Võtaks nüüd otsad kokku ja Felice Jacka raamat „Brain Changer“ saab läbi. Kõige lõpus puudutab Jacka trüptofaani ja püroluuriat ja oma tervist.
Millised
siis on sobivad rasvad?
Jacka kiidab oliiviõli ja on skeptiline
kookosrasva osas. Kookosrasv on uuringutes tõstnud hea kolesterooli (HDL)
taset, kuid ka halva kolesterooli LDL taset – veidi vähem kui või aga rohkem
kui teised taimsed õlid.
Kas
me peaksime sööma trüptofaani rikkaid toite?
Serotoniin
on ajus leiduv kemikaal, mis võib mõjutada meeleolu. Trüptofaani sisaldavate
toitude söömine võib aidata organismil toota rohkem serotoniini. Serotoniini
leidub ka veres, sooltes ja sidekudedes. See põhjustab veresoonte
kokkutõmbumist, aitab edastada teavet närvisüsteemi kaudu ja omab rolli
ajutegevuses.
Serotoniin on üldise tervise ja heaolu
jaoks hädavajalik ning inimesed seostavad seda sageli positiivse meeleoluga.
Kuid aju on keeruline ja serotoniini toimimise kohta rohkem teada saamiseks on
vaja täiendavaid uuringuid.
On teaduslikke tõendeid selle kohta, et
trüptofaani söömine võib teie meeleolu muuta.
Näiteks 2000.
aastal leidsid teadlased, et kui inimesed sõid isoleeritud valku, mis oli väga kõrge trüptofaanisisaldusega,
tundsid nad matemaatikaülesandeid tehes vähem stressi. Kuid inimene ei söö
igapäevaselt isoleeritud valku, ta sööb toitu.
Nii ei ole platseebokontrolliga
kliinilised uuringud näidanud suurt seost. Mõned uuringud on näidanud, et ka puhta trüptofaani lisamine tõi
depressiooni põdevatele inimestele vähe kasu või üldse mitte. Mõned uuringud on
isegi uurinud, mis juhtub, kui eemaldate trüptofaani inimeste toitumisest, kuid
leiti samuti, et mõju on väga väike või puudub üldse.
Mis seletab segaseid tulemusi?
Lisaks inimuuringutele on närilistel
hästi uuritud ka trüptofaani bioloogiat. 1970. aastate alguse uuringud
näitasid, et trüptofaani toidulisandite võtmine võib suurendada serotoniini,
neurotransmitteri, mida ajalooliselt seostati heaolu- ja õnnetundega, taset.
Seda siis NÄRILISTEL
Sellest ajast peale on saadud teada palju
huvitavaid fakte serotoniini kohta - ajus on 14 eraldi retseptorit serotoniinile.
Teadlased on püüdnud leida teed nende
retseptorite juurde, kuid väikese eduga. Sellised ravimid nagu
antidepressandid– laiemalt tuntud kui SSRI-d – ei sihi üksikuid retseptoreid
ega piirdu teatud ajupiirkonnaga. Selle asemel suurendavad SSRI-d (tuntuim on
Prozac), serotoniini taset kõikjal.
Selle ebaspetsiifilisuse tõttu on raske uskuda, et SSRI-d üldse toimivad. Võib
tuua ühe näite: Oletagem, et olete Jeff Bezos ja soovite suurendada Amazoni
tulusid tarnete kohaletoimetamise kiirust tõstes. Seega otsustate kõigi
tarnesõidukite kiirust suurendada 5%. See võib olla võit, kuid tõenäolisem on,
et see lõppeb kaosega. Nii ei pruugi serotoniini suurendamisega kogu ajus saada
head tulemust.
Tundub tõsi, et sarnaselt SSRI-dega on
trüptofaani suurendamisel laialdane mõju serotoniinile. Kindlasti on võimalik,
et serotoniini suurendamine võib mõjutada meeleolu ja seetõttu võib trüptofaani
suurendamine teha sama. Kuid on ka võimalik, et millegi nii keerulise asjaga
nagu inimemotsiooniga manipuleerimine nõuab veidi rohkem nüansse. Ja asi ei ole
nii lihte kui pealtnäha paistab.
Psühhiaatrilised uuringud on eemaldunud
ideest, et teie aju on lihtsalt üks kemikaalide kott; kaasaegsed neuroteadlased
nõuavad veidi rohkem täpsustust. Sellest vaatenurgast on paljud skeptilised
selles osas, et trüptofaan on psühhiaatriline depressiooniravim. Eksperimentaalsed uuringud pole mitte
ainult leidnud üsna nõrku tulemusi, vaid ka teooria ise pole kuigi veenev.
Serotoniin, mis näiliselt on täis
psühhiaatrilisi võimalusi, on psühhiaatriauurijaid pikka aega paelunud. Kuid
tundub, et viimane pool sajandit on
näidanud, et inimese emotsioonide neuroteadus pole lihtne. Püsivate
muutuste edendamiseks vaimses tervises võivad teadlased vajada veidi rohkem
austust keeruliste emotsionaalsete olendite vastu.
Nii et ei, suur kalkuniõhtusöök, mis on
täidetud maitsvate trüptofaanidega, ei mõjuta tõenäoliselt kellegi meeleolu
neurokeemiliselt.
Jacka kirjutab veel, et iroonilisel
kombel suurendavad ajus serotoniini taset kõrge süsivesikusisaldusega toidud.
Kui me sööme rohkelt süsivesikuid, vabastab keha rohkem insuliini, mis omakorda
suunab trüptofaani ajju. See on tõenäoliselt üks põhjus, miks me tunneme peale
magusate toitude söömist end mõnusalt. Samuti on leitud trüptofaani sisaldavate toidulisandite
võtmisel teatud kõrvaltoimed: iiveldus,
kõhulahtisus, pearinglus, uimasus, peavalu, ähmastunud nägemine, sedatsioon.
Trüptofaani toidulisandid koos teiste antidepressantidega põhjustavad ka
seisundit, mida nimetatakse serotoniini sündroomiks ehk serotoniini
toksilisuseks. Sestap ütleb Jacka, et trüptofaani lisandid ei ole hea mõte.
Kas püroluuria on tegelik terviseprobleem?
Mõiste "Mauve faktor" (püroluuria)
pärineb aastast 1958, mil dr Abram Hoffer määratles seisundi kui pürroolide
kõrgenenud tasemed uriinis, mida praegu nimetatakse hüdroksüheempürroliin-2-ooniks
(HPL). Arvati, et pürrooli taseme tõus põhjustab tsingi ja B6-vitamiini kahanemist,
mis omakorda oletatavasti viib mitmete psühhiaatriliste häireteni, nagu
skisofreenia, ärevus ja depressioon. Raviks pakuti tsingi ja B6 lisandeid.
2021 aastal läbi viidud
süstemaatiline analüüs tuvastas 73 artiklit, millest ainult kolm uuringut
tuvastasid psühhiaatrilise populatsiooni märkimisväärselt kõrgemad HPL tasemed
võrreldes kontrollrühmadega ning platseebokontrolliga pürroluuria raviuuringuid
ei olnud. Ülejäänud 13 kliinilist uuringut kas ei näidanud seost või ei andnud
piisavaid andmeid HPL tasemete rühmade erinevuste näitamiseks.
Kõrgenenud HPL on kliiniliselt täheldatud, kuid vähe uuritud biomarker, millel on ebaselge seos psüühikahäiretega. Praeguste tõendite põhjal ei soovitata HPL-testi sõeluuringu ega ravivahendina.
Jacka on püroluuria osas väga kriitiline,
märkides muuhulgas, et kui mingit diagnoosi pakutakse kõikide haiguste
põhjuseks ja raviks toidulisandeid, siis see ei ole tõsiseltvõetav, seda juba
seetõttu, et alates 1970 aastast ei ole uuringud suutnud midagi konkreetset
kindlaks teha ja ka Jacka uurimiskeskus ei näe põhjust seda edasi uurida.
Ja
veidi kirjutab Jacka oma toitumisest:
Kuigi ma saan aru, milline tervislik toitumine välja näeb, ei ole ma alati kõige parem inimene seda järgima, sest mu töögraafik on äärmiselt intensiivne, kõrge stressitase, palju reisimist ja ajavahet, mis ei mõju hästi. Kõik need lõksud, millesse sa langed – toit oli küll tervislik, kuid kaldud seda väsimuse perioodil sööma rohkem kui vaja, mikrobioomi jaoks on natuke liiga palju alkoholi, mida paljud spetsialistid kasutavad päeva lõpuks stressi leevendamiseks, kaalutõus selle kõige tulemusena, eriti kui on ka menopaus.
2016 aastal diagnoosti Jackal ootamatult
rinnavähk. Tal oli operatsioon, kuid ei pidanud saama keemia- ega kiiritusravi.
Arst pani südamele, et ta säilitaks tervisliku kaalu ja eluviisi, et vähk tagasi
ei tuleks.
Siis novembris 2019 teatas Jacka (55a) Twitteris, et vähk on tagasi:
„Näib, et olen üks üliharuldasi inimesi, kellel tekkis rinnavähi kasvaja nendest väga vähestest noortest rakkudest, mis jäid varjatuks, kui tehti algne mastektoomia ja rinna rekonstrueerimine. Olen paar kuud tundnud, et midagi on lahti ja nõudsin ultraheli, kuigi mulle öeldi alati, et rekonstrueeritud rind ei saa vähki haigestuda. Õnneks usaldasin oma sisetunnet.
Sel nädalal tehti mulle biopsia ja järgmise paari nädala jooksul lubatakse mind operatsioonile. Seekord teen topeltmastektoomia. (Huvitav, kui paljud inimesed võivad öelda, et neil on kolm mastektoomiat?)...“2019 aastal
Well this sucks. Turns out I have breast cancer again.
— 💉💉💉Prof Felice Jacka OAM (@FeliceJacka) November 8, 2019
Kuna 2022 aastal on Jacka jätkuvalt aktiivne, eeldan et ravi oli edukas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar