Naise tervis vol51 - fütoöstrogeenid, hormoonid toidus

 

Toidu ja hormoonide vaheline seos on äärmiselt komplitseeritud ja teadus- ning meditsiinikeel keeruline, sestap liigub selle teema ümber palju ekslikku infot.

Netiavarustes väidavad paljud inimesed, et see või too toit ravib ja parandab hormoonide taset ning hoiab ära menopausi sümptomid.

Toit aga ei muuda hormoonide taset viisil „söön seda – see muudab selle hormooni taset“.

Kui taimed sisaldaksid hormoone, mida inimkeha suudaks seedida ja  kasutada, siis oleks see meile tänaseks juba hästi teada. Sel juhul need taimed mitte ainult ei parandaks menopausi sümptomeid, vaid põhjustaksid ka varasema puberteedi, ebaregulaarsed mensesed, viljatust ja meestel rindade kasvu. Ja veganitel ning vegetaarlastel, kes söövad neid taimi rohkem, oleks taolisi terviseprobleeme rohkem – aga ei ole.

Inimesed ei saa taimedest hormoone ehk meie keha ei suuda vastavaid taimekomponente hormoonideks sünteesida. Inimkeha valmistab kogu oma östrogeeni, progesterooni ja testosterooni kolesteroolist. See on keeruline mitmeastmeline protsess, mitte konveierliin, kus aina rohkem toorainet visates toodangu maht üha kasvab.

Palju arusaamatust tuleneb sellest, et ei saada aru, kuidas hormoonid toodetakse ja teadmisest taimede koostisosi nimetatakse fütoöstrogeenideks. „Fütoöstrogeen“ on küll väga sarnane sõnaga „östrogeen“, kuid sellest ei saa östrogeeni toota.

Segadus tekib ka sellest, et hormoonravis kasutatavad hormoonid toodetakse taimedest – jamsist  või sojast. Kuid see tootmisprotsess on taaskord keeruline ja mitmeastmeline ning meie kehas samasuguseid protsesse ei toimu.

Hormoonide taset saab mõjutada alatoitlus ja/või toitumisviis mis viib kiire ja ekstreemse kaalukaotuseni – mõjutades näiteks ovulatsioonisüsteemi.

Osad naised on dieedile rohkem vastuvõtlikud kui teised. Vistseraalse rasva kogunemine mõjutab samuti SHBG (sex hormone binding globuline - suguhormoone siduv globuliin). Kiudaine võib pikema aja jooksul mõjutada östrogeeni imendumist.

 

Fütoöstrogeenid

ütoöstrogeenidest kirjutasin Naise tervise sarjas ka varem - loetelu erinevates toitudes leiab siit https://paikesetoit.blogspot.com/2021/06/naise-tervis-vol-10-kuumahood.html

Taimedes leiduvad fütoöstrogeenid võivad  jäljendada östrogeeni või seda häirida.  Kui hormoonid reageerivad raku pinnal oleva retseptoriga (hormoon – võti, retseptor – lukk), siis fütoöstrogeenide puhul on tegemist osaliselt sobiva võtmega. Kuna tegemist pole identse vätmega, siis fütoöstrogeenid ei käitu nii östrogeenselt kui östrogeenid.

Östrogeene ja fütoöstrogeene võib võrrelda nagu lehma- ja sojapiima. Piimadel on mõningaid sarnasusi, neid mõlemaid saab toitudes kasutada – kuid need on kohe kindlasti erinevad tooted. Ja sojapiimast ei saa lehmapiima teha.

Fütoöstrogeenid võivad käituda antiöstrogeenidena nii, nagu seda teeb lukusüdamikku kinni jäänud vale võti, mis takistab teistel võtmel lukku avada. See võib seletada seda, kuidas osades uuringutes on leitud, et fütoöstrogeenid võivad pakkuda kaitset rinna ja endomeetriumivähi eest, kuna vähendavad ringluses olevat östrogeeni.

Fütoöstrogeene nimetatakse sageli „taimseteks hormoonideks“, kuid see on ekslik väljend, mis tekitab segadust. Fütoöstrogeenid ei ole hormoonid ei inimese ega ka taime enda jaoks. Osad taimed sisaldavad mikrokoguse progesterooni, kuid seda on nii vähe, et inimese jaoks mõju ei ole.

Miks on taime koostises fütoöstrogeenid, mis vahepeal käituvad nagu östrogeenid ja vahepeal blokeerivad neid?

Peamine teooria on et fütoöstrogeenid on taime kaitsemehhanism, mis toimib herbivooridele kontraseptiivina (rasestumisvastase vahendina).

Karjadena liikuvad rohusööjad võivad maa taimedest puhtaks süüa, seega vähendavad taimed loomade võimet järglasi anda. Dokumenteeritud on lambakarja toitumine ristikuväljadel, peale mida esineb rohkem aborte, sünnidefekte ja viljatust.

Fütoöstrogeenid pakuvad taimedele kaitset ka mükotoksiinide eest. Seente poolt toodetud mükotoksiinid võivad taime kahjustada.

Kõige levinumaks näiteks on mükotoksiinide puhul tungaltera. Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps). Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimisel on oht haigestuda ergotismi, mis põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Haiguse põhjustajaks on ergotamiin, mis hävitab vererakke. Kuivatatud teravilja hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad) ja see on ravimtaimede registris. LSD (lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943.

Fütoöstrogeene on viis rühma: isoflavonoidid (soja, kaunviljad), prenüülflavonoidid (õlu, humal), kumestanid (alfalfa, ristiku idud, pinto/limaoad, herned), stilbeenid (punane vein, punased viinamarjad) ja lignaanid (puu- ja aedviljad, linaseemned, täisteraviljad, seesamiseemned, kaunviljad). Neist kõige sagedamini esinevad flavonoidid (millest kumestanidel, prenüleeritud flavonoididel ja isoflavoonidel on suurim östrogeenne toime) ja lignaanid. Isoflavonoidide hulka kuuluvad genisteiin, daidzeiin, kumestrool ja ekvool; prenüleeritud flavonoidide hulka kuulub 8-prenüülnaringeniin, stilbeenide hulka kuulub resveratrool ja lignaanide hulka kuuluvad enterodiool ja enterolaktoon.

Ning ei – õlle ja punase veini joomine ei aita kuumahoogude puhul.

On fütoöstrogeenid ohutud?

Ulatuslikud uuringud ei ole leidnud, et kõrge fütoöstrogeenide sisaldusega toidud oleksid seotud hormonaalse vähi või mõne teise haigusega. Pigem näitavad mitmed uuringud (terviktoidu osas, mitte lisandite osas), et fütoöstrogeenide sisaldusega toit omab kaitsvat mõju.

Maailmas süüakse fütoöstrogeendega toite erinevalt, kõige enam Jaapanis ja Hiinas, kõige vähem Vahemeremaades.

Paljud inimesed, kelle menüüs on kasvanud fütoöstrogeenide tase, on enamjaolt söönud rohkem  puu- ja aedvilju ning täisteravilju. Kas tervise paranemine on siin seotud fütoöstrogeenide või sellistes toitudes olevtae teiste koostisosadega, pole teada.

Dieet, mis sisaldab kuni 100mg isoflavoone, ei tekita mingeid terviseriske – ja seda 100mg on täitsa keeruline saavutada.

Dieete, mis sisaldavad üle 100mg isoflavoone, ei ole piisavalt uuritud.

Kas toidus olevad fütoöstrogeenid parandavad menopausi sümptomeid?

Jaapani naiste kergematest menopausi sümptomitest on juba varasemalt juttu olnud. Kas see on kultuurilselt aktsepteerivam keskkond, geneetiliselt paremad võimalused või fütoöstrogeenid, see ei ole täpselt teada.

Uuringud, mis on tehtud fütoöstrogeenide lisanditega, ei ole näidanud üldse või ainult väga vähesel määral mõju kuumahoogudele, une kvaliteedile või tupe kuivusele.

 Igal juhul ei tee fütoöstrogeenide rikaste toitude lisamine oma menüüsse midagi halba.

Hormoonid toidus – piim

Östrogeene leidub loomulikult piimas ja seega ka kõigis piimatoodetes, kuid kui palju ja kas see on märkimisväärne? Ja kuidas on lood loomadega, kellele piimatootmise parandamiseks on antud hormoone?

Need on olulised küsimused, kuna hiljutises uuringus, mis jälgis üle 52 000 naise kaheksa aasta jooksul, seostati kolm klaasi piima päevas 80 % suurenenud rinnavähi riskiga. Isegi üks klaas päevas oli seotud 50 % suurenenud riskiga. See on hirmutav  statistika, kuid see ei tähenda, et 80 protsenti naistest, kes joovad kolm klaasi piima päevas, haigestuvad rinnavähki. Riski ei esinenud juustu ja jogurti puhul.

Kui tavaliselt on 50 aastaste naiste puhul vähirisk 1 naisel 42st ehk 2,4% risk. Siis uuringu tulemuste järgi 80% tõus tähendab, et risk kasvab 4,3% ehk 1,8 naist 42st.

Ka see on tõus, mida tuleb uurida, kuid numbrid tuleb arusaamiseks panna õigesse perspektiivi.

Kolm klaasi piima sisaldab 0,01-0,1% östrogeeni sellest, mida toodetakse kehas ovulatsiooni ajal. Antud östrogeenid imenduvad soolestikust halvasti, seega ei saa nad eriti mõju avaldada. On uuringud hiirtega, mis näitasid, et kui hiirtele anti östrogeene 100x rohkem, siis mingit mõju ei täheldatud. Mõju tekkis, kui östrogeene anti 1000x enam ja see on niivõrd ebaloomulik kogus, et pole reaalselt võimalik teha.

Enamik lüpsilehmi on aretatud tootma rohkem insuliinisarnast kasvufaktorit (IGF-1), mis suurendab piimatoodangut ja on oletanud, et see soodustab vähkkasvajate kasvu. Kuna piima on seostatud ka mittehormonaalselt sõltuvate vähivormidega, tundub IGF-1 tõenäolisem põhjus. Teine võimalus on laktoos, piimas sisalduv disahhariid. See lagundatakse D-glükoosiks ja D-galaktoosiks. D-galaktoos on põletikku soodustav ja võib soodustada oksüdatiivset stressi ja vananemist kudedes, suurendades nii südame-veresoonkonna haiguste kui ka vähi riski. See võib paradoksaalselt isegi suurendada vanusega seotud luukadu. Kuna jogurt sisaldab eeldatavalt sarnaseid hormoonitasemeid kui piim, kuid sellel pole kääritamise tõttu sama D-galaktoosi taset, võib see selgitada, miks piim võib ohtu kujutada ning kääritatud piim ja juust mitte.

Piimaga kohta tehakse väga palju uuringuid, enamikku neist rahastab piimatööstus, seega eelarvamuste vaba materjali väljasõelumine on paras kunst. Ja piima muidugi ei tarbita toitumiskavas üksi, seal on palju teisi toite.

Hormoonid toidus – liha

Kuna veistele antakse sageli kasvuhormoone, tekivad küsimused veiseliha ja reproduktiivhormoonide kohta. Selle probleemi lahendamiseks uuris rühm teadlasi mitut toitu (testida oli mõeldud aine östrogeenset aktiivsust kudedes), et nad saaksid võrrelda toite nii östrogeene kui ka fütoöstrogeene sisaldavaid toite. Hinnatud toidud hõlmasid veiseliha, mis oli pärit hormoonidega ja ilma  toidetud veistelt, mune, keedukotis riisi (riisi testiti kotis valmistatud kujul ja seejärel riisi ja kotti eraldi) ning sojaburgerit. Pole üllatav, et hormoonidega söödetud veiste veiselihas oli östrogeeni aktiivsus kaks korda suurem (5ng/250g) kui veistel, keda ei toidetud hormoonidega (2,5ng/250g). Keskmine muna sisaldas 6,5ng – mis on ootuspärane, kuna kana toodab östradiooli oma munarakkudes nagu inimenegi.

Huvitaval kombel oli riisis väga erinev östrogeenne aktiivsus 0-66ng/250g, kuigi riisis ei ole teadaolevalt fütoöstrogeene. Pärast põhjalikumat uurimist, selgus, et östrogeense aktiivsusega riis sisaldas östrogeenset mükotoksiini nimega tsearalenoon (ZEA, ka zearalenoon).

Sojaburger  oli kõige suurema östrogeense aktiivsusega 1200ng/250g kohta.

See omakorda ei tähenda üldse, et kumbki nii liha kui sojaburger oleksid kas head või halvad. Pigem näitab see erinevaid viise, kuidas toidu östrogeensusele vaadatakse. Oluline ei ole ainult sisaldus, vaid ka imendumine ja mõju kudedele. Oluline on teada, et ka toidud, mis loomulikult ei sisalda östrogeene võib olla saastunud östrogeensete mükotoksiidega.

Arvesta ka, et 1ng (nanogramm) on 0,000000001 grammi ja toidus olevad hormoonid seega ei oma erilist mõju.

Toidud, mis on parimad teie keha tervisele, on ka parimad toidud hormoonide tervisele.

Allikas: Jennifer Gunter "The Menopause Manifesto"

Sciencedirect.com  "Phytoestrogens"