Teisipäev, 24. märts 2020

Vihase koka monoloog viiruse ümber käivast trallist.


Veel natuke sapilisust? 
Angry Chef ehk Anthony Warner on biokeemiku kraadiga  25 aastat kokaametit pidanud mees. Siit võid lugeda pikemalt, miks siis kokk nii vihane on :).


Sapine, kriitiline, vihane ja äärmiselt täpne. :)
Olen tahtnud varemgi tema artiklitest midagi tõlkida, kuid tema vandesõnade kollektsioon on üsna mahlane ja paratamatult läheb osa tõlkes kaotsi. 
Ise kirjutab ta, et Angry Chef on pühendunud toidumaailmas levivate valede ja naeruväärsuste paljastamisele. "Olen olnud kokk 25 aastat ja minu suur kirg on toit. Siin, kus nii paljud blogijad, kuulsustest peakokkad, ajakirjanikud, toidukirjanikud, toidutootjad omavahel võitlevad üsna rahvarohke turuniši nimel, räägitakse toidust, mida me sööme valesid iga päev. Ja inimesed, kes toidust valesid räägivad, ajavad mind vihaseks. See ajab mind vihaseks, kuna nad kuritarvitavad midagi, mida ma armastan."

Muidu ta väga vihane välja ei näe:




21. märtsi postituses kirjutab The Angry Chef: 
Mulle ei läinud eriti korda, kui heaolu(wellness)tööstus rikastele inimestele kasutut sitta müüs, lihtsalt ironiseerisin kõrvalvaatajana.
Põhjus, miks ma nii palju aega olen pühendanud toitumisalaste müütide ümberlükkamisele on see, et minu arvates esindab dieedikultus tumedamat, sügavamat halba enesetunnet. Kahjustub teadlikkus. Püütakse idealiseerida minevikku. Ekslikult võrdustatakse naturaalne heaga. Teadusareng lükatakse tagasi kodukootud tõe pärast.



Oma blogi kirjutamise aastate jooksul olen kaevunud tohutusse küülikuurgu. Alustades mõnedest 2016. aasta Instagrami „puhastest“ toitujatest koos Goopi ja Meditsiinimeediumiga on minu viha jõudnud nii professorite, toitumisspetsialistide, arstide, psühholoogide, nii veganite kui ka karnivoorideni. Olen ründanud dieeditööstust, toidulisanditööstust, tervisliku toidu tööstust ja lihatööstust. Siin olid need, kes väitsid end olevat tõenduspõhised praktikud, kuid olid huvitatud ainult oma mõttetute dieediraamatute müümisest. Oli lugematu arv närukaelu, kes olid niivõrd ennast täis, et uskuda, et just nemad oskavad toitumisalast teaduskirjandust paremini tõlgendada kui need komiteed, kelle ülesanne oli seda teha. Välja kasvas täiesti uus tööstusharu, millele viskas tuld alla kogu sotsiaalmeedia ringkond, mis pühendus ekspertteadmiste nõrgestamisele. Ja kogu see trall käis ainult toidu  ja tervise ümber. Olin keskkonna teemaga alles alustanud.




Ja siis tuli Covid-19, mille põhjustas see kuradi loll värdjaviirus. Tappes tuhandeid, halvates tervishoiusüsteeme, sundides meid oma kodudesse varjuma. Oht, mis võib põhjustada peaaegu piiramatuid kannatusi. Pole ühtegi head varianti. Iga valitud tee on täis laipasid. Need, kes otsustavad selliste asjade üle, peavad nüüd valima, milline halvast on vähim halb. See tähendab, et just praegu kaalub keegi kuskil erinevate elude väärtust, otsustades, kes päästetakse ja kelle peame ohverdama. Mul on igavesti hea meel, et inimene, kes neid õõvastavaid otsuseid teeb, pole mina.




Teised, enamasti ilma kvalifikatsioonita ja kogemusteta amatöörid, näivad aga olevat täiesti veendunud, et nemad saaksid paremini hakkama. Insenerid, majandusteadlased, ajakirjanikud ja tehnoloogiaässad loovad oma graafikuid, teevad oma järeldusi ja näitavad kätte parima tee, ilma et neil oleks päevagi kogemust epidemioloogia alal. "Kas te ei saa aru eksponentsiaalsest kasvust", karjuvad nad, saamatu aru, kui irooniline on neist teisi lollideks kutsuda. Nende kohatu kindlus levitab hirmu, tekitab pahameelt ja õhutab paanikat, mis kõik on loodud nende magamistoa mugavusest. Nende kirjeldamatu ülbuse juured tulenevad globaalsest projektist, mis tahab õõnestada traditsiooniliste teadmiste väärtust. Teabe enneolematu demokratiseerimine, mis määratleb meie tänapäevast ajastut, on jätnud meile põlvkonna, kes pole täiesti võimeline mõistma omaenda rumalust. Tarkused ilma arukuseta on mürgine kombinatsioon. See võib varsti surmavaks osutuda.

Kui see põrgu üle meie langeb, heidab see eredat valgust neile, kes on viimastel aastatel tõde väänanud ja sellega manipuleerinud. Gwyneth Paltrow wellness-pask pole enam naljakas, armas ega vabandatav. Goop'i järeleandmatult reklaamitud „Meditsiinimeedium” on jaganud oma näpunäiteid koroonaviiruse vastu võitlemiseks, kahtlemata sellerimahla, mustikate ja muu sellise prügiga. Meid palutakse uskuda, et neid elutähtsaid tervisenõuandeid annab talle tulevikust pärit kummitus, ehkki kummalisel kombel ei suutnud see näha meie praegust epideemiat. See on kõik pentsik ja lõbus seni, kuni mõni õnnetu tohman hakkab uskuma, et ta on surmava viiruse eest kaitstud, kuna maksis ülehinnatud toidulisandite eest 50 dollarit ja läheb oma vanaemale külla.

Mikrobioomi dieedi  alal edu saavutanud geneetik professor Tim Spector jagas hiljuti oma artiklit, soovitades meil kõigil juua keefiri  ja vältida viiruse vastu võitlemiseks töödeldud toitu. Candida dieedi autor ja madala süsivesikusisalduse (low carb) fanaatik  Zoe Harcombe on kirjutanud laialt jagatud ajaveebi postituse, milles räägitakse viirusest, väites enesekindlalt, et teatatud numbrid on valed. Professor Tim Noakes kordas naeruväärset väidet, et "me ei sulge riike gripi tõttu". Kumbki neist pole selle valdkonna ekspert. Mõlemal on sotsiaalmeedais arvestatav järgijate hulk ja nad arvavad, et nende arvamused on kuulamist väärt. Me võime ainult loota, et Trump ei jälgi neid Twitteris.

Kui viimased aastad on meile midagi õpetanud, siis seda, et asi võib alati halvemaks minna. Rahva hinge edasiseks purustamiseks teatas Channel Four, et naftafirma kannupoiss ja ebaõnnestunud restoranipidaja Jamie Oliver täidavad meie telekavades vajaliku lünga, tõstes äsja töötute restoranitöötajate meeleolu igapäevase Corona Virus Cook-Along'iga. Ei ole midagi paremat, kui multimiljonär, kes jagab näpunäiteid kokkuhoidlikkuse osas. 
Järgmisel nädalal aitab prints Andrew tööintervjuudega. Teisipäeval jagab Elon Musk sotsiaalmeedia kaudu nõu uute sõprade leidmiseks läbi sotsiaalmeedia.

Kümned isehakanud toitumisgurud on viiruse vastu võitlemiseks müünud ​​toidulisandeid, leedrimarjaekstrakte või konsultatsiooni alusel väljastatavaid dieedinõuandeid. Karnivooride ja madala süsivesikusisaldusega dieete pakutakse  laialdaselt välja, kui haigestumist ennetatavad. Veganlust on nimetatud kõigi zoonootiliste haiguste lahenduseks. Kuid positiivse poole pealt on sõnapaari "immuunsuse tugevdamine(immune boosting)" esinemine nüüd suurepärane lakmuspaber avastamaks šarlatane.

Selline pask pole ok. See pole kunagi seda olnud, kuid siis oli maailm teistsugune ja murekohaks ainult madala vöökohaga teksased ja teismelised, kes veetsid liiga kaua aega oma telefonides. Praegu on ülemaailmne kuradi pandeemia ja neile teist, kes on mõne viimase aasta jooksul elatist teeninud müües kogu seda heaolu paska, toiduga seotud süütundeid ja imerohtusid, oleks nüüd tõesti hea aeg oma kuradi putka kinni panna. Las arstid, õed ja tõelised teadlased saavad võimaluse oma hääle kuuldavale tuua. Ärge uputage teavet, mis päästab inimeste elud, selleks, et nii oma pseudoteadused ja valed kuuldavaks teha.


Ja seni, kuni  me selleni jõuame, saavad teie seast need, kes on viimased kümme aastat veetnud ründamaks tänapäevast toidusüsteemi, väites, et pika elueaga töödeldud toidud on kogu kurjuse juured, oma arvamused üle vaadata. Võib-olla oleks praegu oma kuradi suu kinni panemine hea asi. Või äkki võtke ühe minuti, et hinnata tänapäevase toidumaailma süsteemi, mida kõvasti kritiseeritakse, kuid hoiab millegipärast miljonid meist toidetuna.
Praegu peame tänama taevast, et meie põllumehed, autojuhid, logistikud, koristajad, tehase ja kaupluse töötajad tapavad end tööga, et saaksime oma kappe täita. Peaksime suutma hinnata pakutavate tervislike, toitainerikkaste, pika elueaga toitude mitmekesisust ja mõtisklema süsteemi üle, mis täidab taldrikuid ajal, mil kümnetele miljonitele inimestele öeldakse ootamatult, et nad peaksid 14 päeva varusid soetama. Supermarketid ja suured tootjad on vaeva näinud ja aeg-ajalt on riiulid olnud tühjad, kuid värske kraami turud ja orgaaniliste köögiviljade kioskid oleksid mõne tunni jooksul tühjad. Ma arvan, et kui asjad normaliseeruvad, ei võeta toidugurude sagedast vingumist konservide, purgitoitude ja külmutatud toodete üle enam tõsiselt. Tootjaid, hulgi- ja jaemüüjaid, kes meid toidavad, kutsutakse kangelasteks õigustatult. Ja me mõistame #JERF-i  (JERF – just eat real food, e. söö tõelist toitu) sõdalaste mõttetusest.


See on uute kangelaste aeg. See on moodsa maailma väärastunud artefakt, et nii paljud meist jumaldavad loodust ja demoniseerivad kõike, mis on inimese loodud. See viirus ja selle põhjustatud haigus on sama loomulikud kui päikeseloojang. Vahendid, mis meid päästavad, sepistatakse teaduse tipptasemel. Geneetiliselt muundatud taimed hakkavad tootma viiruse antikehi, mis aitavad luua vaktsiine. Uusimad geenide redigeerimise tehnikad, mida meie toidusüsteemides demoniseeritakse ja mille vastu võideldakse, aitavad meid lahendustele lähemale. Süstime õnnelikult asju, mida väidetavad keskkonnaaktivistid ohtlikuks tembeldavad, ja meil on vaja seda teha. See on tehnoloogia, mis annab meile lootust. Meie usk loodusesse ja mineviku jäljendamine tähendaks miljoneid enneaegseid, kuid täiesti loomulikke surmasid.

Mingi aja pärast on raske tagasi vaadata ja öelda, et me kõik võiksime elada nagu meie vanavanemad. 1919. aastal tappis Hispaania gripiepideemia umbes 50 miljonit, rohkem kui mõlemas maailmasõjas. Meie sugulased, kes selles suure pandeemia üle elasid või hukkusid, oleksid kõndinud üle klaasikildude, et saada sama turvalist ja usaldusväärset toidutarvet kui meil täna. Nad oleksid imestanud selle tehnoloogia üle, mis võimaldab testida ja isoleerida, suutmata mõista, et mõni päev pärast haiguse tuvastamist oli viiruse geneetilise koodi iga osa järjestatud. Nii paljudele meist nüüd kättesaadavad raviteenused oleksid tollal päästnud kümneid miljoneid inimelusid.

Meie käsutuses on veel palju enam töövahendeid ja nii palju uusi teadmisi. Paljud saavad sellest pandeemiast parema meditsiinilise ravi ja hoolduse kaudu üle. Teised väldivad haigust, kaitsevahendite ja rahvatervise strateegia hämmastavate edusammude tõttu. Miljonid ei vaja haiglaravi, sest nad on kõik tugevamad, tervemad ja paremini toidetud.
Ehk kui asjad tasakaalustuvad, saavad  teadlased ja spetsialistid, kes aitavad seda uut maailma luua, kangelasteks, keda me imetleme. Peame kindlasti rääkima nende lugusid. Kui kogu see pask saab reaalsuseks, nähakse Instagrami toitumisspetsialiste, peibutavaid dieediraamatute autoreid, elustiilieksperte, toidulisandite müüjaid ja moedieetide taganttõukajaid sellistena, kes nad on; kas liigsetena tõeliste probleemide maailmas või rahaahnete oportunistidena, kes nähes inimeste kannatusi võtavad seda põneva turundusvõimalusena. Maailm saab mäletama neid, kes üritasid meid meie kõige pimedamal ajal ära kasutada, ja unustavad need, kellel polnud midagi pakkuda.

Loodan, et kiire kuulsuse  ihalemise asemel,  kasvavad tänase kriisi lapsed üles tahtes olla osa meeskonnast, kes järgmise pandeemia ajal töötab välja uue ELISA testi või purustab rekordajaga vaktsiinikoodi. Omakasupüüdlike tehnikamiljardäride või Ferrari riskifondide tiirutajate asemel tahavad nad ehk olla inimesed, kes arendavad keerulisi arvutimudeleid, mis võimaldavad meil haiguste levikut paremini jälgida ja prognoosida. Või tahavad nad saada arstideks, õdedeks ja tervishoiutöötajateks, reageerides ohule omakasupüüdmatu kangelaslikkusega. Sellistel aegadel on sellised kangelased teravas kontrastis kuulsustega, kes jagavad oma kaubamärgi edendamiseks nartsissistlikke koduvideoid, või maksudest kõrvale hiilivad miljardärid, kes peidavad oma punkreid, tagades samas, et kõik hetkel kasutuks jäänud töötajad vallandatakse ilma palgata.

Mul ei ole sellesse võitlusse eriti palju pakkuda. Rohkem kui kunagi varem kahetsen ma, et biokeemias kraadi omandamise järel, valisin teise tee. Tean, et paljudel inimestel, kellega ma ülikoolis koos käisin, on oskused ja teadmised, mis aitavad. Ainus hea asi, mida ma saan teha, on soovitada selle blogi lugejatel leida üles need, kellel on tõelised teadmised. Peaksime täielikult ignoreerima kõiki neid idiootidest teoreetikud, kellel on pool teaduskraadi, lõpetama nende jälgimise, kes seda katastroofi poliitiliseks mänguks muudavad, ja panema suu kinni kõigil neil, kes meie kannatusi kasu saamiseks ära kasutavad.

Ärge lisage kogu sellelel tulvale veelgi müra. Ärge väitke, et te olete ekspert valdkondades, kus teil puuduvad teadmised. Lõpetage teesklemine, et teate, milline olukord homme välja näeb. Saage aru, et pole ideaalset rada, on ainult üks, mis on kõige vähem halb. Mõistke, et suuri rahvatervisega seotud otsuseid teevad sinust targemad inimesed, kellel on rohkem teavet. Kõigetipuks saage aru ja hinnake seda, et otsuseid langetavad eksperdid ja teadlased on praegu suurema surve all kui keegi teine.  Kui saaksite paremini teha, ei istuks te kodus ega loeks seda kuradi blogi.

Nii et peske käsi, hoidke distantsi  ja kuulake ametlikest allikatest saadud nõuandeid. See viirus läheb maksma palju elusid.  Just praegu tehakse mõned kõige raskemad otsused, mida üldse on võimalik ette kujutada  ja tasakaalu leidmine on äärmiselt keeruline. Vastuvõetud meetmed võivad hõlpsalt jätta 20% meist tööta ja võib maailma viia sügavamasse majanduslangusse kui ükski varasem neist. Kui see just nii läheb, on see ütlemata suur inimlik kulu.

Tasub meeles pidada, et see pole ainus haiguse epideemia, millest me praegu läbi läheme. AIDS on tapnud alates selle esmakordsest ilmnemisest 32 miljonit inimest, sealhulgas 700 000 aastal 2018. aastal. Kuid kui teil on mugavust ja jõukust, on HIV tänapäeval midagi, millega saate üsna lihtsalt ellu jääda ja normaalselt elada. AIDS tapab enamasti vaeseid, puudustkannatavaid ja kõiki, kelle ebaõiglane maailm haavatavaks teeb. Ehkki viirused ise ei diskrimineeri, ei hooli rikkusest või rassist, siis nende põhjustatud haigused sageli diskrimineerivad vägagi. Sama kehtib ka praeguse viiruse kohta, kui laseme sellel ringi lennelda ebaausas maailmas.

Kui rahulikumad ajad kord tagasi pöörduvad ja mingil hetkel see kindlasti juhtub, peame leidma kaastunnet ja pakkuma hoolitsust neile, kellel nii hästi läinud ei ole. Kui me seda ei tee, ületab suurenenud vaesuse tõttu hukkunute arv viiruse põhjustatu. Need meist, kellel on veel tööd, peaksid veenduma, et hoolitseme nende eest, kellel on halvemini läinud. Need, kellel on rikkust, peaksid seda kasutama abistamiseks, mitte nägema ümberkujundatud maailma kui võimalust veel rikkamaks saada.
Viimastel aastatel on kaastunnet ja empaatiat olnud napilt. Maailm peab need asjad uuesti üles leidma, vastasel juhul muutub see veelgi ebaõiglasemaks kohaks. Peame meeles pidama neid, kes meid kõige pimedamatel päevadel ära kasutasid, aga ka tervitama neid, kes meie kõrval meid kaastunde ja lahkusega toetasid. Peame tagama, et tulevik kuuluks neile, kes seda väärivad.

Esmaspäev, 16. märts 2020

Miks seep on parem, kui miski muu!


Võibolla juhtus silma New York Times artikkel kahest vennast, kes tabasid ära selle hetke,  et varsti algab ostubuum ja ostsid kokku 17 700  pudelit desinfitseerimisvahendit. Kuna amazon ja e-bay aga karmistasid reegleid siis nüüd ei ole neil kuskil oma asju kallimalt müüa... :) 
Pärast tohutut pahameeletormi algatas prokurör (attorney general) Herbert H. Slatery nende suhtes uurimise. Peale seda annetasid vennad on pesuvahendi kogu kirikule mahamüümiseks.

Kuid  tegelikult ei ole ka mingit vajadust kallite ja eriliste asjade järele.

Kujutiste tulemus päringule man who purchased disinfectants and cannt sell them


Ennem, kui jooksed poodi arutult kahmama või enne, kui hakkad nutma, et oled ilma jäänud desifintseerimisvahenditest loe seebi spetsialisti selgitusi :)...
Seepi on poes piisavalt ja ei ole vaja hakata kallimalt ostma kokku seda, mis tegelikult ei ole parem abimees.

Professor Palli Thordarson, Islandilt pärit keemik, lähemalt saad temast lugeda siit http://www.chemistry.unsw.edu.au/staff/pall-thordarson

Thordarson kirjutab arusaadavalt ja ülevaatlikult sellest, miks seep on parim kõigest:


I. osa - Miks seep töötab nii hästi koroonaviiruse SARS-CoV-2  ja tõepoolest ka enamiku teiste viiruste suhtes? Kahes osas  seebi, viiruste ja ülimolekulaarse keemia kohta #COVID19


Seep lahustab rasvamembraani ja viirus laguneb nagu kaardimaja ja "sureb". Tegelikult  peaksime ütlema, et see muutub passiivseks, kuna viirused pole tegelikult elusad. Viirused võivad olla kehaväliselt aktiivsed tundideks, isegi päevadeks.
Alkoholi (ja seepi) sisaldavatel desinfektsioonivahenditel ehk vedelikel, salvrätikutel, geelidel ja kreemidel on sarnane toime, kuid need pole tegelikult nii head kui tavaline seep. Peale alkoholi ja seebi ei mõjuta neis toodetes olevad antibakteriaalsed ained üldse viiruse struktuuri.
Järelikult on paljud antibakteriaalsed tooted viiruste suhtes põhimõtteliselt lihtsalt kallis seebi versioon. Parim on seep, kuid alkoholipuhastuslapid on head siis, kui seep pole otstarbekas või käepärane (nt kontoris vastuvõtulaud).


Kuid miks on seep nii hea? Selle selgitamiseks viin teid väikesele teekonnale läbi supramolekulaarse keemia, nanoteaduse ja viroloogia. Püüan seda võimalikult lihtsamate sõnadega selgitada, mis tähendab, et mõned keemia erialaterminid jäävad välja.

Juhin tähelepanu sellele, et kuigi olen supramolekulaarkeemia ja nanoosakeste ekspert, ei ole ma viroloog. Pilt esimese säutsuga  on pärit suurepärasest postitusest viroloogiainfoga:



Praegu kajastab meedia SARS-CoV-2 lakkamatult hinge kinni pidades - millegipärast jäävad selle arutelu põhipunktid kahe silma vahele. Kui vaatate seda pandeemiat ja arvate, et…


Mind on viirused alati paelunud, kuna näen neid ühe silmapaistvama näitena, kuidas supramolekulaarkeemia ja nanoteadused võivad üksteises sulanduda. Enamik viirusi koosneb kolmest võtmeelemendist: RNA, valgud ja lipiidid.

RNA on viiruse geneetiline materjal - see on väga sarnane DNA-ga. Valkudel on mitu rolli, sealhulgas tungimine sihtrakku, abistab viiruse replikatsioonis ja on põhimõtteliselt võtmeelement (näiteks maja tellis) kogu viiruse struktuuris.

Seejärel moodustavad lipiidid (rasvad) viiruse ümbrise nii kaitseks kui ka selle leviku ja rakulise sissetungi hõlbustamiseks. RNA, valgud ja lipiidid kogunevad ise viiruse moodustamiseks. Samas ei ole tugevaid „kovalentseid“ sidemeid, mis neid kõiki koos hoiaks.

Selle asemel põhineb viiruse isesekoostumine nõrkadel mittekovalentsetel interaktsioonidel valkude, RNA ja lipiidide vahel. Need toimivad koos nagu takjapael, nii et isekoostunud viirusosakesi on väga raske lahti harutada. Sellegipoolest saame seda teha (nt seebi abil!).
Enamik viirusi, sealhulgas koroonaviirus, on suurusjärgus 50-200 nanomeetrit - seega on need tõeliselt nanoosakesed. Nanoosakeste interaktsioonid pinnal, millel nad asuvad, on keerulised. Sama viirustega. Nahk, teras, puit, kangas, värv ja portselan on väga erinevad pinnad.

Kui viirus tungib rakku, "kaaperdab" RNA rakumehhanismi nagu arvutiviirus (!) Ja sunnib rakku tegema palju värskeid koopiaid omaenda RNA-st ja erinevatest valkudest, mis viiruse moodustavad.

Need uued RNA ja valgu molekulid komplekteeruvad ise lipiididega (tavaliselt rakus hõlpsasti esinevad), moodustades viiruse uued koopiad. See tähendab, et viirus ise ei tee endast fotokoopiaid, see teeb koopiad ehitusplokkidest, mis seejärel ise uuteks viirusteks kogunevad!

Kõik need uued viirused koormavad  lõpuks raku üle ja see sureb/plahvatab, vabastades viirused, mis seejärel nakatavad rohkem rakke. Kopsudes satuvad mõned neist viirustest hingamisteedesse ja neid ümbritsevatele limaskestadele.

Köha või eriti aevastamise ajal võivad pisikesed tilgad hingamisteedest lennata kuni 10 meetrit (30 jalga)! Arvatakse, et suuremad on peamised koroonaviiruse kandjad ja nad võivad minna vähemalt 2 m (7 jalga). Seega - katke oma köha ja aevastused inimeste eest!

Need pisikesed tilgad jõuavad mingitele pindadele ja kuivavad sageli kiiresti. Kuid viirused on endiselt aktiivsed! Järgmisena juhtub kogu see supramolekulaarkeemia ja see, kuidas iskoostunud nanoosakesed (nagu viirused) oma keskkonnaga reageerivad!


Nüüd on aeg tutvustada võimsat supramolekulaarkeemia kontseptsiooni, mis ütleb: sarnased molekulid näitavad tugevamat vastastikkust mõju, kui erinevad molekulid. Puit, kangas ning nahk kontakteerub  viirustega üsna hästi.

Sellele vastanduvad teras, portselan ja vähemalt mõned plastid, nt. teflon. Samuti on oluline pinna struktuur - mida lamedam on pind, seda vähem viirus pinnale kleepub. Karedamad pinnad võivad viiruse tegelikult tükkideks rebida.

Miks on pinnad erinevad? Viirust hoiab koos vesiniksidemete (nagu näiteks vees leiduvate) ja hüdrofiilsete või “rasvasarnaste“ koosmõjude kombinatsioon. Näiteks kiudude või puidu pind võib moodustada viirusega palju vesiniksidemeid.

Seevastu teras, portselan või teflon ei moodusta viirusega palju vesiniksidemeid. Seega pole viirus nendele pindadega tugevalt seotud. Viirus on sellel pinnal üsna stabiilne, kuigi see ei püsi kangas või puidus kaua aktiivsena.


Kui kaua viirus aktiivsena püsib? See sõltub. Arvatakse, et SARS-CoV-2 koronaviirus püsib soodsatel pindadel aktiivne tundide kaupa, võimaluse korral päeva (selle kohta on ka uus uuring: mis toob ära viiruse eluea erinevatel pindadel). Niiskus (“lahustub”), päikesevalgus (ultraviolettvalgus) ja kuumus (molekulaarsed liikumised) muudavad viiruse vähem stabiilseks.

Nahk on ideaalne pind viiruse jaoks! See on “orgaaniline” ning pinnal olevate surnud rakkude valgud ja rasvhapped interakteeruvad viirusega nii vesiniksidemete kui ka “rasvasarnase” hüdrofiilse interaktsiooni kaudu.
Nii et kui puudutate terase pinda, millel on viiruseosakesed, kleepub see nahale ja läheb seetõttu teie käte peale. Kuid te pole (veel) nakatunud. Kui te siiski oma nägu puudutate, võib viirus levida teie kätelt ja näole.
Ja nüüd on viirus ohtlikult hingamisteede ja lima tüüpi membraanide lähedal suus ja silmades. Nii et viirus pääseb sisse… ja voila! Olete nakatunud (st kui teie immuunsüsteem viirust ei tapa).
Kui viirus on teie kätel, saate seda edasi anda, raputades kellegi teise kätt. Suudlused, noh, see on üsna ilmne ... On ütlematagi selge, et kui keegi aevastab otse su näo ees, oled sa kaetud.

2. osa  
Kujutiste tulemus päringule soap
Niisiis, kui tihti te oma nägu puudutate? Selgub, et enamik inimesi puudutab nägu iga 2–5 minuti tagant! Jah, nii et kui olete viiruse kätte saanud, on suur oht, kui te ei saa aktiivset viirust maha pesta.
Proovime siis puhta veega puhtaks pesta. See võib lihtsalt töötada. Kuid vesi "ainult" konkureerib tugevate "liimitaoliste" interaktsioonidega naha ja viiruse vahel (vesiniksidemete kaudu). Viirus on üsna kleepuv ja ei pruugi liikumist toimuda. Veest ei piisa.
Seebivesi on täiesti erinev. Seep sisaldab rasvalaadseid aineid, mida tuntakse kui amfifiile, mis on struktuurilt väga sarnased viiruse membraani lipiididega. Seebi molekulid “konkureerivad” viiruse membraani lipiididega.




Seebi molekulid konkureerivad ka paljude teiste mittekovalentsete sidemetega, mis aitavad valkudel, RNA-l ja lipiididel omavahel kleepuda. Seep lahustab tõhusalt viirust koos hoidva liimi. Lisage sellele kogu vesi.
Seep kahandab ka viiruse ja naha pinna vahelist koostoimet. Varsti eralduvad viirused ja kukuvad seebi ja vee koosmõjul osaks nagu kaardimaja. Viirus on kadunud!
Nahk on üsna kare ja kortsuline, mistõttu vajate üsna palju hõõrumist ja leotamist, et seep jõuaks naha pinnal iga  peidikuni, mis võib aktiivseid viirusi varjata.
Alkoholipõhised tooted, mis sisaldavad kõiki “desinfitseerivaid” ja “antibakteriaalseid” tooteid, sisaldavad kõrge alkoholisisaldusega lahust, tavaliselt 60–80% etanooli, mõnikord natuke isopropanooli ja seejärel vett + natuke seepi.


Etanool ja muud alkoholid ei moodusta mitte ainult viiruse materjaliga hõlpsalt vesiniksidemeid, vaid on lahustina lipofiilsemad kui vesi. Seetõttu lahustab alkohol ka lipiidmembraani ja häirib viiruse muid supramolekulaarseid interaktsioone.

Kuid viiruse kiireks lahustumiseks on vaja üsna suurt alkoholi kontsentratsiooni (võib-olla + 60%). Viin või viski (tavaliselt 40% etanool) ei lahusta viirust nii kiiresti. Üldiselt pole alkohol selle ülesande täitmisel nii hea kui seep.


Peaaegu kõik antibakteriaalsed tooted sisaldavad alkoholi ja natuke seepi ning see aitab viirusi tappa. Kuid mõned sisaldavad ka aktiivseid baktereid tapvaid aineid, nagu triklosaan. Need aga ei tee viirusele põhimõtteliselt midagi!

Kokkuvõtteks võib öelda, et viirused on peaaegu nagu väikesed rasva-nanoosakesed. Nad võivad pindadel mitu tundi aktiivsena püsida ja neid siis puudutusega endale saada. Seejärel satuvad nad meile näkku ja nakatavad meid, sest enamik meist puudutab nägu üsna sageli.

Vesi ei ole ainuüksi viiruse pesemisel meie käest eriti tõhus. Alkoholipõhised tooted töötavad paremini. Kuid miski ei võta seepi - viirus eraldub nahalt ja seebivees laguneb väga kergesti.
Siin see on - supramolekulaarkeemia ja nanoteadused räägivad meile palju mitte ainult sellest, kuidas viirus ise funktsionaalseks aktiivseks ähvarduseks sai, vaid ka sellest, kuidas suudame viirusi võita nii lihtsa asja nagu seebi abil.


Tänan, et lugesite minu esimest sellekohast postitust. Vabandage kõigi ülaltoodud vigade pärast. Võib-olla on mul siin mõned viroloogia üksikasjad valed, kuna ma pole viroloog erinevalt @MackayIM, kelle suur fänn ma olen! Kuid ma loodan, et see inspireerib teid mitte ainult seepi kasutama, vaid ka keemiat uurima.