Sattus silma alla, et food shaming ehk toidu häbistmise/hukkamõistmise trend on jätkuvalt tõusuteel ja eelkõige käib see siis kellegi teise toiduvalikute hukkamõistmistmise ja kommenteerimise kohta, neid teisi nende valikute eest häbistades. Kuigi mitte ainult teiste toit ei jää hambusse, vaid me mõistame hukka ka iseennast, kui ei vali oma uskumustele või dieedile vastavat toitu. Selle teema osas leidsin huvitavat lugemist, mida tahaksin jagada ning alustaks lastest ...
Lugesin ja tõlkisin jagamiseks New York Times artiklit laste toitumiharjumuste kujundamise kohta.
KOKKUVÕTE
- Kujundades
tervislikke toitumisharjumusi, aitad arendada oma lastel elutervet suhet toiduga.
- Võta lapsed kaasa toidupoodi ostusid tegema, kokka
koos lastega ning paku juba
varakult puu- ja aedvilju.
- Vesteldes
erinevatest toitumisstiilidest positiivses võtmes – nagu veganism,
gluteenivaba jt – õpetad lastele mitte tundma häbi toiduga seotud valikute
osas.
- Väldi
toidu kasutamist preemiana, karistusena või pistisena.
- Vestluse
puhul tervislikust toitumisest väldi dieedi ja kaaluteemat.
- Menüüs
aeg ajalt vähem tervislikke toite pakkuda on OK. Ära muretse, kui sinu
lapsed teatud toite ei söö.
Caitlyn Hitt kasvas üles kodus,
kus olid „toitumisprobleemid“ st peres räägiti pidevalt kaalust ja
dieedipidamisest. Talle käidi peale, et ta ei sööks osasid toiduaineid, kuna
need võivad mõjutada tema väljanägemist ja suruti peale dieeti juba varajases
eas. Hitt märgib, et see kogemus tekitas
talle kompleksi oma kehakaalu osas ja pani nägema osasid toitusid halbadena.
Nüüd on tal endal 6aastane poeg
Noah ja ta teadlikult jälgib, kuidas rääkida toiduga seonduvatest asjadest. Ta
paneb rõhku tasakaalustatud toitumisele, kus ükski toit ei ole hea ega halb
ning julgustab poega uusi toite proovima.
27 aastane vabakutseline kirjanik
Hitt ütleb: “Tunnen, et alati võib tekkida oht anda edasi vale sõnumit,
sestap oleme keskendunud sellele, et puu- ja aedviljad ning valgud on sinu kehale
head. Kuid ma ei teha ka liigselt sellele tähelepanu pöörata, näiteks - „sa peaksid
seda sööma“ või „sa ei tohiks toda süüa“.
Hitt´i lugu annab tunnistust
sellest, et tervisliku toitumise ja toiduga ebatervete suhete vahel jookseb õhuke
piir. Kuna lapseea rasvumine ja ülekaal on tõusujoones, siis loomulikult
tahavad vanemad, et et nende lapsed võtaksid omaks tervisliku elustiili. Kuid
isegi kõige paremini mõeldud märkused võivad avaldada väga tugevat mõju lapse
kehapildile ja pikaajalistele suhetele toiduga.
Allolevate soovituste
kirjutamisel vestlesin
toitumisspetsialisti, lastearsti ning kahe toitumisala- ja perekonna tervise
uurijaga, kes on pakkusid näpunäiteid, kuidas edendada tervislikke
toitumisharjumusi, ärgitamata toidu häbistamist või toitumishäireid.
Minnesota Ülikooli (University of
Minnesota School of Public Health) teadlane Dianne Neumark-Sztainer, Ph.D.
märgib: „Lapsed söövad tervislikult, kui nende vanemad seda teevad.“
Võimaldades neile tervislikke valikuid
ja ise
eeskujuks olles eelkõige suhtumisega „toit on rõõmu ja toitainete allikas,
mitte vaenlane“.
Saint Louis Ülikooli dotsent, Academy
of Nutrition and Dietetics eestkõneleja ja registreeritud dietoloog Whitney Linsenmeyer, Ph.D., tegeleb üliõpilastega,
kellel on toitumishäired. Dr. Linsenmeyer märgib, et esimese seosena on
märgata, kuidas vanemate ebatervislikud toitumisharjumused lastele üle kanduvad.
Ta mainib ka anoreksiaga patsienti, kelle lapsepõlves ema oli kipus kaaluga ja
kellele rasva liigsus toidus muutus kinnisideeks. Kuigi patsient ei seostanud ema kommentaare
oma toitumishäirega, siis Dr. Linsenmeyer arvab, et see ikkagi mõjutas teda, kuna patsiendid
ei pruugi tajuda lapspõlves tehtud märkusi negatiivsetena.
Kui sina isiklikult muretsed oma
kaalu pärast või on sul kalduvus jälgida moes olevaid dieete – mis pakuvad
lühiajalist, suhteliselt ebatervislikku kaalukaotust sellega, et kiidavad
taevani või teevad maha teatud toiduaineid, selle asemel, et keskenduda
tasakaalukusele – siis võib olla raske olla oma lastele tervislike harjumuste
eeskujuks. Dr. Neumark-Sztainer soovitab: „Püüa vältida teatud toitude keelamist
või moedieetide, nagu Keto või Whole30 järgimist ning ära tee selliseid kommentaare
kaalu kohta nagu „ma ei suuda uskuda, et ma seda asja sõin; ma rikkusin oma
dieeti.“
Lastearstide akadeemia (American
Academy of Pediatrics) arst Natalie Muth,
M.D. ütleb, et USDA toitumissoovitused MyPlate aitavad vanematel planeerida tasakaalustatud,
tervislikku menüüd. Soovitav on, et toidukorrad sisaldaksid rohkelt puu- ja
aedvilju, mingeid täisteravilju ja valgugruppi. Toitumisjuhiseid saab kohandada
erinevatele elustiilide puhuks, nagu gluteenivaba või vegetaarne.
Dr. Muth märgib, et ei ole kunagi
liiga hilja alustada oma lapsega vestlust tervislikest toitumisvalikutest ning neid
vestlusi tasub jätkata kogu lapse
arengu vältel. Te võite selle edasi kanda praktikasse, süües perega koos
nii tihti kui võimalik, käies koos kastega toitu ostmas, kokates koos ja pakkudes neile puu- ja aedvilju varasest east alates.
Kui lapsed saavad vanemaks, siis
on hea teada, et peredes,
kus süüakse koos, on reeglina kvaliteetsemad toidud ja rohkem puu- ning
aedvilju, samas ka vähem kiirtoitu ja limonaade.
Kui teie laps on vilets või väga valiv sööja,
siis Dr Mute soovitab ikkagi pakkuda talle kogu perele tehtavat toitu. Kui laps
kirtsutab nina ühe või teise toidu osas, ärge muretsege. See võib võtta aega,
enne kui ta otsustab proovida ja süüa.
Alexis Petersen, 37, Ann Arbor,
Mich. turundusdirektor räägib, et kui tema 1980-90ndatel üles kasvas, siis sõi
ta enamiku oma toidukordadest televiisori ees. Nüüd naudib ta rõõmsaid eineid
oma lastega – kes on 7 ja 3 aastat vanad – pakkudes kõigile ühesugust toitu,
lubades kõigil võtta nii vähe või nii palju, kui nad soovivad. Tema poeg on valiv
sööja ja seetõttu valmistab ta reeglina
harjumuspäraseid koduseid toite näiteks tacosid ja serveerib sinna juurde ka
uusi täidiseid, mida õhutab proovima. Ja sellisel viisil toidu pakkumine on
olnud enamjaolt edukas.
- Väldi
kellegi teise „nämm“ toidu kohta „väkk“ ütlemist.
Dr. Muth ütleb, et kui hoida
toiduga seotud vestlused positiivsena ja vältida negatiivsete märkuste tegemist
enda või kellegi teise lapse kohta, siis see aitab tugevadada lapse suhet
toiduga. Lapsed võivad alateadlikult
negatiivsed märkused endasse talletada ja häbistada teisi või arenevad nii välja ebatervislikud
toitumisharjumused või toitumishäired.
“Ma julgustan vanemaid, et mis
iganes valikuid te tervisega seoses ei teeks, mis iganes see teile ka ei
tähendaks – püüdke olla nende asjaolude suhtes positiivne.“
Positiivsed vestlused võiksid
keskenduda nii palju kui võimalik nö päris toidu söömisele, pakkudes palju puu-
ja aedvilju ja kuulates oma keha nälja ning küllastuse signaale, lisame siia
juurde ka selle, et ei tohiks olla „keelatud“ toite.
Hitt õpetab oma pojale et ei ole
vaja kellegi „nämm“ toidu kohta öelda „väkk“ ning vältida kommentaare
teiste toidu kohta. Veel üks reegel: tuleks enne proovida, kui öelda, et see ei
maitse. Hitt märgib, et poeg on üldiselt üsna avatud erinevaid asju proovima,
kuigi aedviljade puhul ta kirtsutab nina.
- Meelehea
pakkumine on ok, kuid ära kasuta toitu preemia või karistusena.
Dr. Muth palub vanematel mitte
kasutada toitu pistise, auhinna või karistusena. See võib kaasa tuua soovimatud
tulemused toidule hinnangu andmisega – mõned toidud jagatakse „headeks“ või „rohkem ihaldatavateks“ ja teised „halbadeks“ või ebatervislikeks – kuigi julgustada
tuleks mõõdukust. Heaks ideeks on ka
regulaaarselt pakkuda menüüs vähem tervislikke toite, näiteks magustoite, et
lapsed ei näeks neid millegina, mida „nad peaksid välja teenima“ või on „keelatud“.
Kui te olete liigselt keelav, siis hilisemas eas on nad aldimad kiusatustele.
Dr. Neumark-Sztainer lisab, et
tegelikult me tahame ju aidata oma lastel välja arendada tunnetuslikku taju, et
nad saaksid mõista, mis neile endile hea on.
- Mitte
kunagi ära too tervisliku toitumise vestlusesse kaaluteemat
Minnesota Ülikooli (University of
Minnesota Department of Family Medicine and Community Health) peremeditsiini
dotsent Jerica Berge, Ph.D märgib, et väiksemate laste puhul on kaaluteema
vestlusse kaasamine toonud kaasa hilisema madalama enesehinnangu, ebaterve
kehapildi ja toitumishäired noorukieas, mil lapsed on nende terviseseisundite
suhtes kõige vastuvõtlikumad.
Dr. Berge poolt juhitud uuring avaldati 2013 JAMA
ajakirjas Pediatrics in 2013 – leiti et noorukid, kellel olid olnud vanematega
kaaluteemalised vestlused, pidasid rohkem dieete, järgisid ebatervislikke kaalu
kaotamise meetodeid ja neil esines
liigsöömist (binge eating), kui need nooriukid, kelle vaneamd keskendusid
toitumisega seotud vestluste ajal ainult tervislikkusele
Dr. Berge märgib, et õige sõnumi piisavalt vara edasiandmine nii,
et ei tekiks hilisemaid probleeme võib olla väljakutseks, kuna iga vestlus
aedviljade söömisest ja spordi tegemisest võib olla kahjulik, kui see on
rakendatud kaalukaotuse vankri ette.
Selle asemel räägi võimalikest
positiivsetest tulemitest, mis võiksid last huvitada, näiteks sportlik
võimekus.
- Lõpetuseks
– ära muretese ülearu oma laste söömisharjumuste pärast.
Vanemad tunnevad sageli survet –
kas siis teiste vanemate või peavoolu meedia terviseartiklite tõttu – ja neil
tekib kinnisidee oma laste toitumise osas või nad hakkavad oma laste toitumist
võrdlema teiste omadega. Dr. Muth märgib, et vanematel tuleb otsustada,
mis on parim nende perele ja mitte muretseda selle üle, mis teised teevad.
Dr. Muth lisab samuti, et
pöörates tähelepanu oma lapse kasvu/kaalukõverale saab veenduda, et laps kasvab
vastavalt oma eale; kuid teatud juhtudel on palju olulisem keskenduda
terve, õnneliku lapse kasvatamisele, mitte kaalunumbrile.
Mis võib olla ohumärgiks?
Dr Mute soovitab: räägi
lastearsti või toitumisspetsialistiga, kui sinu laps, ükskõik mis vanuses, hakkab
liigselt muretsema kaalu pärast või võtab liigselt juurde või kaotab liigselt
kaalu. Teisteks ohumärkideks toitumishäire
puhul on toidukordade vahelejätmine, enda
kaalu kohta märkuste tegemine, negatiivsete märkuste tegemine oma keha kohta, negatiivsete
või häbistavate märkuste tegemine teiste välimuse või toitumisharjumuste kohta,
toidu peitmine või teatud toitude nimetamine „heaks“ või „halvaks“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar