Kui ma juba toidulainel olen, siis veidi veel portsjonitest. Olen endale kõrvale pannud head pildimaterjali toitude kalorsuse ja valgusisalduse ja kemikaalide kohta. Ja kui ma neid kuidagi süsteemselt aeg-ajalt üles ei riputa, kaovad nad pildikaustade põhjatusse sügavusse.
Aga päris alguses nendest tundmatutest ainetest. Iga natukese aja tagant tuleb uus buss/tramm ehk mingi vana hirmutav sõnum toidu kohta. Üks selliseid on a la ära söö koostisosi, mida sa ei suuda välja hääldada või näidatakse mõne valmistoidu koostisosade nimekirja - kui see on pikk, siis sellist jubedust ära küll sisse aja. Ja see ei käi mitte ainult toitude kohta, praegu on eriti populaarne ajada taga vaktsiinide või ravimite koostisosi ja tekitada selle ümber mõttetut paanikat.
Seda, et kemikaal ei ole sinu vaenlane, näitab näiteks õuna kemikaalideks lahtivõtmine:
Siin on üks pilt, kus peaks ära arvama, milline neist on šokolaad, mis vein, hambapasta, või vaktsiin. Selle on koostanud dr. Matt Agnew https://www.instagram.com/p/CUowHK3hTgn/
Vastus on postituse lõpus. 👇 Kuigi šokolaadi ei ole tõesti raske ära arvata. Kuid siiski esmapilk annab teada, et keemia on igal pool ja ei ole vaja igal ainel näpuga järge ajada - muidu ei saa üldse süüa, magada ega elada.
Seda on oluline teada, kui keegi soovib hakata taimselt toituma - jättes menüüst välja teatud toiduained, asendatakse need teistega. Vahel tuntakse ebamugavust või tekib tunne, et kõht hoolimata toidu kogustest pole ikka täis. Kiudaine ja vesi tekitavad tunde, et rohkem ei mahu, kuid toidu kalorsus võib olla ülimadal. Või ollakse harjunud valgulisema toiduga, kuid siis hakatakse sööma rasvasemat toitu - ühesõnaga on seedimisel kuidagi ebamugav ja lihtsalt võib tekkida tunne, et uus toitumisviis ei sobi.
Toortoidu puhul on see eriti märgatav - kuna sageli asendatakse valgulised toidud rasvade ja süsivesikutega. Või süüakse rohkelt puuvilju - kõht saab vett ja kiudainet väga täis, kuid valku/rasva napib. Kui rasva leiab kergelt pähklitest, siis valgu poolt on roheliste lehtedega täita raske.
Ainus asi, mis on tüütum kui arvamus, et veganid ei saa piisavalt valku, on arvamus, et kõik taimsed toitujad saavad automaatselt piisavalt valku.
Hiljuti postitas Marcus Wolford pildid oma vanaisast (paremal, taimne toituja) ja Vince Girondast (omnivoor, toetus lihale ja munadele). Ei saa öelda, et üks oleks teisest parem või kehvem - treening on see, mis lihast kasvatab, hoolimata valgu päritolust.
Osad rahuldavad valguvajaduse kergesti. Vajadus on pisut suurem vanematele inimestele ja ka neile, kes tomivad muidu hästi madala kalorsusega dieedil. St neil kel puudub isu, või on range dieet kaloreid piiranud - tuleks oma valkude ja rasvade kogust jälgida.
Valguvajadust rahuldada pole eriti raske, kui tarbitakse rohkem kui 2000 kalorit päevas, kuid see nõuab õige pisut tähelepanu. Hetkel kaldub arvamus sinnapoole, et vegan võiks valku tarbida veidi normist rohkem.
Kui veganvalgupulbrite või muude töödeldud toitude kasutamine muudab valguvajaduse rahuldamise lihtsamaks, siis kasuta neid. Nende toitude söömisega midagi valesti pole.
Kui sa oled end ühelt toitumisviisilt teisele sättinud ja varem harjunud sööma muna, mis annab 70kcal kohta 8 g valku ja vahetad selle välja taimse, orgaanilise, puhta ehk isegi toor proteiini(valgu) batooni vastu, siis samasuure ehk 8g valgukoguse saad 200 kaloriga. Ja see on suur vahe, eriti kui soovid kaalust alla võtta ja vahe on ka siis, kui soovid tarbida rohkem valku lihaste kasvatamiseks. Valgubatoon on siin kokku pandud: šokolaaditükikestest, kaerahelvestest, india pähklitest, meest, vaniljest, maapähklivõist.
Maguskartuli friikad on ilmselt populaarsemad, kui tavalise kartuli omad, mis ei tähenda, et samamoodi valmistatuna neis terviseelist oleks. Maguskartulis küll vähem kalorit süsivesikust, kuid selle vahe täidab rasvakalor.
👇 Ja lõpuks siin šokolaadi jt tabel.
See on lihtsalt NII hea postitus. Tänan andmete kokkukorjamise ja jagamise eest! :)
VastaKustuta