esmaspäev, 21. juuni 2021

Naise tervis vol 16 - põiepõletikud


Jõuan tagasi põie ja inkontinentsuse juurde ja see on päris pikk teema, mida saab enne ja peale jaanipäeva lahata. 

Gunter kirjutab oma raamatus, et põieprobleemid, mis tekivad vanusega on tüüpilised, kuid mitte normaalsed. Naistele öeldakse tavaliselt, et see käib vanuse ja naiseks olemise juurde ja on „normaalne“, kuid see pole nii ja sellist suhtumist ei tohiks tolereerida. Tüüpiline tähendab, et haiguse&sümptomite teke pole üllatav aga mitte seda, et on vaja kannatada ja sellega leppida.  Meestele tavaliselt ei öelda, et erektsioonihäired on normaalsed ja käib meheks olemise juurde ning ravi pole vaja.

Mind ennast huvitab põie tervis väga. Peale selle, et ma olen menopausi eas, olen ma sünnitanud ka 5 last ja kõikide raseduste mõju põie-emaka tervisele on kindlasti üsna suur. Raseduse viimasel kuul, kui laps on juba suur ja surub põiele saab tualeti vahet üsna palju ja kiiresti joostud 😜. Ja kohe peale sünnitusi on põis samuti veel tundlik. Kui sünnitusi saab omajagu, siis on põiel raske. Mul on siiani läinud suhteliselt hästi – st wc tuleb ära käia enne, kui batuudil hüppama hakkan ja kui ma olen palju arbuusi söönud, siis on tihedam wc külastamine kindlustatud. Mõned aevastamised täis põiega on olnud keerulised 😎.

Kui nüüd minu menopaus peaks algama ja koos östrogeenitaseme langusega langeb põie töökindlus veelgi, siis just siin on koht, kus ma mõtleksin tupesisest östrogeenikreemi või DHEAd proovida. Minu jaoks kõlab see teistest variantidest – hakata võtma antibiootikume või muid antibiootikumi laadseid ravimeid – palju kehasõbralikumana. Kuna asi ei ole mitte ainult selles, et põis hästi ei pea, vaid ka selles, et koos sellega võivad sageneda põiepõletikud – urotrakti infektsioon.

Urotrakti infektsioon (UTI) tekib bakteri vohama hakkamisest uriinis, mis viib põletikuni. Kõige levinumad sümptomid on valu urineerimisel, sagedasem urineerimisvajadus, ja tungiv pakitsus urineerida (vaat nüüd kohe on vaja minna). Osadel naistel võib uriinis esineda verd.

Naistel on kusiti vooderdatud kogu ulatuses sinna suubuvate pisikeste näärmetega, meestel vaid teatud osades. Need näärmed on heaks asustuskohaks mikroobidele, kust on kerge ureetrasse pääseda ning limaskesta kahjustades põletikku tekitada.



UTI on üsna levinud. 2-4% naistel vanuses 20-59 esineb UTI vähemalt kord aastas. Risk hakkab suurenema alates 60 eluaastast. 

Korduv UTI diagnoositakse, kui naisel on 2 infektsiooni 6 kuu jooksul või 3 infektsiooni 12 kuu jooksul.

Gunter kirjutab „The Menopause Manifesto“: „UTI suurenenud risk pärast menopausi on suuresti seotud madala östrogeenitasemega, siinjuures on mitmesugused muutused, mis hõlbustavad neid infektsioone, näiteks verevoolu vähenemine kudedesse, koed ise muutuvad hapramateks ja tupes asuvad kaitsvad bakterid asenduvad bakteritega, mis tõenäolisemalt võivad põhjustada nakkust - see kõik aitab põie nakkusele kaasa. Östrogeeni kadu võib negatiivselt mõjutada ka immuunsust. Lisaks tekivad vanusega seotud muutused kollageenis ja immuunsüsteemis, millel on tõenäoliselt samuti oma roll.“

Erinevad strateegiad UTI ennetamiseks on olulised mitte ainult selleks, et hoida ära valu, vaid ka selleks, et vähendada antibiootikumide tarbimist. Antibiootikumid võivad kaasa tuua kõhulahtisuse ja resitentsete bakteritüvede tekke.

Kui naine kahtlustab UTI infektsiooni, tuleks lasta teha uriini külv. Külviga saab diagnoosi korrektselt kinnitada ja annab vastuse, millise mikroobiga on tegemist, et määrata õige ravi. Vale antibiootikumiga võib ravi ebaõnnestuda.



Strateegiad UTI ennetamiseks:

Vaginaalne östrogeen – mõned andmed kinnitavad, et kreem on parem, kuid mitte oluliselt. Kui valitakse midagi muud peale kreemi (tupesisene tablett, rõngas) ja 6-12 kuu jooksul paranemist ei ole, siis võibolla tasuks proovida kreemi. Naised võivad proovida nii vaginaalset östrogeeni kui ka DHEA-d – oleneb, mis neile paremini sobib.

Antibiootikumid - Infektsiooni vältimiseks võib neid võtta iga päev (või iga paari päeva tagant sõltuvalt antibiootikumist). Naiste puhul, kelle nakkused ilmnevad pärast seksi, võib antibiootikume kumulatiivse ekspositsiooni vähendamiseks kasutada ainult pärast seksi.

Ennetamisena antibiootikume võtta tundub üsna kehv valik.

Methenamiinhipuraat – suukaudne ravim, mis muudetakse uriinis formaldehüüdiks, mis takistab bakterite levikut. Üldiselt ohtut koos mõnede kõrvaltoimetega. Eesti keeles ma sellele vastet ei leidnud, seega võibolla meile see saadaval ei ole. Euroopas on ta erinevate nimede all, näiteks Hiprex  - kuid ma ei hakanud neid süvitisi otsima.

D mannoos - Suhkur, mis võib pärssida bakterite sidumist põiekoega. On üks päris hästi tehtud uuring, mis näitas, et 2 g D-mannoosi päevas oli sama tõhus kui igapäevane antibiootikum. Eestis müüvad D mannoosi nii apteegi kui ka looduspoed

Gunter märgib, et pakutavaid ravimeid on veel, kuid ükski uuring pole nende toimet kinnitanud.



Kuid kuidas on palju soovitatud jõhvikaga?

Jõhvikad - Enamikku uuringuid on rahastanud üllatus-üllatus jõhvikaid töötlev tööstus. Ometigi ei toeta kvaliteetsed ja erapooletud andmed jõhvika tõhusust, mis on mõnevõrra üllatav, arvestades nende soovitamise sagedust.

Päris palju uuringuid, kus jõhvika tooteid kasutanuid võrreldi platseebo grupiga – ei olnud jõhvikatooteid tarbinutel paremaid tulemusi. 

C-vitamiin: hüpoteesiks on see, et see muudab uriini happelisemaks (C vitamiin – askorbiinhape) nii palju, et bakterid ei ole võimelised kasvama, kuid taaskord – sellekohta ei ole kvaliteetseid sõltumatuid uuringuid.

Probiootikumid: Probiootikumide, st nn kasulike bakterite, mõte on tupe rekoloniseerimine, taastades kaitsemehhanismid ja/või asendades bakterid, mis võivad põhjustada UTI-sid. Andmed on aga väga madala kvaliteediga ja samuti ei pruugi te alati saada seda, mida purgil olev silt väidab - ühes probiootikumide uuringus oli 44 protsenti testitud toodetest valesti märgistatud, see tähendab, et need sisaldasid liike, mida sildil ei olnud, või puudusid sildil märgitud koostisosad. Probiootikumid on ka tavaliselt väga kallid - tundub, et tarbijate poolt makstav raha ei toeta kvaliteedikontrolli parandamist.

Ma ise ka probiootikumide suhtes väga skeptiline ajast, mil mikrobioomi tudeerisin. Sellest on blogis varem põhjalikumalt kirjutatud "Probiootikumid vähendavad soole mitmekesisust".

Pühkimine: Paljudele naistele öeldakse, et pärast WC käimist minekut tuleb kindlasti ettevaatlikult pühkida eest tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et see tava oleks kuidagi kasulik.

Vaatasin netiavarustesse, siis kas üldse on vaja apteekritel terviseinfot jagada, kui selle eesmärgiks on müüa oma lisandeid?  


Nägin jõhvikatablettide ja eest taha pühkimise soovitust ka meie apteekide lehel põiepõletiku kohta. Mingi aeg tagasi käis meediast läbi, et arstid on pahased Paljas Porgand (Merilin Taimre) peale, et ta soovitab heaks kiitmata tervisepraktikaid ja seega võib inimese tervist kahjustada.

Alguses mõtlesin, et tõepoolest kehvasti küll 😠aga samas -  Paljas Porgand pole arst ega pole sellena ka esinenud. Ta jagab oma lehel oma kogemusi ja kui keegi ootab siit mingit tervenemistarkust, siis on see tema risk ☝. Võib proovida ja kui sobib on hästi, kui ei - tuleb edasi uurida.

Kui aga arst või apteeker (proviisor) asub müüma toidulisandeid ja neid igati soovitama – ometi on tal seljataga palju aastaid õpet, oskused uuringuid lugeda ja tõendeid hinnata – siis ma ei näe mingit hukkamõistu. Kriitikat muidugi leiab, kui hästi otsida aga lisandimüüja rahakott on suurem, tema hääl torkab meedias paremini silma. Ja just siit saavad alguse kõikvõimalikud viletsad tervisepraktikad. Nii korjasin minagi neid üles – arstidelt, kes on mingis suunas tugevalt kallutatud. Loodad, et kuna on arst/teadlane, siis ta ju teab. Aga raha on magusam ja laiskus  (lihtsam on müüd dieeti/lisandeid/protseduure, kui pidevalt end täiendada ja õppida ja teha rasket tööd) ajab kergemalt läbi ajama.



Jõhvikate kohta muidugi on jooksnud infot, et see ei aita. Viimase aastakümne uuringud ei (kui need pole lisandimüüja tehtud) toeta jõhvikat. On ta siis lihtsalt müüt, mida süüdimatult jagatakse nagu „piim viib mürgid kehast välja“ jms või lihtsalt turundusstrateegia? Kuna soovitus põiepõletiku osas on juua rohkelt vedelikku, et bakterite liig välja uhada, siis vanal ajal kasutai jõhvikat just mahlana sissejoomiseks – vedeliku hulk suurenes, abi ikka oli. Võimalik ka, et e.coli, mis reeglina põiepõletiku põhjustab, on muutunud tugevamaks, resistentsemaks ja tal sest jõhvikast täitsa savi. Bakterid on tohutult muutumisvõimelised ja kui nad muutuvad resistentseks antibiootikumide vastu ja üksteise vastu, siis kindlasti õpivad nad ületama ka jõhvikat. Nii et kui tunned et jõhvikamahl maitseb joo seda.

Sulle võib meeldida mahla maitse ja see ongi hea, kuid see ei ravi ega aita vältida uuestiesinemist. 

Jõhvika kasutamine on sajandeid vana ja seda on ka üsna palju uuritud. osad uuringud näitavad, et see võib aidata korduvate UTIde puhul (noortel naistel) aga see ei ravi aktiivset haigust. 

 Dr. Manisha Juthani-Mehta, infektsioonhaiguste spetsialist Yale School of Medicine, märkis, et ta lootis väga, et jõhvikas toimib. Tema poolt läbi viidud  uuring avaldati 2016 ajakirjas JAMA, mille käigus naised, kes võtsid aasta aega suurtes doosides jõhvikakapsleid – 1 kapsel võrdub 566 ml –ei põdenud UTIsid vähem.  Juthani-Mehta ütleb, et ta ei ole kindel, kas kapslitele on mõtet raha kulutada, eriti kui seda napib.

JAMA kriitiliselt sõnastatud juhtkirjas märkis Manitooba Ülikooli urotrakti haiguste ekspert, Dr. Lindsay E. Nicolle, et tõendid on „veenvad, et jõhvikatooteid ei tohiks UTI ennetamiseks soovitada meditsiinilise sekkumisena“. Ta lisas, et "arstid ei tohiks propageerida jõhvikate kasutamist, väites et see on tõestatud või kasulik." – Mis tähendab siis, et mina siin blogis võin teile soovitada aga apteeker ei peaks.

Reproduktiivses eas naistel on UTI sümptomiteks sagedane urineerimisvajadus ja tugev valu. Vanemad naised, eriti üle 65-aastased ning kes vajavad hooldekoduteenust, võivad tunduda asümptomaatilised, kuid neil on palavik, väsimus ja halb enesetunne. Ka vanemad mehed võivad eesnäärme suurenemisega seotud probleemide tõttu infektsioonidele vastuvõtlikud olla.

Nooremate naiste riskiteguriteks on seksuaalne aktiivsus ja spermitsiidi (rasestumisvastane geel, mida pannakse tuppe enne vahekorda) kasutamine. Bostoni ülikooli meditsiinikooli meditsiiniprofessor ja reproduktiivses eas naiste kuseteede infektsioonide ekspert dr Kalpana Gupta selgitab, et seks "soodustab bakterite liikumist ureetrasse". Naistel on meestega võrreldes lühike ureetra, nii et kui bakterid sinna satuvad, võivad nad kergesti põide minna.”

Spermitsiid võib tema sõnul olukorda veelgi süvendada, sest see võib hävitada "head bakterid", võimaldades UTI-d põhjustavatel bakteritel domineerida.

"UTI ei ole hügieeniga seotud probleem," märgib Gupta ja ütleb, et sellega on seotud häbimärgistamine. "Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et liiga korralikku pühkimise või liiga pingul aluspesu kandmine viiks UTI-deni."

Paljud arstid soovitavad naistel, kellel on kordumise tõenäosus, pärast seksi urineerida. "Pärast vahekorda võib tühjendamisel olla mingi väärtus ja see võib olla kaitsev," ütles dr Gupta, "kuid seda pole kunagi põhjalikult uuritud."

On mitmeid teooriaid selle kohta, miks jõhvikaid nii intensiivselt soovitatakse. Kindlasti on jõhvikas üks väike jõumari. Rutgersi teadlased leidsid, et jõhvikad sisaldavad proantotsüanidiine - kondenseeritud ainet, mis näib häirivat UTI-d põhjustavate E. coli bakterite kinnitumist kuseteede limaskestale. Ja kindlasti jõhvikamahla joomisel on patsiendid paremini hüdreeritud. "Mahl on diureetiliste omadustega," ütles Michigani ülikooli rahvatervise kooli epidemioloog Betsy Foxman, "ja rohkem urineerimine on osa keha infektsioonist vabanemisest."

Jõhvikamahl kõige varasemal ja puhtamal kujul oli palju tugevama kontsentratsiooniga kui tänased kaubanduslikud variandid. Kriitikute sõnul on mõnede uuringute üheks probleemiks vastavus: "Nii palju jõhvikamahla on raske juua," ütleb dr Foxman. Ta on uurinud jõhvikate ja UTI määrasid nii kolledžiealistel naistel (vähenemist ei toimu) kui ka spetsiaalses rühmas: günekoloogilise kirurgia järgsed kateetritega patsiendid, kelle vähenemise määr oli 50 protsenti.



Kapslid on lihtsamad sisse võtta, kuid lisandidtel puudub regulatsioon, mistõttu on annustamine ebatäpne. Paljud teadlased usuvad, et kui jõhvikal on mingi kaitsev toime, oleks vajalik siisevõetav kogus nii suur, et oleks ebapraktiline. Sellegipoolest ei näidanud uus JAMA uuring, mis hõlmas väga suurt ja standardiseeritud annust, mingit mõju.

Postmenopausis naistel on UTI oht eriti hormoonide ammendumise tõttu, mis võib põie bakterite suhtes haavatavamaks muuta. Dr Juthani-Mehta julgustab menopausijärgseid naisi jääma hüdreerituks ja arutama oma arstidega östrogeenikreemi kasutamist, mis on näidanud teatavat tõhusust kuseteede infektsioonide vähendamisel.

Dr Gupta on mures ka antibiootikumide kasutamise pärast ennetava ravina. "Inimesed tahavad midagi, mis ei too kaasa antibiootikumiresistentsust ja annab naistele võimaluse hoolitseda oma UTI-de eest," ütles ta. "Me vajame midagi paremat."

Mis tähendab,et sa võid igal juhul juua jõhvikamahla (kui see on magustamata) ja võid ka kapsleid neelata, sest need ei kahjusta. Kas kapsleid maksab osta, kui neeed ei hoia haigust ära ega ravi, jääb igaühe rahakoti otsustada.  



Ämbrite viisi vedelikku sisse juua pole samuti hea mõte. See tähendab, et  ekspertide sõnul ei ole hea proovida nakkust iseseisvalt puhastada, "loputades" seda liigse vedeliku tarbimisega.

"Kui arvate, et teil on UTI, on oluline pöörduda oma günekoloogi või perearsti poole," ütles dr Fleming INSIDERile. Hiline ravi võib põhjustada raskemat infektsiooni, mis nõuab rohkem ja / või tugevamaid antibiootikume. See võib põhjustada ka tõsisema neerupõletiku, mis võib vajada haiglaravi ja intravenoosset antibiootikumi. "

"Kui sümptomid süvenevad või kui  on märke ülemiste kuseteede ja neerude probleemidest - näiteks palavik ja seljavalu -, peab patsient pöörduma arsti poole," ütles dr Yvonne Bohn, Los Angelese sünnitusabi ja günekoloogia naistearst. "Mitte kõik, mis põletab või põhjustab UTI sümptomeid, ei ole UTI. Tupeinfektsioonid, vagiina kasvajad ja herpeseinfektsioonid võivad jäljendada UTI-d, seega on parem pöörduda arsti poole, et olla kindel, et teie sümptomid pärinevad UTI-st, mitte millestki muust. "

Järgmine postitus aedmaasikapäeval 😀😀😀. Kaunist JAANIPÄEVA!!!




pühapäev, 20. juuni 2021

Naise tervis vol 15 - MUGS ja hormoonid

 


Menopausi urogenitaalsest sündroomist (ingl k GUSM, eesti k MUGS) veidi veel.

Eestis on kindlasti puudu sellised põhjalikud menopausi puudutavad veebilehed nagu menopausenow ja shecares

Leidsin üles ka günekoloog Kadi Ploomi artikli aastast 2014. Mis iseenesest tähendab, et meil Eestis räägitakse sellest teemast ikkagi vähe. Virtuaalkliinikus kliinik.ee andis märksõna „perimenopaus“ 7 vastet???👀👀👀 

Märksõnale "menopaus" saab rohkem vasteid, seotud artikleid näitab 15, millest naiste ja menopausiga otse seotud 4-5. Aastast 2010 on artikkel „Menopaus on naise üks eluperiood, mitte haigus“.

Günekoloog Kadi Ploomi artikkel on samas kõige põhjalikum ülevaade Eestis kasutatavast. Kas täna on Eestis midagi rohkem ehk väiksemaid doose – seda peab minema siis günekoloogilt küsima. 

shecares.com


Kadi Ploom kirjutab:  Kui sellised perimenopausile omased kaebused tekivad alla 45aastastel naisel, on soovitatav olukorda laboratoorselt kinnitada ja määrata verest FSH. Kui näit on üle 30, siis üsna kindlalt võib väita, et kaebuste põhjuseks on östrogeenide puudulikkus. Tsüklihäirete ja amenorröa korral on soovitav teha proges­tiinikatse: anda 10 päeva jooksul medroksüprogesterooni tabletti ja vaadata, kas emakas reageerib sellele. Kui menses tuleb, on östrogeeni tase veel piisav ja sellises vanuses naistel võib jätkata hormoonravi progestiinidega. Kui need mingil hetkel enam ei toimi või kui süvenevad kliimaksi kaebused, tuleks lisada östrogeeni. Alla 45aastastel naistel menopausi kaebustega on soovitatav uurida veel kilpnääret ja määrata prolaktiini tase – teinekord ka nende kõrvalekallete puhul võib olla menopausile iseloomulikke kaebusi. ...

Viimasel aastakümnel on HAR palju muutunud. Seisukohti on ilmunud seinast seina. Oluliselt muutus HARi kasutus pärast 2002, kui lõpetati rahvusvaheline uuring, mille tulemusena vähenes hormoon­asendusravi oluliselt. Nüüd on toonaseid seisukohti üle vaadatud ja paika pandud konkreetsed juhised.

HARi on soovitav teha madalaimas toimivas doosis maksimaalselt 5 aastat. Tavaliselt kestab see 2–3 aastat. Esmane näidustus on naise vaso­motoorsed kaebused ehk nn kuumahood. Kui HARi alustab terve, umbes viiekümnene naine, on tüsistuste risk madal. Tasub meeles pidada, et see ravi pole teiste seisundite ja krooniliste haiguste ennetamiseks (südamehaigus, osteoporoos, Alzheimer), mida eelnevatel kümnenditel arvati. Terve mittesuitsetav naine, kel pole riskifaktoreid, võib perimenopausis kasutada ka kontratseptiive, eriti kui ta vajab rasedusevastast kaitset. Riskiks on selles vanusegrupis suitsetamine. Üle 35aastastele suitsetajatele pole lubatud hormoonpreparaadid. Teine oluline riskifaktor on adipoossus: kehamassi­indeks KMI üle 30.

Kui on naine esimeste kliimaksile iseloomulike kaebustega, võib jätkata oraalsete kontratseptiividega madalas doosis: näiteks östrogeeniga 20 mikrogrammi ja lisada sinna progestiin. Soovitav madalaim doos on östrogeeni 20 mikrogrammi. Vanuses 50–51 võib lõpetada oraalsed kontratseptiivid (OK) ja jälgida kaebusi. Kui tekivad vasomotoorsed nn kuumad hood, võib jätkata HARiga. Kui naine vajab siiski HARi, võib OK-lt kohe üle minna HARile. Ka siin on vastunäidustus suitsetamine, adipoossus, aga ka migreen ja ravile allumatu hüpertensioon.

Östrogeenravi (ÖR) on kuumade hoogude ravis kuldstandard. Neid on saadaval mitmel eri moel. ÖR on 17-beeta östradiool. See on tööstuslikult toodetud östrogeen, annused 1–2 mg vastavalt vajadusele. Kasutusel on ka konjugeeritud hobuse östrogeen, östriool, doosis 0,625 mg. Seda Eestis viimastel aastatel turul enam ei ole.

 

Östrogeenravi võib olla plaastri näol (ööpäevas vabaneb 50 mikrogrammi östradiooli), plaastrit uuendatakse iga nädala tagant. Uuringutega on näidatud, et plaaster mõjutab verehüübimist kõige vähem. 50 mikrogrammi östradiooli kord ööpäevas on parim tromboosiohu korral, sest ei mõjuta vere hüübimist. 1–2 milligrammi östradiooli tuleks tarvitada vaginaalse tabletina. Mujal on olemas 10mikrogrammised, Eestis 25mikrogrammised tabletid. Eelkõige USAs on laialt kasutusel ka vaginaalne rõngas, mille doos on 7,5 mikro­grammi östradiooli. Eestis neid saada pole. On veel ka geelid. Geel ja plaaster on sobivaimad migreeni, diabeedi ja epilepsia korral. 

Eestis alustatakse HARi 1 mg östradioolist päevas, kuid USAs alustab arst plaastrist, ja mitte 50 mikrogrammist, vaid veel poole väiksemast doosist, lisades juurde progestiini. Teine HARi komponent ongi progestiinravi, mida tuleb alati teha, kui naisel on emakas. Emakaeemalduse operatsiooni järel võib piirduda vaid östrogeenraviga. Progesterooni tüüpi hormoon kaitseb endomeetriumit hüperplaasia ja sellest võimaliku vähi arengu eest.   

Progestiine on eri tüüpe ja esmaselt räägime düdrogesteroonist - on kindlaks tehtud, et sel on neutraalseim toime rinnale, rinnavähi esinemissagedus on madalaim.

Enim uuritud on MPAd (medroksüprogesteroonatsetaat) – Eestis olemas annusena 5, 10, 150 mg. Sel on hea toime emakale ja endomeetriumile, kuid kätkeb ohtu kardiovaskulaarsele süsteemile ja samuti rinnanäärmele.

Muu maailm kasutab täiesti uut naturaalset mikroniseeritud progesterooni, mille doos on 200 mg. Uuringutega on näidatud, et sel võib olla ohutuim toime südamele ja veresoontele.

 


HARi on soovitav alustada tsüklilise östrogeeni ja progestiiniga. Alternatiivina kasutada pidevas režiimis östrogeeni ja lisada iga kuu alguses mingi progestiin 12–14 päeva. Kui teha HARi nooremas grupis pidevas režiimis, tekib naistel ebaregulaarseid veritsusi ja see on ebamugav.

Üldiselt peetakse madaladoosiliseks vaginaalseks östrogeeniks alla 50mikro­grammist östradiooli tabletti või kreemi ja 0,3 mg östriooli kreemina. Eestis on olemas tupetabletid (25 mikro­grammi). Mujal riikides on 25 mikro­grammist loobutud ja mindud üle 10 mikrogrammisele doosile. See on hea seetõttu, et puudub süsteemne imendumine. Kui kasutada suuri vaginaalseid doose, on soovitav juurde lisada ka progestiin, muidu tekib oht endomeetriumi hüperplaasiale. Kui vaginaalse östrogeeni kasutamise ajal tekivad tupeveritsused, vajab naine täiendavaid uuringuid, et välistada endomeetriumi vähk. 

Samuti ei tähenda, et risk on mingi aine võtmisel (sellest tuleb hiljem veel pikemalt juttu) – et naturaalsed vahendid on riskivabad. Kadi Ploom kirjutab ühes teises artiklis: "Apteekides on saadaval erinevaid looduslikke östrogeene sisaldavaid preparaate, need on alternatiivid hormoonravile menopausi ajal: sojaoad, kikerherned, läätsed, linaseemned jms sisaldavad fütoöstrogeene. Kuigi enamik uuringuid ei ole leidnud nende positiivset toimet võrreldes platseeboga, on naised neist ikkagi abi saanud, tõdes Ploom. Kuna fütoöstrogeenid toimivad kudedes kui kehaomased östrogeenid, ei soovitata neid naistele, kellel on rinnavähk.

Veel leidsin Marika Makarova 2019 artikli ajakirjas Ema – „Perimenopaus – naise teine puberteet“.

 


Gunter kirjutab „The Menopause Manifesto“ DHEAst - teine hormoon, mida nimetatakse dehüdroepiandrosterooniks või DHEA, on hiljutine MUGS-i tupe ravimeetodite täiendus. DHEA on üks hormoonidest, mida sünteesitakse kolesteroolist. DHEA-l endal ei ole kudedele otsest mõju; see on kasulik, kuna see muudetakse rakkudes testosterooniks ja östrogeeniks. Tupe östrogeenid ja DHEA suurendavad verevoolu, muudavad haprad koed tugevamaks, aitavad peatada määrimise ja asustavad tupe mikrobioomi kasulike bakteritega. Need on tõhusad tupe kuivuse, tupe sügeluse, seksiga seotud valu ravimisel ja võivad aidata lõhna muutustel.



Kuigi hormoonravi kasutatakse palju MUGS puhul, on see ainult 50% juhtudel efektiivne. Kuna HR (hormoonravi) on suukaudsete tablettide võtmine, siis östrogeeni tase MUGS piirkonnas ei tõuse piisavalt kõrgele. Lokaalne ravi on tõhusam ja väiksema riskiga ja USAs ei soovitata ainult HR MUGS vaevuste puhul. Naine, kes alustab HR muudel põhjustel, näiteks kuumahood, võiks oodata kaks kuni kolm kuud, et näha, kuidas see teraapia tema tuppe ja häbet aitab, enne kui ta otsustab muude lähenemisviiside lisamise üle.

Östrogeeni ja DHEA tööks kulub vähemalt kuus nädalat, kuid täieliku efekti saavutamiseks võib kuluda kaks kuni kolm kuud, seega tasub läbida kolmekuuline kursus ja seejärel uuesti hinnata. Kõiki tooteid, välja arvatud östrogeenitsükkel ja DHEA, manustatakse tavaliselt kõigepealt iga päev 14 päeva jooksul ja seejärel kaks korda nädalas. Kui naised eelistavad kasutada lihtsalt kaks korda nädalas annust, on toime lõpuks sama, võtab ainult kauem aega.

Naised võivad alguses kogeda rindade hellustunnet, kuid kui östrogeen on tupe põletiku ravinud, siis see taandub.

 


Naised on hirmutatud tohutult hormoonravi kartma. Ühelt poolt on need meedia pealkirjad, mis riski% suvaliselt tõlegndavad. Blogis olen riski hindamisest varem pikemalt kirjutanud artiklis „Suhteline risk vs absoluutne risk“ – mind ennast aitas see palju. Risk on alati – lähed uksest välja ja risk auto alla jääda kasvab tohutult. Eriti kui elad linnas. Võibolla maal kasvab risk jääda traktori alla 😜.  Et kas siis minna välja või mitte - selles on küsimus? 

Niipea kui oled sündinud hakkab suremise risk tõusma. Ükskõik, mida sa suhu paned on seotud riskiga.  Ma tuletan varasemast postitusest siis meelde:

Suhteline risk on suhtarv, mis saadakse ühe riski võrdlemisel teisega ehk kui sa vaatad ühe sündmuse toimumise tõenäosust ja jagad selle teise sündmuse toimumise tõenäosusega.

Absoluutne risk on erinevus kahe riski vahel. Suhtelise riski puhul toimub jagamine, absoluutse riski puhul lahutamine. Näiteks:

 


Üks riskidest, mis sageli meedia pealkirjades kajastub on hommikusöögi ärajätmisega seonduv risk. Hiljutine uuring leidis, et   inimestel, kes ei söö hommikusööki on kaks korda rohkem südamehaigusi, kui neil, kes söövad iga päev hommikusööki. Kui tõsine see on? Kaks korda suurem - tundub täitsa jube!

Asi on aga selles, et üleüldiselt on südamehaigustesse suremuse arv madal. Paljudel meist on soodumus südamehaigustele, kuid kui vaadata kogu elanikkonda –  inimesi vanuses 20 ja üle selle – siis südamehaiguste surmade arv on üsna madal.

Ülalmainitud uuringus oli hommikueinet söövate inimeste südamehaiguste surmade tase 0,64%. Hommikueinet mittesöövate inimeste surmade tase oli 0,73%.

Milline on  sel juhul suhteline ja milline absoluutne risk?

SUHTELINE RISK = ühe riski suhe teise = 0.73/0.64 = 1.14 = 14% riski suurenemine

ABSOLUUTNE RISK = ühest riskist on lahutatud teine risk = 0.73–0.64 = 0.09 =0.09% riski suurenemine

Seega me saame selle uuringu puhul öelda, et hommikul mittesöövate inimeste surmade suhteline risk suurenes 14%, või siis absoluutne risk suurenes 0,09%. 

Me saame vastavat uuringut esitleda ka nii: hommikueinet söövate inimeste osas - 6 inimest tuhandest surevad igal aastal südamehaigustesse, samas kui nendest, kes hommikuti ei söö, sureb 7 inimest tuhandest. Ja niiviisi vaadatuna ei ole see üldsegi nii hirmutav, kui meediapealkirjade järgi tundub.



 Sestap ka Gunter kirjutab, et vaatamata Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt nõutavale „musta kastiga“ hoiatusele (tumedam joon riski ümber) ei suurenda tupe östrogeeni või DHEA-ga ravi rinnavähi, südameataki, insuldi või dementsuse riski. Hoiatus põhineb suukaudse ja transdermaalse (plaaster) ravi uuringutel ega sobi tuperaviks. Mitmed head uuringud on näidanud, et tupe östrogeeni nõuetekohase kasutamise korral pole need probleemiks. Erinevalt suu kaudu või transdermaalselt manustatud östrogeenist pole progestageeni (progesterooni või progesterooniga sarnaste omadustega hormooni) vaja.

Sestap hormoone ei tasu karta – neil on samasugune risk nagu kõigel. Palju oleneb kogusest. Ettevaatus on kohane, kui  on rinna- või endomeetriumi (emaka limaskesta) vähk. Märgitakse ka, et hormoonravi tasub valida ikka eelkõige sümptomite raviks, mitte niisama.

Ka hormoonid ei ole imeravimid - kui ei parane liikumine, dieet, stressi majandamine, siis vaevalt neist palju abi on.  

Ja kõik „looduslikud“ teraapiad ei pruugi aidata hormonaalse kõikumise vastu. Naturalism levitab tugevat negatiivset sõnumit hormoonravi suhtes, kuid ma ei ole kindel, et see on parim kõigi jaoks. Mida kindlasti alternatiivsed teraapiad aga pakuvad – on stressi maandamine ja see on väga oluline.  Kui nad just ei tõsta stressi - hirmutamisega.

Alternatiivsed pakkujad, kes kritiseerivad hormoonravi ja pakuvad oma „ohutuid ja naturaalseid“  lisandeid – nende huvi on puhtalt majanduslik. Täiesti ohutuid lisandeid kahjuks ei ole. Mõlemal pool on omad riskid ja omad plussid. Ja paistab, et ainult teiste peale ei saa lootma jääda - tuleb endal päris palju uurimistööd ära teha.

neljapäev, 17. juuni 2021

Naise tervis vol 14 - hügieeni ABC ja lichen planus

 


Nüüd võib natuke spetsiifilisi lokaalseid haigusnähtusid kirjeldada, kuna järgmiseks kirjutatakse päris põhjalikult inkontinentsusest. Ja selleks, et paremini kogu sellest füsioloogiast aru saada, tuleb veidi eellugu erinevate probleemide osas lahti seletada. Jennifer Gunteri raamat "The Menopause Manifesto" 

Vanusega väheneb kliitori suurus ja väheneb ka erektsioonikude (erectile tisssue - kliitori ja häbemokkade juures), kuid kas see on vanuse või östrogeeniga seotud, pole täpselt teada. Väikeste häbememokkade suurus võib väheneda ja suured häbememokad võivad naha lõtvuse ja rasvkoe asukoha muutuste tõttu veidi lameneda ja isegi veidi suuremad olla. 

Häbemekarvade hallinemine algab tavaliselt pärast neljakümne viiendat eluaastat ja on vanusega seotud nähtus. Menopausi ülemineku ajal ja vahetult pärast menopausi on naistel suurem risk autoimmuunsete nahahaiguste tekkeks, mis hõlmavad häbet ja/või tuppe - kõige tavalisemad on lichen sclerosus ja lichen planus.

lichen sclerosus:

Haiguse kerge vormi korral ei pruugi teil olla sümptomeid. Tugevama vormi korral on sümptomiteks:

Väikesed valged laigud nahal (haiguse alguses).

Laigud, mis kasvavad suuremateks laikudeks. Nahk nende laikude kohal muutub õhukeseks ja kortsuliseks.

Nahk, mis rebeneb, verevalumid.

Nahk, mis muutub armiliseks.

Sügelus (väga levinud).

Valu.

Verejooks.

Villid.

Te ei saa anda seda edasi kellelegi teisele. Keegi ei tea, mis haiguse täpselt põhjustab. Mõned võimalikud põhjused on:

Üliaktiivne immuunsüsteem (ei ole vaja seda boostida 😜).

Hormoonprobleemid.

Pärilikkus.

Vigastus, mis kahjustas nahka.

 

lichen planus: on põletikuline nahahaigus, mida iseloomustab sügelev, mitteinfektsioosne lööve kätel ja jalgadel. See koosneb väikestest, lameda ülaosaga, roosadest või lillatest punnidest.

Kui ma otsisin materjali lichen planuse kohta, et seda rohkem lahti seletada - neid neti jubedaid fotosid ei saa ometi siia lisada. Siis juhtusin womensvoicesforchange.org lehele - leht katab samuti 40+ vanuses naiste menopausi jm terviseprobleeme. Lehte veab PATRICIA YARBERRY ALLEN, MD, günekoloog, New Yorgi menopausi keskuse direktor, Weill Cornelli meditsiinikolledži sünnitus- ja günekoloogia dotsent. Võibolla leian siit veel midagi vajalikku. ☝

Ja Allen avaldab ühe naise kirja, mida oleks kindlasti hea kõrva taha panna:

Olen 53-aastane ja viimane menstruatsioon oli kaks aastat tagasi. Aastal enne menopausi algust tekkisid mul häbememokkadele ebamäärased põletusesarnased laigud. Nende sümptomite puhul kohtusin oma perearstiga mitu korda. Iga kord, kui ta mind uuris, diagnoosis ta pärmseene infektsiooni ja andis mulle selle vastu tabletid. Enamasti ei paistnud see aitavat, kuid aja jooksul möödus kerge põletustunne möödus. Menopausi ajal progresseerus  põletuse raskusaste. Mulle oli vahekorras valus isegi koos libestiga ja uskuge mind, proovisin neid kõiki.

Pärast aasta möödumist nendest arstivisiitidest ja mensese puudumisel määras arsti assistent tupe östrogeenid. Esiteks oli Premarini kreem, mis tegi põletuse veelgi hullemaks. Järgmisena määras ta kaks korda nädalas tuppe sisestatava östrogeeni tableti. Hoolimata neist menopausijärgsete muutuste ravist, muutusid vahekorrad valusamaks ja põletusepisoodid sagenesid. Mul tekkisid villid mõlemal häbememokal ja mitu korda tehti teste herpese suhtes.

Herpesekultuurid olid negatiivsed ja ometi anti mulle kolm korda selle “herpeseinfektsiooni” vastu ravimeid. Seejärel tekkisid mul suus väga valulikud haavandid, mis viisid mind külastama oma  hambaarsti, kes ühtlasi õpetab ka  hambaravikoolis. Ta pani kiiresti diagnoosi seisundist, mida nimetatakse lichen planus. Mind raviti ja sümptomid olid mõne nädala jooksul kontrolli all. Kuid mul olid häbemokkadel endiselt põlevad ja episoodilised villid ning olin  väga masendunud, kuna ei saanud seksuaalsuhet jätkata. Menopausi muutuste ravist polnud abi. Lõpuks uurisin ja leidsin ülikooli meditsiinikeskusest häbemehaiguste spetsialisti. Ta esitas ettevaatlikke küsimusi, kuulas mind ja tundis suurt huvi minu hiljutise suu lichen planus diagnoosimise vastu. Ta vaatas mind üle ja ütles, et mul on nii suu kui häbeme limaskesta lichen planus ja kirjutas põletuse peatamiseks vastava kreemi. Pärast plaanilist ravi, mis hoidis lichen planuse kontrolli all, määras ta suguelundite atroofia, mis oli menopausi tagajärg, kuid mitte kunagi minu kohutava põletamise põhjus. Ma olen nüüd valust vaba ja suudan olla vabalt vahekorras.

Kirjutan teile, sest tunnen, et minu esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja ei võtnud minu sümptomeid kunagi tõsiselt. Kuna mul oli menopaus, arvan, et minu sümptomid olid peamiselt seotud hormonaalsete muutustega ja neid ei hinnatud õigesti. Mind raviti pärmseente infektsiooni vastu - kuigi testid seda ei näidanud. Mind raviti herpese vastu, kuigi mitmed kultuurid olid negatiivsed. Tupe östrogeen ei aidanud, sest selle aluseks olevat seisundit ei diagnoositud ega ravitud välja. Kui levinud on lichen planus ja miks mu algne tervishoiuteenuse pakkuja ei teadnud, et minu sümptomid pole tingitud ainult menopausist?

Naiste vaginaalsetele haigustele spetsialiseerunud immunoloog Monica Peacocke vastas:

Lichen planus on haruldane haigus. See esineb limaskestadel, peamiselt suuõõnes ja vulvovaginaalses kanalis. Haiguse tunnuseks on villid. Need villid võivad olla väikesed või suured ja esineda limaskestade mitmes piirkonnas. Seevastu suuõõne ja suguelundite herpese korral tekivad villid ainult kahjustatud piirkonna ühel küljel, mitte selles piirkonnas hajutatult. Pärmseente infektsioonid on äärmiselt levinud ja neid seostatakse tugeva sügeluse ja eritise sümptomitega. On oluline, et kui kahtlustatakse pärmseene infektsiooni, tuleks see diagnoos mikroskoopilise analüüsi abil kinnitada ja võimaluse korral kultiveerida. Kui pärmseente infektsioon püsib, on kindlasti vajalik diagnoosimine kultuuri järgi. Samuti on oluline genitaalherpese diagnoosimine täpselt nii kontrollimise kui ka kultuuri abil kinnitamise teel. Teie puhul ei paista pärmseente infektsiooni kinnitavat muud kui esmane ülevaatus. Kontroll võib viidata tupe pärmseente infektsioonile, kuid see tuleb laboris kinnitada. Ja teie herpese kultuurid olid korduvalt negatiivsed. Ravi tupe östrogeeniga ei parandanud sümptomeid ühelgi hetkel.

Haiguse põhjus pole teada. Seda ei põhjusta infektsioon, menopaus ega seksuaalne tegevus. Lichen planus ei ole nakkav ja seda ei saa seksuaalpartnerile edasi anda. Seda võib seostada autoimmuunhaigustega nagu Hashimoto türeoidiit, primaarne hüperparatüreoidism ja Addisoni tõbi. Limaskestade haigus mõjutab naisi rohkem kui mehi ja seda on sagedamini menopausi ajal. Üldiselt on Lichen planuse kõige levinum sümptom tugev põletustunne, mis süveneb seksuaalse aktiivsusega. Õige diagnoosi seadmisel on ravi suhteliselt lihtne, kasutades lühiajaliselt steroididega kas paikselt või süsteemselt. Kui põletusnähud taanduvad ja villid vaibuvad, võib menopausi sümptomite ravi jätkuda. Teie puhul olid teil kroonilised vulvovaginaalsed sümptomid kahel põhjusel: lichen planus ja menopaus. Planeeritud planuse ravi, võimaldas edaspidi efektiivselt ravida menopausi poolt põhjustatud suguelundite atroofiat ja kuivust paikse östrogeeniga. Hea uudis on see, et lichen planus'i on  üldiselt lihtne hallata.

Ehk siis sellised nahahaigused on harvad - Gunter märgib, et need mõjutavad 1–3 protsenti naistest ja kuigi neid võib esineda igas vanuses, näib risk menopausi üleminekuperioodi ajal eriti suur, võib-olla hormoonide mõju tõttu immuunsüsteemile. Lichen scelorosus ja lichen planus võivad põhjustada MUGSiga (ingl. k GUSM või GSM) sarnaseid sümptomeid - sügelus, kuivus, seksiga seotud valu, kudede pingulolek või elastsuse vähenemine, nii et neid võidakse ekslikult diagnoosida MUGS-iks.


 

MUGS-i kõige levinum sümptom on tupe kuivus, kuid muude sümptomite hulka kuuluvad tupepõletus või liivapaberilaadne tunne, valu tuppe tungimisel, tupe ja häbeme sügelus, ärritus pärast tualeti kasutamist, eritise muutus, lõhna muutus ja seksi ajal niisutusastme muutus. Elastsuse kaotus võib muuta tupe seksi ajal valulikuks või raskeks ning see seksiga seotud valu võib mõjutada libiidot.

Aja jooksul võib naistel tekkida ka perianaalne dermatiit (perianal dermatitis), see on krooniline punetus ja põletik ning mõnikord isegi naha lagunemine päraku ümbruses ning see on väga ärritav ja ebamugav.

 

Mõned naised on öelnud, et väheneb orgasmi tugevus või orgasmi saavutamiseks kulub rohkem aega. Põhjuseid võib olla palju, sealhulgas kudede verevoolu vähenemine, kliitori suuruse ja erektsioonikoe muutused, vanuse või östrogeeniga seotud muutused närvide - aju suhtluses või isegi nõrkus või vaagnapõhjalihaste reageerimisvõime langus ( need on lihased, mis orgasmi ajal füüsiliselt kokku tõmbuvad), mis - nagu kõik lihased - kaotavad vanusega massi. Need lihased reageerivad ka östrogeenile, seega on võimalik, et vananemisel ja östrogeeni kadumisel võivad olla kombineeritud mõjud. Osad naised on leidnud, et Kegel harjutused on neid aidanud ka orgasmi osas.

 

Gunter toob oma raamatus samuti välja naise suguelundite hoolitsemise ABC. Neist, mida ma juba eelmises postituses ei maininud:



Ära kasuta puhastamiseks niiskeid salvrätte – neist võib olla kasu inkontinentsuse puhul, kui olete kodust kaugel. Kuid need sisaldavad aineid, mis tekitavad ärritust ja hügieeni mõistes ei ole vajalikud (vesi on piisav). Niisked salvrätid on üks tupe ärrituse ja dermatiidi allikaks. Gunter märgib, et ta võiks kirjutada veel 10000 sõna, kui halvad on niisked salvrätid. Need on mõeldud beebi tagumiku kakast puhtaks pühkimiseks, kuid naised ei ole beebid ja on suutelised tualetis kasutama WC paberit .

 


Kasuta inkontinentsuse sidemeid, mitte mensese jaoks mõeldud sidemeid – mensese sidemed ei ole mõeldud sellise hulga vedeliku jaoks ja märjaks jäädes põhjustavad naha ärritust.

 Eestis pakub erinevaid sidemeid ja imavat aluspesu  https://kuivaks.ee/tootekategooria/naised/pesukaitsed/

 



Niiskus – Kuivus on naha vaenlane. Kookosrasv, oliiviõli, vaseliin on kõik head odavad alternatiivid. Paljudele naistele meeldivad ilusad purgid ja pakendid, nii et see on väga individuaalne, mis kellelegi meeldib. Seni kuni on tegemist lõhnastamata ja ärritust mittepõhjustava tootega, peaks kõik olema ok.  Kuid mõned ettevõtted reklaamivad teatud tooteid mitte ainult kuivuse pärast, vaid ka vahenditena naise loomuliku lõhna peitmiseks, mis pole teaduslik ja on lihtsalt turundusstrateegia.

 

Libestid – on vee, silikooni või õli baasil. Silikooni omad on kõige vähem ärritust tekitavad. Kuid see oleneb naisest, mis talle sobib. Vee baasil lubrikantide puhul tasub silmas pidada: pH 3.5-4.5; Klorheksideenglükonaati, polükvaterniumi ja üle 8,3 protsendi glütseriini sisaldavaid tooteid tuleks vältida, kuna need võivad kudesid ärritada ja/või tupe ökosüsteemi kahjustada. Vältida tuleks ka lõhna- , maitseainetega ja soojendavaid tooteid. Õli baasil lubrikantide puhul pane tähele, et need ei sobi kokku latekskondoomidega.

 


Trimmi häbemekarvu, kuid ära eemalda neid - Häbemekarvad suurendavad niiskust ja hoiavad niiskust häbemes. Karvade eemaldamine - olgu see siis vahatamine, raseerimine või mõni muu meetod - kahjustab naha pealmist kihti, suurendab lõikehaavade ohtu ja naha vananedes võivad sel olla halvad tagajärjed.

 

Kui suitsetad – püüa maha jätta

 

Lokaalsed hormoonkreemid - Tupe östrogeeni peetakse GUSM-i kuldstandardiks, see tähendab, et kõigi farmaatsia- ja käsimüügivõimaluste seas on see kaugelt kõige paremini uuritud ja kõige tõhusam. Teine hormoon, mida nimetatakse dehüdroepiandrosterooniks või DHEA, on hiljutine täiendus GUSM-i tupe ravimeetoditele. DHEA on prekursor hormoon, mis muudetakse kolesterooli valmistamise käigus östradiooliks. DHEA-l ei ole kudedele endale otsest mõju; see on kasulik, kuna see muudetakse rakkudes testosterooniks ja östrogeeniks. Tupe östrogeenid ja DHEA suurendavad verevoolu, muudavad haprad koed tugevamaks, peatavad määriva eritise  ja asustavad tupe mikrobioomi kasulike bakteritega. Need on efektiivsed tupe kuivuse, tupe sügeluse, valuliku seksi korral ja võivad aidata ka lõhna osas.


Traditsiooniline menopausi hormoonravi ehk MHT (menopause hormonal therapy) on GUSM-i puhul efektiivne ainult umbes 50 protsenti ajast, kuna sellest tulenev östrogeeni tase ei ole tupe ja häbeme kudedes sageli piisavalt kõrge. (MHTpuhul  võetakse hormoone suu kaudu või transdermaalselt (näit plaastrid). Naised, kellele on MHT määratud näiteks kuumahoogude raviks, võiksid 2-3 kuud enne oodata ja vaadata, kas MHT mõjub ka tupeprobleemide korral. Aga hormoonidest tuleb veel palju juttu.

 

Meie ravimiameti lehelt leian, et Eestis on saadaval Linoladiol N (östradiool 0,1 mg/g (0,01%)) kreem. Ravimit kasutab igapäevaselt ligikaudu 2800 naist.

0,1 mg tundub mulle piisavalt väike doos. Guter märgib, et USAs ja Kanadas on kasutusel Premarin, mis sisaldab östradiooli 0,6mg.

Üldiselt on keeruline eestikeelse adekvaatse info leidmine – esmajärjekorras hüppavad ette apteekide ja lisandimüüjate kodulehed, kus info kaldub tugevalt mingi suvalise toote poole. Mäletan, et mingi aeg tagasi lugesin ühe naistearsti ülevaadet eesti hormoonravist ja märgiti, et mujal on kasutusel palju väiksemad doosid – ja no ei leia enam üles. Küll ma märkasin, et inimesed on otsinud „looduslik hormoonravi“ ja lisandimüüjad pakuvad muidugi „looduslikke“ lahendusi. Mind ajab täiesti hulluks see, et "naturaalne" on nagu mingi kumm, mida annab ikka venitada. 

Sellesse „naturaalse“ ehk „loodusliku“ headusse ei maksa kinni jääda. Oleneb ikka kogusest ja võtmise tihedusest. Mäletad blogi toksilisuse artiklit - https://paikesetoit.blogspot.com/2019/12/akuutne-ja-krooniline-toksilisus.html

Kogus  teeb mürgi - „Kõik asjad on mürgid, sest ilma mürgiste omadusteta aineid pole olemas. Ainult annus teeb ainest mürgi. ”

Paljud meist saavad valesti aru keemia põhimõtetest ja sellest, mida “mürgine” tegelikult tähendab. Toksilisus on indikaator, kuidas mürgine aine suhestub bioloogilise tervikuga. Iga kemikaal võib olla mürgine, kui seda imendub või tarbitakse piisavalt suures koguses. Ja vesi on samuti kemikaal.

Naturaalne?


Mitte et hormoontabletid ja kreemid oleksid nüüd 100% ohutud - need tulevad oma pika patsiendi infolehega kõikvõimalikest kõrvaltoimetest. Ja tuleb hoolikalt omale sobiv doos valida ja ennast jälgida - et õige sümptom saaks õige ravimi. Arvestades menopausi aja vaevusi ja materjale - pole see naistele lihtne. Ükski ravi ei ole. Aga ohutut substantsi ei ole olemas - "naturaalsetel" toodetel ei ole lihtsalt nõuet seda infolehte teha. "Naturaalne" märgiga potsik ei ole naturaalne - see tuleb samuti keemiatehasest. Ja kui vahet ei ole, valiksin konkreetse infoga ja heaks kiidetud toote.

Ma loen ikka ja jälle ühe maksaarsti postitusi, kes on võtnud omale südameasjaks oma patsientide poolt tarbitavatele „naturaalsetele“ toidulisanditele (põhiliselt ayurveda) teha analüüs ja selgitada neis olevate koostisosade mõju. 

„Keskealine naine kollatõvega; maksapuudulikkuse tõttu maksa siirdamisele. Maksapuudulikkuse põhjustaja Ayurveda segud – kokku võttis naine neid 23 erinevat, et toetada maksa).“



"Kaotasin alkoholist põhjustatud tsirroosist paraneva patsiendi maksapuudulikkuse tõttu peale seda, kui mees tarbis 2 nädalat 2 ayurveda lisandit"


Mitmed paranenud haiged, kes hakkasid võtma maksa või neere toetavaid "naturaalseid" lisandeid, kaotasid tervise ja ka elu sootuks



Iseenesest meeldis mulle ka tema vastus ühele lisandimüüjale, kes väitis, et "arstid ei taha, et te naturaalseid lisandeid võtaksite, kuna nad kaotaksid palju raha ja jääksid tööta". Arst vastas: "See ei ole päris täpne. Tegelikult on maksa siirdamine üks kallimaid operatsioone üldse ja te toote mulle hoopis päris palju raha sisse."

Tegelikult muidugi on lisandites kõik naturaalsed koostisosad - kuid naturaalne võib olla samuti äärmiselt toksiline. Herbalife toodetest leiti raskemetalle, äärmiselt patogeenset bakterit ...


kolmapäev, 16. juuni 2021

Naise tervis vol 13 - halb kehalõhn ja tupe atroofia

 


On keegi vaadanud ringi ja imestanud, kuhu on jäänud tema entusiasm? Thebe kirjutab, et tema elurõõm ja entusiasm jättis ta tükiks ajaks maha. Kuid ta lohutab, et kõigi masendavate asjade vastu leidub midagi, mis avitab.

Nüüd allpool saavad mõned asjad mitu korda üle korratud. Lihtsama ülevaate leiab Thebe raamatust ja põhjalikuma günekoloog Gunteri raamatust.

Üheks ebameeldivamaks asjaks peetakse menstruatsioonitsükli ebakorrapärasust, hakkab verd tilkuma ja siis edasi ei midagi. Või kuude kaupa mitte midagi ja siis ootamatult suur vere tulv.

Ilmselge on, et kui perimenopausi perioodil on hormonide tase kõikuv, siis kõigub ka tsükkel. Thebe ütleb, et parimaks soovituseks on: ärge kandke valgeid pükse – päris tõsiselt! 😂

Reeglina kannavad naised sel perioodil käekotis nii hügieenitarbeid  kui ka täiendavat paari aluspesu. Täna on ka meil poes müügil imavad/lekkekindlad  aluspüksid (Thinx).

Thebe kirjutab: „Teie tsüklid võivad hakata kergemaks muutuma. Teil võib tsükli keskel esineda vähest verd ja muul ajal võib tekkida tunne, nagu hakkaksite sünnitama tulnukat - mul oli kunagi nii raske menses, mil eraldus nii palju vereklompe, et pidin terve päeva tampooni vahetama iga tunni aja järel. Lõpuks, kui tugev verejooks vaibus, jätkus menses üle kolmekümne päeva. See oli päris hull. Samas tundsin end täiesti tervena ja verejooks, kuigi tugev, tundus ka normaalne. Mõnel naisel tekib tõsine verejooks, seega pöörduge palun vajadusel arsti poole.“

Thebe lootis, et selline tohutu verejooks näitab munasarjade viimast pingutust, kuid ta eksis. Vähese verega mensesed jätkusid iga 7 kuu tagant veel paar aastat.


Hormoonid ja lõhnad

Thebe kirjutab: „On päevi, kui ma tunnen tõeliselt halba kehalõhna. Jah, ma haisen! Tõepoolest. Mu kaenlaalustest võib levida vana võidunud lehka. Ma pole kunagi varem niimoodi haisenud. Kehalõhna muutusi võivad tekitada nii paljud asjad. Ovulatsiooni korral vabaneb rohkem "meessoost" lõhna ja kui teie hormooni tase muutub ebakorrapärasemaks, võib kehalõhn muutuda halvemaks. Hormonaalsed kõikumised, mis põhjustavad kuumahoogusid ja öist higistamist ning suurenenud ärevust võivad samuti mõjutada teie kehalõhna.

Kui liigne higistamine ja muutunud kehalõhn hakkavad häirima teie igapäevaelu, konsulteerige arstiga, tänaseks on olemas rohtusid, mis aitavad.

Samuti võite märgata tupe lõhna muutust. Kui östrogeenitase langeb, hakkab tupp kuivemaks muutuma st tupe eritised. Hormoonide langus põhjustab ka teie pH taseme muutust, mis võib põhjustada kergelt ebameeldivat lõhna (terve vagiina on kergelt happeline, aluselisemaks muutumine tekitab halba lõhna). Mõnikord on menopausiealised naised märkinud, et vagiina piirikonnas on nn „vana naise lõhn“ ja see on üsna tugev. Lisaks sellele võitlevad mõned naised uriinipidamatuse käes ja mõned tilgad siia-sinna võivad samuti tekitada ebameeldiva lõhna. Hea uudis on see, et lõhnad hakkavad leevenduma, kui hormoonid hakkavad rahunema. Vahepeal on nende lõhnadega toimetulekuks mõned viisid:

* Pese alakeha veega, ära kasuta seepi. Valjuhäälsed reklaamid kõikvõimalikest intiimpiirkonna lõhnastatud pesuvahenditest võivad rikkuda vagiina õrna pH taset.


* Võib tunduda kummaline aga – leia endale sobivad stressi maandamise viisid.


* Kui ebameeldiv lõhn muutub püsivaks, konsulteeri arstiga


* Kui lõhn on seotud tugeva sügelemise ja valuga, mine kohe arsti juurde

·       Pea seejuures meeles, et vagiina ei peagi lõhnama nagu roosiaed ja ära lange turundusvõtete ohvriks.

Nüüd need erinevad mõisted – eesti keeles on häbe ja tupp, kuid on kasutusel ka inglispärasem vulva ja vagiina. Panen siia nii eesti nimedega pildid kui ka inglise keelsed. Sest vagiina kipub mul kergemini teksti tulema, kuna loen neid raamatuid inglise keeles. 










Tupe atroofia

Teine üllatus, mida menopaus meile kingib, on tupe atroofia, see on siis, kui häbeme ja tupe koed muutuvad menopausi tõttu hapraks. Samas see mõiste – tupe atroofia on vanem termin, mida pigem ei kasutata, kuna tupe atroofia hõlmab sageli ka kuseteede sümptomeid, nimetatakse seda nüüd menopausi urogenitaalseks sündroomiks (GUSM, eesti k MUGS).

Jennifer Gunter, MD kirjutab oma raamatus „The Vagina Bible“: „Tupe ava ja tupe  alumine kolmandik on rikas östrogeeniretseptorite poolest ja seetõttu võib menopaus seda oluliselt mõjutada; samuti on östrogeeniretseptoreid kliitoris, häbememokkades, ureetras ja kusepõies ning nii sümptomid kui ka füüsilised muutused ei piirdu tupega. "

Esiteks on tupp ainult üks mõjutatud struktuuridest. Kusepõis, ureetra, kliitori ja häbeme muutused on seotud samuti östrogeeni madalama tasemega.

Häbe ja tupp läbivad olulisi muutusi kas otseselt östrogeeni puudumise tõttu või kaudselt verevoolu vähenemise tõttu kudedesse. Kollageeni tootmine väheneb ka vanusega. Kollageen on valk, mis muu hulgas annab kudedele nende tugevuse ja venivuse, mistõttu menopausi ja vanusega kollageeni kadu viib kudede suurema hapruse ja elastsuse vähenemiseni. Füüsiliselt tunduvad koed kahvatud ja kui GUSM on tõsine, võivad tupe sees olla väikesed punased laigud, mis on tingitud kudedesse verd lekitanud ülihabrastest kapillaaridest. Tupe mikrobioomis toimub dramaatiline nihe laktobatsillide domineerivast keskkonnast paljude teiste bakterite suunas. Mõne naise jaoks võib see põhjustada muutusi tupe tavapärases lõhnas.  pH tõuseb (ehk muutub aluselisemaks), sageli on see 5,5 või kõrgem, enne menopausi on terve tupe pH 3.8-4.5 (kergelt happeline). Pange tähele, kui satute kuskile, kus teile aluselist vett või aluselise keha teooriat püütakse müüa!

 


Naised peavad neid muutusi sageli väga piinlikuks ja valusaks. Muud GUSM-i sümptomid on uriinipidamatus, bakteriaalne tupepõletik ja kuseteede infektsioonid, samuti põletus, sügelus, eritised, naha rebendid ja veresegused eritised. Kuna tupe sein võib muutuda nii hapraks, võib see seksi ajal rebeneda või veritseda, mis võib põhjustada valu ja ebamugavust. Pole ime, et naised tunnevad, et peaksid lõpetama seksimise kas oma partneri või vibraatoriga.   

Enam kui 15 protsenti postmenopausis olevatel naistel esineb  GUSMi  ja 80 protsendil esienb mõningaid sümptomeid, kuid ainult 7 protsenti otsib abi. Enamik lihtsalt talub valu või loobub seksist.

Paljud naised kas ei oska abi otsida (ei tea, et sümptomid on seotud menopausiga), häbenevad või kardavad (saavad) valediagnoosi. Hea hügieen ja vastava ala spetsialist võivad teid hädast välja aidata. Millised võimalused täna olemas on:

Paikselt kasutatav östrogeenikreem – arst võib soovitada sulle östrogeenikreemi, et sinu vagiina (tupp) elujõudu taastada. Uuringud näitavad, et östrogeeni kreem aitab menopausi elaistel naistel vähendada GUSM sümptomeid. Kuna tegemist on paikse kreemiga, siis see jääb sinu vagiinasse ja võib olla heaks valikuks neile, kes ei saa rinnavähi tõttu hormoonteraapiat teha. Ameerika Sünnitusarstide ja Günekoloogide Liit (ACOG) kinnitab, et tänased uuringutulemused ei näita mingit ohtu lokaalse kreemi kasutamisel neile, kellel on olnud rinnavähk või kes läbivad rinnavähi vastast ravi.

Libestid (lubrikandid) – need on kasutuselt peamiselt enne seksi, et muuta tupp libedamaks. Kuid need ei ravi tupe atroofiat. Müügil on nii vee kui ka silikoonibaasil libesteid, mõlemad on sobivad, kuid otsi tasakaalustatud pHga tooteid (terve vagiina pH on kergelt happeline 3.8-4.5)



Vaginaalsed niisutajad – uuringud on kinnitanud vaid ühe toote – Replens – mis tugevdab tupe seinu, niisutab ja vähendab valu seksi ajal. Eestis ma ei leidnud, et seda müüakse. Kui keegi teab, kirjutage mulle või jätke kommentaar. Replens on östrogeeni ja lõhnaainete vaba. Replensi koduleht on siin http://www.replens.com/Products/Replens-Long-Lasting-Moisturizer/. Ja seda saab tellida ka amazonist. Vaatasin - amazon.de lehel maksis see 14 eur.





Laserravi – laserravi kasutatakse vagiina uuendamiseks, see on lihtne ja valutu protseduur. Kuid NAMS (Põhja Ameerika Menopausi Ühing) med.doktor Stephanie Faubion juhib tähelepanu: „Kuigi laserravi GSM sümptomite raviks on paljulubav, on täna veel vähe andmeid selle täieliku ohutuse ja pikaajalise efektiivsuse kohta.“



DHEA vagiina küünlad – see on USA ravimiameti poolt heakskiidetud ilma östrogeenisisalduseta Intrarosa (prasterone) nimeline ravimeetod, mis leevendab valulikku seksi ja parandab tupe kudesid. DHEA on steroid hormooni prekursor, mida meie kehas toodavad neerupealised. Vanusega selle tase väheneb, kuid see võib olla oluliseks östrogeeni ja testosterooni allikaks naistele. Ja võibolla olete näinud DHEA sisaldusega toidulisandite reklaami. Küünla viimisega tuppe, muudetakse see seal östrogeeniks ja testosterooniks – selle protsessi toimumismehanismid ei ole veel täielikult selged. Thebe märgib, et kasutas neid ja sai ka abi. Eestis ma ei leidnud neid müügis. Leidsin, et Euroopa Ühenduses on need heaks kiidetud ja UKs müüakse hinnaga 22 GBP. 

Tuleb vist minna günekoloogi juurde uurima, millised on võimalused Eestis. Netist leidsin 2016 artikli „Klimakteeriline sündroom vajab ravi“, kus märgitakse, et peale HAR (hormoonasendusravi) ei ole ühtegi efektiivset ravi. Intrarosa iseenesest tuli alles 2020 aastal.

Kõik hormoonraviga seotud hirmud, statistika ja sobib-ei sobi saavad edaspidi hästi lahti kirjutatud, kuna Gunter käsitleb neid hästi põhjalikult. Samuti saab lahti seletatud, miks „bioidentsed“ hormoonid ei ole tegelikult bioidentsed ja kuidas turundusterminite ja tegeliku abi vahel vahet teha.


Ja kuigi ma ise eelistan mittesekkumist st pigem ei valiks ei alternatiivset lisandit ega medikamenti (ammugi mitte üleskiidetud imerohtu), siis selle teema lahtiharutamisel (vähemalt siiani) – ma valiksin vajadusel pigem teatud perioodi kasutada ravimiameti poolt kinnitatud mikrodoosis östrogeeni-progesterooni (millel on patsiendi infoleht koos selle hea ja halvaga), kui tarbida kümneid potsikuid, mille koostist kontrollitakse harva ja pisteliselt (ja infoleht puudub, kuna see mõjub müügile halvasti) ning mida turundus paneb su tarbima aastakümneteks. Kui kehal on raske ja sümptomid väga tugevad (ja tugevate sümptomite korral võib keha haiget saada), siis tasub loomulikule üleminekule tänaste võimalustega õlg alla panna.  Seda ei maksa loota, et üks natuke tugevatoimelisem ravim on kehale kuidagi ohtlikum kui 10 veidi lahjemat "naturaalset" tehases toodetud kemikaali.

Kui ma oleks sarkastiline, siis võiks öelda, et miks kardetakse hormoonravi, kui D vitamiini (hormoon) aastate kaupa megadoosides sisse aetakse. Aga kuna Gunter on ise niigi sarkastiline ja tema on vastava ala ekspert, siis ma jätan need teemad talle selgitada.

Vanemaks saades tupp veidi ka kahaneb pikkuses ja laiuses, tõenäoliselt verevoolu ja kollageeni muutuste tõttu, kuid võib olla ka muid põhjuseid. Kõik need muutused võivad lisaks koe elastsuse kadumisele ja suurenenud haprusele põhjustada seksiga seotud valu. Huvitaval kombel kahaneb ka peenis vanusega, testosterooni taseme languse, verevoolu vähenemise ja kollageeni kadumise tõttu. Me lihtsalt ei kuule sellest nii palju.


Gunter naerab oma raamatus välja ka müüdi, et vananedes võib tuppe ohustada stsenaarium „kasuta seda või kaota see”(use it or lose it) - see tähendab, et on arvamusi, et ilma peeniseta võib tupp püsivalt kahaneda. See on lihtsalt šokeeriv, pole kuulda ühtegi sarnast müüti meeste kohta - et peenis suudaks regulaarse tupekontakti korral kahanemist vältida. Teooria „kasuta või kaota” põhines ammustel madalama kvaliteediga andmetel, mida täna ei aktsepteerita. Östrogeeni kadu ja vanusega seotud muutused mõjutavad tuppe; see pole lein mehe puudumise pärast.

Gunter kirjutab: „Harva, kui naisel on vähese östrogeeni tõttu märkimisväärne põletik ja koed on muutunud nii hapraks, et nad veritsevad puudutades, võivad tupe seinad kokku sulanduda (fuse together). Kolmekümne aastase naistekliiniku juhtimise ajal olen seda näinud paar korda. Isegi kui tuppe sulgumine vanuse tõttu oleks seotud seksi puudumisega, ei suudaks peenis seda muutust mehaaniliselt takistada, sest nende naiste jaoks oleks tupe seks liiga valus ja peenis ei saa vähendada kudede põletikku ega parandada veresooni. See on lõppude lõpuks peenis, mitte võlukepp.“