Naise tervis vol 38 - osteoporoos ja D vitamiin

 

Teine oluline luu tervise mikroelement on D-vitamiin. Lisaks keha kaltsiumi imendumisele aitab see kaltsiumil luust sisse ja välja voolata ning sellel on palju muid olulisi funktsioone, sealhulgas lihaste tervis ja immuunsuse ja närvisüsteemi tervislik toimimine. D-vitamiini soovitatav päevane kogus on 19 kuni 70 aasta vanustel naistel 600 RÜ (rahvusvahelised ühikud) ja üle 70 aastastel 800 RÜ päevas.

D-vitamiin ei ole üksik kemikaal. D-vitamiin on nii toitaine, mida me sööme, kui ka hormoon, mida meie keha toodab. D3-vitamiin võib tekkida siis, kui inimese nahas toimub keemiline reaktsioon, kui 7-dehüdrokolesterooli nimeline steroid laguneb päikese UVB-valguse või nn "päevitust tekitavate" kiirte mõjul. Imendunud vitamiini kogus võib olla väga erinev. On asjaolusid, mis vähendavad UVB-kiirgust ja vähendavad seetõttu D-vitamiini imendumist:

Päikesekreemi kasutamine; korralikult peale kantud päikesekreem võib vähendada D-vitamiini imendumist rohkem kui 90%.

Riided, mis katavad kogu nahapinna.

Vähem aega õues.

Tumedam nahavärvus, kuna selles on suurem kogus pigmenti melaniin, mis toimib loodusliku päikesekaitsekreemina.

Vanus – vananedes väheneb 7-dehüdrokolesterooli tase, toimuvad muutused nahas, ning veedetakse tõenäoliselt rohkem aega siseruumides.

D-vitamiini defitsiit

võib ilmneda vaegtoitumise, kehva imendumise või ainevahetuse vajaduse tõttu suuremate koguste järele. Kui keegi ei saa piisavalt D-vitamiini ega saa pikka aega piisavalt ultraviolettkiirgust, võib tekkida puudus. Inimestel, kes ei talu piima, mune ja kala või ei söö neid, näiteks laktoositalumatusega või vegandieeti järgivatel inimestel, on suurem puudujäägi oht.

Veel võib defitsiit tekkida:

Põletikulise soolehaigusega (haavandiline koliit, Crohni tõbi) või teiste rasvade normaalset seedimist häirivate seisunditega. D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis sõltub soolestiku toidurasva imendumise võimest.

Rasvunud inimestel on vere D-vitamiini tase madalam. D-vitamiin akumuleerub liigses rasvkoes, kuid vajadusel ei ole see organismi jaoks kergesti kättesaadav. Soovitava taseme saavutamiseks võib sel juhul vaja minna suuremaid D-vitamiini koguseid. Seevastu D-vitamiini tase veres tõuseb, kui rasvunud inimesed kaalust alla võtavad.

Maovähendusoperatsiooni läbi teinud inimesed - operatsiooni käigus eemaldatakse tavaliselt peensoole ülaosa, kus D-vitamiin imendub.

D-vitamiini pikaajalise puuduse tagajärjel võib tekkida:

Rahhiit: imikutel ja lastel esinev pehmete luude ja luustiku deformatsioonide seisund, mis on põhjustatud luukoe kõvenemisest.

Osteomalaatsia: täiskasvanute nõrkade ja pehmenenud luude seisund, mida on võimalik muuta (tagasi pöörata). See erineb osteoporoosist, kus luud on poorsed ja rabedad ning seisund on pöördumatu.

277 uuringu analüüs näitas levinumate toidulisandite mõju suremusele ja südame tervisele. Halli põhjaga ruudud näitavad, et lisandi võtmine ei anna mingit efekti ja must ring tähendab väga madalat mõju. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7261374/

D vitamiini toksilisus (üledoos)

D-vitamiini toksilisus tekib kõige sagedamini toidulisandite võtmisel. Toidus leiduvad vitamiini väiksemad kogused tõenäoliselt ei tekita toksilist taset ja suur päikesekiirgus ei põhjusta mürgisust, kuna liigne kuumus nahal takistab D3 moodustumist. Soovitatav on mitte võtta igapäevaseid D-vitamiini toidulisandeid, mis sisaldavad rohkem kui 4000 RÜ, välja arvatud juhul, kui seda tehakse arsti järelevalve all.

Toksilisuse sümptomid:

Anoreksia

Kaalukaotus

Ebaregulaarne südametegevus

Veresoonte ja kudede kõvenemine kaltsiumi suurenenud sisalduse tõttu veres, mis võib põhjustada südame ja neerude kahjustusi

Heleda nahaga inimene saab päikeselisel päeval 5-10 minutiga küllaldaselt D vitamiini (ainult näole ja kätele paistva päikesega).

Tumedama nahaga inimestel kulub sama doosi saamiseks 30 minutit.

Hoolimata rabavatest pealkirjadest ja müügistrateegiatest ja lubadustest on D vitamiini kohta veel palju, mida ei teata.

Näiteks on afroameerika naistel madalam D vitamiini tase, kuid neil on ka madalam osteoporoosi tase – sestap tase ise ei pruugi kõike seletada.

Gunter kirjutab „The Menopause Manifesto“:

„1990-ndatel aastatel viidi läbi rida uuringuid, mis seostas D-vitamiini vaegust terve hulga meditsiiniliste seisunditega ja D-vitamiini taseme mõõtmine muutus trendiks. Tundus, nagu soovitaksime D-vitamiini peaaegu kõigile kõigeks. Ehkki paljud uuringud seovad mitmesuguseid haigusi madalama D-vitamiini tasemega, ei tea me, kas halva enesetundega inimesed veetsid õues vähem aega, see tähendab, et madal D-vitamiini tase oli haiguse tagajärg, mitte põhjus? D-vitamiini on põhjalikult uuritud ja puuduvad tõendid, mis seostaksid madalat taset vähi, südamehaiguste või II tüüpi diabeediga. Mida me teame, on see, et D-vitamiini populaarsus tõi kaasa palju tarbetuid uuringuid, mis lisasid tervishoiukuludele kümneid miljoneid dollareid.“

Ca 35% üle 20 aastastest naistest võtab D vitamiini lisandeid, kuigi puuduvad tõendid selle kohta, et rutiinne lisandi tarbimine hoiaks ära osteoporoosi või luumurde võrreldes naistega, kellel on normaalne D vitamiini tase.

97% ameeriklastest on normaalne D vitamiini tase (20ng/ml = 50nmol/L). NIH (National Institutes of Health) märgib, et 50nmol/L  või enam on enamiku inimeste jaoks küllaldane.

Eestis olen ma mitmelt tuttavalt kuulnud nutulaulu: „arst ütles, et mul on hästi madal D vitamiini tase või defitsiit“ ja kui ma küsin, palju siis on – vastatakse reeglina ikka üle 50nmol/L. See tuleneb sellest, et Eestis (kui põhjamaal) on normtaseme alampiir 75nmol/L juurde ja ˃50 on märgitud, kui hirmus defitsiit.

Veel hullem on olukord alternatiivmeditsiinis, kus tuttavatele on nn toitumisspetsialistid (kes müüvad lisandeid) öelnud, et tervise jaoks on vaja taset vähemalt 100nmol/L - sellele numbrile ei ole mingit faktilist selgitust ja juba 125nmol/L algab toksiline tase, mis võib neerud rivist välja viia. Ja inimesed võtavad megadoose ja ikka ei suuda seda 100 täis saada ja on üsna stressis. 

Gunter soovitab lisandit juurde tarbida naistel, kes veedavad enamiku aja toas, religioossetel põhjustel on õues alati riietega kaetud, kasutavad väga ohtralt päikesekaitsekreemi või on väga tumeda nahaga.

D vitamiini lisandid 800-1000RÜ (IU) on ohutud. 800IU tõstab kehas vitamiini taset 10 punkti. Osteoporoosi kahtluse puhul oleks hea teha D vitamiini taseme proov ja kui see on madal, proovida seda normi viia. Ja ikka on siin soovitus: head asja võib saada liiga palju ja liiga palju head asja toob kaasa vastupidise tulemuse. Varasemalt blogis kirjutasin D vitamiini megadoos võib hõrendada luid jms:

https://paikesetoit.blogspot.com/2021/03/d-vitamiini-megadoos-horendab-luid.html

https://paikesetoit.blogspot.com/2019/10/d-vitamiin-ja-alzheimer-vanker-hobuse.html

Ravimid osteoporoosi puhuks

Gunter rõhutab, et enne, kui alustada medikamentoosse raviga, oleks hea võtta maksimum kasu elustiili muudatustest; loobuda suitsetamisest ja liigsest alkoholist, viibida rohkem õues, vaadata menüü üle kaltsiumi ja D vitamiini osas ning teha jõu ja tasakaaluharjutusi.

Ravis kasutatakse:

Hormoonteraapiat – östrogeen on näidanud suurte efektiivsust menopausijärgse luude tiheduse vähenemise vastu. WHI (Womens Health Initiative) uuring näitas, et hormoonraviga vähenes puusa- ja selgroo murdude arv 37%. Nii suu- kui ka nahakaudsed (plaastrid) hormoonid on sama efektiivusega.

Raloksifeen (Evista) –östrogeeni retseptori modulaator st käitub kehas nagu östrogeen. Vähendab selgroomurdude riski, kuid mitte puusaluu oma. Vähendab ka rinnavähi riski. Kõrvaltoimeteks on kuumahoogude võimalik halvenemine ja suureneb verehüübe risk. Kuna kasutusel on ka efektiivsemaid ravimeid, siis kasutatakse seda vaid siis kui naistel on verehüübe risk väga madal ja muud võimalused ei aita.

Bisfosfonaadid - Need ravimid pärsivad osteoklastideks nimetatud rakkude toimet, mis lagundavad luud selle ümberkujundamise käigus. Neid võib võtta suukaudselt igapäevaselt, kord nädalas, kord kuus, intravenoosse süstina iga kolme kuu tagant või isegi üks kord aastas, sõltuvalt ravimist. Bisfosfonaadid on osteoporoosiga naistel puusa- ja selgroolülide murdude ennetamiseks väga tõhusad ning mitmed on heaks kiidetud ka osteoporoosi ennetamiseks. Nende ravimite kasutamine kasvas jõudsalt, kui naisi hirmutati hormoonide suhtes. Seejärel aga leiti väga haruldased kõrvaltoimed ka sel ravimil ja meedia asus naisi hirmutama ka nendega.

Gunter kirjutab, et saja tuhande kohta ühel inimese toimuda võiv lõulauu osteonekroos on halb kõrvaltoime, kuid kui te võrdlete seda erektsioonihäirete ravimi kõrvaltoimetega, mida juhtub 3 inimesel sajast tuhandest ja selleks kõrvaltoimeks on pimedaks jäämine – siis millegipärast naisi hirmutatakse meedias pidevalt aga kajastust ja hirmutamise alla ei lähe meeste erektsioonihäirete ravim. 

Bisfosfonaatidekõrvaltoimete risk on suurem neil, kes võtavad seda suuremates doosides (eriti süstidena) või neil kes saavad ka vähivastast keemiaravi või neil kel on halb hammaste tervis. Kui doos valida hoolikalt, saavad paljud naised neist abi.