Naise tervis vol 6 - selline on looduse plaan!

Perioodi enne menopausi on pikka aega suhtutud ükskõiksusega, kuna see ei ole veel menopaus. Nüüd me teame, et just see aeg on kehas hormonaalne kaos ja paljud naised kogevad sümptomeid väga tugevalt.

Nende muutuste taga on nii folliikulite kadu, allesjäänud folliikulite hormooni tootmise muutus, aju signaalide muutus. Folliikulid samas ka vananevad ja need, mis alles on jäänud pole võibolla kunagi olnud piisavalt terved/tugevad. Samuti on oma mõju vanusega seotud vereringe muutustel, mis toob munasarjadesse vähem verd.

Kuid menopausi põhjuseks ei ole levinud arvamus, et munsarjad on „välja kurnatud“, „väsinud“ või „ärakasutatud“. Siin pole tegemist võidujooksuga, mis katkeb vigastuse või kokkuvarisemise tagajärjel. Ovulatsioon jääb ära, kuna nii see ongi evolutsiooni poolt planeeritud. Selline ongi looduse plaan ☝. Pikka aga on usutud, et peale menopausi ei ole munasarjad funktsioneerivad. Seda seetõttu, et veel 1980-1990 ei suudetud väikeseid hormoonitasemeid  mõõta. Tänaseks on teada, et munasarjad töötavad edasi ja toodavad ka hormoone, ainult palju vähemal määral. Munasarja strooma on võimeline tootma hormooni prekursorit androstenediooni, mida kasutades toodavad teised koed östrogeeni ja testosterooni.

Esimeseks märgiks menopausi jõudmise kohta võib olla 1 või 2 vahelejäänud mensest. Võivad olla muutused verevoolus või tsükli regulaarsuses. Kuidas ja kuna täpselt, on võimatu ette ennustada. Sestap põhjustab see naistele pettumust, sest enne ei saa midagi aru, kui oled juba kõrvuni s... sees.

Üleminek menopausi jagatakse kaheks: varajane ja hiline faas. Varajases faasis võib naine märgata, et tsükkel pikeneb 7 päeva ja/või jääb mõni tsükkel vahele. Hilist faasi iseloomustab sagedasem menseste ärajäämine. Kui vahele hakkab jääma 2 tsüklit korraga, võib 95% tõenäosusega öelda, et viimane menses on kuni 4 aasta kaugusel.

See küll tore ei ole 😕. Mul ei ole veel ühtegi täiesti vahele jäänud, rääkimata kahest. 4 aastat ei tahaks küll enam oodata, muidu ei anna Eesti keskmist välja 😎.

Kuumahood ja unetus on sagedasemad samuti hilises faasis. Kuid siin ei ole ühtegi rusikareeglit. On väga erinevaid kogemusi, osad naised kogevad sümptomeid varem, kui teised.

Tsüklitega, kus östrogeeni tase kõrge, võivad kaasneda tugevam verejooks, migreenid, valulikud rinnad. Samuti võivad osad naised olla hormoonide taseme kõikumistele tundlikumad.

 Iga naine kogeb seda eluperioodi erinevalt ja erinevate sümptomitega. Amanda Thebe kirjutab oma raamatus: 

„Keegi peale teie enda ei saa tõeliselt mõista seda, mis tunne teil oma kehas olla on. Muidugi võite leida kaasanoogutamist oma menopausis tuttavatelt – on see meil ju ühine asi. Ometi olete üksi kogemas omaenda menopokalüpsise põrgut. Tunned, et ei mäleta enam aega, mil enesetunne oli hea, ja siis, kui sümptomid kergelt vaibuvad, ei mäleta sa, kui kohutavad nad olid. Sellegipoolest võib sümptomite teistega jagamine teid tohutult aidata; mõistmine, et te pole oma kannatustes üksi, võib koormust tohutult leevendada.“

Thebe märgib, et terve ja füüsiliselt heas vormis naisena, oli ta üllatunud, et tuli maadelda raskemate sümptomitega. Kuid menopaus ei diskrimineeri – see ei tee vahet kui terve, heas vormis sa oled. Hormoonide muutus kehas ei allu sinu kontrollile ja vanus mil sa perimenopausi jõuad on geneetiliselt paika pandud. Ehk reeglina samas eas, kui sinu ema.

Ma ise ütlen, et oma ema (kellega mul on 28 aastane vanusevahe) menopaus jääb kaugesse minevikku ja ma ei mäleta oma ema selles vanuses menopausist rääkimas või kurtmas. Ja nüüd kui mina olen menopausi eas, siis ta enam suurt ei mäleta (menopausi mälulüngad 😜). Küll oli puberteedi alguses emal hästi meeles oma mensese algus ja kestus ja mitmed erisused ning ka rasedust puudutav, kuid menopaus jääb kuskile kardina taha. Helistasin talle, et küsida, mis ajal tal menopaus algas. Ja ta ütles, et kuskil 50ndates (palju abi küll 😏). Samas oli ta suitsetaja, mis peaks menopausi pigem ettepoole tooma.

Geneetika ei anna vastust kõigele. Thebe märgib, et kuigi tema menaopausi üleminek algas emaga samas vanuses, ei kogenud tema ema selliseid tugevaid sümptomeid. Faktoreid, mis seda mõjutava, on mitmeid: keskkond, eluviis (suitsetamine), või lihtsalt halb õnn.

Thebe kirjutab: 

„Ei oska siiani öelda, miks just minul nii tugevad sümptomid olid. Ma olen sageli mõtisklenud, et kui oleksin sisenenud perimenopausi ülekaalulise ja kehva tervisega, oleksin olnud veel halvemas seisundis, kuna statistiliselt sellised naised on kimpus rohkemate/raskemate sümptomitega. Tundub, et olen siis üks „õnnelikest“ 25% naistest, kellel on menopausi ajal äärmuslikud sümptomid, mis tõsiselt mõjutavad meie elukvaliteeti, ja me ei pruugi kunagi teada, miks see nii on.“

Aga elu keerdkäigud kummalised. Võimalik, et Thebe pidi neist raskustest läbi minema, et kirjutada sellest raamat ja toetada paljusid teisi naisi. 

Thebe loetleb oma raamatus need sümptomid, mida ta ise või teised naised on kogenud ja erialases kirjanduses loetletud:

Ebaregulaarsed tsüklid

Depressioon

Vagiina kuivus

Stressi ja/või tungiv inkontinentsus (uriinipidamatus)

Kuumahood

Uneprobleemid (unetusest kuni kõikehõlmava väsimuseni)

Meeleolumuutused

Aeglustunud ainevahetus ja kaalutõus, aeglaselt kui järjekindlalt kasvav rasvumine kõhupiirkonnas

Rindade täidluse kaotus või vastupidi – suurimad rinnad, mis kunagi olnud

Lühiajaline (lähiaja) mälukaotus (hiljutiste asjade unustamine, keskendumisraskused, udus aju)

Öised higistamised

Migreenid ja tugevad peavalud

Väsimus

Masendus

Seksuaaliha kaotus või vastupidi (vastupidi on väga harva 😏)

Kõhupuhitused ja gaasid, tundlikkus toitudele jms jama

Psühholoogilised muutused: enesekindluse kadu, isoleeritus, tühisuse tunne

Vähetuntud sümptomeid:

Kuulmisprobleemid/tinnitus

Allergiate tugevnemine

Veritsevad igemed

Rindande valulikkus

Keelevalu (põletava suu sündroom)

Südamepekslemine

Nahakihelus – nagu sipelgad jookseksid mööda nahka

Kehakarvade kaotus

Külmahood (kuumahoogude õde)

Mojo (energia, entusiasmi, sarmi, oma nahas end hästi tundmise) kadu

Iseenesest ei peaks see üllatama. Erinevatel eluetappidel – kiire kasvu perioodil lapsepõlves, puberteedi alguses, raseduse ajal kogeme samuti tervet müriaadi erinevaid sümptomeid ja tervisehädasid – kes rohkem ja raskemini, kes vähem ja kergemini. Kui öeldaks, et menopaus on tagurpidi puberteet – siis jah, see on sama oluline eluetapp ja muutused samuti silmatorkavad.

Samas mõtlen ise ka niipidi – isegi kui keha on siiamaani olnud korras kui kellavärk st terve ja tugev, siis on tugev ka hormoonsüsteem. Ja kui süsteem muutub st liigume ühest bioloogilisest tsüklist teise – võib just tervel ja tugeval kehal olla äärmiselt tugevad sümptomid nagu olid Amanda Thebel. Tervem keha - tugevam reaktsioon. Lihtsalt tervem ja tugevam keha taastab ennast pärast seda perioodi taaskord terveks ja tugevaks. Oluline on sel ajal keha õigesti toetada. Ja Thebe on seda teinud, sestap mulle tema raamat ka väga meeldib. 

Kujutan ette, et see periood on naiste jaoks raske ka seetõttu, et kõikjal kuhu pilgu pöörad pakutakse sulle mõnda potsikut või mõnd ideed. Sest kõiki neid perimenopausi sümptomeid tahetakse toksilise keha, vale toidu-liikumise-mõtlemise-tegutsemise süüks panna. Ja see „sul on puudu“ – eks mõnes mõttes ju ongi – aastatest puudu aga seda ei „parandata“ D ja C vitamiinide megadoosidega ega tilkade ja terade ja aurudega. Ka mitte toortoiduga. Kuigi selline uskumus ringleb küll. Vananeb puuvili ja vananeb inimene, kes puuvilja sööb 😜. Rasedus kestab 9 kuud ja kui palju sa D vitamiini sisse ei uhaks ja imerohtu ei tarbiks, rasedus kiiremini läbi ei saa. Nii on igal menopausis kehal oma aeg, mil tema süsteemid hormoonide tasemed üle vaatavad, meile kõige paremini uude süsteemi panevad ja uue perioodi käima lükkavad. Looduses toimuvad üleminekuprotsessid aeglaselt ja reeglina üsna valulikult. Vaata aastaaegade vaheldumist - talve üleminekut kevadeks või suvest sügisesse hüpet. On järske muutusi ja aeglast voolamist ning kunagi ei ole täpselt samamoodi.

Ja samas võiks küsida looduselt - mis kuradi plaan see selliste sümptomitega on?