Jõuan tagasi põie ja inkontinentsuse juurde ja see on päris pikk teema, mida saab enne ja peale jaanipäeva lahata.
Gunter kirjutab oma raamatus, et põieprobleemid, mis tekivad vanusega on tüüpilised, kuid mitte
normaalsed. Naistele öeldakse tavaliselt, et see käib vanuse ja naiseks olemise
juurde ja on „normaalne“, kuid see pole nii ja sellist suhtumist ei tohiks
tolereerida. Tüüpiline tähendab, et haiguse&sümptomite teke pole üllatav
aga mitte seda, et on vaja kannatada ja sellega leppida. Meestele tavaliselt ei öelda, et
erektsioonihäired on normaalsed ja käib meheks olemise juurde ning ravi pole
vaja.
Mind
ennast huvitab põie tervis väga. Peale selle, et ma olen menopausi eas, olen ma
sünnitanud ka 5 last ja kõikide raseduste mõju põie-emaka tervisele on
kindlasti üsna suur. Raseduse viimasel kuul, kui laps on juba suur ja surub
põiele saab tualeti vahet üsna palju ja kiiresti joostud 😜. Ja kohe peale sünnitusi on põis
samuti veel tundlik. Kui sünnitusi saab omajagu, siis on põiel raske. Mul on
siiani läinud suhteliselt hästi – st wc tuleb ära käia enne, kui batuudil
hüppama hakkan ja kui ma olen palju arbuusi söönud, siis on tihedam wc
külastamine kindlustatud. Mõned aevastamised täis põiega on olnud keerulised 😎.
Kui
nüüd minu menopaus peaks algama ja koos östrogeenitaseme langusega langeb põie
töökindlus veelgi, siis just siin on koht, kus ma mõtleksin tupesisest
östrogeenikreemi või DHEAd proovida. Minu jaoks kõlab see teistest variantidest
– hakata võtma antibiootikume või muid antibiootikumi laadseid ravimeid – palju
kehasõbralikumana. Kuna asi ei ole mitte ainult selles, et põis hästi ei pea,
vaid ka selles, et koos sellega võivad sageneda põiepõletikud – urotrakti infektsioon.
Urotrakti infektsioon (UTI) tekib
bakteri vohama hakkamisest uriinis, mis viib põletikuni. Kõige levinumad
sümptomid on valu urineerimisel, sagedasem urineerimisvajadus, ja tungiv pakitsus
urineerida (vaat nüüd kohe on vaja minna). Osadel naistel võib uriinis esineda
verd.
Naistel on kusiti vooderdatud kogu ulatuses
sinna suubuvate pisikeste näärmetega, meestel vaid teatud osades. Need näärmed on heaks asustuskohaks
mikroobidele, kust on kerge ureetrasse pääseda ning limaskesta kahjustades
põletikku tekitada.
UTI
on üsna levinud. 2-4% naistel vanuses 20-59 esineb UTI vähemalt kord aastas.
Risk hakkab suurenema alates 60 eluaastast.
Korduv UTI diagnoositakse, kui naisel
on 2 infektsiooni 6 kuu jooksul või 3 infektsiooni 12 kuu jooksul.
Gunter
kirjutab „The Menopause Manifesto“: „UTI suurenenud risk pärast menopausi on
suuresti seotud madala
östrogeenitasemega, siinjuures on mitmesugused muutused, mis hõlbustavad
neid infektsioone, näiteks verevoolu vähenemine kudedesse, koed ise muutuvad hapramateks
ja tupes asuvad kaitsvad bakterid asenduvad bakteritega, mis tõenäolisemalt võivad
põhjustada nakkust - see kõik aitab põie nakkusele kaasa. Östrogeeni kadu võib
negatiivselt mõjutada ka immuunsust. Lisaks tekivad vanusega seotud muutused kollageenis
ja immuunsüsteemis, millel on tõenäoliselt samuti oma roll.“
Erinevad
strateegiad UTI ennetamiseks on olulised mitte ainult selleks, et hoida ära
valu, vaid ka selleks, et vähendada
antibiootikumide tarbimist. Antibiootikumid võivad kaasa tuua kõhulahtisuse
ja resitentsete bakteritüvede tekke.
Kui
naine kahtlustab UTI infektsiooni, tuleks lasta teha uriini külv. Külviga saab
diagnoosi korrektselt kinnitada ja annab vastuse, millise mikroobiga on
tegemist, et määrata õige ravi. Vale antibiootikumiga võib ravi ebaõnnestuda.
Strateegiad UTI ennetamiseks:
Vaginaalne östrogeen – mõned andmed
kinnitavad, et kreem on parem, kuid mitte oluliselt. Kui valitakse midagi muud
peale kreemi (tupesisene tablett, rõngas) ja 6-12 kuu jooksul paranemist ei
ole, siis võibolla tasuks proovida kreemi. Naised võivad proovida nii
vaginaalset östrogeeni kui ka DHEA-d – oleneb, mis neile paremini sobib.
Antibiootikumid - Infektsiooni
vältimiseks võib neid võtta iga päev (või iga paari päeva tagant sõltuvalt
antibiootikumist). Naiste puhul, kelle nakkused ilmnevad pärast seksi, võib
antibiootikume kumulatiivse ekspositsiooni vähendamiseks kasutada ainult pärast
seksi.
Ennetamisena
antibiootikume võtta tundub üsna kehv valik.
Methenamiinhipuraat – suukaudne ravim,
mis muudetakse uriinis formaldehüüdiks, mis takistab bakterite levikut.
Üldiselt ohtut koos mõnede kõrvaltoimetega. Eesti keeles ma sellele vastet ei
leidnud, seega võibolla meile see saadaval ei ole. Euroopas on ta erinevate
nimede all, näiteks Hiprex - kuid ma ei
hakanud neid süvitisi otsima.
D mannoos - Suhkur, mis võib pärssida
bakterite sidumist põiekoega. On üks päris hästi tehtud uuring, mis näitas, et
2 g D-mannoosi päevas oli sama tõhus kui igapäevane antibiootikum. Eestis
müüvad D mannoosi nii apteegi kui ka looduspoed
Gunter
märgib, et pakutavaid ravimeid on veel, kuid ükski uuring pole nende toimet
kinnitanud.
Kuid kuidas on palju soovitatud jõhvikaga?
Jõhvikad - Enamikku uuringuid on
rahastanud üllatus-üllatus jõhvikaid töötlev tööstus. Ometigi ei toeta
kvaliteetsed ja erapooletud andmed jõhvika tõhusust, mis on mõnevõrra üllatav,
arvestades nende soovitamise sagedust.
Päris
palju uuringuid, kus jõhvika tooteid kasutanuid võrreldi platseebo grupiga – ei
olnud jõhvikatooteid tarbinutel paremaid tulemusi.
C-vitamiin: hüpoteesiks on see, et see muudab
uriini happelisemaks (C vitamiin – askorbiinhape) nii palju, et bakterid ei ole
võimelised kasvama, kuid taaskord – sellekohta ei ole kvaliteetseid sõltumatuid
uuringuid.
Probiootikumid: Probiootikumide, st nn
kasulike bakterite, mõte on tupe rekoloniseerimine, taastades kaitsemehhanismid
ja/või asendades bakterid, mis võivad põhjustada UTI-sid. Andmed on aga väga
madala kvaliteediga ja samuti ei pruugi te alati saada seda, mida purgil olev
silt väidab - ühes probiootikumide uuringus oli 44 protsenti testitud toodetest
valesti märgistatud, see tähendab, et need sisaldasid liike, mida sildil ei
olnud, või puudusid sildil märgitud koostisosad. Probiootikumid on ka
tavaliselt väga kallid - tundub, et tarbijate poolt makstav raha ei toeta
kvaliteedikontrolli parandamist.
Ma
ise ka probiootikumide suhtes väga skeptiline ajast, mil mikrobioomi
tudeerisin. Sellest on blogis varem põhjalikumalt kirjutatud "Probiootikumid vähendavad soole mitmekesisust".
Pühkimine: Paljudele naistele öeldakse,
et pärast WC käimist minekut tuleb kindlasti ettevaatlikult pühkida eest
tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et see tava oleks kuidagi kasulik.
Vaatasin
netiavarustesse, siis kas üldse on vaja apteekritel terviseinfot jagada, kui selle
eesmärgiks on müüa oma lisandeid?
Alguses
mõtlesin, et tõepoolest kehvasti küll 😠aga samas - Paljas Porgand pole arst ega
pole sellena ka esinenud. Ta jagab oma lehel oma kogemusi ja kui keegi ootab
siit mingit tervenemistarkust, siis on see tema risk ☝. Võib proovida ja kui sobib on hästi, kui ei - tuleb edasi uurida.
Kui
aga arst või apteeker (proviisor) asub müüma toidulisandeid ja neid igati
soovitama – ometi on tal seljataga palju aastaid õpet, oskused uuringuid lugeda
ja tõendeid hinnata – siis ma ei näe mingit hukkamõistu. Kriitikat muidugi
leiab, kui hästi otsida aga lisandimüüja rahakott on suurem, tema hääl torkab
meedias paremini silma. Ja just siit saavad alguse kõikvõimalikud viletsad
tervisepraktikad. Nii korjasin minagi neid üles – arstidelt, kes on mingis
suunas tugevalt kallutatud. Loodad, et kuna on arst/teadlane, siis ta ju teab.
Aga raha on magusam ja laiskus (lihtsam
on müüd dieeti/lisandeid/protseduure, kui pidevalt end täiendada ja õppida ja
teha rasket tööd) ajab kergemalt läbi ajama.
Jõhvikate
kohta muidugi on jooksnud infot, et see ei aita. Viimase aastakümne uuringud ei
(kui need pole lisandimüüja tehtud) toeta jõhvikat. On ta siis lihtsalt müüt,
mida süüdimatult jagatakse nagu „piim viib mürgid kehast välja“ jms või
lihtsalt turundusstrateegia? Kuna soovitus põiepõletiku osas on juua rohkelt
vedelikku, et bakterite liig välja uhada, siis vanal ajal kasutai jõhvikat just
mahlana sissejoomiseks – vedeliku hulk suurenes, abi ikka oli. Võimalik ka, et
e.coli, mis reeglina põiepõletiku
põhjustab, on muutunud tugevamaks, resistentsemaks ja tal sest jõhvikast täitsa
savi. Bakterid on tohutult muutumisvõimelised ja kui nad muutuvad resistentseks
antibiootikumide vastu ja üksteise vastu, siis kindlasti õpivad nad ületama ka
jõhvikat. Nii et kui tunned et jõhvikamahl maitseb joo seda.
Sulle
võib meeldida mahla maitse ja see ongi hea, kuid see ei ravi ega aita vältida
uuestiesinemist.
Jõhvika
kasutamine on sajandeid vana ja seda on ka üsna palju uuritud. osad uuringud näitavad, et see võib
aidata korduvate UTIde puhul (noortel naistel) aga see ei ravi
aktiivset haigust.
Dr. Manisha Juthani-Mehta, infektsioonhaiguste
spetsialist Yale School of Medicine, märkis, et ta lootis väga, et jõhvikas
toimib. Tema poolt läbi viidud uuring avaldati 2016 ajakirjas JAMA, mille käigus naised, kes
võtsid aasta aega suurtes doosides jõhvikakapsleid – 1 kapsel võrdub 566 ml –ei
põdenud UTIsid vähem. Juthani-Mehta
ütleb, et ta ei ole kindel, kas kapslitele on mõtet raha kulutada, eriti kui
seda napib.
JAMA kriitiliselt sõnastatud juhtkirjas märkis Manitooba Ülikooli
urotrakti haiguste ekspert, Dr. Lindsay E. Nicolle, et tõendid on „veenvad,
et jõhvikatooteid ei tohiks UTI ennetamiseks soovitada meditsiinilise
sekkumisena“. Ta lisas, et "arstid ei tohiks propageerida jõhvikate
kasutamist, väites et see on tõestatud või kasulik." – Mis tähendab siis,
et mina siin blogis võin teile soovitada aga apteeker ei peaks.
Reproduktiivses eas naistel on UTI sümptomiteks
sagedane urineerimisvajadus ja tugev valu. Vanemad naised, eriti üle
65-aastased ning kes vajavad hooldekoduteenust, võivad tunduda
asümptomaatilised, kuid neil on palavik, väsimus ja halb enesetunne. Ka vanemad
mehed võivad eesnäärme suurenemisega seotud probleemide tõttu infektsioonidele vastuvõtlikud
olla.
Nooremate naiste riskiteguriteks on
seksuaalne aktiivsus ja spermitsiidi (rasestumisvastane geel, mida pannakse
tuppe enne vahekorda) kasutamine. Bostoni ülikooli meditsiinikooli
meditsiiniprofessor ja reproduktiivses eas naiste kuseteede infektsioonide ekspert
dr Kalpana Gupta selgitab, et seks "soodustab bakterite liikumist
ureetrasse". Naistel on meestega võrreldes lühike ureetra, nii et kui
bakterid sinna satuvad, võivad nad kergesti põide minna.”
Spermitsiid
võib tema sõnul olukorda veelgi süvendada, sest see võib hävitada "head
bakterid", võimaldades UTI-d põhjustavatel bakteritel domineerida.
"UTI ei ole hügieeniga seotud probleem,"
märgib
Gupta ja ütleb, et sellega on seotud häbimärgistamine. "Puuduvad
tõendid, mis näitaksid, et liiga korralikku pühkimise või liiga pingul aluspesu
kandmine viiks UTI-deni."
Paljud
arstid soovitavad naistel, kellel on kordumise tõenäosus, pärast seksi urineerida. "Pärast vahekorda võib tühjendamisel
olla mingi väärtus ja see võib olla kaitsev," ütles dr Gupta, "kuid seda pole kunagi põhjalikult
uuritud."
On
mitmeid teooriaid selle kohta, miks
jõhvikaid nii intensiivselt soovitatakse. Kindlasti on jõhvikas üks väike jõumari.
Rutgersi teadlased leidsid, et jõhvikad sisaldavad proantotsüanidiine -
kondenseeritud ainet, mis näib häirivat UTI-d põhjustavate E. coli bakterite
kinnitumist kuseteede limaskestale. Ja kindlasti jõhvikamahla joomisel on
patsiendid paremini hüdreeritud. "Mahl on diureetiliste omadustega,"
ütles Michigani ülikooli rahvatervise kooli epidemioloog Betsy Foxman, "ja
rohkem urineerimine on osa keha infektsioonist vabanemisest."
Jõhvikamahl
kõige varasemal ja puhtamal kujul oli palju tugevama kontsentratsiooniga kui tänased
kaubanduslikud variandid. Kriitikute sõnul on mõnede uuringute üheks
probleemiks vastavus: "Nii palju jõhvikamahla on raske juua," ütleb
dr Foxman. Ta on uurinud jõhvikate ja UTI määrasid nii kolledžiealistel naistel
(vähenemist ei toimu) kui ka spetsiaalses rühmas: günekoloogilise kirurgia
järgsed kateetritega patsiendid, kelle vähenemise määr oli 50
protsenti.
Kapslid
on lihtsamad sisse võtta, kuid lisandidtel puudub regulatsioon, mistõttu on annustamine
ebatäpne. Paljud teadlased usuvad, et kui jõhvikal on mingi kaitsev toime,
oleks vajalik siisevõetav kogus nii suur, et oleks ebapraktiline.
Sellegipoolest ei näidanud uus JAMA uuring, mis hõlmas väga suurt ja
standardiseeritud annust, mingit mõju.
Postmenopausis
naistel on UTI oht eriti hormoonide ammendumise tõttu, mis võib põie bakterite
suhtes haavatavamaks muuta. Dr Juthani-Mehta julgustab menopausijärgseid naisi
jääma hüdreerituks ja arutama oma arstidega östrogeenikreemi kasutamist, mis on
näidanud teatavat tõhusust kuseteede infektsioonide vähendamisel.
Dr
Gupta on mures ka antibiootikumide kasutamise pärast ennetava ravina.
"Inimesed tahavad midagi, mis ei too kaasa antibiootikumiresistentsust ja
annab naistele võimaluse hoolitseda oma UTI-de eest," ütles ta. "Me
vajame midagi paremat."
Mis
tähendab,et sa võid igal juhul juua jõhvikamahla (kui see on magustamata) ja
võid ka kapsleid neelata, sest need ei kahjusta. Kas kapsleid maksab osta, kui
neeed ei hoia haigust ära ega ravi, jääb igaühe rahakoti otsustada.
Ämbrite viisi vedelikku sisse juua pole samuti hea mõte. See tähendab, et ekspertide sõnul ei ole hea proovida nakkust iseseisvalt puhastada, "loputades" seda liigse vedeliku tarbimisega.
"Kui arvate, et teil on UTI, on oluline pöörduda oma günekoloogi või perearsti poole," ütles dr Fleming INSIDERile. Hiline ravi võib põhjustada raskemat infektsiooni, mis nõuab rohkem ja / või tugevamaid antibiootikume. See võib põhjustada ka tõsisema neerupõletiku, mis võib vajada haiglaravi ja intravenoosset antibiootikumi. "
"Kui sümptomid süvenevad või kui on märke ülemiste kuseteede ja neerude probleemidest - näiteks palavik ja seljavalu -, peab patsient pöörduma arsti poole," ütles dr Yvonne Bohn, Los Angelese sünnitusabi ja günekoloogia naistearst. "Mitte kõik, mis põletab või põhjustab UTI sümptomeid, ei ole UTI. Tupeinfektsioonid, vagiina kasvajad ja herpeseinfektsioonid võivad jäljendada UTI-d, seega on parem pöörduda arsti poole, et olla kindel, et teie sümptomid pärinevad UTI-st, mitte millestki muust. "
Järgmine postitus aedmaasikapäeval 😀😀😀. Kaunist JAANIPÄEVA!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar