Naise tervis vol 30 - kuumahoogude ravi/1

 

Kuumahoogudest kirjutasin lühidalt Naise tervis vol 10.

Mida võiks siia veel lisada? 

Kuumahood on sagedaseim põhjus, miks menopausiealised naised arsti poole pöörduvad. 

Kuumahood esinevad pea 100% naistel, kes võtavad aromataasi inhibiitoreid (rinnavähi korral).

Gunter kirjutab oma raamatus "The Menopause Manifesto", et kuigi kuumahood on menopausi ajal arvatavasti östrogeeni kõikumisega seotud, ei saa östrogeen olla ainsaks põhjuseks, kuna muidu oleksid naistel kuumahood ka puberteedi ajal. Aga pole.

Teadlased viitavad sellele, et hormoonitaseme muutumine mõjutab termoregulatsiooni (meetod, mida keha kasutab kehatemperatuuri kontrollimisel ja reguleerimisel), mille tulemuseks on kuumahoogude kogemine.  

Kui teie keha ütleb: "Ma olen liiga kuum," käivitab see mehhanismid kuumusest vabanemiseks. Teatud mehhanismid - veri tõuseb naha pinnale, näo-, kaela- ja rinnapiirkond läheb punaseks, kuumus kiirgub nahalt väliskeskkonda ja hakkate higistama - vabastavad kuumusest. See on normaalne reaktsioon kehatemperatuuri tõusule. Kuid menopausi ajal stimuleeritakse seda reaktsiooni sobimatult. Kuumahoog kestab 2-4 minutit ja kuna teil algusest peale pole kuum olnud, on kehatemperatuur langenud ning võivad järgneda külmavärinad, mis üritavad temperatuuri tasakaalustada.

Kuumahoo ajal kipub kiirenema ka südame löögisagedus, tugevdades kuumuse tunnet. Enamik kuumahoogusid kestavad 30 sekundit kuni 10 minutit, kuid need võivad olla ka pikemad.

Kuumahoogudega käivad kaasas  unehäired ja depressioon ning ärevus, mis mõjutavad naiste elukvaliteeti. Neid hoogusid on ka suhteliselt võimatu ette ennustada – ühel päeval käivitab kuumahoo trenn või kohv, teisel päeval mitte. Ja just selline ettearvamatus teeb kuumahoogudest üsna masendava asja.

Keskmisest tugevamate ja rohkemate kuumahoogudega naistel on kõrgem südamehaiguste risk. Vasomotoorsed sümptomid iseenesest ei põhjusta südamehaiguseid, kuid arvatakse, et naistel, kel on eeldusi südamehaigusteks, võivad need sümptomid seda tugevdada.

Üks teooria on see, et kuumahood tekivad tõenäolisemalt siis, kui närvisüsteemi ja veresoonte vahel esineb kommunikatsioonihäireid ning see võib olla ka südamehaiguste ja insuldi tekitaja.

Sestap peaksid naised, kel on keskmisest tugevamad hood olema ettevaatlikud ja kontrollima oma südame tervist, kolesterooli ja lipiidide taset.

Gunter kirjutab:

„Vana mõtteviisi kohaselt algasid vasomotoorsed sümptomid menopausist (see tähendab viimasest menstruatsioonist) ja kestsid umbes kaks aastat. Nüüd teame, et need võivad alata menopausi ülemineku ajal - isegi mitu aastat enne viimast menstruatsiooni - ja kuumahood võivad kesta keskmiselt üle seitsme aasta.“

SWAN uuringu kohaselt jagunevad naised vasomotoorsete sümptomitega 4 gruppi. Iga grupp hõlmab ca 25% naistest:

1. Kuumahood algavad varakult menopausi üleminekuperioodil ja leevenduvad peale viimast mensest.

2. Kõige tõsisemad sümptomid algavad viimase mensese ajal ja ca 4 aasta jooksul leevenduvad.

3. Sümptomeid väga vähe või puuduvad üldse! 25% veab 😏

4. „Superhoogudega“ naised, kellel algavad sümptomid pikalt enne menopausi ja jätkuvalt pikalt postmenopausi ajal. Ajavahemik ca 10-11 aastat, mõnedel kauem.

Kuumahood on tavaliselt halvemad pärastlõunal ja neil võivad olla hooajalised kõikumised - hullemad suvekuudel, kuna soojus ja niiskus võivad olla käivitajateks.

Gunter kirjutab, et tal olid hiljuti üsna tugevad kuumahood – sel hetkel oli tal viimasest mensesest möödas  neli aastat ja neli aastat kasutanud hormoonravi. Nädal pärast jahedamate ilmade tulekut, hood kadusid.

Uuringuid on tehtud mitmeid ja on leitud:

Naised vahel kipuvad pidama kuumahoogu ülitugevaks, kuid tegelikult see seda pole

On kuumahoogusid, mis jäävad naistel märkamata

Positiivsed emotsioonid käivitavad kuumahoogusid rohkem kui negatiivsed 😮

Kuni 88% naistest kogevad nn kummitushoogusid st naised arvavad, et neil on kuumaghoog, kuid kehas ei toimu vastavaid reaktsioone. Pigem on need pettumuse, suitsetamise ja treeningu järgsed nähud.

Gunter peab oluliseks ka seda, et rasvafoobia ei jõuaks arstikabinetti, kus kuumahooge kurtvale naisele öeldakse vaid – võta kaalust alla. Kaalu ja vasomotoorsete sümptomite suhe on keeruline. Mõned teadlased on väitnud, et rasvkoe poolt toodetud östrogeen võib olla kaitsev, samas kui teised on oletanud, et rasvkude võib toimida nagu isolatsioon, mis raskendab keha kuumuse hajutamist.

Mitmes uuringus on käsitletud kaalulangust ja kuigi leiud ei ole päris kindlad, võib kaalulangus olla kasulik, kuigi naistele tuleks pakkuda vasomotoorsete sümptomite ravi, olenemata kehakaalust või vööümbermõõdust.

Kuid peale menopausi on veel teisigi põhjuseid, miks võivad kuumahood tekkida. Kui kuumahood ilmnevad noortel naistel või ei anna ravi tulemust, tuleks vaadata ka teisi võimalusi:

Kilpnäärme seisukord

Diabeet

Uneapnoe

Ärevus

Liigne alkohol

Ravimite ja toidulisandite kõrvaltoimed

Vähk

Tuberkuloos

Millist ravi kuumahoogude tarvis pakutakse?

Vajadus kuumahoogude ravi järele jäetakse sageli tähelepanuta (kannata ära, küll läheb mööda!), mis on häbiväärne. Kuigi hood pole otseselt ohtlikud, võivad need paljude naiste elukvaliteeti drastiliselt mõjutada.  

Sageli soovitatakse naistele riietuda kihiliselt st et kuumahoo ajal saaks riideid vähemaks võtta. Kuigi Gunter kirjutab, et selle kohta pole mingeid uuringuid tehtud, on samas ka selge, et kui sa saad ära võta jaki või kampsuni, tunned ennast paremini. Samuti märgib Gunter, et suviti on ta kandnud juukseid hobusesabas või kinni panduna, et kaelal ei oleks täiendavat soojust juuste näol. Kindlasti on parem mõte kanda varrukateta kleiti jakiga, kui pikkade käistega sametkleiti.

Tänasel sotsiaalmeediast tulvava reklaami taustal märgib Gunter, et ei ole mingeid uuringuid ega teste selle kohta, et teatud reklaamitavatel pidžaamadel või pesul oleks kuumahooge või öiseid higistamisi vähendav mõju. Kui siidist öösärgid ja riided tunduvad sulle naha vastas jahedad, siis võib sellest abi olla.

Mittemedikamentoosne kuumahoogude ravi

Kognitiivne käitumisteraapia (CBT – cognitive behavioral therapy) keskendub meele-keha seostele. See ei tähenda seda, et „kõik on sinu peas kinni“, vaid pigem seda, et kuumahool on suur mõju meie enesetundele.

Kognitiivne käitumisteraapia lähtub arusaamast, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tulenevad elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Negatiivsete mõtete muster lähtub aga isiklikest hoiakutest ja toimetuleku reeglitest, mis omandatakse elu jooksul. Inimene mõtestab pidevalt enda ümber toimuvat. Negatiivsed mõtteahelad kutsuvad esile negatiivseid emotsioone, millele reageerib juba ka keha ja mille tulemusena hakkab inimene ebakohaselt käituma või hoopis vältima teatud tegevusi.

Mõtted, emotsioonid, füüsilised aistingud ja käitumine on kõik omavahelises vastasmõjus ning muutus ühes valdkonnas põhjustab muutuse ka teistes.

Kognitiivseid käitumisteraapiaid on mitmeid eri liike, kasutatakse erinevaid tehnikaid, erinevate häirete puhul kasutatakse erinevaid lähenemisi. CBT kuumahoogude jaoks sisaldab selgitusi kuumahoogude meditsiinilistest põhjusetest ja aitab kujundada oskust asendada negatiivseid mõttemudeleid kas siis positiivsemate või realistlikumate mudelitega. Kui teis juurduvad kuumahoogude ajal mõtted „minu aju on täitsa sassis“ või „minuga on kõik halvasti“, siis pikema perioodi jooksul mõjutavad nad aju tõsisemate kuumahoogude suunas.

CBT-ga on üks eesmärk õppida kognitiivseid moonutusi asendama millegi täpsemaga. Näiteks: „See kestab ainult kaks kuni neli minutit; see on aeg, mis kulub mul hammaste pesemiseks." Seda on vaja harjutada. CBT kombineeritakse tavaliselt aeglase ja sügava hingamisega, et aeglustada südame löögisagedust ja alandada vererõhku, vähendades mõningaid stressivastuse füüsilisi sümptomeid. Kas CBT peatab füüsiliselt kuumuse või mõjutab aju taju, pole teada. Sellest hoolimata näitavad CBT uuringud, et see võib viia muutusteni ajus ning seda on ajupiltidelt ka näha. Kui kliiniline psühholoog õpetab ja kui naine ise suudab kodus seda protsessi juhtida, võib CBT aidata. 

Eestis leiad kognitiivse käitumisteraapia kohta siit: https://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/ ja Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (EKKA) lehelt www.ekka.ee

EKKA on asutatud 1990. aastal ja see ühendab praeguseks üle 80 kognitiiv-käitumusliku suundumusega psühhiaatrit ja psühholoogi erinevatest Eesti paikadest.

Gunter kirjutab:

„Kui tunnen, et saabub kuumahoog, annan endast parima, et teha paus, teha kolm aeglast ja sügavat hingetõmmet ning öelda endale: "Inimesed ei oleks ilma menopausijärgse naise tugevuseta saanud sellesse punkti areneda."😏😏😏