neljapäev, 27. jaanuar 2022

Toidu mõju ajule vol 10 - trüptofaan, püroluuria, rinnavähk

 


Võtaks nüüd otsad kokku ja Felice Jacka raamat „Brain Changer“ saab läbi. Kõige lõpus puudutab Jacka trüptofaani ja püroluuriat ja oma tervist.

 

Millised siis on sobivad rasvad?

Jacka kiidab oliiviõli ja on skeptiline kookosrasva osas. Kookosrasv on uuringutes tõstnud hea kolesterooli (HDL) taset, kuid ka halva kolesterooli LDL taset – veidi vähem kui või aga rohkem kui teised taimsed õlid.

 

Kas me peaksime sööma trüptofaani rikkaid toite?


Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis on vajalik valkude biosünteesiks. Pärast tarbimist muundub see metaboolselt bioaktiivseteks metaboliitideks, sealhulgas serotoniiniks, melatoniiniks, kinureniiniks ja vitamiiniks niatsiin (nikotiinamiid). Inimesed ei saa oma kehas trüptofaani toota, seega peavad nad seda saama oma toidust. Õnneks võib trüptofaani toidus leida, serotoniini aga mitte. Trüptofaani leidub lõhes, linnulihas, munades, spinatis, seemnetes, pähklites, sojatoodetes, piimas. Jacka kirjutab, et puuduvad usladusväärsed tõendid selle kohta, et rüptofanirikaste toitude või trüptofaanilisandite tarbimine aitaks vaimset tervist kuidagi parandada.

Serotoniin on ajus leiduv kemikaal, mis võib mõjutada meeleolu. Trüptofaani sisaldavate toitude söömine võib aidata organismil toota rohkem serotoniini. Serotoniini leidub ka veres, sooltes ja sidekudedes. See põhjustab veresoonte kokkutõmbumist, aitab edastada teavet närvisüsteemi kaudu ja omab rolli ajutegevuses.

Serotoniin on üldise tervise ja heaolu jaoks hädavajalik ning inimesed seostavad seda sageli positiivse meeleoluga. Kuid aju on keeruline ja serotoniini toimimise kohta rohkem teada saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.

On teaduslikke tõendeid selle kohta, et trüptofaani söömine võib teie meeleolu muuta.

Näiteks 2000. aastal leidsid teadlased, et kui inimesed sõid isoleeritud valku, mis oli väga kõrge trüptofaanisisaldusega, tundsid nad matemaatikaülesandeid tehes vähem stressi. Kuid inimene ei söö igapäevaselt isoleeritud valku, ta sööb toitu.

Nii ei ole platseebokontrolliga kliinilised uuringud näidanud suurt seost. Mõned uuringud on näidanud, et ka puhta trüptofaani lisamine tõi depressiooni põdevatele inimestele vähe kasu või üldse mitte. Mõned uuringud on isegi uurinud, mis juhtub, kui eemaldate trüptofaani inimeste toitumisest, kuid leiti samuti, et mõju on väga väike või puudub üldse.

Mis seletab segaseid tulemusi?

Lisaks inimuuringutele on närilistel hästi uuritud ka trüptofaani bioloogiat. 1970. aastate alguse uuringud näitasid, et trüptofaani toidulisandite võtmine võib suurendada serotoniini, neurotransmitteri, mida ajalooliselt seostati heaolu- ja õnnetundega, taset. Seda siis NÄRILISTEL

Sellest ajast peale on saadud teada palju huvitavaid fakte serotoniini kohta - ajus on 14 eraldi retseptorit serotoniinile.

Teadlased on püüdnud leida teed nende retseptorite juurde, kuid väikese eduga. Sellised ravimid nagu antidepressandid– laiemalt tuntud kui SSRI-d – ei sihi üksikuid retseptoreid ega piirdu teatud ajupiirkonnaga. Selle asemel suurendavad SSRI-d (tuntuim on Prozac), serotoniini taset kõikjal.

Selle ebaspetsiifilisuse tõttu on  raske uskuda, et SSRI-d üldse toimivad. Võib tuua ühe näite: Oletagem, et olete Jeff Bezos ja soovite suurendada Amazoni tulusid tarnete kohaletoimetamise kiirust tõstes. Seega otsustate kõigi tarnesõidukite kiirust suurendada 5%. See võib olla võit, kuid tõenäolisem on, et see lõppeb kaosega. Nii ei pruugi  serotoniini suurendamisega kogu ajus saada head tulemust.

Tundub tõsi, et sarnaselt SSRI-dega on trüptofaani suurendamisel laialdane mõju serotoniinile. Kindlasti on võimalik, et serotoniini suurendamine võib mõjutada meeleolu ja seetõttu võib trüptofaani suurendamine teha sama. Kuid on ka võimalik, et millegi nii keerulise asjaga nagu inimemotsiooniga manipuleerimine nõuab veidi rohkem nüansse. Ja asi ei ole nii lihte kui pealtnäha paistab.

Psühhiaatrilised uuringud on eemaldunud ideest, et teie aju on lihtsalt üks kemikaalide kott; kaasaegsed neuroteadlased nõuavad veidi rohkem täpsustust. Sellest vaatenurgast on paljud skeptilised selles osas, et trüptofaan on psühhiaatriline depressiooniravim. Eksperimentaalsed uuringud pole mitte ainult leidnud üsna nõrku tulemusi, vaid ka teooria ise pole kuigi veenev.

Serotoniin, mis näiliselt on täis psühhiaatrilisi võimalusi, on psühhiaatriauurijaid pikka aega paelunud. Kuid tundub, et viimane pool sajandit on näidanud, et inimese emotsioonide neuroteadus pole lihtne. Püsivate muutuste edendamiseks vaimses tervises võivad teadlased vajada veidi rohkem austust keeruliste emotsionaalsete olendite vastu.

Nii et ei, suur kalkuniõhtusöök, mis on täidetud maitsvate trüptofaanidega, ei mõjuta tõenäoliselt kellegi meeleolu neurokeemiliselt.

Jacka kirjutab veel, et iroonilisel kombel suurendavad ajus serotoniini taset kõrge süsivesikusisaldusega toidud. Kui me sööme rohkelt süsivesikuid, vabastab keha rohkem insuliini, mis omakorda suunab trüptofaani ajju. See on tõenäoliselt üks põhjus, miks me tunneme peale magusate toitude söömist end mõnusalt. Samuti on leitud  trüptofaani sisaldavate toidulisandite võtmisel  teatud kõrvaltoimed: iiveldus, kõhulahtisus, pearinglus, uimasus, peavalu, ähmastunud nägemine, sedatsioon. Trüptofaani toidulisandid koos teiste antidepressantidega põhjustavad ka seisundit, mida nimetatakse serotoniini sündroomiks ehk serotoniini toksilisuseks. Sestap ütleb Jacka, et trüptofaani lisandid ei ole hea mõte.

 

Kas püroluuria  on tegelik terviseprobleem?



Mõiste "Mauve faktor" (püroluuria) pärineb aastast 1958, mil dr Abram Hoffer määratles seisundi kui pürroolide kõrgenenud tasemed uriinis, mida praegu nimetatakse hüdroksüheempürroliin-2-ooniks (HPL). Arvati, et pürrooli taseme tõus põhjustab tsingi ja B6-vitamiini kahanemist, mis omakorda oletatavasti viib mitmete psühhiaatriliste häireteni, nagu skisofreenia, ärevus ja depressioon. Raviks pakuti tsingi ja B6 lisandeid.  

2021 aastal läbi viidud süstemaatiline analüüs tuvastas 73 artiklit, millest ainult kolm uuringut tuvastasid psühhiaatrilise populatsiooni märkimisväärselt kõrgemad HPL tasemed võrreldes kontrollrühmadega ning platseebokontrolliga pürroluuria raviuuringuid ei olnud. Ülejäänud 13 kliinilist uuringut kas ei näidanud seost või ei andnud piisavaid andmeid HPL tasemete rühmade erinevuste näitamiseks.

Kõrgenenud HPL on kliiniliselt täheldatud, kuid vähe uuritud biomarker, millel on ebaselge seos psüühikahäiretega. Praeguste tõendite põhjal ei soovitata HPL-testi sõeluuringu ega ravivahendina.   

Jacka on püroluuria osas väga kriitiline, märkides muuhulgas, et kui mingit diagnoosi pakutakse kõikide haiguste põhjuseks ja raviks toidulisandeid, siis see ei ole tõsiseltvõetav, seda juba seetõttu, et alates 1970 aastast ei ole uuringud suutnud midagi konkreetset kindlaks teha ja ka Jacka uurimiskeskus ei näe põhjust seda edasi uurida.

 


Ja veidi kirjutab Jacka oma toitumisest:

Kuigi ma saan aru, milline tervislik toitumine välja näeb, ei ole ma alati kõige parem inimene seda järgima, sest mu töögraafik on äärmiselt intensiivne, kõrge stressitase, palju reisimist ja ajavahet, mis ei mõju hästi. Kõik need lõksud, millesse sa langed – toit oli küll tervislik, kuid kaldud seda väsimuse perioodil sööma rohkem kui vaja, mikrobioomi jaoks on natuke liiga palju alkoholi, mida paljud spetsialistid kasutavad päeva lõpuks stressi leevendamiseks, kaalutõus selle kõige tulemusena, eriti kui on ka menopaus.

2016 aastal diagnoosti Jackal ootamatult rinnavähk. Tal oli operatsioon, kuid ei pidanud saama keemia- ega kiiritusravi. Arst pani südamele, et ta säilitaks tervisliku kaalu ja eluviisi, et vähk tagasi ei tuleks.

Siis novembris 2019 teatas Jacka (55a) Twitteris, et vähk on tagasi:


„Näib, et olen üks üliharuldasi inimesi, kellel tekkis rinnavähi kasvaja nendest väga vähestest noortest rakkudest, mis jäid varjatuks, kui tehti algne mastektoomia ja rinna rekonstrueerimine. Olen paar kuud tundnud, et midagi on lahti ja nõudsin ultraheli, kuigi mulle öeldi alati, et rekonstrueeritud rind ei saa vähki haigestuda. Õnneks usaldasin oma sisetunnet.

Sel nädalal tehti mulle biopsia ja järgmise paari nädala jooksul lubatakse mind operatsioonile. Seekord teen topeltmastektoomia. (Huvitav, kui paljud inimesed võivad öelda, et neil on kolm mastektoomiat?)...“


2019 aastal



Kuna 2022 aastal on Jacka jätkuvalt aktiivne, eeldan et ravi oli edukas. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar