Kasutan mitut kakao retsepti, india pähklitega tuli kasutusele kõige esimesena. Niisiis võib võtta õuna või tass kakaod ja lugeda raamatut :)
Mary S. Lovell poolt kirja pandud Mitfordi perekonna elust "Mitfordi tüdrukud: ühe erakordse perekonna lugu". Mitfordid on Inglismaa kuulus perekond, David (parun Redesdale) ja Sydney Mitfordil oli 7 last - 6 neist tüdrukud, kes kõik kasvasid kaunitarideks ja said kuulsaks (ja kurikuulsaks): Nancy Midford (sünd. 1904)kirjanikuna, Diana Mitford (sünd. 1910) Oswald Mosley naisena jne. Tüdrukute ema Syney kasvas ise ja kasvatas oma lapsi üsna ebatraditsiooniliselt:
"Selles peres puudus igasugune surve kohaneda ühiskonna normidega ning lapsed kasvasid nii, nagu neile meeldis. Nende käitumises puudus mõõdukus. "Me kas naersime nii kohutavalt, et see ajas täiskasvanud hulluks, või tülitsesime nii kohutavalt, et lõpuks tormas üks meist uksest pisarais välja, virutades ukse kinni nii valjult kui vähegi võimalik."
"Samal aastal, mil Sydney üüris esimest korda Old Mill Cottage´i, haigestus Pamela, kes polnud siis veel nelja-aastanegi, lastehalvatusse. Tol ajal ei tuntud selle hirmutava haiguse vastu veel tõhusat ravi ja see oli vanemate silmis sama kardetud haigus kui tänapäeva meningiit. Tegemist oli surmatõvega ja need lapsed, kes sellest eluga välja tulid, jäid enamasti elu lõpuni invaliidiks. Pami haigus pani Sydney ebatavalise teooria arstide ja põetamise kohta tõsiselt proovile. Ta oli oma isalt pärinud tõekspidamise ja jäi sellele kindlaks, et arstidest ja rohtudest sünnib enamasti vaid kahju ning organism paraneb iseenesest, kui see rahule jätta...Hoidmaks "tervet organismi" heas korras, oli Tap (Sydney isa) kehtestanud oma ematutele lastele hulga vanamoodsaid reegleid. Need olid toiminud suurepäraselt ning Sydney ei näinud mingit vajadust oma laste puhul neid reegleid muuta. Enamik neist nägi ette palju liikumist ja isiklikku hügieeni ning oli seega igapäevane, kuid mõned nõuded hämmastasid lapsehoidjaid, kuna olid üldlevinud arusaamadega teravas vastuolus. Lastele ei tohtinud anda mingeid ravimeid, isegi mitte kord kõhulahtistit, ei mingeid vaktsiine ("pumbata kohutavaid baktereid nende tervesse organismi!") ning nende magamistoa aknad pidid olema nii suvel kui ka talvel viieteist sentimeetri võrra avatud. Ülejäänud reeglid jätsid positiivses võtmes ekstsentrilise mulje: lastel polnud lubatud süüa sea-, küüliku- ega jäneseliha või koorikloomi, samuti oli neil keelatud süüa söögiaegade vahepeal, kuid samas ei tohtinud sundida lapsi sööma midagi, mis neile ei maitsenud. Üks lastest (Unity) ei söönud kahe aasta jooksul mitte midagi muud peale kartulipudru. Sydney polnud ainus, kel olid ebatavalised tõekspidamised tervise hoidmise suhtes. Tema ja ta vend Geoffrey saatsid ajalehtedele kirju "mõrvatud toidu" kohta (rafineeritud valge suhkur ja valge jahu)...Pami haiguse ajal heitis Sydney siiski kõik oma uskumused kõrvale ja konsulteeris kokku kuue arstiga. Alles siis, kui talle öeldi, et lootusetult haiget last ei saa aidata, pöördus ta taas ühe iseõppinud arsti poole, keda nii tema kui ka Tap usaldasid. See oli dr. Kellgreni nimeline rootslane, pigem osteopaat kui kvalifitseeritud arst. Tema ravi moodustasid massaažid ja võimlemine ning see kujutas endast otsekui intensiivse füsioteraapia eelkäijat. Ravi avaldas Pamile mõju ja ta paranes täielikult, kui ühe jala lapsepõlve aegne nõrkus välja arvata."
Mitfordide lapsed (kui välja arvata sõjas surnud Tom ja kuuliga peas mõnda aega elanud Unity) elasid kõik kõrge eani.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar