esmaspäev, 25. juuli 2011

Superfood küsimus

Kallid superfoodid:)


Küsimus siit allpoolt, kas superfoodid on head asjad. Tulebki kohe öelda, et igas asjas on midagi head. Absoluutselt igas – kuigi alati ei paista välja. Hea võib oleneda kogusest – mingil hetkel kui kogus läheb väga suureks on asi sulle kahjulik ja vastupidi. Hea võib oleneda inidividuaalsusest, tasakaalutuste ulatusest, tervislikust seisundist – millest iganes. Täna hea – homme halb… Aga mis siin targutada.

Superfood on väga moes. Liigagi. Algul toortoidu maailma sisse elades proovisin neid peaaegu kõiki. Sestap proovi ikka, kui kahtled või tunned,et vajad neid. Säilita oma arukus ja ole avatud uurima edasi...

Cornelli Ülikoolis märkisid lisandite õppejõud – kui superfood või nö whole food supperfood/suppelment (terviklikust toidust valmistatud supertoit või lisand) aitab sul omaks võtta tervislik elustiil, teeb ülemineku protsessi sulle meeldivamaks ja kergemaks – kasuta seda. Kuid ära jää seda kasutama pikka aega. Miks siis?

Eriti märgitakse superfoodide juurde, et need on valmistatud terviklikust toiduainest (whole food) – st, et mingi taim või taime osa on kuivatatud ja jahvatatud ning see ongi oma olemuselt ja toitainete sisalduselt super! Tavajuhul on need supersisaldusega marjad, juures, lehed, viljad. Kui näiteks mari sialdab endas vett 65% ja see mari kuivatatkse ära siis kas ta saab enam olla whole food/terviklik täistoit. Tulem on ikka midagi, millest on 65% kadunud – seda on üle poole. Pane seda tähele. Jah kuivatamine säilitab toitaineid – aga elusas viljas on need toitained ideaalses vahekorras vesises keskkonnas.

Teine on see meeletu koguste tagajahtimine. Seda vitamiini on seal kohe niipalju ja seda mineraali nii palju. Mind veidi huvitas ma tegin maca ja nõgese võrdluse (kes rohelisel kursusel käis sai paberil ka) – nõges annab macale kordi ja kordi silmad ette. Aga me ostame macat, sest see maksab raha. Tervist saab ju ainult osta, mitte kuskilt tee servalt võtta, kas pole. Noniga võrreldes on kuuseokas kordi ja kordi rohkem, aga me ostame eksootikat, sest see mis tundub kauge ja võõras on kindlasti imeline. Veidi uurides saab infot päris palju. Ja üks asi on üsna kindel Eesti aiad-metsad on superfoodi paksult täis. Võimalik, et me ise hakkame seda välja saatma, mitte ei jookse reklaami peale tormi. Iga meie umbrohi, marjake metsas annab vitamiine ja mineraale 100 kordi rohkem kui meie keha päevas vajab. Üks nurmenuku leht katab päevase C vitamiini vajaduse. Katabki ja korjame veel 10 erinevat marja&lehekest ja kõik ongi käes. Mis meil puudu jääb on kalor. Me vajame vitamiine milli ja mikrogrammides. Mikrogramm on tuhandik grammi. Pea nüüd hoogu ja korda veel tuhandik grammi. Kujuta endale ette tuhandeks osaks jagatud grammi. Sul on see olemas – kuhu tormad. Miks nii palju on vaja. Kui me oma vitamiinid-mineraalid ära sööme nende vajalikus koguses jääb efektiivset kütust ehk kaloreid vajaka. Raua kõige parem allikas on …raud. Kas pole. Raud sisaldab 100% rauda. Miks sa ei söö rauda – ei maitse, närida ei saa ja seedub halvasti. Igal kireval pakil on kirev reklaam – seda kohe niiii palju. Ja seal ongi niiiii palju, et jätkuks sajale. Keha ei võta seda, võiksid teha siis oma uriini jm analüüsi ja vaadata, kui palju seda head kraami välja tuleb. Sealt saab kohe uue superfoodi – niipalju on seal kõike, mida ei imendu ja mida keha sellistes megadoosdes ei vaja. Tolmpulbriks tehtud superfood on omamoodi stimulant – ta ei sarnane loodusliku toiduga. Ja maca pulbrist sa vett kasutades uuesti juurt kokku ei pane. Looduslik – korjatud, pestud, kuivatatud, jahvatatud, purki pistetud, mööda liine ja mitmekordseid pakendamisi liikudes, õhu ja valgusega kokkupuutudes – kaob pulbrist palju. Proovi maasikat ja maasikajahu, proovi mustsõstart ja mustsõstra jahu. Usun, et tunned vahet maistes. Kui tunned vahet siis tunneb seda ka sinu keha.




Roheline superfood. No nii, olen igatpidi püüdnud asja üle arutleda – ja ikkagi – antropoloogid märgivad, et inimene ei ole mäletseja! Pane laps rohule, heida ise murule – ei teki soovi päev otsa muru närida. JA, värske heina lõhn on meeldiv, aga mitte isu äratav. Kevadine värske roheline on teine asi – siis tormad talvest tulnuna värske mineraali järele. Pigem valid ikka närimiseks võilille või naadi kui orast. Aga orases on kõike niiiii palju ja kui sa ei viitsis eda iga päev mäluda siis kuivatame ja jahvatame ära, siis segame uuesti veega ja joome liitrite kaupa endale sisse. See on hea, kui sa puhastad oma keha, see on hea happelisuse taseme alandamiseks ja aluselisuse tõstmiseks. Aga kord su keha puhas on, miks sa jätkad. Roheline on aluseline muidugi aga üsna tugevalt aluseline. Ja kogu aeg ennast pesta – kuude ja aastate kaupa. Muudkui uhada pesuvett sisse-välja. Kui süüa valgu-rasvarikast toitu hapustub keha üha uuesti ja see pidev happe ja siis liitritega puhastajat peale – see võib keha pideva jo-jo efektiga välja kurnata. Tuleb proovida naturaalsemalt läbi saada. Kui keha puhas, instinktid taastatud, maitsepungad korras – pöördu taas elusa-elava-loomulikus olekus toidu poole ja vaata mille poole tõmbab. Söö rohelist, roheline on väga hea aga vaata koguseid, mida oled suuteline ära sööma. Roheline kõige kalorivaesem toidugrupp – kõige mineraalainerikkam seda küll. Aga on sul isu ilma maitseaineteta – rafineeritud toitudeta soola ja õlita seda süüa. Looduses ei ole soola ja õli nii vedelemas. Kui see oleks vajalik, oleks see rohus, lehes olemas. Kui sa püüad hakkama saada ainult rohelisega, tuleb süüa päev läbi. Mineraalained saad kätte paarist peotäiest aga kalorit ei saa. Siis saad pudelitega vett, mis su magu ja kõhtu täidaks ja aitaks unustada või ka maha suruda selle, mida sa loodusest toiduks tegelikult valiksid. Viia majas läbi suurpuhastus iga päev – ei ole hea idee. Aga kui maja must, tasub küll.


Kakao – toorkakao on ka ju superfood. Tõesti supertoit, et saada lahti arvamusest nagu sa oleksid šokolaadi sõltlane. Üsna varsti tooršokolaadiga katsetades saad aru, et enamik on ikka suhkrusõltlased. Aitab tooršokolaad ka edukalt koguseid vähendada. Aga stimulant on ta sellest hoolimata. Alguses tundub tooršokolaad suurepärane, siis kui sa rohkem loed hakkad leidma ka selliseid neti lehti, kus märgitakse, et see on toksiline. Kumb siis. Oleneb kogusest. Nagu alati, kõik oleneb kogusest. Ämber vett on toksiline kui sa selle korraga ära jood. On ka tooršokolaad, kui teda palju saab. JA üks asi, millele ma olen mõelnud – Wolfe kirjutab palju kakao ajaloost ja pange tähele. Kakaouba oli nii väärtuslik, et see oli raha eest – rituaalide abimees. Kui midagi on nii väärtuslik, et on raha eest – siis see tähendab ka seda, et teda ei söödud igapäevaselt või suurtes kogustes. Raha ei süüa. Raha on midagi enamat. Ja rituaalide samamoodi – seega mitte igapäevane tavatoit. Me oleme siin täna nii stimulantides kinni, et väga raske on sellest ringist välja tulla. Vajame sõnu ime-super-palju-väga palju, otsime neid igalt pakendilt. Kas tahaksid haigust palju, kaalu palju – ei, siis on vaja hästi järele vaadata kui palju on piisav. Kuivatatud pulbertoit paneb meid seda sisse jooma liigses koguses. Me võtaksime näiteks maca juure ja sööksime seda – kui palju sa arvad, et sa teda sööd ja kui pikka aega järjest. Kui pikka aega sa orast sööd ja kui suures koguses. Pulber segatud veega, segatuna smuutisse võtab ära selle võimaluse keha tunnetada ja tema vajadusi õigesti hinnata. Keha annab sulle reaktsiooni siis kui sa võtad toiduaine ja teda värskes, toores olekus närima hakkad, nii nagu loodus selle sulle ette on näinud – tekitab see sinus meeldivaid aistinguid, maitseb see sulle, lõhnab kutsuvat, tahad sa seda veel.

Mind on jahmatanud osade toortoidu autorite menüüd – smuutid täis 3-7 erinevat pulbrit, veel jahvatusi salatile, joogiveele, supile ja magustoidule. Minu jaoks on ka see ebaloomulik. Tolmpeente pulbrite sisseajamine – ei kisu kohe üldse. Liiga palju head muutub vastandiks. Liiga palju head hakkab töötama sinu vastu. Aga proovi ja vaata järele.

Siin on tegelik superfood - värske ja lõpmatult müstline - nagu inimene.

1 kommentaar:

  1. Tänases Delfis siis artikkel, mis haakub teemaga
    http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/maailm/teadlane-avastas-jamaica-jooksjate-imetulemuste-saladuse.d?id=50213081&l=fplead

    VastaKustuta