esmaspäev, 25. juuli 2011

Superfood küsimus

Kallid superfoodid:)


Küsimus siit allpoolt, kas superfoodid on head asjad. Tulebki kohe öelda, et igas asjas on midagi head. Absoluutselt igas – kuigi alati ei paista välja. Hea võib oleneda kogusest – mingil hetkel kui kogus läheb väga suureks on asi sulle kahjulik ja vastupidi. Hea võib oleneda inidividuaalsusest, tasakaalutuste ulatusest, tervislikust seisundist – millest iganes. Täna hea – homme halb… Aga mis siin targutada.

Superfood on väga moes. Liigagi. Algul toortoidu maailma sisse elades proovisin neid peaaegu kõiki. Sestap proovi ikka, kui kahtled või tunned,et vajad neid. Säilita oma arukus ja ole avatud uurima edasi...

Cornelli Ülikoolis märkisid lisandite õppejõud – kui superfood või nö whole food supperfood/suppelment (terviklikust toidust valmistatud supertoit või lisand) aitab sul omaks võtta tervislik elustiil, teeb ülemineku protsessi sulle meeldivamaks ja kergemaks – kasuta seda. Kuid ära jää seda kasutama pikka aega. Miks siis?

Eriti märgitakse superfoodide juurde, et need on valmistatud terviklikust toiduainest (whole food) – st, et mingi taim või taime osa on kuivatatud ja jahvatatud ning see ongi oma olemuselt ja toitainete sisalduselt super! Tavajuhul on need supersisaldusega marjad, juures, lehed, viljad. Kui näiteks mari sialdab endas vett 65% ja see mari kuivatatkse ära siis kas ta saab enam olla whole food/terviklik täistoit. Tulem on ikka midagi, millest on 65% kadunud – seda on üle poole. Pane seda tähele. Jah kuivatamine säilitab toitaineid – aga elusas viljas on need toitained ideaalses vahekorras vesises keskkonnas.

Teine on see meeletu koguste tagajahtimine. Seda vitamiini on seal kohe niipalju ja seda mineraali nii palju. Mind veidi huvitas ma tegin maca ja nõgese võrdluse (kes rohelisel kursusel käis sai paberil ka) – nõges annab macale kordi ja kordi silmad ette. Aga me ostame macat, sest see maksab raha. Tervist saab ju ainult osta, mitte kuskilt tee servalt võtta, kas pole. Noniga võrreldes on kuuseokas kordi ja kordi rohkem, aga me ostame eksootikat, sest see mis tundub kauge ja võõras on kindlasti imeline. Veidi uurides saab infot päris palju. Ja üks asi on üsna kindel Eesti aiad-metsad on superfoodi paksult täis. Võimalik, et me ise hakkame seda välja saatma, mitte ei jookse reklaami peale tormi. Iga meie umbrohi, marjake metsas annab vitamiine ja mineraale 100 kordi rohkem kui meie keha päevas vajab. Üks nurmenuku leht katab päevase C vitamiini vajaduse. Katabki ja korjame veel 10 erinevat marja&lehekest ja kõik ongi käes. Mis meil puudu jääb on kalor. Me vajame vitamiine milli ja mikrogrammides. Mikrogramm on tuhandik grammi. Pea nüüd hoogu ja korda veel tuhandik grammi. Kujuta endale ette tuhandeks osaks jagatud grammi. Sul on see olemas – kuhu tormad. Miks nii palju on vaja. Kui me oma vitamiinid-mineraalid ära sööme nende vajalikus koguses jääb efektiivset kütust ehk kaloreid vajaka. Raua kõige parem allikas on …raud. Kas pole. Raud sisaldab 100% rauda. Miks sa ei söö rauda – ei maitse, närida ei saa ja seedub halvasti. Igal kireval pakil on kirev reklaam – seda kohe niiii palju. Ja seal ongi niiiii palju, et jätkuks sajale. Keha ei võta seda, võiksid teha siis oma uriini jm analüüsi ja vaadata, kui palju seda head kraami välja tuleb. Sealt saab kohe uue superfoodi – niipalju on seal kõike, mida ei imendu ja mida keha sellistes megadoosdes ei vaja. Tolmpulbriks tehtud superfood on omamoodi stimulant – ta ei sarnane loodusliku toiduga. Ja maca pulbrist sa vett kasutades uuesti juurt kokku ei pane. Looduslik – korjatud, pestud, kuivatatud, jahvatatud, purki pistetud, mööda liine ja mitmekordseid pakendamisi liikudes, õhu ja valgusega kokkupuutudes – kaob pulbrist palju. Proovi maasikat ja maasikajahu, proovi mustsõstart ja mustsõstra jahu. Usun, et tunned vahet maistes. Kui tunned vahet siis tunneb seda ka sinu keha.




Roheline superfood. No nii, olen igatpidi püüdnud asja üle arutleda – ja ikkagi – antropoloogid märgivad, et inimene ei ole mäletseja! Pane laps rohule, heida ise murule – ei teki soovi päev otsa muru närida. JA, värske heina lõhn on meeldiv, aga mitte isu äratav. Kevadine värske roheline on teine asi – siis tormad talvest tulnuna värske mineraali järele. Pigem valid ikka närimiseks võilille või naadi kui orast. Aga orases on kõike niiiii palju ja kui sa ei viitsis eda iga päev mäluda siis kuivatame ja jahvatame ära, siis segame uuesti veega ja joome liitrite kaupa endale sisse. See on hea, kui sa puhastad oma keha, see on hea happelisuse taseme alandamiseks ja aluselisuse tõstmiseks. Aga kord su keha puhas on, miks sa jätkad. Roheline on aluseline muidugi aga üsna tugevalt aluseline. Ja kogu aeg ennast pesta – kuude ja aastate kaupa. Muudkui uhada pesuvett sisse-välja. Kui süüa valgu-rasvarikast toitu hapustub keha üha uuesti ja see pidev happe ja siis liitritega puhastajat peale – see võib keha pideva jo-jo efektiga välja kurnata. Tuleb proovida naturaalsemalt läbi saada. Kui keha puhas, instinktid taastatud, maitsepungad korras – pöördu taas elusa-elava-loomulikus olekus toidu poole ja vaata mille poole tõmbab. Söö rohelist, roheline on väga hea aga vaata koguseid, mida oled suuteline ära sööma. Roheline kõige kalorivaesem toidugrupp – kõige mineraalainerikkam seda küll. Aga on sul isu ilma maitseaineteta – rafineeritud toitudeta soola ja õlita seda süüa. Looduses ei ole soola ja õli nii vedelemas. Kui see oleks vajalik, oleks see rohus, lehes olemas. Kui sa püüad hakkama saada ainult rohelisega, tuleb süüa päev läbi. Mineraalained saad kätte paarist peotäiest aga kalorit ei saa. Siis saad pudelitega vett, mis su magu ja kõhtu täidaks ja aitaks unustada või ka maha suruda selle, mida sa loodusest toiduks tegelikult valiksid. Viia majas läbi suurpuhastus iga päev – ei ole hea idee. Aga kui maja must, tasub küll.


Kakao – toorkakao on ka ju superfood. Tõesti supertoit, et saada lahti arvamusest nagu sa oleksid šokolaadi sõltlane. Üsna varsti tooršokolaadiga katsetades saad aru, et enamik on ikka suhkrusõltlased. Aitab tooršokolaad ka edukalt koguseid vähendada. Aga stimulant on ta sellest hoolimata. Alguses tundub tooršokolaad suurepärane, siis kui sa rohkem loed hakkad leidma ka selliseid neti lehti, kus märgitakse, et see on toksiline. Kumb siis. Oleneb kogusest. Nagu alati, kõik oleneb kogusest. Ämber vett on toksiline kui sa selle korraga ära jood. On ka tooršokolaad, kui teda palju saab. JA üks asi, millele ma olen mõelnud – Wolfe kirjutab palju kakao ajaloost ja pange tähele. Kakaouba oli nii väärtuslik, et see oli raha eest – rituaalide abimees. Kui midagi on nii väärtuslik, et on raha eest – siis see tähendab ka seda, et teda ei söödud igapäevaselt või suurtes kogustes. Raha ei süüa. Raha on midagi enamat. Ja rituaalide samamoodi – seega mitte igapäevane tavatoit. Me oleme siin täna nii stimulantides kinni, et väga raske on sellest ringist välja tulla. Vajame sõnu ime-super-palju-väga palju, otsime neid igalt pakendilt. Kas tahaksid haigust palju, kaalu palju – ei, siis on vaja hästi järele vaadata kui palju on piisav. Kuivatatud pulbertoit paneb meid seda sisse jooma liigses koguses. Me võtaksime näiteks maca juure ja sööksime seda – kui palju sa arvad, et sa teda sööd ja kui pikka aega järjest. Kui pikka aega sa orast sööd ja kui suures koguses. Pulber segatud veega, segatuna smuutisse võtab ära selle võimaluse keha tunnetada ja tema vajadusi õigesti hinnata. Keha annab sulle reaktsiooni siis kui sa võtad toiduaine ja teda värskes, toores olekus närima hakkad, nii nagu loodus selle sulle ette on näinud – tekitab see sinus meeldivaid aistinguid, maitseb see sulle, lõhnab kutsuvat, tahad sa seda veel.

Mind on jahmatanud osade toortoidu autorite menüüd – smuutid täis 3-7 erinevat pulbrit, veel jahvatusi salatile, joogiveele, supile ja magustoidule. Minu jaoks on ka see ebaloomulik. Tolmpeente pulbrite sisseajamine – ei kisu kohe üldse. Liiga palju head muutub vastandiks. Liiga palju head hakkab töötama sinu vastu. Aga proovi ja vaata järele.

Siin on tegelik superfood - värske ja lõpmatult müstline - nagu inimene.

neljapäev, 21. juuli 2011

Diabeet ja puuviljad - kas sobiv kooslus! Sport ja puuviljad?

KA Taani festivali üks korraldajatest Laura oli oma diabeedist lahti saanud (2 tüüp) ja Shifti ma juba mainisin. Aga ma võtsin ühe I tüübi diabeetikust sportlase loo, kuna see on selline ülevaatlik, kuidas ka I tüübi diabeetik saab tervislikult toituda 
Cyrus Khambatta märkis: "Ma ei unusta seda korda kunagi, kui ma esimest korda tegin Doug Grahamiga koos trenni. Olin ainult pool tema vanusest, parimas sportlikus eas, tugevalt trenni teinud. Mõtlesin ise: Ah ma sellele kutile alles näitan, mis tähendab üks õige trenn. Võttis ainult 15 minutit, et veenduda - Doug Graham on igati minust üle. Oli täiesti vale arvata, et on midagi, mida mina suudan teha ja Graham mitte. Ma olin täiesti hämmastunud, et mees, kes on sama vana kui minu isa, hüppab kõrgemale, jookseb kiiremini, reageerib kiiremini, hoiab tasakaalu kauem, hingab rahulikumalt-aeglasemalt ja ikka veel on tal päeva lõpuks rohkem energiat. Sellist taset olin ma kohanud vaid käputäie sportlaste juures. Kuidas pagan ta sai taastuda kiiremini, kui ta oli juba 50 aastat vana? Mis oli tema keha kütuseks sellist, mis minul puudus?
Tegelikult oli mul diagnoositud 22 aastaselt I tüübi diabeet, haigus mis aegamisi minu keha kurnama hakkas. Tarbides Atkinsi valgu rohket (süsivesikuvaest) dieeti, olin suurendanud juba oma insuliini süstimist 25%. Arvasin, et nii sammun aeglaselt tervise poole. Ainult et sammusin küll aga valele poole. Tegin täpselt seda, mida kokaraamtud mulle soovitasid selle dieedi korral. Jätsin välja makaronid ja leivad-saiad. Suurendasin kana, loomaliha, munade ja piimatoodete tarbimist.  Mõnel korral nädalas näkitsesin mõne puu- või aedvilja. Madala süsivesiku sisaldusega dieet tundus nii loogiline: kui süsivesikud vastutavad veresuhkru taseme eest, siis süsivesikute eemaldamine menüsüt peaks andma reguleeritud veresuhkru. Rääkisin oma sõprdele ja perelegi, kuidas ma olen oma veresuhkru kontrolli alla saanud...
Toortoidust kuulsin ühelt oma sõbralt, kes ebaõnnestunult oli katsetanud toortoitumist. Kuna ta tarbis palju pähkleid ja avokaadosid, ei tulnud loodetud tulemusi. Siis tutvusin Doug Grahamiga. J mõtlesin: süüa puuvilju ja aedvilju, milline uudne idee. JA miks ei olnud ma varem mõelnud, et vastus minu probleemidele võib olla toidus, mida MA EI söönud.Teadsin muidugi, et puuviljad-aedviljad on tervisele kasulikud, kuid arvasin ka et sportlased ei saa omada atleetiku keha sellise toitumisega, ilma loomse valguta....
Ainult seetõttu, et ma olin oma tervise pärast nii meeleheitel, otsustasin Grahami soovitatut järgi proovida. Alguses otsustasin välja jätta liha. Siis teraviljad ja piimatooted. Ai, kui raske see oli. Pere ja sõbrad hoiatasid mind ettevaatusele., kuna liha menüüst välja jätmine võib ohustada minu tervist. Ainult mõned üksikud mõistsid madala rasvasusega, kõrge süsivesikutega toitumist...
Olen nüüd kaks aastat seda toitumist jälginud ja tulemused on ületanud minu igasugeused ootused. Minu keha on täiesti muutunud. Minu nahk on pehmem, minu küüned näevad esimest korda elus normaalsed välja, ma olen peaaegu alati hästi hüdreeritud, minu igemed terved ja ei veritse enam, ma magan paremini. Esimest korda elus suudan ma võistelda suurema suutlikkusega. Pikkadel rattasõitudel on minu südamelöögid jäänud ebatavaliselt madalaks, mis lubab mul vändata tugevamini pikka aega järjest. Kõige olulisem on, et ma olen võimeline tarbima palju rohkem kaloreid päeva jooksul ainult osaga sellest insuliinist, mida tarbisin varem. Insuliini juurde manustamist mõõdetakse ühikutes tarbitud süsivesiku grammi kohta. Atkinsi dieedi ajal ma süstisin insuliini 1 ühik - 16g süsivesiku kohta. Nüüd 80/10/10 toitumise juures manustan 1 ühiku insuliini - 68g süsivesiku kohta. Seega ma saan tarbida rohkem toitu väiksema insuliini kogusega ja see on treeningute puhul väga oluline....

Müstilisele inimesele müstiline aed

Taanis oli ka permakultuuri loeng, eesti keeles siis vist ehk muinasviljeluse loeng? Olin selle suhtes algselt veidi kriitiliselt meelestatud, et mis nemad seal Euroopas mujal ka teavad:). Meil siin sellest palju räägitakse, eestlane ennast ise palju tõstab ja sageli ka väike ennast suuremast paremaks teha püüab. Aga inimesed üle kogu maailma hoiavad ja armastavad Maad ja on palju õppinud. Nii, et tore oli veenduda, et ka Eestis väljaspool muistsest aiapidamisest teavad küll ja teevad ka. Taani mees rääkis meile siis loodusega kooskõlas aiapidamisest, traktorit kasutamata, loodust märgates, keset seda ärgates...:).
MA tooksin siia mõned lingid, mida meile anti - ei ole neid ise veel vaatamas käinud. Palju raamatuid oli välja pandud ja väga vahvad tundusid.
Taani, Rootsi ja Austria lehti on ka. Ma ei tea, kas keegi tunneb nende keelt ja on huvitatud. Siis andke teada. Kirjtuan üles inglise keelsed:
UK
http://www.permaculture.org.uk/
http://www.permaculture-info.co.uk/
http://www.permaculture-magazine.co.uk/
http://www.ragmans.co.uk/
http://www.agroforestry.co.uk/

Kanada
http://www.pricanada.org/
Austraalia/Uus Meremaa
http://www.rainbowvalley.co.nz/
http://www.permaculture.org.au/

kolmapäev, 20. juuli 2011

Mida haigeks jäänud toortoitlased Taanis rääkisid

Toortoit on tore küll, kuid siingi peab vaatama, kuidas kombineerida-planeerida. Midagi rasket ega ka üllatavat ei olnud. Aga hea kõigile teada, teised mujal on toortoidul olnud palju pikemalt ning meie saaksime nende vigadest omad korrektuurid teha:
Ühel õhtul rääkisid festivalil raskemate haiguste käes vaevelnud inimesed. Ma toon lühidalt, kuna neid inimesi ma ise nägin ja katsudagi sain:) - et ei tule kuskilt raamatust või  et keegi läbi kümne inimese räägib.
Üks korraldajatest Annette (40 aastane naine) - Probleemiks oli kunagi: Väga palju Candidat, väga ekseemide rohke nahk. Vanematel oli pagaritöökoda:). Hakkas kõiepealt taimetoitlaseks. Aga sõi ikka palju piimatooteid ja jahu-suhkrutooteid nii, et nahk läks veidi paremaks aga mitte oluliselt. Ekseemid ja Candida vohasid nii kõvasti, et olid tema näos ja ta märkis, et tema suu oli täiesti kokkusurutud ja prunti läinud, kui ta oli haiglas, kus temaga mitte midagi peale ei osatud hakata. Siis leidis ta Taanis oleva Hippokratese Instituudi toore toiduga: rohelised mahlad, lisandid ja tootrtoit (pähklieid -avokaadot sisaldas palju). Siis läks tal paremaks, aga dieet oli jätkuvalt rasvarohke ja mingil ajal lõigati tal jupp umbe läinud peensoolt välja. Lõpuks leidis ta siis Grahami ja läks koos tema grupiga Costa Ricasse paastuma. Ja seal paastuga koos läks siis tema Candida ja läksid ka ekseemid. Paastust välja tulles jäi ta puuvilja-rohelise toitumise peale. Ja ta oli väga ilus naine ja väga ilusa nahaga.
Jacob - Lapsena diagnoositi Crohni tõbi, ja ta leppiski sellega, et on selline haigus ja elab edasi ravimitga. Aga kasvades hakkas haigus süvenema, ravimiannused suurenema ja kokkuvõtlikult hakkas haigus elamist segama. Uuris-proovis erinevaid variante. Läks toortoidule ja tarbis tavapärast populaarset toortoitu (rasvarohke, palju pähkleid) + palju superfoode ning 2 aasta pärast varises kokku ja läks operatsioonile ning tal lõigati päris pikk jupp umbes peensoolt välja. Seejärel uuris ta edasi, ja hakkas toituma puuvilja-rohelisega. Sai täiesti terveks ja ka Crohni tõbi läks oma teed. Tema siis innustatuna veab seda juba varem nimetatud internetikeskkonda http://www.30bananasaday.com/. Tal oli ka rääkida väga palju teistest katsetajatest, kuna ta on oma lehe kaudu probleemidega kokku puutunud.
Taanist pärit Shift - Vanem naine, kelle probleem oli veresuhkur - oli kaks aastat nö Atkinsi dieedil ehk madala süsivesiku ja kõrge valgusisaldusega dieedil. Paremaks ei läinud midagi. Üks tema sõbrannadest oli käinud Taanis festivalidel ja jälginud seda toitumist ja Shiftile meeldis, et tema sõbranna nii hea välja näeb. Tuli ka (ma ei mäleta kas 2 aastat tagasi või eelmsiel aastal). Proovis puuvilja-rohelise söömist, sai oma veresuhkru korda ja kirjutas ellest siis ka raamatu.
Hollandi päritolu Brasiilias elav noor mees oli koos oma abikaasaga - neil mõlemal olid rasked haigused. Ja mees, kes praegu nägi väga hea välja, märkis, et haiguse ajal oli tema kaal 44 kg. See oli väga hull aeg ja nüüd on nad väga rahul - neil on Brasiilias oma maheviljelusega aed - nad olid väga rahul.

Ja kuna kõik ei loe inglise keeles siis ma tooksin ühe toortoitlase loo siia Grahami raamatust. Ma leidsin siin punkte, mis võiks paljusid huvitada, tundub täiesti tüüpiline ja samas ülevaatlik praegu propageeritava toortoitumise osas.
Laurie Masters (leiad tema kohta infot ka samalt kodulehelt kus Jacob on) kirjutab: "Oma esimesel 5 toortoidu aastl tarbisin iga kuu ära 32 untsise pudeli linaseemneõli. Sõin avokaadosid iga päev, ja mulle meeldisid pähklitest-seemnetest valmistatud road. Kusjuures aasta jooksul tegin ja sõin mandli/rosina torti oma erilise sidruni-datli-piparmündi kreemiga igal potluckil. Nagu teised minu toortoidu sõbrad sõin ka mina tonnidega rasva sisse, ise seda teadmata. Arvasin et söön supertervislikult. Mulle meeldisid hommikusöögiks toorgranola - kaerahelbed blenderdatud leotatud mandlitega või banaanid mandlivõiga. Lõunaks oli tavaliselt salat salat avokaadoga + sidrun+veel õli+küüslaugukaste. JA päeval hommiku ning lõuna vahel jõin 1/4 klaasi linaseemneõli.  Õhtuks veel avokaadot + pähklitest-seementest pasteedi või salatiga toit. Ja see tegi tegelikult 79% rasvasisaldusega toidu - st 580 cal tuli ainult rasvast. Vat nii! Minu "tervislik" toitumine. Ma olinlapsest saati olnud väga sale (toortoidul ei olnud tema kaaluga midagi pistmist) ja võisin  neid salateid süüa väga palju. Ma nautisin oma toitu ja kes ei naudiks nii rasva ja soolarohket toitu. JA nautisin ka teiste täehelepanu, kes pidevalt korrutasid, et kuidas nii slae tütruk suudab endale sisse ajad nii suurel hulgal toitu. Siin oli ka üks probleem, minu pidev väsimus ja minu luaegne krooniline bronhiit ei näidanud mingeid paranemise märke võrreldes selle ajaga, kui ma sõin küpsetatud toitu. Lapsena põdesin külmetushaigusi iga paari kuut agant. Tursunud mandlid olid paar päeva enne, kui haigus hoo sisse sai. Haigus kestis tavaliselt 8-10 päeva. Ma elasin antibiootikumidel. Niipea kui mandlid jäle tursuma hakkasid, hakkasin kohe võtma ka tablette. Minu kirjutuslaud oli alati täis tblette, C-vitamiini pille, kurgu-köhasiirupit. Alguses armastas süüa grill ribi ja praetud risottosid. Samas, kuna oli huvitatud toitumisest ja tervisest liikus ikka tasapisi rohkem grillitud aedvilja ja kala kui liha poole. 34 aastaselt (1997) puutus kokku toortoiduga. Talle jagati retseptilehti, mis tulid Hippokratese instituudist ja Wow! Need rikkalikud, soolased, rasvased "tervislikud toidud" tundusid nii õiged ja mõnusad olevat. Armusin nendesse toitudesse. Sõin seda tervislikku kogu aega aga minu külmetushaigused ei kadunud. 1990ndate lõpus tundus mulle, et ma veedan aasta jooksul haigena rohkem aega kui tervena. Siis ühel meeleheite hetkel helisatsin Doug Grahamile. Graham palus tal üles lugeda, mida ta päeva jooksul sööb ja selle ära kuulanud ütles talle: "Laurie sa sööd liiga palju rasvast ja liiga vähe puuvilja." Kuna mul ei olnud kunagi olnud kaaluprobleemi, siis mind ka ei huvitanud kui palju kaloreid sisaldab minu toit. Ma ei uskunud, et see on rasvarohke, kuid ma uurisin järele. Leidsin, et pähklid sisaldavad 75% rasva - ja kes pagan oli see teadlane, kes ütles, et see on valguline toit. Alustasin 80/10/10 totiumisega. Tavajuhul inimesed kukuvad pikali, kui kuulevad neid puuvilja koguseid mida ma ära söön - Koos oma elukaalsaega ostame nädalas 250 banaani. Külastan sageli taluturgu ja meie kodu on kogu aeg täis värskeid puuvilju. Teen oma rohelist smuutit hommikuks 12 banaanist + teisi värskeid puuvilju-marju. Lisan sellerit või kaled või teisi rohelisi lehti.  Lõunaks söön arbuusi, greipe, mangosd, nektariine jne. Õhtuks salati. Ma soovin kindalsti tarbida rohkem terviklikku toitu ja vähem smuutisid.  Kuid praegu sobib mulle niimoodi. Minu rasva tarbimine muutus trastiliselt. Siin on üks minu päevase toidukoguse näide: 9 banaani, 1 õun, 4 datlit, 2 apelsini, 16 maasikat, 1 nektariin, 3 viigmarja, 10 kirssi, 3 tomatit, pool suurt saltipead, väike kapsas, mõned suhkruherned, pool maisitõlvikut, sidrunimahla, 0,5 spl oliiviõli. Siit tuleb süsivesikuid 87%, valku 6% ja rasva 7%. Kokku 1740 kalorit. Ja elu muutus järjest paremaks ja paremaks.. Olin järjest rohkem päikese käes. Minu nahk ei ole kunagi läinud pruuniks, kuid nüüd pidevalt väljas olles, olen päevitunud. Ma tean nüüd, et ka päike toidab mind ja ma olen päikesest samuti söönuks saanud. Minu külmetushaigused hakkasid vähenema. On fakt, et ma olen olnud haige kord kahe aasta jooksul. Ja see on minu jaoks nii suur asi - lausa ime. Pean veel lisama, et rasvastel toortoidu aastatel tarbisin ka toidulisandeid, vitamiine, jahvatatud rohelise pulbred, vetikaid, mineraale - ja teisi rafineeritud, kuivatatud, kapseldatud lisandeid.
Nüüd olen ma Looduse lähedase toitumisega ja lõpmata tänulik Grahamitele..."

Ma lühendasin natuke, kes soovib rohkem saab ise lisaks lugeda Grahami "The 80/10/10 diet. Balancing your helath, your weight and your life, one lucious bite a time" raamatust

Minu toortoidu 3 aastat

Enne kui edasi minna ja enne kui blogi lugejaskond laiali läheb selle veel äärmuslikumaks mineku tõttu:), teen ma kokkuvõtte enda toortoidu aastatest:) (ikkagi 3 täis juba).




Kunagi olin ma mõõdukuse pooldaja küll (eks seni kuni ise tahtsin igasugu kraami oma toidulaual ja taldrikul hoida) ja kui ma hakkasin leidma tervislikumaid variante, mis tavapärase mõistes äärmuslikud või ekstreemsed tunduvad, siis ma häbenesin ja püüdsin ennast ikka rohkem vait&tagasi hoida. Cornelli Ülikoolis sain ma sellest tagsihoidlikkusest peaaegu lahti:) – mõõdukus tapab märkis dr. Esselstyn. Taanis kadus tagasihoidlikkus hoopiski:). Kui me oleme nii haiged ja veel käputäis inimesi elab tableti-lisandivabalt siis mõõdukus ei aita enam kedagi. Meie mugavustsoon on ohustatud ja kuigi veel leitakse piisavalt õigustusi, et mitte oma toitumist muuta ja hirm paneb vihaselt (või allasurutud vihast vabisedes) loopima sarkastilisi märkusi, ei saa me olla terved toitudes loomsest allikast – on see siis „mahe” või mitte. Loomne toit ei ole mahe, ei ole puhas, ei ole inimlik. Seega ei saa me olla täiesti terved loomset tarbides mitte kunagi.

Alustasin taimetoitumist lihast-kalast-kanast loobudes. Jäid piimatooted. Läksin tasapisi järjest mahedamaks, vähem rafineeritumaks. Rafineerimata sool-suhkur-jahu. Mahedad teraviljad.

Kuskil või kunagi soovisin ma olla terve:) ja surra tervena. Ma ei räägi kukkumistest ega õnnetustest. Vaid sellest, mida sa ise saad ära teha, et surra tervelt, ratastoolis olemata, siibrit ja liikuvat voodit või põetajat vajamata. See on minu lastele hea kingitus, kui ma saan endaga ka vanas eas ise hakkama ja ei vaja põetamist. Koos võib teha palju muid põnevaid elu jaatavaid asju. Ja selle sooviga see uurimisretk ka algas.


Taimetoitumisega koos tuli halvakspanu tavapärast sisstallatud rada tammuvate, enda mõtlemis ja arutlemisvõimet mitte kasutavate, mitteteadlike kaaslaste poolt. Võib olla ka, et ollakse unustanud, et meil on võime saada teadlikuks mida ja miks me midagi teeme. Ja teadlikust kasutades võime leida vastused kõigile küsimustele. Oluline on kas sa küsid? Ja kui kõrgele sa lati tõstad. Ma olen tõstnud ta väga kõrgele, kuid mitte korraga. Kui ühest kõrgusest on üle saadud, olen võtnud järgmise. Olen tundnud kusagil seespool, et inimene võib piiritult rohkem saavutada ja seda saavutatud kasutada elamiseks eneseks. Elamiseks kogu tema täiuse ja kirega, mitte lihtsalt tasakesi oma päevi mööda saates. Arvamus, et inimene saab istudes kõik kätte, ilma mingit isiklikku pingutust tegemata – ei ole küll õigete killast. Kui sul on soov saavutada, ehitada – pane käsi alla:).

Tõstis pead väike õel ussike mus sees:), sooviga ikka endale ja teistele tõestada, et mul on õigus. See ikka tekib. Algas suur lugemise aeg. Kindlustunne tugevnes, tervis tugevnes. Külmetushaigused vähenesid. Rünnakud vähenesid, kuid mingi aja pärast tulid nagu ringiga tagsi.

Siis tuli toitumisnõusataja õpe ja veel rohkem lugemist. Siis tuli juba soov olla täiesti terve, elujõuline ja vitaalne. Samuti soov leida tee, mis hoiab tervena ilma tablettideta, ilma lisanditeta, ilma ravimiteta. Tee, mida mööda sa käid ilma haigusi kaaslasteks võtmata.

Alustasin toortoitumist puuviljade, marjade, aedviljade, pähklite, seemente, meega, õlide, meresoolaga. Vaimustusin pH teooriast ja rohelisest, tervislikest õlidest ja meeletust mahekaupade paljususest – maitsestatud kanepiseemned, jaanikauna kreemid, tatra-, riisi-, maisijahud. Pruunid suhkrud, mahejäätised, kommid jne, jne. Mahedad šampoonid, hambapastad, seebid.



Kuskil jäi ikkagi häirima – helisema üks kelluke. Külmpressõlide puhul – kuidas seda tavainimene kätte saab sellise meeletu hinnaga ja et looduses paljakäsi me seda õli kohe kuidagi välja ei pressi. Valades seda kogu aeg salatitele ja paljudesse toitudesse, leides siis praadimiseks sobilikke rasvu(kookosrasv), jäi see mind ikkagi häirima. Heade rasvade intensiivne müügiteooria surus ennast väga tugevalt peale võimsate selgituste ja hea tervise lubadustega. Ei ole siin enamt kui piimatööstuse Ca jutt.

Mere- jt roosade-mäe-järvesoolade puhul tekkis ikka küsimus, et kas me vajame seda? Ja kuidas siis varasemal ajal saadi, merd ja mägesid ei ole igal pool. Ja kuigi meie soontes voolab nö merevesi – sureb inimene merevett juues üsna ruttu. Ja ei ole asustatud elu ilusatel paradiisisaartel, kus mage vesi puudub.

Ka vesi ise – kuskohast saada puhast vett. Miks me peame seda kogu aeg jooma. Ja sel ajal, kui pudeleid veel ei olnud – kuidas siis? Kas inimene käis ämbriga ringi. Ma ei räägi kõrbereisidest, vaid tavajuhul. Me oleme küll veest, kuid seda on ka õhk, mida me sisse hingame. JA struktureeri ja kristallita ja mantrata seda vett – ioniseeri ja puhasta ja filtreeri… Ei tundu normaalne. Vägisi tekkis küsimus, kas me siiski oleme oma keskkonna nii ära rikkunud, et see on meie patu palk. Oleme ilma jäänud puhtast veest. See meeletu puhastusvahendite torust alla kallamine, see WC ja vannitubade puhastamiseks kasutatav tugevatoimeline mürk, mis põhjavette läheb…jne, jne

Ja see meeletu toidulisandite, vitamiinipillide, mineraalipotsikute arv. Pealesuruv teooria, et meil ei ole enam viljakat maad, rikast toitu, puhast keskkonda – me kõik peame tugeva tervise nimel neid võtma. Ja kõiki võtjaid kõrvalt jälgides ei ole ma näinud MITTE ÜHTEGI, kes oleks sellega saavutanud haiguste vaba elu, tugeva vaimse-füüsilise-hingelise tervise. MITTE ÜHTEGI. Igal ühel on ikka midagi kurta, lapsepõlve vitaalsusest jääb ikka palju puudu. Kas see ei olegi võimalik? MA hakkasingi seda meelt olema. Oh seda nõrka inimest:). Tuleb ikka usukuma jääda – loomise arukusse, inimese sisemise jõu-arsti-targa suutlikkusse.

Toortoitumise tähelepanekuid veel – alguses oli kõik suurepärane. Ma tundsin ennast hästi, energiat oli rohkem, mõtlemine oli selgem. Retsepte katsetades ja toortoidu kõikvõimalike paljude imetoitude hulgast abilisi võttes sai teha selliseid kulinaarseid tippteoseid, et anna aga minna:). JA populaarsus kasvas ka:). Süüvabad koogid-kommid-kreemid-pasteedid.

Peale puuviljapaastu märkasin esimest korda,e t pähklid suuremas koguses jäävad kuskil seedimises seisma. Ja et igal pool superretseptides on aina pähklid, pähklid, pähklid ja kookosrasv. Jälle hakkas üks kelluke helisema – looduses me ei saa kätte nii palju pähkleid. Me peame nägema hulk vaeva, et need pähklid koore-naha seest kätte saada. Ja kuigi tervilja ja leiva probleem tundus olevat lehndatud seemneleibadega, jäi mulle siiski küsimärgi alla põllundus ise. Kui ma tean, et Maale ei ole hea hektarite ja hektarite all oleva ühe taimekultuuri kasvatamine. See nõrgestab taime ja nõrgestab selle taime sööjat. Ja teravilja ei saa juba päris paljud süüa. Ja me oma loomult ei ole ka terasööja liik – linnud on. Siis ka linaseeme või päevalilleseemne tarbimiseks leivakestena, vajab suurt põldu. Äkki vähendada kogust? Loobuda hoopis? Puhastuda-paastuda vahel, sageli? Me oleme suurte põldudega hävitanud taime-putuka-linnu ja loomaliike? Milleks? Ja kui Maa oma loodusseadustega astub sellele vägivallale vastu, leebelt meile püüdes selgitada, et selline suurtel põldudel kasvatatud toit ei ole meie kehale hea – saates põldudele kartulimardikad, täid, ussid, umbrohud – tasakaalustama looduse mitmekesisust ja eemaldama kahjulikku. Siis me võtame appi pestitsiidid, väetised ja ka looduslikud tõrjevahendid, et liigirikkus ühelt teatud põllult välja juurida. Tänaseks peame tunnistama, et Loodus on meid ümber piiranud ja meil tuleb alla anda. Meie haigused, ussid, seened, parasiidid, kasvajad teevad lõpu peale valele keha kasutusele, allasöödud valele toidumassile meie soolestikus, kehas üldse, organites.


Siis tuli Cornelli Ülikool. Nagu oleks kohe mitu kotitäit kaasatassitud kive maha pannud:). Siit nad tulid - Loomne (liha&loomapiim) toit ei ole inimtoit – see kahjustab tervist füüsilisel-vaimsel-hingelisel tasandil/ Toidulisandid ei ole vajalikud / Isoleeritud vitamiinid/mineraalid kahjustavad inimese tervist / elustiil on kaasaja haiguste põhjustaja ja sellega saab ka neid ravida/ mõõdukus (üks nädalas, ainult lõiguke, ainult üks) ei ole sobiv haiguste ajastu puhul / oh ja need rasvad – need head rasvad:), ei ole head rasva on rasv ja ainult rasv, mis oma külluses tervisele mitte midagi juurde ei anna. Liigne rasv ja väljapressitud rasv tapab algtasandil rohkem kui miski muu – ja kuna igas puuviljas, aedviljas on looduslikult rasva piisavalt siis puudub igasugune vajadus neid pudelist-purgist lusikate kaupa juurde tarbida.

Peale Cornelli tuli tubli ports eneseusku ja kindlust tagasi. Ja väga paljud kõhklused jätsid mu maha:) ja koos nendega läksid minu elust järk-järgult ka paljud inimesed, kes neid minu enda kõhklusi välja ütlesid. Sa peadki väga hästi järele mõtlema, kui asud sellele eneseavastamise teele ja soovid inimloomust-keha-jõudu tundma saada. Sa ei tea, mida sa otsustad - inimesed sinu ümbert jooksevad laiali:). Sa jääd üksi ja keegi ei nooguta sulle kaasa. Sa oled pioneer ja oled mitte keegi. Aga ma olen iseendaga paremas läbisaamises  rohkem kui ei iial varem:). See on väga vapustav.

Nüüd hakkab tekkima olukord, kus tavamõistes „tervislikud toitujad” enam tervislikud toitujad ei ole. Ja sellega seoses ka mina liiga radikaalseks paljude arvates muutun. Ja mina leian, et üha raskem on olla mõõdukas – mõõdukus toitumises on mõõdukus tervises. Aga paljudele sobib mõõdukas tervis. Kas see sobib seetõttu, et inimene on kaotanud võime unistada ja oma unistusi täide viia. On kaotanud võime hüpata, tantsida päikestõusu/loojangu ja linnulaulu saatel, on võimetu naerma täie häälega ja pikali maas, jooksma ja rõõmustama elu enda üle. Kas on see nii, et inimene ei usugi, et ta seda ka peale lapsepõlve teha võiks. Ta ei tea? Aga eesmärgi võib igaüks seada ja seejärel ka vastused leida. Sa otsid tervist aga ei leia? Jah, see on raske selles „sa pead sööma…” info paljususes. Enamik neid toitumis „gurusid” võtab lisandeid ja soovitab sullegi. Enamik neid „gurusid” müüb sulle TOODET. MÜÜB SULLE TERVIST. See toimub nii tavapäraseid toidupüramiide propageerivate teadlaste kui ka toortoidu gurude poolt. Kui ma loen läbi ühe toortoidu tegelase raamatu – siis raamatus tundub kõik väga super. Loodusega koos voolamine, iga tasandi märkamine, tervenemine ja tervendamine. Kõik on ok. Aga kui ma lähen tema kodulehele, siis on sinna tekkinud loodusest eemaldumine: mitmed ülilooduslikud superfoodid, toidulisandid, vitamiinivedelikud purkides-pudelites. Kas superfoodid on siis kindlad kaaslased toortoidu teel? Kas tõesti on meiega nii halvasti?

Ja siis tuli Taanis Doug Graham. Ei müü toodet, mis sind terveks teeb ja tervena hoiab; ei tarbi lisandeid-vitmaiinipille ega mineraalipulbreid, ei superfoode ega green power pulbreid, ei soola, ega rasva, ei loomset ega keedetut, ei teravilju, ei kultuurseid juurikaid. On oma 60 eluaastast teel olnud 40 aastat – 10 otsis ja katsetas toortoiduga ja 30 aastat on seda praktiseerinud. Vaimult-hingelt-kehalt kõikjalt tugev-terve-vitaalne. Elus – elus inimene). Mehena, õppejõuna, isana, abikaasana – ei näinud lonkamas ühtegi jalga – kõik põles ühtlase leegina. Aktiivsus-rõõm-jõud, mis taastub ja taastoodab ennast üha uuesti-uuesti.

Ma olen oma tänaseks seatud latini jõudnud:) ja vaatame, kas nüüd teda annab ka veidi kõrgmale tõsta. Sellest edaspidi.

Juba Taanis olles pidasin plaani, et ma lõpetan blogimise ära ja kodulehe aastamaksu järgmiseks aastaks enam ei maksa. Tavaüldsus ning ravimite ja stimulantidega (alkohol, suits, liha, piim, suhkur, teravili) seda üldsust manipuleeriva tööstuse vastupanu on suur. Vaikses mugavustsoonis suletud silmadega inimesed reageerivad oma hirmude lahtirullumisel vägivaldselt ja vihaga. Mulle tundub, et ma ei ole selliste vihapursete minu kanti sattumisega arvestanud. Ju suskab õigesse kohta, et viha üles purskab. Ka tavapärase toortoidule – st üsna rasvarohke dieedile ei ole mul enam peale Cornelli&Grahamit palju toetuspinda anda. Kes tahab üldse seda kuulda? Kes üldse soovib nii põhjani oma mugavusest lahti öelda? Kes kannatab seda, kui üks hääleke aina kõrva ääres piniseb? Kas mul üldse on toetajaskonda Eestis – kui ma märgin, et sööme palju puuvilja ja roheliselehist aedvilja? Meie inimene ennem sureb, kui oma harjumustest lahti ütleb. Ära muuda mind, olen selline nagu olen . Vabanda – sinu harjumused ei ole sina, ei ole kunagi olnud. Sinu sügavaim olemus on imeline, terve, tugev, lõpmata rõõmus. Harjumust endaga samastades oleme harjunud haigusliku seisundiga – või nagu mulle märgiti aga kõik ju on haiged. Mida teha, kui kõik on haiged ja peavad seda normaalseks ja sisisevad vihast, kui soovitad end tervena hoida. Arst ei ole kunagi väljaspool sind – ravija on ju ainult sinu keha. Ainult keha teab kuidas kasvab kokku luu või taastub kude, ainult keha ravib sind – mitte arsti keha ei ravi. SINU KEHA. Isegi kui arst õmbleb kokku sinu haava – kokku kasvatab selle sinu keha ja kui kasvata, läheb see mädanema ja sa sured. Sa või võtta ravimeid milliseid tahes, kui sinu keha neid ei võta ja ei omasta ja ei kasuta – siis ei olegi midagi. Ravitseja kohta sedasama – ravitseja ei tohi ära võtta sinu haigust, ainult teed teadlikkuse poole tohib ta sulle näidata. Haiguse äravõtmine, valu äravõtmine algpõhjusi selgitamata on kuritegu haige suhtes. Sest põhjusi teadmata vabanemine toob haiguse-valu tagasi tugevamalt ja kurjemalt kui eales enne. Sa rikud looduseadusi – sa surud maha, mitte ei eemalda tekkimise põhjust. Sa soovid, et keegi teine teeks tervenemise ära sinu eest – et sa ei peaks pingutama, et sa ei peaks loobuma kahjustavatest harjumustest, piitsutavatest stimulantidest. Sa oled täiuseni viimistlenud tavameditsiini, rahvameditsiini ravimeetodeid-skeeme. Sa oled täiuseni lihvinud iidseid raviskeeme ja filosoofiaid, vaimseid tervendamisrituaale – kõik selleks, et oleks olemas arst kuskil mujal, kes tervendab. Tervendab ta noa või tableti või käega või väega – see on vahelesegamine. Kui sa esimesest korrast kohe järeldusi ei tee ja ise kätt alla ei pane, algab sinu Kolgata tee. Ühe arsti juurest teise juurde, ühest teraapiast teise, ühest vaimsest laagrist teise, ühest paastust teise, ühe ravimi juurest teise juurde. Ja märkamatult aja jooksul hakkavad kogused suurenema: lonksuke siit rohkem, ampsuke sealt rohkem, ja lõpuks võtad sa ühe tableti asemel kaks, vajad vaimseid tehnikaid üha enam, üha rangemaid, üha viimistletumaid – sa hakkad kaotama elu ennast, sa hakkad kaotama oma jõudu ennast.

Niisiis tuli mõte sellest peaga vastu seina jooksmisest loobuda:)

Grahami tähelepanuvõime on ühtaegu hämmastav ja tundus, et kuna me kuskil tagareas Lauriga kogu aeg istusime (et mine tea, kuna vaja jälle potile joosta:)), siis me ka üldse silma ei jää. Aga äratuleku ajal ütles Douglas mulle Lauri ja minu kohta midagi nii isiklikku ja vapustavat, et ma koju jõudes maha istusin ning tundsin – et tänu sellele ma võin veel tükk aega blogi pidada ja jätkuvalt vastu pidada:). Vähemalt ma kirjutan kõik ära, mida ma kuulsin, mida ma ise kokku panin ja kuidas see meile sobitub.

Rozalind märkis juba varem, et kui sa oled mingis asjas pioneer, siis tuleb arvestada, et pioneerid oma ühiskonnas ei ole kunagi populaarsed. Ja eks ta nii ole:).

Mul on samas kahju aga ma ei saa minna iseenese vastu ja öelda sulle: jah hea, et sa ei söö liha – sobib kala muidugi. See on suurepärane. Ei, ei ole. Hea,et sa margariiniga ei prae, prae ikka kookosrasvaga. See nii hea rasv. Ei, ei ole. Midagi vähemat, kui imeline suurepärane jõuline tervis ma soovitada ei taha. Ja vähema lubamine on allaandmine. Ma ei saa sind nõustada, kui sinu soov on oma stimulante vajava keha jätkuv stimulantidega toitmine – vahetades need lihtsalt teiste vastu välja või peites need lihtsalt ilusamate sõnade taha nagu „toor”, „super”, „power” taha. Kui tervis juba ära nähtud ja tunnetatud, ei ole soovi enam tagasi minna ega ole ka soovi kaasa noogutada ilmselgelt toote tööstuse poolt avaldatud uuringutele – mille taga haigutab tühjus. Ja mis pikapeale sind veel haigemaks teevad.
Ja kui sinu suul on juba irooniline märkus, sa ei pea seda õigeks, sul tõendeid vastupidise kohta - siis enne kui sa ütled, tee kindalks: Kas on see seotud sellega, et sa kaitsed OMA toitumisharjumusi, või sa oled oma pikaaegse praktikaga saavutanud tugeva vitaalse tervise ja ei vaja ühtegi lisnadit, ravimit, ega stimulanti.

teisipäev, 12. juuli 2011

Taani festival - Pakime asjad, jätame hüvasti

 Jackfruit on ikka väga suur:)
Grupilt tehti ka, kuna üles riputatakse ei tea. Pilt tehti peale viimast lõunasööki ja sellega sai palju nalja. Kuna puuvilja tuli süüa palju, siis palja ülakehaga noormehed kurtsid, et peale sööki küll ei saa pilti teha kuna pärast ole seal pildil ette punduva kõhuga ja näe täiesti ebaterve välja:). Siis vihjatakse toortoitlaste ebatervele välimusele:)

 D. Graham oli vapustavalt armas inimene.Tal oli väga soe suhe oma lapsega. Naisega ka. Me saime loengutes väga palju naerda, ta teenis mitmeid kordi tugeva aplausi oma humoorika esitusviisi eest.
Mulle väga sobis see variant: ei toidulisandeid, ei superfoode, palju päikest, ei päikesekreemidele, ei päikeseprillidele. Ta pidas loengu lapse kasvatmisest ka:).  
 Raozalind oli samuti väga armas naine. Ta sünnitas tütre 46 aastaselt. Nooruses oli kimpus nii buliimia, anoreksia, toitumishäiretega.
Tema rääkis meile samuti lapse kasvatamisest, aga ka kõigest mis inimloomusega kaasas käib peale toitumise. Nad mõlemad rääkisid oma loengutes üksteisest suure respektiga.
 Tüdruk oli tõesti vahva tüdruk:)

Üks tore pilt veel. Lauri mängis põhiliselt kõigiga palli - jalgpalli, kukerpalli, viskamispalli:). Nii ütleski, kui palliga tuli - mängime kukerpalli:).
Viimasle päeval oli juba nõus ka  D. Grahamiga palli mängima.

Varsti jõuab siis teooriast ka rääkida. Piltidega on nüüd ühel pool.

Taani festival - pühapäev käes:(

Hommikul käisime Lauriga veel ümbrust pildistamas - ikka väga ilus. Loodus on igal pool  väga ilus.














Phapäeva hommikusöögist ma ei hakanud enam pilte tegema:), midagi enneolematut ei olnud. Aga lõuna ikka nii ilusate värvidega - loodus asovärve ei kasuta ja tema toonid on ületamatud.



 Arbuus, virsikud, jackfruit, ananass, mango
 Meie peakokk Peter Taanist. Tema koos oma naise Lauraga olid festivali korraldajad ka.
 Banaani pannkoogid puuvilja ja marjatäidistega. Blenderdatud banaan koos väheste mandlitega. Kuivatatud. Marjad-puuviljad olid tükeldatud ja üks väike osa blenderdatud kastmeks. See segu oli pannkoogi sees. Puuviljanaha valmistamise moodi:)

 Ikka kastmeid, guacamole, gazpacho - oli lihtsalt väga populaarne ja maitses - seetõttu tehti teda mitu päeva järjest.

Lahkumise puhul tehti külmutatud maasikatest-banaanidest jäätist ka. Laurile panin jäätisele veidi mangokastet peale - värvi ilus ja mango on ikka väga mõnus.

Taani festival: laupäeva lõuna ja õhtu

Kuna täna sajb minul siin vihma, siis on aega piltidega tegeleda:). Pääsukese pojad akna taga tulid täna vist küll esimesse lennutundi - põnts ja põnts siia akna peale (pesa on akna kohal). Pikeerimist peavad veel tublist harjutama:)

Mis puudutab diabeeti - siis seal peakorraldaja Laura oli sellise puuvilja-aedvilja toitumisega diabeetist lahti saanud!! Ja Taanist pärit Shift, kes oma veresuhkru korda sai ja juba sellest raamatugi kirjutanud. Taani keeles kahjuks. Nii et puuvili ei ole diabeedi korral kahjulik vaid kuidas ja millise menüüga seda süüakse on olulisem. Keda rohkem huvitab saab täpsemalt Dr Grahami raamatuid lugedes teada.
Laupäeva lõunasöök - tuleb lisada, et kõht sai toidukorrast väga täis aga mitte raskelt (liigset rasva ju polnud). Kui süüa ainult puuvilju siis tuleb suhe  90% süsivesikut, 5% valku ja 5% rasva. Dr Graham seda eriti ei soovita, vaid märgib, et tuleks lisada rohelist ja aedvilja:kurgid, tomatid siis tuleb suhe 80% süsivesikut, 10% valku ja 10% süsivesikut. Avokaadot 2000cal toidu puhul tuleks päevas 1/3, paar! pähklit:). Mida rohkem kaloreid, seda rohkem võib ka pähkleid lisada:).

Banaanismuuti rohelisega


 Värskelt pressitud apelsinimahl marjade ja puuviljadega
 Punane on gazpacho supp: tomat, paprika, seller, roheline sibul
Mangosalat - ainult amngost:)

Maasika mangokaste kausis:), oli rohelisega tõesti mõnus.
Kurgid, tomatid, rohelised lehed igat sorti
Kiivid, banaanid, mango. Ühel päeval olid värsked herned samuti.













Laupäeva õhtusöök oli siis kõige rasvasem:) ja lisandite rohkem. Olime Kristeliga selle toidukorra valmistamise grupis. Mingil ajal tuli meelde, et võiks pilti teha, kuid selles köögisaginast  ei olnud aega tuppa aparaadi järele joosta. Hea, et põllega sai lõpus pilt tehtud. Kõrvalepõikeks märgin, et nõudepesu toimkonnas olles - on kerge pesta nõusid, kui toit on  rasva ja õlita tehtud:)

 Kolme erinevat sushit. Kahte keerasin mina kokku. Ühes oli lihtsalt kahvliga katki tehtud avokaado - mitte kreemjaks, vaid tükliliseks, lisasin sinna paprika, porgandi ja kabatšoki peenikesi ribasid, rohelist sibulat.
Teises oli riivitud juurseller mingi maitseseguga kokku segatud - väga hea maitses niisama,  Laurile väga maitses:). Kolmandat sorti ei teinud mina, nii et seda täpselt ei tea. Aga hea nipp oli, et kui sushi lahti lõigati ja kandikule pandi, valati sidrunimahlaga pealt üle. Toorsushi läheb seistes muidu pealt värvist ära ja see sidrunimahl hoiab tumenemise ära.
 Siin oli guacamole - mitte püreestatud vaid tükeldatud: paprika, avokaado, roheline sibul, rohkem ei mäleta
Mango ja passion (passion fruit) vilja kaste. Väga hea maitses

Tai salat: riivitud peened porgandi, kabatšoki ribad, kelp nuudlid, koriander




Huvitaval kombel Lauri söögitegemise ajal ette ei jäänud. Kõndis ühe juurest teise juurde, sai erinevatest kohtadest mangot, väikseid banaane, juurselelrit ja porgandit:). Õhtusöögil sõi ikka:)



 Laupäeva õhtul saime siis porgandikooki...









ja tooršokolaadikooki. Aga peab ütlema, et kolme päeva puuviljade külluse järel - LAuri küll ampsu võttis aga vaimustust koogi vastu enam üles ei näidanud. Oli juba piisavalt magusat saanud. Ja ka endal ei isutanud, et lõpuks saab kooki:).

Taani festival: laupäeva hommik ja mis siis koortest saab

 Meloneid siis igat sorti. Hommikuti oli enamik mahlased vilju: melonid, arbuusid, apelsinid.
Probleemi ja küsimuse kohta: kas melonit peab eraldi sööma (kokku- ja lahkusöömise teooriate järgi), siis Dr Graham märkis, et toortoitumise puhul langevad palju tavapärased toitumisküsimused ära, kuna need on "küpsetatud küsimused":). Ja ta vaatab ise tavaliselt veesisalduse järgi - väga hästi sobivad kokku need viljad, mille veesisaldus on sarnane
Virsikute sees maasiakd - millised värvid. Mustikaid oli ka veidi.



 Lauri oma taldrikutega

Taani festival: hommikusport

 Enne hommikusööki tegid naised joogat ja mehed Dr Grahamiga trenni...
D. Graham ees  ja teised järel

Ja mis nad seal kaelakuti mõtlevad.
Treening oli üsnagi intensiivne - tulid higistena ja väsinutena hommikust sööma. Douglas ise jalutas rõõmsalt sisse nagu oleks jalutamas käinud:).