Teisipäev, 31. august 2021

Naise tervis vol 60 - kuidas toodete puhul infot selekteerida, rasedusest hoidumine.

 


Gunter nimetab oma raamatus menopausiealistele naistele suunatud toidulisandeid „menoceuticals“ (menopause + supplements/nanoceuticals). Ja soovitab enne toodete ostmist kaaluda alljärgnevat:

Kuidas võiks see toode mind aidata?

Ärge aktsepteerige umbmääraseid termineid nagu „munasarjade toetuseks“, „neerupealsete toetuseks“, vaid nõudke konkreetseid fakte ja täpseid doose.

Olge ettevaatlik toodete osas, mis pakuvad lahendust kõigele!

Kuumahood, meeleolukõikumised, krambid, pea- ja seljavalud – need kõik on erisugused meditsiinilised probleemid. Ja arvamus, et on olmeas üks universaalne teraapia, mis sobib korraga kõigi jaoks on müüt. Kui lisand tundub liiga hea, et olla tõsi, siis jah, see ei kõlba.

Mida menopausiühingud ütlevad selle toote kohta.

Meil Eestis ma ei tea menopausiühingut, kuid internetipiirid on riigipiiridest üle ja infot võib leida NAMS (Põhja Ameerika Menopausi Ühing), IMS (Rahvusvaheline Menopausi Ühing), ACOG (Ameerika Sünnitusabi ja Günekoloogia Kolleegium), SOGC (Kanada Sünnitusarstide ja Günekoloogide Ühing). Trüki tootenimi otsingusse koos ühingu nimega ja vaata tulemusi.

NIH (National Institutes of Health) lehel on olemas eraldi Office of Dietary Supplements palju materjali toidulisanditest.

Millised on võimalikud riskid sh finantsilised?

Kuigi toidulisanditel ei ole patsiendi infolehte, ei maksa arvata, et tootel puuduvad kõrvalmõjud. Samuti võivad lisandid reageerida teiste ravimitega. Ole tähelepanelik – hoolimata sellest, et tootel on märk „naturaalne“ või see ei ole ravim – võib tekkida teiste ainete/ravimitega mingi reaktsioon.

The National Center for Complementary andIntegrative Health kodulehel leiab palju infot toodete ohutuse kohta. Ja öelge alati oma arstile kui palju ja milliseid lisandeid te võtate.

Ma ise olen rääkinud paari inimesega, kel tõsised terviseprobleemid ja kui ma küsisin, kas nad on oma raviarstile rääkinud neist „naturaalsetest eliksiiridest“, millest nad minule räägivad – siis vastus on olnud alati ei. Siin on suur risk. Ma saan aru, et inimesed kardavad arstipoolset negatiivset ja/või halvakspanevat reaktsiooni, kuid siiski tuleks sellistest ainetest teavitada. Seda enam, et imerohtude/eliksiiride müüjad küll kiidavad fanaatiliselt oma tooteid - aga mis seal pudelis täpselt on, kuidas see tegelikult rasket haigust mõjutab, kuidas reageerib tugevatoimeliste ravimitega - seda müüjad ei tea. 



Kas ma saan muuta oma dieeti ja mitte võtta toidulisandeid?

On neid, kes sellest ei pruugi abi saada, kuid tasub alati proovida. Leia usaldusväärne dietoloog või toitumisspetsialist ja võid asjaliku nõuga kokku hoida hulga raha (kui toitumisspetsialist just ise lisandeid ei müü – siis võid lõpetada pankrotiga). Siit tulenebki järgmine nõuanne:

Vali omale terapeut/professionaal, kes ei saa kasu lisandite müügist.

Kui nõustaja kasutab väljendeid „neerupealsete väsimus“, „prognenolooni vargus“ – siis leia omale teine spetsialist.

Hoian pöialt eestlasele, kes püüab siitmaalt taolist nõustajat leida – netis kõige enam pilku püüdvad nõustajad müüvad kõik üksteise võidu parimaid lisandeid Sinu tervise jaoks.😏

Kui on vaja lisandeid kasutada, vali tooted, mille ohutust/puhtust on kontrollinud sõltumatu organisatsioon.

NSF International, US Pharmacopeia (USP), ConsumerLab on sellised agentuurid. See aitab vähendada riski, et toode on saastunud või võltsitud.

Eestis meil jääb üle paluda ainult Jumalat, et võltsitud tooted ja kahjustavad imerohud saaksid ringlusest eemaldatud. 👆👆👆

Viimane peatükk räägib menopausi aegsest rasedusest hoidumisest. Ma siin pikemalt ei peatu, need kel see teema aktuaalne, saavad raamatust pikemalt lugeda, kas ja kui palju rasestumisest hoidumist vajada võiks.

Lühidalt: ükski vereproov ega ultraheli ei näita seda, kas menopausiealine naine on veel võimeline rasestuma. Oad arstid soovitavad FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) taset mõõta, kuna FSH tase on menopausi ajal kõrge. Kuid seda ei ole kunagi testitud suuremates uuringutes. Paljude naiste tsüklid on menopausi lähenedes väga ebakorrapärased, FSH võib olla paaril kuul kõrge ja seejärel võib uuesti olla ovulatsioon. 

Munajuhade ligeerimise variandid


Raseduse vältimiseks tehtav munajuhade ligeerimine on USAs viies  kõige levinum operatsioon. See on väga levinud ka Indias, El Salvadoris, Colombias. See ei mõjuta menopausi. Eesti kohta ma ei leidnud sellekohast infot.

Munasarjade eemaldamine viib naise koheselt menopausi. USAs oli 2000dete alguses munasarjad kirurgiliselt eemaldatud (vähiga mitteseotud põhjustel) 54% eelmenopausiealistel naistel. Austraalias on see 30% ja Saksamaal 12%. Gunter kritiseerib USA kõrget numbrit ja eriti seda, et just afroameeriklaste hulgas on see number kõrgem, mis näitab tema sõnul, et paljud arstid ei hooli naiste tervisest või ei selgita piisavalt taolise operatsiooniga seonduvaid probleeme. Naiste tervis on USAst parem nii Saksamaal kui ka Austraalias, nii et ilmselt ei aita munasarjade rutiinne eemaldamine. 



Kondoomide kasutamisest kirjutab raamat, et meeste 40 eluaastaks esineb 40%  mingil määral erektsioonihäireid. Iga aastakümnega kasvab see 10%. Erektsioonihäiretega ees ei saa kasutada kondoomi ja Gunter soovitab sel juhul kasutada vaginaalset kondoomi, mis meeste erektsioonihäireid ei mõjuta.

Kondoomid kaitsevad naise tuppe, hoiavad ära suguhaisuste edasikandumist, vähendavad oluliselt vaginaalse düsbakterioosi esinemist. Düsbakterioos aitab sugulisel teel kanduvatel haigustel kergemini naise organismi kinnituda.

Tsükli jälgimisel põhinevate meetodite kasutamisel kõigub rasestumise protsent 2-34%. Menopausi liikumise ajal, mil tsüklid ja hormoonide tasemed kõvasti kõiguvad, võivad tsüklimeetodid olla ebakindlad.  

Esmaspäev, 30. august 2021

Naise tervis 59 - hormonaalsetest käsimüügiravimitest, vitamiinid/antioksüdandid



Gunter kirjutab oma raamatus the Menopause Manifesto käsimüügitoodetest, mis on suunatud menopausiealistele naistele ja soovitab neist hoiduda mitmel põhjusel.  

Hormoone sisaldavad käsimüügiravimid:

Progesterooni kreem – progesteroon imendub väga halvasti (kui üldse) läbi naha. Ja seetõttu, kui naine tarvitab östrogeeni ja progesterooni kreemi, siis võib jääda tema emakas kaitseta ja tekib risk endomeetriumi vähiks. Gunter märgib, et see on üks olulisi punkte, kuidas aru saada, et sulle antakse halba nõu menopausi osas.


Kõik mis sisaldab östrogeeni – östrogeeni doosi osas tuleb olla väga tähelepanelik, kuna see hormoon vales doosis  võib põhjustada trombe ja vähki. Seega ei pruugi mittefarmatseutilised ravimid olla ohutud. Kuigi käsimüügiravimid, mis väidavad, et sisaldavad östrogeeni, ei pruugi seda sisaldada.





Life Extension müüb ravimit „Estrogen for women“ (östrogeen naistele), kuid infolehel on kirjas: „see taimse östrogeeni lisand toetab tervislikku östrogeeni ainevahetust ja toetab tavaliste menopausi sümptomite nagu kuumahoogude ja öiste higistamiste korral“.

Ehkki lisandi nimest jääb mulje nagu oleks tegemist östrogeeniga, on see tegelikult  taimne segu, millel ei ole menopausi sümptomitele erilist mõju.

 

DHEA ja DHEA-S – sellest kirjutasin varasemates postitustes. DHEA ja menopausi sümptomite vahel pole leitud midagi, mis toimiks. Erandiks on vaid DHEA-S genouritaarse sündroomi korral vaginaalse teraapiana.




Pregnenoloon - Pregnenoloon on neurosteroid. Pregnenoloonil ei ole progestogeenset, kortikosteroidi, östrogeenset, androgeenset ega antiandrogeenset toimet. Lisaks oma tegevusele on pregnenoloon teiste neurosteroidide, nagu pregnenoloonsulfaat, allopregnanoloon ja pregnanoloon, ning steroidhormoonide prekursor. Gunter märgib, et pregnenolooni kohta ringleb mitmeid müüte, mis tuleks jätta tähelepanuta, kuna meditsiiniliselt ja uuringutes ei ole ükski neist tõendamist leidnud.

Mittehormonaalsed tooted, mille reklaam on suunatud menopausiealistele naistele:

Probiootikumid – elusad mikroorganismid, mis alustasid oma tähekäiku 1990datel, mil seda reklaamiti kui vaginaalsete infektsioonide vastu ja põie tervise toetamiseks. Täna reklaamitakse neid väga paljude terviseprobleemide lahenduseks. Kuid arvamus, et meie mikrobioomi on tableti või kapsliga kergesti muuta ja parandada on rohkem meediakära kui teadus.

Probiootikumid saavad abiks olla antibiootikumide võtmisest tingitud kõhulahtisuse enterokoliidi puhul.

Naiste põieinfektsioonide ja probiootikumide oasas on tehtud mõned viletsad uuringud ja Cohrane analüüs 2015 aastast märkis: võrreldes platseebo või probiootikume mitte saavate osalejatega, ei näidanud probiootikumide võtmine erilist kasu.

Laktobakterite sobivusest tupebakteritega kirjutasin varasemalt blogis Vagina Bible tutvustuses: Laktobatsilli perekond on arvukas. Tupes kõige enam levinud on neist neli: L. crispatus, L. jensenii, L. iners, L. gasseri. Me alles hakkame mõistma nende erinevate laktobatsillide rolli, sestap see, mida me teame täna, võib muutuda. Kunagi õpetati, et L. Acidophilus on kõige levinum, kuid seda seetõttu, et just seda liiki oli kerge kasvatada laboris. Arenev DNA tehnoloogia andis võimaluse tupe mikrobioomi paremini tundma õppida. Hetkel on teada, et L. Iners on kõige enam levinud liik; 84% naistel on seda liiki bakterit ja see domineerib 34% naiste tupes.

L. acidophilusel paistab olevat väike või isegi olematu roll. Tooted (tupele) apteekides ja tervispoodides sisaldavad just acidophilust.

L. crispatus lisamine vaginaalse bakterioosi ravile vähendas uue haigestumise riski 45%lt 30%le. L. Crispatus käsimüügiravimna saadaval ei ole.

Ka probiootikumid kannatavad samasuguse alakontrolli all nagu toidulisandid. Üks uuring leidis, et 33% kontrollitud probiootikumidest sisaldas vähem bakterite kolooniaid kui sildil kirjas. 42% puhul ei olnud kirjas olevat bakterit üldse või sisaldas toode mõnda teist bakterit.

 


Antioksüdandid -  blogis on varem antioksüdantidest põhjalikumalt juttu olnud siin. McGilli Ülikooli teaduse propageerija PhD Joe Schwarcz kirjutab: „ Üks asi, mis meile antioksüdantide puhul on täiesti selge – need müüvad hästi toodet! Kahjuks on see ka ainus asi, mis meile selle hämmastava kemikaalide grupi kohta täiesti selge on. Üldsuse silmis on antioksüdandid superkangelased, mis peavad lahingut kurjade vabade radikaalidega, kel on kavas meie noorus ja tervis hävitada. Ja erinevate toidulisandite müüjate sõnul ei ole meie toidus piisavalt antioksüdante, et meid vabade radikaalide eest kaitsta. Me vajame täiendust igasuguses vormis pillide, kapslite või potsikute näol – mida müüjad parasjagu pakuvad. Müüdavaid segusid pakutakse koos erinevate inimeste kinnitustega, kuidas nende elu on imeliselt paranenud. Puudu jääb siin vaid usaldusväärsetest tõenditest. Elanikkond, kes tarbib rohkelt puu- ja aedvilju on tervem. See on kas vähemal või rohkemal määral õige. Kuid miks? Ja siin nüüd tuli tuha all peidus ongi. Üsna meelitav argument on, et tooted, milles on palju antioksüdante,  kõrbivad vabade radikaalide arvu ja seega need kemikaalid ongi vastutavad meie hea tervise eest. Kuid puu- ja aedviljades on veel palju igasuguseid ühendeid, mille bioloogiline aktiivsus ei ole vabade radikaalidega seotud. Iga substants, mis laboris näitas antioksüdandi toimet, sai omale peaaegu ravimi staatuse. Riiulid ägavad eksootiliste mahlade, karotenoididega täidetud kapslite, rohelise tee pillide, männikoore ekstraktide ja loomulikult igas võimalikus vormis C ja E vitamiinide all. Tekkisid antioksüdantide maailmameistrivõistlused. Tooted hakkasid omavahel võistlema – kus on rohkem ehk millisel neist on suurim hapnikuradikaalide imendumisvõime ehk ORAC. ORAC on nö proovi suutlikkus katseklaasis vabu radikaale neutraliseerida.. Kuid meie keha ei ole hiiglaslik katseklaas ja ORAC väärtusi ei saa ilmtingimata üle kanda bioloogilisse mitmekesisusse.

Paljud polüfenoolid, mis katseklaasis annavad hämmastavaid tulemusi antioksüdantidena, ei pruugi meie seedesüsteemis üldse imenduda. C- ja E vitamiinid ning beetakaroteen on laboratoorsetes katsetes edukalt vabu radikaale suuresti vähendanud ja neist on saanud antioksüdantide lisandite reklaamnäod. Kui aga teadlased hakkavad läbi viima kliinilisi uuringuid, siis on tulemused pettumust valmistavad. Enamiku osas ei ole leitud mingit kasulikkust. Ühe puhul leiti kopsuvähi riski suurenemine – suitsetajatele beetakaroteeni lisandi andmisel. Mõned uuringud on isegi väitnud, et inimestel, kes tarbivad regulaarselt antioksüdantidega lisandeid, on suurem risk enneaegseks surmaks.

Eestis reklaamitakse jõuliselt musta pässikut (ilmselgelt ülekiidetud) aga sellest mõni teine kord. 

Nii et söö oma puu- ja aedvilju, sellest piisab.

Biotiini (B7) allikad

 

Biotiin (vitamiin B7) – soovitatakse palju juuste ja küünte tervise puhul, kuigi uuringud ei näita lisandite kasu neile, kel selle vitamiini defitsiiti ei esine. Tomatid, maguskartulid, sibulad, banaanid, pähklid, munad, kala jpm sisaldavad biotiini, lisaks toodavad seda meie soolestiku bakterid ja nii on biotiini defitsiit haruldane.

Paljud toidulisandid sisaldavad biotiini 600x enam kui keha vajab. Kuigi see on veeslahustuv vitamiin ja liiga teeb lihtsalt uriini kalliks.

 

Rohelise tee ekstrakt – kõlab tervislikuna, kas pole? Kuna roheline tee on hea, siis ka ekstrakt on hea? Kuid rohelise tee ekstrakt on valmistatud taimest, mitte teest ja seda on seostatud maksapuudulikkuse tekkega. Nii et ei sellele. Joo tassike teed, kui sulle maitseb, jäta kontsentreeritud ekstraktid riiulile. Rohelise tee liiast saadud toksilisusest saab lugeda siit.

 


Jood – Joodi reklaamitakse naistele 40+, kuna kilpnäärme probleemid kasvavad vanuse tõustes. Mõned naised on võtnud nii palju käsimüügi joodilisandeid, et neil on välja arenenud kilpnäärme alatalitus. Ehk kui terve kilpnäärmega inimene võtab liiga palju joodi, on tulemuseks kilpnäärme alatalitus. Mitterasedate naiste päevane joodi kogus on 150 μg (mikrogrammi) päevas – ca pool teelusikatäit jodeeritud soola. Liigset joodi seostatakse veel autoimmuunse türeoidiidi ja kilpnäärmevähiga.

 


Multivitamiinid – Gunter kirjutab, et sageli pakutakse vanematele naistele multivitamiine „et toetada nende tervist seestpoolt“ ning sellest reklaamist ei maksa enda ära petta lasta. Erinevad uuringud ei ole näidanud multivitamiinidest mingit kasu ja leitud on ka võimalikku negatiivset tulemust. Antioksüdantide puhul on leitud, et nad ei kaitse mitte ainult tervet, vaid ka vähirakke. Kuna ühed vitamiinid mõjutavad teiste imendumist, siis liigses koguses vitamiine võib soolestikus olla takistuseks oluliste toitainete imendumisele. Vesilahustuvad küll pestakse uriiniga kehast välja, kuid rasvlahustuvaid sälitatake rasvkoes, kus need võivad tekitada kahju.

Multivitamiinist võivad kasu saada naised, kel selja taga maovähendus või sooleoperatsioon.

 




A vitamiin- A vitamiini defitsiit on haruldane. Uuringutes on doosid 10000IU ja enam näidanud suurenenud osteoporoosi riski. Lisandid, mida reklaamitakse naistele sisaldavad enamasti 10000IU ja seega on need riskiga seotud ja kasutud.

Teine lugu on paikse retinooliga. Tänapäeval on saadaval erinevad paiksed retinoidid: retinool, tretinoiin, adapaleen, tazaroteen, alitretinoiin ja beksaroteen. Neid on kreemi, geeli ja vedelal kujul. Tavaliselt kantakse ravim nahale üks kord päevas, umbes 20 kuni 30 minutit pärast näo puhastamist. Neid määrab dermatoloog kõige sagedamini kerge kuni mõõduka akne korral. Samuti on need näidanud kortsude vähenemist ja toetavad kollageeni tootmist.




E vitamiin – leiab erinevatest toitudest: rohelistest lehtköögiviljadest, pähklitest, seemnetest, taimsetest õlidest. E vitamiini lisand doosis 400IU on näidanud uuringutest väikest suremuse riski tõusu, ja risk on tõusnud ka nii väikesest doosist nagu 150IU. Leia oma E vitamiinid toidust.

 


 


Vitamiinid B6 ja B12 – Gunter kirjutab, et menopausiealised naised võtavad sageli B6 ja B12 vitamiine koos. Samas näitavad uuringud, et B6 ja B12 kombinatsioonis annavad suurenenud osteoporoosi ja luumurdude riski. Mida suurem doos, seda suurem risk. Üks uuring näitas isegi 50% puusaluumurru suurenemist.

 

Jamsi kreem – seda reklaamitakse ka Eestis lisandimüüjate poolt kui „hormonaalse tasakaalu“ toodet – mis on muidugi väga ekslik. Kasutatakse ära seda, et jamsis leiduvat diosgeniini saab sünteesida laboris suguhormoonideks. Jamsijuures leiduvat diosgeniini meie keha kuidagi muuta ei saa ja jamss ei sisalda hormoone ega teisi aineid, mis oleksid naistele meditisiiniliselt abiks. Uuringus ei näidanud metsiku jamsi kreem võrreldes paltseeboga mingit kasu. Jamsijuured on hea toiduaine aga mitte ravim.

Pühapäev, 29. august 2021

Naise tervis vol 58 - menopausi toidulisandid/2

 


Heaolutööstus nopib ka vanadest tehnikatest välja need, mis tunduvad meeldivad ja teised jäetakse kõrvale. Samuti muudetakse tehnika sisu: vanas Kreekas oli kasutusel tupe suitsutamine, tänased heaolu müüjad on selle muutnud tupe (vagiina) aurutamiseks.

Üsna paljud vanadest retseptidest olid ka üsna jäledad: kutsikas või koer, kelle sisikond oli välja roogitud, täideti taimedega ja seda põletati, et saada suitsust auru.

Osad koostisosad iidsetes retseptides olid väga kallid aga võib olla teadsid juba meie esivanemad, et kallim aines tekitab parema platseebo.

Lääne meditsiinis oli kuni 1900deteni usukumus, et mensese puudumine on ohtlik seisund, mille vastu kasutati aadrilaskmist ja oksendamist esile kutsuvaid preparaate. Oletati ka, et naised on liiga kuumad, sestap kasutati higistamistehnikaid.


Vanas Hiinas ei peetud menopausi vanast east eraldiseisvaks sümptomiks ja seetõttu ei kohaldatud sellele ka eraldi ravi (A Flourishing Yin: Gender in China’s Medical History: 960–1665). Kõik esilekerkinud menopausi retseptid pärinevad alles 19 sajandist – nii et mitte väga iidsetelt esiemadelt.

Gunter kirjutab, et palju on küsitud, kas äkki vanasti teati östrogeene mõjutatavaid taimi, mis aitasid sümptomite puhul. Tänased parimad fütoöstrogeeni lisandid on parimal juhul vaid teatud määrani efektiivsed ja need sisaldavad palju enam aktiivseid komponente, kui iidsel ajal võimalik oli.

Gunter peab võimalikuks, et võidi kasutada ainest, milles seente toodetud mükotoksiin mõjutas östrogeeni. Kuid sellisel juhul ei olnud taimesegu efektiivsus see mis ravis, vaid selle saastatus.

Östrogeensed mükotoksiinid võivad olla väga tugeva mõjuga ja juba üliväike kogus võib omada meditsiinilist mõju. Tungaltera võib põhjustada tõsiseid reaktsioone nagu enneaegne sünnitus, abort ja isegi surm. Seetõttu Euroopa ohutusnõuded näevad ette, et tungaltera võib 1kg teravilja kohta leiduda vaid 1milligramm.

Gunter märgib ka, et paljud ei saa aru tema järjekindlusest otsida tõendust kas ja kuidas ravimtaimed toimivad. Ta selgitab, et kui taim aitab meditsiiniliselt, siis on tal teatud füsioloogilised omadused ja me paksime neid hästi uurima selleks, et veenduda taime ohutuses. Taimed võivad olla palju ohtlikumad, kui ravimid ja kui me nõuame ravimi puhul täpset plusside ja miinuste kirjapanekut,  miks mitte nõuda siis ohutust ka pakutavalt taimelt ja naised väärivad, et neile pakutavad tooted oleksid ohutud.

Toortoidumaailm on üsna tuntud sellepoolest, et kasutada metsikuid taimi ja ravimtaimi toiduks. Need taimed on tugevad ja sisaldavad mitte ainult vitamiine ja mineraale, vaid ka tervet müriaadi keemilisi ühendeid sh alkaloide ja happeid, mille toimest meil sageli aimugi ei ole. Ma olen varasemalt kirjutanud, kuidas ma toortoidu algusaegadel umbrohu smuutist üledoosi sain: pearinglus, kerge iiveldus. Sellised sümptomid nagu nägemishäired, iiveldus, ebakindel samm, oksendamine on märgiks neurotoksilisusele ja mitte keha puhastavale ja ülendavale detoksile. Keha ei puhastu vaid on mürgitatud. Tavapärane maksa ja neerude töö tugevalt häiritud. Sestap ma olen päris algusest peale küll kiitnud umbrohtusid aga soovitanud neid mitte suvaliselt smuuti sisse uhada – umbrohu kogus, mida süüa – on kogus, mis sulle töötlemata maitseb ja saad ära süüa. Reeglina on see väga väike ehk terapeutiline kogus. Kindlasti ära pane puuviljadega smuutisse mõrusid, ülekasvanud metsikuid taimi. Puuvilja magusus peidab maitse, mille tõttu keha selle muidu välja oksendaks.  Võilill ja ohakas on üks selliseid, mida paljud  on tahtnud ikka iga hinna eest menüüsse lülitada. Ja võilill ongi mõnus umbrohi, mille kollased õied on maheda maitsega ja noorel lehed kergelt mõrkjad ja juur pähklimaitseline. Terapeutilises koguses on võilill igati hea, kuid inimesed võtavad head asja alati rohkem ja üritavad kuidagi töödeldes (smuutiga) enam saada ehk süües võilille aedviljana, tuleks arvestada, et lehed sisaldavad palju oksalaate, lastel on esinenud mürgitust võilille vartest, mis sisaldavad palju lateksit. Võilille lateksis on palju alfa ja beetalaktutserooli, mis on ärritava toimega. 




Nii märgib ka Gunter, et naistele pakutavat tuleb uurida ja ainult nii saab naist ülendada, kui talle pakutakse hästi uuritud ja kindlalt ohutu ainest. Oluline on korrektne informatsioon.

Tungaltera on meditsiiniliselt uuritud ja sellest on tänases meditsiinis kasutusel toimeaine ergotamiin. Pajukoor on leidnud oma tee aspiriini sisse ja oopiumi moonidest kasutati  väga kaua aega enne, kui leiti võimalus sünteesida morfiin, mida sai ohututesse doosidesse arvestada. Väga paljusid taimi on uuritud ja paljud on kõrvale heidetud, kuna koostisosa polnud kas efektiivne või polnud ohutu.

 


Ajalooliselt on midagi toidulisandi sarnast pikalt olemas olnud. Neid nimetati nostrum remedium, laialdasemalt lihtsalt nostrum. Hilisemalt hakati neid nimetama patentravimiks (ladinakeelsest nostrum parandiumist või "meie abinõust"), mis on siis kaubanduslik toode, mida reklaamitakse (tavaliselt tugevalt) väidetava käsimüügiravimina, arvestamata selle tõhusust. Patenteeritud ravimeid iseloomustatakse tavaliselt kui pseudoteaduslikke. Väljend "patendimeditsiin" pärineb 17. sajandi lõpu meditsiiniliste eliksiiride turustamisest, kui neile, kes said valitsuse nõusoleku, väljastati patendikirjad, mis lubasid kasutada kuninglikku kinnitust reklaamis. Vähesed neist, kui üldse mõni oli tegelikult patenteeritud; keemilised patendid võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele alles 1925. Lisaks oleks ühe sellise eliksiiri patenteerimine tähendanud selle koostisainete avalikustamist, mida enamik promootoreid püüdis vältida.

Patendivastased ravimid olid üks esimesi suuremaid tootekategooriaid, mida reklaamitööstus propageeris; patendimeditsiini edendajad olid teerajajaks paljudele reklaami- ja müügitehnikatele, mida hiljem kasutati teiste toodete puhul. Patendimeditsiinireklaamides turustati tooteid sageli meditsiiniliste imerohtudena (või vähemalt paljude haiguste ravimina) ning rõhutati eksootilisi koostisosi ja väidetavate ekspertide või kuulsuste kinnitusi, mis võisid tõesed olla või siis mitte. Linimentide (Liniment on viskoosne vedelik või kehatemperatuuril sulav geel-tarretis, mida kasutatakse naha kaudu sissehõõrumiseks) müüjad, kes väitsid et nende rohud sisaldavad maoõli ja mida reklaamiti valesti lahendusena kõikide haiguste vastu, tegid maoõli müügimehe šarlatani sümboliks.

Kas ei tule tuttav ette meie tänastest imerohtudest ja segudest?

 


Naistele suunatud patentravimid väideti ravivat kõiki probleeme alates  emaka prolapsist, mensese ärajäämise ja viljatuseni. Osad sellistest segudest sisaldasid krohvimünti (pennyroyal, lad. Mentha pulegium), mis on inimesele toksiline ja mida ei tohiks võtta üheski doosis. Toksiline taim kutsub esile emaka kokkutõmbed, millega kaasneb neerude ja maksapuudulikkus.

 

Lydia Estes Pinkham (9. veebruar 1819-17. mai 1883) oli ameerika ettevõtja, kes turustas menstruaal- ja menopausiprobleemide korral mõeldud taimedest-alkoholist koosnevat "naiste toonikut", mille meditsiinieksperdid nimetasid pettuseks, kuid mis on siiani muudetud kujul müügil.

Te ei pruugi tema nägu tunda, kuid peaaegu sada aastat ilmus Lydia E. Pinkhami vanaemanägu nii paljudes ajalehtedes, reklaamides, kaartidel ja vabalt levitatud voldikutes, et kaasaegsed võrdlesid teda kuninganna Victoria ja Mona Lisaga. Pinkham sai tohutult populaarseks, kui hakkas levitama kahtlaselt tõhusat ravimtaimetoonikut "naiste kaebuste" tarvis nimega „Lydia E. Pinkham's Vegetable Compound“.  Pinkhami toonikut reklaamiti igasuguste naiselike hädade vastu, sealhulgas emaka prolaps, krambid, kuumahood ja rasedusega seotud probleemid.  Toonik sisaldas aletrise (aletris farinosa) juurt, voolme-ristirohu (Senecio aureus L.) juurt, haldjaküünalt, liblikarohtu (asclepias tuberosa), põld lambaläätse, mis olid 19 protsentilises alkoholis. Toonikut võeti 30ml iga 4 tunni järel.

Iga pudel tuli koos 80 lk Lydia raamatuga.

Selline registreerimata ravimtaimede kontrollimatu tugev turundusstrateegia tõi kaasa taimsete toonikute müügi hüppelise kasvu.

Paljud allpool näidatud reklaamid ei oleks läbinud tänapäeva rangeid ravimireklaami standardeid ja juhiseid. Kuid on näha, kuidas neil päevil võisid sellised sügavad ja kaasahaaravad „patsientide edulood” aidata Lydia E Pinkhami toonikul 18. sajandi Ameerikas edu saavutada.









Sama strateegiaga müüakse lisandeid meile ka täna. Pole midagi uut päikese all.

Tänasesse päeva tagasi tulles.... Gunter soovitab vajadusel lisanditest Omega 3 doosis 1 g. Suuremaid doose on kasutatud triglütseriidide taseme alandamiseks, kuid see tõstab trombiohtu ja reageerib teatud ravimitega (antikoagulandid).

Kuna diabeedi ja refluksi ravimid ja sooleoperatsioonid vähendavad (eriti vanemas eas) B12 imendumisvõimet, siis vajadusel tuleks seda lisandina juurde võtta.

Gunter kirjutab B12 süstide kohta:


"B12 -vitamiini süstimist on juba ammu reklaamitud kui imerohtu väsimuse korral ja need on tervisemaailmas populaarsed. Vedelik on erkpunane ja näeb pigem välja nagu õhtune kokteil kui ravim, kuid naised vajavad tervishoiuteenuse osutajat, mitte joogimeistrit. Kui ma New Yorgis „goop health” konverentsil osalesin, olin hämmastunud, kui nägin pikka rodu naisi, kes tõmbasid innukalt pükse alla, et paljastada oma tagumik, et saada arstilt B12 -vitamiini intramuskulaarne süst. Arstilt, keda te absoluutselt ei tea - kõik heaolu nimel. B12 -vitamiini süste peaks määrama ainult teie tervishoiuteenuse osutaja ja need on näidustatud ainult inimestele, kes ei suuda tavapärastest toidulisanditest piisavalt B12 -vitamiini omastada. On huvitav, kuidas B12 süsti reklaamitakse kui „naturaalset“, immuunsust tõstvat (kindlasti mitte) jms“

Iroonilisel kombel pole probleemi iga kuu ravimitööstuse poolt toodetud süstitava B12ga, kuigi see sisaldab veidi alumiiniumit aga suur kära on juhul, kui vaktsiinis on sellest väiksem kogus alumiiniumit (kumbki kogus pole tervisele ohtlik).

 

OTC (käsimüügi) hormoonid on saadaval kõikjal, isegi Amazonis. Gunter soovitab neid vältida, kuna need ei pruugi üldse hormoone sisaldada ja on ka teisi põhjuseid. On neli kõige enam kasutusel olevat toodet. Neist järgmine kord.

Neljapäev, 26. august 2021

Naise tervis vol 57 - toidulisandid menopausiks/1

 


Kuidas on individuaalse dieediga? Vastavalt geneetikale või mikrobioomile – selliseid lähenemisi reklaamitakse ja müüakse läänes üha enam. Ma ei teagi, kuidas on lood meil.

Tee geneetilised või mikrobioomi testid ja sulle pakutakse siis toitumiskava: mida süüa, mida mitte.

Kui keegi veel mäletab, siis aastaid tagasi läbisin Colorado Ülikooli mikrobioomi kursuse, mida juhendas tol ajal prof. Rob Knight. Vapustav teadlane, kes mikrobioomi teaduse kiirele arengule kõvasti kaasa aitas.  Pika ja põhjaliku artikli kirjutas New York Timesi veergudel vana hea Michael Pollan, millest tegin kokkuvõtte siin https://paikesetoit.blogspot.com/2016/01/minu-parimad-sobrad-on-mikroobid-19.html

 

Kõik mikrobioomi teadlased rõhutasid – sa ei saa omale mikrobioomi lisanditega, tuleb süüa kiuainerikast terviktoitu, viibida väljas, antibiootikumide võtmine ei tohi olla kergekäeline.

Sellest ajast on palju aega merre voolanud ja ka Eestis on küllalt reklaame, mis pakuvad sulle nii mikrobioomi teste kui ka lisandeid mikrobioomi toetuseks. Kõik puhta asjatu raha ja ajaraisk.

Gunter kirjutab, et USA 40-59 aastastest naistest 38% ja 60+ aastastest naistest 23% sööb iga päev kiirtoitu. Selle asemel, et kulutada raha kallitele testidele, võiks kriitilisema pilguga käia üle oma menüü: lisada kiuainerikast aedvilja-täisteravilja, vähendada maiustusi ja suhkrurikkaid jooke.

Kuidas Eestis - otsing annab selliseid artikleid: „eestlased söövad liiga palju soola“, „eestlased söövad liiga vähe taimseid toite“, „eestlased söövad liiga vähe kiudainet“. Soolarohkus iseenesest viitab rohkemale valmistoidule.

 


USAs võtab 60% elanikest vähemalt ühte toidulisandit. Statistikat Eesti kohta ma ei tea, kuid kui vaadata kõiki neid püramiidiskeemiga lisandite gruppe sotsiaalmeedias, märkimisväärne hulk lisandimüügile pühendatud kodulehti internetis, reklaami igas väljaandes – siis ma ei usu, et see Eestis on väiksem.

Elustiilile pühendatud lisanditurundus töötab hästi ja USAs on toidulisanditööstuse käive ca 30 miljardit dollarit.  Antud tööstusharu pakub kõikvõimalikke vitamiine, mineraale, kalaõli, fütoöstrogeene, probiootikume, kuivatatud loomseid saadusi, peptiidide, toidulisandeid jms.

Lisanditootjad ei pea täestama, et purgi sildil märgitud koostis vastab tegelikule. Ja see on loonud aluse päris rohketele pettustele: reklaamitud peamine kaalim koostisosa on asendatud odavama variandiga, taimse sisu asemel on leitud ravimeid, aktiivsed koostisosad on asendatud või puuduvad üldse. Näiteks haldjaküünla (black cohosh) lisandist võib leida haldjaküünalt aga ka östradiooli (hormoon), antidepressanti ja täiesti testimata steroidi. Kuigi purgil seisab, et see sisaldab ainult haldjaküünalt. Tegemist on loteriiga – kunagi ei või teada, mida leiad.

2015 aastal uuris New Yorgi osariigi peaprokurör taimseid lisandeid, mida müüdi Walmart, Walgreen, GNC, Target poodides. 80% juhtudest ei sisaldanud taimsed lisandid seda taime, mida purgil väideti sisaldavat.

Lisandipurgi kõike silmapaistvam kirje peaks olema: Ostja ole ettevaatlik!

Testimise vähesus viib igal aastal toidulisanditega seotud hädade tõttu kiirabisse  23000 inimest, toidulisandid on ka järjest kasvava maksapuudulikkuse juhtumite taga.

Ravimiamet ei saa teha muud kui saata kiri, et toode müügist eemaldataks. Kuid mis on 30 miljardilise käibega tööstusele mõnede artiklite eemaldamine, koheselt paisatakse müügile uued.

Lubatud on ebamäärased väited kehaosade ja füsioloogia kohta seni, kuni sildile on ka märgitud: et see on ravimiameti poolt testimata ja toode pole mõeldud haiguse ärahoidmiseks või raviks.


Eestis olen kohanud kõige enam sellist märget: „Toote tarbimine ei asenda tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist ning tervislikku eluviisi.“

Apotheka lehelt leian toidulisandeid 959 nimetust. Menopausiga seotud otsing annab 17 lisandit.

Enamjaolt tuuakse meil ka lisandeid sisse mujalt ilmast. Ja tasub olla tähelepanelik selles osas, et see mis mujal riikides keelatud, võib kergesti sattuda müügile sinna, kus keeldu veel ei ole.

Nii saab lisanditootja pakkuda purgil „tuge sinu hormoonidele või mälule või emakale jms“. Toidulisandimüüjad oma veebilehtedel pakuvad muidugi julgemaid reklaame: tõused surnust, väldid surma, oled noor igavesti...

2012 aastaks oli USA lisanditurul 55000 erinevat toodet. Ei tea kas Eestis on veel arenguruumi? Jätkuvalt on usk uude ja paremasse ... midagi nagu dieetidega. Äkki see uus toimib ja jääb.

Toidulisandimüüjad USAs rahastavad ka protsessi, et rohkem naturopaate saaksid litsentsi – sest populaarne müügistrateegia hõlmab naturaalset lisandit sinu tervise jaoks.

Naturopaadid, kes müüvad lisandeid oma kontorist, saavad protsendi läbimüügilt ja on populaarseid sotsiaalmeedia arste ja naturopaate, kel oma toidulisandisari.

Gunter märgib, et tema esimeseks rusikareegliks on  - sa ei saa tõest infot toote kohta sellelt, kes seda müüb, kuna ta on kindlasti eelarvamustega.

 


Kui WHI uuring hirmu külvas, pöördusid paljud naised lisandite pole. Lisandimüüjad aitasid seda hirmu süvendada, pakkudes lahenduseks midagi täiesti naturaalset – mida ekslikult aetakse segi ohutusega.

Kuid lisandid ei ole naturaalsed. Naturaalne on saada oma mikro- ja makroelemendid toidust, mis imenduvad paremini koos kiudaine ja muud toidus leiduvate komponentidega.

Ja nagu Big Pharma puhulgi, on Big Natural uuringud sellised, mis leiavad oma tootest efektiivset ja head, kuigi uuringu ülesehitus  on kehvake. Madala kvaliteediga uuring, mis näitab toote head omadust on meditsiinilises mõttes kasutu, kuna ei ütle midagi mitte millegi kohta.

Segadust suurendab see, et teatud juhtudel on toidulisandid meditsiiniliselt vajalikud: B12 veganitel, D vitamiin defitsiidi korral, raud aneemia puhul, multivitamiinid neil, kel probleeme imendumisega (pärast operatsiooni).

Ja samadelt lehtedelt, mis annavad infot vajalikest lisanditest, leiab kohe pakkumisi a la „need vitamiinid ja lisandid aitavad võidelda põletikuga“ – umbmäärane väide, mis jällegi ei tähenda mitte midagi.

Menopausiga seoses pakutavad toidulisandid püüavad viidata sellele, et on olemas mingid iidsed retseptid, mis kunagi olid laialdaselt kasutusel, kuid nüüd ravifirmad või keegi kolmas ei lase neil levida.

Püütakse ilustada või romantiseerida iidse Egiptuse, India, Kreeka või Hiina vanu retsepte. Kuid tänaseks on teada, et need olid haiguspõhised ja reeglina ekslikud. Kui vana Egiptuse naisel olid valulik kõrv või lõug, siis teda raviti tupe pandavate ravimtaimede ja suitsutamisega. Tänapäevane arst võib kõrva või lõuavalu puhul leida kõrvapõletiku või siinusinfektsiooni või hambaprobleemi ja ühtki neist ei ravita tupesiseselt.

Hiljuti jagas dr Abby Philips Ayurveda teksti naiste kohta (collyrium on silmalainer): loetelu rasedusaegsetest tegevustest, mis mõjutavad last: silmade värvimine tekitab pimeduse, naermine musta keele ja hambad, küünte lõikamine ebanormaalsed küüned... kahju kui sellised uskumused on naiste elus valitsenud.



Kolmapäev, 25. august 2021

Naise tervis vol 56 - menodieedist

  


Jäänud Gunteri The Menopause Manifesto raamatust veel mõni peatükk – toidust ja toidulisanditest. Dieedist on muidugi siin blogis kirjutatud juba palju aga mõned tähelepanekut, mis puudutavat menopausi aega.

Gunter kirjutab, et on tõsi – arstid ei ole saanud eraldi väljaõpet toitumisalal ja kui ka oleksid, siis 20 minutit, mis on ette nähtud patsiendi jaoks, on niivõrd lühike, et selle ajaga ei jõua ära rääkida isegi mitte seda, mis puudutab hormoonravi. Pealegi rõhutab Gunter on meditsiinis üsna levinud rasvafoobia – toitumisnõu piirdub reeglina märkusega „tuleb kaalust alla võtta“ ehk „sinu probleemid on sellest, et sa kaalud liiga palju“. Ja kui naine ei saa oma probleemile vastust ega sümptomitele abi, läheb ta vastuseid mujalt otsima.

Ja dieedikultuur ootab uks avali: kuulsused, netistaarid, isehakanud toitumisnõustajad, dieedigurud, lisandimüüjad, mõningad arstid ja toitumisterapeudid – kõik pakkumas „lahendust“ selle hooaja populaarseima superfoodi ja dieediga. Ja loomulikult on neil sulle pakkuda teatud programm ja toidulisandid ja kaalutee, mis kõik probleemid lahendab – teatud hinna eest muidugi.

Punaseks lipuks on, kui kuskil lehvib loosung Hippokratese väidetava „Olgu toit sinu ravim“ – mida Hippokrates ei ole kunagi kirjutanud. Ja meenutuseks, et vanade kreeklaste mõtlemise kohaselt olid mehed maailmaga tasakaalus ja naised olid liiga niisked, kuna nende liha oli lõdva tekstuuriga ja käsnjas, nii et nad imasid oma dieedist liigselt vedelikku. Selle kompenseerimiseks vabanes naiste emakast üks kord kuus vedeliku. Alati, kui keegi Hippokratese ümber aupaistet seab, tasub meelde tuletada, et Vana-Kreeka arstid uskusid, et naised käivad ringi defektse torustikuga.

 



Meedias iga päev ilmuvate „toitumisuuringute“ virrvarr paneb kõrvad vett jooksma – söö šokoladi, ära söö; muna on hea, muna on halb; rasv on halb, rasv on hea; suhkur on halb, suhkur on hea jne, jne.

Iseenesest on toitumist raske uurida, nagu elu ennastki. Võib jälgida erinevaid kultuure ja rahvaid ning nende dieete. Kord pakume parimaks Vahemere, kord Aasia dieete. 

Kuidas ja mida me sööme on väga kompleksne protsess ja seda ei ole võimalik taandada ühe või kahe üksiku toiduaine või toidus peituva kemikaalini. Päikesetoidu blogis on pikalt olnud juttu toortoidust, kuid ka dieedikultuuri vabast toitumispraktikast: Marion Nestle artiklite, Kevin Hall dieediuuringute, Ponzeri „Burn“, Guyenet „Hungry Brain“ jms kaudu.

Ja dieedist ja kehakaalust on plaanis veel edaspidi palju kirjutada, nii ma siin menopausi juures sellel põhjalikumalt ei peatu. Gunteri sõnul on tervislik toitumine menopausi perioodil hästi oluline,  kuna see toetab tervist palju. Samas USA statistika järgi jälgib 20% menopausiealistest naistest toitumise tervislikkust. Ja selle 20% osas – kuivõrd täpne see üldse on? Vahel peavad ennast tervislikeks toitujateks inimesed, kelle kapipealne on uusimaid potsikuid ja tilgakesi või ka rangeid reegleid täis. Sageli on inimesed, kes muretsevad oma väheste viletsate valikute pärast, hoopis tervema keha ja vaimuga.

 Mida on teada dieedist ja hormoonidest? Gunter kirjutab, et uuringute järgi on rafineeritud süsivesikute rikast dieeti seostatud SHBG (sex hormone binding globulin - suguhormoone siduv globuliin) madalama tasemega ja seega on aktiivse testosterooni ja östrogeeni tasemed kõrgemad. See omakorda võib negatiivselt mõjutada neist hormoonidest mõjutatud kasvajaid – rinna- ja endomeetriumivähki.

 


Gunter märgib ka, et toitumisnõu, mis tema patsientidel  häid tulemusi andnud on kiudaine. Statistika järgi süüakse kiudainet jätkuvalt liiga vähe. Ainuseks probleemiks muidugi on see, et seal kus on kiudaine, seal on ka gaas

Gaas satub seedesüsteemi peamiselt kahel viisil: õhku neelates (mida me kõik teeme, kui sööme või nätsu närime ja sinu mikrobioomi töö tõttu). Gastroenteroloog Purna Kashyap märgib: „Süües toitu, mis tekitab gaasi, on ainus võimalus teatud soolestiku mikroobidele saada kätte teatud toiduained. Kui me ei toida neid süsivesikutega, siis neil on raske meie soolestikus elada.“ Ta lisab: „Meil tuleb soolestiku elanikke arvu hoida püsivana. Kui nad lagundavad toitu – ja loovad gaasi – siis nad valmistavad molekule, mis toetavad immuunsüsteemi, kaitsevad soolestiku seinu ja hoiavad ära infektsioone. Mikrobioomi moodustavad paljud erinevad bakterid, kuid siia kuuluvad ka arhed ehk ürgid. Need mikroobid on gaase tootvad. Nad söövad ära kasutamata jäänud toiduosakesed sinu jämesoolest – näiteks kiudaine jt süsivesikud, mida me ei seedi – ja sellega koos tekitavad gaasi. Kuid peale gaasi toodavad nad lühikese ahelaga rasvhappeid, mis soodustavad teiste kasulike bakterite ja arhete kasvu. Uuring kinnitab, et mida rohkem sa kiudainet oma kallitele sooleelanikele pakud, seda mitmekesisemaks sinu mikroobide keskkond muutub. Kashyap lisab: „Seedimatud süsivesikud lubavad kogu ökosüsteemil õitsele lüüa.“ Enamik gaasi, mis toodetakse on lõhnatu ja on lihtsalt CO2 (süsinikdioksiid). Kuid aeg-ajalt lipsab sinna sisse väävlit. Ja just see annab gaasile lõhna. Kusjuures paljud lõhnaga väävliühendid aedviljades toetavad tervist. Brokoli, sinep ja üldse kogu kapsaliste perekond sisaldab väävliühendit nimega sulforafaan, millel on tugevad vähivastased omadused. Mis on veel lõhnaga gaasi heaks omaduseks? Kashyap vastab:“ See vähendab sooles olevat liigse õhu hulka.  

Kiudaine pehmendab väljaheidet ja seega hoiab ära kõhukinnisust ning hemorroidide teket, tekitab kiiremini täiskõhutunde, aeglustab süsivesikute lagunemist (mis on hea veresuhkru tasemele).

Gunter kirjutab:

„Kiudained võivad pikemas perspektiivis mõjutada ka östrogeeni taset. Sapp on aine, mida toodab maks ja mis eritub sapipõie kaudu soolestikku, et abistada seedeprotsessi. See sisaldab ka veidi östrogeeni. Peensooles imendub suur osa östrogeenist tagasi ja see transporditakse uuesti maksa (protsess, mida nimetatakse enterohepaatiliseks vereringeks). Kiudained vähendavad premenopausis naistel östrogeeni imendumist soolest. See on üks mehhanism, kus kiudainet seostatakse madalama  rinnavähkide (hormoonidest mõjutatud) tasemega. Pärast menopausi ei mõjuta kiudained östrogeeni, kuna östradiooli tase on siis veres uskumatult madal, kuna enamik östrogeeni toodetakse kudedes kohapeal ja sapis on östrogeeni väga vähe või üldse mitte. Sestap suure kiudainesisaldusega einele ei järgne õhtul gaasid koos kuumahoogudega.“

Raamatus märgitakse ka terviktoidu kasulikkust, kritiseeritakse ülitöödeldud toidu rohkust.

Ka alkoholi kohta kirjutatakse, et see mõjutab maksa võimet toota SHBG (sex hormone binding globulin - suguhormoone siduv globuliin).

Mis puudutab menopausi eas naiste dieedisoovitusi, kirjutab Gunter, et menopausi tervislik on dieet, mis on hea südame tervisle – kuna südamehaigused on naiste nr 1 surmapõhjuseks. Samas ei korja ta välja ühte dieeti, kuna asjaolusid on erinevaid ja alati see kuldne „eks see oleneb“. Südametervise jaoks pakutakse DASH, Vahemere ja MIND (Vahemere ja DASH kombinatsioon) dieete. Nendest kirjutasin mingi aeg tagasi siin postituses.

Gunter on tuntud dieedikultuuri ja  üleliigsete heaolutööstuse potsikute kritiseerija. 

Dieedikultuur ma arvan kinnitab meilgi aina rohkem kanda. 



Dieedikultuur on kummastav ... ühiskond on lõpuks aru saamas, et dieedi pidamine on lõputu protsess ja enamasti ei kanna see vilju. Kuna „dieet“ on halva maiguga, siis on see lahedasti ümber nimetatud „elustiiliks“ ja „heaoluks“. Kohe kindlasti on see dieet, kui lõpptulemuseks on sinu keha, mida soovitakse ebareaalsel viisil väiksemaks/kergemaks muuta. Paljud inimesed soovivad kaalust alla võtta, et välja näha nagu keegi teine ​​(üsna võimatu) või olla läbi selle aktsepteeritud. Aga mis siis, kui me aktsepteeriksime keha mitmekesisust rohkem? Mis siis, kui me mõtleksime tervise tegelikele panustajatele. 

Dieedikultuur on üsna toksiline, kuigi püüab end maskeerida millekski positiivseks. Kuid kõik, mis soodustab piiranguid ja püüab teid panna seda kõike aktsepteerima, on kõike muud kui ok. Mitte et kaalu kaotamine ei oleks vajalik, vaid seda ei peaks tegema äärmiselt rangete dieetide abilMõte dieedi alustamisest tähendab tavaliselt piiranguid, mis tekitavad enamikul inimestel ärevust. Parem on teha tööd selle nimel, et seada sisse tervislikud suhted toiduga, mitte keskenduda konkreetsele numbrile kaalul.

Eesmärgid ei pea olema seotud keha suurusega. Võib olla on teie keha eesmärk saada piisavalt tugevaks, et võtta ette pikk ja raskem matk. Võib olla on teie keha eesmärk koguda energiat, et saaksite pärastlõunal oma lastega mängida. Võib olla on teie keha eesmärk saavutada vaimne selgus, kus vähendate aeglaselt stressi ja magate piisavalt. Märkate erinevust?  

 


Pole ime, kui inimesed on tänapäeval nii segaduses selles osas, mida süüa.  Kas sellel võib olla midagi pistmist pidevalt muutuvate reeglitega? Ja kui öeldakse, et sööge vaat sel viisil, sest teised inimesed teevad seda?  Kui me tahame välja näha teatud viisil (ükskõik kui ebareaalselt), tundub lihtne järgida reegleid. Kui järgime reegleid, peaksime saama kasu. Lihtne, kas pole? Mitte eriti. Need reeglid on sageli sama ebarealistlikud kui lõppeesmärgid, mida mõned otsivad. Toidu range piiramine, toidugruppide väljalülitamine, vajadus jälgida kõike, mida suhu panete ja teete... kas see saab olla jätkusuutlik? Kas sa tahad niimoodi oma elada terve oma elu?

Oleks suurepärane, kui inimesed nõustuksid sellega, et meil kõigil on ainulaadne keha ja meie kehal on unikaalsed vajadused. Nii et ei, see, kuidas see või too kuulsus sööb, ei pruugi teie jaoks töötada. Parim on leida endale sobiv viis iseenda jaoks.   

Pange tähele, et sageli on siin võtmesõnaks „müük”. Kõigi nende „puhastavate“ ja „parandavate“ toodetega, mida meile pidevalt müüakse, hakkate uskuma, et keha pole normaalsel viisil võimeline funktsioneerima. Tundub nagu meil puuduksid teatud organid.