Paleo
dieet?
Paleo dieedi kohta märgib Jacka, et
alguses meeldis talle Paleo kontseptsioon – kaugete esivanemate dieet, ilma
töötlemata terviktoit jms. Kuid ilmselgelt tänane Paleo ei sarnane esivanemate
toitumisega. Sellest olen ma varem blogis kirjutanud ja Jacka ei ütle siinkohal
midagi uut. Ta mainib vaid, et kuigi meie enda geenid vajavad muutusteks pea
igavikku, siis meie seedesüsteemi bakterid on võimelised uutmoodi toitu vastu
võtma juba tundide jooksul. Just bakterite tõttu oleme suutnud kohaneda väga
erinevate toitumisviisidega.
Teraviljad
ja gluteen?
Viimastel aastatel on süüdistav näpp
suunatud teraviljade poole – kõik haigused ja hädad ongi just sealt pärit
sealhulgas ka tõsised vaimsed ja ajuhaigused nagu näiteks dementsus.
Jacka sõnul puuduvad aga selle kinnituseks
veenvad tõendid. Tema arvates tekitab segadust eelkõige teraviljatoodete
kvaliteet, mis on maailma eri paigus väga erinev. Populaarne on täna anda
teada, kui häid tulemusi saavutab dieedis süsivesikute hulga vähendamisega,
kuid reeglina loobutakse ülirafineeritud süsivesikutest, mis nii või teisiti
tervislikud ei ole.
Korralikud täistooted on Jacka sõnul fütokemikaalide ja beeta glukaanide allikad, mis aitavad vähendada põletikku. Samuti on täisteraviljad head fermenteeritavate kiudainete allikaks.
Inimesed, kellel on tsöliaakia, mis on
tõsine autoimmuunhaigus, peaksid gluteeni täielikult vältima, sest isegi väike
kokkupuude kahjustab peensoolt. Kuid tsöliaakia on harv haigus ja enam on
levinud tsöliaakiaga mitteseotud gluteenitundlikkus (gluteenitalumatus).
Sellised inimesed leiavad, et gluteeni sisaldavad toite menüüst välja jättes,
on neil kergem olla.
Austraalias läbiviidud platseebogrupiga
uuring näitas, et 17 inimesest koosnevas grupis: gluteenigrupis raporteeris 11
inimest suurenenud seedeprobleeme, platseebogrupis raporteeris probleemidest 6
inimest. Uuringus täheldati ka märke notseebo efektist.
Ka Jacka märgib siinkohal, et tänaseks on selgunud, et probleemiks pole enamasti gluteen, vaid nn FODMAP koondnime all tuntud sahhariidid. Mõnedel inimestel tekivad pärast teatud fermenteeritavate süsivesikute (nimetusega FODMAP) allaneelamist ärritunud soole sündroomi või seedetrakti vaevuste tõsised sümptomid. See akronüüm viitab "fermenteeritavatele oligosahhariididele, disahhariididele, monosahhariididele ja polüoolidele", mis hõlmavad fruktoosi, laktoosi, sorbitooli, mannitooli, fruktaane, galakto-oligosahhariide ja suhkrualkohole. Need süsivesikud fermenteeruvad kergesti ja kiiresti ning võivad avaldada ka osmootset aktiivsust, mis tõmbab vett soolestiku luumenisse. See võib põhjustada puhitust, gaase, kõhuvalu ja kõhulahtisust.
FODMAPist kirjutasin blogis pikemalt siin:
https://paikesetoit.blogspot.com/2021/12/soolestiku-tervis-vol-5-kiudained-ja.html
Kui uuringu läbiviijad vaatasid uuesti
uuringut nii gluteeni kui fruktaanide (üks FODMAPidest) seisukohast, selgus et
probleeme põhjustasid fruktaanid. Samad tulemused sai ka teine uuring.
Üks 22 inimesega uuring näitas väikest
erinevust depressioonisümptomite puhul – gluteenirühmal olid suuremad. Kuid
uuringut ei ole veel korratud ja sestap tulemused ei ole kindlad.
Jacka märgib aga ära, et näiteks
skisofreeniaga patsientidel esineb väga
sageli ülitundlikkust teatud toiduainete suhtes. Uuringu kohaselt oli paljudel
patsientidel kõrge anti-transglutaminaasi (tsöliaakiaga seotud) ja gluteeni antikehade
tase.
Kahest juhtumianalüüsist selgus, et ühel
juhul oli gluteeni eemaldamisest kasu ja teisel juhul ei olnud mingeid muutusi.
Siinkohal
märgib Jacka jälle, et gluteenivaba dieetide juures on platseebo/notseebo efekt
väga tugev.
Laialdane kompleksanalüüs sellel teemal
jõudis järeldusele, et ei ole piisavalt tõendatud raskete vaimsete häirete nagu
skisofreenia puhul gluteenivaba dieedi
soovitamine.
Leivaküpsetamise puhul: mida rohkem
tainast sõkkuda, seda gluteenirikkam leib/sai tuleb. Sõtkumine muudab gluteeni
tugevamaks ja ahela pikemaks. Vähem sõtkutud leib on väiksema
gluteenisisaldusega.
Madala
süsivesikusisaldusega dieet
Jacka kirjutab ka siin pikemalt
uuringutest. Siinkohal ei hakka neid ümber jutustama – nagu keto dieedigi puhul ei leiauuringud midagi erilist. Välja on toodud, et seda dieeti söövad rasedad
saavad poole vähem folaati, mis on raseduse ja lapse tervise jaoks ääretult
oluline. Samuti on oluliselt langenud kiudaine sisaldus, mis omakorda mõjutab
soolestiku mikrobioomi tervist ja tööd.
Toitumise mõju uurivad professorid David
Raubenheimer ja Stephen Simpson rõhutavad siinkohal, et dieet, mis võib anda
kiirema kaalulanguse, pole mitte alati dieet, mis tagab tervise ja
pikaealisuse.
Kas
me peaksime vältima kaunvilju?
Kaunvilju soovitab vältida Keto ja Paleo dieet põhjusel, et need on süsivesikud, madala toitainelise väärtusega, pole nii head kui liha (mis iganes see peaks tähendama). Veel leidsin ma paleo ja keto lehtedelt, et kaunviljad sisaldavad lektiine, fütoöstrogeene, saponiine, proteaasi inhibiitoreid, FODMAP´e ...
Jacka kirjutab, et kaunviljad on
tervisele head. Seda arvamust jagavad
enamik toitumiseksperte.
Muuhulgas
on kaunviljad taskukohased valgu-,
kiudaine-, raua- ja vitamiinide allikaks, mis pakuvad tervisele palju kasulikke
omadusi.
1.
Valk
Valk on oluline toitaine, mis mängib keha
säilitamisel ja parandamisel võtmerolli. Oad sisaldavad palju aminohappeid,
valkude ehitusplokke.
Kõigist ubade tüüpidest sisaldavad ainult sojaoad kõiki üheksat asendamatut aminohapet. Kuid kaunviljade kõrval on menüüs piisavalt teisi taimi, mis puuduolevaid aminohappeid sisaldavad.
Samuti on kaunviljades vähem kaloreid ja küllastunud rasvu kui mõnes teises valguallikas, nagu liha ja täisrasvased või madala rasvasisaldusega piimatooted.
Ubade valgusisalduse näited on järgmised:
1 tass ehk 40 grammi konserveeritud mustade ubade portsjon
sisaldab 14,5 g valku, 16,6 g kiudaineid ja 4,56 milligrammi (mg) rauda.
1 tassis ehk 155 g koorega edamame ubade portsjon sisaldab 18,5 g valku, 8,06 g kiudaineid ja 3,52 mg rauda.
2.
Folaat
Kaunviljad sisaldavad mitmeid olulisi
toitaineid, sealhulgas folaati. Folaat on üldise tervise jaoks hädavajalik,
punaste vereliblede moodustamiseks ja toetab terve lapse sündi.
Ühes tassis ehk 155 g koorega edamame
ubade portsjon sisaldab 482 mikrogrammi (mcg) folaati.
3.
Antioksüdandid
Uuringute
kohaselt on oad rikkad polüfenoolide poolest, mis on teatud tüüpi
antioksüdandid.
Antioksüdandid aitavad kehal eemaldada
vabu radikaale. Nii võivad antioksüdantiderikkad toidud, näiteks oad, aidata
kaitsta keha haiguste eest.
4.
Südame tervis
Inimestel, kes tarbivad ube regulaarselt, on väiksem tõenäosus surra südameinfarkti või muude südame-veresoonkonna probleemide tõttu. 2017. aasta metaanalüüsi autorid väitsid, et kardiovaskulaarse riski vähenemise üheks põhjuseks oli see, et inimesed olid asendanud suurema rasvasisaldusega loomse liha valgud kaunviljadega.
2013. aasta ülevaates ja metaanalüüsis
leiti selge seos kaunviljade söömise ja väiksema südame isheemiatõve riski
vahel.
Teised uuringud näitavad, et ubade
toitained võivad aidata alandada kolesterooli. Kõrge kolesteroolitase on
südamehaiguste ja südameinfarkti riskitegur.
Pool tassi ehk 88 g portsjonit musti ube
annab umbes 14 g kiudaineid, mis on üle poole täiskasvanu päevasest
kiudainevajadusest.
5.
Vähiriski vähenemine
Mõned uuringud on näidanud, et oad
toimivad antioksüdantide ja põletikuvastaste ainetena. Need mõjud võivad
vähendada vähiriski.
6.
Diabeet ja glükoosi metabolism
Oad võivad aidata stabiliseerida vere glükoosisisaldust või isegi ennetada diabeeti. Oad sisaldavad palju kiudaineid, mis võivad aidata vähendada vere glükoosisisaldust. 2018. aasta ülevaate autor järeldas, et kiudainerikka dieedi tarbimine võib vähendada II tüüpi diabeedi riski. Samuti oli tõendeid selle kohta, et see võib aidata alandada veresuhkru taset.
7.
Maksa rasvumise ennetamine
Rasvunud maks tekib siis, kui rasvad
kogunevad maksa. See võib areneda koos rasvumise, kõrge kolesteroolitaseme,
kõrge vererõhu ja muude metaboolse sündroomi aspektidega https://www.nhs.uk/conditions/non-alcoholic-fatty-liver-disease/
Rasvamate loomsete valkude asendamine
ubadega on hea samm parema maksa tervise suunas.
8.
Söögiisu kontrollimine
Kui inimene sööb ube, võivad neis
sisalduvad kiudained ja tervislikud tärklised aidata tekitada täiskõhu- ja
rahulolutunnet.
2013. aasta ülevaate kohaselt võib see
pikaajalise toitumisstrateegiana aidata vältida ülesöömist ja põhjustada
kehakaalu langust.
9.
Soolestiku tervise parandamine
Usaldusväärne allikas on näidanud, et
mitmed kaunviljad, eriti mustad oad, parandavad soolestiku tervist, parandades
soolebarjääri funktsiooni ja suurendades kasulike bakterite arvu. See võib
aidata vältida soolestikuga seotud haigusi.
Tervislikud soolebakterid toetavad ka
immuunsüsteemi funktsiooni ja võivad soodustada kaalulangust. Kaunviljad
toidavad tervislikke soolestiku bakterite kolooniaid.
Jacka puudutab lektiini probleemi
kaunviljades, märkides et lektiini seedeprobleeme on tuvastatud vaid
loomkatsetes ja taaskord sellel meetodil: eraldame lektiini ja topime selle
ülisuures koguses loomale sisse.
Lektiinid ehk hemaglutiniinid on
"antitoitained", mis on pälvinud palju tähelepanu populaarses meedias
ja populaarsetes dieediraamatutes, milles mainitakse lektiine kui
ülekaalulisuse, krooniliste põletike ja autoimmuunhaiguste peamist põhjust. Neid leidub kõigis taimedes, kuid kõige rohkem lektiine
sisaldavad toored kaunviljad (oad, läätsed, herned, sojaoad, maapähklid) ja
täisteratooted, nagu nisu. Kas nende hirmutavate väidete taga on tõde?
Ühelt poolt on asi selles, et igas halvas
on peidus head ja nii ka lektiinid võivad toimida antioksüdandina, mis kaitseb rakke vabade radikaalide põhjustatud
kahjustuste eest. Samuti aeglustavad need seedimist ja süsivesikute imendumist,
mis võib ära hoida veresuhkru järsku tõusu ja kõrge insuliinitaseme.
Varasemates uuringutes käsitletakse ka teatud lektiinide mittetoksiliste
väikeste koguste kasutamist, et aidata stimuleerida soolestiku rakkude kasvu
patsientidel, kes ei saa pikka aega süüa, ja vähiravis, kuna lektiinid võivad
põhjustada vähirakkude surma.
Mida siis halva poole pealt? Lektiinid on defineeritud kui valgud, mis
seonduvad süsivesikutega. Samad omadused, mida lektiinid
kasutavad taimede kaitsmiseks looduses, võivad põhjustada probleeme inimese
seedesüsteemis. Need on vastupidavad lagunemisele soolestikus ja on
stabiilsed happelises keskkonnas, mis kaitseb looduses lektiini sisaldavaid
taimi.
Tarbimisel võivad lektiinid aktiivses
olekus põhjustada negatiivseid kõrvalmõjusid. Enim püüavad pilku sotsiaalmeedia postitused, mis teatavad
tõsistest reaktsioonidest inimestel, kes söövad isegi väikeses koguses tooreid
või alaküpsetatud ube. Need sisaldavad fütohemaglutiniini, teatud tüüpi
lektiini, mis võib põhjustada punaste vereliblede kokkukleepumist. Samuti võib
see põhjustada iiveldust, oksendamist, maoärritust ja kõhulahtisust. Kergemate
kõrvaltoimete hulka kuuluvad puhitus ja gaasid.
Loom- ja rakuuuringud on näidanud, et aktiivsed lektiinid võivad häirida mineraalide, eriti kaltsiumi, raua, fosfori ja tsingi imendumist.
Kaunviljad ja teraviljad sisaldavad sageli neid mineraale, seega võib
lektiinide samaaegne esinemine takistada nende mineraalide imendumist ja
kasutamist organismis. Lektiinid võivad seonduda ka seedetrakti vooderdavate
rakkudega. See võib häirida toitainete lagunemist ja imendumist ning mõjutada
soolefloora kasvu ja toimet. Kuna lektiinivalgud seostuvad rakkudega pikka
aega, võivad nad potentsiaalselt põhjustada autoimmuunvastuse ja mängivad
teoorias rolli põletikulistes seisundites, nagu reumatoidartriit ja 1. tüüpi
diabeet. Kas inimesel see nii toimub - ei ole teada.
Igal juhul on need teooriad soodustanud lektiinivastast liikumist, tõstnud dieediraamatute ensüümipreparaatide läbimüüki. Toiduga tarbitavate aktiivsete lektiinide koguse ja nende pikaajaliste tervisemõjude kohta on aga inimestel tehtud uuringuid väga vähe.
Paljudes suurtes populatsiooniuuringutes
seostatakse lektiini sisaldavaid toite, nagu kaunviljad, täisteratooted ja
pähklid, aga väiksema südame-veresoonkonna haiguste, kaalulanguse ja II tüüpi
diabeedi esinemissagedusega. Need toidud on rikkalikud B-vitamiinide,
valkude, kiudainete ja mineraalainete ning tervislike rasvade allikad. Seega on
nende toitude tarbimisest saadav kasu tervisele palju suurem kui nendes
toiduainetes sisalduvate lektiinide võimalik kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar