siia artiklisse ka kõik viitelingid.


D vitamiin aitab väidetavalt väsimuse, depressiooni ja isegi vähi vastu. Mõned eksperdid vaidlevad sellele vastu ja ütlevad, et lisandid ei aita inimest, kelle vitamiini tasemed on tervislikul tasandil.  Milline on reaalsus?  
Toidulisand on üles kiidetud, kui imerohi. Nii vitamiin D2, kui ka vitamiin D3 lisandid on kättesaadavad ilma retseptita ja neid arvatakse parandavat immuunsust, väsimust ja lihasnõrkust, luuvalu ja depressiooni. Samuti öeldakse, et nad aitavad vähist eemale jääda ja vähendavad vananemise ilminguid.
Kas saab siis imeks panna, et turu-uuringute firma Mintel märgib, et kolmandik UK täiskasvanutest, kes tarbivad toidulisandeid, on arvanud D vitamiini lisandi nende hulka. 
Kuid debatt selle üle, kas kõik täiskasvanud peaksid D vitamiini lisandina võtma, käib jätkuvalt edasi.
Vähesed kahtlevad selles rollis, mida D vitamiin mängib meie luude tervises, reguleerides kaltsiumi ja fosfaadi tasemeid. Sestap julgustataksegi defitsiidis olevaid inimesi seda võtma. Ja neid võib olla rohkem, kui arvata oskate: üks uuring väidab, et ligi 20% UK elanikkonnast on sügava D vitamiini defitsiidiga, samas väidavad teised, et normaalse tasemega inimesed ei vaja lisandit – ja neid on enamus. Ehk teiste sõnadega - terved inimesed ei enneta haigusi, kui nad võtavad D vitamiini lisandit, kuigi mõned on seda lootnud.
Milline on reaalsus?
Hoolimata oma nimest, ei ole vitamiin D vitamiin. See on hormoon, mis soodustab kaltsiumi imendumist kehas.  Väljakutse on aga selles, et peale mõningate toiduainete, nagu rasvane kala, on D vitamiini tavapärasest toidust raske leida. Kuid ultraviolett B kiirte olemasolul, toodab meie nahk omaenda vitamiini tavapärasest kolesteroolist. On kaks peamist D vitamiini tüüpi. Esimene  vitamiin D3, mida leidub loomades sh kalas ja see, mida toodab meie nahk päikesevalguses. Teine  on vitamiin D2, mis tuleb taimsest toidust sh seentest. Uuringud näitavad, et D3 on efektiivsem ja 2012 aasta metaanalüüsi tulemused kinnitavad, et D3 on eelistatum lisandi valimisel. 
Hetkel soovitab rahvatervise organisatsioon Ühendkuningriigis PHE (Public Health England) võtta igal täiskasvanul 10 mikrogrammi lisandit sügisel ja talvel, mil, päikesevalgus langeb maale nurga alt, mis takistab UVB kiirte läbitungimist atmosfäärist. Amet soovitab  neil, kel risk madalamaks D vitamiini tasemeks sh tumedama nahavärviga inimestel, võtta lisandit aastaringselt. 
Teiste riikide juhised on sarnased. Kanadas soovitatakse 15mikrogrammi D vitamiini ja kaks portsjonit  D vitamiiniga rikastatud piima või soja alternatiive iga päev, kusjuures seadus ütleb, et lehmapiim ja margariin peavad olema rikastatud D vitamiiniga.  USA soovitused on samuti 15 mikrogrammi ja suurem osa piimast, hommikusöögi helvestest, margariinist, jogurtist ja apelsinimahlast on samuti rikastatud.
Pildiotsingu 20 century rickets tulemus
Need juhised ja jõupingutused toidu rikastamiseks  tulevad suuresti 20 sajandi keskpaigast pärineva püüdega võidelda rahhiidiga. On teada, et madal D vitamiini tase alandab keha kaltsiumi taset, mis viib luutiheduse vähenemiseni ja võib põhjustada rahhiiti, seda eriti lastel ja imikutel.  
Me teame, et ka madal D vitamiini tase võib põhjustada lihasnõrkust ja väsimust . Üks uuring leidis, et madal D vitamiini taset oli rohkelt väsimusega inimeste seas ja nende sümptomid paranesid peale 5 nädalat lisandi võtmist. Samas leidis Newcastle Ülikooli väiksem uuring, et madal D vitamiini tase võib põhjustada väsimust  ning  vähendada raku „jõujaama“ mitokondriefektiivsust. Uuringud vähi patsientidega on jõudnud samale arvamusele. D vitamiin võib samuti tugevdada ja reguleerida immuunsüsteemi, puhastades seda bakteritest.  (Sille märgib vahele, et ettevaatlikus teeb alati, kui miski asi on antibiootilise toimega st baktereid hävitav - pahad ja head bakterid tapetakse alati koos. Head on reeglina nõrgemad ja tulemus peale antibiootikume on tühermaa.)


Murtud luud
Kuid  D vitamiini tähtsus ei tähenda ilmtingimata, et tervisliku vitamiini tasemega inimesed vajaksid lisandit. Uurime üht kõige levinumat põhjust lisandi võtmiseks – luude kasv ja tervis. 
Tänased juhised selle kohta, kui palju D vitamiini tuleks võtta pärinevad uuringust, milles vaadeldi hooldekodudes elavaid vaureid, kes ei saa eriti päikest ja on tavaelanikkonnast rohkem aldid luumurdudele ja osteoporoosile.   Tim Spector, King's College London geneetilise epidemioloogia professor  on arvamusel, et sellised uuringud on „tõenäolised vigased“. 
On tõsi, et tõendid ei ole nii ilmselged. Üks meta-analüüs, mis avaldati 2018 augustis tuli järeldusele, et elanikkonna D vitamiini taseme tõstmine tõenäoliselt ei vähenda luumurdude riski tervetel inimestel. 81uuringu põhine meta-anaüüs leidis aga, et  D vitamiini lisandid ei hoia luumurde või kukkumisi ega ei paranda luude mineraali tihedust. Teadlased võtsid selle kokku nii, et ametlikud juhised tuleks vastavalt neile järeldustele ümber vaadata. 
Sarah Leyland, Rahvusliku Osteopooroosi Ühingu (National Osteoporosis Society) osteoporoosi õde-konsultant, märgib, et  D vitamiini lisand võib olla kasulik riskigruppidel, kel ei ole mingisugust kokkupuudet päikesekiirgusega. NHS teabe kohaselt on märtsist oktoobrini piisava D vitamiini taseme jaoks vajalik ainult vähene väljas olemine nii, et katmata käsivarred oleksid ilma päikesekaitseta päikesevalguse käes.  
Leyland märgib. “Me teame, et tervetel inimestel ei vähene luumurdude risk kaltsiumi ja D vitamiini lisandeid võttes. Siiski inimesed, kes ei saa piisavalt – kes on liikumatud või hooldekodudes – võivad lisandist kasu saada.”
Teadlased ei ole ka sellele veel leidnud selgeid tõendeid. Üks meta-analüüs, mis uuris kodus hooldatavate, hooldekodude ja haiglate statsionaarset populatsiooni, tuli järeldusele, et D vitamiin üksi seni testitud annuste ja preparaatidena ei hoia ära luumurde vanematel inimestel.  Ja teatud tõendid annavad tunnistust sellest, et kõrged doosid võivad tegelikult luumurdude ja kukkumiste arvu suurendada. Üks randomiseeritud uuring leidis, et igakuine megadoosis D vitamiini lisandid suurendasid vanemaealise elanikkonna riski kukkumisel saadud vigastuste arvu 20-30% võrreldes madalamat doosi võtvate inimestega.    


D vitamiin haiguste vastu

Vastuolulised on uuringud  D vitamiini ja teiste haiguste vahelistest seostest, sh ka vananemise osas. 
Üheks oluliseks väiteks on, et D vitamiini lisand stimuleerib immuunsüsteemi.  Adrian Martineau, Queen Mary University of London, The London School of Medicine and Dentistry, hingamisteede infektsioonide ja immuunsuse professor, kes juhib teadlaste gruppi uuringus „D vitamiini mõju tervisele“, leidis et, D vitamiin mängib rolli hingamisteede haiguste paranemisel.  
Kui tema meeskond analüüsis 25 kliinilise uuringu (11 000 patsienti 14 riigist) algandmeid, siis nad leidsid VÄIKESE kasuteguri igapäevase või iganädalse D vitamiini lisandi võtmisel, mil vähenes risk hingamisteede haigustesse, astmaatakki ja bronhiiti jäämisel. 
Antud uuring sai peagi terava kriitika osaliseks, Martineau toob välja, et riski vähenemine on küll väike aga siiski oluline, kui võrrelda teiste terviseparameetritega: selleks, et ära hoida ühte hingamisteede haigust tuleb anda D vitamiini lisandit 33 inimesele  – võrreldes, et näiteks ühe gripijuhtumi ärahoidmiseks tuleb vaktsineerida 40 inimest. 



Või võtame vananemise. Üks uuring vaatas seost D vitamiini ja oodatava eluea vahel ning leidis, et  vitamiin D3 võib aidata valgu homeostaasiga – protsessiga, mis reguleerib rakus olevaid valke ja hoiab nende tervist. Teadlased kirjutavad: „Meie tähelepanek on selline, et D3 parandab valgu homeostaasi ja aeglustab vananemist, mis näitab, kui oluline on säilitada tervislik D vitamiini tase seerumis“. 
Kuid teised uuringud ei ole nii veendunud. Üks  meta-analüüsi kokkuvõte  ütleb, et vajatakse rohkem uuringuid D vitamiini mõjust suremusele. Seost südameveresoonkonna haiguste ja  D vitamiini vahel tuleb veel uurida: sest antud juhul võib olla, et südamehaigus põhjustab madala D vitamiini taseme, mitte vastupidi. 

Korrelatsioon või põhjuslik seos?

See on teemaks kõigi uuringute puhul, mis  seotud D vitamiini madala tasemega.  
Ian Reid, Auckland Ülikooli meditsiiniprofessor usub, et haigused tekitavad madala D vitamiini taseme – halb enesetunne vähendab õue päikese kätte minekuid, mitte vastupidi.  Professor Reid märgib: „“Kui võtta ükskõik millise haigusega patsiendid, siis nende D vitamiini tase on madalam, kui tervetel inimestel. See viib osasid teatud hüpoteesini, et madal D vitamiini tase põhjustab haigusi, kuid ei ole mingeid tõendeid, mis seda kinnitaksid.”  
Teadlased on leidnud,et kõrgem D vitamiini tase on seotud madalama pärasoolevähi riskiga  – vitamiinil on oma roll uute veresoonte moodustumisel ja rakkudevahelise kommunikatsiooni stimuleerimisel. Leitud on ka, et D vitamiin  aitab jämesooles säilitada kaltsiumi normaalsel tasemel, mis omakorda aeglustab mitte kantserogeensete, kuid kõrge riskiga rakkude kasvu.  

Teised uuringud sh need, mis on vaadanud seost D vitamiini ja maksa-, rinna- ja prostata vähi vahel, on esitanud arvamuse, et on olemas hea põhjus arvata, et D vitamiini madal tase mängib rolli vähirakkude levikul. Sel juhul aitaks ju kindlasti lisandi võtmine vähki ära hoida – kuid hiljutine meta-analüüs ei suutnud leida, et lisandid vähendaksid vähiriski.   
Martineau märgib: “See on nagu kahesuunaline tänav – vähk, mis mõjutab D vitamiini metabolismi, toitumist ja päikese kätte minemist ja viib sellega D vitamiini taseme alla ning vastupidi läbi D vitamiini proliferatsioonivastase toime.  Need kaks hüpoteesi ei ole teineteist välistavad.”



D ja depressioon

Veel üks sageli tähelepanu  alla sattuv seisund on SAD (seasonal affective disorder – hooajaline afektiivne häire ehk talvedepressioon), meeleoluhäire, mille põhjustab hooajaline päikesevalgusega kokkupuute vähesus.  Seos valgusega kokkupuutumise ja SAD vahel on leitud juba ammu, kuid jällegi – otsest seost D vitamiiniga on raske tõestada.
Tõendid ütlevad, et see VÕIB OLLA seotud D vitamiiniga, kuna see vitamiin on seotud nii hormooniga serotoniin, mis on oluline meeleolu reguleerija, kui ka hormoon melatoniiniga, mis reguleerib meie und. Mõlema hormooni madal tase või esile kutsuda SAD sümptomeid. Teadlastel on vaja veel läbi viia lõplik randomiseeritud kontrollproov, kuid kuidas täpselt D vitamiin suhestub nende hormoonidega ei ole teada. Üks teooriatest on see, et D vitamiini retseptorid – mida on leitud paljudes aju osades ja kontsentreeritult hüpotalamuses, mis on seotud meie tsirkaadiarütmidega – on oma osa keha hormoonide tasmete kontrollimisel.   
Uuring leidis, et D vitamiin mängib suuremat rolli meie vaimses tervises, depressioonist kuni skisofreeniani, samuti ka aju arengus, kuid milline see roll täpsemalt on, ei ole veel selge. Sel aastal varasemalt avaldatud meta-analüüs leidis, et kuigi madalama D vitamiini taseme ja depressiooni vahel on seos, ei tähenda see seda, et D vitamiin on depressiooni põhjustajaks. 
Ja jälle, võibolla lähevad depressioonis inimesed lihtsalt vähem õue ja saavad vähem päikest. 



Päikeseseerum

Kuigi uuringud on ebaveenvad, ei vähenda see  D vitamiini olulisust. On fakt, et enamik neist uuringutest baseerub toidulisandil, mitte päikesepaistel. 
Mõned teadlased väidavad, et D vitamiini manustamine lisandite kaudu ei ole nii efektiivne, kui otse päikeselt saadu, kuna protsess, mis toimub enne, kui keha valmistab D vitamiini, on rohkem kasulik. Igatahes on selle kohaseid uuringuid praegu käimas.  
Isegi sel juhul on enamik teadlasi üldiselt nõus sellega, et D vitamiini lisand võib olla kasulik neile, kelle tase on väga madal.  Martineau märgib oma uuringus, et need, kel väga madal D vitamiini  tase,  saavad kasu lisandist ära hoidmaks hingamisteede infektsioone. Lisandi mõju on aga palju tagasihoidlikum, kui D vitamiini tase kehas on mõõdukalt madal.   
Reid märgib oma uuringutes, et kasu on täheldatud neil, kel tase on madal. Aga kuna enamikul inimestel on tase üle piirmäära, siis nad ei näe lisandite poolset kasutegurit.    
Probleem on selles, et väga raske on ennustada, kes on kõrgeima riskiga D vitamiini puudujäägiks. Roberta Bivins, Warwicki Ülikooli meditsiiniajaloolane märgib, et   D vitamiini kogus, mida inimene oma kehas on suuteline üle talve säilitama, ei sõltu üksnes nahavärvist ega ka sellest, kui palju inimene on viibinud väljas. Bivins ütleb: „On väga individuaalne, kui palju päikesepaistet keegi suve jooksul vajab, see sõltub alates naha pigmendi sisaldusest kuni keharasva protsendini ja selleni, kui kiiresti keha on suuteline tootma uut luud. See on äärmiselt komplitseeritud.“
Sestap on parimaks viisiks D vitamiini defitsiidi kindlakstegemiseks anda vereanalüüs, mitte lihtsalt toetuda sümptomitele. 



Toidulisandi sisaldus

On veel küsimus selles, millise tasemega lisandit inimesed vajavad. Reid märgib, et “on ohutu“ võtta käsimüügi D vitamiini alla 25 nanomooli päevas. 
Kuid lisanditega, mida pakutakse retseptita müügis megadoosides nagu 62,5 mikrogrammi, on oht D vitamiini üledoosiks, mis võib, harvadel  juhtudel, kutsuda esile kõrvalnähtusid sh iiveldust ja oksendamist.  Mõned uuringud ütlevad, et pikema aja jooksul võib liigne D vitamiini doos suurendada riski südameversoonkonna haigustesse jäämisel, kuigi uuring ei ole veel lõplik.    

Teised väidavad, et vaja on veel enam D vitamiini.
2012 aastal kirjutas vastutav meditsiinitöötaja (chief medical officer) Sally Davies kirja perearstidele, innustades neid soovitama D vitamiini lisandit kõigile riskigruppidele, märkides, et „ oluline osa“ UK elanikkonnast on tõenäoliselt D vitamiini defitsiidis. 2018 juunikuus kirjutasid  Birminghami Ülikooli Metabolismi ja SüsteemideUurimisinstituudi teadlased, et beebil, kes suri südamepuudulikkuse tõttu, oli ülimadal D vitamiini tase ja veel kahe juhtumi terviserikked sama asja tõttu on vaid „jäämäe tipp“ riski all olevate osas ( Sille lisab märkusena, et tegemist ei olnud vegan beebiga, vaid Inglismaal elava tumedamanahalise pere lapsega). 
Uuringu kaasautor Suma Uday märkis, et defitsiit tekkis, kuna imikute lisandiprogramm on kehvasti teostatud ja järelvalveta.  „Neil imikutel, keda me kirjeldasime, tekkis defitsiit, kuna lisandit kas ei soovitatud või selle võtmist ei jälgitud. Igal imikul, kes on pikema aja jooksul D vitamiini defitsiidis, võib kaltsiumi tase madalaks minna, mis omakorda võib tekitada krampe ja ja südamepuudulikkust.“



Selliste vastuoluliste  tulemustega ei ole üllatav, et meditsiinieksperdid ise on sügavalt lõhestunud, kui jutt käib laiaulatusliku lisandi võtmise kasudest. On neid, kes väidavad, et üles haibitakse  miljardite dollarite suuruse toidulisanditööstuse erahuve. Spector nimetab D vitamiini lisandeid „pseudo-vitamiiniks pseudo-haiguste jaoks“. 
Samal ajal, kui debatt jätkub, on paljud eksperdid ootamas Bostoni Harvardi meditsiinikooli filiaali Brigham and Women’s Hospital poolt käimasoleva randomiseeritud uuringu VITAL tulemusi. Uuringus vaadeldakse 25 000 täiskasvanut ja seda, kas D vitamiinil ja oomega3 on mingit mõju vähile, insuldile ja südamehaigustele.   
Loodetakse, et selle uuringu tulemused, mida oodatakse selle aasta lõpuks, aitavad meedikute vahelise debati lõppemisele kaasa. Seni on enamik nõus sellega, et D vitamiini lisand, eriti talvel on kõige halvemal juhul lihtsalt raha raiskamine. 
Tundub nii, et sa ei saa piisavalt  D vitamiini oma toidust praegusest kuni kevadeni, kuid kas sel on mingit mõju sinu tervisele on jätkuvalt debati küsimus. 


Kolmapäev, 17. oktoober 2018

Päikesega metsas - seened oktoobris.

Suvel elan väljas, talvel loen, õpin ja tõlgin. Mingi aeg, kui pimedus hakkab pikemaks venima ja vihmaseks läheb, tekib igatsus arvuti taha istuda ja aina lugeda ning blogis kirjutada. Olen järjest endale põnevaid artikleid kõrvale pannud, mida tõlkida ja jagada. Samas on ilma jälle nii ilus, et ei raatsi istumise peale aega kulutada. Ja nüüd käisin emaga seenel. Mingi selline seenelkäik, mida ideaalis ette kujutada - ei sääski, ei parme, ei põdrakärbseid. Päike paistab aga kuum ei ole. 
Ema on mul suur metsa- ja seenemoor :). Üsna väikesena mäletan enanst metsas ema ja tema sõprade sabas sörkimas, võileib pihus. Sel ajal, kui suured inimesed seeni korjasid, sõin mina ühe võileiva teise järel ... kui need otsa said, hakkasin virisema :). Eks mul oli oma väike korv ja väike terav seenenuga, kuid mingit püsivust metsas tundide kaupa ringi käia polnud. Kindlasti oli metsal oma võlu ja valu. Mäletan üsna hästi, kui ema metsas ära kadus ja alles keset pimedat ööd üles leiti. Samas eksis ema varasemalt sageli ja välja jõudis alati omal käel vanaema (minu vanavanaema) tarkusi kasutades. Üks neist on, et istud kännule ja pöörad sokid tagurpidi ... Eks mul jäi midagi seenemaailmast külge, kuid ma olen metsa saanud harva ... kord ei olnud osad pereliikmed seenesööjad, küll olid lapsed väikesed ja ei nautinud sääskede seas kõndimist mitte üks põrm. Viimasel ajal olen tundnud vajadust oma ema seeneteadmisi taas kord meelde tuletada, et varandus kaotsi ei läheks. Ja nii me nüüd kõnnime mööda metsateed...

Kõigepealt tuli keset teed vastu sügis-limanutt. Hea söögiseen, kuid head asjad kipuvad sageli ruttu ussitama (tõmban siin paralleele elu endaga! Miks me ussitamist nii väga kardame). Ja ka kõik need limanutid on ussitanud.


Ema ei pea toitumisteadusest  just palju ja taimetoidust huvitatud pole :). Samas on ta lugenud läbi kogu kirjanduse, mida on seente kohta avaldatud ja käinud mööda näitusi ja rääkinud seeneteadlastega ja teinud oma kogemustest järeldusi. Sestap küsin, mis see uss siis teeb - "midagi ei tee, uss on valk, korja üles, kui tahad." :) Ma siiski ei korja (valgupuudust ei tunne :), kuna ma otsin peaasjalikult seeni, mida madalal temperatuuril kuivatada ja toorelt süüa - ussid söövad seened kiiresti ära ja ussikeste kuivatamiseks ma metsa ei tulnud :).

Mõned sammud edasi on tee ääres vana hea kukeseen. Meeldib mulle toorena seenejahuna või lihtsalt praetud. Kuivatatult ja uuesti leotatuna jääb minu jaoks kummiseks.


Ja nagu varemgi, kui ma olen emaga seeni otsima läinud tabab mind alguses seenepimedus :). On mets ja puud ja sammal ja valgus - suured asjad. Alguses tuleb emal ikka näpuga näidata. Mingi hetk tuleb nägemine tagasi ja sa vaatad ja vaatad ja näedki ...
   

Minu jaoks toortoidu parimad seened - lehterkukeseened ja kollakas kukeseen. Kuivatan ja siis leotan ning söön :)
 

Ilus seen ja väga maitsev ...

  

Kollakas kukeseen on väiksema kübaraga, muidu väga sarnane:

 

Lehterkukeseeni saime suure-suure kotitäie.
Silma jäid veel mõned porgandriisikad  (ei ole vaja kupatada)

  

Põdramokk, mille ema söögiseenena maha laitis, "kuna ajab terve köögi haisu täis". Raamatu järgi on põdramokk väga hea söögiseen. 
Vana põdramokk ja noor põdramokk

  

Tee peale jäid seenemaailma silmailu veel palju -sellist ilu, mida patta panna ei saa: ehk allpool söögikõlbmatud seened

Rõngata kärbseseen

 

Erilised iludused punased kärbseseened

 

Sälk kollanutt


Suur puiduheinik, kaunis värv

 


Maatäht


  

Valge kärbseseen

  

Hiirheinik

  

Vöödik

 

Vana sinijalg

 

Pruun heinik



Mets ... pole enam metsa ... metsanoorendik ehk veel pole metsa

  

Nüüd on lehterkukeseened kaks päeva ajalehe peal suurema niiskuse välja lasknud ja veidi aega kuivatis veetnud ja näevad välja sellised:

 

Ja ma ei kirjuta mitte midagi seente toitainelisest väärtusest :) ehk nagu mul ema ütleb, et kui magu kannatab, siis saad süüa :). Ja nii mõnigi söögiseen ei jõua meie toidulauale, kuna meie magu seda ei seedi :)
 "Seeni peetakse raskesti seeditavateks. On seisukoht, et seened ei ole üldse seeditavad. Ometi armastavad mõned inimesed seeni väga. Vaevalt et nad armastaksid, kui seened nende seedimist vaevaksid. Mida see kõik tähendab? Tähendab seda, et kes mõtleb oma hirmunud arusaamadega elu raskeks, sellele on ka seened raskelt seeditavad. Kes nähtamatust eitab, see eitab ka intuitiivset ehk südamega mõtlemist ja absolutiseerib ratsionaalset ehk materiaalset ajudega mõtlemist ja ei seedi seeni üldse. Kes armastab elu, see armastab seeni ja seened seeduvad temale õnnistuseks. Selline inimene armastab metsa ja võtab iga metsaanni tänuga vastu. Kui mõnda andi talle tarvis ei ole, siis ta ei hävita seda. Ta ei lükka kärbseseent külili ainult teadmisest, et see on mürgine. Armastus elu vastu ei lase seda teha. Ta ei tarvitse teada, aga ta tunneb, et ka kärbseseene kasvamisel on mingi mõte sees." Dr. Luule Viilma


Kuivatamise erisustest saab pikemalt lugeda Päikesetoidu e-kuivatiraamatutest (tellida saab 84silleke@gmail.com )

Pildiotsingu kuivatiraamat tulemusPildiotsingu kuivatiraamat tulemus