Pühapäevalugemist: merekäsnast tampooni infoleht

 

Hiljuti kirjutas Jen Gunter (The Menopause Manifesto) meedias merekäsna kasutamisest tampoonina (ärge tehke seda) ja põhjalikult kommenteeris seda merebioloog. Mõtlesin veel, et kes peaks tahtma merekäsna tuppe panna ja et ameerikalsed teevad ikka igasugu imelikke asju. Igaks juhuks guugeldasin eesti keeles ja kahjuks on need ka Eestis müügil ja kena reklaamiga toetatud. Kuhu jääb infoleht kõrvaltoimete faktidega? 

Eesti reklaam ütleb, et 100% naturaalne (looduslik). Õun aias puu otsas on 100% naturaalne, tee ääres lehkav sõnnikuhunnik on 100% naturaalne ja kobra mürk on 100% naturaalne. Nagu ka listeeria, stafülokokk, salmonella bakterid. Äärmiselt naturaalne. "Naturaalne" ei ütle absoluutselt midagi selle asja või aine ohutuse kohta inimkehale. Aga müüb hästi. 

Google otsingust on eesti inimene otsinud "looduslikku tampooni". Miks tahab inimene ebaloomulikku asja saada looduslikuna. Sest on maalitud pilt jubedast tehases toodetud tampoonist. Kes sellise pildi on loonud? Need, kes müüvad naturaalset tampooni. Tekib pilt imeliselt hellast ja sind hoidvast loodusest. Loodus on aga koduks absoluutselt igale liigile ja isendile, kellest enamik võib inimese kergelt maha tappa. Looduslikku ohutut tuppe pandavat asja ei ole (võib-olla ainult see, mis siseneb nagu lastetegemise vms eesmärgil - ja ka siin on teada, et parem on kasutada kondoomi. Ja kondoomgi pole naturaalne, kuigi kõik suguhaigused on). Kui ei meeldi poes saadaolev tampoon, ära kasuta neid. Teisi variante on piisavalt. Aga võibolla ei ole arukas mõte täita tupp "looduslike asjadega".

Ühesõnaga - siin Eestis merekäsna müües ütleme nii:

Võib öelda, et ainus ekslik asi siin on, et puudub: kasutada ainult välispidiselt.

Kas merekäsna on ohutu kasutada tampoonina?

I subscribe to @DrJenGunter’s newsletter, the Vajenda, because she answers questions.

As a marine biologist, I was able to answer this question myself.

The answer is FUCK NO. WHAT THE FUCK. OH MY FUCKING GOD. DO YOU HAVE ANY IDEA WHAT THOSE THINGS ARE.https://t.co/cn5quQjtgS

— Doc Forty: Starfish Doctor (@Kate_Biscuit) September 19, 2021

Kate on Melbourne'ist pärit Austraalia merebioloog, kellel on doktorikraad geneetikas. Enamasti tegeleb ta meriliiliate ja madutähtede (brittle stars) taksonoomia ja molekulaarökoloogiaga, tuvastades ja kirjeldades lugematuid salakavalaid liike, mis ilmuvad, kui ta DNA-d uurib. Ta elab vihmametsas koos rotweiler Amose, ragdoll kassi Ollivanderi ja kassi Ridgulliga. 

Ta kirjutab:

Kas merekäsna on ohutu kasutada tampoonina? Merebioloogina suutsin sellele küsimusele ise vastata.

Vastus on Ei, KURADIMA PÄRALT. No misasja. Oh jumal küll. (kõiki vandesõnu ma ümber tõlkima ei hakka). Kas sa mõistad üldse, mida sa teed? Miks me sukeldumisel kindaid kanname? Kuna on külm! Ja lisaks on palju asju, millega me ei taha otsest palja naha kontakti!

Külmemates vetes on number üks kategooria, mida me ei taha puudutada istuv organism (st ei liigu),  ja eriti Phylum Poriferast: merekäsn. Uurimistöödel, troopikas proovide võtmisel kanname kindaid ka mitmel muul põhjusel, aga: ärge käsitsege käsnu kunagi ilma kinnasteta.

1: elusatel käsnadel on eritised. Mõned põhjustavad nahareaktsioone ainult mõnel inimesel, mõned aga kõigile. See punkt ei kehti surnud käsna puhul.

2: käsnad sisaldavad räniseid või lubjarikkaid elemente, mida nimetatakse "spicules". Need on struktuurielemendid, mis aitavad käsnal kuju säilitada.

https://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_spicule

Need omamoodi okkakesed võivad olla väga-väga väikesed ja väga teravad. Te võite ränistele elementidele mõelda kui klaasile. Vale käsna ilma kinnasteta käsitsedes, on see siis surnud või elus, saate kätele hunnikuid pisikesi klaasikilde.

Kas arvate endiselt, et on hea mõte see endale tuppe suruda? Ma ei taha tuppe klaasikilde, mitte praegu, mitte kunagi. Ja veel eriti selliseid liistakuid, mis olid nii peened, et kui need minu käele sattusid, pidin sõrmed valguse ees hoidma, et näha, kuhu pintsetid asetada!

Ja ka lubjarikkad käsnad pole head! Jumal küll ja ma pole isegi nakkuse probleemi lähedalegi jõudnud, meri pole „puhas”, käsnad on  elupaikadeks erakordselt paljudele elukatele ja isegi surnud käsnas on kusagil surnud elukaid, isegi kui nad on väga väikesed. Kujutage ette, et tupes on mädanenud mitme liigi ussikeste surnukehad või surnud kuivanud mikroskoopiliste koorikloomade koloonia.

Pluss: liiv! Nad on kuradima liiva täis! Samuti: nad haisevad! Käsnad haisevad! Veidi vähem, kui need on kuivanud, kuid mõned on nii haisvad, et kõik teavad, mis käsnapere see on, kohe kui traal läheneb.

Ircinia strobilina

"Tore. Veel Irciniast (käsnaperekond). ” Võin kohe öelda, kurat, mind ei huvita, kui kaua see surnud on, mitte iial ära suru  tükki Irciniat oma tuppe.

Samuti: nad ei tihenda hästi, nad on kuivamisprotsessis juba kahanenud, nii et ma ei kujuta ette, et nad saaksid head tööd teha. Kui lugesite Jen Gunteri veergu, siis ainus asi, millest ma merebioloogia seisukohast puudust tundsin, on õhuküsimus. Me ei taha tuppe hunnikut õhku, kuna sellega kaasneb märkimisväärne nakkusoht. Meditsiiniliselt näeb see välja ka toksilise šoki sündroomi moodi ja Jen lisas, et käsna steriliseerimiseks pole teadaolevat head viisi, mida ma ka ootasin. 

Seega olge ettevaatlik ja ärge pange merekäsna oma tuppe.

Merebioloogina ma armastan käsnasid. Käsnad on mere ökosüsteemi hämmastavad ja põnevad komponendid ning neil on erakordne värvide ja kuju mitmekesisus. Siin lühike ülevaade!

https://www.ces.vic.gov.au/sotb/case-study/there%E2%80%99s-garden-down-there-spectacular-gardens-hidden-under-heads

See, et ma ei taha käsnu nuusutada ega katsuda (olen kandnud aianduskindaid, et selgrootute isenditega töötada) või vaginaalselt sisestada, ei tähenda, et ma neid ei  armasta ega hinda.

Meeldetuletuseks neile, kes ei tea -  jah, ajalooliselt on selleks otstarbeks merekäsnasid kasutatud, samuti on neid kasutatud rasestumisvastaste vahendite jaoks (neid leotati äädika abil saades nii spermitsiidi)

(1) Olen seda meelt, et see, et midagi on juba pikka aega tehtud, ei tähenda ilmtingimata head asja ja see kehtib eriti kolooniaorganismide sisestamise kohta kehaavadesse.

2) inimesed, kes seda ammustel aegadel tegid, ei omanud juurdepääsu meie tänastele pakutavatele võimalustele – tänased tampoonid on steriilsed, saate steriliseerida menstruatsioonitopsi jne aga veel olulisem  - vanal ajal võis neil olla teadmine ses osas, milline käsn on ohutu või teadsid nad kedagi, kes tundis käsnasid.

(3) taksonoomia (isendite liigitus) on oluline ja käsnasid on raske tuvastada. Mõte, et inimesed riskivad TSS –i (toksilise šoki südroom) ning nakatumise ja hõõrdumisega materjalidega, mida nad ei saa steriliseerida ja mille allikaid nad ei saa kinnitada, on päris kohutav.

Minu merebotaanika õppetoolis lõime ülesande, mille eesmärk oli tuvastada liigid „Spirulina” kapslites (teate küll see toidulisand). Meie õppejõud tegid teatavaks, et testisid tervet portsu kapsleid ja ükski neist ei sisaldanud midagi Spirulina perekonnast.

Taksonoomia on oluline, kui loodate biokeemilisele mõjule (või selle puudumisele) või kui eeldate, et mikroskoopiliste konstruktsioonielementide puudumine, olemasolu ja/või koostis on teie kuradi tuppe sisse pandud. Ajalooliselt ei tea me ilmtingimata, kas kellegi 18. sajandi surm sepsise tagajärjel oli tingitud käsnaga nakatumisest või mõnest muust sepsise põhjustanud tegevusest või juhtumist.

Mis tähendab, et meil pole selle riski kohta numbreid. Ja ma olen kohanud piisavalt juttu „naturaalsed asjad on palju paremad ja teadus on saatana tööriist” (jah, teadusel on omad probleemid, ei eitagi, kuid selliseid asju tuleb uurida). Leidub inimesi, kes otsustavad hakata raha kokkuhoidmise eesmärgil ise endale käsna korjama. Ja käsnad, nagu iga suur ja mitmekesine organismirühm, erinevad paikkonniti. Te ei leia samu puid troopikas ja parasvöötmes - kindlasti ärge oodake kõikjal samu käsnasid.

Kirjeldatud on umbes 5000 merekäsnaliiki. Ja kui mõni meretaksonoom loeb seda - olgu see siis spetsialiseerunud mõnele teisele selgrootute rühmale, vetikarühmale või isegi kaladele -, siis teate, et "kirjeldatud liigid" on „tavaliselt“ tegeliku arvu madalaim ots. Seal on kuradima palju asju, mida me veel ei tea.

Isiklikult arvan, et mereelustik on kuradi erakordne, imeline ja inspireeriv; kuid see tähendab ka seda, et peame selle uurimise eest hoolitsema. Eriti kui tegemist on mereökosüsteemi erinevate biootiliste komponentide rakendamisega inimkeha sisemuses.  

Günekoloog Jennifer Gunter kirjutab oma artiklis:

 Merekäsnad on veeloomad. Filtrisöötjatena ringleb vesi nende pooride ja kanalite kaudu, võimaldades käsnal hapniku, bakterite ja väikeste osakeste eraldamist ning ka jäätmete eemaldamist. Kaubanduslikuks kasutamiseks kuivatatuna on merekäsnad väga imavad ja kahjuks turustatakse neid sageli menstruaaltsükli jaoks “loodusliku” tampoonina.

Ma ütlen kahjuks, sest neid kindlasti ei soovita. Siin on viis põhjust, miks.

1. Kui 1980. aastatel hinnati mitut käsna, siis need sisaldasid ookeani filtreerimisest jäänud liiva, kivipuru, mustust ja baktereid. Ei ole teada, kuidas see liiv, kivipuru, mustus ja bakterid võivad muuta tupe ökosüsteemi, kuid tõenäoliselt on parem hoida see tupest väljaspool. 

2. Me ei tea, kas käsnad soodustavad kahjulike bakterite kasvu, sealhulgas Staph aureus - bakterid, mis toodavad toksilise šoki sündroomi (TSS) põhjustavat toksiini. Menstruaaltsükli TSS on tõsine seisund, kuid õnneks haruldane. Kõiki uusi tampoone tuleb testida, veendumaks, et need ei soodusta toksilise šokisündroomi toksiini tootmist, ja merekäsnad ei ole testitud. Käsn ise võiks olla hea keskkond bakterite kinnitumiseks ja kasvamiseks. Teine palju vähem teoreetiline mure on õhk, mis on peidetud käsna pooridesse ja kanalitesse ning seejärel tuppe sisse viidud. Arvatakse, et õhu sisseviimine tuppe koos menstruatsioonitoodetega on üks mehhanisme, millega tampoonid ja menstruatsioonitopsid seostatakse TSS-iga, kuna õhus olev hapnik loob Staph aureus'e kasvule soodsa keskkonna.

3. Käsna puhastamiseks pole ühtki teadaolevat viisi. See on oluline, sest bakterid ja/või toksilise šoki sündroomi toksiin võivad järgmise kasutamise korral tuppe uuesti siseneda. Kuigi keegi pole tegelikult hinnanud, kuidas menstruaalkäsna puhastada (murettekitav), on teadlased uurinud köögikäsna ja neist saab kiiresti bakteriaalne õudusunenägu. Ka mikrolaineahjul on väike mõju bakterite arvu vähendamisele. Veelgi olulisem on see, et TSS -i tekitav toksiin on üsna vastupidav nii kuumusele kui ka pleegitusele ning seda saab aasta pärast kuivamist uuesti aktiveerida. Nii et ei, keegi käsnade müügifirmas nagu naturalyoni dot comis või seapearls dot comis ei tea, kuidas menstruaalkäsna puhastada.

4. Käsna pind on kare ja käsnad on laiuselt peaaegu alati suuremad kui tampoon. See tähendab, et need võivad sisestamisega põhjustada tupe seinte mikroskoopilisi hõõrdumisi (rebendeid). Piisavalt väikesed, et te seda ei tunneks, kuid piisavalt suured, et bakterid või toksiinid saaksid liikuda. Miks see oluline on? Hõõrdumise korral on toksiinil, mis põhjustab toksilise šoki sündroomi või muudel kahjulikel bakteritel, mis on käsna tõttu vohama hakanud, kerge teie kehasse siseneda ja kahju tekitada.

5. Käsnad suurenevad imendudes nii laiuse kui ka pikkuse osas. See tähendab, et menstruaalvere imendudes muutuvad need laiemaks ja pikemaks, nii et eemaldamisel on oht, et laiem käsn võib põhjustada tupe seintel kergeid nahavigastusi. Jällegi hõlbustab see toksiini, mis põhjustab TSS -i või kahjulikke bakterite, verre sattumist ja kahju tekitamist. Tampoonid imenduvad peamiselt pikisuunas, minimeerides eemaldamisel vigastusi.

Rely tampoon, mis turult eemaldati, kuna see oli seotud TSS-iga, oli käsnaga väga sarnane kahel viisil-laiusesse suurenemine ja õhu vabastamine (kasutati vahtplastist südamikku). Nii et merekäsn on põhimõtteliselt naturaalne Rely tampoon, kuid hullem, sest see on korduvkasutatav ja seda ei ole võimalik täielikult puhastada. 

Kui Rely turule tuli, reklaamiti, et see imab 20x rohkem oma kaalust. Kuid varsti selgus, et on olemas selline asi nagu liiga imav tampoon. Hüperabsorbtiivsed tampoonid kuivatasid tugevalt kasutajate tuppe, mis viis bakterite kasvu, marrastuste õitsenguni, ja toksilise šoki sündroomini. 1980. aastaks oli CDC paljastanud kõigi nende toksilise šoki sündroomi juhtumite mehhanismi ning Procter & Gamble algatas kõigi turul olevate Rely tampoonide vabatahtliku tagasivõtmise, mis läks ettevõttele maksma 75 miljonit dollarit.  

Menstruatsiooni jaoks tuppe sisestatud tooted võivad muuta tupe ökosüsteemi ja see ei pruugi olla healoomuline muutus. Kui tead nüüd fakte, on vastus üsna lihtne. Ütle lihtsalt ei menstruaalkäsnadele.

Toksilise šoki sündroom (TSS) on keeruline seisund ja sellega, kas inimene võib sellega haigestuda või mitte, on palju tegureid. Kaasaegne tampoon ja menstruatsioonitopside disain on muutnud menstruaaltsükli puhul toksilise šoki sündroomi haruldaseks. TSS -i kohta rohkem teada saada on hea mõte, kuna see võib teile õpetada tupe ökosüsteemi ja vähendada ka hirme neil, kes kardavad tampoone kasutada. Kui soovite rohkem teada saada, on raamatus The Vagina Bible terve peatükk, mis on pühendatud menstruaaltsükli toksilise šoki sündroomile.  

Tuhandeid tooteid liigub "Big natural" sildi all müügivõrkudesse ja iga tarbija peab tegema suurt tööd, et oma tervist kaitsta. Ole ettevaatlik, kui puudub infoleht ja kui reklaam on liiga magus, liiga ilus, liiga suurte lubadustega. Kellelgi ei ole ka kaevata, kuna sellistele toodetele ei ole kehtestatud rangeid kontrollinõudeid.