Naise aju vol 3 - östrogeen ajus

 

Farida Sohrabji, PhD, Texase A&M Meditsiinikolledži neuroteaduste ja eksperimentaalsete teraapiate osakonna professor ja õppetooli juhataja ning programmi Naiste tervis neuroteadustes programmi juhataja märgib:  „Näiteks on tavaline arvata, et insuldi sümptomiteks on ühe näopoole lõtvus, ebaselge kõne või suutmatus tõsta käsi õlast kõrgemale. Kuid naised teatavad oma insuldi sümptomitest tõenäoliselt väga erinevalt. Insuldi ajal kogevad naised sageli peavalu või migreeni, lõualuu- või kaelavalu või tunnevad end segaduses ja ärevuses. Kuna nende erinevuste kohta pole laialt levinud teadmisi, võidakse naisti valesti diagnoosida või ei suuda naised ise arvata, mis sisemiselt toimub, ning ei otsi viivitamatut ravi, mis on insuldi puhul ülioluline.

Naistel on sageli väiksem infektsioonide määr, kuna östrogeen on põletikuvastane ühend. Kuna aga östrogeen mõjutab immuunsüsteemi nii tugevalt, kipuvad naistel ka autoimmuunhaigused, nagu hulgiskleroos või luupus, arenema palju  enam. Kui munasarjade funktsioon muutub menopausi ajal ja östrogeeni tase langeb, hakkavad haigused, mille eest naised on östrogeeniga kaitstud, arenema kiiremini. Näiteks naistel esineb enne menopausi palju vähem insulti ja südameatakke kui meestel. Kuid pärast menopausi vanust muutub nende östrogeenide poolt ennetatud haiguste määr võrdsemaks."  

Koroonaviiruse ringlemise ajal on eriti populaarsed „immuunsüsteemi boosterid-tugevdajad“ – kui naised nüüd siia võrku satuvad ja neid regulaarselt üle tarbivad võib neil  õnnestuda oma immunsüsteem nii üles ärritada, et viirusinfektsiooni ärahoidmise asemel saadakse hoopis autoimmuunhaigus. Vihma käest räästa alla... ehk toituge tervislikult, magage ja liikuge ning hoiduge megadoosidest, pillidest, pulbritest, mis lubavad immuunsüsteemi kiiresti ja koheselt tugevdada.

Mosconi märgib, et naistel on 7x suurem võimalus saada valediagnoos südameinfarkti korral. Taaskord põhjuseks meeste ja naiste erinev sümptomaatika. Selline filmidest tuttav rinnust kinnihaaramine ja kiirgav valujutt ülevalt alla vasakusse jalga on tüüpiline meestele. Ainult üks naine kaheksast kogeb midagi taolist. Naistel esineb infarkti korral sagedamini gripilaadsed sümptomid: õhupuudus, külm higi, iiveldus koos valuga seljas, lõualuus või kõhus. 

Naistele öeldakse arsti juures ka sagedamini, et nende valu on psühhosomaatiline, mõjutatud emotsionaalsest stressist või hüpohondriast. Nii jalutavad naised arstikabinetist sagedamini välja antidepressantide, mitte valuvaigistite retseptiga.

Sestap ei maksa vist imestada, kui naised jõuavad imeravimite ja kiireid lahendusi pakkuvate potsikute juurde.

Viimastel aastatel on soolise erinevuse vallas tehtud ära tohutult palju teadustööd.

„Kuigi meie sugu ja selle hormoonid ei paku meie tervisele või käitumisele universaalset selgitust, avalduvad soolised erinevused ajus mitmel põneval ja sageli tähelepanuta jäetud viisil. See on osaliselt tingitud asjaolust, et hormoone toodab meie DNA ja nagu me teame, on meie DNA olenevalt soost erinev. Kuid paljud inimesed ei tea, et X -kromosoom on tegelikult palju suurem kui suhteliselt pisike Y –kromosoom (Y –kromosoomil on 78 geeni; X kromosoomil 1098 geeni). See tähendab, et kahekordse X -ga naisel on üle 1000 geeni rohkem kui mehel, millest paljud on nii hormonaalse tootmise kui ka ajutegevuse jaoks kriitilised.“

Naised tunnetavad intuitiivselt hormoonide rolli ajule – ja seostavad hormoonide kõikumisi meeloludega.

„Hormoonid on võimsad kemikaalid, mis osalevad peaaegu kõigis keha ja aju protsessides, sealhulgas rakkude ainevahetuses, kudede kasvus ja vigastustest taastumisel. Seda tehes hoiavad hormoonid meie ajud töökorras, energilise ja nooruslikuna. Samal ajal hoiavad need ka meie luud tugevana, soolestiku aktiivsena ja seksuaalelu võimekana. Need mõjutavad ka meie kaalu, immuunfunktsiooni ja isegi seda, kuidas muudame toidu kütuseks.“

Kui hormoonidega on asjad korrast ära, tunnete seda alates oma mõtetest kuni liigesteni välja.

„Östrogeen on naissoost ajus peamine regulaator, mis täidab paljusid rolle, millel pole tegelikult paljunemisega mingit pistmist, vaid pigem kõike, mis on seotud energiaga. Östrogeen on energia tootmise ja erinevate aju funktsioonide (homöostaas) tasakaalu reguleerimisel võtmetähtsusega.“

„Oluline on see, et östrogeen on ka hormoon, mis mängib ajus olulist kaitsvat rolli, tugevdades immuunsüsteemi, kaitstes seeläbi neuroneid kahjustuste eest. Ja mitte ainult ei kaitse see meie närvirakke, vaid östrogeen soodustab ka uute ühenduste loomist nende rakkude vahel. Hästi ühendatud aju on omakorda vastupidavam ja kohanemisvõimelisem. Lisaks on östrogeen justkui ka looduse Prozac (rahusti)...“

Näiteks olenevalt sellest, millist tüüpi hormoone on teie ajus rohkem (naistel östrogeen, meestel testosteroon), võib teil olla teatud neurotransmitterite tootmine väiksem või suurem. Meestel toodetakse rohkem serotoniini – „heaolu“ nurotransmitterit, mis reguleerib und, isu, tuju. Naiste ajus toodetakse rohkem dopamiini – motoorika, motivatsiooni ja naudingute neurotransmitterit.

„Visuaalsest ajukoorest - ajuosast, mis vastutab visuaalse teabe töötlemise eest, leiame ühe hea näite sellest, miks mehed ja naised ei näe alati ühtmoodi. Kui meestel on rohkem M -rakke, need rakud, mis vastutavad liikumise tuvastamise eest, siis naistel on rohkem P -rakke - rakke, mis vastutavad objektide ja kujundite tuvastamise eest. (Kas see võib seletada naiste suurepärast võimet leida asju külmkapist?) Meie kõrvade juurde edasi liikudes - naised kuulevad   üldiselt paremini kui mehed, osaliselt seetõttu, et meil on 11 protsenti rohkem neuroneid primaarses kuulmekoores, selles ajuosas, mis dekodeerib heli. Lisaks, kuigi meestel on üldiselt suurem aju, kuna neil on üldiselt suurem keha, on naistel paksemad ajukoored, mis tunduvad omavahel paremini ühendatud. Eelkõige on naiste ajudes hipokampus (aju mälukeskus) ja mandelkeha (aju emotsionaalne keskus) tihedamalt ühendatud eesmise koorega, mis vastutab abstraktse mõtlemise, planeerimise ja arutluse eest.“

Mosconi rõhutab, et kuigi meeste ja naiste ajud on teatud määral teistmoodi ühendatud ja on ka mõningaid biokeemilisi erinevusi, ei avalda see käitumisele suurt mõju. St meie bioloogias pole midagi, mis õigustaks soolist ebavõrdust  palganumbris või võimalustes.

Asjaolu, et meeste aju peeti intelligentsemaks, tuleneb vaid sellest, et naistele ei võimaldatud pikka aega samadel alustel haridust.

Mosconi uurimisvaldkond keskendub eriti just vananevale ajule ja ta märgib, et „loomulikult on kõik peas kinni“.

Oma uuringutes on tema meeskond uurinud tervete inimeste (nii meest kui ka naiste) ajusid vanuses 21-80 eluaastat. Uuriti erinevaid protsesse: glükoosi kasutamist, Alzheimeri naaste (plaque), aju atroofiat, insuldiga seonduvat. Osasid inimesi jälgiti paar aastat, osasid 15-20 aastat.

Nende uuringute puhul leiti üks kindel erinevus meeste ja naiste vahel – naiste menopausi ajal. Kõiki menopausi sümptomeid: kuumahoogusid, öiseid higistamisi, depressiooni, unustamisi, unehäireid on seostatud munasarjadega, kuid kõik toimub tegelikult ajus.

Paljude naiste jaoks tähendab menopaus tüütuid kuumahooge ja higistamisi, kuid osade jaoks tähendab see aju vastupanuvõime langust Alzheimeri tõvele.

https://news.cornell.edu/stories/2017/10/menopause-triggers-changes-brain-may-promote-alzheimers

Ajupiltidelt on näha, et naiste aju aktiivsus menopausi järgselt ja sageli ka vahetult enne menopausi langeb kuni 30%. Samas vanuses meestel seevastu on muutused väiksemad või puuduvad üldse.

Samuti akumuleerub just menopausi perioodil ajus amüloidnaaste – Alzheimeri tõve kõige levinum märk.

Samuti on oluliseks avastuseks, et Alzheimeri tõbi saab alguse aastakümneid enne esimeste murettekitavate sümptomite ilmnemist. Kõige esimesed muutused ajus on 40-50 eluaastatel.

See vist on üsna sarnane vähi ja muude raskemate haigustega – märkamatu haiguse seeme on kaua juba idanenud enne, kui midagi leitakse. On haiguseid, mis tunduvad avalduvat üleöö, kuid tõenäoliselt on ka nende taga mingi varjatum pikemaajaline protsess.

Mosconi kirjutab:

„Selgituseks: menopaus ei põhjusta Alzheimeri tõbe. Sündmusena on menopaus pigem vallandaja, mille puhul östrogeeni ja selle kaashormoonide ülivõim tühistatakse ning aju peab leidma uusi viise tõhusaks toimimiseks. Siis, kui aju on kohanemisega hõivatud, suureneb oht, et muud probleemid muutuvad tegelikeks meditsiinilisteks probleemideks.“

Paljude naiste jaoks on aju kohanemisprotsess seotud unustamiste, mäluaukude ja sõnade kadumisega.  Osad leiavad ennast kogemas meeleolumuutusi, depressiooni ja ärevust. Mõlemal juhul võib see viia Alzheimeri pole. Kuidas seda kindlaks teha?