Naise tervis vol 2 - menopausis "toksilise naise" ajalugu

 

1812 aastal tuli Prantsuse arst Charles de Gardanne välja mõistega  ménépausie. Meditsiinilises kirjanduses märgitakse menopausiks aega, kui munasarjades pole enam ovulatsiooni võimelisi folliikuleid, see tähendab, et pole munarakke. See juhtub reeglina vanuses viiskümmend kuni viiskümmend kaks aastat. Üheks määravaks tunnuseks on östrogeeni taseme drastiline langus, kuna folliikulid on peamine östrogeeni allikas. Ja östrogeeni langus ongi see, mis põhjustab paljusid menopausile ainuomaseid sümptomeid ja meditsiinilisi probleeme; siiski on uuemaid uuringuid, mis viitavad ka teistele hormoonide muutustele (sellest edaspidi).

Mis on munasarjade folliikulid?

Folliikuli kasvamine

Munasarja folliikulid on väikesed vedelikuga täidetud kotikesed, mida leidub naise munasarjades. Nad eritavad hormoone, mis mõjutavad menstruaaltsükli etappe ja naised alustavad puberteeti arvuliselt umbes 300 000 kuni 400 000 folliikuliga. Kõigil neil on võimalus vabastada munarakk viljastamiseks. Folliikulid ning nende suurus ja seisund on viljakuse puhul ülioluline.

Normaalses menstruaaltsüklis kasvab üks folliikul, mis sisaldab ühte munarakku. Folliikul kasvab, kuni see ovulatsiooni ajal rebeneb ja vabastab munarku munajuhasse. See on tavaliselt umbes 14 päeva pärast menstruaaltsükli algust.

Menopausi üleminek (üleminekuiga) on aeg, mis viib viimase menstruatsioonini (FMP – final menstrual period), FMP tähistab menopausi ja kõik, mis pärast seda on postmenopaus. Menopaus on nö kinnitatud, kui viimasest mensesest on möödas 12 kuud.

Üleminekueal on veel kaks levinumat terminit: elustiili häirivad muutused, mis on tingitud östrogeenide vähenemisest, algavad juba nn. premenopausis, kuni 8 aastat enne menopausi ja perimenopaus - vahetult menopausile eelnev aeg, loetakse alanuks, kui menstruaaltsükli pikkus on selgelt muutunud ja muutub menstruaalvere hulk.

Üleminekuea (või premenopausi) pikkus võib naistel oluliselt erineda ja alguskuupäeva pole alati võimalik kindlaks teha. Menopausi ülemineku ajal võib esineda palju valehäireid, kus naine arvab, et tal on olnud viimane menstruatsioon, ja siis kuude pärast tuleb see tagasi, samas teistele võib menopausi kogemus tunduda pigem järkjärgulise lookleva protsessina. Menopausi ülemineku ainus ennustatav asi on selle ettearvamatus.

Sageli kasutatakse kõigi nende mõistete asemel lihtsalt sõna menopaus.

Paljud naised tunnevad kergendust ainuüksi lihtsalt teadmisest, et nende sümptomid on tavalised ja levinud. Samuti on oluline, et naised teaksid, millised sümptomid ja millal võivad olla märgiks tõsisemast probleemist ja millised on tüütud, kuid ohutud.

Gunter kirjutab, et ta lendas Euroopasse, kui viimasest mensesest oli möödas kaheksa kuud ja ta oli kindel, et sellega on nüüd kõik. Seetõttu ei pakkinud ta kaasa ka hügieenitarbeid. Siis viis minutit pärast kümnetunnise lennu algust - turvavöö tuli põles endiselt – käis kõhus mulks ja aluspesu oli verest läbi imbunud.

Raamatus „The Menaopause Manifesto“ on menopausi ajal kogetavad sümptomid ja meditsiinilised haigusseisundid pandud tabelisse:

Sümptomid                                                            Med. seisundid

Ebanormaalne mensese verevool                                          Südamehaigused

 (rasked ja / või ebaregulaarsed perioodid,

verejooks perioodide vahel)

 

Kuumahood ja öised higistamised                                          Osteoporoos

 

Unehäired                                                                               Dementsus ja Alzheimeri tõbi

 

Ajutised kognitiivsed muutused                                               Depressioon

(udus aju)

 

Vaginaalne kuivus                                                                Metaboolne sündroom

 

Valuline seks                                                                              2 tüübi diabeet

 

Vähenenud libiido                                                    Menopausi genitourinaarne sündroom

 

Liigesevalu                                                                               Kuseteede infektsioonid

 

Menopausi teeb keeruliseks see, et samal ajal toimub ka vananemine, mistõttu hormoonidega seotud ja vanusega seotud probleemide eraldamine võib olla keeruline. Lisaks kuhjuvad aastate jooksul erinevad terviseprobleemid, mille sümptomid võivad menopausi sümptomitega kattuda. Võtame näiteks tavalise menopausi probleemi - unehäired. Uneprobleemid võivad olla seotud ka vanusega või tuleneda meditsiinilisest seisundist, näiteks uneapnoest või depressioonist. Et asja veel keerulisemaks ajada – ka üleminekuiga võib vallandada depressiooni ja unepuudus võib depressiooni veelgi süvendada. Ja uneapnoe on seotud samuti depressiooniga. Saame meditsiinilise Gordioni sõlme.

Nii et kui patsient otsib meditsiinist abi, on oluline, et kõik erinevad faktorid võetakse arvesse. On oluline, et naisele ei öeldaks – „see on lihtsalt menopaus“ või „hormoonid teevad kõik korda“, kuna erinevate sümptomite all võivad peituda tõsisemad terviseprobleemid.

Meie tervis ja vananemine - mitte ainult munasarjade - on seotud meie makrokeskkonnaga. Näiteks dieedi, liikumise, stressi, isiklike suhete või sellega, kas meil on lapsi olnud ja kui jah, siis kas me toitsime last rinnaga? Mõned inimesed nimetavad neid elustiili faktoriteks.

On ka tervist mõjutavad sotsiaalsed tegurid, milleks on sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, kus inimesed sünnivad, kasvavad, elavad, töötavad ja vananevad ning need mõjutavad tervist ja elukvaliteeti. Nendest teguritest või mõelda kui mikrokeskkonnast. Need tekitavad terviseseisundi erinevusi paljude mehhanismide kaudu, näiteks arstiabi kättesaadavuse ja hariduse puudumine, ebaturvalised töötingimused, kehv toitumine, rassism, ülerahvastatud kitsad elamistingimused.

Oluliseks sotsiaalseks määrajaks on menopausi puhul  ACE (adverse childhood experiences - ebasoodsad lapsepõlvekogemused). Siia kuuluvad lapsepõlves kogetud emotsionaalne ja füüsiline vägivald, elu koos sõltlase või kuritarvitajaga, ebaküllaldane toit ja riietus. See omakorda mõjutab seda, kas naine näiteks hakkas suitsetama enne oma esimese lapse sündi. Varajane stress võib mõjutada aju arengut ja põhjustada häireid endokriin- (hormoon) ja immuunsüsteemis.

ACEd tuntakse kui toksilist stressireaktsiooni ja sellel võivad olla sügavalt negatiivsed komplikatsioonid. Nelja või enama ebasoodsa lapsepõlvekogemusega kokkupuude suurendab paljude menopausiga põimunud seisundite, nagu südameatakk, insult, unehäired, Alzheimeri tõbi, diabeet, depressioon ja rinnavähk riski. Trauma ühendab sõna otseses mõttes aju ja keha.

Arvestades meie keskmist iga, on naine kolmandiku oma elust menopausis ja kui sümptomid algavad varakult, siis ligi poole elust.

Ma korra vaatasin, mida annab kiire otsing Google abil eesti keeles. Menopausi ülevaate annab virtuaalkliinik.ee (lugemine 3 minutit) ja artikli lõpus on 2 linki veel kahe käsimüügis oleva tooteni; naistearst.ee on lühike artikkel; inimene.ee on väga lühike ülevaade; tervisplussis Tara Allmeni raamatust „Menopausist valehäbita“ (eesti keeles 2017). Otsinguga leiab muidugi hulgaliselt erinevate toodete pakkumisi.  

KAS SÕNA “MENOPAUS” tähistab aega, mil on hakatud normaalset füsioloogilist protsessi medikamentidega „ravima“ või on see aeg, mil kinnitatakse sümptomid ja juhitakse tähelepanu naiste tervise kõrvale  jäetud aspektile? Tuleb välja, et see võib olla mõlemat. Menopausi korral pole vastused kunagi lihtsad.

Mida menopaus on tähendanud ammustel aegadel?

Mensese kadumisest teatud vanuses annavad teada nii vana Hiina kui ka Kreeka ürikud.

Vanas Hiinas ei eristatud viimase mensese aega vananemisest – naiste menses jäi ära ja meeste seeme muutus nõrgaks.

Vanad kreeklased olid äärmiselt huvitatud menstruatsioonist kui elulisest märgist. Toonase mõtlemise kohaselt olid mehed maailmaga tasakaalus ja naised olid liiga niisked, kuna nende liha oli lõdva tekstuuriga ja käsnjas, nii et nad imasid oma dieedist liigselt vedelikku. Selle kompenseerimiseks vabanes naiste emakast üks kord kuus vedeliku. Alati, kui keegi Hippokratese ümber aupaistet seab, tasub meelde tuletada, et Vana-Kreeka arstid uskusid, et naised käivad ringi defektse torustikuga.

Vana-Kreeka meditsiinis peeti menstruatsiooni puudumist murettekitavaks, kuna need olid märgiks potentsiaalse viljakuse probleemi kui ka ohtliku vedeliku kogunemisest. See aitab seletada suurt osa iidsest meditsiinilisest kinnisideest menstruatsioonidega – 80% Hippokratese korpuse 1500 farmatseutilisest retseptist on seotud menstruatsiooniga. Vana Kreeka ja Rooma arstid olid väga tähelepanelikud viimase mensese ajaga, kuna see tähistas viljakuse lõppu, kuid sellega kaasnevad sümptomid ja see mis juhtus pärast seda, ei paistnud neid huvitavat. Oluline on meeles pidada, et meditsiin, nagu kõik muu, eksisteeris tol ajal peamiselt meeste eliidi vajaduste rahuldamiseks ning neid tõenäoliselt ei huvitanud vananev naisorganism . Huvitaval kombel määrati mõnes Vana-Kreeka ühiskonnas postmenopausis naised preestrinnadeks (menopausi vaadati kui uut neitsilikkust, mis annab naisele preesterluse jaoks vajaliku puhtusastme).

Lääne meditsiinist võib esimest korda leida märkeid menopausi sümptomite kohta 1582. Prantsuse arst  Jean Liébault kirjeldas kuumahoogusid ja sellele järgnenud higistamist. Liébault oli Henri IV õe Catherine Bourbone arst ja oma ajast ees, kirjutades et naised ei ole „ebatäiuslikud mehed“, oli vastu sunnitud abieludele ja uskus, et mensese veri ei ole toksiline substants, kirjeldas puhitust enne mensese algust ja uskus, et seksuaalne nauding on naistele sama tähtis kui meestele. Ta oli abielus Nicole Estienne´ga, kes kirjutas raamatu „Les Misères de la Femme mariée“ (Abielus naise hädad).

Kui Liébault oli selgelt tähelepanuväärne renessansiajastu mees oma tähelepanekutega naiste tervise kohta, siis enamikku tolle aja arstidele sai arengus takistuseks nende veendumus, et naised on meestest madalamad, samuti teadmatus naiste anatoomia eripärast ja menstruatsioonist. Menstruatsiooniverd peeti mürgiseks ja see põhjustas väidetavalt suurt hulka haigusi raseduse katkemisest kuni vähini ja marutaudini. Menstruatsiooniverega võib tappa ka taimi ja rikkuda peegleid. Naiste tervis läks vanusega alla, kuna väidetavalt toksiline veri ei tulnud neist enam välja ja see akumuleerus kehas.

Esimene ametlik väitekiri selle kohta, mida me nüüd nimetame menopausiks, kirjutati 1710. aastal - ladinakeelse pealkirja võib tõlkida „Viimane menstruatsioon, haiguse algused", mis on täpne kokkuvõte tolleaegsest mõtteviisist. Haigused kasvasid vanusega, see oli selge, kuid kui meestel oli vaevusi, siis põhjusi oli rohkem üks ja selliseid, millest me ka täna inimkeha vaadates samamoodi aru saame.  Naiste terviseprobleemide põhjusi oli üks - emakas.

Varsti pärast esimest menopausi käsitlevat väitekirja hakkasid selleteemalised kirjutised ilmuma nii arstidele kui ka laiemale avalikkusele Euroopas ja Inglismaal. 1716 aastal avaldas ananüümne arst  „The Ladies Physical Directory“,  aastaks 1727 ilmus selle 6. trükk. Siin kirjeldati kuidas ravida üle 40 aastase naise sümptomeid: vererohked mensesed, mensese ärajäämine, emaka prolaps. Soovitati aadrilaskmist, kaane ja lahtisteid – kõik selleks, et eemaldada kehast toksiine, mis kogunesid sinna mensese ärajäämise tõttu.

Retsepte vaadates võib täna öelda, et need ei saanud olla meditsiiniliselt tõhusad, ehkki paljud vallandasid tõenäoliselt kõhulahtisuse ja emaka kokkutõmbed, mis võib menopausi üleminekul naistel põhjustada verejooksu (mitte normaalse menstruatsiooni, pigem märgi sellest, et kehas on juhtunud midagi halba!). Need mõjud olid tingitud ohtlikest koostisosadest, nagu saviinõli, arumi juured ja rauaosakesed. Teised retseptid olid tõenäoliselt healoomulised, kuid ebaefektiivsed, mis võisid tulemusi anda platseeboefekti või tõenäolisemalt veini ja pika jalutuskäigu kaudu, mida sageli soovitati ravi osana. Seal oli ka hulk segusid, mis tänased kuulsustest lisandimüüjad kadedaks muudaks.

Seda, mida me nüüd nimetame üleminekuperioodiks, tunti Inglismaal XVIII ja XIX sajandil (ja võib-olla ka varem) kui kõrvalepõikamist? (dodge), kuna naised põgenesid ebaregulaarsete perioodide vahel. Dodge'i ajal võivad naised kogeda peavalu, seljavalu, vasomotoorseid sümptomeid (mida me praegu nimetame kuumahoogudeks ja öiseks higistamiseks), rändvalusid ja üldist rahutust. Kuumahoogude mõisted olid palavikuga kuumus, punetuskuumus ja kuumad plahvatused.