Šokolaad on maitsev aga mitte eriti tervislik!

Alati oleneb kogusest ... Ligi sada aastat tagasi nägi polaaruurija Douglas Mawson oma kaht kaaslast suremas - A vitamiini üledoosi tõttu. Sattunud raskesse olukorda, olid nad sunnitud söötma oma koeri ja iseennast koeralihaga. Kuna sel ajal ei teatud, et huski maks sisaldab ülisuures koguses A vitamiini, siis said kaks sööjat mürgituse, mis viis nende maksa rivist välja. A vitamiin, mis on hädavajalik vitamiin ja mida saame küllaldaselt vitamiini prokursoritena porgandist ja brokolist jms võib olla toksiline suurtes kogustes. Ehk nüüd on meile teada, et head asja nimega A vitamiin on  kõige enam jääkaru maksas, mille söömine on inimesele toksiline. Inimese maksas on A vitamiini 575 IU/ grammi kohta aga jääkaru maksas on kuni 35000 IU /grammi kohta. Inimese jaoks algab toksiline kogus 10000 IU. 

Ka šokolaadis sisalduv theobromiin on sarnase toimega. Theobromiin on alkaloid (ksantiinalakaloid).

Ma muidugi ei tea, kas keegi sööb šokolaadi selle tervislikkuse pärast? Võibolla. Enamik sööb kindlasti selle pärast, et maitseb. Vaevalt ka on keegi hakanud sööma šokolaadi veel rohkem, kuna on näinud meedias pealkirju, et tume šokolaad on tervislik. Aga ma olen kuulnud inimesi ütlevat, et nad söövad suuri kurgi või arbuusiseemneid või avokaadoseemneid, kuna need on nii tervislikud. Olen isegi oma blogis kirjutanud ravimtaimede või umbrohtude või superfoodide toitainelist sisaldust, kuid toitu soovitan siiski süüa maitse järgi. See soovitus ei käi ülitöödeldud toidu kohta. Ikka terviktoidu kohta. Šokolaadi puhul on küll kummaline, kui keegi jääb uskuma, et niivõrd rasvane magustatud maius võib tagatippu ka terveks teha.  

Ma teen reeglina šokolaadi  ise, et saada vähem koostisosi sisaldav toit aga vaevalt see muutub sellest tervisetoiduks, mis aitab haigusi ära hoida. Ka tooršokolaad mitte. Pigem on tooršokolaadi kogus, mida saab ära süüa, palju väiksem, selle vänge maitse tõttu ehk toimeainete kõrge kontsentreerituse tõttu. Sestap ka poemaiustele on lisatud rohkelt muud kraami, et maitse oleks mahedam.Tugevaid toimeaineid vähem. Tooršokolaadist saab kergelt üledoosi ehk mürgituse, mida võime eksikombel pidada millekski väärtuslikuks.

Meile loomulikult meeldivad  uuringud, mis ütlevad, et see, mis meile väga maitseb on ka tervislik. See võimaldab iseendale ja teistele kinnitada, et ma võin seda süüa, see on kasulik. Et ma sööngi seda, mitte meeldimise pärast. Ainult meeldimise pärast midagi teha on labane, mitte niivõrd õilis ja ülev sellisele superolendile nagu inimene :). Korralikud inimesed söövad liha valgu ja raua pärast, umbrohtu vitamiinisisalduse pärast, melonikoori mineraalide pärast ja seda, mis meeldib üritame ära põlata. Ainult, et ei tule välja. Võib olla oleks parem, kui me teaksime, et meie lemmiktoidud on lihtsalt maitsvad aga mitte tervislikud (kogust alati silmas pidades) - ehk me siis sööksime vähem, kui vaataksime asju nii nagu need on. 

Tervisega on, nagu on aga kogusega tuleb olla ettevaatlik:

Taimsed alkaloidid põhinevad lämmastikul, tavaliselt koos süsiniku, vesiniku ja mõnikord ka muude aatomite, näiteks hapnikuga. Teobromiini retseptis (või nagu keemikutele meeldib öelda valemis) on seitse süsinikuaatomit, kaheksa vesinikuaatomit, neli lämmastikuaatomit ja kaks hapnikuaatomit.

Ja kuigi see võib tunduda rutiinse loeteluna, on alkaloidid kõike muud, kui tavalised. Esimene taimedest eraldatud alkaloid (1804. aastal) oli moonidest morfiin. Muud märkimisväärsed näited hõlmavad kokaiini (1860), nikotiini (1828), kofeiini (1820), strünniini (1818) ja hulgaliselt ravimeid, sealhulgas vähivastast ravimit Vincristine; vererõhuravimit reserpiin; ja malaariavastast ühendit  kiniini.

Eelneva loetelu järgi võib 1841. aastal kakaoubadest saadud teobromiin teile kõlada nagu alkaloidide perekonna tossike. Inimesed teavad seda enamasti, kui kerget stimulanti; see aitab koos kofeiini ja mõne muu ühendiga kaasa sellele kuulsale enesetunde tõusule, mida inimesed saavad šokolaadi söömisest.

On mõningaid tõendeid selle kohta, et kui inimesed šokolaaditarbimisega liiale minema hakkavad, muudab teobromiin nad  pisut tõmblevaks. Riikliku ohtlike ainete andmebaasi (National Hazardous Substances Database) kohaselt: "On kindlaks tehtud, et „suurtes annustes" võib teobromiin põhjustada iiveldust ja isutust ning et inimeste igapäevane 50–100 g kakao (0,8–1,5 g teobromiini) tarbimine on seotud higistamise, värisemise ja tugeva peavaluga. " Mõnikord on inimesed (enamasti eakad) vajanud teobromiinireaktsiooni korral haiglaravi.

Kuid kui vaadata LD50 väärtusi, on selge ka, et see alkaloid on teistele liikidele palju ohtlikum. LD50 on lühend "surmav annus - 50 protsenti". Teisisõnu, põhimõtteliselt on see annus, mis tapab 50 protsenti antud elanikkonnast. Tavaliselt arvutatakse see mürkides milligrammides kehakaalu kilogrammi kohta. Teobromiini LD50 on inimestel umbes 1000 mg / kg. Kuid kasside jaoks on see 200 mg / kg ja koerte jaoks 300 mg / kg - teisisõnu, me pole siin kõige suuremas ohus olevad liigid.

Risk varieerub loomulikult suuruse, kuju ja tõu järgi. On avaldatud ka diagramme, et lemmikloomaomanikud saaksid välja selgitada individuaalse riski. Diagramm keskendub koertele, kuna nad söövad suurema tõenäosusega kui kassid midagi magusat. Ja see märgib, et teobromiin on kontsentreeritumalt tumedatesse šokolaadidesse, muutes need piima või "valge" šokolaadi jaoks ohtlikumaks. Tumeda šokolaadi mõju on koerte jaoks niivõrd terav, et seda alkaloidi on koioti populatsioonide kontrollimise vahendina edukalt testitud. (Huvitav on see, et rotid ja hiired on palju vähem mõjutatud; nende teobromiini LD50 sarnaneb palju rohkem inimestel leiduvaga.)

Erinevad mürgisused on seotud sellega, kuidas erinevad liigid alkaloidi metaboliseerivad; inimesed töötlevad seda palju tõhusamalt kui koerad. Ja väikestes kogustes võib teobromiini toime muuta selle meditsiiniliselt kasulikuks. Kuid isegi sel juhul näitab see on see keeruline, kuna suurendab pulssi ja laiendab samal ajal veresooni, alandades vererõhku. Samuti võib see avada hingamisteed ja seda uuritakse köharavimina. See stimuleerib uriini tootmist ja seda peetakse diureetikumiks. See interakteerub kesknärvisüsteemiga (ehkki mitte nii tõhusalt kui kofeiin).

Mürgisuse korral - iseloomulik koera surma korral - tekitab ägedat iiveldust, krampe, sisemist verejooksu ja sageli südame surmavat ülestimuleerimist. 

Kui sa oled nüüd lugenud eelmistest postitustest, mida arvestada teadusuuringute puhul ja kuidas tõlgendada meediapealkirju, siis tõlkisin ühe artikli šokolaadiuuringute kohta. Üsna kokkuvõtvalt, sest endine molekulaarbioloog Schneider on teemat lahanud väga põhjalikult ja väga teaduslikult mitmes artiklis, kuid eelkõige ajanud uuringute rahastajate jälgi ja leidnud üsna palju huvitvat. Ja ükski neist väidetest alloleval pildid ei pea paika. Võibolla vaid, et see teeb sind õnnelikuks - kuid väga väheseks ajaks.

Šokolaaditööstuse poolt rahastatud uuringute poolt üleskiidetud flavanoolid kuuluvad flavanoidide klassi, mis omakorda on üks polüfenoolide vorm ehk lihtsalt antioksüdandid. Neid võid saada rohkelt süües oma puu- ja aedvilju. 100g tumedat šokolaadi sisaldab 100milligrammi flavanoide. Tervislik flavanoidide kogus algab 400 milligrammist. 400g tumedat šokolaadi päevas? Kogu see rasvahunnik ja magusaine kaasas. 

 Leonid Schneideri artikkel tema blogist For Better Science

Šokolaad on sinu tervisele hea, kinnitavad teadlased jätkuvalt. See tundub üsna vastuoluline, arvestades seda, et šokolaad on äärmiselt kaloririkas maiustus ja koosneb pemiselt tööstuslikust rafineeritud kakaorasvast ja suurtes kogustes lisatud suhkrust – substantsist, mida me peame oma rasvumise üheks peamiseks põhjuseks.   

Üks kliiniline uuring  Luxemburgi Terviseinstituudist (Luxembourg Institute of Health), mis avaldati teadusajakirjas The British Journal of Nutrition (Alkerwi et al, 2016) leidis, et “need, kes tarbivad šokolaadi (81·8 %) on enamasti noorsulikumad, füüsiliselt aktiivsed, mõjukad inimesed parema haridustasemega ja väiksema suremusega kroonilistesse haigustesse“. Uuringu autorid kasutasid ORISCAV-LUX  (Observation of Cardiovascular Risk Factors in Luxembourg) statistilisi andmeid, et teha kindlaks - 

 “šokolaadi tarbimine võib parandada maksa ensüümide tööd ja kaitsta insuliini resistentsuse vastu, mis on tuntud riskifaktor  kardiometaboolsete häirete puhul. "

Põhimõtteliselt soovitab see uuring süüa hüperglükeemilistel ja diabeedis inimestel suhkrurikast maiust, mis teatud määral üsna vastutustundetu ja isegi ohtlik.  Väidetavad šokolaadi kasulikud omadused diabeedi ärahoidmisel puhul keeravad ajaloos uue lehekülje, pakkudes meditsiinimaagiat kommipaberisse keeratuna.  Veel enamgi, uuringu läbiviija Ala’a Alkerwi väidab, et  šokolaad parandab ka kognitiivseid võimeid.  (Crichton et al 2016).

Teadusajakirja BMJ Heart uus toimetus küsib lihtsalt: „Kas elu on pikem koos karbi šokolaadiga?”. 

Autorid Donaldson et al pakuvad väidet “šokolaadi tarbimise tervise eelised”, kui teaduslikku fakti, mis vajab ainult füsioloogilist ja molekulaarset selgitamist. Väidetavalt on kliinilised uuringud tõestanud, et šokolaadi regulaarne tarbimine vähendab südameataki ja südamepuudulikkuse riski. Uuringu autorid, keda juhendas Phyo Kyaw Myint, Chair (Medicine of Old Age at University of Aberdeen), otsustasid, et “tulevikus läbiviidavatel uuringutel on vaja vaid täpsustada, kuidas šokolaadi kasulik toime täpsemalt avaldub“.   

Rohkem, kui 10 aasta jooksul on üsna palju šokolaadi puudutavaid uuringuid, mida on rahastanud nii rahvas, kui šokolaaditööstus. Kuid tõsiseltvõetavadi raporteid, et šokolaad oleks ravinud kardiovaskulaarseid haigusi, ei ole. Isegi väidetavalt meditsiinilise toorkakao flavanooliühendite perekonna tervislik kasu pole kaugeltki lõplikult tõendatud.   

Šokolaad on samuti tohutu tööstusharu. Gigantsed toiduainetööstused saavad metsikut kasumit ainuüksi maiustuste tootmsiest. USA liider Mars Inc 2015 müügitulu oli $18 miljardit; kolmas suurim tootja Šveitsi firma Nestlé SA šokolaadi müügitulu oli $11miljardit. Arvata on, et sellises mahus tootmine tahab, et nende maitsev, kuid ülekaalu tekitav toodang oleks teaduskirjanduses ära märgitud, kui tervislik toode. Ja loomulikult nii  Mars, kui ka Nestle investeerivad väga palju tavalistesse  ja kliinilistesse uuringutesse ning teevad koostööd akadeemiliste teadlaste ja isegi tervete ülikoolidega. Lausanne Tehnikaülikoolis (EPFL), finantseerib Nestle kahte professuuri energia metabolismi ja neuroloogilise arengu alal ja šokolaadigigandil on neil kohtumistel vetoõigus.   

2005 aastal kutsus Mars kokku ligi 20 nende poolt sponsoreeritud teadlast Šveitsi  konverentsile   “ Kakao flavanoolide võimalik kasutamine südame- ja neeruhaiguste ennetamisel; Kahjudele vastuvõtliku isiku sihtgrupina kasutamine“. 

Sellest üritusest kirjutas artikli Washington Post, kus samuti deklareeriti, et Mars „on pidamas tõsiseid läbirääkimisi suuremate farmaatsifirmadega, et arendada välja kakao põhiseid ravimeid, mis aitaksid ravida diabeeti, teatud dementsuse vorme ja teisi vaevusi“.  

Üks osalejatest, Marsi poolt sponsoreeritud teadlane on Harvardi Meditsiinikooli professor Norman Hollenberg. Algselt tuvastas ta tooršokolaad väidetava kasu tervisele ja selle looduslike flavanoolide vasodilatatsiooni mõju 27 tervele vabatahtlikule (Fisher, 2003), ja vererõhule (Hollenberg, 2006)   Kuna indiaanlastele, kes elavad tsivilisatsioonist eemal Panamas ja tarvitavad regulaarselt jooke, mille koostises on toorkakaod. Lõpuks avaldati veel ka Hollenberg’i koostöö USA Teaduste Akadeemia teadusajakirjas  PNAS “flavanoolirikka kakao kasulik mõju inimeste veresoonte talitlusele ” (Schroeter et al, 2005.) Teadusmaailm on samuti nagu väike küla: üks selle uuringu kaastöötajatest, Helmut Sies, juhtis Düsseldorfi Ülikoolis suurt laborit vaid üks korrus allpool sealt, kus mina tegin oma PhD tööd; ma mäletan isegi, et rääkisime tema doktorantidega nende Marsi rahastatud teadustööst. Selle uuringu kaks osalejat on palgatud Marsi poolt ja ka rahastas seda uuringut Mars, nii nagu ka kõiki teisi Hollenbergi šokolaadiga seotud uuringuid. Mars Inc omakorda patenteeris flavonoolide derivaatide kasutamise. Teine Hollenbergi kolleeg ja kaasautor Düsseldorfist on  Malte Kelm, kes juhtiss 2009-2013 tohutut Flaviola uuringut, mis keskendus flavanoolide tervise-eelistele. Seda rahastas  EU 3miljoni euroga ja veel miljon tuli Marsilt. Ja siiski pole pärast neid kulutatud miljoneid eurosid ja dollareid ikkagi teada, kas meditsiiniliselt flavanoolid võivad tõesti aidata mõnda kardivaskulaarsete haigustega inimest.  

Tõenäoliselt ei tahtnudki Mars enam rohkem veenda inimesi sööma maiustusi, vaid üritas käe alla panna flavanoole nagu epikatehiini ja nende metaboliite sisaldavate kõrgvererõhu ravimite tootmisele. Sellest ei tulnud midagi välja, aga see ei olnud šokolaaditööstusele takistuseks edasiste uuringute tegemisele. Nüüd aga ei ole tegemist enam toorkakao salapäraste looduslike ainetega, vaid lihtsalt elupäästvas tööstuslikus “tumedas”  šokolaadis. Ja seda hoolimata faktist, et Hollenberg ise avastas, et aktiivsed flavanoolid toorkakaos peaaegu täielikult lagunevad šokolaadi valmistamise protsessis.   

Osad kardioloogid otsustasid lihtsalt kasutada oma töösturitest sponsorite toodetud šokolaadi, kes siis väitsid, et neil on salajased tehnoloogiad, mis aitavad flavanoole oma toodetes alles hoida ja et nad seda hoolikalt ka kontrollivad (juhuks kui keegi teine midagi leida ei suuda).  

Alljärgnev näide võib olla nii tavaline, kui ka erandlik ning samas näitab see, kuidas küsitav ja huvidekonfliktist haaratud uuring, mis kinnitab  šokolaadi tervislikkust, võib jõuda kõige mainekamatesse teadusajakirjadesse ja teistesse väljaannetesse.    

Zürichi Ülikoolihaigla  kardioloogiakeskuse professor Thomas Lüscher, ääretult mõjukas kardioloog ja väga edukas tööstusrahastuse kasutaja, on nüüd pensionile minemas. Tema suur uuringute pagas sisaldab ka tõendeid, et Nestle šokolaad on kasulik südamehaigustega patsientidele. Ajakirjale NZZ Folio, ütles  Lüscher: “ Vaid uurivad ajakirjanikud hoiavad üleval kurja tööstuse kuvandit, mis võrgutab arste ja soovib ainult kokku kühveldada rahalist kasumit“. NZZ ajakirjanikul tuli õppida, et Lüscheri enda rahastuslepingud tööstustega avalikkusele kättesaadavad ei ole. Nagu ka Lüscher ise retooriliselt küsis: “ Kas avalikkus on nende lepingute hindamiseks õige koht? Kas ülikooli juristid pole mitte paremini kvalifitseeritud?”

2006 aastal avaldas Lüscher’i labor teadusajakirjas BMJ Heart uuringu Hermann et al, pealkirjaga: “Tume šokolaad parandab endoteeli ja trombotsüütide funktsioonaalsust”. Üks autoritest (ta on seda ka teistes Lüscheri uuringutes) on tema alluv kliiniku arst Roberto Corti, kes lahkus akadeemiast, et töötada haiglas ning kes ei vasta minu e-mailidele. Uuringu läbiviijad leidsid, et tume šokolaad omab positiivset mõju „tervete suitsetajate“ vere hüübimisele 2-8 tundi pärast tarbimist.  Ühtegi No konkureerivat huvi ei deklareeritud, hoolimata sellest, et uuriti teatud kindal firma tumedat  šokolaadi  Nestlé Noir Intense(mis sisaldab 30% lisatud suhkrut). Lüscher sai sel ajal rahastusi maailma suurimalt šokolaadigigandilt Marsilt, mida ta tunnistas alles oma hilisemates dokumentides.

2007 aastal avaldab  Lüscheri labor ajakirjas Circulation dokumendi (Flammer et al), pealkirjaga: “Tume šokolaad parandab pärgarteri vasomotiivsust ja vähendab trombotsüütide reaktsioonivõimet ”. Uuringu järeldused Nestlé Noir Intense'i konkreetsete tervisehüvede kohta olid järgmised:

“Tume šokolaad indutseerib pärgarteri vasodilatatsiooni, parandab südame veresoonte funktsiooneerimist ja vähendab trombotsüütide adhesiooni 2 tundi pärast tarbimist. Nende otsese kasulikku mõju seostati seerumi oksüdatiivse stressi olulise vähenemisega ja need olid positiivses korrelatsioonis seerumi epikatehiini kontsentratsiooni muutustega ”.

Seda mida Lüscher ei olnud pidanud tegema ajakirjale BMJ Heart, tuli teha ajakirjale 

Circulation tal paluti dekalreerida täpsemalt oma COI (conflict of intrest):

“Nestlé andis šokolaadi aga ei olnud muul moel uuringus osaline v.a. seerumi ja šokolaadi polüfenoolide  kontsentratsiooni analüüsis ja interpretatsioonis. Dr Cooper (dokumendi kaasautor) –on Nestlé Uuringukeskuse töötaja.  Dr Lüscher on olnud Mars Inc kosultant ja saanud rahastusi, mis ei ole käesoleva uuringuga seotud.“  

Nestle seega ei pakkunud uuringu jaoks ainult šokolaadi, aga ka täielikult erapooletu ja tasakaalustatud analüüsi uuringute andmete kohta? Siin oli veel teinegi huvitav avaldus: 

“Tumeda ja muu (ehk nn kontrollgrupi oma) šokolaadi uuringu jaoks valmistas ette  Nestlé (Lausanne, Switzerland). Mõlemad olid pakitud identselt ja randomiseerimise viis läbi uuringurühmast sõltumatu organisatsioon (InterCorNet, Zürich, Switzerland)”.

Samas kuulub  InterCorNet organisatsioonile “Zurich Heart House”, mis ei olegi nii väga sõltumatu organisatsioon. Selle asutas Lüscher .  Üks selle organisatsiooni sponsoreid on MARS läbi oma harufirma  Mars Symbioscience.

Tihe koostöö Nestlega oli Lüscheri jaoks üsna tasuv. 2007 aasta uuringule järgnes kaks aastat hiljem analüüs, mille autoriteks Corti, Lüscher ja ka  Hollenberg. Pealkirjaks: „Kakao ja kardiovaskulaarne tervis.“ Rahastajateks oli märgitud:

“Drs Lüscher ja Hollenberg said rahastuse firmalt MARS Inc kuni 2007 aastani. Dr Lüscher sai uuringu rahastuse firmalt Nestlé, Switzerland”.

On ilmselge, et kui üks šokolaadigigant rohkem ei andnud, tuli Lüscheril leida teine annetaja. Nestle sobis väga hästi.   Lüscher sai piiramatu tööstustoetuse ehk  see tööstusrahastus ei ole seotud ühegi konkreetse teadusprojektiga ja seda saab vabalt kasutada  (midagi sellist, millest enamik tema kolleege saab vaid unistada)...

Sestap on soovitatav alati hoolikalt uurida avalikustatud ja peidetud finantshuvide konflikte teadlaste osas, kes väidavad, et  šokolaad parandab tervist.