Naise tervis vol 42 - menopaus ja iha

 

Eelmises postituses kirjutasin Bassoni mudelist, et on olemas spontaanne ja reageeriv iha ja on täiesti normaalne, kui sa vajad, et keegi/miski sinu iha ärataks. Minu arvates on see äärmiselt kummaline, et seda ei ole normaalseks peetud.

Enne kui Bassoni mudel sai laialdasemalt aktsepteerituks, nimetati standardset iha puudumise häiret HSDD (hypoactive sexual desire disorder  - hüpoaktiivne seksuaalse iha häire). See medikaliseeris ja muutis haiguseks spontaanse iha puudumise.

Ihahäire uus termin on seksuaalse huvi/erutushäire (SIAD sexual interest/arousal disorder) ja naise puhul on see häire, kui ta kogeb vähemalt kuue kuu jooksul kolme allpool loetletud:

o   Vähenenud või puuduv iha seksi järele

o   Vähenenud või puuduvad seksuaalsed mõtted/fantaasiad

o   Vähenenud või puuduv seksuaalse aktiivsuse algatamine ja vastuvõtlikkus

o   Vähenenud või puuduv seksuaalne nauding

o   Seksuaalsete stiimulite poolt äratatava iha vähenemine

o   Vähenenud või puuduv tundlikkus genitaalsete või mittegenitaalsete puudutuste suhtes

Lisaks sellele, peab naine olema neist asjaoludest häiritud – see, kui häiritud on tema partner, ei ole diagnoos. 😎 Ehk kui see stressi ei tekita, pole ka häire. Samuti ei peaks olema teisi põhjuseid – ebameeldiv suhe, valulik seks, ravimite kõrvalmõju, halb seksuaalne tehnika.

Gunter märgib, et tavapäraselt langeb iha 50% peale 3 suhteaastat ja üheks oluliseks põhjuseks on siin see, et suhte alguses panustatakse  iha kultiveerimisse kõige enam.

 

Menopaus ja iha

 

Menaopausi perioodi loetakse iha langemise perioodiks. Ühe uuringu järgi oli 12% naistel vanuses 45-64 ihaga seotud häire ja 65 eluaastast alates oli see protsent 7,5 võrra kõrgem. Huvitaval kombel ei ole see seotud hormoonide tasemega – on palju naisi, kel on madalam östrogeeni ja testosterooni tase, kuid omet kõrge iha tase. Samuti vastupidi.

Probleemid ihaga aetakse menopausi ajal segi seksuaalsete probleemidega. St kui seks on valulik, siis on ilmselge, et iha väheneb. Valuliku seksi põhjustest kirjutab Gunter pikemalt oma raamatus The Vagina Bible. Inkontinentsus võib põhjustada iha languse. Samuti tuleb arvestada tervishäireid – unetuse ja depressiooni puhul on iha häiritud. Paljud ravimid: antidepressandid, beeta blokaatorid, unerohud ja opioidid mõjutavad iha otseselt. Suukaudsed hormoonraavi tabletid võivad mõjutada, kuna kehas on selle tulemusena vähem aktiivset testosterooni. Mõnikord aitab siin üleminek suukaudsetelt hormoonidelt nahakaudsetele (plaastrid). Samas ei ole testosterooni osas kõik selge, kuna polütsüstilise munasarja sündroomi puhul on testosterooni tase naistel kõrgem, kuid neil ei ole iha taseme tõusu.

Sestap on vaja kõigepealt, kui iha langeb, vaadata üle oma ravimid, terviseprobleemid, elustiil ja suhe oma partneriga. Suhte ja majanduslik stress mõjutab samuti iha.

 On loomulik, et naine vajab vanemas eas rohkem stimuleerimist: aeglustub verevool, väheneb lihasmass ja kliitori suurus, närvisüsteemi tundlikkuse vähenemine.

 Naised võivad leida, et varasemalt orgasmini viinud masturbeerimine, vaginaalne või oraalne  seks ei toimi enam. Gunter soovitab treenida vaagnapõhja lihaseid ja otsida endale hea vibraator, millega saab stimulatsiooni suurendada.

Uuringud on toonud välja ka selle, et iha langus on 2x suurem neil naistel, kes usuvad, et vanusega iha langeb. Sestap tasub menopausi perioodi jõudes seada küsimärgi alla kõik oma uskumused.

 

Mittemedikamentoossed  abinõud iha languse vastu: 

Suhtlemine on hea seksuaalse suhte nurgakiviks. On oluline, et naine teaks, mida ta tahab ja oskab ning julgeb sellest teada anda. Seksist rääkimine võib olla raskem kui seksimine ise ja abiks võivad olla psühholoog, seksuoloog või abielunõustaja. Nad võivad aidata nii suhtlemisprobleemide lahendamisel kui ka seksitehnikate osas. 

Ravimitest efektiivsem on iha puhul ka kognitiivne käitumisteraapia. Dr Lori Brotto on selle teema kohta kirjutanud raamatu „Better Sex Through Mindfulness“.

 

On erinevaid äppe, mis väidavad, et aitavad seksielu edenemisele kaasa, kuid täpset mõju ei teata. Üks neist äppidest on nimega Rosy  - sisaldab endas palju informatsiooni teadveloleku (mindfulness) tehnikate kohta.

 

Ravimid

Gunter kirjutab, et enne kui alustada ravimitega võiksid naised proovida ravimeid, mis on mõeldud menopausi  urogenitaarne sündroomi (ingl.k. GUSM – varasemad postitused) raviks ja mis suurendavad verevoolu  tuppe ja kliitorisse ning võivad sellega parandada seksuaalse rahulduse saamist.

 Samuti on soovitav võtta maksimum kõigist ravimivabadest tehnikatest ja võimalustest: kognitiivne käitumisteraapia, psühholoog/seksoloog, vibraator, harjutused. Naistele iha puudumise raviks mõeldud preparaatide uuringud ei ole eriti head ja võivad kaasa tuua soovimatuid kõvaltoimeid.

Kui naistele muud võimalused ei toimi ning valulikku seksi ei esine, võib kaaluda ravimeid.

Bupropioon (Eestis nimega Elontril) – antidepressant, mis ei ole heaks kiidetu iha puudumise raviks, kuid jagab üsna mitmeid omadusi ravimiga Flibanseriin. 300mg päevas on uuringutes näidanud seksuaalse erutuse ja rahulduse tõusu. See ravim aitab naisi, kelle iha on kadunud teiste antidepressantide tõttu.

 

Testosteroon - Testosterooni tase langeb aeglaselt vanusega. Testosteroon ei ole madala sugutungi jaoks heaks kiidetud, kuid selle kasutamise kohta nõu andmiseks on uuringuid piisavalt. Testosterooni soovitamiseks ihahäirete korral enne viimast menstruatsiooni pole piisavalt andmeid, kuid see võib aidata osasid menopausijärgseid naisi.  Kõik uuringud testosterooni kohta on lühiajalised ning südamehaiguste, emakavähi ja rinnavähiga on vastamata küsimusi - ühes kahekümne nelja nädala jooksul läbi viidud uuringus avastati testosterooni võtnud naistel kolm uut rinnavähi juhtu, samas ei olnud mitte ühtegi juhtumit  platseebogrupis. Testosterooni teine probleem on see, et puuduvad spetsiaalselt naiste jaoks vajalike väikeste annustega tooted. Seetõttu peavad naised kasutama kombineeritud tooteid või väikestes annustes meestele mõeldud tooteid ja seega on oht saada liiga palju testosterooni - mis põhjustab kõrvaltoimeid, nagu hääle madalamaks muutumine (püsiv), soovimatu karvakasv näol ja mujal akne, kliitori suurenemine ja negatiivne mõju lipiididele.

Flibanseriin – mõju tuleneb toimest ajule, sarnaselt antidepressandiga. Heaks kiidetud ainult naistele enne menopausi. Platseeboga võrreldes on aga mõju väike.

Eestis ma midagi suurt selle kohta ei leidnud, Soome naiste uuringust selle ravimiga rääkisid günekoloog Leena Väisälä ning seksterapeut Pirkko Brusila, et enam kui pooled naised tundsid, et tablett neile mõjus: nähti rohkem erootilisi unenägusid ning huvi seksi vastu suurenes. Küll aga andis see soovitud tulemusi ehk libiido tõusu vaid 10 protsendil uuringus osalenutest.

Selgus, et tablett sobib vaid naistele, kes on kunagi seksuaalset naudingut saanud ning kellel sugutung mingil põhjusel on vähenenud. Ka tuleb ravimit tarvitada pidevalt ning mõju avaldub alles mitme nädala jooksul.

Eksperdid rõhutasid ka, et kui paarisuhe on nässus või kui naine elab vaid pliidi ees või mehe hirmu all, siis ei aita siin ükski tablett ega imeravim.

Bremelanotiid (Vylessi) – Tehakse süst 45 minutit enne seksi. Kaks tundi enne ja pärast ravimit tuleb hoiduda alkoholist. Kardiovaskulaarsete haiguste puhul ei ole soovitav. Kõrvaltoimed on levinud - 40% naistest on teatanud iiveldusest, ühes uuringus vajas 13% naistest iivelduse vastu rohtu. Eestis saan aru, et müügiluba ei ole.

Nüüd on mul vaja lugemisega rohkem järje peale jõuda 📔📖📖💡. Järgmine postitus 09. augustil ....💯💯💯

Naise tervis vol 41 - dementsus, Alzheimer ja seks

 

Dementsus ja Alzheimer

Hiljem alanud menopaus (pikem kokkupuude östrogeeniga) annab madalaima dementsuse riski ja varaem alanud menopaus (enne 45 eluaastat) on suurima riskiga.

Peale östrogeeni mõjutavad dementsust ja Alzheimeri tõbe dieet, vähene liikumine, suitsetamine, kõrge vererõhk ja diabeet (viimased kaks mõjuvad negatiivselt aju verevoolule).

Kõige sagedasem dementsuse põhjuste seast on Alzheimeri tõbi.

Dementsus on mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi.

Alzheimeri tõbi on närvisüsteemi krooniline haigus, mida  esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer. Tema järgi on haigus oma nime saanud. Haigus põhjustab aeglast närvirakkude kahjustumist ja aju kärbumist. Haiguse tõttu halvenevad järk-järgult mälu ja vaimsed võimed ning igapäevaste tegevustega toimetulek. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab Alzheimeri tõppe haigestumise sagedus. Seetõttu on oluline ühiskonna teadlikkust sellest haigusest suurendada. Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu, mistõttu on oluline võimalikult varakult arstile pöörduda.

Teised dementsuse põhjused on näiteks korduvad peaaju vereringe häired (vaskulaarne dementsus), aju otsmiku- ja oimusagara degeneratsioon (frontotemporaalne dementsus) ja kaua kestnud Parkinsoni tõbi. Mõnikord põhjustab vaimsete võimete langust raske neeru- või maksapuudulikkus, kilpnäärme alatalitlus, peaaju kasvaja või ajutrauma. Kui arstil tekib mäluhäirega inimese läbivaatamisel kahtlus eelnimetatud haiguste suhtes, saab ta teha vajalikud testid ja uuringud nende haiguste välistamiseks.

Alzheimeri tõve diagnoosi ei saa kindlaks teha vereanalüüsiga. Ajumahu vähenemist võib näha peaaju uuringul.

Dementsuse diagnoosi ajaliseks kriteeriumiks peetakse sümptomite ja kaebuste esinemist vähemalt kuue kuu jooksul. Klassikalised neurodegeneratiivsed dementsuse vormid, nagu eelmainitud Alzheimeri tõbi, võivad alata sedavõrd hiilivalt, et haiguse algstaadiumis ei märka probleemi ei haige ise ega ka tema lähedased. Näiteks võib kognitiivsete võimete languse algfaasis hakata inimene minetama mitte ainult mälestusi ja teadmisi, aga ka igapäevaelus olulisi oskusi, nagu toiduvalmistamine, rahaasjade ajamine jms. Seda peetakse aga sageli loomuliku vananemise ilminguks. Nii ei jõuta arstile (dementsuse diagnoosi saavad püstitada nii psühhiaater kui ka neuroloog, kuid alustada tuleks perearsti külastusest) enamasti enne, kui dementsel isikul on juba välja kujunenud tõsisemad psühhiaatrilised, käitumuslikud ja une-ärkvelolekutsükli häired, nagu näiteks öine ekslemine, kahtlustav või agressiivne käitumine, meelepetted jms.

Kuidas mõjutab neid seisundeid hormoonravi?

Menopausi hormoonravi, kui sellega alustatakse 60 eluaastates või 10 aastat peale viimast mensest, suurendab riski.

Hormoonraviga varem alustanud naiste uuringud ei ole näidanud hormoonravi olulist mõju demnetsuse/Alzheimeri tõve osas.

Kuidas seksiga?

Gunter kirjutab:

„Seksi üle arutlemine on keeruline; MEID pommitatakse pidevalt piltidega, mis ütlevad meile, et meie elu peaks olema seotud seksiga. Seks! Ja veel seksi! Ja vähe on ebanormaalne. Kuid uuringud näitavad, et on suur vahe selles osas, mida inimesed ütlevad, et nad soovivad (palju seksi! Ja rohkem!) ning  selle vahel, mis toimub tegelikult (kord nädalas, abielus inimestel veidi rohkem).“

Miks  inimesed (kellel on partner), kes võiksid rohkem seksida, ei tee seda? See on komplitseeritud, osad inimesed ei ole seksuaalselt head suhtlejad, osad tunnevad sotsiaalset survet, mis paneb nad ütlema (ka uuringu küsitlustes), et seks on kõige olulisem asi. Uuringutes küsimustele ebaõigesti vastamist juhtub ja seda seetõttu, et paljusid asju on ka iseendale raske tunnistada.

Ka ravimitööstus (miks mitte lisada siia ka alternatiivravitööstus) ning paljud arstid (terapeudid) tahavad, et naised arvaksid – iharuse puudumine on medistsiiniline seisund. Gunter märgib, et paljude naiste normaalne vajadus seksi järele on muudetud haiguseks ja neid on pandud uskuma, et seda on vaja medikamentidega ravida.

 

Kui turule tuli flibanserin   - naistele mõeldud seksirohi, siis ravimifirma reklaamis seda jõuliselt, märkides, et 43% naistest on probleeme iha puudumisega. Gunter leiab, et selline number on äärmiselt ülepaisutatud ja tema kogemus günekoloogina näitab, et tegelik arv mahub 7-10% piiridesse:

„Naiste tegelik seksuaalsus on muudetud  patriarhaalse stsenaariumi teenimiseks ja allutatud ravimitele farmaatsiatööstuse toetamiseks. Meditsiiniline mudel ei toimi hästi, sest põhjused, miks inimesed seksivad, on keerulised, erinevad, individuaalsed ja mõjutatud mitmest tegurist. Vähest iha seksi järele ei saa kasutada kui mingit meditsiinilist mudelit nagu nt apenditsiiti (pimesoolepõletikku).“

„Iha võib tähendada aktiivset soovi osaleda seksuaalses tegevuses või tähendab see olla vastuvõtlik füüsilisele tegevusele. Spontaanse iha puudumine pole meditsiiniline seisund. Traditsiooniline seksile reageerimise mudel algab spontaansest ihast, mis viib erutuse ja seejärel orgasmini. Nagu paljud asjad elus ja meditsiinis, põhines see peamiselt meeste seksuaalsel regaeeringul. Kuid on teada, et selline mudel ei toimi paljude naiste ja ka osade meeste jaoks. Siin on hea võimalus märkida, et patriarhaarsus kahjustab nii naisi kui ka mehi, kuna mehi, kes „ei mõtle kogu aeg seksist ja ei ole kogu aeg valmis“ nähakse „vähemate“ meestena, kuigi tegelikult nad jälgivad lihtsalt seda, mis töötab nende jaoks.“

Bassoni mudel

2001. aastal avaldas kliiniline seksiterapeut dr Rosemary Basson oma patsientide õhutusel skeemi, mida ta oli oma loengutes kasutanud. Diagramm näitas suhteliselt uut seksuaalse huvi mudelit, mida nimetatakse "reageerivaks ihaks" st aeglasemaks versiooniks, mis rõhutas paljusid tegureid, mis aitavad meil leida õige meeleolu. Erinevalt ihast kui spontaansest ajendist, mis meis järsku välja lööb  - „mul on kohe vaja“ tung, mis on tuttav kirglikest Hollywoodi filmistseenidest - oli Basson aastakümnete jooksul märganud, et tema naispatsientidel, kes on pikaajalistes suhetes, kulub sageli ülessoojenemiseks veidi aega. Ehkki see oli konsensuslik (nad olid tõepoolest huvitatud partneriga aeglaselt seksi alustamisest), ei tundnud nad füüsilist, sensuaalset soovi enne, kui käimas oli mõni piisavalt meeldiv erootiline kõnelus, kallistamine, puudutamine või isegi fantaseerimine.

Iha ei ole alati spontaanne ega ka ainus põhjus seksiks.  Bassoni mudel tunnistab, et iha võib olla reageeriv või spontaanne ja et see võib tulla kas enne või pärast erutust. See mudel tunnistab, et orgasm võib küll kaasa aidata rahulolule, kuid pole selleks vajalik ning et suhetegurid võivad mõjutada inimese tahet ja võimet seksis osaleda. Bassoni ringmudeli teine ​​ainulaadne aspekt on see, et inimene saab tsüklisse siseneda mitmes erinevas punktis.

 

Mõistmine, miks inimesed seksivad

Mis paneb kedagi seksima? Inimestel on erinevad motivatsioonid - ühed on ilmsed, teised ootamatud. Sageli seksivad inimesed laialt tuntud põhjustel: emotsionaalse läheduse tundmiseks, atraktiivsuse tõttu, füüsilise naudingu saamiseks ja armastuse avaldamiseks. Neid nimetatakse lähenemismotivatsioonideks. Nad keskenduvad positiivsetele tunnetele ja soovidele nagu kiindumus ja nauding.

Kõik seksimotivatsioonid pole siiski positiivsed. On ka vältimismotivatsioone, mida iseloomustab soov midagi peatada või ära hoida. Inimene võib valida seksuaalse tegevuse, näiteks takistamaks partneril suhtest lahkuda või hirmust, et teda ei armastata. 

Seksuaalsete stiimulite teadvustamine

Teatud stiimulid võivad kellegi nö sisse lülitada - see tähendab suurendada huvi seksimise vastu. Seksuaalne stiimul võib ilmneda partneri suudluse või puudutusena. See võib olla midagi visuaalset või võib-olla lõhn või heli. Sõltumata nende vormist algatavad need stiimulid seksuaalse erutuse, kui kõik muud tingimused on täidetud, sealhulgas soov seksida ja tahtmine sellega edasi minna. Teisisõnu, inimestel on igasuguseid erinevaid lüliteid, kuid ainult sisselülitamisest ei piisa seksiks.

 

Bassoni sõnul võivad seksuaalse kohtumise kontekst ja inimese meeleseisund olla seksuaalse reageerimise tsükli kõige olulisemad osad. Kontekst viitab praegusele olukorrale või keskkonnale, kus seks võiks toimuda.

Valdav on suhte kontekst: näiteks suhe, mida iseloomustavad usaldus, emotsionaalne seos ja flirtiv mängulisus, suurendab tõenäolisemalt inimese seksuaalse reaktsiooni tugevust, mitte suhe, mis on sassis ja täis pahameelt, põlgust ja konflikte.

Ka inimese mõtteviis on oluline. Inimese mõtteviis hõlmab kõiki nende sisemisi psühholoogilisi protsesse, nagu emotsioonid, mõtted ja veendumused. Kui inimene tunneb end rahulikult, enesekindlalt, atraktiivselt ja turvaliselt, on tal suurem tõenäosus erutuda ja soovida seksi kui siis, kui ta tunneb end ärevana, ebameeldivana või tajub ohtu. Mõju avaldavad ka seksuaalsed skriptid - see, mida arvatakse, kuidas seks välja näeb või peaks välja nägema. Kui kellelgi on seksi suhtes eriti negatiivne seisukoht, võib see inimene tunda end suletuna ja ta läheneb seksile vähem.

Isiku seksuaalset reageeringut saab tsükli igas etapis süüdata

Kõik seksuaalsed kohtumised ei alga spontaansest seksuaalsest soovist. On tavaline, et partnerid tunnevad soovi erinevatel aegadel, eriti pikaajalistes suhetes. Kui aga keegi on avatud ja valmis - ning tal on võime jääda tähelepanelikuks ja kaasatuks - tunnevad nad tõenäoliselt soovi sobivate seksuaalsete stiimulite ja kontekstiga.

Meeldiv seksuaalne kogemus - millega orgasm võib kaasneda või mitte kaasneda - julgustab tavaliselt inimese tahet seksiga tulevikus tegeleda. Teisest küljest võib negatiivsete kogemuste muster üleüldiselt vähendada inimese huvi seksi vastu.