Naise tervis vol 7 - väsimus ja udus aju

 

Kui vanaemahüpoteesist veel korra rääkida, siis EI – vanaemahüpotees ei tähenda, et vanemas eas naise ainus roll  on olla vanaema. Mitte kõik naised ei saa olla vanaemad ja mitte kõik vanaemad ei lisa väärtust oma laste elule.

On liikumas idee, et naised ei ole mõeldud menopausi läbima. See idee väidab, et menopaus on juhuslik seisund, mis tuleneb kaasaegse sanitaartehnika ja meditsiini poolt põhjustatud pikemast elueast, võimaldades naistel elada üle munasarjade funktsioon. Selline patriarhaalse ühiskonna mõte, et naise väärtus on seotud ainult tema emaka ja munasarjadega. 

Enamik imetajaid sureb peale reproduktiivea lõppemist. Kuid inimesed ei ole nagu enamik imetajaid. Meie rasedus on teistsugune – võrreldes teiste imetajatega on see meil vaevalisem tänus suuremale peale ja kitsamale vaagnaluule, mis lubab meil kõndida kahel jalal. Inimlapsel võtab kaua aega enne, kui ta suudab enda eest hoolitseda.

Mõrtsukvaal

Imetajate hulgas on menopaus ainul hammasvaalalistel. Mõrtsukvaala emase isendi reproduktiiviga lõpeb ca 40 aastaselt, tema eluiga on  ca 90 aastat st ka nemad elavad poole oma elust menopausis (kuigi menopaus pole vaala jaoks õige sõna, sest vaalad ei menstrueeri, neil on östraaltsükkel). Isase mõrtsukvaala eluiga on vaid 50 aastat (loodusel seda vanaisa hüpoteesi siis polegi 😜).

Šimpansitel nagu inimestelgi on samuti munasarjad, follikulid ja menstruatsioon. Kuskil 37 eluaasta paiku hakkab folliikulite arv ja fertiilsus vähenema. Erinevalt meist šimpansid surevad ca 50 aastaselt ehk nad ei ela kauem, kui nende reproduktiivsus.

Kuumahood, vagiina kuivus, südamehaigused, osteoporoos – kui menopaus on evolutsiooni plaan, siis miks selline „hull“ plaan?

Luukao kiirenemine algab viimase mensese  paiku, luumurdude risk hakkab tõusma alles siis, kui naine on umbes kuuekümneaastane, nii et loomulik eluiga on siit lähtuvalt kuuskümmend viis kuni seitsekümmend aastat. Samuti pole teada, kas luumurdude vanusega suurenenud risk oli sama tuhandeid aastaid tagasi. Tänane dieet, liikumisharjumused ja päikesevalguse käes veedetud aeg on minevikust väga erinev.

Samas on menses ja rasedus samuti plaan ja ei saa öelda, et need oleksid ilma sümptomite ja terviseprobleemideta. Ei saa ka öelda, et varasemal ajal oli see lihtsam – laste suremuse % on olnud 50 ümber ja on seda ka praegu tsivilisatsioonist eemalolevate kogukondade juures.

Varasemalt kirjutasin Hadza naistest, kes elavad looduses nagu nende esivanemad. Nende menopaus ei too kaasa kuumahoogusid ega ebaregulaarset tsüklit, küll aga tupe kuivust ja valulikkust seksi ajal.

Menopaus algab varem ka naistel, kes elavad merepiirist palju kõrgemal (mägedes). Meditsiiniliselt on suurima terviseriskiga naised, kelle menopaus algab tunduvalt varem – 40-45 eluaastal (südamehaigused, osteoporoos, dementsus). Ka keskmisest hilisem 54 eluaastal ja hiljem alanud menopaus suurendab riski emakakaela ja rinnavähi osas. Pikemalt tuleb hiljem juttu olukorrast, kus menopaus algab 30ndate eluaastate keskel.

 

Kas mensese alguse vanus mõjutab menopaus alguse vanust?

Hoolimata sellest kas menses algab 9-14  eluaasta vahel, menopausi algust see ei mõjuta. Kui aga menses on alanud 16 eluaastal või hiljem, on menopausi alguseks keskmiselt 52 eluaasta.

Miks mensese algusaeg menopausi eriti ei mõjuta? Kui folliikuleid on menopausi alguseks alla tuhande, siis peaks ju hilisem menses tähendama seda, et folliikuleid on rohkem alles?

Kuid folliikulite arvu puhul ei ole oluline mitte see, kui palju tsükleid on läbitud, vaid kui palju follikuleid läheb iga tsükliga kaotsi.

Naistel, kel lühem tsükkel, algab menopaus reeglina varem.

Suitsetamine toob menopausi alguse ca 2 aastat ettepoole. Sigaretisuitsu toksiinid kogunevad munasarjade folliikulitesse, põhjustades pöördumatuid kahjustusi ning tõenäoliselt on ka muid negatiivseid mõjusid munasarjade verevoolule ja hormoonide vahelisele kommunikatsioonile. Euroopas suitsetab 19% täiskasvanud naistest, Põhja Ameerikas ja Inglismaal 13%, Vahemere idaosas (Kreeka, Küpros, Türgi, Süüria, Liibanon, Jordaania, Palestiina, Iisrael ja Egiptus) 3% ja Aafrikas ning Kagu Aasias 2%. Eesti statistika ütleb, et meie oleme Euroopa esirinnas -20% naistest suitsetab.

Parim, mida naine saab oma menopausi jaoks teha on suitsetamise mahajätmine.

Ümbritsevas keskkonnas leiduvad kemikaalid võivad endokriinseid häireid põhjustades hormoone mõjutada. Kemikaalid võivad olla looduses esinevad, nagu näiteks lavendli- ja teepuuõli.

"Meie ühiskond peab eeterlikke õlisid ohututeks," ütles 2018 aasta uuringu juhtivteadur J. Tyler Ramsey, riikliku terviseteaduste instituudi koosseisu kuuluva Riikliku Keskkonnatervishoiu Teaduste Instituudist (NIEHS). "Kuid neis on palju kemikaale ja neid tuleks kasutada ettevaatusega, sest mõned neist kemikaalidest on potentsiaalsed endokriinsüsteemi häirijad."

Endokriinseid häireid põhjustav kemikaal on keskkonnas sisalduv kemikaal, mis segab hormoone ja nende toimet organismis. Lavendliõli on kõige enam kasutatud õli ja uuringute järgi on põhjustanud laste, nii poiste kui ka tüdrukute (9 aastaste), rinnanäärmete suurenemist.

Tööstuslikud kemikaalid, pestitsiidides leiduvad kemikaalid, plastik, saastatus mõjutavad samuti hormoone. Suures koguses kokkupuude PFAS (per-, polyfloroalkyl) kemikaalidega võib tuua menopausi ettepoole. Neid kemikaale leidub mittenakkuvates pannides, vetthülgavates riietes, mikrolaineahju popcorni pakendites jm pakendites. Üldiselt on meestel nende kemikaalide tase kõrgem, kui naistel. See on seotud sellega, et menses viib neid kemikaale kehast välja.

Keskkonna kemikaalidega kokkupuudet on raske vältida, abi on kätepesust (väljast tulles), välisjalanõude ukse taha jätmisest ja mikrolaineahju plastpakendite vältimisest.

Orgaaniliste toiduainete tarbimine ei ole ilmtingimata kemikaalivaba, kuna orgaanilises põllumajanduses on osad kemikaalid lubatud.  Probleem võib tekkida tavapõllumajanduse töölistel, kes käitlevad neid kemikaale suures koguses. Orgaanilises põllumajanduses seevastu tuleb töölistel teha kurnavamat füüsilist tööd ja kui siin puudub regulatsioon, on probleemid kerged tekkima.

Kanep on hormoonsüsteemi häiriv, ühes uuringus olid neil, kes tugevalt suitsetasid, viljatusravi ajal stimuleeritud vähem folliikuleid. See ei tähenda veel, et kanep mõjutab menopausi; pigem me teame, et endokannabinoidsüsteemil (retseptorid, millel kanep toimib) on reproduktsioonis oma roll ja muud uuringud on näidanud, et kanep võib mõjutada hormoone. Kui mõjutab hormoone, siis võib olla toime ka menopausile ja seetõttu tuleb seda põhjalikumalt uurida. Paljud inimesed usuvad entusiastlikult, et kanepitooted mõjuvad positiivselt igale kehasüsteemile, kuid on üsna naiivne arvata, et endokannabinoidsüsteemi aktiveerimine on alati kasulik. Me ei tea sellest eriti midagi ja seega peaksid seni kanep ja menopaus olema eraldi.

 Kui sa koged sümptomeid, mida ei ole menopausiga seoses kirjutatud, tekib sageli küsimus – on see menopausiga seotud või lihtsalt keskiga. Thebe soovitab rääkida menopausist oma suguvõsa ja kogukonna naistega ja uurida, millised on olnud nede sümptomid.  Thebe osaleb Facebookis ka menopausiga seotud grupis  https://www.facebook.com/groups/menopausingsohard. Ja on olemas ka äpp https://www.heyperry.com/  kus saab suhelda omavanuste naistega, lugeda nende kogemustest ja sümptomitest, küsida abi vastava ala meedikutelt, olla kursis viimaste artiklite ja uuringutega jms

Mulle tundub äpp vägagi huvitav, nii et ma laadisin selle alla.

Edasi peatub Thebe oma raamatus pikemalt 8 kõige levinumal sümptomil:

 

1. Väsimus

Thebe kirjutab: „Mäletan, et tundsin end nii väsinuna, et tahtsin nutta. Ja mitte sellepärast, et ma ei saanud ennast välja magada. Magasin keskmiselt üheksa kuni kümme tundi. Ometi tahtsin iga päev aina magada. Väsimus tundus täiesti ebaõiglane, kuna jälgisin täpselt  oma treeninguid ning taastumist ja toitumist ja stressiga toimetulekut.“

Millest selline kõikehõlmav väsimus. Hormoonitasemete tugev kõikumine toob kaasa insomnia (unetuse), kuumahood, kognitiivsed muutused, meeleolumuutused – see kõik võtab kehalt energiat. Taoline väsimus ei kao lõunauinaku või öise magamisega. Treening ja vaimne stimuleerimine paistavad väsimust veelgi suurendavat. Kui väsimusele lisanduvad veel kuumahood, depressioon ja ärevus, siis oled paraja supi sees.

Kroonilise väsimuse sündroom (CFS – chronic fatigue syndrome) on taolise väsimuse ekstreemsem näide.

Väsimust suurendavad ka suitsetamine ja istuv eluviis. Nüüd saategi siit menopausi teravad vastuolud – väsimust suurendab nii treening kui ka istuv elusviis. Tere tulemast hullumajja!

Östrogeeni taseme langus annab võimaluse kortisooli tasemel tõusta ja kortisool aitab väsimusele kaasa.

 

2. Kognitiivsed raskused

Kognitiivsed häired tekivad siis, kui tekivad probleemid mõtteprotsessidega. See võib hõlmata unustamist, õpiraskusi, keskendumisraskusi, intelligentsuse vähenemist ja muid vaimsete funktsioonide vähenemist.

Ka Thebe märgib, et nii temal kui ka tema kogukonnas oli probleemiks lähiaja mälu halvenemine. Ta kirjutab: „Ma unustasin mõnikord kõige elementaarsemad sõnad, keset lauset, ja ei saanud siis lõpetada, sest olin juba unustanud, millest rääkisin. Niimoodi elada oli nii masendav ja alandav -  tunda end teiste ees rumalana või hajevil, eriti kui juba tunned end nähtamatuna. Lisaks võivad korraldamine, planeerimine ja keskendumine muutuda problemaatiliseks, isegi kui olete selliste asjadega varasemalt  hiilgavalt toime tulnud.“

Naisi võib sel ajal haarata paanika, et neil on algav Alzheimer. Neuroteadlane Lisa Mosconi  uurib menopausi ja Alzheimeri vahelisi seoseid: „Östrogeen on tugev neuroprotektiivne hormoon. See on tugevalt seotud immuunsüsteemiga, see on neuroplastiline hormoon, nii et selle kaotamisel hakkab aju kiiremini vananema. " Uuringud jätkuvad ja Mosconi rõhutab treeningu, toitumise ja stressiga toimetuleku tähtsust ajule.

Heaks uudiseks on see, et postmenopausi ajal menopausist tulenevad häired taanduvad ja  mälu töö paraneb.