neljapäev, 9. november 2017

Toidu edulugudest languslugudeni :) koos kookoskommidega

Kui olete märganud, siis paikesetoit.ee kodulehte enam ei ole. Ju sai tema aeg ümber ja ma jätkan oma kahe blogiga - paikesetoit ja paikesekool. Olen nüüd pusinud blogisse igasugu sotsiaalmeedia pluginaid ja eeltöö mitmete artiklite ja tõlketöödega on tehtud. 
Paikesetoidu blogi olen kirjutatud juba aastast 2009...alguses ei olnud Päikesetoit nime jaoks täppidega tähti, hetkel vaatan, et paikene on ka omamoodi tore sõna:).Meid on ju ikka õpetatud pai olema. :). Iseasi, kas see tervisele kasuks on.

Kas on õige mõte alles alustavale toortoitujale või entusiastile rääkida languslugudest? Kas ma ise peaksin enne millegi uuega alustamist tegema kõvasti eeltööd ja oma vaimustust edulugude suhtes kärpima? Ma ei tea. Arvan, et see oleneb. Omal ajal toortoiduga katsetama hakates ei lugenud ma midagi negatiivset. Astusin julgelt edasi - kogemused tulevad ise ajaga. Hetkel vaatan selle järgi, kui hea uus asi on :). Mida parem ja mida kiiremini, seda rohkem ettevaatlikuks teeb. Mind ennast peletavad eemale kõik sellised laused: arstid ei räägi teile seda; valitsused ja arstid on seda meie eest varjanud; ravib kõik haigused; toidust ei saa kätte seda, mis vanasti ja nüüd tuleb just seda purki kasutada, kohe kiiresti hädast lahti jpm. 





Mis siis veel?


Pildiotsingu legend of miyue tulemus
Tütar (12) õpib juba aastaid mandariini keelt  ja sestap kuuluvad meie filmivalikusse Hiina ajaloolised TV seriaalid. Ühes seerias rullus lahti olukord, kus imperaator sai uue imeilusa naise ja oli temast vaimustuses. See ei meeldinud aga kuningannale (imperaatoril on ainult üks kuninganna ja teised on erinevates seisustes konkubiinid). Kuninganna lahendas oma probleemi nii, et mõnede teiste naistega vihjasid imeilusale naisele, et jah, ta on tõesti ilus ... aga tema nina on veidi imelik ja kõver. Lahkelt naeratades andis kuninganna naisele nõu oma imelikku nina lehvikuga varjata. Nii oli imekaunis naine (imeilusa ninaga) edaspidi imperaatori juuresolekul alati lehvik nina ees. Seejärel vihjas kuninganna kogemata kuningale, et lehvikut kasutab naine seetõttu, et imperaatoril olevat halb kehalõhn. Imperaator oli maruvihane ja varsti käskis imeilusa naise kinni võtta ja tema nina ära lõigata. Alguses naeran kauni naise rumaluse üle ja siis mõtlen, et mis praegusel ajal muutunud on? Kuidas me enamjaolt omale ilumaailma tooteid ostame - eks ikka nii, et meile kinnitatakse, sa ei ole piisav sellisena nagu sa oled. Me arvame samas samuti, et meie tervis ei ole piisav - oleks vaja veel rohkem ilusam, tervem ja tugevam olla. Otsime seda toitu, mis seda annaks ja kuna toidus on liiga vähe, siis potsikus on ometi seda head rohkem.







Igal liikumisel on omad edulood ja igale eduloole järgneb... languslugu?! Kas pole mitte igalt mäetipult vaja taas kord orgu minna, et uude tippu tõusta. Vaevalt on teisiti võimalik. Võimalus on jääda ühte mäetippu istuma, iseasi kas seda on vaja. Kui lugeda edulugusid - siis võib pea alati leida enne edu tubli languse või põhjasolemise loo. Mis peale eduloo avaldamise raamatut või filmi saab, seda ei pruugi me enam teada saada. 

Ma ei tea, kas pidada languslooks seda, kui keegi asub taime- või toortoidu teele ja siis ei saa seda mingil põhjusel jätkata.  On see pigem otsimine, omale sobiva leidmine hetkes. Sellised igapäevased tõusud ja langused. Need lood, millele mina sattusin on põnevad:)  ja näitavad, et ka toortoidulised on inimesed, mitte inglid. Jumal tänatud! Ja kui kord on tippu tõustud, siis elu sellega ei lõpe, sa saad raskema ülesande lahendada ja nii see jätkub kuniks elu on. 

Ja egas kõik pole kohe hullusti:). Millele tahaks sellega viidata on see, et sul võib olla inimene, keda sa järgid ja kes on sulle eeskujuks, kuid sisemine veendumus peab olema niivõrd paigas, et kui edulugu langeb, siis ei lange sa koos temaga. Olgu see sinu õpetaja või sinu enda edulugu. Ja eelkõige on vaja, et sinu toitumise vm elustiili osa, mida sa järgid, näitaks tulemusi sinu enda peal. Et sina oleksid oma valikuga rahul, et sina armastaksid seda. Mitte, et sa järgid seda, kuna see on ÕIGE või kõigist PAREM. Med. uuringute kese muutub (..see on kasulik, see ei ole kasulik...see ravib, see ei ravi...), edulood langevad põrmu ja ainult neile toetudes võib kaotada pinna jalge alt. 

Sirvisin mõni aasta tagasi Taliferode perekonna kodulehte The Garden Diet ja leidsin, et see on maha jäetud, blogid osliselt kadunud, FB lehed maas või aegunud. Ma kirjutasin Taliferode perest 2012 artikli "Taliferode toortoidu pere"  ja nad on sees paljudes toortoidu raamatutes, intervjuudes, sh ka Karen Ranzi raamatus "Raising superhealthy children" . Storm Talifero, tol ajal 61 aastane, supervormis 5 lapse isa, viimane FB postius on aastast 2013. Mõtlesin, mis lahti ja guugeldasin neid üldisemalt ja leidsin ühe SarahBest postituse - Sarah oli pikalt toortoidu ajakirja Get Fresh toimetaja, sestap valdab nimesid ja teemat piisavaltt. Algus oli ilus, Taliferod kavatsesid alustada millegi kommuunitaolisega, 27 isikut tegid Taliferode perele sissemakseid (keskmiselt 30000 dollarit).

Seotud kujutisTaliferod pidid endile ostetud krundil sisse seadma nö paradiisi aia ja võimaldama osalistele krundid, kuhu ehitatakse elukohad. Kui koos oli Pildiotsingu storm talifero divorced tulemus
ca 900 000 dollarit, kadusid Taliferod ära:). 
Osanikud otsisid neid taga, neile vastati, et ei ole võimalik raha tagasi saada, kuna kõik on maatüki all kinni. Lõpuks tuli Stormilt kiri, et Taliferod investeerisid 500 000 dollarit oma ärisse The Garden Diet -mitte aga paradiisi aia maadele ja ehitustele. Üks üksi last kasvatav ema andis neile kõik oma säästud 170 000 dollari väärtuses ja oli nüüd kõigest ilma. Artiklis on veel ridamisi inimeste kirju, kes Taliferodele oma raha andsid ja tagasi ei saanud. Selline tavaline petuskeem:) või lihtsalt halbade juhuste kokkujooksmine? Võimalus õppimiseks läbi sellise raske olukorra. Ülimatest kiidulauludest, ülimate laitusteni. Ühe asja kaks poolt. Hetkel on The Garden Diet koduleht aga täiesti olemas, igakuised postitused ülistavad taas kord tervist, toortoitu, veganlust. Postitajaks vaid pere naispool. Pakutakse koolitusi, puhastusi - mite midagi pole aga enam perest endast. Hoopis mujalt foorumist leidsin vaid teate, et nad on lahutatud... Ilus, toimiv, maksimumini viimistletud koduleht ei pruugi näidata tegelikku olukorda. Tekst on kodulehel kaunis, täpselt sarnane teiste taoliste lehtedega. Nö osalejate tänusõnad on siiski ca 9 aasta tagused, mil ma siia esmakordselt sattusin. Samas ei tähenda inimeste pere ja rahaprobleemid, seda, et ka nende toitumine on momentaalselt vale - sest nad näevad välja terved ja hästi vormis. Lihtsalt toortoit ei lahenda teisi eluprobleeme, ükski meetod ei lahenda. Usalda aga kontrolli:). 


Teine lugu on New Yorgi endisest toortoidurestoranist Pure Food and Wine. Minu kokaraamaturiiulis on Matthew Kenney ja Sarma Melngailise kokaraamat Raw Food Real World. Siit pärit mõned klassikalised retseptid, mida olen veidi endale kohasemaks mugandanud ja oma blogis katsetanud ja raamatutes avaldanud: peediravioolid, tatrast hommikuhelbed, kookoskommid jt. Nende kahe kokast autori ilus kokkusaamislugu ja restorani asutamine oligi üsna muinasjutuline. Restorani külastas terve hulk kuulsusi. Mis siis juhtus? Juba järgmine kokaraamat ilmus mõlemal autoril eraldi ja Matthew Kenney oma ma endale kunagi ka soetasin. Sarma Melngailist, kelle juured on Leedus, tituleeriti kui vegan köögi kuningannat. 
Nüüdseks on Matthew Kenney tunnustatud toortoidu kokk edasi ja andnud välja ridamisi raamatuid.



Sarmaga aga juhtus hoopis midagi muud. Peale tutvumist uue elukaaslase Anthony Strangisega, hakkas ta restorani kassatulu iga nädal  pangaukse juures vastu võtma. Panka see aga ei jõudnudki, vaid hoopis kasiinodesse. Üsna pea jäi võlga restorani töötajate palgad ning veel edasi olid nad (koos elukaaslasega) juba tagaotsitavad. Ja mingil hetkel võeti nad kinni, kui tellisid restoranis juustuga pitsat.

Sellised kriminaalsed jutud:). Mis ei tee Sarma toortoidu retsepte sugugi halvemaks :). Võibolla hoopis pikantsemaks:).
Koos lastega tegime algust jõulukommide valmistamisega. Komme teengi sünnipäevadeks ja jõulukingitusteks. Kookoskommid )mugandustega Sarma Melngailise/Matthew Kenney raamatust) on üks selline maius, mis maitseb sageli ka neile, kes muidu kookost ei söö (nagu mina). Lapsed filmisid selle üles ja me pusisime kokku oma esimese Tasty laadis lühivideo. Eks järgmised tulevad paremad:). Sedakord kasutasime magustajana nii mett, kui järelejäänud  vahtrasiirupit (vegan variandi jaoks kasuta vahtrasiirupit, toorvariandi jaoks mett, toorvegan variandi jaoks kasuta mis aga meeldib:).




Carmella Soleil



Veel ühe loo leidsin - minu toortoidu tee alguses külastasin sageli Thesunnyrawfoodkitchen blogi.  Toidud oli hästi rohelised, hästi pähklised, õlised - nagu minu toortoidu tee alguski:). Kaotasin selle blogi silmist, kui enda menüü hakkas sisaldama vähem töödeldud toortoitu ja lisandus palju värsket puuvilja. 
Kui ma taas kord üle aastate siia sattusin oli olukord palju tõsisem. Carmella oli tõsiselt haige ja märkis, et ei saa midagi toorest suhu panna. Väljanägemine viitas samuti sellele, et midagi tõsist on juhtunud.

Nüüd ongi hinnangute tekkimise koht:). Võib öelda, et näe see pähkline toit tegi seda (ütleks puuviljatoiduline) või et näe see vegan toit tegi seda (ütleks kõigesööja). Kui aga sukelduda veidi kaugemale ja lugeda rohkem, mida Carmella on kirjutanud, siis selgub, et ta on kogu oma elu olnud äärmiselt nõrga seedimisega ja kõhuvalud on alati olnud tema kaaslasteks. Liha ja piimatooted panid ta terve nooruseea tundma ennast väga halvasti ja ta leidis leevendust taimetoitlusest. Leevendust aga mitte tervist. Kui ta liikus toortoiduni  hakkas parem ja oli parem. Kuulasin, kuidas Carmella ütles, et tema jaoks oli toortoit ravimiks. Kuid tahtmine veel rohkem puhastuda ja veel rohkem detoksit kasutada viis ta nö liver/gallbladder flush (maksa/sapipõie detoks) meetodini, milleks on vaja sisse võtta pool tassi õli koos sidrunimahla ja Epsom soolaga (meetodeid on erinevaid, kõik ei sisalda Epsom soola). Pärast esimest korda tulid välja mõned sapikivid ja tal hakkas halb. Ta otsustas loogiliselt, et tuleks teha veel kord. Ja pärast seda korda hakkas juba väga halb ja tekksid IBS (ärritatud soole sümptomid), mis tõttu ei saanud ta peaaegu enam midagi süüa. Alguses arvas Carmella, et tervenemine võtab kindlasti aega ja pakkus et see saab olema kuude pikkune. Kuid sai olema aastate pikkune. Tagantjärele vaadates märkis ta, et tema organism oli liiga tundlik ja nõrk nii tugevate "puhastusmeetodite" jaoks. 

Alguses sai ta süüa vaid kuumutatud aedvilju ja seetõttu ta lisas menüüsse loomset (muna, kala, vahel kana), kuna ainult aedviljadel ei olnud ta suuteline püsti seisma ja midagi muud põletikulise soolega süüa ei saanud. Kui tervis aga läks paremaks (ca kaks aastat) ja ta sai hakata sööma riisi, siis menüü muutus jälle peamiselt taimseks. Peale nelja aastat on aga naine vapralt edasi liikunud ja jõudnud taas kord selleni, et saab peaaegu kõike süüa - nüüd viimaste kuudega on lisandunud kartulid, kaunviljad, seemneid-pähklid, sidrun. Vaid mõned teravad maitsed - nagu vürtsid - on välistatud. Carmella tegi pärast maksapuhastust ultraheli ja leiti, et tal olid sellised ebaolulised sapikivid - ebaolulised seetõttu, et need olid sellises suuruses ja kohas, kus nad on enamikul inimestel ja need ei too endaga kaasa mingeid terviseprobleeme.  Selle nelja aasta jooksul järgis ta paljusid alternatiivseid meetodeid. Üks neist oli Paleo dieet - ei teraviljadele, palju muna ja rasva ning tema sapikivide arv ja suurus kahekordistus selle Paleo aasta jooksul. Selle aja sisse mahtus ka 2 aastat, mil oli täielikult eemal internetist.   (https://www.youtube.com/watch?time_continue=104&v=esslkcuEL2w)

Tunne edulugusid, tea languslugusid ja siis saan siit teha järelduse, et keegi ei saa languslugusid vältida - vastasel juhul mingit edulugu ei tule. Ja mida suurem edulugu,seda sügavam langus. Mida kiirem edu, seda kiirem langus. Looduses on vastandid tasakaalus, ühte ilma teiseta ei saa. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar