Lähen nüüd keha-toidu suhtest veidi sügavamale sissepoole. Mitte ei lähe toidupoest edasi apteeki otsima veel kaugemalt omale tervist - uuema rohu või lisandi näol:) ... vaid lähen sissepoole. Kus minu teada voolab tervise allikas. Mitte et seespool oleks tervis niisama võtta - raha ei küsita aga tööd tuleb palju teha:). Seespool tundub alguses, et maailm on sama keeruline, kui tänases tervisetooteid ja pakkumisi täis maailmas, kuid on mõned head abivahendid - Byron katie Töö on üks sellistest.
Mulle endale väga meeldib Tööd (The Work) teha ja ma olen palju enda kohta avastanud ning avastan aina edasi. Sa paned probleemse olukorra või inimese paberile ja see rullub sinu silme all lahti kogu oma olemuses. Mis mind kohe alguses Tööd armastama pani ongi see, et siin leiad nö win-win olukorra (ei ole head ega halba poolt, mõlemad pooled võidavad). Reeglina on ju nii, et kui keegi teine minu probleemis süüdi ei ole, siis olen mina süüdi:).Süütunded teatavasti aga ei ole meeldivad kaaslased. Töölehe lõppedes ei ole kumbki pool süüdi:).
Olen oma youtube kanalil lisanud subtiitrid mitmetele Byron Katie (74) Töödele ja kirjutasin varasemalt siin blogis. Tuletan lühidalt meelde: Byron Katie ütles enda kohta: "See, kes ma uskusin ennast olevat, oli lootusetu juhtum. Ma ärkasin hommikuti ja kui sain aru, et ma ikka veel hingan, olin vihane Jumala peale, et ta hoiab mind elus.
Ma mõtlesin järjepidevalt enese tapmisest, kuid kuna mul oli kolm last, siis ei olnud selleks võimalust. Ma olin kliinilises depressioonis. Ma põdesin agorafoobiat Ma olin tulvil raevu, nii paranoiline, et magasin relv padja all. Mõnikord võisin ma olla päevi või ka nädalaid, ilma et oleksin ennast pesnud või harjanud hambaid. Minu enesekindlus oli niivõrd madal, et ma magasin põrandal, kuna ma arvasin, et ei vääri voodit. 1986 aasta ühel hommikul, kui ma magasin põrandal, sibas üle minu jala prussakas. Ja ma avasin oma silmad, ärkasin sellest surmaunest – 43 aasta pikkusest unest – ja kogu selle pimeduse asemel oli rõõm, mida ma ei suuda kirjeldada. Mitte keegi ei öelnud mulle, et sa võid olla elus ja õnnelik ja kui keegi oleks ka öelnud, ma ei oleks teda uskunud. Ma mõtlesin, et on vaja surra – füüsiliselt surra – et saada vabaks. Sel hetkel olin ma absoluutselt identifitseerumata, ma ei saanud öelda „Mina“. See oli ilma identifitseerumiseta. Ei olnud aega ega ruumi. Ei olnud midagi lahusolevat. Kõik, mis jäi, oli hämmeldus ja rõõm. Ja mil iganes mõte – mil iganes ükskõik milline mõte nendest, mis mind aastaid oli hoidnud depressioonis, need kohutavad mõtted, mis ütlesid mulle, kui väärtusetu ja jube ma olin – mu pähe tuli, ma nägin, et see ei olnud tõsi. Ma hakkasin naerma – või ilma identifitseerumiseta saab öelda, see hakkas naerma. See lihtsalt möirgas. Mulle meeldib öelda, et see oli sündinud naerust. Töö (The Work) oli sündinud sel hetkel. Ma adusin, et kui ma usun oma mõtteid, siis ma kannatan ja kui ma ei usu oma mõtteid, siis ma ei kannata. Ja ma nägin, et see on tõsi iga inimese kohta. Pikemalt saab lugeda siit Intervjuu Byron Katiega.
Töö (The Work) on üles ehitatud küsimustele Töölehel. Katie selgitab neid nii: "Niisiis, kaks esimest küsimust Töös on „Kas see on tõsi?“ ja „Kas sa oled absoluutselt kindel, et see on tõsi?“ - on need, mida näen, kui mõtted ilmnevad. Ükski mõte ei ole tõsi. Nad ei saa seda olla. Ma nägin seda absoluutse selgusega.
Kolmas küsimus on: „Kuidas sa reageerid (tunned), kui sa usud seda mõtet?“ See on ilmselge, et on: kurbus, viha, ahastus.
Ma nägin, et kõik need asjad on mõtte uskuma hakkamise tagajärjed, kusjuures mõte ei olnud üldsegi tõde.
Siis ma nägin, et ei ole mingit identifitseerumist seni, kuni mõte ilmneb, seega neljas küsimus on: „Kes sa oleksid ilma selle mõtteta?“
Siis tuleb see, mida ma nimetan ümberpööramiseks. See on viis kogeda vastupidist oma uskumusele. Ma nägin, et igale mõttele on vastupidine tõene või isegi tõesem. Ma adusin, et kõik oli tagurpidi ja alt ülespoole – mis oli tõsi, mis ei olnud tõsi, mis oli unenägu, mis oli reaalne.
Uued subtiitrid lisasin vestlusele "Ta ei taha minevikku unustada" - noor kena naine on läinud lahku oma elukaaslasest, kes ei tahtnud unustada ja solvas teda. Mida edasi Byron Katie koos noore naisega läheb, seda selgemaks ja rõõmsamaks olukord muutub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar