neljapäev, 30. september 2021

Naha puhtus vol 11 - luupus, hügieenihüpotees



 Edasi liigub Hamblin oma raamatus „Clean“  Adina Grigore juurde, kes üheaegselt lõpetas duši all käimise ja alustas oma nahahooldustoodete firmaga S.W. Basics. Ka Grigore sõnade järgi, oli tal probleeme aknega ja tema keha oli üleni lööbega kaetud. Talle öeldi, et tegemist on follikuliidiga (karvanääpsu mädapõletik) ja kirjutati välja steroidkreem, mida kasutas 2 aastat. Steroidkreeme ei soovitata kasutada üle paari nädala. Grigore märgib, et nahk muutus silmnähtavalt õhemaks. Ka tema tegi otsuse hakata ise endale abi andma, kuna ta oli tüdinenud veriste linade vahel ärkamisest – kohutav sügelus öösel pani nahka vereni kratsima. Ta loobus kõigest ja jättis oma naha lihtsalt rahule. Parem hakkas juba paari päeva möödudes. Ta töötas välja minimalistliku sarja ega varja fakti, et neid asju võib igaüks oma köögis valmis segada ning ei anna oma toodete kohta ka utoopilisi lubadusi. Oma naha tervise jaoks  leidis ta tuge veel unest, stressi maandamisest ja toidust.

Rachel Winard


Veel kirjutatakse Soapwalla asutajast Rachel Winardist, Julliardi diplomiga viiuldajast. Kuigi ta planeeris karjääri viiuldajana, ei suutnud ta toime tulla selle eluala kommertsliku poolega ja asus hoopis õppima õigusteaduskonda. Mingi aeg hakkas ta tundma kõikehõlmavat väsimust, oli kogu aeg uimane ja ei suutnud voodist välja tulla. Algas kõik nahast – Winardil ei olnud teismelisena probleeme ei akne ega rasuse või kuiva nahaga. Aga nüüd kattus tema näo ja käte nahk punase lööbega. Seejärel tekkis palavik ja valu liigestes. Läks aasta enne, kui ta sai diagnoosiks luupuse – autoimmuunhaiguse. Ka Winard tegi läbi immuunsüsteemi mahasuruvate ravimitega kuurid. Sümptomid paranesid veidi, kuid nahk läks aina hullemaks, punasemaks, valulikumaks. Kõige hullematel aegadel ei olnud võimalik vett naha vastu lasta. Samuti käis ta ahastusega riiulite vahel ja ostis kõike, mis oli orgaaniline, naturaalne, hüpoallergeeniline. Mida puhtamaks ta püüdis saada, seda hullemaks läks.

Ühel ööl tegi ta otsuse, et kõik – aitab sellest. Ta hakkas ise otsima aineid, mis oleksid piisavalt leebed ja mille toimel ta ei lõhnaks halvasti ega ka eriliselt hästi – oleks lihtsalt inimeselõhnaline. Ta töötas välja savi baasil oma deodorandi, mis on tänaseni populaarne. Samuti hakkas ta tegelema joogaga ja valima hoolikamalt oma toitu.  Soapwalla tooteid valmistatakse siiani nö koduköögis ja neid ei levitata agressiivse reklaami ega tühjade lubadustega.

Hamblin kasutas tema deodoranti mingi aeg, mil loobus tugevatest poedeodorantidest.


Kui hakkate kuulma kõigist asjadest, mida inimesed teevad ja mida ei tee, kasutavad ja ei kasuta, millega koos saavad või üldse ei saa elada, kaovad normaalsuse standardid. Ei ole kindlaksmääratud normaalsust. Sellest punktist  saate keskenduda sellele, mis teile tegelikult oluline on.

Hamblin märgib, et ta jagaks peavoolu ja alternatiivse poole nüüdseks natuke teistmoodi. Mitte lihtsalt musta ja valgena – mitte sellena, mis teadus on kindlaks teinud ja kõik ülejäänud.

Pigem jaotub see kõik nelja klassi:

Mis kindlalt töötab

Mis tundub töötavat, kuid pole uuringutega kinnitatud

Mis ei tööta

Mis on kindlaks tehtud, et ei oma mõju või põhjustab kahju

Raamatus kirjeldatakse uuringuid, mis on tehtud naha kohta. Üldiselt on maapiirkondades, farmides elavatel lastel ekseeme ja allergiaid vähem. Samuti on vähem neil, kel suuremad pered. Seal kus rohkem lapsi: esimese lapse puhul on nahahaiguste risk suurem ja see väheneb hüppeliselt iga järgmise lapse sünniga.

Veel märgitakse olulisena ära, et maal ei peeta reeglina tubaseid koduloomi ning et maal kasvanud lastel – isegi kui nad täiskasvanuna on linnaelu elamas, on hilisemalt vähem nahaprobleeme. Maal on väiksem suitsetamise ja õhusaastatuse protsent ja suurem osakaal rinnapiimal.



Rääkides immuunsüsteemist siis ühed peamistest kaitsjatest on lümfotsüüdid. Lümfotsüüte on kaks rühma: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T-lümfotsüüdid). Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T-lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organismi tunginud patogeene. Meie B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T-lümfotsüüdid aga tüümuses.

Põletikuks nimetatakse seda, kui lümfotsüüt ründab antigeeni allikat. See on puhtalt immuunsüsteemi tekitatav protsess. Põletik võib päästa meie elu ja võib meid ka tappa.

Antigeeni allikate ründamine nõuab immuunsüsteemi treenitust. St arvatakse, et kui lapsena puututakse kokku paljude erinevate bakterite ja rikkama elukeskkonnaga, mis ei ole nii steriilne, siis see treenib immuunsüsteemi ja edaspidi ei hakka immuunsüsteem ründama meie oma keha ehk tekib tunduvalt vähem autoimmuunhaigusi. Pakutakse, et 3-4 eluaastaks on lapse mikrobioom paigas ja immuunsüsteem nö treeningud lõpetanud.

 Jõukates lääneriikides veedavad inimesed 90% oma ajast siseruumides. Me ei luba sõpradel ja sugulastel vastsündinute juurde enne kui nende käed on korralikult puhtad. Siseruumide õhus napib bakteriaalset mitmekesisust. Ja meie dieet on liigselt töödeldud ja madal puu- ja aedviljade poolest, mis on baktereid täis. Keskmises õunas on 100 miljonit bakterit. Sellest olen ma varasemalt pikemalt kirjutanud siin 

https://paikesetoit.blogspot.com/2019/10/parimad-probiootikumid-oun-sisaldab-100.html



Londoni Hügieeni ja Troopilise meditsiinikooli teadlane David Strachan tuligi 1980 aastal välja hügieenihüpoteesiga – et liigne puhtus ja steriliseerimine on autoimmuunhaiguste põhjustaja. Oma uuringute kaudu tegi ta järelduse, et osad mikroobid on haiguste põhjustajaks aga on ka mikroobe, mille puudumine võib haigust tekitada.

Kõik teavad, et väikesed lapse on võimsad bakterite ja viiruste edasikandmise masinad. Ja mida rohkem majas on lapsi, seda rohkem on edasikandmist ja seda mitmekesisem mikrobioom tekib.  Strachan märkis, et varases lapsepõlves põetud infektsioonid annavad kaitse edaspidises elus tekkida võivate allergiate vastu.

Hügieenihüpoteesi pooldavate teadlaste arvates perede väiksemaks ja isoleeritumaks muutumine, infektsioonide vähenemine ja suure puhtuse hoidmine ongi allergiate suure kasvu taga. Ehk me ei puutu piisavalt kokku maailmaga.

Samuti antibiootikumide suur kasutamine. Need võivad meid ravida kiiresti terveks teatud haigustest, kuid samas hävitavad ka häid mikroobe.



Londoni Hügieeni ja Troopilise meditsiinikooli teadlane Sally Bloomfield  on aga skeptiline ja talle ei meeldi kui mainitakse hügieenihüpoteesi. Tema sõnul võidakse seda kergesti valesti mõista ja loobuda ka vajalikest hügieenimeetmetest nagu korralikust kätepesust ning me võime tagasi kukkuda aega, mil kõhu ja muid hädasid tekitavad mikroobid said vabalt ja kiiresti edasi kanduda. Bloomfield soovitab kätepesu, käterätiku sagedast pesemist, kuid märgib samuti, et vannis ja duši all käimine ei ole niivõrd oluline.

Huvitaval kombel mainitakse siin raamatus ka Eestit. Seoses Soome, Eesti ja Venemaa laste uuringuga aastal 2008. Soome kui industrialiseeritud riik, Eesti kiire moderniseerumise tempoga ja Venemaa, kus nii kiire areng pole olnud. Soomes märgitakse on allergiate ja 1 grupi diabeedi numbrid kõrged, Eestil tõusmas ja Venemaal madalad. Jälgiti 200 geneetiliselt sarnast last kolme aasta vältel. Leiti et Soome ja Eesti laste mikrobioomi mitmekesisus on väiksem, kui Venemaa lastel. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar