Vihase koka monoloog viiruse ümber käivast trallist.

Veel natuke sapilisust? 

Angry Chef ehk Anthony Warner on biokeemiku kraadiga  25 aastat kokaametit pidanud mees. Siit võid lugeda pikemalt, miks siis kokk nii vihane on :).

Sapine, kriitiline, vihane ja äärmiselt täpne. :)

Olen tahtnud varemgi tema artiklitest midagi tõlkida, kuid tema vandesõnade kollektsioon on üsna mahlane ja paratamatult läheb osa tõlkes kaotsi. 

Ise kirjutab ta, et Angry Chef on pühendunud toidumaailmas levivate valede ja naeruväärsuste paljastamisele. "Olen olnud kokk 25 aastat ja minu suur kirg on toit. Siin, kus nii paljud blogijad, kuulsustest peakokkad, ajakirjanikud, toidukirjanikud, toidutootjad omavahel võitlevad üsna rahvarohke turuniši nimel, räägitakse toidust, mida me sööme valesid iga päev. Ja inimesed, kes toidust valesid räägivad, ajavad mind vihaseks. See ajab mind vihaseks, kuna nad kuritarvitavad midagi, mida ma armastan."

Muidu ta väga vihane välja ei näe:

21. märtsi postituses kirjutab The Angry Chef: 

Mulle ei läinud eriti korda, kui heaolu(wellness)tööstus rikastele inimestele kasutut sitta müüs, lihtsalt ironiseerisin kõrvalvaatajana.

Põhjus, miks ma nii palju aega olen pühendanud toitumisalaste müütide ümberlükkamisele on see, et minu arvates esindab dieedikultus tumedamat, sügavamat halba enesetunnet. Kahjustub teadlikkus. Püütakse idealiseerida minevikku. Ekslikult võrdustatakse naturaalne heaga. Teadusareng lükatakse tagasi kodukootud tõe pärast.

Oma blogi kirjutamise aastate jooksul olen kaevunud tohutusse küülikuurgu. Alustades mõnedest 2016. aasta Instagrami „puhastest“ toitujatest koos Goopi ja Meditsiinimeediumiga on minu viha jõudnud nii professorite, toitumisspetsialistide, arstide, psühholoogide, nii veganite kui ka karnivoorideni. Olen ründanud dieeditööstust, toidulisanditööstust, tervisliku toidu tööstust ja lihatööstust. Siin olid need, kes väitsid end olevat tõenduspõhised praktikud, kuid olid huvitatud ainult oma mõttetute dieediraamatute müümisest. Oli lugematu arv närukaelu, kes olid niivõrd ennast täis, et uskuda, et just nemad oskavad toitumisalast teaduskirjandust paremini tõlgendada kui need komiteed, kelle ülesanne oli seda teha. Välja kasvas täiesti uus tööstusharu, millele viskas tuld alla kogu sotsiaalmeedia ringkond, mis pühendus ekspertteadmiste nõrgestamisele. Ja kogu see trall käis ainult toidu  ja tervise ümber. Olin keskkonna teemaga alles alustanud.

Ja siis tuli Covid-19, mille põhjustas see kuradi loll värdjaviirus. Tappes tuhandeid, halvates tervishoiusüsteeme, sundides meid oma kodudesse varjuma. Oht, mis võib põhjustada peaaegu piiramatuid kannatusi. Pole ühtegi head varianti. Iga valitud tee on täis laipasid. Need, kes otsustavad selliste asjade üle, peavad nüüd valima, milline halvast on vähim halb. See tähendab, et just praegu kaalub keegi kuskil erinevate elude väärtust, otsustades, kes päästetakse ja kelle peame ohverdama. Mul on igavesti hea meel, et inimene, kes neid õõvastavaid otsuseid teeb, pole mina.

Teised, enamasti ilma kvalifikatsioonita ja kogemusteta amatöörid, näivad aga olevat täiesti veendunud, et nemad saaksid paremini hakkama. Insenerid, majandusteadlased, ajakirjanikud ja tehnoloogiaässad loovad oma graafikuid, teevad oma järeldusi ja näitavad kätte parima tee, ilma et neil oleks päevagi kogemust epidemioloogia alal. "Kas te ei saa aru eksponentsiaalsest kasvust", karjuvad nad, saamatu aru, kui irooniline on neist teisi lollideks kutsuda. Nende kohatu kindlus levitab hirmu, tekitab pahameelt ja õhutab paanikat, mis kõik on loodud nende magamistoa mugavusest. Nende kirjeldamatu ülbuse juured tulenevad globaalsest projektist, mis tahab õõnestada traditsiooniliste teadmiste väärtust. Teabe enneolematu demokratiseerimine, mis määratleb meie tänapäevast ajastut, on jätnud meile põlvkonna, kes pole täiesti võimeline mõistma omaenda rumalust. Tarkused ilma arukuseta on mürgine kombinatsioon. See võib varsti surmavaks osutuda.

Kui see põrgu üle meie langeb, heidab see eredat valgust neile, kes on viimastel aastatel tõde väänanud ja sellega manipuleerinud. Gwyneth Paltrow wellness-pask pole enam naljakas, armas ega vabandatav. Goop'i järeleandmatult reklaamitud „Meditsiinimeedium” on jaganud oma näpunäiteid koroonaviiruse vastu võitlemiseks, kahtlemata sellerimahla, mustikate ja muu sellise prügiga. Meid palutakse uskuda, et neid elutähtsaid tervisenõuandeid annab talle tulevikust pärit kummitus, ehkki kummalisel kombel ei suutnud see näha meie praegust epideemiat. See on kõik pentsik ja lõbus seni, kuni mõni õnnetu tohman hakkab uskuma, et ta on surmava viiruse eest kaitstud, kuna maksis ülehinnatud toidulisandite eest 50 dollarit ja läheb oma vanaemale külla.

Mikrobioomi dieedi  alal edu saavutanud geneetik professor Tim Spector jagas hiljuti oma artiklit, soovitades meil kõigil juua keefiri  ja vältida viiruse vastu võitlemiseks töödeldud toitu. Candida dieedi autor ja madala süsivesikusisalduse (low carb) fanaatik  Zoe Harcombe on kirjutanud laialt jagatud ajaveebi postituse, milles räägitakse viirusest, väites enesekindlalt, et teatatud numbrid on valed. Professor Tim Noakes kordas naeruväärset väidet, et "me ei sulge riike gripi tõttu". Kumbki neist pole selle valdkonna ekspert. Mõlemal on sotsiaalmeedais arvestatav järgijate hulk ja nad arvavad, et nende arvamused on kuulamist väärt. Me võime ainult loota, et Trump ei jälgi neid Twitteris.

Kui viimased aastad on meile midagi õpetanud, siis seda, et asi võib alati halvemaks minna. Rahva hinge edasiseks purustamiseks teatas Channel Four, et naftafirma kannupoiss ja ebaõnnestunud restoranipidaja Jamie Oliver täidavad meie telekavades vajaliku lünga, tõstes äsja töötute restoranitöötajate meeleolu igapäevase Corona Virus Cook-Along'iga. Ei ole midagi paremat, kui multimiljonär, kes jagab näpunäiteid kokkuhoidlikkuse osas. 

Järgmisel nädalal aitab prints Andrew tööintervjuudega. Teisipäeval jagab Elon Musk sotsiaalmeedia kaudu nõu uute sõprade leidmiseks läbi sotsiaalmeedia.

Kümned isehakanud toitumisgurud on viiruse vastu võitlemiseks müünud ​​toidulisandeid, leedrimarjaekstrakte või konsultatsiooni alusel väljastatavaid dieedinõuandeid. Karnivooride ja madala süsivesikusisaldusega dieete pakutakse  laialdaselt välja, kui haigestumist ennetatavad. Veganlust on nimetatud kõigi zoonootiliste haiguste lahenduseks. Kuid positiivse poole pealt on sõnapaari "immuunsuse tugevdamine(immune boosting)" esinemine nüüd suurepärane lakmuspaber avastamaks šarlatane.

Selline pask pole ok. See pole kunagi seda olnud, kuid siis oli maailm teistsugune ja murekohaks ainult madala vöökohaga teksased ja teismelised, kes veetsid liiga kaua aega oma telefonides. Praegu on ülemaailmne kuradi pandeemia ja neile teist, kes on mõne viimase aasta jooksul elatist teeninud müües kogu seda heaolu paska, toiduga seotud süütundeid ja imerohtusid, oleks nüüd tõesti hea aeg oma kuradi putka kinni panna. Las arstid, õed ja tõelised teadlased saavad võimaluse oma hääle kuuldavale tuua. Ärge uputage teavet, mis päästab inimeste elud, selleks, et nii oma pseudoteadused ja valed kuuldavaks teha.

Ja seni, kuni  me selleni jõuame, saavad teie seast need, kes on viimased kümme aastat veetnud ründamaks tänapäevast toidusüsteemi, väites, et pika elueaga töödeldud toidud on kogu kurjuse juured, oma arvamused üle vaadata. Võib-olla oleks praegu oma kuradi suu kinni panemine hea asi. Või äkki võtke ühe minuti, et hinnata tänapäevase toidumaailma süsteemi, mida kõvasti kritiseeritakse, kuid hoiab millegipärast miljonid meist toidetuna.

Praegu peame tänama taevast, et meie põllumehed, autojuhid, logistikud, koristajad, tehase ja kaupluse töötajad tapavad end tööga, et saaksime oma kappe täita. Peaksime suutma hinnata pakutavate tervislike, toitainerikkaste, pika elueaga toitude mitmekesisust ja mõtisklema süsteemi üle, mis täidab taldrikuid ajal, mil kümnetele miljonitele inimestele öeldakse ootamatult, et nad peaksid 14 päeva varusid soetama. Supermarketid ja suured tootjad on vaeva näinud ja aeg-ajalt on riiulid olnud tühjad, kuid värske kraami turud ja orgaaniliste köögiviljade kioskid oleksid mõne tunni jooksul tühjad. Ma arvan, et kui asjad normaliseeruvad, ei võeta toidugurude sagedast vingumist konservide, purgitoitude ja külmutatud toodete üle enam tõsiselt. Tootjaid, hulgi- ja jaemüüjaid, kes meid toidavad, kutsutakse kangelasteks õigustatult. Ja me mõistame #JERF-i  (JERF – just eat real food, e. söö tõelist toitu) sõdalaste mõttetusest.

See on uute kangelaste aeg. See on moodsa maailma väärastunud artefakt, et nii paljud meist jumaldavad loodust ja demoniseerivad kõike, mis on inimese loodud. See viirus ja selle põhjustatud haigus on sama loomulikud kui päikeseloojang. Vahendid, mis meid päästavad, sepistatakse teaduse tipptasemel. Geneetiliselt muundatud taimed hakkavad tootma viiruse antikehi, mis aitavad luua vaktsiine. Uusimad geenide redigeerimise tehnikad, mida meie toidusüsteemides demoniseeritakse ja mille vastu võideldakse, aitavad meid lahendustele lähemale. Süstime õnnelikult asju, mida väidetavad keskkonnaaktivistid ohtlikuks tembeldavad, ja meil on vaja seda teha. See on tehnoloogia, mis annab meile lootust. Meie usk loodusesse ja mineviku jäljendamine tähendaks miljoneid enneaegseid, kuid täiesti loomulikke surmasid.

Mingi aja pärast on raske tagasi vaadata ja öelda, et me kõik võiksime elada nagu meie vanavanemad. 1919. aastal tappis Hispaania gripiepideemia umbes 50 miljonit, rohkem kui mõlemas maailmasõjas. Meie sugulased, kes selles suure pandeemia üle elasid või hukkusid, oleksid kõndinud üle klaasikildude, et saada sama turvalist ja usaldusväärset toidutarvet kui meil täna. Nad oleksid imestanud selle tehnoloogia üle, mis võimaldab testida ja isoleerida, suutmata mõista, et mõni päev pärast haiguse tuvastamist oli viiruse geneetilise koodi iga osa järjestatud. Nii paljudele meist nüüd kättesaadavad raviteenused oleksid tollal päästnud kümneid miljoneid inimelusid.

Meie käsutuses on veel palju enam töövahendeid ja nii palju uusi teadmisi. Paljud saavad sellest pandeemiast parema meditsiinilise ravi ja hoolduse kaudu üle. Teised väldivad haigust, kaitsevahendite ja rahvatervise strateegia hämmastavate edusammude tõttu. Miljonid ei vaja haiglaravi, sest nad on kõik tugevamad, tervemad ja paremini toidetud.

Ehk kui asjad tasakaalustuvad, saavad  teadlased ja spetsialistid, kes aitavad seda uut maailma luua, kangelasteks, keda me imetleme. Peame kindlasti rääkima nende lugusid. Kui kogu see pask saab reaalsuseks, nähakse Instagrami toitumisspetsialiste, peibutavaid dieediraamatute autoreid, elustiilieksperte, toidulisandite müüjaid ja moedieetide taganttõukajaid sellistena, kes nad on; kas liigsetena tõeliste probleemide maailmas või rahaahnete oportunistidena, kes nähes inimeste kannatusi võtavad seda põneva turundusvõimalusena. Maailm saab mäletama neid, kes üritasid meid meie kõige pimedamal ajal ära kasutada, ja unustavad need, kellel polnud midagi pakkuda.

Loodan, et kiire kuulsuse  ihalemise asemel,  kasvavad tänase kriisi lapsed üles tahtes olla osa meeskonnast, kes järgmise pandeemia ajal töötab välja uue ELISA testi või purustab rekordajaga vaktsiinikoodi. Omakasupüüdlike tehnikamiljardäride või Ferrari riskifondide tiirutajate asemel tahavad nad ehk olla inimesed, kes arendavad keerulisi arvutimudeleid, mis võimaldavad meil haiguste levikut paremini jälgida ja prognoosida. Või tahavad nad saada arstideks, õdedeks ja tervishoiutöötajateks, reageerides ohule omakasupüüdmatu kangelaslikkusega. Sellistel aegadel on sellised kangelased teravas kontrastis kuulsustega, kes jagavad oma kaubamärgi edendamiseks nartsissistlikke koduvideoid, või maksudest kõrvale hiilivad miljardärid, kes peidavad oma punkreid, tagades samas, et kõik hetkel kasutuks jäänud töötajad vallandatakse ilma palgata.

Mul ei ole sellesse võitlusse eriti palju pakkuda. Rohkem kui kunagi varem kahetsen ma, et biokeemias kraadi omandamise järel, valisin teise tee. Tean, et paljudel inimestel, kellega ma ülikoolis koos käisin, on oskused ja teadmised, mis aitavad. Ainus hea asi, mida ma saan teha, on soovitada selle blogi lugejatel leida üles need, kellel on tõelised teadmised. Peaksime täielikult ignoreerima kõiki neid idiootidest teoreetikud, kellel on pool teaduskraadi, lõpetama nende jälgimise, kes seda katastroofi poliitiliseks mänguks muudavad, ja panema suu kinni kõigil neil, kes meie kannatusi kasu saamiseks ära kasutavad.

Ärge lisage kogu sellelel tulvale veelgi müra. Ärge väitke, et te olete ekspert valdkondades, kus teil puuduvad teadmised. Lõpetage teesklemine, et teate, milline olukord homme välja näeb. Saage aru, et pole ideaalset rada, on ainult üks, mis on kõige vähem halb. Mõistke, et suuri rahvatervisega seotud otsuseid teevad sinust targemad inimesed, kellel on rohkem teavet. Kõigetipuks saage aru ja hinnake seda, et otsuseid langetavad eksperdid ja teadlased on praegu suurema surve all kui keegi teine.  Kui saaksite paremini teha, ei istuks te kodus ega loeks seda kuradi blogi.

Nii et peske käsi, hoidke distantsi  ja kuulake ametlikest allikatest saadud nõuandeid. See viirus läheb maksma palju elusid.  Just praegu tehakse mõned kõige raskemad otsused, mida üldse on võimalik ette kujutada  ja tasakaalu leidmine on äärmiselt keeruline. Vastuvõetud meetmed võivad hõlpsalt jätta 20% meist tööta ja võib maailma viia sügavamasse majanduslangusse kui ükski varasem neist. Kui see just nii läheb, on see ütlemata suur inimlik kulu.

Tasub meeles pidada, et see pole ainus haiguse epideemia, millest me praegu läbi läheme. AIDS on tapnud alates selle esmakordsest ilmnemisest 32 miljonit inimest, sealhulgas 700 000 aastal 2018. aastal. Kuid kui teil on mugavust ja jõukust, on HIV tänapäeval midagi, millega saate üsna lihtsalt ellu jääda ja normaalselt elada. AIDS tapab enamasti vaeseid, puudustkannatavaid ja kõiki, kelle ebaõiglane maailm haavatavaks teeb. Ehkki viirused ise ei diskrimineeri, ei hooli rikkusest või rassist, siis nende põhjustatud haigused sageli diskrimineerivad vägagi. Sama kehtib ka praeguse viiruse kohta, kui laseme sellel ringi lennelda ebaausas maailmas.

Kui rahulikumad ajad kord tagasi pöörduvad ja mingil hetkel see kindlasti juhtub, peame leidma kaastunnet ja pakkuma hoolitsust neile, kellel nii hästi läinud ei ole. Kui me seda ei tee, ületab suurenenud vaesuse tõttu hukkunute arv viiruse põhjustatu. Need meist, kellel on veel tööd, peaksid veenduma, et hoolitseme nende eest, kellel on halvemini läinud. Need, kellel on rikkust, peaksid seda kasutama abistamiseks, mitte nägema ümberkujundatud maailma kui võimalust veel rikkamaks saada.

Viimastel aastatel on kaastunnet ja empaatiat olnud napilt. Maailm peab need asjad uuesti üles leidma, vastasel juhul muutub see veelgi ebaõiglasemaks kohaks. Peame meeles pidama neid, kes meid kõige pimedamatel päevadel ära kasutasid, aga ka tervitama neid, kes meie kõrval meid kaastunde ja lahkusega toetasid. Peame tagama, et tulevik kuuluks neile, kes seda väärivad.