Esmaspäev, 24. jaanuar 2022

Toidu mõju ajule vol 7 - kuidas taimetoit vaimset tervist mõjutab

 


Kuna sattusin Felice Jacka vaimse tervise uuringust lugedes Hal Herzogi lehele, siis teen siinkohal vahelepõike kahe artikli juurde, mis puudutab taimsete toitujate vaimset tervist.  Ühes eelmises postituses märkisin ära Lääne Carolina psühholoogiaprofessori Hal Herzogi artikli, kus ta analüüsib kuivõrd tõsiselt tasub võtta väidet, et liha menüüst eemaldades on vaimse tervisega lood halvad. Spoiler: mitte eriti tõsiselt aga...

Hal Herzog


Herzog on rohkem kui kaks aastakümmet uurinud meie ja teiste liikidega suhtlemise keerulist psühholoogiat. Teda huvitab eriti see, kuidas inimesed reaalsete eetiliste dilemmadega toime tulevad, ning ta on uurinud loomaaktiviste, kukevõistlustel osalejaid, loomauurijaid ja tsirkuseloomade koolitajaid. Auhinnatud õppejõu ja teadlasena on ta kirjutanud palju artikleid erinevatesse väljaannetesse.

Herzogi  blogist leiab ülevaateid tema uuringutest sellistel teemadel „kas lemmikloomad aitavad vähendada depressiooni“, „kas elu koos lemmikloomadega viib enesetapu kavatsusi vähemaks“, lemmikloomade psühholoogiast jpm.

Esimene artikkel „Eating Disorders: The Dark Side of Vegetarianism? Is the Skinny Bitch Diet dangerous?“

Herzog märgib, et ta küll ei tea, kas Rory Freedman ja Kim Barnouin on bitch´id, aga nende raamatu kaanefoto järgi otsustades on nad kõhnad. Rory (endine modell) ja Kim (modelliagent) on raamatu „Skinny Bitch“ autorid – "mõttetuse vaba juhend nutikatele tüdrukutele, kes soovivad lõpetada jama söömise ja hakata vapustav välja nägema!"

Nende reegel number üks: lõpetage liha söömine.

Köögiviljade söömise soovitamine raamatus on muidugi mõistlik nõuanne. Herzogi arvates on loomade mittesöömise väited moraalsetel, keskkonna- ja tervislikel põhjustel tugevad. 



Kuid üks naine, nimega Staci Giani pani ta mõtlema, kas lihast loobumisel on mõnikord ka varjukülg. Staci on umbes kolmekümneaastane endine taimetoitlane, kes elab ökokogukonnas Asheville'ist lõuna pool ja keda Herzog intervjueeris oma uue raamatu "Some We Love, Some We Hate, Some We Eat: Why It Is So Hard To Think Straight About Animals.“ (Osasid me armastame, osasid vihkame, osasid sööme: miks on nii raske loomadest ühtmoodi  mõelda) jaoks.


Kui ta küsis Stacilt, miks too alguses üldse liha söömise lõpetas, ütles Staci, et hakkas taimetoitlaseks teismelisena ning lisas: "Minu taimetoitlus oli seotud minu söömishäirega. Taimetoitlaseks olemine oli minu jaoks viis oma keha üle rohkem kontrolli all hoida, eemaldades dieedist rasva. Rasv oli suur paha. Emotsionaalselt olin seitsmeteistkümneaastaselt raskes olukorras. Taimetoit andis mulle  midagi, millest kinni hoida."

Enda kogemustele tagasi vaadates arvab Stacy, et mõne naise jaoks pole lihast loobumine niivõrd eetika küsimus, kuivõrd poliitiliselt vastuvõetav äärmusliku kaalujälgimise vorm.

See, mida ta ütles, pani Herzogi mõtlema, kuna ta teab paljusid pikaajalisi taimetoitlasi ja kuigi ise sööb liha, on ta alati pidanud nende elustiili imetlusväärseks.

Mida räägivad uuringud taimetoitluse ja söömishäirete kohta?

Siin lühike kokkuvõte sellest, mida Herzog uuringutest leidis:

- Naissoost taimetoitlastest üliõpilased tunnevad lihasööjatest tõenäolisemalt pärast söömist süütunnet, on rohkem kõhnad ja kasutavad kaalu langetamiseks lahtisteid, ekstreemset treeningut ja oksendamist.

-Teismelised ja täiskasvanud taimetoitlased on omnivooridest neli korda tõenäolisemalt emotsionaalsed sööjad (söömissööstud).

-Nii Türgi kui Austraalia taimetoitlastest noorukid on oma välimuse pärast rohkem mures ja söövad äärmuslikumalt kui lihasööjad.

-Soome taimetoitlastel on kõrgem depressiooni tase ja madalam enesehinnang kui mittetaimetoitlastel.

-Liha vältivad kolledži üliõpilased on oma kaalu ja toitumise pärast sagedamini kinnisidee küüsis kui lihasööjad. Samuti kalduvad nad rohkem nõustuma väitega: "Kui mulle antakse võimalus kaotada kõik oma toitumisvajadused ohutult ja odavalt tablettide võtmisega, siis ma teeksin seda."

Järgmisel päeval mainis Herzog oma avastust kolleegile Candice Boan-Lenzole, psühholoogile, kes pole viisteist aastat liha söönud. Kas ta teadis, et taimetoitlastel on suurem risk söömishäirete tekkeks?

"Oh jaa," ütleb ta. "Ma räägin sellest igal semestril oma magistrantidele."

"Mida nad ütlevad?" küsis Herzog

"Nad ei usu mind," ütleb ta.

Humane Research Councili andmetel on naissoost taimetoitlasi kaks korda rohkem kui mehi. Mitu aastat tagasi vaatas Herzog läbi teaduskirjanduse sooerinevuste kohta loomade kohtlemisel. Te ei imesta, kui avastate, et reeglina on naised loomade kannatuste pärast rohkem mures kui mehed. Herzog on kindel, et enamik naissoost taimetoitlasi loobub lihast murest loomade ja keskkonna pärast, mitte patoloogilisest soovist kaalust alla võtta. Siiski ei saa eitada, et lihast vältimist võib seostada söömisprobleemidega, eriti naistel. (Rory ja Kim vihjavad isegi raamatus Skinny Bitch dieedi ohtudele, öeldes lugejatele: "Ärge olge enam paks siga... Aga ärge ka meie pärst anorektikuks saage.") Fakt on see, et naised on palju  vastuvõtlikumad söömishäiretele kui mehed. Ühes hiljutises uuringus teatati, et anorexia nervosa puhul on naiste ja meeste suhe 9:1 ja bulimia nervosa puhul 30:1.

 


Skinny Bitch dieediraamat küsib lugejatelt: "Kas olete tüdinenud, et olete paks?" Kui vastus on jaatav – mis on sageli teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas –, on neil vastus: lõpetage loomade söömine!" Mõne naise jaoks (me ei tea, kui paljude) on see halb nõuanne. Söömishäired on tõsine probleem -  anoreksia, buliimia ja liigsöömine tabab kaheksat miljonit ameeriklast aastas. Anoreksia on psühhiaatrilistest häiretest kõige ohtlikumate hulgas - 5–10 protsendiliste surmajuhtumite arvuga.

Söömishäirete ja taimetoitluse vahelise seose kohta on vaja rohkem uurida. Herzog ise on aga endiselt veendunud, et enamiku inimeste jaoks on taimne toitumine hea alternatiiv loomade söömisele. Kuid talle on selge ka see, et raamatu „Skinny Bitch“ väide, et taimetoitlus = terve = kõhn, on parimal juhul ülelihtsustatud ja mõnikord lausa vale.

 


Teises artiklis „How Scary Are the Mental Health Risks of Vegetarianism?“ kirjutab Herzog, et hiljuti köitis tema tähelepanu ajakirja Women’s Health pealkiri: "Lihast loobujaid ootavad hirmutavad vaimse tervise riskid." Pealkirjast jäi kõlama, et peekoni ja ribi asendamine oma tofu ja seitaniga teeb teid vaimselt haigeks.

Herzog pole kunagi arvanud, et lihast loobumine põhjustaks emotsionaalseid probleeme, mistõttu otsustas vaadata peamist uuringut, millele niasteajakiri viitas. See, mida ta leids, illustreerib hästi seda, miks te ei peaks oma teadusuudiseid hankima toretsevate pealkirjade seast.

Väide, et köögiviljade söömine võib hulluks ajada, põhines 2012. aasta uuringul, mis ilmus ajakirjas International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity. (Siin on tegelik artikkel.) Saksa psühholoogi Johannes Michalaki juhitud uurimisrühm analüüsis uuesti 2002. aasta epidemioloogilise uuringu andmeid, milles uuriti suure juhuslikult valitud saksa täiskasvanute valimi füüsilist ja vaimset tervist (siin).

Mõned uuringud on seostanud taimetoitlust halva vaimse tervisega (nt siin) ja ühes uuringus leiti, et taimetoitlastel oli psühholoogiliselt parem olukord kui lihasööjatel (siin). Kuid kõigil neil uuringutel oli metodoloogilisi probleeme. Saksa uuring vältis varasemate uuringute kõige levinumaid vigu. Esiteks hõlmas see enam kui 4000 inimesest koosnevat esinduslikku valimit, mis hõlmas laias vanuses (18–65). Teiseks põhinesid vaimse tervise diagnoosid standardiseeritud kliinilistel intervjuudel, milles hinnati psühhiaatriliste probleemide kategooriaid. Nende hulka kuulusid depressiivsed häired, ärevushäired, söömishäired ja somatoformsed häired (vaimuhaigused, mis põhjustavad kehasümptomeid, nagu valu, hüpohondria ja seedetrakti kaebused). Kolmandaks uurisid teadlased psühhiaatriliste sümptomite esinemissagedust kolmel ajavahemikul – eelmisel kuul, eelmisel aastal ja katsealuste eluea jooksul. Lõpuks küsiti kõigilt katsealustelt, millises vanuses algasid vaimse või füüsilise tervise probleemid ja kui nad olid taimetoitlased, siis millal nad olid otsustanud liha mitte süüa. 

Uuringus osales 4181 katsealust. Ootuspäraselt oli väike vähemus (1,3%) "ranged taimetoitlased" ja veel 4,5% olid "domineerivalt taimse toiduga taimetoitlased". (Herzog nimetab neid pooltaimetoitlasteks). Taimetoitlased erinesid lihasööjatest mitmes mõttes. Tõenäoliselt olid nad naised, vallalised, nooremad, linnakodanikud ja kõrgelt haritud. Kõik need demograafilised tegurid on seotud nii liha vältimisega kui ka psüühikahäirete levimusega. Naised on näiteks meestest tõenäolisemalt taimetoitlased, samuti kannatavad naised rohkem ärevushäirete all. Teadlased olid aga huvitatud taimetoitlaste vaimsete haiguste hindamisest, sõltumata sellistest teguritest nagu sugu, haridus ja perekonnaseis. Seega kontrollisid nad demograafilisi tegureid, valides 244 mittetaimetoitlasest koosneva alamvalimi, mis vastas täpselt uuringus osalenud 244 taimetoitlase ja ülekaaluka taimetoitlase demograafilisele profiilile.

Hea uudis on siis see, et enamik taimetoitlasi ja pooltaimetoitlasi ei kannatanud ühtegi neljast vaimuhaiguste kategooria all.

 


Halb uudis on see, et osad taimetoitlased ja pooltaimetoitlased kannatasid kõigi nelja vaimuhaiguste kategooria all tõenäolisemalt kui mittetaimetoitlased. (Vaata graafikut.) Näiteks esines taimetoitlastel võrreldes mittetaimetoitlastega kaks korda suurema tõenäosusega ärevushäireid ja viis korda tõenäolisemalt söömishäireid. Vaimsete haiguste esinemissagedus pooltaimetoitlaste seas langes üldiselt taimetoitlaste ja mittetaimetoitlaste vahele.

Probleem: põhjus või tagajärg

 


Teadlased leidsid tihedaid seoseid taimetoitluse ja psühhiaatriliste haiguste vahel. Kuid kas see toetab naiste terviseajakirja pealkirja väidet – lihast loobumine PÕHJUSTAB vaimuhaigusi? Üldse mitte. Teadlased tõid välja kolm võimalikku seletust toitumise ja vaimsete häirete vahelise seose kohta.

Hüpotees 1: Taimetoitlaste dieedid võivad ajukeemiat mõjutades mõjutada vaimset tervist.

Hüpotees 2: Psühholoogilised tegurid, nagu isiksuseomadused - mõned inimesed on valmimad valima taimetoitlase elustiili ja vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele.

Hüpotees 3: Lihast loobumise otsuse on mõnel juhul põhjustanud psüühikahäire, näiteks hüpohondria (Hüpohondria on vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast). 

Teadlastel õnnestus kontrollida 1. hüpoteesi paikapidavust – nad tegid seda, uurides, kumb oli enne – kas lihast loobumine või psühhiaatriliste  probleemide ilmnemine. Põhjused peavad eelnema nende tagajärgedele. Seega, kui hüpotees 1 on tõsi, siis taimetoitlaste vaimuhaigused ilmneksid tavaliselt pärast seda, kui katsealused on lõpetanud liha söömise. See aga nii ei olnud.  

 


Nagu see graafik näitab, eelnesid psühhiaatrilise diagnoosiga taimetoitlaste ja pooltaimetoitlaste psühholoogilised probleemid üldiselt toitumise muutmisele. (Erandiks olid vaid söömishäired.) Ühesõnaga, naisteajakirja pealkiri oli vale. Tõepoolest, teadlased jõudsid järeldusele, et on vähe tõendeid selle kohta, et  taimetoitlus  põhjustaks vaimse tervise probleeme.

Herzog märgib, et tema tõepoolest jätaks ostmata Women’s Health Magazine’i pealkirja, mis hõiskab, et köögiviljade söömine põhjustab vaimuhaigusi. Ja ta paneb südamele, et ärge uskuge kõiki suuri trükitud pealkirju ja olge eriti ettevaatlik tervisealaste väidete suhtes, mis algavad sõnadega "Teadlased leidsid seose..."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar